Back 
Printable version
| 1 | Puud või üle 50 cm kõrgused põõsad | 2 |
| 1 | Rohttaimed või väikesed põõsad (kuni 50 cm kõrged) | 149 |
| 2 | Lehed nõeljad (okkad) või soomusekujulised | 3 |
| 2 | Lehed tavalised, pole nõeljad ega soomusekujulised | 22 |
| 3 | Õied roosad, kroonlehtedega. Taimed kuni 80 cm kõrged | |
| Calluna vulgaris (L.) Hull - harilik kanarbik | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Kääbuspõõsas,
10-60 (80) cm kõrge. Lehed soomusjad, asuvad varrel
katusekivide taoliselt. Õied roosad, kellukjad, 3-4 mm pikad,
pikkades tipmistes õisikutes. Viljad kuivad. Levik ja ökoloogia: Eestis tavaline nõmmedel, rabades ja männikutes, õitseb juulis, augustis. Levinud laialdaselt peaaegu kogu Euroopas, kohati ka Aasias, Põhja-Aafrikas ning Põhja-Ameerika lääneosas. Märkused: Sarnane soo-erikaga, mis Eestis looduslikult ei kasva, küll aga kasutatakse haljastuses, esineb Soomes ja Rootsis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 3 | Õied kroonlehtedeta. Taimed üle 80 cm kõrged | 4 |
| 4 | Lehed soomusekujulised | 5 |
| 4 | Lehed nõeljad (okkad) | 6 |
| 5 | Võrsed püstised. Okste harud kõik enam-vähem ühes tasapinnas. Viljad (käbid) piklikud | |
| Thuja occidentalis L. - harilik elupuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas,
kuni 20 m kõrge. Soomusjad, tihedalt okstele liibuvad
lehekesed, mis hõõrumisel lõhnavad aromaatselt.
Viljadeks umbes 1 cm pikkused pruunikad käbid, mis valminult
avanevad. Levik ja ökoloogia: Eestis aedades ja parkides tavaline ilupuu. Pärit Põhja-Ameerikast. Märkused: Eestis kasvatatakse väga erinevaid elupuu vorme ja sorte, mis erinevad mõõtmetelt ja väliskujult. Talub hästi kärpimist. |
 |
|
| 5 | Võrsed lamavad. Okste harud hoiavad igas suunas harali. Viljad (“kadakamarjad”) ümarad | |
| Juniperus sabina L. - sabiina kadakas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, kuni 2 m
kõrge, hargneb rohkesti. Okkad pehmed, mittetorkavad, osalt
soomusjad, hõõrumisel lõhnavad vastikult. Vili
lihakas, marjataoline, pruunikasmust, sinaka kirmega, rippuv. Levik ja ökoloogia: Eestis aedades ja parkides ilupuuna, suhteliselt sageli. Pärit Kesk- ja Lõuna-Euroopa mägedest, kasvab ka Kaukaasias ja Siberis. |
 |
|
| 6 | Põõsad, kuni 3 m kõrged | 7 |
| 6 | Puud, täiskasvanult üle 3 m kõrged | 8 |
| 7 | Okkad üle 4 cm pikad. Viljadeks pruunid puitunud käbid | |
| Pinus mugo Turra - mägimänd | ||
|
Iseloomulikud tunnused: 20 cm kõrgune maapinnal
laiuv põõsas kuni 10(–20) m kõrgune puu. Okkad
3-8 cm pikad, tumerohelised, tömbitipulised, veidi kõverdunud,
2-kaupa, kinnituvad võrsele väga tihedalt. Käbid
kastanpruunid, läikivad, 2-6 cm pikad, valminud käbil kõik
soomused avanevad. Pungad oranžikaspruunid, suured, kaetud rohke
vaiguga. Levik ja ökoloogia: Eestis ilupuuna aedaes ja parkides, kasutatakse ka karjääride metsastamisel ja nõlvade kinnistamiseks. Levinud Kesk- ja Lõuna-Euroopa mägedes. |
 |
|
| 7 | Okkad kuni 4 cm pikad. Vili valminult sinine, ümar ja lihakas | |
| Juniperus communis L. - harilik kadakas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, vahel ka
puukujuline, kuni 12 m kõrge. Okkad teravad, 3-kaupa
männastes, hõõrumisel lõhnavad aromaatselt.
Vili lihakas, marjatoline, noorelt roheline, valminult sinakasmust.
Korraga on põõsal nii rohelisi kui siniseid
“kadakamarju”, mis tegelikult on lihakad käbid. Levik ja ökoloogia: Eestis sage liivikutel, loodudel, männikutes, ka soodes. Võib kasvada tihedate kadastikena. Levinud Euroopas, Põhja-Aasias, Põhja-Aafrikas ja Põhja-Ameerikas. Märkused: Lambad söövad meeleldi kadakate noori võrseid ja hoiavad sellega kadastike tiheduse kontrolli all. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 8 | Okkad 2-5-kaupa või suuremate kimpudena väikestel lühivõrstel | 9 |
| 8 | Okkad üksikult | 13 |
| 9 | Okkad suuremate kimpudena väikestel lühivõrsetel | 10 |
| 9 | Okkad 2-5-kaupa | 11 |
| 10 | Käbi seemnesoomused sirged, väljast paljad. Kattesoomused ulatuvad seemnesoomuste vahelt välja | |
| Larix decidua Mill - euroopa lehis | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 30-40 m kõrge.
Okkad 1,5-3 cm pikad, helerohelised, tihedate kimudena lühivõrsetel,
hilissügiseni rohelised, varisevad. Käbi seemnesoomused
väljast paljad, kattesoomused ulatuvad seemnesoomuste vahelt
välja. Käbid 3-4 cm pikad. Levik ja ökoloogia: Eestis sageli ilupuuna parkides ja aedades, ka metsakultuurina. Pärit Kesk-Euroopast. Õitseb varakevadel. Märkused: Eestis hübridiseerub vahel siberi lehisega. |
 |
|
| 10 | Käbi seemnesoomused tipus veidi kõverdunud, väljast udemelised. Kattesoomused ei ulatu seemnesoomuste vahelt välja | |
| Larix sibirica Ledeb. - siberi lehis | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 40 m kõrge. Okkad
2,5-4 cm pikad, helerohelised, tihedate kimpudena lühivõrsetel,
sügisel kolletuvad ja varisevad. Käbi viljasoomused on
välisküljelt sametjalt karvased, kattesoomused ei ulatu
viljasoomuste vahelt välja. Käbid 2-4 cm pikad. Levik ja ökoloogia: Eestis hajusalt ilupuuna parkides ja aedades. Pärit Siberist. Õitseb aprillis, mais üheaegselt okaste moodustumisega. Märkused: Eestis hübridiseerub vahel euroopa lehisega. |
 |
|
| 11 | Okkad 2-kaupa | |
| Pinus sylvestris L. - harilik mänd | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 40 m kõrge. Okkad
2-kaupa, sinakasrohelised, teravatipulised, kinnituvad võrsele
suhteliselt hõredalt. Käbid tuhmid, pruunid, alumised
soomused ei avane. Pungad punakaspruunid, harva veidi vaigused. Levik ja ökoloogia: Eestis laialt levinud metsapuu liivmullal ja rabastuval pinnasel. Õitseb mais, juunis. Levinud Euroopas ja Aasias. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 11 | Okkad 5-kaupa | 12 |
| 12 | Pungasoomused tuhmid. Käbid vähem kui 1,5 korda laiusest pikemad | |
| Pinus cembra L. - alpi seedermänd | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 25 m kõrge. Okkad
8-10 cm pikad, teravatipulised, pealt säravalt rohelised, alt
sinakashallid, 5-kaupa kimbus. Võrsed roostepunaste viltjate
karvadega. Pungad ligihoiduvate soomustega, nõrgalt vaigused.
Käbid 6-8 cm pikad, valminud käbil soomused ei avane. Levik ja ökoloogia: Eestis hajusalt ilupuuna parkides ja aedades. Pärit Alpide ja Karpaatide mägimetsadest. |
 |
|
| 12 | Pungasoomused läikivad. Käbid vähemalt 1,5 korda laiusest pikemad | |
| Pinus sibirica Du Tour - siberi seedermänd | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 40 m kõrge. Okkad
7-13 cm pikad, tumerohelised, 5-kaupa kimbus. Võrsed
roostepunaste viltjate karvadega. Pungade soomused tipust
eemalehoiduvad. Käbid 6-13 cm pikad, valminud käbil
soomused ei avane. Levik ja ökoloogia: Eestis hajusalt ilupuuna parkides ja aedades. Pärit Siberist. |
 |
|
| 13 | Okkad pole lamedad, kinnituvad okstele hajusalt | 14 |
| 13 | Okkad lamedad, kinnituvad okstele kahe vastaku reana | 16 |
| 14 | Okkad teravatipulised, torkavad, kuni 2 cm pikad | |
| Picea pungens Engelm. - torkav kuusk (sinikuusk) | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 20 m kõrge. Okkad
1,5-3 cm pikad, pika torkava tipuga, jäigad, tumerohelised kuni
helehallid, igal neljal tahul 3-6 heleda triibuga, kinnituvad oksale
rootsukesega. Käbid 6-10 cm pikad, viljasoomused pügaldunud
tipuga. Levik ja ökoloogia: Eestis sageli ilupuuna parkides ja aedades. Õitseb mais, juunis. Pärit Põhja-Ameerikas lääneosast. |
 |
|
| 14 | Okkad tömbid, pole torkavad, kuni 1,5 cm pikad | 15 |
| 15 | Okkad tumerohelised. Käbid 15-20 cm pikad | |
| Picea abies (L.) H.Karst. - harilik kuusk | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 48 m kõrge. Okkad
1,5-2,5 cm pikad, veidi torkavad, tumerohelised, igal neljal tahul
kahe heledama triibuga, kinnituvad oksale rootsukesega. Käbid
10-15cm pikad. Levik ja ökoloogia: Eestis sage metsapuu, kasvatakse ka ilupuuna ja hekina. Õitseb mais, juunis. Levinud Põhja- ja Kesk-Euroopas. Märkused: Palju aretatud iluvorme. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 15 | Okkad sinakasrohelised. Käbid 3-6 cm pikad | |
| Picea glauca (Moench) Voss - kanada kuusk | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 35 m kõrge. Okkad
tömbitipulised, 1-2 cm pikad, hallikasrohelised kuni hõbehallid,
pisut kõverdunud, hõõrudes ebameeldiva lõhnaga,
kinnituvad oksale rootsukesega. Käbid 4-5 cm pikad, 1,5-2 cm
läbimõõdus, silindrilised, viljasoomused
terveservalised. Levik ja ökoloogia: Eestis sageli ilupuuna parkides ja aedades. Õitseb mais. Pärit Kanadast. Märkused: Palju erinevaid aretatud sorte. |
 |
|
| 16 | Okaste pealmisel küljel 1 või 2 heledat triipu | |
| Abies concolor (Gordon) Hillebr. - hall nulg | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, 25-40 m kõrge. Okkad
tömbitipulised, 4-8 cm pikad, mõlemalt poolt
sinakasrohelised, pisut kõverdunud, kinnituvad oksale ketasja
alusega, paiknevad 2-3-realiselt. Pungad kerajad,
kollakasrohelised-roosakad, vaigused. Levik ja ökoloogia: Eestis sageli ilupuuna parkides ja aedades. Pärit Põhja-Ameerikast. |
 |
|
| 16 | Okaste ülemised küljed heledate triipudeta | 17 |
| 17 | Okaste alumised küljed heledate triipudeta. Vili lihakas, punane, karikja kujuga, üheseemneline | |
| Taxus baccata L. - harilik jugapuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 15(20) m kõrge.
Okkad pehmed, 1,8-3,5 cm pikad ja 2-2,5 mm laiad, lamedad, teravneva
tipuga, pealt tumerohelised, alt heledamad, ilma triipudeta, lühikese
rootsu ja lühikese ogaja tipuga. Puit ilma vaiguta. Vili punane,
karikjas, lihaka rüüga. Levik ja ökoloogia: Eestis looduslikult Lääne-Eesti rannikupiirkonnas ja saartel soostunud kuuse-segametsades, kasvatatakse ka ilupuuna. Põhilevila Kesk-Euroopa mägedes, Aasias ja Põhja-Aafrikas. Eestis on levila kirdepiiril ja siin külmaõrn. Eestis sisemaal ilupuudeks istutatud taimedel võtab külm külmadel talvedel sageli lumest väljaulatuvad ladvapungad ära, nii et alles jäävad jugapuu põõsad. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punane Raamat (2008) ohukategooria - tähelepanu vajavad Märkused: Kogu taim mürgine, v.a. viljarüü. Taluvad hästi pügamist. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 17 | Okkad alaküljel kahe heleda triibuga. Puitunud käbid | 18 |
| 18 | Peale okaste varisemist jäävad koorele näsajad armid. Käbid rippuvad | 19 |
| 18 | Peale okaste varisemist jääb koor sile. Käbid püstised | 20 |
| 19 | Pungad munajad kuni koonilised. Käbid väljaulatuvate kattesoomusteta | |
| Tsuga canadensis (L.) Carrière - kanada tsuuga | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, 15-30 m kõrge, latv
longus. Okkad tipu suunas ahenevad, tömbid, saagja servaga,
1-1,5 cm pikad, alt kahe laia sinakasvalge triibuga, asuvad oksal
kahes reas. Koor lillakashall, mureneb soomusjateks helvesteks. Käbid
1,5-1,8 cm pikad. Levik ja ökoloogia: Eestis vahel ilupuuna parkides ja aedades. Õitseb mais, juunis. Pärit Põhja-Ameerika idaosast. |
 |
|
| 19 | Pungad värtnakujulised. Käbide kattesoomused 3-hõlmalised, ulatuvad seemnesoomuste vahelt välja | |
| Pseudotsuga menziesii (Mirb.) Franco - harilik ebatsuuga | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, 40-50 m kõrge. Koor
hall kuni kahvatupruun, vanadel puudel suurte lõhedega. Okkad
lamedad, nahkjad, 2-4 cm pikad, asuvad oksal spiraalselt. Käbid
5-8 cm pikad, kattesoomused kolmetipulised, seemnesoomustest
pikemad. Levik ja ökoloogia: Eestis sageli ilupuuna parkides ja aedades. Pärit Põhja-Ameerikas lääneosast. Märkused: Oma kodumaal võib kasvada üle 100 m kõrguseks. Eestis suhteliselt külmakartlik. |
 |
|
| 20 | Tipupungad pole vaigused | |
| Abies alba Mill. - euroopa nulg | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 50 m kõrge. Okkad
pügaldunud tipuga, kuni 3 cm pikad, pealt tumerohelised ja
läikivad, alaküljel kahe heleda triibuga, kinnituvad
ketasja alusega. Pungad punakaspruunid, vaiguta. Noored võrsed
hallikad, pruunide karvadega. Käbide nõelja tipuga
kattesoomused ulatuvad seemnesoomuste tagant välja. Käbid
üle 10 cm pikad. Levik ja ökoloogia: Eestis sageli ilupuuna parkides ja aedades. Looduslikult esineb Kesk- ja Lõuna-Euroopa mägimetsades. Pikaealine, elab kuni 400(500) aastat vanaks. Märkused: Kodumaal kasutatakse jõulupuuna. |
 |
|
| 20 | Tipupungad üleni vaigused | 21 |
| 21 | Okkad pehmed. Noored oksad valgete karvadega | |
| Abies sibirica Ledeb. - siberi nulg | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 40 m kõrge. Koor
pruunikas-tumehall, sile. Okkad pehmed, 1-3 cm pikad, pealt
helerohelised, alt kahe heledama triibuga, kinnituvad ketasja
alusega. Käbid 5-8 cm pikad, kattesoomused varjatud. Levik ja ökoloogia: Eestis sageli ilupuuna parkides ja aedades. Õitseb mais. Pärit Siberist. |
 |
|
| 21 | Okkad jäigad. Noored oksad tumedate karvadega | |
| Abies balsamea (L.) Mill. - palsaminulg | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, 15-25(35) m kõrge. Koor
kahvatuhall, suurte vaigumuhkudega. Okkad tömbitipulised,
sisselõikega, jäigad, kergesti murduvad, 1,5-3 cm pikad,
alt (sageli ka pealt) kahe heledama triibuga, kinnituvad ketasja
alusega, katkihõõrutult lõhnavad aromaatselt.
Pungad vaigused. Käbid 6-8 cm pikad. Levik ja ökoloogia: Eestis sageli ilupuuna parkides ja aedades. Õitseb mais. Pärit Põhja-Ameerikast. |
 |
|
| 22 | Lehed vastakud | 23 |
| 22 | Lehed vahelduvad või männases | 48 |
| 23 | Lihtlehed, selgete hõlmadega | 24 |
| 23 | Liitlehed või terved (ilma sisselõigeteta) lihtlehed | 27 |
| 24 | Lehed üldkujult selgelt viisnurksed | 25 |
| 24 | Lehed pole üldkujult viisnurksed | 26 |
| 25 | Lehed pealt rohelised, alt hallikasrohelised. Lehe hõlmad tömbid. Õisikud longus. Vilja tiivad ühinevad teravnurkselt, moodustades V-tähe | |
| Acer pseudoplatanus L. - mägivaher | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, 30(40) m kõrge.
Vanemate puude koor tumehall, langeb kihtidena maha ja nähtavale
tuleb hele noor koor. Lehed viiehõlmalised, hõlmad
ebakorrapäraselt hambulised, tömbid, pealt tume-, alt
hallikasrohelised, sügisel lähevad kollaseks. Õied
kollakasrohelised. Õiekobar pikk, kitsas, rippuv. Vilja tiivad
ühinevad terav- kuni nürinurkselt, tiibade sisemised servad
paralleelsed. Levik ja ökoloogia: Eestis ilupuuna, vahel metsistub. Õitseb mais, juunis, pärast lehtimist. Euroopa mägiste metsade liik. |
 |
|
| 25 | Lehed mõlemalt poolt ühesuguselt rohelised. Lehe hõlmad terava tipuga. Õisikud enam-vähem püstised. Vilja tiivad ühinevad nürinurkselt | |
| Acer platanoides L. - harilik vaher | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 30 m kõrge.
Vanemate puude tüvi kaetud tumehalli peenerõmelise
korbaga. Lehed pealt ja alt ühesuguselt rohelised, lehed
viiehõlmalised, hõlmad teravatipulised, üksikute
teravate hammastega, sügisel lähevad kollaseks või
punaseks. Leheroots sisaldab piimmahla. Õitseb enne lehtede
täielikku puhkemist. Õied kollakasrohelised. Õiekobar
lai, püstine. Vilja tiivad ühinevad nürinurkselt,
tiibade sisemised servad moodustavad kaare. Levik ja ökoloogia: Eestis tavaline leht- ja segametsades, sageli ilupuuna parkides ja aedades. Levinud Kesk- ja Põhja-Euroopas, kasvab ka Balkanil, Väike-Aasias ja Iraanis. Õitseb mais, enne lehtede täielikku puhkemist. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 26 | Lehe keskmine hõlm külgmistest hõlmadest alla 3 korra pikem. Õied valged. Viljad lihakad | |
| Viburnum opulus L. - harilik lodjapuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, (1)2-3(4) m
kõrge. Võrsed kandilised, hallid, punaka varjundiga.
Lehed kolmehõlmalised, hõlmad teritunud tipuga, pealt
paljad, alt pehmekarvased. Valkjad ratasjad õied
on lamedates vihmavarjutaolistes õisikutes, servmised
steriilsed õied teistest suuremad. Viljad erepunased, lihakad,
luuseemnega. Levik ja ökoloogia: Eestis tavaline, kasvab sega- ja lodumetsades, puisniitudel, sageli ka ilupõõsana. Õitseb mais, juunis. Levinud Euroopast Põhja-Aasiani. Märkused: Marjad söödavad, aga moos ebameeldiva lõhnaga. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 26 | Lehe keskmine hõlm külgmistest vähemalt 3 korda pikem. Õid pole valged. Viljad kuivad | |
| Acer ginnala Maxim. - ginnala vaher | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, 5-6 m kõrge. Koor
hallikas, sile või rümeline. Lehed pealt tume- ja alt
helerohelised, kolmehõlmalised, keskmine hõlm
külgmistest palju pikem, leheserv ebaühtlaselt sakiline,
lehed lähevad sügisel punaseks. Õied rohekasvalged.
Õisikud püstised. Vilja tiivad punased, ühinevad
teravnurkselt, sageli üksteist kattes. Levik ja ökoloogia: Eestis ilupuuna parkides ja aedades. Õitseb juunis, pärast lehtede puhkemist. Levinud Kesk-Aasiast Jaapanini. |
 |
|
| 27 | Liitlehed | 28 |
| 27 | Lihtlehed | 33 |
| 28 | Lehed kolmetised | |
| Acer negundo L. - saarvaher | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, 15-25 m kõrge. Lehed
kollakasrohelised paaritusulgjad liitlehed, lehekesi enamasti
viis (harvem kolm), tipmine leheke teistest suurem. Õisikud
rippuvad. Vilja tiivad ühinevad väga terava nurga
all, sageli üksteist kattes. Levik ja ökoloogia: Eestis ilupuuna parkides, vahel metsistub. Õitseb aprillis, mais enne lehtede puhkemist. Pärit Põhja-Ameerikast. Märkused: Kiirekasvuline ja suhteliselt lühiealine, murdub kergesti. |
 |
|
| 28 | Lehekesi rohkem kui kolm | 29 |
| 29 | Lehed sõrmjad | |
| Aesculus hippocastanum L. - harilik hobukastan | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 30 m kõrge.
Sõrmjate pikarootsuliste liitlehtedega, lehekesed 10-20 cm
pikad. Õied ebakorrapärased, valged, punakate laikudega,
püstises koonusjas õisikus. Vili ogaline, kerajas, avaneb
kolme praoga, 1-3 seemnega. Pähklitaoline seeme tumepruun,
läikiv. Levik ja ökoloogia: Eestis sage ilupuu, harva metsistub. Õitseb mais, juunis. Looduslikult esineb Põhja-Kreekas, Väike-Aasias, kultuurina levinud väga laialdaselt, ulatub Skandinaavia põhjaossagi. |
 |
|
| 29 | Lehed sulgjad | 30 |
| 30 | Lehed erilise lõhnata. Viljad kuivad, tiivulised | 31 |
| 30 | Lehed hõõrumisel ebameeldiva lõhnaga. Viljad lihakad | 32 |
| 31 | Lehekesi rohkem kui 7 | |
| Fraxinus excelsior L. - harilik saar | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 35(40) m kõrge.
Paaritusulgjad liitlehed, lehekesi 9-15, lehekesed kuni 10 cm pikad.
Õied pisikesed, tihedates külgmistes tumedates kimpudes,
täiesti ilma õiekattelehtedeta, ainult emakate või
tolmukatega, harvem ühes õies olemas nii tolmukad kui
emakad. Tiibviljad ühe seemnega, kuni 4 cm pikad,
kimpudena. Pungad silmatorkavalt mustad. Levik ja ökoloogia: Tavaline kogu Eestis ja suuremas osas Euroopas niisketes metsades, puisniitudel, jõekallastel. Kasutatakse ka haljastuses. Õitseb aprillis, mais enne lehtimist. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 31 | Lehed 3-7 lehekesega | |
| Acer negundo L. - saarvaher | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, 15-25 m kõrge. Lehed
kollakasrohelised paaritusulgjad liitlehed, lehekesi enamasti
viis (harvem kolm), tipmine leheke teistest suurem. Õisikud
rippuvad. Vilja tiivad ühinevad väga terava nurga
all, sageli üksteist kattes. Levik ja ökoloogia: Eestis ilupuuna parkides, vahel metsistub. Õitseb aprillis, mais enne lehtede puhkemist. Pärit Põhja-Ameerikast. Märkused: Kiirekasvuline ja suhteliselt lühiealine, murdub kergesti. |
|
|
| 32 | Vili must. Õied valged, vihmavarjutaolises kännasõisikus. Okste säsi valge | |
| Sambucus nigra L. - must leeder | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, 4-6 m kõrge.
Paaritusulgjad liitlehed, lehekesi tavaliselt 5, 6-12 cm pikad,
saagja servaga, hõõrumisel ebameeldiva lõhnaga.
Okste sees olev säsi valge. Õied valged, lõhnavad,
6-10 mm läbimõõdus, lamedates sarikjates
õisikutes, õisikute harud karvased. Vili must. Levik ja ökoloogia: Parkides ja aedades ilupõõsana, kohati metsistub ja naturaliseerub, peamiselt Lääne-Eestis ja saartel. Õitseb juunis, juulis. Looduslikult esineb Kesk-Euroopas ja Lääne-Aasias niisketes metsades ja võsades. Märkused: Taim mürgine, v.a. valminud viljad. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 32 | Viljad punased. Rohekaskollased õied munajas pöörisõisikus. Okste säsi pruunikas | |
| Sambucus racemosa L. - punane leeder | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas,
2-4 m kõrge. Paaritusulgjad liitlehed, lehekesi 5-7, 5-8 cm
pikad, saagja servaga, hõõrumisel ebameeldiva lõhnaga.
Okste sees olev säsi pruunikas. Õied rohekaskollased,
lõhnata, tihedates munajates õisikutes. Viljad
oranžikaspunased. Levik ja ökoloogia: Sageli parkides, aedades. Kultuurist metsistunult ja naturaliseerunult segametsades, võsades. Hajusalt, peamiselt Eesti mandriosas. Pärit Lääne-Aasiast. Õitseb juunis, juulis. Märkused: Seemned mürgised, muud taimeosad mitte. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 33 | Leht alusel sirge kuni südajas | 34 |
| 33 | Leht aheneb aluse suunas | 35 |
| 34 | Leheserv terve. Vili tiibadeta | |
| Syringa vulgaris L. - harilik sirel | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, kuni 7(10) m
kõrge. Lehed vastakud, 8-10 cm pikad, südajad,
tumerohelised, terveservalised, siledad. Õied lillad või
valged, neljatised, torujad, lõhnavad, 10-25 cm pikkustes
püstistes, enamasti kahekaupa asetsevates õisikutes. Vili
pruun, väike piklik kupar. Levik ja ökoloogia: Väga levinud ilupõõsas parkides, aedades ja vanade talude juures, metsistub. Looduslikult Kagu-Euroopa kivistel nõlvadel tihnikutes, mujal istutatud ja metsistunud ning naturaliseerunud. Õitseb mais, juunis. Märkused: Väga palju erinevaid sorte. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 34 | Leheserv hambuline. Vili tiivuline | |
| Acer tataricum L. - tatari vaher | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 10 m kõrge, Eestis
kasvab vahel ka põõsana. Koor tumehall või must,
sile. Lehed peaaegu terved või ainult madalalt kolmehõlmased,
munajad, alusel kergelt südajad, kahelisaagja servaga, pealt
tume-, alt helerohelised. Õisikud püstised. Vilja tiivad
erepunased, ühinevad teravnurkselt, sageli üksteist
kattes. Levik ja ökoloogia: Eestis ilupuuna parkides. Õitseb juunis pärast lehtede puhkemist. Kasvab Kagu-Euroopas, Kaukaasias ja Uraalides, ulatub Väike-Aasiani. |
 |
|
| 35 | Oksad lõpevad astlaga | |
| Rhamnus cathartica L. - harilik türnpuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas,
2-8 m kõrge. Tüve koor kare, ketendav, mustjas. Oksad
lõpevad sageli astlaga. Lehed vastakud, hambulise servaga,
elliptilised, külgrood keeravad tipu suunas, ei lähe lehe
servani. Õied väikesed, kollakasrohelised, neljatised,
ühesugulised, ümarates õisikutes. Vili algul
roheline, hiljem must mari. Levik ja ökoloogia: Tavaline kogu Eestis segametsades, kaldavõsastikes, puisniitudel, loodudel. Õitseb mais, juunis. Levinud kogu Euroopas, Kaukaasias, Lääne-Siberis, Kesk-Aasias. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 35 | Oksad ei lõpe astlaga | 36 |
| 36 | Leheserv hambuline | 37 |
| 36 | Leheserv terve | 41 |
| 37 | Lehed pealt rohelised, alt valgekarvased | |
| Viburnum lantana L. - villane lodjapuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-5 m kõrge.
Võrsed ümarad, hallid. Lehed munajad või ovaalsed,
pealt paljad, tumerohelised, veidi kortsulised, alt tihedalt
viltkarvased. Õied valged, ühesuurused, kellukjad,
kumeras õisikus. Viljad algul punased, hiljem mustad,
luuseemnega, mittesöödavad. Levik ja ökoloogia: Eestis aedades ja parkides ilupõõsana. Õitseb mais, juunis. Looduslikult levinud Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Väike-Aasias ja Põhja-Aafrikas. |
 |
|
| 37 | Lehed mõlemalt poolt rohelised | 38 |
| 38 | Õied kollased, puhkevad enne lehtimist. Kroonlehed kokkukasvanud | |
| Forsythia x intermedia Zab. - värd- e. vahelmine forsüütia | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, kuni 3 m
kõrge. Võrsed pruunid, neljakandilised. Lehed süstjad
kuni elliptilised, pealt ererohelised, alt kollakasrohelised,
mõnikord esinevad ka kolmetised liitlehed. Leheserv alusel
terve, mujalt sakiline. Õied kollased, kuni 2 cm pikkuse
neljatise krooniga. Vili teritunud otsaga kupar. Levik ja ökoloogia: Ilupõõsana aedades, parkides. Õitseb aprillis, mais enne lehtimist. Pärit Hiinast. Märkused: Ilutaimedena kasvatatakse ka mitmeid teisi forsüütia liike. |
 |
|
| 38 | Õied pole kollased, puhkevad peale lehtimist. Kroonlehed vabad | 39 |
| 39 | Õied valged, üle 1 cm läbimõõdus. Lehe aluselt algab vähemalt kolm pearoodu. Tolmukaid üle 5 | |
| Philadelphus coronarius L. - harilik ebajasmiin | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1,5-3 m
kõrge. Kaheaastaste võrsete koor ketendab suurte
lappidena. Lehed vastakud, elliptilised, sakilise servaga, 5-10 cm
pikad. Õied suured, valged, lõhnavad, neljatised,
5-7-kaupa kobaras. Viljad pruunid, kuivad. Levik ja ökoloogia: Sagelikasvatatav ilupõõsas. Õitseb juunis. Pärit Lõuna-Euroopast, Kaukaasiast. Märkused: Palju erinevaid sorte. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 39 | Õied pole valged, alla 8 mm läbimõõdus. Lehed ühe aluselt algava pearooga. Tolmukaid kõige rohkem 5 | 40 |
| 40 | Noored oksad neljakandilised, ilma tumedate näsadeta. Kroonlehed kollakasrohelised | |
| Euonymus europaeus L. - harilik kikkapuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas või
puu, 1-7 m kõrge. Oksad kandilised, siledad või
üksikute kühmudega. Lehed vastakud, elliptilised,
peensaagja servaga, kuni 10 cm pikad. Õied väikesed,
kroonlehti neli, piklikud, rohekad, 3-5-kaupa lehtede kaenaldes,
isas- ja emasõied eraldi. Vili lillakaspunane kupar. Seemned
heledad, üleni kaetud oranžpunase lihaka seemnerüüga,
ei ripu kuprast välja. Levik ja ökoloogia: Looduslikult Lõuna-Eestis Koiva jõe lammil, mujal ilupuuna ja kultuurist metsistunult. Õitseb mais. Levila Euroopas ja Lääne-Aasias. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Märkused: Kõik taimeosad mürgised. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 40 | Noored oksad ruljad, tihedalt kaetud tumepruunide kuni mustade näsadega. Kroonlehed punakaspruunid | |
| Euonymus verrucosus Scop. - naastune kikkapuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-3 m kõrge.
Oksad ruljad, tihedalt kaetud pruunikate näsakestega. Lehed
vastakud, elliptilised, peensaagja servaga, kuni 10 cm pikad. Õied
väikesed, kroonlehti neli, ümarad, pruunikad, väikeste
õisikutena lehtede kaenaldes. Vili kollakasroosa kupar.
Seemned mustad, pooleldi kaetud lihaka punase seemnerüüga,
ripuvad kuprast välja. Levik ja ökoloogia: Eestis ilupõõsana, harva metsistub. Õitseb juunis. Levinud Kesk-Euroopas, Kaukaasias, Siberis, meile lähimad looduslikud leiukohad on Lätis. Märkused: Kõik taimeosad mürgised. |
 |
|
| 41 | Õied ja viljad kahekaupa lehekaenaldes (mõnel juhul võib kahest alusel kokkukasvanud õiest moodustuda üks mari) | 42 |
| 41 | Õied ja viljad pole kahekaupa lehekaenaldes vaid kobarate või pööristena | 44 |
| 42 | Õied korrapärased (radiaalsümmeetrilised). Viljad valged | |
| Symphoricarpos albus (L.) S.F. Blake - harilik lumimari | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-2 m kõrge.
Lehed vastakud, elliptilised, pealt tumerohelised, alt
hallikasrohelised, 3-5 cm pikad, lisaks terveservalistele esineb ka
ebakorrapäraselt hõlmiseid. Õied väikesed,
roosakad, kellukjad, tihedates ümarates õisikutes. Viljad
valged, marjataolised, kahe luuseemnega, püsivad kaua. Levik ja ökoloogia: Sageli ilupõõsana aedades ja parkides, vahel metsistub. Õitseb mais, juunis. Pärit Põhja-Ameerika idaosast. Märkused: Viljad mürgised. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 42 | Õied ebakorrapärased (bilateraalsümmetrilised). Viljad pole valged | 43 |
| 43 | Lehed tömbid. Viljad sinised | |
| Lonicera caerulea L. - sinine kuslapuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-2 m kõrge.
Lehed vastakud, piklik-elliptilised, 3-5 cm pikad,
sinakasrohelised, hõredalt karvased. Õied
rohekasvalged, peaaegu korrapärased, kahe kõrvuti
asetseva õie sigimikud täielikult teineteisega kokku
kasvanud. Marjad sinakasmustad, hallika kirmega, kahekaupa täiesti
kokku kasvanud (nagu üks lapik mari). Levik ja ökoloogia: Soostuvatel puisniitudel, hõredates metsades, põõsastikes, Lääne-Eestis tavaline, Kagu-Eestis harva. Õitseb mais, juunis. Levinud Põhja-Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Põhja-Aasias. Märkused: Sinisese kuslapuu marjad pole mürgised, aga on mõrkja maitsega. Söödavate marjadega on söödav kuslapuu (Lonicera caerulea var. edulis), mida ka Eestis kasvatakse. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 43 | Lehed terava tipuga. Viljad punased | |
| Lonicera xylosteum L. - harilik kuslapuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 2-3 m kõrge.
Lehed vastakud, lai-elliptilised, pehmekarvased, hallikasrohelised.
Õied valged kuni kollakasvalged, kahehuulelised, kahe kõrvuti
asuva õie sigimikud alusel kokku kasvanud. Marjad tumepunased,
alusel 2-kaupa kokku kasvanud. Levik ja ökoloogia: Tavaline kogu Eestis kuusikutes ja kuusesegametsades, puisniitudel, võsastikes. Õitseb mais, juunis. Levinud Euroopast kuni Altaini. Märkused: Marjad mürgised. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 44 | Õied lillad. Viljad kuivad | |
| Syringa josikaea J.Jacq. ex Rchb. - ungari sirel | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 2-4(7) m
kõrge. Lehed vastakud, elliptilised, aheneva alusega, 5-14 cm
pikad, pealt tumedamad, alt heledamad rohelised, rood karvased. Õied
tumelillad, lõhnavad, neljatised, torujad, 10-20 cm pikkustes,
ühekaupa asuvates püstistes õisikutes. Viljad
pruunid. Levik ja ökoloogia: Sage ilupõõsas, harva metsistub. Õitseb juunis. Looduslikult Ungaris, Taga-Karpaatias. |
 |
|
| 44 | Õied valged. Viljad lihakad | 45 |
| 45 | Leheroots alla 1 cm pikk. Kroonlehti 4, kokkukasvanud | |
| Ligustrum vulgare L. - harilik liguster | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-3(5) m
kõrge. Võrsed pruunid, valgete täpikestega. Lehed
piklikud, 3-6 cm pikad, tumerohelised, paljad, terveservalised. Õied
valged, väikesed, krooni putkeosa sama pikk kui hõlmine
osa, kuni 6 cm pikkuste kohevate pöörisõisikutena.
Läikivmustad marjataolised luuviljad. Levik ja ökoloogia: Sage ilupõõsas, harva metsistub. Õitseb juunis, juulis. Looduslikult levinud Kesk- ja Lõuna-Euroopas ja Kaukaasias, Põhja-Aafrikas. |
 |
|
| 45 | Leheroots üle 1 cm pikk. Kroonlehti 5, pole kokku kasvanud | 46 |
| 46 | Lehed mõlemalt küljelt rohelised, alt veidi heledamad, 4-5 paari külgroodudega. Vili tume | |
| Swida sanguinea (L.) Opiz - verev kontpuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 3-5(7) m
kõrge. Noored võrsed rohekad, karvased, hiljem
punakaspruunid, vanemad oksad hallikad. Lehed vastakud, elliptilised,
4-7 cm pikad, rohelised, alt heledamad, sügisel veripunased.
Õied valged, suurtes vihmavarju moodi õisikutes.
Luuviljad kerajad, sinakasmustad, valgete täpikestega. Levik ja ökoloogia: Kohati Põhja- ja Lääne-Eestis leht- ja segametsades, sageli kasvatatakse ka ilupõõsana. Õitseb mais, juunis. Levinud Euroopas ja Lääne-Aasias. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 46 | Lehed pealt rohelised, alt sinakasrohelised, 5-8 paari külgroodudega. Vili valge | 47 |
| 47 | Lehed 8-12 cm pikad, 5-6 paari külgroodudega, keskrood roheline. Võrsed püstised, juurevõsunditeta | |
| Swida alba (L.) Opiz - siberi kontpuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-3 m kõrge.
Noored võrsed vahakirmega, talvel erepunased. Lehed vastakud,
elliptilised, pealt rohelised, alt sinakasrohelised, sügisel
lillakaspunased. Õied valged, väikesed,
vihmavarjutaolises õisikus. Luuvili valge, sinaka läikega,
piklik. Levik ja ökoloogia: Ilupõõsas, juhuslikult metsistuv. Õitseb juunist augustini. Looduslikult kasvab Siberis ja Põhja-Hiinas. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 47 | Lehed kuni 20 cm pikad, 5-8 paari külgroodudega, keskrood kollakaspunane. Võrsed laiuvad, juurevõsunditega | |
| Swida stolonifera (Michx.) Rydb. - võsund-kontpuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, kuni 3 m
kõrge. Noored võrsed rohelised, karvased, hiljem
erepunased. Mahaulatuvad oksad juurduvad. Lehed vastakud,
elliptilised, alt valkjalt sinakasrohelised, kollakaspunase pearooga.
Õied valged, väikesed, vihmavarjutaolises õisikus.
Luuvili valge, kerajas. Levik ja ökoloogia: Sage ilupõõsas, vahel metsistub. Õitseb juunist augustini. Pärit Põhja-Ameerikast. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 48 | Liitlehed | 49 |
| 48 | Lihtlehed | 75 |
| 49 | Lehed kolmetised | 50 |
| 49 | Lehekesi rohkem kui 3 | 53 |
| 50 | Taimed ogadega. Õied korrapärsed, pole kollased. Vili lihakas (vaarika moodi) | 51 |
| 50 | Taimed ogadeta. Õied ebakorrapärased, kollased. Vili kuiv (kaun) | 52 |
| 51 | Taim tugevate teravate ogadega, üle 30 cm kõrge.Vili sinine | |
| Rubus caesius L. - põldmurakas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Maapinnale kaarduvate tugevalt
ogaliste puitunud vartega, mis tipul juurduvad, pikkus 50-200 cm.
Lehed kolmetised, lehekesed sakilise servaga. Õied valged,
viietised. Vili must, sinaka kirmega, koosneb väikestest
lihakatest osaviljadest (koguluuvili). Levik ja ökoloogia: Lääne-Eestis sageli teede ääres, võsastikes, kiviaedadel ja põldude ääres. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 51 | Taim hõredate peenikeste ogadega, kuni 30 cm kõrge. Vili punane | |
| Rubus saxatilis L. - lillakas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Väike puhmik juurduvate
võsunditega, kõrgus 10-30 cm. Lehed kolmetised, varred
peenikeste ogadega. Õied valged, 3-10-kaupa. Vili erepunane,
hapukas, koosneb väikestest lihaktest osaviljadest
(koguluuvili). Levik ja ökoloogia: Tavaline taim leht- ja segametsades, võsastikes. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 52 | Puu või kõrge põõsas, lehed üle 3 cm laiad. Õied rippuvates kobarates | |
| Laburnum alpinum (Mill.) Bercht. & J. Presl - alpi kuldvihm | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas või
puu, 1-8 m kõrge. Lehed kolmetised, lehekesed 4-7 cm pikad,
tumerohelised, läikivad. Õied kuldkollased, 25-35 cm
pikkustes rippuvates kobarates. Kaunad 5-8 cm pikad, paljad,
kahvatupruunid. Levik ja ökoloogia: Eestis ilupuuna, kodumaa on Alpides ja Balkanil. Õitseb juunis, juulis. Märkused: Mürgine. |
 |
|
| 52 | Väike põõsas, lehed kuni 3 cm laiad. Õied püstised, lehtede kaenaldes | |
| Chamaecytisus ratisbonensis (Schaeff.) Rothm. - madal ubapõõsas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 30-100 cm
kõrge. Lehed kolmetised, lehekesed 1-2,5 cm pikad,
elliptilised, nõelja tipuga. Õied kollased, pruunika
purjega, 1-4-kaupa lehtede kaenaldes. Kaunad 2,5-3 cm pikad,
karvased. Levik ja ökoloogia: Eestis suhteliselt harva ilupõõsana, pärit Kesk-Euroopast. Õitseb juunis, juulis. |
 |
|
| 53 | Lehed sõrmjad | 54 |
| 53 | Lehed sulgjad | 56 |
| 54 | Taim ogadega. Vili vaarika moodi | |
| Rubus nessensis Hall - kitsemurakas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 60-150 cm
kõrge. Vars püstine, ogaline, ei juurdu. Lehekesi 5-7,
alumine lehekeste paar rootsuta ja väiksem. Õied valged.
Vili punakasmust, läikiv, koosneb väikestest osaviljadest
(koguluuvili). Levik ja ökoloogia: Paiguti, rohkem Ida- ja Kagu-Eestis metsade, teede ja põldude servades. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 54 | Taim ogadeta. Vili ei meenuta vaarikat | 55 |
| 55 | Puitunud ronitaim. Vili lihakas (mari) | |
| Parthenocissus quinquefolia (L.) Planch. - harilik metsviinapuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Köitraagude abil roniv liaan,
kuni 20 m pikk. Liitlehed sõrmjad, enamasti viietised.
Lehekesed elliptilised, sakilise servaga, pealt läikivad
tumerohelised, alt sinakasrohelised, sügisel värvuvad
punaseks. Õied neljatised, väikesed, pöörisõisikus.
Vili – sinakasmust mari. Levik ja ökoloogia: Sage ilutaim, õitseb juunist augustini. Pärit Põhja-Ameerikast. Märkused: Võib seinu mööda ülesronides suuri pindu katta. |
 |
|
| 55 | Põõsas. Vili kuiv (kaun) | |
| Caragana frutex (L.) Koch - väike läätspuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1,5-2 m
kõrge. Lehed neljatised, lehekesed äraspidimunajad,
abilehtede asemel astlad. Õied kollased, 2,5 cm pikad,
1-2-kaupa. Kaunad 2,5-4 cm pikad, ruljad. Levik ja ökoloogia: Ilupõõsas, harva metsistub. Õitseb juunis, juulis. Looduslikult esineb Kaukaasias, Siberis, Hiinas ja Jaapanis. |
 |
|
| 56 | Lehe tipus pole üksikut lehekest (paarissulgjas leht) | |
| Caragana arborescens Lam. - suur läätspuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, kuni 6 m
kõrge. Lehed paaritusulgjad, helerohelised, lehekesi 4-7
paari, ovaalsed, abilehtede asemel astlad. Õied kollased,
1,5-2 cm pikad, 1-2-kaupa. Kaunad 3-3,5 cm pikad, ruljad. Levik ja ökoloogia: Ilupõõsas, harva metsistub. Õitseb juunis, juulis. Pärit Siberist. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 56 | Lehe tipus üksik leheke (paaritusulgjas leht) | 57 |
| 57 | Lehed hõõrumisel tugeva aromaatse lõhnaga. Vili ovaalne, kõva, kuni 5 cm läbimõõdus, seeme nagu kreeka pähkel | 58 |
| 57 | Lehed erilise lõhnata. Viljad kuivad või lihakad, seeme pole kreeka pähkli moodi | 60 |
| 58 | Lehekeste servad terved, lehekesi vähem kui 9 | |
| Juglans regia L. - kreeka pähklipuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, 20 m kõrge. Liitleht,
lehekesi 5-9, neist tipmine suurem, elliptilised, peaaegu
terveservalised, pealt tumerohelised, alt hallikad. Vili sile, ümar,
selle sees olev pähkel terava tipuga, pähklikoor pruun,
laineliselt krobeline, kahe poolega. Levik ja ökoloogia: Harva ilupuuna, õitseb mais, juunis, pähklid valmivad Eestis väga harva. Looduslikult kasvab Väike-Aasias, Lõuna-Euroopas. |
 |
|
| 58 | Lehekeste servad hambulised, lehekesi vähemalt 9 | 59 |
| 59 | Leheroots ja lehe alakülg tihedalt viltkarvased (luup!). Viljad 4-6 cm läbimõõdus | |
| Juglans cinerea L. - hall pähklipuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 25 m kõrge.
Liitleht 50-70 cm pikk, lehekesi 11-19. Lehekesed saagja servaga,
piklikmunajad, mõlemalt poolt karvased. Võrsed mustjas-
või punakaspruunid, sametjalt näärmekarvased. Vili
pika terava tipuga, kleepuvate näärmekarvadega. Pähklikoor
mustjaspruun, 8 kandiga. Levik ja ökoloogia: Ilupuuna, üsna harva. Õitseb juunis. Pärit Põhja-Ameerikast. |
 |
|
| 59 | Leheroots ja lehe alakülg hõredate lihtkarvade ja tähtkarvadega. Viljad 2,5-4,5 cm läbimõõdus | |
| Juglans mandshurica Maxim. - mandžuuria pähklipuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 22 m kõrge.
Liitleht kuni 100 cm pikk, lehekesi 13-19. Lehekesed terveservalised,
lehekeste servad paralleelsed, pealt peaaegu paljad, alt tihedalt
hallide tähtkarvadega. Võrsed hallikas- või
kollakaspruunid. Vili ümara või terava tipuga, pähklikoor
tume hallikaspruun, 6-8 kandiga. Levik ja ökoloogia: Ilupuu, harva. Õitseb mais, juunis. Kodumaa Manžuuria, Amuurimaa, Korea. |
 |
|
| 60 | Lehed kaheli- või kolmelisulgjad | |
| Aruncus dioicus (Walter) Fernald - harilik kitseenelas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Mitmeaastane rohttaim, põõsasja
kasvuga, 1-2 m kõrge. Lehed kaheli- või kolmelisulgjad.
Õied valged, väikesed, kuni 50 cm pikkuses kohevas
õisikus. Viljad kuivad. Levik ja ökoloogia: Sage ilutaim, metsistub. Õitseb juunis, juulis. Kotinentaalse Euraasia liik. |
 |
|
| 60 | Lehed lihtsulgjad | 61 |
| 61 | Lehekesed tömbid või tipus madalalt kahehõlmalised. Õied ebakorrapärsed (bilateraalsümmeetrilised). Vili on kaun | |
| Robinia pseudacacia L. - harilik robiinia | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, 20 m kõrge. Lehed
paaritusulgjad, kuni 30 cm pikad, lehekesi 9-19, ovaalsed, nõelterava
tipuga, pealt tuhmrohelised, alt hallikasrohelised. Abilehtede asemel
astlad. Õied valged, 10-20 cm pikkustes rippuvates kobarates.
Kaunad 5-12 cm pikad, tumepruunid, lamedad. Levik ja ökoloogia: Ilupuu, Pärit Põhja-Ameerikast. Õitseb juunis. |
 |
|
| 61 | Lehed terava tipuga. Õied korrapärased (radiaalsümmeetrilised). Vili pole kaun | 62 |
| 62 | Taimed ogadeta | 63 |
| 62 | Taimed ogadega | 65 |
| 63 | Lehed vähem kui 9 lehekesega. Õied erekollased | |
| Dasiphora fruticosa (L.) Rydb. - põõsasmaran | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 50-120 cm
kõrge. Sulgjad liitlehed, lehekesi 5-7, terveservalised. Õied
kollased (ilutaimedel ka roosad, punased, oranžid, valged), 20-30 cm
läbimõõdus. Viljad kuivad. Levik ja ökoloogia: Eestis looduslikult Loode-Eesti loopealsetel. Õitseb juulist septembrini. Istutatult parkides ja aedades. Ilutaimena kasvatatav alamliik on pärit Aasiast. Looduskaitseline seisund: LK III katekooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 63 | Lehed rohkem kui 9 lehekesega. Õied valged | 64 |
| 64 | Väike puu. Vili lihakas | |
| Sorbus aucuparia L. - harilik pihlakas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 15 m kõrge.
Paaritusulgjad liitlehed, lehekesi 11-15, sakilise servaga, kuni 6 cm
pikad. Õied valged, paljuõielistes kännasjates
õisikutes. Marjad punased või oranžikad, ümarad,
kuni 1 cm läbimõõdus, mõrkjad. Levik ja ökoloogia: Segametsades, raiesmikel, metsaservades, sage. Õitseb juunis. Levinud Euroopas ja Siberis. Sageli kasvatatkse ka ilupuuna. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 64 | Põõsas. Vili kuiv | |
| Sorbaria sorbifolia (L.) A. Braun - harilik pihlenelas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-2 m kõrge.
Lehed paaritusulgjad, 25 cm pikad. Lehekesi 13-19, sakilise servaga,
paljad. Õied valged, kuni 30 cm pikkuses hõredas
püstises õisikus. Viljad kuivad. Levik ja ökoloogia: Sage ilupõõsas, metsistub. Õitseb juunis, juulis. Levila Uuralitest Jaapanini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 65 | Õied alla 2 cm läbimõõdus. Vili mahlane, koosneb väikestest osadest (koguluuvili) | |
| Rubus idaeus L. - harilik vaarikas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, varred
sirged, 1-1,5 m kõrged. Paaritusulgjad liitlehed 3-5
lehekesega, alt hallikad. Õitsevad ja viljuvad teisel aastal.
Õied valged, kroonlehed kitsad, tupplehtedest lühemad.
Vili punane, eraldub kergesti õiepõhjalt, koosneb
osaviljadest (koguluuvili). Levik ja ökoloogia: Tavaline kogu Eestis metsades, raiesmikel, teeservades. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 65 | Õied üle 2 cm läbimõõdus. Vili pole mahlane, ei koosne osadest | 66 |
| 66 | Kroonlehti üle 10 | |
| Rosa spp. - roos (erinevad sordid) | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Väga erinevat värvi
õitega okkaliste puitunud vartega püsikud. Levik ja ökoloogia: Aia- ja pargitaimed. |
 |
|
| 66 | Kroonlehti 5 | 67 |
| 67 | Õied valged. Viljad mustad | |
| Rosa pimpinellifolia L. - näärelehine kibuvits | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,5-1,5 m
kõrge. Varred tihedalt ogalised, ogad sirged. Lehekesed
väikesed, ümarad, pealt tumerohelised. Õied valged.
Viljad mustad. Levik ja ökoloogia: Sage ilupõõsas, metsistunult hajusalt asulate ümbruses. Õitseb juunis. Looduslikult kasvab Ida-Euroopas ja Aasias. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 67 | Õied roosad. Viljad oranžid või punased | 68 |
| 68 | Võrsed ja ogad tihedalt karvased. Lehed tugevalt kurdunud | |
| Rosa rugosa Thunb. - kurdlehine kibuvits | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,5 – 2 m
kõrge. Võrsed ja ogad tihedalt karvased. Lehekesed
tugevalt kurdunud, pealt paljad ja läikivad, alt karvased. Õied
suured, roosad. Viljad oranžikaspunased, kerajad või veidi
lapikud, 2-3 cm läbimõõdus. Levik ja ökoloogia: Eestis kultuurist naturaliseerunud liik. Hajusalt liivastes männikutes, liivastel mererandadel, teede ääres, parkides. Õitseb juunist augustini. Pärit Aasiast Kaug-Idast. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 68 | Võrsed ja ogad paljad. Lehed pole kurdunud | 69 |
| 69 | Õitsvatel võrsetel ogad paarikaupa lehe alusel (harva puuduvad) | |
| Rosa majalis Herrm. - mets-kibuvits | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,5 – 1,5 m
kõrge. Lehed tihedate lühikeste karvadega, peensaagja
servaga, pealt tume-, alt hallikasrohelised, näärmekarvu
pole. Õied roosad. Viljad kerajad, 1 cm läbimõõduga. Levik ja ökoloogia: Tavaline kogu Eestis kuivades metsades, niitudel, loodudel, mererannas, parkides. Õitseb juunis. Levinud Euraasia põhja- ja keskosas. |
 |
|
| 69 | Õitsvatel võrsetel ogad hajusalt | 70 |
| 70 | Lehed mõlemalt poolt karvased | 71 |
| 70 | Lehed paljad või karvad ainult leherootsul ja roodudel | 73 |
| 71 | Lehekesed ainult lihtkarvadega, liht- või kahelisaagja servaga | |
| Rosa coriifolia Fr. - nahklehine kibuvits | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,5-2,5 m
kõrge. Oksad looklevad või sirged, noorelt punakad.
Ogad kõverdunud. Lehed heledamad rohelised, nakjad, alt
tihedalt karvased. Õied roosad. Vili kuni 3 cm läbimõõduga,
küpsetel viljadel tupplehed püstised, püsivad
küljes. Levik ja ökoloogia: Paiguti Lääne- ja Loode-Eestis männikutes, kuivadel niitudel, loodudel, mererannas, teede ääres. Õitseb juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 71 | Lehekesed allküljel näärme- või viltkarvadega, kahelisaagjad, näärmelise servaga. Õieraag, õiepõhi ja tupplehed näärmekarvadega | 72 |
| 72 | Lehekesed näärmekarvadega, ererohelised, pealt paljad võ hõredalt karvased. Valminud viljadel tupplehed enamasti puuduvad | |
| Rosa rubiginosa L. - näärmekas kibuvits | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,5-2 m
kõrge. Ogad kõverad, tugevalt laienenud alusega,
õitsvatel võrsetel lisaks sirged ogad. Olemas
näärmekarvad, mis annavad õunte lõhna.
Lehekesed ererohelised, ümara alusega, alt tihedalt
näärmekarvased. Õied roosad. Küpsetel viljadel
tupplehed puuduvad. Levik ja ökoloogia: Harva, Lääne-Eestis kuivadel niitudel, kiviklibul, teede ääres, parkides. Õitseb juunis. Levinud Lääne-Euroopas, Baltimaades, Valgevenes, Ukraianas. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 72 | Lehekesed alt viltkarvadega, hallikasrohelised; näärmekarvu ainult õieraol ja tupplehtedel. Valminud viljadel tupplehed olemas | |
| Rosa mollis Sm. - pehme kibuvits | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,3-1,5 m
kõrge. Ogad kõik ühesugused kõverad,
punakad nagu võrsegi. Lehekesed ümarad,
hallikasrohelised, siidkarvased, näärmekalt saagja servaga.
Õied roosad. Viljad kerajad, tupplehed varisevad. Levik ja ökoloogia: Läänesaartel tavaline. Männikutes, kuivadel niitudel, loodudel, klibul, teeservades, parkides. Levinud Skandinaavias, Taanis, Kesk-Euroopas, Balkanil, Türgis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 73 | Tupplehed pärast õitsemist tagasi käändunud, varisevad varakult. Oksad looklevad | |
| Rosa subcanina (Christ) Dalla Torre & Sarnth. - kutsik-kibuvits | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-3 m kõrge.
Oksad looklevad. Lehekesed ümardunud tipuga, paljad,
sinakasrohelised. Õied heleroosad, välimised tupplehed
külgmiste lisemetega. Tupplehed pärast õitsemist
tagasi käändunud, varisevad varakult. Levik ja ökoloogia: Liivastes männikutes, loodudel, mererannas, teede ääres, parkides. Tavaline Lääne- ja Põhja-Eestis, mujal hajusalt. Õitseb juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 73 | Tupplehed pärast õitsemist püstised või laiuvad, püsivad ka valminud viljadel. Oksad sirged | 74 |
| 74 | Lehekesed tumerohelised, läikivad, sügavalt lihtsaagjad, paljad | |
| Rosa canina L. - koer-kibuvits | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,5-2 m
kõrge. Oksad sirged. Lehed tumerohelised, läikivad,
saagja servaga, paljad. Õied ereroosad. Tupplehed varisevad
enne vilja värvumist. Levik ja ökoloogia: Liivastes männikutes, loodudel, mererannas, kadastikes. Tavalisem Lääne-Eestis, mujal hajusalt. Õitseb juunis. Levinud Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Krimmis, Kaukaasias, Kesk-Aasias. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 74 | Lehekesed sinakasrohelised, tuhmid, liht- või kahelisaagjad, vahel näärmekarvadega | |
| Rosa vosagiaca Desp. - harilik kibuvits | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,5-2 m
kõrge. Lehed sinakasrohelised, tuhmid, saagja servaga,
näärmekarvadega. Õied roosad. Tupplehed pärast
õitsemist püstised ja püsivad ka küpsetel
viljadel. Levik ja ökoloogia: Männikutes, niitudel, loodudel, kadastikes, teede ääres, parkides. Paiguti, sagedam Lääne-Eestis. Levila Kesk- ja Lääne-Euroopas. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 75 | Igihaljas puitunud ronitaim | |
| Hedera helix L. - harilik luuderohi | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Roomav või ronijuurte abil
roniv liaan, pikkus Eestis kuni 10 m, mujal kuni 30 m. Lehed
igihaljad, tumerohelised, pisut läikivad, paljad. Õiteta
harudel 3-5-hõlmalised, õitsvatel vartel rombjad või
ümarad. Õied kollakasrohelised, väikesed, sarikjates
õisikutes. Viljad väikesed, marjataolised mustad
luuviljad. Levik ja ökoloogia: Eestis õitseb väga harva, septembris või oktoobris. Niisketes segametsades, sarapikes Saare- ja Hiiumaal, harva. Levinud Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Krimmis, Kaukaasias, Aasias, Põhja-Aafrikas, Eestis levila põhjapiiril. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 75 | Puud või põõsad | 76 |
| 76 | Lehed hõlmised | 77 |
| 76 | Lehed terved, hõlmadeta | 88 |
| 77 | Taimed ogaliste varte või astlaga lõpevate okstega | 78 |
| 77 | Taimed ogadeta | 79 |
| 78 | Lehed sulgroodsed, aluse suunas ahenevad. Viljad punased | |
| Crataegus spp. - viirpuud | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Lehed rombjad või
kolmnurksed, sulghõlmised, ebaühtlaselt hambulise
servaga. Võrsed enamasti asteldega. Õied valged (on ka
punaseõielisi liike). Vili lihakas, 1-3 luuseemnega, kollane,
punane või must. Levik ja ökoloogia: Paljusid liike kasvatatakse ilupuudena, metsistuvad. Looduslikke liike Eestis vähe. Märkused: Liigid raskesti määratavad. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 78 | Lehed sulgroodsed, alusel ümarad. Viljad kollakad või punakad | |
| Grossularia reclinata (L.) Mill. - aed-karusmari | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-1,5 m
kõrge. Oksad teravate ogadega. Lehed 3-5-hõlmalised.
Õied viietised, rohekad, 1-3-kaupa. Marjad 10-15 mm
läbimõõduga, rohelised, kollakad või
tumepunased. Levik ja ökoloogia: Marjapõõsas, vahel metsistub. Õitseb mais. Märkused: Palju erinevaid sorte. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 79 | Lehed sulgroodsed | 80 |
| 79 | Lehed sõrmroodsed | 83 |
| 80 | Väikesed põõsad, tavaliselt vähem kui 2 m kõrged | |
| Physocarpus opulifolius (L.) Maxim. - lodjap-põisenelas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, kuni 3m
kõrge. Oksad hallika ketendava koorega. Lehed sõrmjalt
3-5-hõlmalised, ebaühtlaselt saagja servaga. Õied
valged, kännasõisikutes. Vili kuiv, läikivpruun. Levik ja ökoloogia: Sage ilupõõsas. Õitseb mais, juunis. Pärit Põhja-Ameerikast. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 80 | Puud või üle 2 m kõrgused põõsad | 81 |
| 81 | Väike puu. Lehed alt tihedalt karvased. Õied kroonlehtedega. Vili lihakas | |
| Sorbus intermedia (Ehrh.) Pers. - pooppuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 10 m kõrge.
Madalalt hõlmised lihtlehed, sakilise servaga, pealt läikivad,
alt hallviltjad. Õied valged, kännasjates õisikutes.
Marjad 1,5 cm pikad, oranžpunased. Levik ja ökoloogia: Paiguti Lääne-Eestis, Saaremaal kohati tavaline. Sageli kasvatatakse ilupuuna. Õitseb mais, juunis. Levinud Euroopa loodeosas. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 81 | Puud. Lehed pole alt karvased. Õied kroonlehtedeta. Vili kuiv (tõru) | 82 |
| 82 | Lehed tömpide kuni teravate, ilma ogatiputa hõlmadega | |
| Quercus robur L. - harilik tamm | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kõrgus kuni 30 m. Lehed
nahkjad, pealt läikivad, sulghõlmised, hõlmad
tömbid, leheroots lühike (7 mm). Isasõied
kollakasrohekad, laialihoiduvates urbades, emasõied
silmapaistmatud. Tõru piklik, 1/3 ulatuses lüdiga
ümbritsetud. Levik ja ökoloogia: Tavaline, looduslikult sagedam Lääne-Eestis. Puisniitudel, salu-, leht- ja segametsades, jõelammidel. Sageli pargipuuna. Õitseb mais, juunis. Areaal hõlmab suurema osa Euroopas, esineb ka Kaukaasias, Krimmis, Väike-Aasias. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 82 | Lehehõlmad ogatipuga | |
| Quercus rubra L. - punane tamm | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, 20-35 m kõrge.
Lehed õhukesed, pealt läikivad, tumerohelised, alt
roostevärvi karvadega, sulghõlmised, hõlmad
teritunud, leherootsud alusel punased, kuni 5 cm pikk. Isasõied
kollakasrohelised, rippuvates urbades, emasõied
vähemärgatavad. Tõru ümardunud, üle 1/3
pikkusest ümbritsetud lüdiga. Levik ja ökoloogia: Õitseb mais, juunis. Ilupuuna, ka metsakultuurides. Pärit Põhja-Ameerika idaosast. |
 |
|
| 83 | Puud. Lehed alt valgekarvased. Vili kuiv | |
| Populus alba L. - hõbepappel | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 35 m kõrge. Lehed
3-8 cm pikad, peaaegu ümarad, 3-5 hõlmaga, alt
valgeviltjad, pealt noorelt valgeviltjad, hiljem peaaegu paljad,
tumerohelised. Noored võrsed ei kleepu. Leheroots ruljas. Õied
urbades. Levik ja ökoloogia: Tavaline ilupuu parkides ja talude juures, metsistub. Õitseb aprillis, mais. Pärit Lõuna-Euroopast. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 83 | Väikesed põõsad. Lehed mõlemalt poolt rohelised. Vili lihakas | 84 |
| 84 | Õied erekollased. Lehed paljad | |
| Ribes aureum Pursh - kuldsõstar | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, kuni 2 m
kõrge. Lehed kolmehõlmalised, ainult tipuosas väheste
hammastega, pearoo külgharud pearooga paralleelsed. Õied
kuldkollased, 5-15-kaupa püstistes kobarates. Marjad
punakaspruunid või mustad. Levik ja ökoloogia: Hajusalt kultuuris, harva metsistub. Õitseb mais, juunis. Pärit Põhja-Ameerikast. |
 |
|
| 84 | Õied pole kollased. Lehed karvased | 85 |
| 85 | Vili must. Taim tihedalt kaetud kollakate näärmetäppidega | |
| Ribes nigrum L. - must sõstar | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-2 m
kõrge. Lehed viie hõlmaga, alt kollakate
näärmetäppidega, lõhnavad. Õied
punakasrohekad, 5-10-kaupa rippuvates kobarates. Marjad mustad. Levik ja ökoloogia: Niisketes metsades, võsastikes, aedades marjapõõsana, tavaline. Õitseb mais. Levinud Euraasia põhja- ja keskaladel. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 85 | Vili punane. Näärmetäpid puuduvad või esinevad mõned üksikud | 86 |
| 86 | Lehed väikesed, 2-3 cm pikad. Õisikud püstised. Õied ühesoolised | |
| Ribes alpinum L. - mage sõstar | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-2 m
kõrge. Lehed 3- (harva 5-) hõlmalised, 1,5-4 cm
läbimõõdus, peaaegu paljad. Õied
kollakasrohelised, õisikud püstised. Marjad punased,
lääged. Levik ja ökoloogia: Tavaline segametsades, võsades, loodudel. Õitseb mais, juunis. Levinud kogu Euroopas, Kaukaasias. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 86 | Lehed tavaliselt üle 4 cm pikad. Õisikud rippuvad. Õied kahesoolised | 87 |
| 87 | Lehed paljad või alaküljel hõredalt karvased, lehehõlmad teravad, ulatuvad poole lehelaba sügavuseni. Õieraod paljad | |
| Ribes rubrum L. - punane sõstar | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1,5-3 m
kõrge. Lehed 5-10 cm läbimõõdus, 5 hõlmaga,
hõlmad teravad, ulatuvad poole lehelaba sügavuseni, pealt
paljad, alt paljad või veidi karvased. Õisiku ja
õiteraod paljad, õied rohekad, rippuvates kobarates.
Marjad punased, hapud. Levik ja ökoloogia: Tavaline marjapõõsas, metsistub. Õitseb mais. Pärit Kesk- ja Põhja-Euroopast. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 87 | Lehed alt karvased, lehehõlmad tömbid, ulatuvad 1/3 lehelaba sügavuseni. Õieraod karvased | |
| Ribes spicatum E. Robson - karvane sõstar | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1,5 m kõrge.
Lehed 6-10 cm läbimõõdus, 5 hõlmaga, hõlmad
tömbid, ulatuvad 1/3 lehelaba sügavuseni, alt karvased kuni
viltkarvased. Õieraod karvased, õied rohekad,
rippuvates kobarates. Marjad punased. Levik ja ökoloogia: Segametsades, puisniitudel, paiguti. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 88 | Lehed üldkujult kolmnurksed, rombjad või viisnurksed | 89 |
| 88 | Lehed munajad või lantsetjad | 94 |
| 89 | Leheroots lapik | |
| Populus tremula L. - harilik haab | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, 20-35 m kõrge. Lehed
ümarad, täkilise sevaga, 3-5 cm läbimõõdus,
paljad, mõlemalt poolt enamvähem ühte värvi.
Leheroots lapik. Pungad pisut kleepuvad. Õied urbades. Levik ja ökoloogia: Sageli sega- ja lodumetsades, haavikutena tavalisem Ida-Eestis. Õitseb aprillis, mais. Kasvab kogu Euroopas, Hiinas, Jaapanis ja Põhja-Aafrikas. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 89 | Leheroots ruljas | 90 |
| 90 | Lehed alaküljelt palju heledamad. Koor valge, paberjas. Viljad pisikesed tiivulised pähklikesed, rippuvates urbades | 91 |
| 90 | Lehed pole alaküljelt heledamad. Koor pole valge, paberjas. Viljad teistsugused, koondunud kuprataolisteks moodustisteks | 92 |
| 91 | Noored võrsed paljad, näsakestega, rippuvad. Lehehambad tipus kõverdunud. Vilja tiivad pähklikesest 2-3 korda laiemad | |
| Betula pendula Roth - arukask | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 35 m kõrge. Tüve
koor valge, vanematel puudel allosa musta korbaga. Noored oksad
paljad, vahatäpikestest kröbulused. Lehed paljad,
rombjad, pika terava tipuga, kahelisaagja servaga. Viljasoomus
allapoole suunatud hõlmadega. Levik ja ökoloogia: Puisniitudel, sega- ja lehtmetsades, loodudel. Tavaline kogu Eestis. Õitseb aprillis, mais. Levinud kogu Euroopas, Kaukaasias, Lääne-Siberis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 91 | Noored võrsed pehmekarvased, näsakesteta, pole rippuvad. Lehehambad pole tipus kõverdunud. Vilja tiivad pählikesest 1-1,5 korda laiemad | |
| Betula pubescens Ehrh. - sookask | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 25 m kõrge.
Tüve koor valge, vanematel puudel allosas hallikas kuni mustjas,
peenelt pragunev. Noored oksad karvased, vahatäpikesteta. Lehed
rombjas-munajad, lühidalt teritunud tipuga, ebakorrapäraselt
saagja servaga. Viljasoomus ülespoole suunatud hõlmadega. Levik ja ökoloogia: Puisniitudel, segametsades, soodes, rabades. Tavaline kogu Eestis. Õitseb aprillis, mais. Levila Euroopa ja Aasia põhjaosas. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 92 | Lehed pealt läikivad, terava tipuga. Leheserv teravate hammastega | |
| Populus balsamifera L. - palsamipappel | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 35 m kõrge. Lehed
munajad, 6-12 cm pikad, peensaagja servaga, noored lehed pisut
karvased, hiljem paljad, pisut kleepuvad. Õied urbades. Levik ja ökoloogia: Tavaline ilupuuna, vahel metsistub. Õitseb aprillis, mais. Pärit Põhja-Ameerikast. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 92 | Lehed pealt tuhmid, tömbi tipuga. Leheservad tömpide hammastega | 93 |
| 93 | Lehed alt paljad. Õite kandesoomused pikkade hammastega | |
| Populus canescens (Aiton) Sm. - hall pappel | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 40 m kõrge. Lehed
ümarmunajad, 4-7 cm pikad, alt hallvitjad, pealt noorelt
viltjad, hiljem läikivad tumerohelised. Leheroots ruljas või
lapik. Noored võrsed ei kleepu. Õied urbades. Levik ja ökoloogia: Eestis hajusalt ilupuuna, vahel metsistub. Õitseb aprillis, mais. Pärit Kesk-Euroopast. |
 |
|
| 93 | Lehed alt valgeviltjad. Õite kandesoomused lühikeste hammastega | |
| Populus alba L. - hõbepappel | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 35 m kõrge. Lehed
3-8 cm pikad, peaaegu ümarad, 3-5 hõlmaga, alt
valgeviltjad, pealt noorelt valgeviltjad, hiljem peaaegu paljad,
tumerohelised. Noored võrsed ei kleepu. Leheroots ruljas. Õied
urbades. Levik ja ökoloogia: Tavaline ilupuu parkides ja talude juures, metsistub. Õitseb aprillis, mais. Pärit Lõuna-Euroopast. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 94 | Lehed südaja alusega | 95 |
| 94 | Lehed aluse suunas ahenevad | 99 |
| 95 | Õied kroonlehtedeta, ühesugulised, isas- ja emasõisikutes. Vili (pähkel) rohtse pesa (lüdi) sees | |
| Corylus avellana L. - harilik sarapuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, kuni 5 m
kõrge. Lehed piklikümarad, vahel tipuosas veidi hõlmised,
südaja alusega, salikilse servaga, 6-12 cm pikad. Isasõied
pikkades urbades, emasõied punga sees, millest ulatuvad välja
vaid punased emakasuudmed. Vili on helerohelise lüdiga
ümbritsetud pähkel. Levik ja ökoloogia: Tavaline puisniitudel, loodudel, leht- ja segametsades, vahel sarapikena. Õitseb enne lehtimist, aprillis. Levinud Euraasia ja Põhja-Ameerika põhjapoolses parasvöötmes. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 95 | Õied kroonlehtedega, kahesoolised. Vilja ei ümbritse rohtne pesa | 96 |
| 96 | Lehed pealt läikivad. Kroonlehed valged. Vili lihakas | 97 |
| 96 | Kroonlehed pole valged. Viljad kuivad | 98 |
| 97 | Oksad lõpevad astlaga. Viljad alla 4 cm läbimõõdus | |
| Pyrus pyraster (L.) Burgsd. - mets-pirnipuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, 10-15 m kõrge. Oksad
alati asteldega. Lehed munajad või ümarad, lühikese
teravikuga, läikivad. Viljad väikesed, ümarad või
pirnjad, ebameeldiva maitsega. Levik ja ökoloogia: Harva laialehistes metsades, puisniitudel, parkides, teede ääres. Õitseb mais. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 97 | Oksad ei lõpe astlaga. Viljad üle 4 cm läbimõõdus | |
| Pyrus communis L. - harilik pirnipuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, 10-20 m kõrge. Võra
laipüramiidjas, oksad tavaliselt asteldeta. Lehed munajad, tipus
ahenevad, läikivad. Õied valged. Viljad suured,
söödavad. Levik ja ökoloogia: Tavaline viljapuu, harva metsistub. Õitseb mais. Looduslikult lõuna- ja Kesk-Euroopas, ka Väike-Aasias ja Põhja-Iraanis. Märkused: Noored lehed lähevad kuivatamisel sageli mustaks. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 98 | Lehtede alaküljel roodude nurkades roostepruunid karvatutid. Viljad ebaselgete soontega | |
| Tilia cordata Mill. - harilik pärn | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, 20-25 m kõrge. Lehed
4-7 cm pikad, südajad, sakilise serva ja teravneva tipuga. Lehed
paljad, lehe alaküljel roodude nurkades roostepruunid
karvatutid, leheroots paljas, pungad paljad. Õied rohekad.
Vili ümar, 0,4-0,6 cm pikk, pruunikas, viljaraag kokku kasvanud
kollaka kõrglehega. Levik ja ökoloogia: Hajusalt sega- ja lehtmetsades, ilupuuna parkides ja aedades. Õitseb juulis, augustis. Suuremas osas Euroopas, ulatub Kaukaasiasse ja Iraani, Siberisse. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 98 | Lehtede alaküljel roodude nurkades valged karvatutid. Viljad 5 selge pikisoonega | |
| Tilia platyphyllos Scop. - suurelehine pärn | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 40 m kõrge. Lehed
7-15 cm pikad, südajad, alt karvased, leheroodude nurkades
valged karavatutid. Leheroots karvane, pungad karvased. Õied
rohekad. Vili ümar, 1 cm pikk, hallviltjas, viljaraag kokku
kasvanud kollaka kõrglehega. Levik ja ökoloogia: Sage pargipuu, harva metsistub. Kasvab looduslikult Lääne-Ukrainas, Moldaavias, Lääne-Euroopas kuni Lõuna-Rootsini. Õitseb juunis. Märkused: Väga pikaealine, võib elada üle 1000 aasta vanuseks. |
 |
|
| 99 | Taimed asteldega | 100 |
| 99 | Taimed asteldeta | 104 |
| 100 | Lehed laiusest vähemalt 5 korda pikemad, hõbehallid | |
| Hippophaë rhamnoides L. - harilik astelpaju | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas või
puu, 3-9 m kõrge. Oksad asteldega. Lehed lineaalsed, 0,5 cm
laiad ja 3-8 cm pikad, hõbedaselt hallikasrohelised. Emas- ja
isasõied eraldi taimedel. Õied väikesed,
pruunikad, soomusja kattega. Lihakad luuviljad oranzikad, kinnituvad
tihedalt oksale. Levik ja ökoloogia: Marjapõõsana ja ilutaimena, metsistub. Kasutatud ka vanade karjääride rekultiveerimiseks. Õitseb aprillis, mais. Kontinentaalse Euraasia liik. |
 |
|
| 100 | Lehed vähem kui 4 korda laiusest pikemad, rohelised | 101 |
| 101 | Kroonlehed erekollased. Võrsed üleni astlalised. Õied ja viljad rippuvates kobarates | |
| Berberis vulgaris L. - harilik kukerpuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-5 m kõrge.
Lehed äraspidimunajad, peensaagja servaga, kinnituvad varrele
kimpudena, kimbu alusel sirge või haraline astel. Õied
kollased, 15-25-kaupa rippuvates õisikutes. Mari ruljas,
punane, söödav. Levik ja ökoloogia: Metsaservades, võsastikes. Tavalisem Lääne-Eestis, mujal hajusalt. Õitsebmais, juunis. Märkused: Kõrrerooste vahepermeestaim, seepärast viljapõldude läheduses ohtlik. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 101 | Kroonlehed pole kollased. Astlad ainult okste tippudes. Õied ja viljad pole rippuvates kobarates | 102 |
| 102 | Kroonlehti 4, alusel kokku kasvanud, kollakasrohelised. Vili kuni 1 cm läbimõõdus | |
| Rhamnus cathartica L. - harilik türnpuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas,
2-8 m kõrge. Tüve koor kare, ketendav, mustjas. Oksad
lõpevad sageli astlaga. Lehed vastakud, hambulise servaga,
elliptilised, külgrood keeravad tipu suunas, ei lähe lehe
servani. Õied väikesed, kollakasrohelised, neljatised,
ühesugulised, ümarates õisikutes. Vili algul
roheline, hiljem must mari. Levik ja ökoloogia: Tavaline kogu Eestis segametsades, kaldavõsastikes, puisniitudel, loodudel. Õitseb mais, juunis. Levinud kogu Euroopas, Kaukaasias, Lääne-Siberis, Kesk-Aasias. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 102 | Kroonlehti 5, vabad, valged. Vili üle 1 cm läbimõõdus | 103 |
| 103 | Lehed pealt tuhmid. Tolmukad pole punased. Vili sinine, ümar, ühe luuseemnega | |
| Prunus spinosa L. - laukapuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, kuni 5 m
kõrge. Tugevate asteldega. Lehed 2-4 cm pikad, elliptilised,
sakilise servaga. Õied valged, üksikult. Viljad kuni 1,5
cm läbimõõdus, mustad, sinaka vahakirmega,
viljaliha rohekas, hapu. Levik ja ökoloogia: Haruldane, metsa- ja võsaservades Saaremaal ja Väike-Pakril. Õitseb mais, enne lehtimist. Looduskaitseline seisund: LK II, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – tähelepanu vajav. Kasvab looduslikult Euroopas 60. põhjalaiuskraadini ja Krimmis, Kaukaasias ja Lääne-Aasias. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 103 | Lehed pealt läikivad. Tolmukad punased. Vili roheline kuni kollane, pirnikujuline, paljude seemnetega | |
| Pyrus pyraster (L.) Burgsd. - mets-pirnipuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, 10-15 m kõrge. Oksad
alati asteldega. Lehed munajad või ümarad, lühikese
teravikuga, läikivad. Viljad väikesed, ümarad või
pirnjad, ebameeldiva maitsega. Levik ja ökoloogia: Harva laialehistes metsades, puisniitudel, parkides, teede ääres. Õitseb mais. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 104 | Lehed hõõrudes tugeva aromaatse lõhnaga. Lehed ja oksad kollaste näärmetega | |
| Myrica gale L. - harilik porss | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 30-150 cm
kõrge. Lehed piklikud, nahkjad, hallikad, 2-4 cm pikad ja 1-2
cm laiad, vürtsika lõhnaga. Okstel, lehtedel ja pungadel
kuldkollased näärmetäpid. Õied urbades Levik ja ökoloogia: Paiguti Lääne-Eestis ja saartel sage. Madal- ja siirdesoodes, soometsades, soistel puisniitudel. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK II Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 104 | Lehed erilise lõhnata. Lehtedel ja okstel pole kollaseid näärmeid | 105 |
| 105 | Lehed rohkem kui 4 korda laiusest pikemad | 106 |
| 105 | Lehed vähem kui 4 korda laiusest pikemad | 116 |
| 106 | Lehe rood ei moodusta selget võrgustikku. Õied kroonlehtedega | 107 |
| 106 | Lehe rood moodustavad selge võrgustiku. Õied kroonlehtedeta | 109 |
| 107 | Lehed suvehaljad, pehmed. Õied lillad, puhkevad enne lehtimist. Viljad lihakad | |
| Daphne mezereum L. - harilik näsiniin | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 30-120(200)
cm kõrge. Lehed 4-9 cm pikad ja 1-2 cm laiad, talbjassüstjad,
tuttidena okste tippudes. Õied roosad, lõhnavad, väga
lühikese raoga, kinnituvad võrsele 3-5-kaupa. Luuviljad
punased. Levik ja ökoloogia: Õitseb enne lehtimist aprillis, mais. Segametsades, puisniitudel, hajusalt. Märkused: Kogu taim mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 107 | Lehed igihaljad, jäigad. Õied valged. Viljad kuivad | 108 |
| 108 | Õied ja viljad pikkades lehistunud õisikutes. Kroonlehed kokkukasvanud | |
| Chamaedaphne calyculata (L.) Moench - hanevits | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Kääbuspõõsas,
20-60 cm kõrge. Lehed piklikelliptilised, 2-4 cm pikad,
tihedalt roostetäpilised. Õied valged, kellukjad,
ühekaupa lehekaenlas, moodustavad ühekülgse õisiku.
Viljad kuivad. Levik ja ökoloogia: Kohati rabades, rabamännikutes, siirdesoodes, peamiselt Ida-Eestis. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 108 | Õied ja viljad tipmistes kerajates õisikutes. Kroonlehed vabad | |
| Ledum palustre L. - sookail | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Kääbuspõõsas,
25-120 cm kõrge. Igihaljas. Lehed lineaalsed, allapoole
käändunud servaga, pealt pruunikasrohelised, alt
roosteviltjad. Õied valged, kerajates kohevates õisikutes
varte tippudes. Viljad kuivad. Kogu taim, eriti õied,
uimastava lõhnaga. Levik ja ökoloogia: Rabades ja rabastuvates metsades, tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 109 | Täiskasvanud lehed alt tihedalt karvased | 110 |
| 109 | Täiskasvanud lehed alt paljad või mõne üksiku karvaga | 112 |
| 110 | Emasõite kandesoomused üleni heledad. Lehtede servad peenehambalised (luup!) | |
| Salix alba L. - hõberemmelgas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 25 m kõrge. Lehed
piklikud, noorelt mõlemalt poolt hõbedased,
täiskasvanud lehed vähemalt alt siidkarvadest hõbedased.
Noored oksad karvased. Levik ja ökoloogia: Looduslikult vaid Lõuna-Eesti suurte jõgede kallastel, ilupuuna kohati. Õitseb mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 110 | Emasõite kandesoomuste alumine osa hele, ülemine tume. Lehtede servad tavaliselt terved | 111 |
| 111 | 2-4 aastaste okste koorealune puit sile (eemaldage oksalt osa koort!). Lehed kuni 25 cm pikad, harva laiemad kui 1 cm | |
| Salix viminalis L. - vitspaju | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 4-8 m kõrge.
Oksad pikad, vitsjad. Lehed süstjad, 8-15 cm pikad ja 1,5 cm
laiad, pealt peaaegu paljad, tumerohelised, alt tihedalt
siidkarvased, karvad roodudega paralleelselt. Levik ja ökoloogia: Jõgede ja järvede kallastel tavaline, kasvatatakse ka istandustes. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 111 | 2-4 aastatste okste koorealune puit rõõnetega. Lehed 10-15 cm pikad, sageli üle 1 cm laiad | |
| Salix dasyclados Wimm. - pikalehine paju | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 4-8 m kõrge.
Noored võrsed lühikarvased, koore all puidul kuni 1 cm
pikkused rõõned (kriipsukujulised puhetised). Lehed
pikliksüstjad, 8-16(20) cm pikad ja 2-3 cm laiad, pealt paljad,
alt sinakasrohelised, hõredalt karvased. Levik ja ökoloogia: Kohati jõgede ja järvede kallastel, Lõuna- ja Ida-Eestis tavaline. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 112 | Lehe kõige laiem koht lehelaba keskel või alumises pooles | 113 |
| 112 | Lehe kõige laiem koht lehelaba ülemises pooles | 114 |
| 113 | Lehed 12-16 x 3-4 cm. Leherootsu alguses 1-3 paari näärmeid (luup!) | |
| Salix fragilis L. - rabe remmelgas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 15 m kõrge. Oksad
murduvad puu küljest kergesti. Lehed süstjad, pikalt
teritunud tipuga, 5-15 cm pikad, noorelt kleepuvad, pealt
tumerohelised, alt sinakasrohelised. Abilehed varisevad
varakult. Levik ja ökoloogia: Jõgede ja ojade kallastel, uhtlammimetsades. Lääne-Eestis sage, mujal harva. Õitseb mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 113 | Lehed 8-10 x 1,5-2,5 cm. Leherootsul näärmeid pole | |
| Salix daphnoides Vill. - härmpaju | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 6-10 m kõrge.
Oksad heleda vahakirmega, punakad või kollakad. Lehed süstjad,
5-12 cm pikad ja 1,5-3 cm laiad, nahkjad, pealt tumerohelised, alt
sinakad. Levik ja ökoloogia: Harva, peamiselt Kagu-Eestis luidetel, jõgede kallastel, teede ääres, õuedes, sageli istutatult. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 114 | Lehed vähem kui 1 cm laiad, lähevad kuivades mustaks | |
| Salix purpurea L. - punapaju | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 2-8 m kõrge.
Võrsed sihvakad, painduvad, koore sisepind sidrunkollane.
Lehed tipuosas veidi hambulised, mujalt terveservalised, süstjad,
5-10 cm pikad ja 0,6-2 cm laiad. Abilehed tavaliselt puuduvad. Levik ja ökoloogia: Kagu-Eestis looduslikult jõgede kallastel, mujal istutatult või naturaliseerunult. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 114 | Lehed laiemad kui 1 cm, ei lähe kuivades mustaks | 115 |
| 115 | Lehed 3-6 x 1,5-2,5 cm. Abilehed varisevad varakult. Õied puhkevad peale lehtimist. Tolmukaid 4-8 | |
| Salix pentandra L. - raudremmelgas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas,
6-15 m kõrge. Lehed korrapäraselt peensaagja servaga,
pealt tugevalt läikivad, tumerohelised, alt tuhmid,
elliptilised, 5-10 cm pikad ja 3-5 cm laiad. Leht aheneb tipu suunas
sujuvalt, alusel järsult. Levik ja ökoloogia: Tavaline jõgede ja järvede kallastel, soostunud niitudel, soodes, võsastikes, metsaservades, ka ilupuuna. Õitseb mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 115 | Lehed ca 12-15 x 3 cm. Abilehed püsivad. Õied puhkevad enne lehtimist või samal ajal. Tolmukaid 3 | |
| Salix triandra L. - vesipaju | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas,
2-10 m kõrge. Tüve ja jämedamate okste koor
ketendab, kaneeli värvi laikudega. Oksad painduvad. Lehed
süstjad, sageli paralleelsete servadega, peensaagjad, pealt
veidi läikivad tumerohelised, alt heledamad. Abilehed
suured. Levik ja ökoloogia: Jõe- ja ojakallaste, kaldavõsastikes, sageli ka istutatult. Õitseb mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 116 | Leherood moodustavad selge võrgustiku. Taimed ühesuguliste õitega, mis on koondunud isas- ja emasurbadesse. Vili kupar (pajud) | 117 |
| 116 | Leherood ei moodusta selget võrku. Taimed teistsuguste tunnustega | 124 |
| 117 | Lehed pealt tuhmid | 118 |
| 117 | Lehed pealt läikivad | 121 |
| 118 | Väikesed põõsad, kuni 60 cm kõrged | |
| Salix myrtilloides L. - mustikpaju | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,5-1 m
kõrge. Lehed ümarovaalsed, meenutavad sinika lehti, 1-2
cm pikad ja 0,5-1,2 cm laiad, pealt rohelised, alt sinakad, häst
silmatorkavate roodudega, lehe tipp sageli paadikujuline. Levik ja ökoloogia: Siirdesoodes, soometsades, hajusalt. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 118 | Puud või üle 60 cm kõrged põõsad | 119 |
| 119 | 2-4 aastaste okste koorealune puit sile (eemaldage oksalt veidi koort) | |
| Salix caprea L. - raagremmelgas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, 5-15 m kõrge. Noored
oksad hallikasrohelised, vanemad oksad lehearmidest jändrikud.
Lehed 7-10 cm pikad ja 3-5 cm laiad, ovaalsed, pealt tumerohelised,
alt viltkarvased. Levik ja ökoloogia: Tavaline metsades, võsastikes. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 119 | 2-4 aastaste okste koorealune puit rõõnetega | 120 |
| 120 | Madal põõsas (kuni 1,5 m kõrge). Lehed 2-4(6) cm pikad, hambad leheservaga risti. Abilehed püsivad | |
| Salix aurita L. - kõrvpaju | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,5-2 m
kõrge. Kaheaastatstel ja vanematel võrsetel koore all
puidul peened 1-3 cm pikkused rõõned (kriipsukujulised
puhetised). Lehed äraspidimunajad, 2-5 cm pikad ja 1-3 cm laiad,
leheserv ebaühlaste suurte hammastega või lainjas.
Abilehed suured, püsivad kaua. Levik ja ökoloogia: Niitudel, madalsoodes, võsastikes, tavaline. Õitseb mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 120 | Puu või kõrge põõsas (kuni 6 m). Lehed 5-12(15) cm pikad, tipu poole suunatud hammastega. Abilehed varisevad varakult | |
| Salix cinerea L. - tuhkur paju | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, kuni 4
m kõrge. Rõõned (kriipsukujulised puhetised) 1-3
cm pikad, koore all tihedalt. Võrsed tuhkhallid, karvased.
Lehed piklikud, 5-12 cm pikad ja 1,5-4 cm laiad, pealt
hallikasrohelised, udekarvased, alt hallid, peaaegu viltjad,
ebakorrapäraselt saagjad. Abilehed varisevad varakult. Levik ja ökoloogia: Tavaline madal- ja siirdesoodes, niitudel, kraavides, soometsades, põlluserades. Õitsebaprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 121 | Noored võrsed tihedalt peenekarvased | |
| Salix myrsinifolia Salisb. - mustjas paju | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 2-6 m kõrge.
Noored võrsed ja lehed tiheda tuhkhalli karvastuega. Lehed
täiskasvanult mõlemalt poolt ühte värvi,
kuivatamisel lähevad kergesti mustaks, külgroodusid 6-8
(12) paari. Abilehed suured, alati olemas. Levik ja ökoloogia: Soistel niitudel, madalsoodes, veekogude kallastel, sage. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 121 | Noored võrsed paljad või üksikute hõredate karvadega | 122 |
| 122 | Puu või üle 1,5 m kõrge põõsas | |
| Salix pentandra L. - raudremmelgas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas,
6-15 m kõrge. Lehed korrapäraselt peensaagja servaga,
pealt tugevalt läikivad, tumerohelised, alt tuhmid,
elliptilised, 5-10 cm pikad ja 3-5 cm laiad. Leht aheneb tipu suunas
sujuvalt, alusel järsult. Levik ja ökoloogia: Tavaline jõgede ja järvede kallastel, soostunud niitudel, soodes, võsastikes, metsaservades, ka ilupuuna. Õitseb mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 122 | Kuni 1,5 m kõrgused põõsad | 123 |
| 123 | Lehed abilehtedeta, kõige laiem koht lehe keskel või alumises pooles, külgroodusi vähem kui 8 paari | |
| Salix starkeana Willd. - verkjas paju | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,5- 1,5 m
kõrge. Täiskasvanud võrsed ja pungad paljad,
läikivad, noored vahel väheste karvadega. Lehed õhukesed,
laiovaalsed, 2-4 cm pikad ja 1-2 cm laiad, pealt tumerohelised, alt
heledamad, lehetipp sageli keerdunud. Abilehed väikesed,
ovaalsed. Levik ja ökoloogia: Niitudel, puisniitudel, võsastikes, hajusalt. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 123 | Lehed abilehtedega, kõige laiem koht lehe ülemises pooles, külgroodusid üle 8 paari | |
| Salix phylicifolia L. - kahevärvine paju | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 2-3 m kõrge.
Koore all puidul 1 cm pikkused rõõned (kriipsukujulised
puhetised). Lehed elliptilised, ebaühtlaselt sakilise või
terve servaga, pealt tumerohelised ja läikivad, alt
sinakasrohelised või vesihallid (kahevärvilised).
Abilehed väikesed, neerjad, püsivad kesksuveni. Levik ja ökoloogia: Puisniitudel, madalsoodes, lodudes, veekogude kallastel, sage. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 124 | Lehed valge- kuni hallikarvased vähemalt alaküljel | 125 |
| 124 | Lehed mõlemalt poolt rohelised | 130 |
| 125 | Lehed mõlemalt poolt hõbehallid. Õied kollased. Viljad kuivad | |
| Elaeagnus commutata Bernh. ex Rydb. - läikiv hõbepuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas,
kuni 3 m kõrge. Lehed süstjad või munajad,
hõbedaselt karvased, 4-7 cm pikad. Õied neljatised,
pealt hõbedased, seest kollased, 1-3-kaupa. Vili noorena
hõbedane, jahukas. Levik ja ökoloogia: Ilupõõsas, metsistub. Õitseb juunis, juulis. Pärit Põhja-Ameerikast. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 125 | Lehed valge- kuni hallikarvased ainult alt, pealt rohelised. Õied pole kollased. Vili lihakas | 126 |
| 126 | Leheserv terve. Väikesed põõsad, tavaliselt alla 1 m kõrged. Lehed kuni 4 cm pikad | 127 |
| 126 | Leheserv hambuline . Puud või üle 1m kõrgused põõsad. Lehed tavaliselt pikemad kui 4 cm | 128 |
| 127 | Kroonlehed roosad. Viljad mustad | |
| Cotoneaster niger (Wahlenb.) Fr. - must tuhkpuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,5-2,5 m
kõrge. Lehed munajad, tömbid, 2-5 cm pikad, pealt
tumerohelised, alt viltjad. Õied roosad, 3-12-kaupa kobarates.
Viljad mustad. Levik ja ökoloogia: Harva Põhja-Eestis ja Muhumaal lubjarikastel niitudel, loometsades, klibustel aladel. Õitseb juunis. Kasvatatakse ka ilupõõsana. Looduskaitseline seisund: LK III Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 127 | Kroonlehed valged kuni helelillad. Vili punane | |
| Cotoneaster scandinavicus B.Hylmö - harilik tuhkpuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-2 m kõrge.
Lehed elliptilised, kuni 4 cm pikad ja 2,5 cm laiad, tömbid,
pealt paljad, hallikasrohelised, alt hallviltjad. Õied
kahvaturoosad, 1- või 2-kaupa. Valminud marjad
erepunased. Levik ja ökoloogia: Paiguti Põhja- ja Loode-Eestis ja saartel loometsades, loodudel, liivikutel. Õitseb juunis. Kasvatatakse ka ilupõõsana. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 128 | Õied ja viljad pole sarikjas (vihmavarjutaolises) õisikus | |
| Malus domestica Borkh. - aed-õunapuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 10 m kõrge. Lehed
laimunajad, lehed ja võrsed rohkem või vähem
karvased, oksad asteldeta. Õied suured, roosakad,
õisikutes. Viljad suured, mitmesuguse kujuga õunad. Levik ja ökoloogia: Tavaline viljapuu, metsistub. Õitseb mais, juunis. Märkused: Väga palju erinevaid sorte. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 128 | Õied ja viljad sarikjas (vihmavarjutaolises) õisikus | 129 |
| 129 | Lehed kõige laiemad ülemises pooles, hõlmadeta, hambulise servaga | |
| Sorbus rupicola (Syme) Hedl. - tuhkpihlakas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 10 m kõrge.
Sakilise servaga lõhestumata lihtlehed, pealt läikivad
või veidi karvased, alt valgeviltjad. Õied valged,
väikestes õisikutes. Marjad pruunikaspunased, valgete
täppidega, ümarad. Levik ja ökoloogia: Eestis looduslikult Saaremaa lääneosas, õitseb juunis. Levinud Põhja-Euroopas. Looduskaitseline seisund: LK II, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 129 | Lehed kõige laiemad keskel, vähemalt mõned lehed hõlmadega | |
| Sorbus intermedia (Ehrh.) Pers. - pooppuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 10 m kõrge.
Madalalt hõlmised lihtlehed, sakilise servaga, pealt läikivad,
alt hallviltjad. Õied valged, kännasjates õisikutes.
Marjad 1,5 cm pikad, oranžpunased. Levik ja ökoloogia: Paiguti Lääne-Eestis, Saaremaal kohati tavaline. Sageli kasvatatakse ilupuuna. Õitseb mais, juunis. Levinud Euroopa loodeosas. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 130 | Leheserv terve | 131 |
| 130 | Leheserv hambuline | 132 |
| 131 | Puu. Leheserv karvane. Õied kroonlehtedeta. Vili kuiv | |
| Fagus sylvatica L. - harilik pöök | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 40 m kõrge. Lehed
nahkjad, elliptilised, terveservalised, pealt läikivad
tumerohelised, leheserv hõredalt ripsmeline. Emasõied
kahekaupa, isasõied urbadena. Viljad kahekaupa, ümbritsetud
puitunud lüdiga, mis viljade valmides avaneb nelja lõhega. Levik ja ökoloogia: Ilupuu, õitseb mais, juunis. Kesk-Euroopa levikuga, olemas ka Rootsis. Märkused: Meie kliimas veidi külmatundlik, eriti noored lehed, mis saavad hiliste öökülmade puhul kannatada. |
 |
|
| 131 | Põõsas. Leheserv pole karvane. Õied kroonlehtedega. Vili lihakas | |
| Frangula alnus Mill. - harilik paakspuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas,
1-7 m kõrge. Lehed vahelduvad, terveservalised, elliptilised,
lehe külgrood lõpevad lehe servas. Tüve koor sile,
mustjas. Õied mõlemasoolised, väikesed,
rohekasvalged, mõnekaupa. Vili algul punakas, hiljem must,
lihakas. Levik ja ökoloogia: Sega- ja lodumetsades, puisniitudel, põõsastikes. Sage. Õitseb mais, juunis ja augustis, septembris. Levinud kogu Euroopas, Kaukaasias, Lääne- ja Ida-Siberis, Kesk-Aasias. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 132 | Leht alusel ebasümmeetriline | 133 |
| 132 | Leht alusel sümmeetriline | 135 |
| 133 | Õied ja viljad 1-2 cm pikkustel rootsudel. Viljade servad karvased | |
| Ulmus laevis Pallas - künnapuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 30 m kõrge. Lehed
tugevalt ebasümmeetrilise alusega, elliptilised, terava tipuga,
külgrood lähevad sirgelt servani, ei harune. Vilja tiib
ripsmelise rervaga, vili pikarootsuline. Levik ja ökoloogia: Leht- ja segametsades, ka ilupuuna. Kohati. Looduslik levila Põhja- Kesk- ja Lõuna-Euroopas. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 133 | Õied ja viljad peaaegu rootsutud. Viljade servad pole karvased | 134 |
| 134 | Noored võrsed paljad. Lehed 7- 12 paari külgroodudega | |
| Ulmus minor Mill. - põldjalakas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 22 m kõrge. Võrsed
paljad. Leht piklikelliptiline, sile, veidi ebasümmeetrilise
alusega, paljud külgrood jagunevad enne servani jõudmist.
Vilja tiib sileda servaga, seeme tiiva ülaosas. Levik ja ökoloogia: Ilupuu, harva metsistub. Õitseb aprillis, mais. Levinud Lõuna- ja Kesk-Euroopas. |
 |
|
| 134 | Noored võrsed karvased. Lehed 12-18 paari külgroodudega | |
| Ulmus glabra Huds. - harilik jalakas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 30 m kõrge. Võrsed
tihedalt karvased. Lehed elliptilised, vahel tipus kolmehõlmalised,
tugevalt karedad, külgrood jagunevad enne servani jõudmist
kaheks (jalakal on “jalad”). Seeme tiiva keskel, vilja
tiiva serv sile. Levik ja ökoloogia: Leht- ja segametsades, hajusalt, kasvatatakse ka ilupuuna. Õitseb mais. Looduslik levila Põhja- Kesk- ja Lõuna-Euroopas, ulatub ka Aasiasse. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 135 | Väikesed põõsad, alla 2 m kõrged | 136 |
| 135 | Puud või üle 2 m kõrged põõsad | 139 |
| 136 | Lehed kuni 3 cm pikad. Õied kroonlehtedeta | 137 |
| 136 | Lehed pikemad kui 3 cm. Õied kroonlehtedega | 138 |
| 137 | Lehed ümarad. Hambad tömbid | |
| Betula nana L. - vaevakask | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 20-120 cm
kõrge. Lehed ümarad, kuni 1 cm läbimõõdus,
tömpide hammastega, paljad, noorelt kleepuvad. Emasurvad 0,5-0,8
cm pikad. Levik ja ökoloogia: Siirdesoodes, rabades, rabastuvates metsades. Mandriosas tavaline, saartel haruldane. Õitseb mais. Kasvab Kesk-Euroopa kõrgmägedes ja Põhja-Euroopa ning Põhja-Ameerika madalikel. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 137 | Lehed laiusest pikemad. Hambad teravad | |
| Betula humilis Schrank - madal kask | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, kuni 2,5 m
kõrge. Lehed 1-2 cm laiad, ovaalsed, teravate hammastega,
pealt paljad, alt roodude kohalt karvased. Levik ja ökoloogia: Mandri Eestis paiguti madal- ja siirdesoodes, soistel niitudel, lodumetsades. Õitseb aprillis, mais. Levila Kesk- ja Põhja-Euroopas, Aasia ja Põhja-Ameerika põhjaosas. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 138 | Lehed ümara tipuga. Kroonlehed valged. Vili lihakas | |
| Amelanchier spicata (Lam.) C. Koch - tähk-toompihlakas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas,
kuni 4 m kõrge. Lehed ovaalsed, 2-6 cm pikad, algul karvased,
hiljem paljad, hambulise servaga. Õied valged, õisikus.
Viljad ümarad, punakasmustad, püstiste tupplehtedega,
magusad. Levik ja ökoloogia: Ilupõõsas, naturaliseerunult ja metsistunult metsaservades, võsastikes, sagedam Lääne-Eestis. Õitseb mais. Pärit Põhja-Ameerika idaosast. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 138 | Lehed terava tipuga. Kroonlehed roosad. Vili kuiv | |
| Spiraea salicifolia L. - pajulehine enelas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,5-2 m
kõrge. Lehed süstjad, saagja servaga, 4-7 cm pikad. Õied
roosad, väkesed, püstistes kohevates õisikutes.
Viljad kuivad. Levik ja ökoloogia: Tavaline ilupõõsas, harva metsistub. Õitseb juulist septembrini. Pärit Aasia idaosast. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 139 | Õied kroonlehtedeta. Vili kuiv. Lehtede külgrood enamvähem paralleelsed, lõpevad lehe servas | 140 |
| 139 | Õied kroonlehtedega. Vili lihakas. Lehtede külgrood ühinevad omavahel, tavaliselt ei ulatu servani | 143 |
| 140 | Lehed vähemalt 2,5 korda laiusest pikemad. Viljad tiivulised | |
| Carpinus betulus L. - harilik valgepöök | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, 18(20) m kõrge. Lehed
elliptilised, terava tipuga, kahelisaagja servaga, 6-12 cm pikad,
pealt paljad, alt rood karvadega. Viljad suurte kolmehõlmaliste
kandelehtedega, seepärast emasurb valminult kuni 6 cm lai. Levik ja ökoloogia: Ilupuu, kasvab Kesk-Euroopas ja Väike-Aasias. Õitseb mais, aprillis, meil harva. |
 |
|
| 140 | Lehed kuni 2 korda laiusest pikemad. Viljad tiibadeta | 141 |
| 141 | Leheroots lapik. Viljad kobarana | |
| Populus tremula L. - harilik haab | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, 20-35 m kõrge. Lehed
ümarad, täkilise sevaga, 3-5 cm läbimõõdus,
paljad, mõlemalt poolt enamvähem ühte värvi.
Leheroots lapik. Pungad pisut kleepuvad. Õied urbades. Levik ja ökoloogia: Sageli sega- ja lodumetsades, haavikutena tavalisem Ida-Eestis. Õitseb aprillis, mais. Kasvab kogu Euroopas, Hiinas, Jaapanis ja Põhja-Aafrikas. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 141 | Leheroots pole lapik. Viljad käbitaolistes kogumikes | 142 |
| 142 | Lehed tömbid, sämpunud tipuga, alt rohelised, karvad ainult roodude lähedal | |
| Alnus glutinosa (L.) Gaertn. - sanglepp | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 30 m kõrge. Koor
pruunikas, korp mustjas. Lehed ovaalsed, tipul tõmbi
väljalõikega, pealt tumerohelised, läikivad. Pungad
paljad, veidi kleepuvad. Isasõied rippuvates urbades,
emasõitest moodustuvad viljad, “lepakäbid”, on
raolised. Levik ja ökoloogia: Tavaline lodumetsades, puisniitudel, jõekallastel. Õitseb aprillis. Kesk- ja Põhja-Euroopa, Põhja-Aafrika, Aasias Lääne-Siberini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 142 | Lehed terava tipuga, alt hallikarvased | |
| Alnus incana (L.) Moench - hall lepp | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 25 m kõrge. Koor
hallikas, korpa ei moodustu. Lehed terava tipuga, saagja servaga,
hallikasrohelised, matid. Pungad karvased, ei kleepu. Isasõied
rippuvates urbades, emasõitest moodustuvad viljad,
“lepakäbid”, on enam-vähem raotud. Levik ja ökoloogia: Kuuse-segametsades, võsastikes, puisniitudel, endistel põldudel, sage. Õitseb aprillis. Levinud peaaegu kogu põhjapoolkeral. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 143 | Vili paljude seemnetega | 144 |
| 143 | Vili ühe seemnega | 146 |
| 144 | Lehed pealt läikivad, noored lehed lähevad kuivades mustaks. Vili pirnikujuline | |
| Pyrus communis L. - harilik pirnipuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, 10-20 m kõrge. Võra
laipüramiidjas, oksad tavaliselt asteldeta. Lehed munajad, tipus
ahenevad, läikivad. Õied valged. Viljad suured,
söödavad. Levik ja ökoloogia: Tavaline viljapuu, harva metsistub. Õitseb mais. Looduslikult lõuna- ja Kesk-Euroopas, ka Väike-Aasias ja Põhja-Iraanis. Märkused: Noored lehed lähevad kuivatamisel sageli mustaks. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 144 | Lehed pealt tuhmid, noored lehed ei lähe kuivades mustaks. Vili ümar (õun) | 145 |
| 145 | Lehed vähemalt alt karvased, võrsed asteldeta | |
| Malus domestica Borkh. - aed-õunapuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 10 m kõrge. Lehed
laimunajad, lehed ja võrsed rohkem või vähem
karvased, oksad asteldeta. Õied suured, roosakad,
õisikutes. Viljad suured, mitmesuguse kujuga õunad. Levik ja ökoloogia: Tavaline viljapuu, metsistub. Õitseb mais, juunis. Märkused: Väga palju erinevaid sorte. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 145 | Lehed paljad, võrsed asteldega | |
| Malus sylvestris (L.) Mill. - mets-õunapuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 10 m kõrge.
Oksad sageli asteldega. Lehed ja võrsed paljad, lehed
laimunajad, südaja alusega. Õied valged või
roosakad. Õunad väikesed, hapud. Levik ja ökoloogia: Puisniitudel, metsaservades, peamiselt läänesaartel. Õitseb mais, juunis. Levinud Kesk-, Ida- ja Lääne-Euroopas, Skandinaavias. Looduskaitseline seisund: LK III Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 146 | Õied ja viljad rippuvates kobarates | |
| Padus avium Mill. - harilik toomingas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas,
kuni 10 m kõrge. Lehed piklikelliptilised, 3-10 cm pikad,
pealt tumerohelised, alt heledamad, hõõrudes
iseloomuliku lõhnaga. Okste koore sisepind kollane, tugeva
lõhnaga. Õied valged, rippuvates kobarates, lõhnavad.
Viljad 7-8 mm läbimõõdus, mustad, kootava
toimega. Levik ja ökoloogia: Niisketes leht- ja segametsades, võsastikes, metsaservades, sageli. Õitseb mais. Euraasia levikuga. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 146 | Õied ja viljad pole rippuvates kobarates | 147 |
| 147 | Lehed paljad. Viljad punased | |
| Cerasus vulgaris Mill. - hapu kirsipuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, 3-6 m kõrge. Lehed
elliptilised, paljad, hambulise servaga, hamba tipp näärmekas.
Õied valged, mitmekaupa, õisiku alusel pungasoomustest
kõrgemal mitu rohelist lehte. Viljad kerajad tumepunased,
hapud. Levik ja ökoloogia: Tavaline viljapuu, vahel metsistub. Õitseb mais. Märkused: Viljapuuna kasvatatakse ka maguskirssi, mille viljad on punased, mustjad või kollased, magusad. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 147 | Lehed karvased Viljad kollased või sinised | 148 |
| 148 | Vili ovaalne, kollane, sinine või punane. Noored võrsed paljad | |
| Prunus domestica L. - harilik ploomipuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 12 m kõrge.
Astlaid pole, noored võrsed paljad. Lehed elliptilised,
4-8(10) cm pikad. Õied valged, enamasti kahekaupa. Viljad
piklikud, kollased, punakad kuni violetsed, viljaliha luuseemnest
kergesti eraldatav. Levik ja ökoloogia: Tavaline viljapuu, vahel metsistub. Õied puhkevad mais, lehtedega üheaegselt. Märkused: Palju erinevaid sorte. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 148 | Viljad ümarad, sinised. Noored võrsed karvased | |
| Prunus insititia L. - kreegipuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas,
3-6 m kõrge. Mõnede väikeste asteldega, noored
oksad sametjad. Lehed 4-5 cm pikad, elliptilised. Õied valged,
kahekaupa. Viljad kerajad kuni piklikud, sinakad, vahakirmega,
viljaliha luuseemnest raskesti eraldatav. Levik ja ökoloogia: Tavaline viljapuu, metsistub. Õitseb mais. Märkused: Levib edukalt juurvõrsetega. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 149 | Taimed pole rohelised, klorofüll puudub | 150 |
| 149 | Taimed rohelised, klorofüll olemas | 159 |
| 150 | Varred niitjad, keerduvad teiste taimede ümber. Juured puuduvad | |
| Cuscuta europaea L. - harilik võrm | ||
| Iseloomulikud tunnused: Klorofüllita taim, vars punakas, väändub peremeestaime ümber, lehti pole. Õied roosad või kollakad, õisik tihe, kuni 1,5 cm läbimõõdus. Pikkus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Parasiteerib puude ja põõsaste noortel võrsetel ning rohttaimedel (eriti kõrvenõgesel), ka kultuurtaimedel. Hajusalt, rannikul paiguti. Õitseb juunist augustini. Märkused: Esineb veel kolm haruldast tulnukat. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 150 | Varred püstised. Juured olemas, taimed kinnituvad mulda | 151 |
| 151 | Varred lülilised, iga lüli alusel hambuline lehtedetupp, varre tipus eoseid sisldav käbi moodi eospea | |
| Equisetum arvense L. (kevadine võsu) - põldosi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kevadine võsu pehme, helepruun, närtsib pärast eoste valmimist, selle lehtedetuped 8-12 süstja tumepruuni hambaga. Suvise rohelise võsu vars kidakesteta (katsudes sile), oksamännased hõredalt, neljakandilised, hoiavad sageli ülespidi kaldu. Männasoksa esimene lehtedetupp pikem kui varre lehtedetupp. Lehtedetupel alla 10 tumeda hamba, mille on kitsas hele ääris. Kõrgus 15-40 cm. Levik ja ökoloogia: Umbrohuna põldudel, raudteel, jäätmaadel, niitudel, puisniitudel. Sage. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab aprillis, mais. Märkused: Võib segi minna soo-osjaga, millel aga männasoksa esimene lehtedetupp on lühem kui varre lehtedetupp. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 151 | Varred pole lülilised, hambulist lehtedetuppe pole. Õitega taimed | 152 |
| 152 | Õied radiaalsümmeetrilised (kiirjad) | |
| Monotropa hypopitys L. - harilik seenlill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed klorofüllita, valkjaskollased, varred lihakad, harunemata. Lehed soomusjad, pruunid. Õiedvalkjaskollased, tihedas kobaras, mis õitseajal on longus, kuid viljade valmides sirgub. Kõrgus 10-25 cm. Levik ja ökoloogia: Kuivades liivastes männi- ja segametsades. Hajusalt. Mitmeaastane. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 152 | Õied bilateraalsümmeetrilised (sügomorfsed) | 153 |
| 153 | Kroonlehed vabad | 154 |
| 153 | Kroonlehed kokku kasvanud | 156 |
| 154 | Õis kannusega | |
| Epipogium aphyllum Sw. - lehitu pisikäpp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed klorofüllita, kollakad või pruunikad. Õisi 2-4, huul ja kannus üles suunatud. Õied lõhnavad, ripuvad õieraagudel, kollakasvalged, huul punasekirjaline, kannus lillakas. Kõrgus 10-25 cm. Levik ja ökoloogia: Varjukates niisketes kuuse-segametsades. Väga haruldane. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: LK I kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – äärmiselt ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 154 | Õis ilma kannuseta | 155 |
| 155 | Alumine huul valkjas, punaste täppidega, 3-hõlmaline | |
| Corallorhiza trifida Châtel. - kõdu-koralljuur | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars rohekaskollane, peenike, püstine, 2-4 labata lehetupega. Õisik hõre, väikeste longus õitega, õisi 5-12. Õied kollakad või oliivrohelised, huul teistest õielehtedest lühem. Kõrgus 12-35 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabastunud metsades, soistes võsades. Hajusalt. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 155 | Alumine huul pruunikas, hõlmadeta | |
| Neottia nidus-avis (L.) Rich. - pruunikas pesajuur | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim üleni helepruun. Õisik paljuõieline, tihe. Huul teistest õielehtedest pikem, kaheks kaarjalt laiuvaks hõlmaks lõhestunud. Kõrgus 17-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades. Hajusalt. Õitseb juunis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 156 | Õied varrel ühekülgses kobaras. Mitmeaastane taim, tugeva risoomiga | |
| Lathraea squamaria L. - harilik käopäkk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Roosakate, ilma klorofüllita, lihakate soomusjate lehtedega taimed. Õied ühekülgses kobaras. Õie ülahuul kiiverjas, terve, alahuul kolmehõlmaline. Kõrgus 10-30 cm. Levik ja ökoloogia: Parasiittaim lehtpuude, eriti leppade ja sarapuude juurtel. Hajusalt. Õitseb aprillist juunini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 156 | Õied varrel ümberringi. Üheaastane taim, risoomita | 157 |
| 157 | Emakasuudmed punakad kuni lillakad (värske materjal!) | |
| Orobanche pallidiflora Wimm. & Grab. - ohakasoomukas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed klorofüllita, kollakaspruunikad, lehed soomusjad, alumises osas kolmnurkjad, ülemises hõredalt süstjaid lehti. Alumised õied üksteisest eemal. Õiekroon 1,5-2 cm pikk, alusel valkjas, keskel kollane, all pruunikaspunane. Kandelehed krooni pikkused, kitsad, punakaspruunid. Kõrgus 25-60 cm. Levik ja ökoloogia: Parasiteerib ohakatel. Harva. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 157 | Emakasuudmed kollased kuni valkjad | 158 |
| 158 | Õie alumine huul pikkade karvadega | |
| Orobanche bartlingii Griseb. - põdrajuure-soomukas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed klorofüllita, kollakaspruunikad, lehed soomusjad. Õiekroon alla 2 cm pikk, kollane või veidi punakas. Kandeleht õiest pisut lühem, tumepruun. Kõrgus 20-60 cm. Levik ja ökoloogia: Parasiteerib põdrajuurel. Harva. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualtid. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 158 | Õie alumine huul paljas | |
| Orobanche elatior Sutton - suur soomukas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed klorofüllita helepruunid. Vars ühtlaselt kaetud süstjate soomuslehtedega. Õisik väga tihe, õied suured. Kandeleht õie pikkune või pikem, punakaspruun kuni mustjas. Õiekroon kollakaspruun punaka varjundiga. Kõrgus 25-50 cm. Levik ja ökoloogia: Parasiteerib põldjumikal. Harva. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 159 | Korralike lehtedeta taimed | 160 |
| 159 | Taimed lehtedega | 174 |
| 160 | Varred lihakad. Üheaastane | |
| Salicornia patula Duval-Jouve - harilik soolarohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars lehtedeta, lüliline, lihakas. Õied lülide alusel, märgatavalt erineva suurusega. Kõrgus 10-20(30) cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Halofiil. Rannasoolakutel, üleujutatavates kohtades. Paiguti, peamiselt läänerannikul ja -saartel. Õitseb juulis, augustis. |
 |
|
| 160 | Varred pole lihakad. Mitmeaastane | 161 |
| 161 | Varred pole lülilised. Õitega taimed | 162 |
| 161 | Varred lülilised, kileja äärisega iga lüli alusel. Õiteta taimed, paljunevad eostega | 167 |
| 162 | Pähikud 2-7 õiega. Emakakael pole alusel puhetunud ega soondunud, pole pähklikesest selgelt eristatav | 163 |
| 162 | Pähikud rohkem kui 7 õiega. Emakakael alusel puhetunud ja soondunud, pähklikesest selgelt eristuv | 164 |
| 163 | Varred 0,5-1 mm läbimõõduga. Risoomivõsundid paksendusteta | |
| Eleocharis quinqueflora (Hartmann) O. Schwarz - õievähene alss | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred jämedamad kui 0,4 mm, rohelised. Pähikud pruunid, 4-10 mm pikad, õisi 3-7. Pähklike hall. Risoomivõsundite tippudesse tekivad sügisel kuni 1 cm pikkused talvituvad sigipungad. Kõrgus 5-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kallastel, niisketel niitudel. Hajusalt. Õitseb juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 163 | Varred alla 0,5 mm läbimõõduga. Risoomivõsundite tippudes valkjad paksendused | |
| Eleocharis parvula (Roem. & Schult.) Link ex Bluff, Nees & Schauer - väike alss | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred valkjasrohelised, läbipaistvad. Pähikud rohekad, 1-3,5 mm pikad, munajad, õisi 3-5(9). Pähklike kollakas kuni pruun. Võsude tippudesse tekivad sügisel 0,2-0,5 cm pikkused talvituvad sigipungad. Kõrgus 2-8 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannas, harvem järvede kallastel, Põhja- ja Lääne-Eestis. Harva. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 164 | Emakasuudmeid 3. Pähklike kolmekandiline | |
| Eleocharis acicularis (L.) Roem. & Schult. - nõelalss | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred rohelised, peenemad kui 0,4 mm. Pähik pruun, 2-5(7) mm pikk, 3-15 õiega. Pähklike valkjaskollane, pikivaoline. Kõrgus 20-25 cm
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, mererannas madalas vees. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 164 | Emakasuudmeid 2. Pähklike lapik | 165 |
| 165 | Ainult pähiku kõige alumine katteleht tühi, ümbritseb pähiku alust tervikuna | |
| Eleocharis uniglumis (Link) Schult. - soomusalss | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred rohelised, lehtedeta. Pähik munajas kuni piklikmunajas, 4-12 mm pikk, õiekattelehed tömbid, mustjaspunased, valkja servaga. Pähklike kollakas või pruun. Kõrgus 6-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannal, rannaniitudel. Paiguti. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 165 | Kaks alumist pähiku kattelehte tühjad ja ümbritsevad kumbki pähiku alust pooleni | 166 |
| 166 | Vars tumeroheline, tugev. Emakakaela alus laiusest pikem. Õiekattekarvakesi 3-4 (luup!). Varred 20 või rohkema juhtkimbuga (vaata ristlõike preparaati mikroskoobis!) | |
| Eleocharis palustris (L.) Roem. & Schult. - soo-alss | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred tumerohelised, tugevad. Pähik 3-20 mm pikk, õiekattelehed 3-4,5 mm pikad, tömpteravad. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, kallastel, kraavides, niisketel niitudel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 166 | Varred helerohelised, pehmed. Emakakaela alus pikkusest laiem. Õiekattekarvakesi 4-8.Varred 12-16 juhtkimbuga (vaata ristlõike preparaati mikroskoobis!) | |
| Eleocharis mamillata H. Lindb. - muda-alss | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred helerohelised, pehmed. Pähik 5-15 mm pikk, õiekattelehed 2,5-3,5 mm pikad, teravnevad. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude turvastunud kallastel, sookraavides, -teedel. Mandril hajusalt, saartel haruldasem. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 167 | Varred 1-1,5 mm läbimõõduga | |
| Equisetum scirpoides Michx. - alssosi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehtedetuped 3-4 hambaga. Varred peened, nõrgad, veidi loogelised. Kõrgus 10-20 cm. Levik ja ökoloogia: Soistel niitudel, metsastunud nõlvadel, peamiselt Kagu-Eestis. Haruldane. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab maist augustini. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – äärmiselt ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 167 | Varred üle 1,5 mm läbimõõduga | 168 |
| 168 | Roheliste varte tipus pole kunagi käbitaolist eospead (eospeadega võrsed pole rohelised, arenevad varakevadel ja kaovad enne roheliste varte moodustumist) | |
| Equisetum arvense L. - põldosi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kevadine võsu pehme, helepruun, närtsib pärast eoste valmimist, selle lehtedetuped 8-12 süstja tumepruuni hambaga. Suvise rohelise võsu vars kidakesteta (katsudes sile), oksamännased hõredalt, neljakandilised, hoiavad sageli ülespidi kaldu. Männasoksa esimene lehtedetupp pikem kui varre lehtedetupp. Lehtedetupel alla 10 tumeda hamba, millel on kitsas hele ääris. Kõrgus 15-40 cm. Levik ja ökoloogia: Umbrohuna põldudel, raudteel, jäätmaadel, niitudel, puisniitudel. Sage. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab aprillis, mais. Märkused: Võib segi minna soo-osjaga, millel aga männasoksa esimene lehtedetupp on lühem kui varre lehtedetupp. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 168 | Roheliste varte (vähemalt mõnede) tipus käbitaolised eospead | 169 |
| 169 | Eospea terava tipuga. Vartel männasoksi pole | 170 |
| 169 | Eospea tömp. Vars tavaliselt männasokstega | 171 |
| 170 | Tupehambad varisevad | |
| Equisetum hyemale L. - raudosi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars väga kare, tume- või hallikasroheline, kuni 6 mm läbimõõdus. Lehtedetupe hambad varisevad jättes korrapäraselt täkilise serva. Lehtedetuped musta vöödiga alusel ja ülaservas. Kõrgus 25-60(100) cm. Levik ja ökoloogia: Liivastel nõlvadel, metsades, teeäärtel. Hajusalt. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 170 | Tupehambad püsivad, ei varise | |
| Equisetum variegatum Schleich. ex Weber & D. Mohr - liivosi | ||
| > Iseloomulikud tunnused: Varte läbimõõt kuni 3 mm. Lehtedetuped 6-12 hambaga, millel tume keskvööt ja lai valge serv. Kõrgus 10-30 cm. Levik ja ökoloogia: Märgadel rohumaadel, jõeorgudes, soodes, märjal liival. Paiguti, sagedam Lääne- ja Lõuna-Eestis. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 171 | Männasoksad harunevad. Vartel tuped laiade hammastega, hambaid vähem kui varrel vagusid | |
| Equisetum sylvaticum L. - metsosi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehtedetuped 2-6 nüri pruuni hambaga. Eospeaga võsu algul oksteta, hiljem harunenud männasokstega. Kõrgus 15-30 cm. Levik ja ökoloogia: Metsades, raiesmikel, puisniitudel. Tavaline. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab maist juunini. Märkus: Eestis ainuke osi, millel oksad harunevad. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 171 | Männasoksad sirged, ei harune. Tupehambad naaskeljad, hambaid sama palju kui varrel vagusid | 172 |
| 172 | Varred enamasti ilma männasoksteta, 50-100(150) cm kõrged. Vars seest vähemalt 4/5 läbimõõdu ulatuses õõnes. Tupehambaid 10-20, roodudeta | |
| Equisetum fluviatile L. - konnaosi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars sile, pehme, 5-8 mm läbimõõdus, sageli ilma männasoksteta. Lehtedetuped tihedalt vastu vart, 15-30 pruuni hambaga, millel kitsas valge ääris. Kõrgus 50-100(150) cm. Levik ja ökoloogia: Soodes ja veekogudes. Sage. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juunist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 172 | Varred alati männasokstega, 15-40 cm kõrged. Varre keskel õõnsus vähem kui 2/3 läbimõõdust. Tupehambaid 5-8, roodudega | 173 |
| 173 | Männasoksa alumine lüli palju lühem kui varrel olev tupp. Männasoksad seest õõnsad, 6-nurksed | |
| Equisetum palustre L. - soo-osi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars pisut kare. Männasoksad enamasti 6-kandilised, harva puuduvad. Männasoksa esimene lehtedetupp lühem kui varre lehtedetupp. Lehtedetuped 6-10 musta hambaga, millel on lai valkjas ääris. Kõrgus 15-30 cm. Levik ja ökoloogia: Niisketel rohumaadel, soodes, kallastel, niiskematel põldudel, teede ääres. Sage. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juunist augustini. Märkused: Võib segi minna põldosjaga, millel aga on männasoksa esimene lehtedetupp pikem kui varre lehtedetupp. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 173 | Männasoksa alumine lüli pikem kui varrel olev tupp. Männasoksad pole õõnsad, 3-4-nurksed | |
| Equisetum pratense Ehrh. - aasosi | ||
| > Iseloomulikud tunnused: Vars kidakestega (katsudes kare). Okstemännased varrel tihedalt, männasoksad enamasti 3-kandilised, hoiduvad valdavalt rõhtsalt. Lehtedetuped üle 10 helepruuni hambaga, millel lai heledam ääris. Kõrgus 20-40 cm. Levik ja ökoloogia: Niitudel, puisniitudel, metsades. Tavaline. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 174 | Lehed vastakud | 175 |
| 174 | Lehed pole vastakud (vahelduvad, männases või kõik juurmised) | 369 |
| 175 | Liitlehed või lõhestunud lihtlehed (vähemalt poole lehelabani) | 176 |
| 175 | Terved lihtlehed | 197 |
| 176 | Lehed kolmetised (3 lehekesega) | 177 |
| 176 | Lehed pole 3 lehekesega | 180 |
| 177 | Taim kuni 30 cm kõrge. Õied rohekad | |
| Adoxa moschatellina L. - muskuslill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmisi lehti 1-3, pikarootsulised, kahelikolmetised, sügavalt lõhestunud lehekestega, varrel kaks vastakut väiksemat lehte. Õied kollakasrohelised, 5-7 kaupa tipmises pikaraolises nutitaolises õisikus. Kõrgus 5-18 cm.
Levik ja ökoloogia: Varjukates segametsades, lepikutes, sarapikes, parkides. Hajusalt. Mitmeaastane. Õitseb aprillist juunini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 177 | Taimed üle 30 cm kõrged. Õied kollased kuni lillakasroosad | 178 |
| 178 | Õied roosad. Korvõisikud vihmavarjutaolise liitõisikuna | |
| Eupatorium cannabinum L. - harilik vesikanep | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed kõrged, tihedalt lehistunud, lehed saagjaservalised. Alumised lehed sõrmjagused, 3 või 4 pikalt teritunud hõlmaga, pehmekarvased, alt heledamad. Õied määrdunudroosad, tihedas kännasjas liitõisikus. Kõrgus 50-100(150) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, niisketes lohkudes. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Märkused: Päris kanepiga suguluses pole, kanepi nime kannab ilmselt seepärast, et lehed meenutavad kanepi lehti. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 178 | Õied kollased. Korvõisikud pole vihmavarjutaolise liitõisikuna | 179 |
| 179 | Õisikud alusel kuni 8 lehetaolise katiselehega. Seemnised rohkem kui 2 väljakasvega | |
| Bidens tripartita L. - kolmisruse | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim tumeroheline, lehed 3-5-jagused või -lõhised, tipmine hõlm teistest pikem ja laiem, sulglõhine. Õied kollased, õisikud sama kõrged kui laiad, (2)5-8 katiselehega. Kõrgus 15-50(75) cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Veekogude kallastel, niisketes kohtades, harva umbrohuna niisketel põllumaadel. Tavaline. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 179 | Õisikud alusel 10-12 lehetaolise katiselehega. Seemnised 2 väljakasvega | |
| Bidens radiata Thuill. - kiirjas ruse | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim kollakasroheline, lehed 3-5-jagused või –lõhised, tipmine hõlm teistest pikem, saagja servaga. Õied kollased, õisikud kõrgusest umber kaks korda laiemad, (7)10-12(14) katiselehega. Kõrgus 20-40(60) cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kallastel, kraavides, turbapinnasel avakooslustes. Enamasti Peipsi ja Pihkva järve ääres ja Narva jõe suudmealal. Harva. Õitseb juulist septembrini. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 180 | Lehed sulgjalt jagunenud | 181 |
| 180 | Lehed sõrmjalt jagunenud | 187 |
| 181 | Õied korvõisikus, mida ümbritsevad rohelised üldkatise lehed | 182 |
| 181 | Õied pole üldkatisega ümbritsetud korvõisikus | 184 |
| 182 | Õied kollased | |
| Bidens tripartita L. - kolmisruse | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim tumeroheline, lehed 3-5-jagused või – lõhised, tipmine hõlm teistest pikem ja laiem, sulglõhine. Õied kollased, õisikud sama kõrged kui laiad, (2)5-8 katiselehega. Kõrgus 15-50(75) cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Veekogude kallastel, niisketes kohtades, harva umbrohuna niisketel põllumaadel. Tavaline. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 182 | Õied roosad kuni lillad | 183 |
| 183 | Kroon 4-hõlmaga | |
| Knautia arvensis (L.) Coult. - harilik äiatar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed sulglõhised või terved, hõlmad tömbid, varrelehed sulglõhised või jagused. Õied lillad või roosad, lamedates nuttides. Õiekroon nelja hõlmaga, tuped ja õisiku põhi heledate karvadega. Kõrgus 40-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades päikesepaistelistes kasvukohtades. Sage. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 183 | Kroon 5-hõlmaga | |
| Scabiosa columbaria L. - tui-tähtpea | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed kanneljalt sulgjagused, vahel enam-vähem terved, varrelehed peaaegu kaheli sulgjagused, kitsaste teritunud hõlmadega. Õied sinised, ümarates nuttides, kroon 5 hõlmaga, tupe servas tumedad harjased. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lääne-Eestis kuivades lubjarikastes kasvukohtades. Paiguti. Õitseb juunist septembrini. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 184 | Õied sinised, 4 kroonlehe ja 2 tolmukaga | |
| Veronica verna L. - kevadmailane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred püstised. Ülemised varrelehed sulgjalt 3-, keskmised kuni 7-hõlmalised. Õied õisikus, sinised, kuni 3 mm läbimõõdus, õisikud varretippudes. Kõrgus (3,5) 5-20 (25) cm.
Levik ja ökoloogia: Kuival liivapinnasel, ka umbrohuna aedades ja põldudel. Hajusalt. Üheaastane. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 184 | Õied roosad kuni rohekad | 185 |
| 185 | Kroonlehed kokku kasvanud. Õied vihmavarjutaolises õisikus | |
| Valeriana officinalis L. - harilik palderjan | ||
| Iseloomulikud tunnused: Risoom lühike, jäme, iseloomuliku lõhnaga. Lehed sulgjad, 2-11 paari lehekestega, tipmine sageli teistest väiksem. Õied roosad, lõhnavad, õisik suhteliselt suur, harunev. Kõrgus 50-100(135) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, soodes, lodudes, võsastikes. Sage. Õitseb juunist septembrini. Märkused: Ravimtaim, rahustava toimega. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 185 | Kroonlehed vabad. Õied pole vihmavarjutaolises õisikus | 186 |
| 186 | Õied roosad. Viljad pika nokataolise jätkega | |
| Erodium cicutarium (L.) L'Hér. - harilik kurekael | ||
| Iseloomulikud tunnused: Sulgjad liitlehed. Õied roosad, õieraod karvased, õied 3-8-kaupa sarikates. Vilja valmides keerduvad osaviljade ülemised osad vedrudena rulli. Kõrgus 6-40(50) cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Jäätmaadel, teeservades, raudteede ääres, umbrohuna põldudel. Tavaline. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 186 | Õied rohekad. Viljad ilma nokata | |
| Adoxa moschatellina L. - muskuslill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmisi lehti 1-3, pikarootsulised, kahelikolmetised, sügavalt lõhestunud lehekestega, varrel kaks vastakut väiksemat lehte. Õied kollakasrohelised, 5-7 kaupa tipmises pikaraolises nutitaolises õisikus. Kõrgus 5-18 cm.
Levik ja ökoloogia: Varjukates segametsades, lepikutes, sarapikes, parkides. Hajusalt. Mitmeaastane. Õitseb aprillist juunini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 187 | Õied bilateraalsümmeetrilised. Lehed 3-hõlmalised. Viljad ilma nokata | 188 |
| 187 | Õied radiaalsümmeetrilised. Lehed pole 3-hõlmalised. Viljad pika nokaga | 189 |
| 188 | Vars paljas või hõredate, umbes 0,5 mm pikkuste karvadega. Lehed nõrgalt hõlmised. Õietupp 3,5-4(-5) mm | |
| Leonurus cardiaca L. subsp. cardiaca - lääne-südamerohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Peaaegu paljas (karvad ainult varre kantidel), muidu nagu veiste-südamerohi.
Levik ja ökoloogia: Esineb harva, peamiselt Lääne- ja Põhja-Eestis. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 188 | Varred tihedalt 1-2 mm pikkuste karvadega kaetud. Lehed sügavalt hõlmised. Õietupp 4,5-5(-8) mm | |
| Leonurus cardiaca L. subsp. villosus (Desf. ex Spreng.) Hyl. - veiste-südamerohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sõrmjalt lõhestunud, mõlemalt poolt hallikarvased, alt sageli heledamad. Õied roosakad, karvased, paljuõielistes männastes. Kõrgus (25)40-200 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Elamute ümbruses, teeservades, prahipaikades, parkides. Hajusalt. Õitseb juunist septembrini. Märkused: Ravimtaim, tugev rahusti. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 189 | Kroonlehed tipul sämpunud | 190 |
| 189 | Kroonlehed ümara tipuga | 193 |
| 190 | Kroonlehed üle 1,5 cm pikad | |
| Geranium sanguineum L. - verev kurereha | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed üldkujult ümarad, 3-6 cm läbimõõduga, sõrmjagused, pealt veidi läikivad, sügisel sageli veripunased. Õied karmiinpunased, kroonlehed pügaldunud tipuga, tupest 2 korda pikemad, 2 cm pikad. Kõrgus15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel valgus- ja lubjarikastel kasvukohtadel (loometsad, puisniidud). Paiguti Loode-, Põhja- ja Lääne-Eestis. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 190 | Kroonlehed alla 1,5 cm pikad | 191 |
| 191 | Lehed üldkujult viisnurksed. Mitmeaastased | |
| Geranium bohemicum L. - böömi kurereha | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taime vars ja leherootsud kaetud ebameeldivalt lõhnavate näärmekarvadega, kleepuvad. Juurmised lehed 5-7-lõhised, 2-6 cm läbimõõdus. Kroonlehed kuni 1,5 cm pikad, sinakaslillad tumedate soontega, tupplehtedest pisut pikemad. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe-või kaheaastane. Segametsades, raiesmikel, põlendikel. Väga haruldane. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 191 | Lehed üldkujult ümarad. Üheaastased | 192 |
| 192 | Vartel kuni 1 mm pikkused karvad. Kroonlehed lillad, 2,5-4 mm pikad. Viljad karvased, siledad | |
| Geranium pusillum L. - madal kurereha | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed sõrmhõlmised, 7-9 hõlmaga, üldkujult peaaegu ümmargused, alla 3 cm läbimõõdus. Õieraod tihedalt näärmekarvased. Kroonlehed lillad kuni roosad, pügaldunud tipuga, tupplehtede pikkused. Viljad liduskarvased, nokaots näärmekarvadega. Kõrgus 8-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Umbrohuna jäätmaadel, söötidel, teeservades. Hajusalt, peamiselt saartel. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 192 | Vartel karvad 1-2 mm pikad. Kroonlehed roosad, 4-6 mm pikad.Viljad paljad, ristsoonelised | |
| Geranium molle L. - pehme kurereha | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed kodarikuna, ümarneerjad, laba läbimõõt alla 3 cm, sõrmlõhised, 7-9 hõlmaga. Kroonlehed roosakaspunased, pügaldunud tipuga, tupplehtedest pisut pikemad. Vili paljas, alumises osas pisut ristsooneline. Kõrgus 7-35 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Põlluäärtel, söötidel, teede ääres, prahipaikadel. Harva, peamiselt rannikul ja saartel. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 193 | Lehed liitlehed (koosnevad iseseisvatest lehekestest) | |
| Geranium robertianum L. - haisev kurereha | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kolmetised liitlehed jaguste sulglehekestega, keskmine leheke pikema rootsuga. Hõredalt karvane. Kroonlehed roosad, ümara tipuga, kuni 1,5 cm pikad. Varred ja õieraod rõhtsate liht- ja näärmekarvadega. Taim ebameeldiva lõhnaga. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Loodudel, mererannavallidel, varjukates leht- ja segametsades. Paiguti, eriti Põhja- ja Lääne-Eestis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 193 | Lehed sügavalt hõlmised, kuid mitte liitlehed | 194 |
| 194 | Lehed läigivad. Üheaastane | |
| Geranium lucidum L. - läikiv kurereha | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars ja lehed läikivad, sügisel sageli punakad, sõrmlõhised, üldkujult ümarad, 2-5 cm läbimõõdus. Õied 2-kaupa lehekaenaldes. Kroonlehed roosad, kuni 1 cm pikad, tupplehtedest pikemad, ümara tipuga. Viljade küljed kortsulised. Kõrgus 10-30(40) cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Loodudel, rannavallidel, kadastikes. Haruldane, peamiselt Saare- ja Hiiumaal ja väikesaartel. Õitseb maist augustini. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 194 | Lehed tuhmid. Taimed enamasti karvased. Mitmeaastased | 195 |
| 195 | Õied sinakaslillad | |
| Geranium pratense L. - aas-kurereha | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed peaaegu aluseni 7-lõhised. Kroonlehed sinised, kuni 2,2 cm pikad. Tugeva püstise kasvuga, paljuvarreline, hallikasroheline taim. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, puisniitudel, teeservades ja kraavikallastel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 195 | Õied roosad | 196 |
| 196 | Õieraod liibuvate karvadega | |
| Geranium palustre L. - soo-kurereha | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed üldkujult hulknurksed, 5-17 cm läbimõõdus. Juurmised lehed sügavalt 5-7-lõhised. Õied lillakaspunased, kuni 1,5 cm pikad. Õieraod lidus karvadega. Kõrgus 20-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel ja puisniitudel, kraavikallastel, võsastikes. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Märkused: Sarnane mets-kurerehale, mille õieraod on aga harali karvadega. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 196 | Õieraod harali karvadega | |
| Geranium sylvaticum L. - mets-kurereha | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed üldkujult hulknurksed, 5-17 cm läbimõõdus. Juurmised lehed sügavalt 5-7-lõhised. Õied lillakaspunased, kuni 1,5 cm pikad. Õieraod rõhtsate karvadega.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Varjukates segametsades, puisniitudel, põõsastikes, kaldavõsas. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Märkused: Sarnane soo-kurerehale, mille õieraod on aga lidus karvadega. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 197 | Taimed kõrvekarvadega | 198 |
| 197 | Taimed kõrvekarvadeta | 199 |
| 198 | Õisikud rippuvad, pikemad kui leheroots. Üheaastane, isas- ja emasõied eraldi taimedel | |
| Urtica dioica L. - kõrvenõges | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehelaba piklikmunajas, alusel südajas, kuni 6 cm lai. Taimed tumerohelised, nii liht- kui kõrvekarvadega. Õiekate väike. Õisikus ainult emas- või isasõied. Kõrgus 30-200 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsades, karjamaadel, mererannas, teeservades, elamute ümbruses. Sage. Õitseb juulis, augustis. Märkused: Ravimtaim, üldtugevdav. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 198 | Õisikud pole rippuvad, lühemad kui leheroots. Mitmeaastane, isas- ja emasõied samal taimel | |
| Urtica urens L. - raudnõges | ||
| Urtica urens L. – raudnõges
Iseloomulikud tunnused: Lehelaba elliptiline, alusel tömp kuni kiiljas, kuni 3 cm lai. Taimed helerohelised, ainult kõrvekarvadega. Õiekate väike. Õisikus nii isas- kui emasõied. Kõrgus 12-60(100) cm. Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Umbrohi. Tavaline. Õitseb juunist oktoobrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 199 | Üleni veesisesed ja/või ujuvate lehtedega taimed | 200 |
| 199 | Maismaataimed või “jalgupidi” vees kasvavad taimed, mille lehistunud osa ulatub veest välja | 202 |
| 200 | Leheserv hambuline | |
| Najas marina L. - meri-näkirohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed (1)2-4 mm laiad ja 1,2-4 cm pikad, loogelise kuni hambulise, ogajalt torkava servaga, kolmekaupa männases. Õied üksikult varrelehtede kaenlas. Varred harkjalt harunenud, ogalised. Pikkus 10-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Meres, harva magevees. Haruldane. Õitseb juunist septembini. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 200 | Leheserv terve | 201 |
| 201 | Taimed tavaliselt üle 15 cm pikad. Õied rohelised, kroonlehtedeta | |
| Callitriche stagnalis Scop. - tiik-vesitäht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Ujulehed äraspidimunajad kuni ümarad, veesisesed lehed elliptilised või mõlajad. Viljad ümberringi läbipaistvate kantidega, kuni 2 mm läbimõõdus. Seeme laia tiivaga. Pikkus kuni 40 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või mitmeaastane. Ojades, lompides, järvedes, lahtedes, jõekoolmetes. Harva. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 201 | Taimed kuni 15 cm pikad. Õied roosad, kroonled olemas | |
| Elatine hydropiper L. - mõru vesipipar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars roomav, sõlmedest juurduv. Lehed vastakud, piklikelliptilised, kuni 1 cm pikad, labast pikema rootsuga. Õied valged või roosad, üksikult lehekaenaldes. Kupar kerajas, seemned hobuseraua kujuga, pipra maitsega. Pikkus 2-4 (10) cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Seisvate ja aeglase vooluga vete kaldaosas, ajutiselt üleujutatud aladel, riimvees. Harva. Õitseb juunist septembrini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 202 | Õied kroonlehtedeta | 203 |
| 202 | Õied kroonlehtedega | 214 |
| 203 | Varred väänduvad. Lehed hõlmised, enamasti üle 4 cm laiad | |
| Humulus lupulus L. - harilik humal | ||
| Iseloomulikud tunnused: Väänduvate vartega roniv taim. Lehed 3-5-hõlmalised. Taimed kahekojalised, isasõied hõredate pööristena, emasõied väikeste tihedate õisikutena, millest arenevad humala “käbid”. Pikkus kuni 8 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kaldatihnikutes, niisketes metsades. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis. Märkused: Kasutatakse õlle valmistamisel. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 203 | Varred püstised kuni lamavad. Lehed alla 4 cm laiad | 204 |
| 204 | Lehed lineaalsed kuni nõeljad, üle 5 korra laiusest pikemad | 205 |
| 204 | Lehed alla 5 korra laiusest pikemad | 209 |
| 205 | Lehed lihakad | |
| Salsola kali L. - rand-ogamalts | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lihakad, tipul nõelterava ogaga. Õied pisikesed, lehekaenlais. Taim enam-vähem karvane, rohiroheline. Kõrgus 5-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Liivastel ja klibustel mererandadel, adruvallidel. Paiguti. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 205 | Lehed pole lihakad | 206 |
| 206 | Õied rootsutud, lehekaenaldes. Õiekattelehti 5 | 207 |
| 206 | Õied vähemalt 4 mm rootsudega. Õiekattelehti 4 | 208 |
| 207 | Tupe tipmed teravad, kitsa kileja servaga, roheline osa moodustab vähemalt 2/3 tupplehest | |
| Scleranthus annuus L. - põld-kaderohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kollakasroheline, tõusvate varte ja hõredate õisikutega kare taim. Õietupe tipud teravad, tipu kilejas serv kuni 0,1 mm laiune. Kõrgus 3-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Kuival pinnasel, tavaline. Õitseb juunist augustini. Märkused: Väga sarnane on hall kaderohi Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 207 | Tupe tipmed tömbid, laia kileja äärisega, roheline osa moodustab alla ½ tupplehest | |
| Scleranthus perennis L. - hall kaderohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hallikasroheline püstine taim. Lehed kuni 8 mm pikad, kimpudena. Õied väikesed, rohelised, tipmises laiuvas õisikus. Õietupe tipud tömbid, kuni 0,5 mm laiuse kileja äärisega. Kõrgus 5-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivikuil, liivastes männikutes, teede ääres, söötidel. Tavaline. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 208 | Varred tihedalt harunenud, moodustavad padjandi. Mitmeaastane | |
| Sagina procumbens L. - lamav kesakann | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed ogatipuga, kitsaslineaalsed, 0,5-1 cm pikad. Varred lamavad või tõusvad. Kroonlehed valged või puuduvad. Tupplehed õitsemisajal laiuvad. Pikkus 2-10(19) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teedel, karjamaadel, enamasti liiva- ja turbapinnasel. Sage. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 208 | Varred vähe harunenud, ei moodusta padjandit. Üheaastane | |
| Sagina maritima G. Don - rand-kesakann | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed ogatippudeta, tömbid, kitsaslineaalsed, kuni 1 cm pikad. Varred püstised või tõusvad. Kroonlehed sageli puuduvad. Tupplehed õitsemisajal püstised. Pikkus 4-10 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Liivastel mererandadel, haruldane. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 209 | Lehed väliskujult kolmnurksed kuni rombjad | 210 |
| 209 | Lehed pole väliskujult kolmnurksed ega rombjad | 212 |
| 210 | Kandelehekesed raotud | |
| Atriplex prostrata Boucher ex DC. - odalehine malts | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed püstised, harva lamavad. Alumised lehed odajad, vahel kergelt südajad või tömbid. Õite kandelehekesed üksikute hammastega, 2-6 mm pikad, kolmnurksed või kergelt ümardunud. Kõrgus 20-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Mererannikul, aedades, teeservades, elamute ümbruses, prahipaikadel, raudteede ääres. Tavaline. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 210 | Kandelehekesed (vähemalt osa) selgelt raolised | 211 |
| 211 | Kandelehekesed 5-20 mm pikad, kõik vähemalt 30 mm pikkuse raoga | |
| Atriplex longipes Drejer - väike malts | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed püstised. Lehed odajad, sageli alusel tömbid. Õite kandelehekesed vähemalt 5 mm, koos raoga 25-30 mm pikad, kolmnurksed, terveservalised. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Savistel ja liivastel mererandadel Lääne- ja Põhja-Eestis. Harva. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 211 | Kandelehekesed 3-6 mm pikad, ainult mõned raolised | |
| Atriplex praecox Hülph. - varajane malts | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed püstised või lamavad, sageli punakad. Lehed kuni 3 cm pikad, munajad kuni süstjad, alusel tömbid. Õite kandelehekesed rombjad, terved, 1,5-6 mm pikad, koos raoga kuni 15 mm pikad, terved, õhukesed. Kõrgus 10-25(40) cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Liivastel ja klibustel mererandadel peamiselt Lääne-Eestis. Paiguti. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 212 | Leheserv hambuline. Varred püstised | |
| Mercurialis perennis L. - püsik-seljarohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed vastakud, rootsuga, saagja servaga. Taimed piimmahlata. Õiekate olemas, emas- ja isasõied eri taimedel: isasõied peajates õisikutes, emasõied üksikult või 2-4-kaupa. Kõrgus 15-40 (45) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuusikutes, leht- ja segametsades, parkides, põõsastikes. Tavaline. Õitseb aprillis, mais. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 212 | Leheserv terve. Varred lamavad | 213 |
| 213 | Lehed rootsutud. Õied kollakas-rohelised (enamasti kroonlehtedeta), koondunud lehekaenaldesse. Jäätmaadel | |
| Herniaria glabra L. - sööt-reiarohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim rohekaskollane. Varred harkjalt harunevad, maapinnal lamavad. Lehed piklikmunajad, 2-8 mm pikad. Õiekate kollane, sageli kroon puudub. Õied pisikesed, nutitaolises õisikus ülemiste lehtede kaenaldes. Pikkus 3-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe-, kahe- või mitmeaastane. Loodudel, liivastes kohtades. Tavaline. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 213 | Lehed ahenevad alusel rootsuks. Õied roosad, kellukjad (kuid sageli kroonlehtedeta), üksikult. Niiskete paikade taimed | |
| Peplis portula L. - muda-ojakapsas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Nõrkade lamavate või tõusvate vartega taimed. Lehed vastakud (harvem vahelduvad), kuni 1 cm pikad, äraspidimunajad, ümara tipuga, lühikese rootsuga. Õied väikesed, kellukjad, üksikult lehtede kaenlais. Kroonlehed roosad või valged. Kõrgus 2-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Madalsoodes, veekogude kallastel, niisketel põldudel. Harva. Õitsebjuunist septembrini. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 214 | Õied korvõisikutes, mida ümbritsevad rohelised väikesed kattelehed | 215 |
| 214 | Õied pole korvõisikus | 218 |
| 215 | Korvõisikus ühte värvi õied, kas kollased või roosakaslillad. Varrelehed rootsutud | 216 |
| 215 | Korvõisiku keskel kollased, serval valged õied. Varrelehed pika rootsuga | 217 |
| 216 | Õied kollased | |
| Bidens cernua L. - longus ruse | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed terved, süstjad, rootsutud, pikalt teritunud. Õied kollased, õisikud enamasti longus, putkõitega või nii putk- kui keelõitega. Kõrgus (5)15-60(90) cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Veekogude kallastel, vesistes kohtades. Hajusalt. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 216 | Õied lillad | |
| Succisa pratensis Moench - harilik peetrileht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõik lehed terved, paljad või karvased. Õied sinised, kerajates nutitaolistes õisikutes. Kroon nelja hõlmaga, tupe servas tumedad harjased. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel ja soostuvatel niitudel ning põõsastikes. Tavaline. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 217 | Varre ülaosa paljas või lühikeste lidus karvadega | |
| Galinsoga parviflora Cav. - paljas võõrkakar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed loogelise servaga või peensaagjad. Varte ülaosa ja õisikute raod pisut karvased, karvad kuni 0,5 mm pikad. Keelõied valged. Kõrgus 10-60 (130) cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Prahipaikadel, umbrohuna. Harva. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 217 | Varre ülaosa harali karvadega | |
| Galinsoga ciliata (Raf.) Blake - karvane võõrkakar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed saagjad, teravate hammastega. Varred, eriti ülaosas, kaetud kuni 2 mm pikkuste valgete harali karvadega. Keelõied valged, harva punased. Kõrgus 20-70 (120) cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Prahipaikadel, umbrohuna põldudel, aedades ja parkides. Paiguti, Lõuna-Eestis sagedam. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 218 | Õied bilateraalsümmeetrilised (ühe sümmeetriateljega) | 219 |
| 218 | Õied radiaalsümmeetrilised (kiirjad) | 270 |
| 219 | Kroonlehed vabad. Tupp puudub. Lehed paralleelsete roodudega | 220 |
| 219 | Kroonlehed kokku kasvanud. Tupp olemas. Lehed pole paralleelsete roodudega | 224 |
| 220 | Õied pika kannusega | 221 |
| 220 | Õied kannuseta | 222 |
| 221 | Õied magusalõhnalised. Kannus niitjas, aheneva tipuga, ca 1,5 korda emakast pikem | |
| Platanthera bifolia (L.) Rich. - kahelehine käokeel | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehti kaks, elliptilised, läikivad, roots kuni 7 cm.. Hõredas õisikus kuni 30 valget lõhnavat õit. Kannus peenike, roheka aheneva tipuga. Tolmukad paralleelsed. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, hõredates metsades, sooservades. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 221 | Õied peaaegu lõhnatud. Kannus tipus veidi paksem, ca. 2 korda emakast pikem | |
| Platanthera chlorantha (Custer) Rchb. - rohekas käokeel | ||
| Iseloomulikud tunnused: Suurte varrelehtede roots lühem kui 4 cm. Õied valged, kannus peenike, kuid mitte niitjas, tipus veidi jämedam. Tolmukad alt laialihoiduvad. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Eelistab kuivemaid kasvukohti kui kahelehine käokeel. Paiguti. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 222 | Õie alumine huul terve. Lehed ainult varre alusel | |
| Liparis loeselii (L.) Rich. - soohiilakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehti kaks, vastakud, varre suhtes 45° nurga all, kuni 10 cm pikad, läikivad. Õisi 2-11, kollakasrohelised, hõredas õisikus. Kõrgus 6-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastes soodes, soistel jõe- ja järvekallastel. Harva. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 222 | Alumine huul lõhestunud kaheks. Vars lehistunud | 223 |
| 223 | Lehed munajad, üle 4 cm pikad. Alumine huul lõhestunud kaheks, ilma külghõlmadeta | |
| Listera ovata (L.) R. Br. - suur käopõll | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehti kaks, munajaselliptilised kuni ümarad, vastakud, rootsutud, tuhmid, üle 5 cm pikad, varre suhtes enam-vähem täisnurga all. Õied rohelised, õisik pikk, paljuõieline. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, niiskemates metsades. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 223 | Lehed südajad, alla 4 cm pikad. Almine huul kaheks lõhestunud, alusel kahe lühikese külghõlmaga | |
| Listera cordata (L.) R. Br. - väike käopõll | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehti kaks, vastakud, munajad või südajad. Õied punakasrohelised, õisik lühike, väheseõieline. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabastunud kuuse- ja männisegametsades. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 224 | Kroon kotja kannusega | |
| Chaenorhinum minus (L.) Lange - pihkane haiklõug | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed pikliksüstjad, sujuvalt lühikeseks rootsuks ahenevad. Vars hõredalt lehistunud, alumised lehed vastakud, õitseajaks kuivanud. Ülaosas lehed vahelduvalt. Õied helelillad, üksikult lehekaenaldes. Kroon kahehuuleline, lühikese kannusega. Taimed kleepuvad. Kõrgus 5-25 (40) cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Raudteedel, teeservades, umbrohuna. Hajusalt. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 224 | Kroon ilma kotja kannuseta | 225 |
| 225 | Õis ainult alumise huulega, näivalt ainult ühe kroonlehega | 226 |
| 225 | Õis kahehuuleline | 228 |
| 226 | Õied roosad. Krooni putk seest paljas (luup!) | |
| Teucrium scordium L. - vinav tarinõges | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed rootsutud, tömpsaagja servaga, sageli punakasvioletsed, küüslaugu lõhnaga. Õied kahekaupa lehekaenaldes, punakaslillad, kuni 1 cm pikad. Kroon ülahuuleta, alahuul tupest pikem, tolmukad ulatuvad õiest välja. Kõrgus 10-25(45) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, jõekallastel, lubjarikastes soodes. Paiguti. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 226 | Õied sinised (harva roosad kuni valged). Krooni putke sees karvaring | 227 |
| 227 | Vars ülaosas vastaskülgedelt karvane, karvased küljed vahelduvad igas sõlmevahes. Roomavate võsunditega taim | |
| Ajuga reptans L. - roomav akakapsas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Roomavate lehistunud võsunditega. Varred ladvaosas kahe vastaku karvaribaga. Lehed paljad või hõredalt karvased. Juurmised lehed pikarootsulised. Õied 1,5 cm pikad, sinised. Ülemised kandelehed õitest lühemad, sinised või rohekassinised. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Salumetsade servaaladel. Väga haruldane, ainult Abrukal ja Saaremaal. Kasvatatakse ka ilutaimena ja metsistub. Õitseb maist juulini. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 227 | Vars ülaosas ühtlaselt karvane. Taim ilma roomavate võsunditeta | |
| Ajuga pyramidalis L. - püramiid-akakapsas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim võsunditeta, ühtlaselt karvane. Juurmised lehed peaaegu rootsutud, õitseajal olemas. Õied alla 1,5 cm pikad, helesinised. Õisik neljatahuline, algab juba varre aluselt. Õite kandelehed suured, terveservalised, õitest 2 korda pikemad. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel metsaservadel ja nõlvadel, ainult Saaremaal. Haruldane. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 228 | Õiekroon põhiliselt kollane | 229 |
| 228 | Õied pole kollased, v.a. mõned kollased täpid | 239 |
| 229 | Lehed pika rootsuga. Vili koosneb neljast 1-seemnelisest pähklikesest (vaata sigimikku luubiga!) | 230 |
| 229 | Lehed enam-vähem rootsutud. Vili - kupar | 231 |
| 230 | Õie alumine huul lillakate laikudeta, kooniliste väljakasveteta | |
| Galeobdolon luteum Huds. - koldnõges | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim maapealsete võsunditega. Lehed pikarootsulised, munajad, sageli valkjate laikudega. Õied kollased, kahehuulelised, vähemalt 1 cm pikad, 6-kaupa männases. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Salulehtmetsades ja -kuusikutes, sarapikes. Tavaline. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 230 | Õie alumine huul lillade laikudega, alusel 2 koonilise väljakasvega | |
| Galeopsis speciosa Mill. - kirju kõrvik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed karedakarvased, vars sõlmekohtades jämenenud. Lehed kuni 4 cm laiad. Õied 2-3,5 cm pikad, kollased, lilla alahuule ja valkjate hõlmadega. Kõrgus 12-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Umbrohuna põldudel ja aedades. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 231 | Õietupp lapik. Ülemine huul lõpeb lühikese hambakesega. Alumiste lehtede servad igalt poolt hambulised | 232 |
| 231 | Õietupp pole lapik. Ülemine huul hambakeseta. Alumiste lehtede servad terved või ainult alusel mõne hambakesega | 234 |
| 232 | Ülemine huul alla 1 mm pikkuse hambakesega. Krooni putk sirge | |
| Rhinanthus minor L. - väike robirohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsed, tömpide sakkidega. Näärmekarvu pole. Õiekroon määrdunud kollane, kuni 1,5 cm pikk, peaaegu sirge putkeosaga. Ülahuule hambake alla 1 mm pikk. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Niitudel, puisniitudel, sooservades. Sage. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 232 | Ülahuul 1,3-2,5 mm pikkuste hambakestega. Krooni tupp kõverdunud | 233 |
| 233 | Õietupp paljas või ainult väheste näärmekarvadega | |
| Rhinanthus angustifolius C.C. Gmel. - suur robirohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsed, tömpide sakkidega, näärmekarvadeta. Õiekroon kuldkollane, umbes 2 cm pikk, putkeosa rohkem või vähem kõverdunud. Ülahuule hambake 2 mm pikk. Kõrgus 10-60(80) cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Niitudel, puisniitudel, metsaservadel. Tavaline. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 233 | Õietupp vähemalt servadel tihedalt näärmekarvane | |
| Rhinanthus rumelicus Velen. subsp. osiliensis Ronninger & Saarsoo - saaremaa robirohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Õietupp ja teised taimeosad näärmekarvased. Õiekroon kuni 2 cm pikk, helekollane, veidi kõverdunud putkega. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Lubjarikastes allikasoodes ja puisniitudel. Väga haruldane, ainult Saaremaa lääneosas. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Märkused: Eesti endeem. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 234 | Õisik neljatahuline. Õisiku alumised kõrglehed südaja labaga, lõpevad 2-3 cm pikkse lineaalse jätkega. Tupe hambad erineva pikkusega | |
| Melampyrum cristatum L. - harjakas härghein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Õisikus punakaslillad kõrglehed, mille alumine osa on mõlemalt poolt kaarjalt üles käändunud ja kamjalt hambuline. Õied kollakad või punakad, neljatahulises tihedas õisikus. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Puisniitudel ja põõsastikes. Paiguti, peamiselt Saaremaal. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 234 | Õisik pole neljatahuline. Alumised kõrglehed pole selgelt labaks ja jätkeks eristunud. Tupe hambad enam-vähem ühepikkused | 235 |
| 235 | Õiekrooni putkeosa valkjas, huul kollane. Tupe hambad kõverdunud, suunatud ülespoole | |
| Melampyrum pratense L. - palu-härghein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõrglehed rohelised, serv alusel enamasti üksikute kõverdunud hammastega. Õiekroon 1-1,5 cm pikk, putk valkjas, huuled kollased. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Puisniitudel, metsades. Tavaline. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 235 | Kroon üleni kollane. Tupe hambad sirged | 236 |
| 236 | Õisiku kõrglehed rohelised. Kroon 6-8 (11) mm pikk | |
| Melampyrum sylvaticum L. - mets-härghein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõrglehed rohelised, enamasti terveservalised (hambakesteta). Õiekroon kuni 1 cm pikk, ühtlaselt kuldkollane. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Salu- ja laanemetsades, puisniitudel. Tavaline. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 236 | Õisiku kõrglehed purpursed kuni sinakaslillad. Kroon 15-30 cm pikk | 237 |
| 237 | Õisik tihe. Kõrglehed purpursed, katavad tihedalt katusekivitaoliselt õisikutelge | |
| Melampyrum arvense L. - põld-härghein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõrglehed roosakaspunased, sulgjalt lõhestunud. Õied punased, alumisel huulel kollane laik. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Põlluumbrohi. Lääne-Eesti saartel paiguti, mujal pole. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 237 | Õisik hõre. Kõrglehed sinakaslillad, hõredate katusekivide taoliselt, õisikutelge ei varja | 238 |
| 238 | Tupp karvane, karvad üle 0,5 mm pikad | |
| Melampyrum nemorosum L. - harilik härghein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõrglehed sinakaslillad, harva valged, servad ebaühtlaselt hambulised. Õied erekollased, oranži putkega. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Niitudel, võsastikes, metsaservadel, lehtmetsades. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 238 | Tupp paljas või lühikeste (alla 0,25 mm) karvadega ainult soontel | |
| Melampyrum polonicum (P.Beauv.) Soó - poola härghein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõrglehed sinilillad, servadel ebaühtlaselt hambulised. Õied erekollased, oranži putkega. Õietupp paljas või ainult roodudel üksikute karvadega. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Paiguti, peamiselt Ida-Eestis. Märkused: Üleminekuvormide esinemise tõttu harilikust härgheinast raskesti eristatav. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 239 | Õied kahekaupa varre tipus | |
| Linnaea borealis L. - harilik harakkuljus | ||
| Iseloomulikud tunnused: Rohttaime välislaadiga peenikese roomava puitunud varre ja igihaljaste lehtedega taim. Lehed terved, ümardunud, pisut nahkjad, kuni 1,5 cm läbimõõduga. Õied valkjasroosad, rippuvad, 2-kaupa pikal püstisel raol. Pikkus 15-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Varjukates okasmetsades. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Märkused: Nime saanud süstemaatik Carl Linne järgi, kelle lemmiktaim ta oli. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 239 | Õied pole kahekaupa varre tipus | 240 |
| 240 | Õie alumine huul pikem kui ülemine, jagunenud 3 hõlmaks, mis igaüks omakorda jagunevad kaheks | |
| Euphrasia officinalis L. - harilik silmarohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed rootsutud, peaaegu vastakud, hambulise servaga, 1 cm pikad. Õied valkjaslillad kuni valged, tumedamate joonte ja kollaka neeluga, lühiraolised, tipmises õisikus. Kõrgus 3-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Niitudel, karjamaadel, põõsastikes, põlluservades. Hajusalt. Märkused: Harilik silmarohi on kollektiivliik, mis on jagatud paljudeks väga raskesti eristatavateks liikideks. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 240 | Alumine huul teistsugune | 241 |
| 241 | Õied valged | 242 |
| 241 | Õied pole valged | 244 |
| 242 | Õied alla 8 mm pikad | |
| Lycopus europaeus L. - harilik parkhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sopilised kuni sulglõhised. Vars püstine. Õied valkjad, korrapäraselt neljatised, väikesed, rohkearvuliste kimpudena lehtede kaenaldes. Kõrgus 20-80(100) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, puisniitudel, lodumetsades, soodes, kraavides, kallastel. Tavaline. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 242 | Õied üle 8 mm pikad | 243 |
| 243 | Lehed südaja alusega. Alumine huul alusel väljakasveteta | |
| Lamium album L. - valge iminõges | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed südajasmunajad, karvased, rootsulised. Õied valged, kahehuulelised, võrdlemisi suured, magusa mesimahlaga õieputke põhjas. Kõrgus 20-60(75) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Elamute ümbruses, prahipaikadel, aedades. Sage. Õitseb maist septembrini. Märkused: Lapsed armastavad õitest nektarit imeda. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 243 | Lehed ahenevad aluse suunas. Alumine huul alusel kahe koonilise väljakasvega | |
| Galeopsis tetrahit L. - kare kõrvik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Karedakarvane taim, lehed munajassüstjad või munajad, 1,5-3 cm laiad. Õied 1,5-2 cm pikad, purpurpunased või harva valkjad. Krooni alahuule keskmine hõlm peaaegu ruudukujuline, laia heleda servaga. Kõrgus 10-50(70) cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Umbrohuna põldudel, aedades, prahipaikades. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 244 | Kroon lühikese, enam-vähem ümara putkeosa ja kahehuulelise äärisega | |
| Scrophularia nodosa L. - harilik sealõuarohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed munajad, südaja alusega, saagja servaga, vastakud. Õied väikesed, tipmises õisikus. Kroon rohekas, ülahuul pruunikaspunane. Kogu taim muljumisel vastiku lõhnaga. Kõrgus 40-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Tee- ja metsaservadel, prahipaikades, rannikul. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Märkused: Õis meenutab sea avatud lõugu. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 244 | Kroon teistsugune | 245 |
| 245 | Õietupp nelja hambaga. Vili kupar | 246 |
| 245 | Õietupp 5 hambaga. Vili koosneb neljast 1-seemnelisest pähklikesest (vaata sigimikku luubiga!) | 248 |
| 246 | Leheserv terve | |
| Melampyrum arvense L. - põld-härghein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõrglehed roosakaspunased, sulgjalt lõhestunud. Õied punased, alumisel huulel kollane laik. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Põlluumbrohi. Lääne-Eesti saartel paiguti, mujal pole. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 246 | Leheserv hambuline | 247 |
| 247 | Lehed teravad. Vars enamasti paljude poolpüstiste harudega. Alumised sõlmevahed lehtede pikkused või lühemad | |
| Odontites vulgaris Moench - harilik kamaras | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars keskosast allpool harunev. Harud pikad, laiuvad. Lehed süstjad, teritunud tipuga. Õied lihakarva punased, ühekülgses kobaras. Kupar tupplehtedega ühepikkune. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Niitudel, teeservades, kallastel, umbrohuna põldudel. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 247 | Lehed tömbid. Varred tavaliselt lihtsad. Alumised sõlmevahed lehtedest pikemad | |
| Odontites litoralis Fr. - randkamaras | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine, enamasti harunemata. Lehed munajassüstjad, veidi lihakad, tömbi tipuga. Õied lillakaspunased, tipmises õisikus. Kupar tupest pikem. Kõrgus 5-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Rannaniitudel. Harva, peamiselt Lääne-Eestis. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 248 | Õietupp 2-huuleline, hambad ebavõrdsed, 3 ühel, 2 teisel küljel | 249 |
| 248 | Õietupp radiaalsümmeetriline, hambad enamvähem võrdsed | 257 |
| 249 | Lehed lineaalsed, vähemalt 7 korda laiusest pikemad | |
| Dracocephalum ruyschiana L. - sile tondipea | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsed, terveservalised, rootsuta. Õied suured, tupest 2-3 korda pikemad, sinised. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel nõlvadel, metsaservadel, loometsades. Paiguti, peamiselt Põhja-Eestis. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 249 | Lehed pole lineaalsed, vähem kui 5 korda laiusest pikemad | 250 |
| 250 | Krooni ülahuul selgelt kiiverjas (nõgus) | 251 |
| 250 | Krooni ülahuul enam-vähem lame | 253 |
| 251 | Õietupp selgmise lisemeta | |
| Prunella vulgaris L. - harilik käbihein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred püstised. Varrelehed piklikmunajad, rootsulised. Õite kandelehed ümarad. Õied sinakad, tihedas tipmises piklikus õisikus. Kõrgus 8-40(70) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, metsades, võsastikes, elamute ümbruses. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Märkused: Nimi sellest, et äraõitsenud õisikud meenutavad käbikesi. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 251 | Õietupp selgmise õõnsa lisemega | 252 |
| 252 | Õietupp paljas või ainult mõne üksiku lihtkarvaga. Lehed hõredalt hambulised, pole odajad | |
| Scutellaria galericulata L. - harilik tihashein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed hõredalt täkilised, piklikmunajad, ümardunud või südaja alusega. Õietupp paljas või ainult lihtkarvadega. Õied violetjassinised, kandelehekestest lühemad, kahekaupa lehtede kaenlais. Kõrgus 10-50(75) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes metsades, puisniitudel, niitudel, veekogude kallastel. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 252 | Õietupp näärmekarvane. Lehed terveservalised, odajad | |
| Scutellaria hastifolia L. - odalehine tihashein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed terveservalised, odaja alusega. Õietupp näärmekarvane. Õied sinised, kandelehekestest pikemad, ühekülgse kobarana varre tipus. Kõrgus 10-40(60) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannikul ja jõekallastel. Paiguti rannikul, sisemaal harvem. Õitseb juunist septembrini. Märkused: Väga harva võivad tihasheinad omavahel hübridiseeruda. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 253 | Tolmukad kokkuhoiduvad. Leheserv hambuline. Lehed ei lõhna muljumisel liivatee järgi | 254 |
| 253 | Tolmukad eemalehoiduvad. Leheserv terve. Lehed lõhnavad muljumisel liivatee järgi | 256 |
| 254 | Vähemalt alumised lehed südaja alusega | |
| Dracocephalum thymiflorum L. - karvane tondipea | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed südajasmunajad, tömpsaagja servaga, lühirootsulised. Õied väikesed, tupest veidi pikemad, helelillakad. Kõrgus 20-50(70) cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Tulnukana kuivadel nõlvadel, raudteedel, kruusaaukudes. Paiguti, peamiselt mandriosas. Õitseb juunist augustini. |
 |
|
| 254 | Kõik lehed ümarad või aluse suunas ahenevad | 255 |
| 255 | Õied rohkem kui 10 kaupa kimpudes. Õietupe alusel kühmu pole, tupp ei ahene | |
| Clinopodium vulgare L. - harilik mägimünt | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 1,2-2 cm laiad, pehmekarvased, munajad, hõredalt hambulise servaga. Vars püstine. Õied lillakaspunased, tihedas ümaras õisikus, mis koosneb1-3 õitemännasest. Kõrgus 25-65(90) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, segametsades, võsastikes, raiesmikel. Hajusalt. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 255 | Õied 2-6(8) kaupa kimpudes. Tupp alusel kühmuga, aheneb | |
| Acinos arvensis (Lam.) Dandy - väike nõmmemünt | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kuni 0,5 cm laiad, peaaegu paljad, elliptilised, nõrgalt saagja servaga. Vars püstine või tõusev. Õied helelillad, hõredate kimpudena männases. Kõrgus 10-30(45) cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Kuivades metsades, nõlvadel, loodudel, raudteetammidel, liiva- ja kruusaaukudes. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 256 | Karvad ainult varre kantidel (luup!) | |
| Thymus pulegioides L. - paljalehine liivatee | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred ülaosas selgelt neljakandilised, kantidel karvased, mujalt paljad. Lehed lühirootsulised, elliptilised, 0,3-0,8 cm laiad. Õietupp kahehuuleline. Õisiku alumised männased üksteisest eemal. Kõrgus 5-20(30) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel nõlvadel, teeservadel, söötidel. Hajusalt. Õitseb juulist septembrini. Märkused: Ravimtaim. Iseloomuliku lõhnaga. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 256 | Varred ühtlaselt karvased või peaaegu paljad | |
| Thymus serpyllum L. - nõmm-liivatee | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred ruljad, ühtlaselt karvased või peaaegu paljad. Lehed peaaegu rootsutud, süstjad, 0,2-0,3 cm laiad. Õietupp kahehuuleline. Õisik ühtlane. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivikutel, luidetel, nõlvadel, metsades, loopealsetel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Märkused: Ravimtaim. Iseloomuliku lõhnaga. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 257 | Leheserv terve | |
| Origanum vulgare L. - harilik pune | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine. Lehed rootsulised, piklikmunajad, terveservalised. Õietupp viietipmeline. Õiekroon lillakas või roosa, 0,5-1 cm pikk. Kõrglehed tumepunased. Õied koondunud paljuõielistesse kännasjatesse õisikutesse. Kõrgus 25-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades metsades, nõlvadel, teeservadel, loodudel. Tavaline. Õitseb juulist septembrini. Märkused: Ravimtaim ja maitsetaim, kasutatakse vorstirohuna. Tugeva iseloomuliku lõhnaga. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 257 | Leheserv hambuline | 258 |
| 258 | Õie alumise huule alusel 2 kühmukest (sarvekest) | 259 |
| 258 | Õie alumine huul kühmukesteta | 262 |
| 259 | Õis kahvatukollane, alahuul lilla laiguga | |
| Galeopsis speciosa Mill. - kirju kõrvik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed karedakarvased, vars sõlmekohtades jämenenud. Lehed kuni 4 cm laiad. Õied 2-3,5 cm pikad, kollased, lilla alahuule ja valkjate hõlmadega. Kõrgus 12-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Umbrohuna põldudel ja aedades. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 259 | Õis roosa või valkjas, ilma lilla laiguta alahuulel | 260 |
| 260 | Vars pole sõlmekohtadel jämenenud. Karedad karvad puuduvad | |
| Galeopsis ladanum L. - ahtalehine kõrvik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed munajassüstjad, kuni 1,5 cm laiad, kummalgi küljel 3-8 jämeda hambaga. Pehmete lidus karvadega. Õied 2 cm pikad, purpurpunased, alahuul kollase täpi ja võrgulise joonisega. Õietuped tihedalt näärmekarvased. Kõrgus 5-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Umbrohuna põldudel, teeservadel, raudteede ääres, liivasel pinnasel. Paiguti, peamiselt Põhja- ja Lääne-Eestis. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 260 | Värske vars sõlmekohtadel jämenenud. Taim karekarvane | 261 |
| 261 | Krooni alahuule keskmine hõlm niisama pikk kui lai, terve | |
| Galeopsis tetrahit L. - kare kõrvik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Karedakarvane taim, lehed munajassüstjad või munajad, 1,5-3 cm laiad. Õied 1,5-2 cm pikad, purpurpunased või harva valkjad. Krooni alahuule keskmine hõlm peaaegu ruudukujuline, laia heleda servaga. Kõrgus 10-50(70) cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Umbrohuna põldudel, aedades, prahipaikades. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 261 | Krooni alahuule keskmine hõlm kitsas, selgelt kaheks lõhestunud | |
| Galeopsis bifida Boenn. - pügaldunud kõrvik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Üleni karekarvane taim. Õisiku näärmekarvad heledad. Õied alla 1,5 cm pikad, roosad või kollakasvalged. Õie alahuule keskmine hõlm selgelt kaheks lõhestunud. Kõrgus 10-45(50) cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Mererannas adruvallidel, prahipaikades, umbrohuna aedades ja põldudel. Paiguti. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 262 | Alumised lehed juurmise kodarikuna, õitseajal olemas | |
| Stachys officinalis (L.) Trevis. - tõnnike | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed enamasti juurmised, pikarootsulised, piklikmunajad, jämedalt täkilise servaga. Õied purpurpunased, kuni 2 cm pikad. Õisikud tihedad, piklikud. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: mitmeaastane. Puisniitudel, metsaservadel, võsastikes. Paiguti, sagedam Kesk- ja Lõuna-Eestis. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 262 | Alumised lehed pole kodarikuna, õitseajal enamasti puuduvad | 263 |
| 263 | Õied alla 8 mm pikad. Fertiilseid tolmukaid 2 | |
| Lycopus europaeus L. - harilik parkhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sopilised kuni sulglõhised. Vars püstine. Õied valkjad, korrapäraselt neljatised, väikesed, rohkearvuliste kimpudena lehtede kaenaldes. Kõrgus 20-80(100) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, puisniitudel, lodumetsades, soodes, kraavides, kallastel. Tavaline. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 263 | Õied üle 8 mm pikad. Fertiilseid tolmukaid 4 | 264 |
| 264 | Lehed südaja alusega. Õied kahvatusinised. Tupp 13-15 rooga | |
| Glechoma hederacea L. - harilik maajalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred roomavad. Õitega varred püstised. Lehed neerjad, jämedalt sakilise servaga. Õied lillakassinised, 1,5 cm pikad, 2-4-kaupa lehtede kaenaldes. Pikkus 25-50(70) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, võsastikes, jõekallastel, teeservadel, umbrohuna aedades. Tavaline. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 264 | Lehe alus sirge või kiiljas. Õied roosad kuni punakaslillad. Tupp 5-10 rooga | 265 |
| 265 | Krooni alahuul selgelt 3-hõlmaline | 266 |
| 265 | Krooni alahuule alumised hõlmad ebaselged või redutseerunud lühikesteks hammasteks | 267 |
| 266 | Ülemised lehed 3 korda laiusest pikemad. Tupp näärmekarvadega | |
| Stachys sylvatica L. - mets-nõianõges | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed südajasmunajad, rootsulised, ebameeldiva lõhnaga, tihedalt kaetud harali karvadega. Õied umbes 1,5 cm pikad, tumepunased. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Peamiselt kuuse-segametsades, kaldavõsastikes, puisniitudel. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 266 | Ülemised lehed 3-6 korda laiusest pikemad. Tupp lihtkarvadega | |
| Stachys palustris L. - soo-nõianõges | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine. Lehed süstjad, lühirootsulised või rootsutud, lühikarvased. Õied lillakaspunased, 1-1,5 cm pikad. Kõrgus (17)30-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kraavide, ojade kallastel, soistel niitudel, umbrohuna põldudel ja aedades. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 267 | Õiekrooni tupeosa kõverdunud. Mitmeaastane | |
| Lamium maculatum L. - täpiline iminõges | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed südajasmunajad, rootsulised, vahel heledate laigukestega. Õied lillakaspunased, 2 cm pikad. Kõrgus 25-60(100) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Paekalda nõlval varjukates kohtades, metsades, võsastikes. Harva, peamiselt Põhja-Eestis. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 267 | Õiekrooni tupeosa sirge. Üheaastane | 268 |
| 268 | Ülemised lehed varreümbrised. Krooni sees karvaringi pole | |
| Lamium amplexicaule L. - - hõlmine iminõges | ||
| Iseloomulikud tunnused: Ülemised lehed varreümbrised, peaaegu neerjad, alumised rootsulised, südajad. Õied lillakaspunased, alla 2 cm pikad. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Umbrohuna aedades ja põldudel, elamute ümbruses. Hajusalt. Õitseb maist oktoobrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti t |
 |
|
| 268 | Ülemised lehed pole varreümbrised. Krooni sees karvaring (luup!) | 269 |
| 269 | Õielehed südaja alusega, tavaliselt veinpunased | |
| Lamium purpureum L. - verev iminõges | ||
| Iseloomulikud tunnused: Ülemised lehed munajad, täkilise servaga, südaja alusega. Õied lillakaspunased, krooni putkeosa tupest kuni poole pikem. Kõrgus 10-30(60) cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Umbrohuna aedades, põldudel ja elamute ümbruses. Tavaline. Õitseb maist oktoobrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 269 | Õielehed ovaalsed, kiilja alusega, kollakasrohelised | |
| Lamium hybridum Vill. – hambune iminõges | ||
| sügavalt sisselõikunud serva, laikiilja aluse ja laiatiivalise rootsuga. Õied lillakaspunased, kahehuulelised, väheldased, tihedate männastena. Kõrgus 5-30(60) cm. Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Umbrohuna aedades, põldudel, prahipaikades. Hajusalt. Õitseb maist oktoobrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) | ||
| 270 | Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud | 271 |
| 270 | Kroonlehed vabad | 309 |
| 271 | Lehed mündi lõhnaga | 272 |
| 271 | Lehed ei lõhna mündi järgi | 274 |
| 272 | Õisik kerajas, tipmine | |
| Mentha aquatica L. - vesimünt | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed munajad, rootsuga, ebakorrapäraselt saagja servaga, paljad või karvased. Õied lillad, ülemised moodustavad varre tipus keraja õisiku, alumised kimpudena lehtede kaenaldes. Kõrgus 20-80(100) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kaldavees ja kallastel. Paiguti. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 272 | Õied üksteisest eemalasetsevate õiekimpudena lehekaenaldes | 273 |
| 273 | Õietupp kooniline, pole seest karvane, tupe tipmed lai-kolmnurksed | |
| Mentha arvensis L. - põldmünt | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed tumerohelised, munajad, lühiraolised, täkilise servaga, veidi karvased. Õietupp seest paljas, tupe tipmed laikolmnurksed. Varre tipus lehed, õied üksteisest eemalasuvate männastena lehtede kaenlas. Kõrgus 15-75 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel põldudel, aedades, rohumaadel. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 273 | Õietupp silindriline, seest karvane, tupe tipmed piklik-kolmnurksed | |
| Mentha x verticillata L. - männasmünt | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed heledamad rohelised, munajaselliptilised, rootsuga, hõredalt sakilise servaga, paljad või hõredalt karvased. Õied tumeroosad. Õietupp seest karvane, tupe tipmed piklik-kolmnurksed. Varre tipus lehed, õied üksteisest eemalasuvate männastena lehtede kaenlas. Kõrgus 25-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel ja kaldavees, soodes. Hajusalt. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 274 | Õied erekollased | 275 |
| 274 | Õied pole kollased | 277 |
| 275 | Varred lamavad | |
| Lysimachia nummularia L. - roomav metsvits | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars roomav, tihedalt lehistunud. Lehed vastakud, ümarad, lühikese rootsuga. Õied kollased, kuni 2 cm läbimõõdus, üksikult keskmiste lehtede kaenaldes. Pikkus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, veekogude kallastel, murudes. Hajusalt, sagedam Ida- ja Kagu-Eestis. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 275 | Varred püstised | 276 |
| 276 | Kroonlehti 5. Õisik hõre, püramiidjas | |
| Lysimachia vulgaris L. - harilik metsvits | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine. Lehed süstjad, vastakud või 3-4-kaupa männases. Õied kollased, üle 2 cm läbimõõdus, tipmises püramiidjas õisikus. Kõrgus 25-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, kraavides, lodudes, lodumetsades, sooservades, niisketel niitudel. Sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 276 | Kroonlehti 7. Õisik tihe, nutitaoline | |
| Lysimachia thyrsiflora L. - ussilill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine. Lehed süstjad, vastakud. Varre alaosas lehtede asemel pruunid soomused. Õied kollased, väga väikesed, tihedates nutitaolistes raolistes õisikutes lehtede kaenaldes. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Kraavides, lodudes, lodumetsades, soodes, veekogude kaldaosas. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 277 | Õied valged | 278 |
| 277 | Õied pole valged | 280 |
| 278 | Kroonlehti 4 | |
| Veronica catenata Pennell - vesimailane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed munajassüstjad, tömbitipulised, rootsutud. Õieraod kandelehtedest lühemad, püstised või rõhtsalt eemale hoiduvad. Kõrgus 15-60(100) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Saaremaal. Väga haruldane Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 278 | Kroonlehti 5 | 279 |
| 279 | Lehed üle 4 cm pikad | |
| Vincetoxicum hirundinaria Medik. - lood-angervars | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine. Lehed vastakud, 6-10 cm pikad ja 3-5 cm laiad, tervete servadega. Õied kollakasvalged, viietised, alla 1 cm läbimõõduga, hõredates õisikutes. Seemnetel ühes otsas pikad karvad. Kõrgus kuni 1 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Võsastikes, loodudel, nõlvadel. Paiguti Saaremaal, harvem Lääne-Eesti mandriosas. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. |
 |
|
| 279 | Lehed alla 4 cm pikad | |
| Montia fontana L. - harilik allikrohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars tõusev, peenike, harkjalt harunev. Lehed lihakad, mõlajad. Õied valged, tipmised. Seemned mustad, läikivad. Kõrgus 4-12 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Veekogude liivastel või soostunud kallastel, kraavides. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 280 | Õied oranžikaspunased | |
| Anagallis arvensis L. - põld-varsapõlv | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars neljakandiline, lehistunud. Lehed munajad, vastakud, rootsutud, alaküljel mustade täppidega. Õied telliskivipunased, üksikult pikkadel raagudel lehtede kaenaldes. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Umbrohuna põldudel ja aedades, teede ääres. Paiguti, valdavalt Saaremaal. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 280 | Õied teistsugust värvi | 281 |
| 281 | Kroonlehti 5 või rohkem | 282 |
| 281 | Kroonlehti 4 | 293 |
| 282 | Varred ja lehed tihedate, pikkade, jäikade karvadega | |
| Asperugo procumbens L. - karerohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars lamav või tõusev, tagasipöördunud ogadega, habras. Varrelehed piklikelliptilised, karedad. Õied algul lillad, hiljem helesinised, valgete mühksoomustega, väikesed (läbimõõt 3 mm), üksikult või mõnekaupa suurte kõrglehtede kaenlais. Õietupp suureneb pärast õitsemist ja käändub kahe hõlmana ümber vilja. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Mererannikul, varemetes, elamute ümbruses niiskel kõdul. Paiguti rannikualadel, mujal haruldane. Õitseb maist augustini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohulähedane. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 282 | Varred ja lehed paljad või hõredate, lühikeste, pehmete karvadega | 283 |
| 283 | Õied kogu varrel lehekaenaldes | 284 |
| 283 | Õied üksikult või koondunud varre tippu | 286 |
| 284 | Õied üle 1 cm läbimõõdus | |
| Vinca minor L. - väike igihali | ||
| Iseloomulikud tunnused: Õiteta varred lamavad, juurduvad. Lehed vastakud, tumerohelised, nahkjad, elliptilised, paljad, pealt läikivad, 1-2 cm laiad. Õied lillakassinised, üksikult lehekaenaldes.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane, puitunud. Kasvatatakse aedades, parkides, metsistub. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 284 | Õied alla 1 cm läbimõõdus | 285 |
| 285 | Õied sinised, tupe ja krooniga | |
| Anagallis arvensis L. - põld-varsapõlv | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars neljakandiline, lehistunud. Lehed munajad, vastakud, rootsutud, alaküljel mustade täppidega. Õied telliskivipunased, üksikult pikkadel raagudel lehtede kaenaldes. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Umbrohuna põldudel ja aedades, teede ääres. Paiguti, valdavalt Saaremaal. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 285 | Õied kahvaturoosad, ainult kroonlehetaoliste tupplehtedega (seetõttu näivalt ilma tupeta) | |
| Glaux maritima L. - rannikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed tumerohelised, lihakad, varrel tihedalt, allosas ristvastakud, ülal vahelduvad. Õied roosakasvioletsed, raotud, ühekaupa keskmiste lehtede kaenaldes. Kõrgus 4-10 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannal ja rannaniitudel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 286 | Õied alla 8 mm läbimõõdus | |
| Valerianella locusta (L.) Laterr. - põldkännak | ||
| Iseloomulikud tunnused: Terved lihtlehed, varrelehed piklikud, juurmised mõlajad. Õied väikesed, sinakad, tipmises tihedas õisikus. Viljad veidi lapikud. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Lääne-Eestis mererannal, umbrohuna põldudel. Paiguti. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 286 | Õied üle 8 mm läbimõõdus | 287 |
| 287 | Kroonlehed roosad. Emakael niitjas, vilja küljes ei säili | 288 |
| 287 | Kroonlehed sinised, lillad või veinipunased. Emakakael jääb vilja külge | 290 |
| 288 | Varrelehed 1-roolised, enamvähem paralleelsete servadega. Juurmised lehed 1-3 rooga, 3-5 mm laiad | |
| Centaurium littorale (Turner) Gilmour - linalehine maasapp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed talbjad, veidi lihakad, varrelehed lineaalsed, 1-3 rooga. Õied roosad, erineval kõrgusel. Õietupp õitsemise ajal peaaegu krooni putke pikkune. Kõrgus 5-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Paiguti mererannikul ja rannaniitudel. Lääne-Eestis ja -saartel sagedam. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 288 | Varrelehed 3-roolised, lineaar-mõlajad kuni lantsetjad. Juurmised lehed 3-7 rooga, tavaliselt üle 5 mm laiad | 289 |
| 289 | Kaheaastane taim juurmise lehekodarikuga. Õietupp ¾ krooni putkeosa pikkune | |
| Centaurium erythraea Rafn - harilik maasapp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed süstjas-äraspidimunajad, varrelehed piklikelliptilised, 5 ebaselge rooga. Õied roosad, enamasti ühel kõrgusel. Õietupp õitsemise ajal krooni putkest palju lühem. Kõrgus 10-45 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Teeservadel, raiesmikel, jäätmaadel. Hajusalt. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 289 | Üheaastane taim, juurmine lehekodarik puudub. Õietupp enam-vähem krooni putkeosa pikkune | |
| Centaurium pulchellum (Sw.) Druce - väike maasapp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars hõredalt lehistunud, juurmist lehekodarikku pole. Lehed munajad, 5 ebaselge rooga. Õied roosad, üksikult lehekaenlais. Keskmised õied raotud, külgmised 1 cm raoga. Õietupp õitsemise ajal krooni putkest lühem. Kõrgus 2-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Mererannikul, rannaniitudel. Harva, peamiselt Lääne-Eestis. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 290 | Õiekroon ratasjas, lühikese putkeosaga. Iga kroonlehe aluse lähedal 2 narmalist nektaariumi | |
| Swertia perennis L. - püsiksannikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed terveservalised, juurmised pikarootsulised, ülemised rootsutud, terava tipuga. Õiekroon ratasjas, sügavalt 5-jagune. Õied määrdunudsinised, tumedate täppidega, raolised, pöörisõisikutena. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Ida- ja Lõuna-Eesti soistel niitudel ja soodes. Haruldane. Õitseb juunist septembrini. Looduskaitseline seisund: LK I kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 290 | Õiekroon pole ratasjas, putkeosa pikk | 291 |
| 291 | Õied sinised. Krooni putke neel karvadeta | |
| Gentiana pneumonanthe L. - sinine emajuur | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmine lehekodarik puudub. Alumised lehed soomusjad, varrelehed lineaalsed, sileda servaga, enamasti ühe rooga. Õied tumesinised, suured, 5 roheka triibuga, kroon 5-tipmeline. Kõrgus 15-45(60) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lammi- ja niisketel niitudel. Harva, peamiselt Ida-Eestis. Õitseb juulist septembrini. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 291 | Õied lillad. Krooni putke neel karvadega | 292 |
| 292 | Ülemine sõlmevahe ja tipmine õieraag koos moodustavad kõige rohkem 1/6 taime kõrgusest. Sõlmevahesid tavaliselt üle 3. Õisi palju, kroonlehed teravad | |
| Gentianella amarella (L.) Börner - mõru emajuurke | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars rohkem kui 3 sõlmevahega. Juurmised lehed mõlajad, sageli osa neist õitseajaks kuivanud. Õisi palju. Õied määrdunudlillad, (punaka varjundiga) või valkjad. Kroon 4 või 5 teritunud tipmega. Kõrgus 10-30(40) cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Niisketel niitudel, kadastikes, loodudel, teeservadel, söötidel. Kohati. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 292 | Ülemine sõlmevahe ja tipmine õieraag koos moodustavad vähemalt poole taime kõrgusest. Sõlmevahesid kõige rohkem 3. Õisi vähe, kroonlehed tömbid | |
| Gentianella uliginosa (Willd.) Boerner - rand-emajuureke | ||
| Iseloomulikud tunnused: Väike taim, vars 2 või 3 sõlmevahega. Juurmisi lehti vähe, äraspidimunajad või süstjad, tipuosas ahenevad. Varrelehed munajad kuni süstjad, terava tipuga. Õisi vähe. Õied määrdunud-helelillad või valkjad. Õiekroon 5 tömbi tipmega. Kõrgus 3-15(20) cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Rannaniitudel, savikal mererannal. Läänerannikul küllalt sage, põhjarannikul väga harva. Õitseb augustist oktoobrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 293 | Õied üle 1 cm läbimõõdus. Lehed paralleelsete roodudega. Tolmukaid 5 | |
| Gentiana cruciata L. - südame-emajuur | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim heleroheline, püstine. Juurmised lehed olemas. Lehed munajassüstjad, kareda servaga, 3 rooga, alusel tupena kokku kasvanud. Õied seest sinised, väljast hallikassinised. Kroon 4-tipmeline. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, paepealsetel. Harva, peamiselt Lääne-Eestis. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 293 | Õied alla 1 cm läbimõõdus. Lehed pole paralleelsete roodudega. Tolmukaid 2 | 294 |
| 294 | Lehed lineaalsed, vähemalt 7 korda laiusest pikemad | |
| Veronica scutellata L. - kännasmailane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kitsad, süstjad kuni lineaalsed, hõredate hammastega. Õied valkjad, roosade või siniste joontega. Õieraod nõrgad, alla kaardunud. Õisikud hõredad, enamasti ainult lehepaari ühes kaenlas. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kraavides, soodes jt. niisketes kasvukohtades. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 294 | Lehed pole lineaalsed | 295 |
| 295 | Õied lehekaenaldest lähtuvates õisikutes | 296 |
| 295 | Õied tipmises tähkõisikus või üksikult lehekaenaldes | 301 |
| 296 | Varred ja lehed karvased | 297 |
| 296 | Varred ja lehed paljad | 299 |
| 297 | Varred roomavad. Õietupp alla 4 mm pikk | |
| Veronica officinalis L. - harilik mailane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars roomav, ülemises osas tõusev, ühtlaselt karvane. Lehed vastakud, lühirootsulised, elliptilised, kiilja alusega. Õied helelillakassinised. Pikkus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades metsades ja niitudel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 297 | Varred püstised. Õietupp üle 4 mm pikk | 298 |
| 298 | Tupe hambad võrdse pikkusega. Kupar pikkusest oluliselt laiem. Varrel karvad kahe vastaku pikireana | |
| Veronica chamaedrys L. - külmamailane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varrel karvad kahe vastaku pikireana. Alumised lehed lühirootsulised, ülemised rootsutud. Lehed munajad, hambulise servaga. Õied helesinised. Õisikud lehekaenaldes. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, metsades, karjamaadel. Tavaline. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 298 | Üks neljast tupeh ambast teistest oluliselt väiksem. Kupar sama pikk kui lai. Vars ühtlaselt karvane | |
| Veronica teucrium L. - laialehine mailane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehelaba munajas, saagja või täkilise servaga, kuni 5,5 cm pikk. Õied sinised, neljatised, ratasjad. Õietupp viietine, üks tipe teistest palju väiksem. Õied 2-4 lehekaenlast lähtuva kobarana. Kõrgus 15-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, metsaservades, nõlvadel. Paiguti. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 299 | Õiekroon roosa, punakate soontega | |
| Veronica catenata Pennell - vesimailane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed munajassüstjad, tömbitipulised, rootsutud. Õieraod kandelehtedest lühemad, püstised või rõhtsalt eemale hoiduvad. Kõrgus 15-60(100) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Saaremaal. Väga haruldane Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 299 | Õiekroon sinine, tumesiniste soontega | 300 |
| 300 | Keskmised ja ülemised lehed ümarad kuni elliptilised, lühirootsulised, lehe tipp tömp. Õitsvad varred lamavad või tõusvad | |
| Veronica beccabunga L. - ojamailane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõik lehed lühirootsulised, elliptilised, tömbitipulised. Taim paljas. Õied sinised. Õisikud lehtede kaenlais. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Ojades, kraavides, allikasoodes, lodudes. Tavaline. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 300 | Keskmised ja ülemised lehed lantsetjad, rootsutud (vähemalt ülemised), teravad. Õitsvad varred püstised | |
| Veronica anagallis-aquatica L. - allikmailane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed rootsulised, ülemised rootsutud (varreümbrised), süstjasmunajad, terava tipuga. Vars püstine, neljakandiline. Õiekroon sinine, tumedamate joontega. Õisikud lehtede kaenaldes. Kõrgus 10-90(150)cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, allikasoodes. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 301 | Õied pikkades lehtedeta tähataolistes õisikutes. Krooniputke laius ja pikkus võrdsed | 302 |
| 301 | Õied lehekaenaldes. Krooniputk pikkusest laiem | 303 |
| 302 | Lehed teravate hammastega. Taim tavaliselt üle 60 cm kõrge | |
| Veronica longifolia L. - pikalehine mailane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 4(5)-kaupa männases, piklikmunajad, tihedalt sakilise servaga, enamasti paljad. Õied sinised, õietupp tihedalt karvane. Õisikuid sageli mitu, 10-30 cm pikad, varte tippudes. Kõrgus 30-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, veekogude kallastel, võsastikes. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 302 | Lehed tömpide hammastega. Taim tavaliselt alla 60 cm kõrge | |
| Veronica spicata L. - kassisaba | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed vastakud või vahelduvad. Lehed süstjad, harvade madalate hammastega, liht- ja näärmekarvane. Õied sinised, õiertupp ainult serval lühiripsmeline. Õisikuid üks, varre tipul. Kõrgus 15-40(60) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, teeservadel. Paiguti, peamiselt Põhja- ja Lääne-Eestis. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 303 | Õied koondunud varre ülaossa tavalistest varrelehtedest palju väiksemate kõrglehtede kaenaldesse | 304 |
| 303 | Õied ühtlaselt kogu varrel tavaliste varrelehtede kaenaldes | 305 |
| 304 | Õieraag lühem kui tupp . Üheaastane | |
| Veronica arvensis L. - põldmailane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred püstised või tõusvad. Ülemised varrelehed terve servaga, keskmised täkilised. Õied helesinised, väikesed. Õisikud hõredad, lehtede kaenlais. Kõrgus 3-30(40) cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Umbrohuna kuivadel liivastel põldudel, teeservades. Tavaline. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 304 | Õieraag tupe pikkune või pikem. Mitmeaastane | |
| Veronica serpyllifolia L. - liivateelehine mailane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred roomavad või tõusvad, tipus püstised. Varrelehed enam-vähem terveservalised, alumised rootsuga, ülemised rootsutud. Õied valged või helesinised, 0,6-1,5 cm läbimõõdus. Õisikud hõredad, tipmised. Kõrgus 10-25(40) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, põldudel, teeservadel, eriti savikal mullal. Tavaline. Õitseb maist augusti ja septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 305 | Kupar kerajas, mitte lapik ega 2-hõlmalise tipuga. Lehed 3-7(9) hõlmalised, sõrmroodsed | |
| Veronica hederifolia L. - hõlmlehine mailane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars lamav. Lehed 3-7(9) hõlmaga, sõrmroodsed, lühikeste karvadega. Õied väikesed, helesinised, üksikult lehekaenlais. Kõrgus 6-30(40) cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Põllu- ja teeservadel. Väga haruldane, peamiselt Saaremaal. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu altid. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 305 | Kupar tugevalt lapik, 2-hõlmalise tipuga. Lehed pole hõlmised, ainult hambulise servaga, sulgroodsed või sooned halvasti nähtavad | 306 |
| 306 | Õieraag alusel olevast lehest 2-5 korda pikem, peenike, näärmekarvadega. Emakakael 3,5-4 mm pikk | |
| Veronica filiformis Sm. - niitjas mailane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred lamavad või tõusvad, kergesti juurduvad. Lehed munajad, täkilise servaga. Alumised lehed vastakud, ülemised vahelduvad. Õied helesinised või valkjad, üksikult lehekaenlais, õieraag lehest 3-4 korda pikem. Kõrgus 10-35 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kasvatatakse ilutaimena, metsistub, esineb ka umbrohuna. Paljuneb ainult vegetatiivselt. Hajusalt. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 306 | Õieraag kuni 2 korda alusel olevast lehest pikem, näärmekarvadeta. Emakakael alla 3 mm pikk | 307 |
| 307 | Kupar andruga, hõlmad laiali hoiduvad. Õiekroon 8-12 mm läbimõõdus | |
| Veronica persica Poir. - pärsia mailane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars lamav, kaetud käharate karvadega. Lehed ümarmunajad, sügavalt saagja servaga. Õied sinised, rohekaskollase neeluga. Õieraag ligikaudu 2 korda alusel olevast lehest pikem. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Tulnukumbrohuna põldudel, aedades. Paiguti, sagedam Lääne-Eestis. Õitseb juunist oktoobrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 307 | Kupar andruta või nõrga andruga, hõlmad paralleelsed või veidi eemale hoiduvad. Õiekroon all 8 mm läbimõõdus | 308 |
| 308 | Kupar ainult pikkade hõredate näärmekarvadega. Õis valkjas või kahvatu helesinine | |
| Veronica agrestis L. - kesamailane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars lamav, lehed veidi lihakad, hõredalt karvased. Ülemised lehed piklikmunajad, alumised munajad. Õied peaaegu valged, sinakate joontega, üksikult lehe kaenlas. Õieraag kõrvaloleva lehega ühepikkune. Kõrgus 5-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Umbrohuna põldudel ja aedades, hajusalt. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 308 | Kupar pikkade näärmekarvade ja lühikeste lihtkarvadega. Õis sinine | |
| Veronica opaca Fr. - tumeroheline mailane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars lamav, tihedalt karvane. Lehed ümarmunajad, täkilise servaga, karvased. Õied sinised, õieraag alusel olevast lehest pikem. Kõrgus 5-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Umbrohuna põldudel ja aedades. Hajusalt. Õitseb aprillist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 309 | Lehed männastes | |
| Spergula arvensis L. - harilik nälghein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars liht- ja näärmekarvadega, vahel kleepuv, väga harva paljas. Lehtedeta varreosa õisiku all õisiku pikkune. Lehed lineaalsed, 2-3 cm pikad, näärmekarvased. Õied valged, õieraood niitjad, tupest palju pikemad. Kõrgus 10-50(100) cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Liivastel põldudel umbrohuna, teede ääres, söötidel. Tavaline. Õitseb juunist augusti ja septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 309 | Lehed pole männastes | 310 |
| 310 | Lehed paksud ja lihakad | 311 |
| 310 | Lehed pole lihakad | 312 |
| 311 | Lehed üle 2 cm laiad, varrel hõredalt | |
| Sedum maximum (L.) Suter - suur kukehari | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lihakad, terveservalised, piklikovaalsed, alusel südajalt laienenud, enam-vähem varreümbrised. Õied valged või kollakasvalged, paljuõielistes tipmistes õisikutes. Kõrgus 30-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel põldudel, kruusaaukudes, loodudel. Kohati. Õitseb juulist oktoobrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 311 | Lehed alla 2 cm läbimõõdus, carrel tihedalt | |
| Honckenya peploides (L.) Ehrh. - merihumur | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lihakad, paljad, munajad, rootsutud, 1-3 cm pikad. Lehed asuvad varrel tihedalt ristvastakult, seetõttu tundub vars neljatahulisena. Taim kollakasroheline. Vars algul püstine, hiljem lamav. Õied üksikult lehtede kaenlais, kroonlehed tupplehtede pikkused, kollakad. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivastel mererandadel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 312 | Õied erekollased | 313 |
| 312 | Õied pole kollased | 317 |
| 313 | Tupplehti näivalt 3 (tegelikult 5, 3 ülejäänutest palju laiemad) | |
| Helianthemum nummularium (L.) Mill. - harilik kuldkann | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tõusva või lamava varrega. Lehed vastakud, veidi nahkjad, ovaalsed, pisut allakäändunud sirgete servadega, alt hallikarvased. Õied kollased, viietised, 1,2-2,5 cm läbimõõdus, 3-8-kaupa õisikus. Pikkus 15-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane rohttaime välimusega poolpõõsas. Kuivadel lubjarikastel niitudel, puisniitudel, loodudel, loomännikutes, harvem liival. Paiguti, peamiselt Põhja-Eestis ja läänesaartel. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 313 | Tupplehti 5, kõik ühesuurused | 314 |
| 314 | Taime varred ja lehed karvased | |
| Hypericum hirsutum L. - karvane naistepuna | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine, ruljas, vars ja lehed tihedalt karvased. Lehed alusel kiiljad, lühikese rootsuga. Õied kollased, kroonlehed väljast mustade täppidega. Tupplehtede serv mustatipuliste hammastega. Kõrgus 40-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, lehtmetsades. Paiguti, peamiselt Põhja- ja Lääne-Eestis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 314 | Taime varred ja lehed paljad | 315 |
| 315 | Tupplehed roodudel ja servades selgete näärmekarvadega | |
| Hypericum montanum L. - mägi-naistepuna | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine, ruljas, paljas. Lehed alumisel pinnal soonte kohal väheste karedate karvadega. Lehe alus südajas, vart ümbritsev. Õied kollased, kroonlehed täppideta. Tupplehtede serv mustatipuliste hammastega. Kõrgus 30-70(90) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades leht- ja segametsades. Haruldane, ainult Saaremaal. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualtid. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 315 | Tupplehed näärmekarvadeta | 316 |
| 316 | Varred neljakandilised. Kroonlehed üleni mustade täppidega, serv pole narmaline | |
| Hypericum maculatum Crantz - kandiline naistepuna | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine, selgelt nelja kandiga (eriti keskosas), seest õõnes. Lehed ovaalsed, servadel mustad näärmetäpid. Õied kollased, kroonlehtede välisküljed üleni mustatäpilised. Tupplehed tömbid, enamasti 5 rooga, terveservalised. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, võsastikes. Sage. Õitseb juunist augustini. Märkused: Ravimtaim. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 316 | Varred pole neljakandilised. Kroonlehtedel mustad täpid ainult servadel, kroonlehe serv hambuline-narmaline ühelt poolt, teiselt poolt terve | |
| Hypericum perforatum L. - liht-naistepuna | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars 2 pikikandiga, säsikas, püstine. Lehed ovaalsed, läbipaistvate näärmetäppidega. Õied kollased, kroonlehtede väliskülgedel hõredalt musti täppe. Tupplehed teravatipulised, enamasti 3 rooga, terveservalised. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, puisniitudel, kinkudel, tee- ja põlluservades. Tavaline. Õitseb juunist augusti, septembrini. Märkused: Ravimtaim Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 317 | Väikesed põõsad soomusjate lehtedega | |
| Calluna vulgaris (L.) Hull - harilik kanarbik | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Kääbuspõõsas, 10-60 (80) cm kõrge. Lehed soomusjad, asuvad varrel katusekivide taoliselt. Õied roosad, kellukjad, 3-4 mm pikad, pikkades tipmistes õisikutes. Viljad kuivad. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 317 | Rohttaimed, lehed pole soomusjad | 318 |
| 318 | Õied valged | 319 |
| 318 | Õied pole valged | 344 |
| 319 | Kroonlehti 2-4 | 320 |
| 319 | Kroonlehti 5 | 322 |
| 320 | Lehed pole lineaalsed, üle 4 korra laiusest pikemad | |
| Cornus suecica L. - rootsi kukits | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars neljakandiline, hõredalt karvane. Lehed elliptilised, rootsuta, ümardunud alusega, 1,5-4 cm pikad. Õisik meenutab üksikut õit – rohkearvulisi väikesi punakaspruune õisi ümbritseb neli valget kandelehte. Viljad marjataolised, erepunased. Kõrgus 6-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Puitunud risoomiga rohttaime välimusega poolpõõsas. Niisketes metsades, soostuvatel niitudel. Harva Põhja-Eesti saartel ja rannikul ning Hiiumaal. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 320 | Lehed lineaalsed kuni nõeljad, üle 5 korra laiusest pikemad | 321 |
| 321 | Varred tihedalt harunenud, moodustavad padjandeid. Mitmeaastane | |
| Sagina procumbens L. - lamav kesakann | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed ogatipuga, kitsaslineaalsed, 0,5-1 cm pikad. Varred lamavad või tõusvad. Kroonlehed valged või puuduvad. Tupplehed õitsemisajal laiuvad. Pikkus 2-10(19) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teedel, karjamaadel, enamasti liiva- ja turbapinnasel. Sage. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 321 | Varred hõredalt harunenud, padjandeid ei moodusta. Üheaastane | |
| Sagina maritima G. Don - rand-kesakann | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed ogatippudeta, tömbid, kitsaslineaalsed, kuni 1 cm pikad. Varred püstised või tõusvad. Kroonlehed sageli puuduvad. Tupplehed õitsemisajal püstised. Pikkus 4-10 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Liivastel mererandadel, haruldane. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualtid. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 322 | Kroonlehed terved | 323 |
| 322 | Kroonlehed 2-hõlmalised, hambulised või narmastunud | 328 |
| 323 | Lehed lineaalsed, üle 5 korra laiusest pikemad, alla 5 mm laiad | 324 |
| 323 | Lehed pole lineaalsed | 326 |
| 324 | Tupplehed kokkukasvanud | |
| Gypsophila fastigiata L. - kännas-kipslill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsed, ühe rooga, varre alusel kimbuna, varrel vastakud. Õied valged, emakad ja tolmukad ulatuvad õiest välja, kroonlehed tupplehtedest veidi pikemad. Õisik tihe, kännasjas, harud näärmekarvased. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivastel alade. Paiguti, peamiselt Ida- ja Kagu-Eestis. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 324 | Tupplehed vabad | 325 |
| 325 | Lehed alla 1 cm pikad. Emakakaelu 5 | |
| Sagina nodosa (L.) Fenzl - sõlmine kesakann | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varsi palju, lamavad või tõusvad. Juurmised lehed kimbuna, lineaalsed, kuni 3 cm pikad, varrelehed vastakud, väiksemad. Varrelehtede kaenaldes lühivõrsed, mistõttu vars tundub sõlmelisena. Õied valged, 1 cm läbimõõdus, püstised. Kroonlehed tupplehtedest kaks korda pikemad. Kõrgus 4-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, niitudel, loodudel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 325 | Lehed üle 1 cm pikad. Emakakaelu 2 | |
| Arenaria procera Spreng. - palu-liivkann | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars kuni õisikuni harunemata. Lehed kitsaslineaalsed, paljad, peenesaagja servaga, enamik varre alusel kimbuna, varrel vastakult. Õied valged, tipmises pöörisjas õisikus. Tupplehed tömbid, kroonlehtedest kuni 2 korda lühemad. Kõrgus 20-45 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivastes männikutes ja nende raiesmikel, teede ääres. Haruldane. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 326 | Tolmukaid 5 (luup!) | |
| Linum catharticum L. - aaslina | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed vastakud, terveservalised. Vars haruneb ülaosas korduvalt harkjalt, jagunemiskoha keskel on õis. Õied valged, kuni 1 cm läbimõõdus, enne puhkemist longus. Tupplehtede serv näärmekarvane. Kõrgus 4-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Niitudel, tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 326 | Tolmukaid 10 | 327 |
| 327 | Lehed alla 8 mm pikad, enam-vähem rootsutud, rood pole nähtavad. Kupra hambad moodustavad kupra pikkusest alla 1/3 | |
| Arenaria serpyllifolia L. - harilik liivkann | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars alates alusest harunev. Lehed munajad, 0,2-0,4 cm laiad, terveservalised, karedakarvased. Õied valged. Tupplehed teravatipulised, kroonlehtedest palju pikemad. Kõrgus 3-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kuivadel nõlvadel, liivikuil, teede ääres, umbrohuna põldudel. Sage. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 327 | Lehed üle 8mm pikad, 3 selge rooga, vähemalt alumised lehed rootsuga. Kupra hambad vähemalt 1/3 kupra pikkused | |
| Moehringia trinervia (L.) Clairv. - harilik võsalill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed munajad, selgelt 3-roolised, alumised lehed rootsuga. Õied valged. Kroon tupest lühem. Tupplehed teravatipulised. Pikkus 10-35 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Varjukates metsades, puisniitudel põõsaste varjus. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 328 | Tupplehed kokku kasvanud | 329 |
| 328 | Tupplehed vabad | 333 |
| 329 | Lehed alla 8 mm laiad. Kroonlehed narmastunud | |
| Dianthus arenarius L. - nõmmnelk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab tiheda mättana, hallikas. Varrelehed peaaegu nõeljad, alumised lehed mõni mm laiad. Kroonlehed sügavalt narmastunud, valged, harva roosad või verupunase laiguga. Õietupe alusel kaks paari kõrglehti, mis ulatuvad veerandi õietupe pikkuseni. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades männikutes, liivikutel. luidetel. Harva. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualtid. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 329 | Lehed (vähemalt alumised) üle 1 cm laiad. Kroonlehed sämpunud kuni nõrgalt 2-hõlmalised, mitte narmastunud | 330 |
| 330 | Tupp karvane | 331 |
| 330 | Tupp paljas | 332 |
| 331 | Emakakaelu 5 (luup!) | |
| Silene alba (Mill.) E.H.L.Krause - valge pusurohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars alumises osas udekarvane, ülaosas näärmekarvadega. Lehed süstjad või elliptilised, karvased, 4-5 cm pikad ja 1-2 cm laiad. Õied valged, ühesugulised, hõredas õisikus. Õieraag ja –tupp näärmekarvased. Kõrgus 40-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Luhaniitudel, põldudel, kraavikallastel, teeservades, aedades. Sage. Õitseb mais septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 331 | Emakakaelu 3 | |
| Silene nutans L. - longus põisrohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred üksikult või mitmekaupa. Lehed pehmekarvased. Juurmised lehed mõlajad, lühidalt teritunud, 5-15 cm pikad; varrelehed väiksemad. Õied valged, hõredas ühekülgses õisikus. Kroonlehed sügavalt 2-jagused, tipus rullunud. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Hõredates männikutes, kuivadel nõlvadel, teedservades, kraavikallastel, liivastel söötidel. Tavaline. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 332 | Kroonlehed sügavalt lõhestunud. Õietupp põisjas. Emakakaelu 3 (luup!) | |
| Silene vulgaris (Moench) Garcke - harilik põisrohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim sinakasroheline, paljas. Lehed lineaal- või munajassüstjad. 3-6 cm pikad ja 1-2 cm laiad, teravatipulised. Õied valged, kroonlehed peaaegu aluseni 2-jagused. Tupp paljas, valkjasroheline kunilillakas, võrrkja soonestusega. Kõrgus 20-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivematel puisniitudel, põllu- ja teesrvadel. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 332 | Kroonlehed madalalt 2-hõlmalised. Õietupp silinderjas. Emakakaelu 5 | |
| Saponaria officinalis L. - harilik seebilill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim püstine, paljas või lühikarvane. Lehed elliptilised, 5-10 cm pikad, 3 rooga. Alumised lehed rootsuga, ülemised ilma rootsuta. Õied lühiraolised, kännasjas õisikus. Kroon valge või roosa, 3 cm läbimõõdus, keskel lisakrooniga. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kergesti metsistuv, kohati naturaliseerunud aia-ilutaim. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 333 | Kupar silinderjas, vähemalt kaks korda nii pikk kui tupp | 334 |
| 333 | Kupar kerajas või ovaalne, pole tupest pikem | 337 |
| 334 | Kroonlehed üle 8 mm pikad, vähemalt 1,5 korda nii pikad kui tupp | |
| Cerastium arvense L. - põld-kadakkaer | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lühikarvased kuni paljad, kuni 2 cm pikad, vähemalt kolm korda laiusest pikemad. Lehtede kaenlais lühivõrsed. Õied valged, kroonlehed tupplehtedest kuni kaks korda pikemad. Tupplehed tömbi tipuga, laia kileja äärisega. Kõrgus 10-35 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, jäätmaadel, umbrohuna. Hajusalt. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 334 | Kroonlehed alla 8 mm pikad | 335 |
| 335 | Õieraag 2-3 korda õiest pikem. Taim mitmeaastane, lühikeste steriilsete võrsetega | |
| Cerastium fontanum Baumg. - harilik kadakkaer | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed üle 1 cm pikad ja umbes 3 korda laiusest pikemad, teritunud, lühikarvased. Kroonlehed valged, lõhestunud, tupplehtede pikkused. Tupplehed kileja äärisega, karvased. Vars sageli alumistest sõlmekohtadest juurduv. Kõrgus 5-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe-, kahe- või mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, teede ääres, umbrohuna põldudel. Sage. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 335 | Õieraag õie pikkune või lühem. Taim üheaastane, ilma steriilsete võrseteta | 336 |
| 336 | Taim karvane, tavaliselt kleepuv. Õite kandelehed (pisikesed lehed õite all) kitsa äärisega | |
| Cerastium glutinosum Fr. - madal kadakkaer | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim enamasti kleepuv, kollakasroheline. Lehed noorelt valgeviltjad, kuni kolm korda laiusest pikemad. Õied valged. Õisik tihe, sest õite raod on õitest palju lühemad. Tupplehed tihedalt näärmekarvased. Kõrgus 3-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kuivadel liivastel kasvukohtadel: niitudel, puisniitudel, männimetsa servas ja raiesmikel, liivikuil. Haruldane, ainult läänesaartel. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 336 | Taim karvadeta. Õite kandelehed selge heleda äärisega | |
| Cerastium semidecandrum L. - kevad-kadakkaer | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars ja lehed liht- ja näärmekarvadega, kleepuv. Lehed kuni 8 mm pikad ja 6 mm laiad, alumised õitseajaks kuivanud. Õied valged, õisik hõre, õite raod õite pikkused või pikemad. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Kuivadel puisniitudel, niitudel, loodudel, teeservades liivastel kohtadel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 337 | Emakakaelu 5 (luup!) | |
| Myosoton aquaticum (L.) Moench - vesitähthein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars nõrk, mahlane, sageli lamav. Lehed 3-7 cm pikad, munajad, rootsutud. Õied valged, kroonlehed tupplehtedest kuni kaks korda pikemad, sügavalt lõhestunud nii et näivalt on kroonlehti kümme. Pikkus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes põõsastikes, metsaservades, teede ja kraavide ääres. Mandriosas tavaline, saartel harva. Õitseb juunist septembrini. Märkused: Võib segi minna salu-tähtheinaga. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 337 | Emakakaelu 3 | 338 |
| 338 | Vähemalt alumised lehed selgelt rootsulised. Lehed pole kunagi lineaal-lantsetjad ega lineaalsed | 339 |
| 338 | Kõik lehed rootsutud | 341 |
| 339 | Varred ühtlaselt karvased (luup!) | |
| Stellaria nemorum L. - salu-tähthein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars ülaosas ühtlaselt karvane, alaosas paljas, ümar, kergesti murduv. Lehed 3-8 cm pikad, ülemised väiksemad. Kroonlehed valged, peaaegu aluseni kaheks lõhestunud (näivalt kroonlehti 10). Kroon 2 korda pikem kui tupp. Kõrgus 20-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuuse-segametsades, peamiselt Mandri-Eestis. Tavaline. Õitseb maist juulini. Märkused: Võib segi minna vesitähtheinaga. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 339 | Varred igas sõlmevahes ühe vertikaalse karvareaga, harva paljad või kahe karvareaga | 340 |
| 340 | Vars neljakandiline. Õite kandelehed kilejad | |
| Stellaria media (L.) Vill. - vesihein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kollakasroheline pehme mahlane taim. Lehed 1-2 cm pikad. Õied väikesed, kroonlehed 2-jagused. Kroon ja tupp enam-vähem ühepikkused. Pikkus 5-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Umbrohuna aedades, põldudel, teede ääres. Sage. Õitseb aprillist oktoobrini. Märkused: Võib segi minna võsalillega, mille lehed on aga kolme rooga (vesiheinal sulgroodsed). Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 340 | Vars ruljas. Õite kandelehed rohtsed | |
| Stellaria uliginosa Murray - oja-tähthein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars nõrk, murduv, kergesti juurduv. Lehed kuni 1,5 cm pikad ja alla 0,5 cm laiad, leheserv vahel lainjas. Kroonlehed valged, peaaegu aluseni 2-jagused. Kroon tupest selgelt lühem. Õisikud väikesed, külgmised, lehtede kaenldes. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, allikate ümbruses, kraavides. Paiguti, saartel ja Kesak-Eestis haruldane. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 341 | Kroonlehed tupplehtedest lühemad või võrdsed | 342 |
| 341 | Kroonlehed tupplehtedest palju pikemad | 343 |
| 342 | Varred ja lehtede servad siledad | |
| Stellaria graminea L. - oras-tähthein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kuni 6 cm pikad ja alla 0,5 cm laiad, alusel ripsmelise servaga, rohirohelised. Kroonlehed valged, sügavalt 2-jagused, tupplehtedega ühepikkused. Tupplehed luubiga vaadates ripsmelise servaga. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel puisniitudel ja niitudel, raiesmikel, teede ja põldude ääres. Sage. Õitseb maist juulini. Märkused: Meenutab soo-tähtheina, kui selle lehed on hallikad ja kroonlehed tupest pikemad. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 342 | Varte ülaosa servad ja lehtede servad karedad | |
| Stellaria longifolia Willd. - varju-tähthein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim hele- kuni kollakasroheline. Vars tõusev kuni lamav, õrn, murduv, servadest kare. Lehed kuni 3 cm pikad ja alla 0,3 cm laiad, aluse poole ahenevad. Õied valged. Kroon peaaegu putke pikkune, kroonlehed rohkem kui pooleni pikkusest kaheks lõhestunud. Kõrgus 15-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes varjukates kuuse-segametsades. Hajusalt. Õitseb juunist septembrini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 343 | Lehed tumerohelised. Kroonlehed lõhestunud pooleni. Kandelehed rohtsed | |
| Stellaria holostea L. - mets-tähthein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 4-9 cm pikad ja 1 cm laiad, pisut jäigad, varrest rõhtsalt eemale hoiduvad, serval ja roodudel karedad. Kroonlehed valged, ainult keskpaigani 2-jagused, tupest kuni 2 korda pikemad. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuuse-segametsades, põõsastikes, puisniitudel. Tavaline. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 343 | Lehed sinakasrohelised. Kroonlehed lõhestunud peaaegu aluseni. Kandelehed kilejad | |
| Stellaria palustris Retz. - soo-tähthein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sinakasrohelised, kuni 3 cm pikad ja alla 0,5 cm laiad, ülespoole suunatud. Kroonlehed valged, aluseni 2-jagused, tupest oluliselt pikemad. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, märgadel niitudel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Märkused: Meenutab oras-tähtheina, kuid selle lehed on rohirohelised ja kroonlehed tupplehtedega ühepikkused. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 344 | Lehed südaja alusega. Õied 2 kroonlehe ja 2 kroonlehetaolise tupplehega | 345 |
| 344 | Lehed pole südaja alusega. Kroonlehti ja tupplehti 4 või 5 | 346 |
| 345 | Lehed tuhmid, roodudel karvased. Õisik pikeneb enne kroonlehtede pudenemist. Vili kahepesaline | |
| Circaea lutetiana L. - pori-nõiakold | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed pikalt teritunud tipuga, leherootsud pole tiivulised. Õied väikesed, kobarates, mille alusel kõrglehti pole. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Varjulistes metsades. Väga haruldane. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 345 | Lehed läigivad, peaaegu paljad. Õisik enne kroonlehtede pudenemist ei pikene. Vili ühepesaline | |
| Circaea alpina L. - harilik nõiakold | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed vastakud, südajad, õhukesed, lainjashmbulise servaga. Leheroots kitsatiivuline, lehelaba pikkune. Õied väikesed, valged, pikaraolistes tipmistes või kaenlasisestes kobarates, mille alusel kõrglehed. Kõrgus 5-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes kuuse- ja segametsades, raiesmikel, lodudes. Hajusalt. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 346 | Õied rohekad või sinakashallid | 347 |
| 346 | Õied sinised, roosad või lillad | 349 |
| 347 | Õied alla 3 mm läbimõõdus, lehtede kaenaldes | |
| Herniaria glabra L. - sööt-reiarohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim rohekaskollane. Varred harkjalt harunevad, maapinnal lamavad. Lehed piklikmunajad, 2-8 mm pikad. Õiekate kollane, sageli kroon puudub. Õied pisikesed, nutitaolises õisikus ülemiste lehtede kaenaldes. Pikkus 3-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe-, kahe- või mitmeaastane. Loodudel, liivastes kohtades. Tavaline. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 347 | Õied üle 3 mm läbimõõdus, pole lehtede kaenaldes | 348 |
| 348 | Varre ülaosa ja lehed näärmekarvased | |
| Silene nutans L. - longus põisrohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred üksikult või mitmekaupa. Lehed pehmekarvased. Juurmised lehed mõlajad, lühidalt teritunud, 5-15 cm pikad; varrelehed väiksemad. Õied valged, hõredas ühekülgses õisikus. Kroonlehed sügavalt 2-jagused, tipus rullunud. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Hõredates männikutes, kuivadel nõlvadel, teedservades, kraavikallastel, liivastel söötidel. Tavaline. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 348 | Varre ülaosa ja lehed paljad | |
| Silene chlorantha (Willd.) Ehrh. - palu-põisrohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine, harunemata. Juurmised lehed kodarikuna, mõlajassüstjad, 3-5 cm pikad ja 0,5 cm laiad. Varrelehed sõlmevahedest poole lühemad. Kroonlehed rohekad või kollakasrohekad, sügavalt 2-jagused. Kroon lühikese lisakrooniga. Õied longus, kitsastes enam-vähem ühekülgsetes õisikutes. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivastel nõlvadel ja hõredates männikutes. Haruldane, peamiselt Kagu-Eestis. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualtid. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 349 | Kroonlehti 4 | 350 |
| 349 | Kroonlehti 5 | 356 |
| 350 | Emakasuue selgelt 4-hõlmaline | 351 |
| 350 | Emakasuue pole neljahõlmaline (tõlvjas või peajas) | 353 |
| 351 | Vars enam-vähem paljas või lühikeste lidus karvadega. Lehed (vähemalt alumised) umbes 1 mm pikkuse rootsuga | |
| Epilobium montanum L. - mägi-pajulill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars ruljasLehed munajad, ebakorrapäraselt hambulised, peaaegu rootsutud, rohirohelised, kuni 10 cm pikad. Kroonlehed roosad, tipul kitsa terava sämbuga. Kroon 0,7-1 cm pikk. Emakasuue neljahõlmaline. Õieraagu meenutav sigimik näärme- ja lihtkarvadega.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Hõredates metsades ja võsastikes, veekogude kallastel, teeservadel, raiesmikel, ka umbrohuna. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 351 | Vars harali karvadega. Kõik lehed enam-vähem rootsutud | 352 |
| 352 | Kroonlehed 1,5-2 cm pikad, kaks korda nii pikad kui tupplehed. Lehed varreümbrised. Taimed 50-150 cm kõrged | |
| Epilobium hirsutum L. - karvane pajulill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim tihedalt käharakarvane, näärmekarvade tõttu pisut kleepuv. Lehed pooleldi varreümbrised, pikliksüstjad, saagja servaga ja teritunud tipuga, 5-12 cm pikad ja kuni 3 cm laiad. Õiekroon 1,5-2 cm läbimõõdus, lillakaspunane. Emakasuue neljahõlmaline. Kõrgus 50-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes kasvukohtades, veekogude kallastel. Hajusalt. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 352 | Kroonlehed 3-8 mm pikad, 1/3 tupplehtede pikkusest. Lehed pole varreümbrised. Taimed 80-100 cm kõrged | |
| Epilobium parviflorum Schreb. - väikeseõiene pajulill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lühirootsulised, taim madaltihedalt karvane, esinevad ainult lihtkarvad. Õied lillakasroosad, 0,5-0,8 cm läbimõõdus. Kõrgus 15-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes kasvukohtades, veekogude kallastel. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 353 | Taimed niitjate lehitute roomavate võrsetega. Leheserv terve. Seemned 1,5-2 mm | |
| Epilobium palustre L. - soo-pajulill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim peaaegu paljas, vars ümar. Lehed kitsad, terveservalised, rootsutud, 2-8 cm pikad. Õiekroon 0,5-0,7 cm läbimõõdus. Emakasuue nuia kujuline. Kõrgus 10-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, niiskel pinnasel, soodes. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 353 | Roomavad võrsed puuduvad või on lehtedega. Leheserv tavaliselt hambuline. Seemned alla 1,5 mm | 354 |
| 354 | Lehed rootsutud. Vars 4-kandiline | |
| Epilobium tetragonum L. - laskuvalehine pajulill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred neljakandilised. Lehed helerohelised, rootsutud. Kroon 0,4-0,6 cm läbimõõdus, lillakasroosa. Emakasuue nuia kujuline. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, mererannikuil, peamiseltläänesaartel. Haruldane. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualtid. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 354 | Lehed rootsulised. Vars pole 4-kandiline | 355 |
| 355 | Lehed 4-15 mm pikkuse rootsuga. Vars näärmekarvadeta (ainult lihtkarvad). Seemned ümarate otstega, pole näsalised (luup!) | |
| Epilobium roseum Schreb. - roosa pajulill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars 2-4 servataolise kandiga. Lehed elliptilised, 0,5-1 cm pikkuse rootsuga. Õied puhkedes peaaegu valged, hiljem roosad. Emakasuue nuiataoline. Kõrgus 15-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, veekogude kallastel, põõsastikes, aedades. Hajusalt. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 355 | Lehed alla 5 mm pikkuse rootsuga. Vars ülaosas näärmekarvadega. Seemned vöödilised-näsalised, otsast teravnevad | |
| Epilobium adenocaulon Hausskn. - mets-pajulill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars 2-4 servataolise kandiga, ülaosas näärmekarvane. Leherootsud kuni 0,5 cm pikkused, lehelaba piklikmunajas. Õiekroon lillakasroosa, 0,5-0,7 cm läbimõõdus. Varre alusel sageli punakate ümarate lehtedega lühivõrsed. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teeservades, karjäärides, niisketes metsades ja niitudel. Tavaline. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) | ||
| 356 | Kroonlehed terved | 357 |
| 356 | Kroonlehed 2-hõlmalised, hambulised või narmastunud | 361 |
| 357 | Lehed silindrilised või okka moodi, pikkus ületab laius vähemalt 5 korda | 358 |
| 357 | Lehed lamedad, alla 5 korra laiusest pikemad | 359 |
| 358 | Abilehed noortel võrsetel pooleni pikkusest kokku kasvanud, moodustavad tupe. Seemned helepruunid, sageli tiivulised | |
| Spergularia salina J. & C. Presl - rand-sõlmhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lihakad, kuni 3 cm pikad, piklikud, tömbid, kollakasrohelised. Tupplehed tömbitipulised, laia kileja äärisega, kroonlehtedest pikemad. Kroonlehed roosakad. Õieraod tupplehtede pikkused või lühemad. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe-, kahe- või mitmeaastane. Paiguti rannikul. Õitseb mais septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 358 | Abilehed noortel võrsetel lühidalt kokku kasvanud. Seemned tumepruunid, vähemalt mõned tiivutud | |
| Spergularia rubra (L.) J. & C. Presl - punane sõlmhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varrelehed teravatipulised, naaskeljad, 0,5-1,5 cm pikad. Tupplehed laia kileja äärisega, kroonlehtede pikkused või veidi pikemad. Õieraod õitseajal tupplehtede pikkused, hiljem kuni 3 korda pikemad. Kroonlehed roosad või helelillad. Kõrgus 4-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe-, kahe- või mitmeaastane. Umbrohuna põldudel, söötidel. teede ääres. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 359 | Lehed 3 enam-vähem paralleelse rooga | |
| Saponaria officinalis L. - harilik seebilill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim püstine, paljas või lühikarvane. Lehed elliptilised, 5-10 cm pikad, 3 rooga. Alumised lehed rootsuga, ülemised ilma rootsuta. Õied lühiraolised, kännasjas õisikus. Kroon valge või roosa, 3 cm läbimõõdus, keskel lisakrooniga. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kergesti metsistuv, kohati naturaliseerunud aia-ilutaim. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 359 | Lehed selgelt sulgroodsed | 360 |
| 360 | Varred püstised, üle 30 cm kõrged. Õied pikkades tipmistes õisikutes | |
| Lythrum salicaria L. - harilik kukesaba | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred püstised, peaaegu neljakandilised. Lehed karvased, alumised vastakud või männases, ülemised vahelduvalt. Õied suured, lillakaspunased, pikkades kobarjates lehistunud õisikutes. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, madalsoodes, veekogude kallastel. Tavaline. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 360 | Varred roomavad ja sõlmekohtadest juurduvad, alla 30 cm pikad. Õied lehetede kaenaldes | |
| Peplis portula L. - muda-ojakapsas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Nõrkade lamavate või tõusvate vartega taimed. Lehed vastakud (harvem vahelduvad), kuni 1 cm pikad, äraspidimunajad, ümara tipuga, lühikese rootsuga. Õied väikesed, kellukjad, üksikult lehtede kaenlais. Kroonlehed roosad või valged. Kõrgus 2-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Madalsoodes, veekogude kallastel, niisketel põldudel. Harva. Õitsebjuunist septembrini. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualtid. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 361 | Õied alla 1 cm läbimõõdus | |
| Gypsophila muralis L. - müür-kipslill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars peenike, alates alusest harunenud, alumises osas lühikarvane. Lehed lineaalsed, 1-2 cm pikad ja 0,2-0,3 cm laiad. Õied roosakaspunased, niitjatel raagudel, tipmised või lehtede kaenaldes. Kroonlehed sämpunud, tumedate joontega. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Põldudel, jäätmaadel, teeservades. Harva, peamiselt Kagu-Eestis. Õitseb juunist septembrini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualtid. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 361 | Õied üle 1 cm läbimõõdus | 362 |
| 362 | Emakakaelu 2 (luup!) | 363 |
| 362 | Emakakaelu 3-5 | 365 |
| 363 | Lehed pole lineaalsed, vähemalt alumised üle 8 mm laiad. Kroonlehed madalalt lõhestunud | |
| Saponaria officinalis L. - harilik seebilill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim püstine, paljas või lühikarvane. Lehed elliptilised, 5-10 cm pikad, 3 rooga. Alumised lehed rootsuga, ülemised ilma rootsuta. Õied lühiraolised, kännasjas õisikus. Kroon valge või roosa, 3 cm läbimõõdus, keskel lisakrooniga. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kergesti metsistuv, kohati naturaliseerunud aia-ilutaim. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 363 | Lehed lineaalsed, alla 1 cm laiad. Kroonlehed hambulised kuni narmastunud | 364 |
| 364 | Kroonlehed sügavalt narmastunud | |
| Dianthus superbus L. - aasnelk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab hõredate mätastena. Varrelehed üle 4 cm pikad ja 0,3-0,6 cm laiad. Üietupe alusel 2 (harva 3) paari kõrglehti, mis ulatuvad kuni kolmandikuni tupe pikkusest. Kroonlehed roosakasvalged kuni helelillad, narmastunud. Kõrgus 30-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel ja niitudel, põõsastikes. Paiguti, peamiselt Põhja- ja Loode-Eestis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria - ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 364 | Kroonlehed lühikeste hammastega | |
| Dianthus deltoides L. - nurmnelk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred lühikarvased, hallikad. Lehed kuni 3 cm pikad ja 0,5 cm laiad, alusel ripsmelised. Tupe alusel üks paar kõrglehti, ulatuvad pooleni tupe pikkusest. Kroonlehed punakad, hambulise servaga. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivikutel, kuivadel niitudel, puisniitudel, teede ääres. Tavaline. Õitsebjuunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 365 | Tupp pikem kui õiekroon. Õied üksikult | |
| Agrostemma githago L. - harilik äiakas (nisulill) | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsed, alusel kokku kasvanud, 6-12 cm pikad. Vars ja lehed pehmekarvased. Õied punased, suured, 2,5-3,5 cm läbimõõdus, tipmised, pikaraolised. Seemned mustad. Kõrgus 40-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Umbrohuna viljapõldudel, söötidel. Väga haruldane. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – äärmiselt ohustatud Märkused: Seemned mürgised. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 365 | Tupp lühem kui õiekroon. Õied pole üksikult | 366 |
| 366 | Kroonlehed lõhestunud 4 hõlmaks | |
| Lychnis flos-cuculi L. - käokann | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varrelehed kitsassüstjad, 3-9 cm pikad, alumised lehed piklikmunajad, kodarikuna. Vars sageli punakas, pole kunagi kleepuv. Kroonlehed roosakad, sügavalt neljaks lõhestunud. Õie keskel lisakroon. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, puisniitudel, veekogude kallastel, põõsastikes. Sage. Õitseb maist juulini. Sage Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 366 | Kroonlehed madalalt sämpunud kuni kaheks lõhestunud | 367 |
| 367 | Emakakaelu 3 (luup!). Üheaastasedal | |
| Silene noctiflora L. - öö-põisrohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine, harunemata, alusel hõredalt karekarvane, ülaosas näärmekarvane ja veidi kleepuv. Lehed piklikud, 3-5 cm pikad. Õied 1-3-kaupa varre tipus, avanevad ööseks, lõhnavad. Kroonlehed valged või kahvaturoosad, sügavalt lõhestunud, lühikese lisakrooniga. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Metsaservadel, põõsastikes, põldudel. Paiguti, peamiselt Lääne-Eestis. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 367 | Emakakaelu 5. Mitmeaastased | 368 |
| 368 | Taim kleepuv. Kroonlehed veidi sämpunud. Kuprad 5 hambaga | |
| Lychnis viscaria L. - tõrvalill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim ühe väheharunenud punaka varrega, mis on sõlmekohtades ja õisiku all kleepuvad. Lehed lineaalsüstjad, 4-7 cm pikad, kodarikuna. Õied lühiraolised, roosad või punased, kroonlehed ümarad, tipus pügaldunud, esineb lisakroon. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivikutel, nõlvadel, kuivadel niitudel, teeservadel. Tavaline. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 368 | Taim pole kleepuv. Kroonlehed kaheks lõhestunud. Kuprad 10 hambaga | |
| Silene dioica (L.) Clairv. - punane pusurohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars ja lehed pehmekarvased. Lehed munajad, 5-7 cm pikad ja 1,5-3 cm laiad. Kroon punane, õied ühesugulised. Õieraag ja tupp lihtkarvased. Kõrgus 25-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Varjukates lehtmetsades ja põõsatikes, jõgede kaldavõsas, aedades. Tavaline, sagedam Põhja- ja Lääne-Eestis. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 369 | Lehed pole terved (liitlehed või vähemalt poole leheplaadini lõhestunud lihtlehed) | 370 |
| 369 | Terved lihtlehed | 651 |
| 370 | Lehed kolmetised | 371 |
| 370 | Lehed pole kolmetised | 408 |
| 371 | Taimed asteldega | 372 |
| 371 | Taimed asteldeta | 374 |
| 372 | Lehed üle 2 cm pikad. Õied valged, radiaalsümmeetrilised. Vili lihakas | |
| Rubus saxatilis L. - lillakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised. Taim juurduvate vegetatiivsete võsunditega. Viljuvad varred hõredate penikeste ogadega. Õied valged, 3-10-kaupa. Viljad helepunased, hapukad, koosnevad vähestesr suurtest osaviljadest. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, võsastikes. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 372 | Lehed alla 3 cm pikad. Õied roosad, bilateraalsümmeetrilised. Vili kuiv | 373 |
| 373 | Õied üksikult lehtede kaenaldes. Varred asteldega, näärmekarvadeta, pole kleepuvad | |
| Ononis repens L. - roomav jooksjarohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars lamav või tõusev, asteldega, näärmekarvadeta. Enamik lehti kolmetised.Õied roosad, üksikult, harva 2-kaupa ülemiste lehtede kaenlais. Kõrgus 30-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, loodudel, teeservadel. Harva, peamiselt Lääne-Eestis. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 373 | Õied kahekaupa lehtede kaenaldes. Varred enamasti asteldeta, näärmekarvased, kleepuvad | |
| Ononis arvensis L. - haisev jooksjarohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püsine või tõusev, asteldeta, näärme- ja lihtkarvadega. Enamik lehti kolmetised. Taim kleepuv, ebameeldiva lõhnaga. Õied roosad, 2- või 3-kaupa ülemiste lehtede kaenlais. Kõrgus kuni 80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, loodudel, teeservades. Paiguti Põhja- ja Lääne-Eestis. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 374 | Õied radiaalsümmeetrilised | 375 |
| 374 | Õied bilateraalsümmeetrilised | 387 |
| 375 | Kroonlehed vähemalt alusel kokkukasvanud | 376 |
| 375 | Kroonlehed vabad | 377 |
| 376 | Kroonlehed lillad, terved. Vili lihakas | |
| Solanum dulcamara L. - harilik maavits | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred alusel puitunud, roomavad või väänduvad. Lehed piklikmunajad, ülemised enamasti odajad või alusel kahe hõlmaga. Õied lillad, kartuli õie moodi. Vili erepunane mari. Kõrgus 30-300 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kaldavõsastikes, lodumetsades, lepikutes. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 376 | Kroonlehed valged, narmastunud. Vili kuiv | |
| Menyanthes trifoliata L. - ubaleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, pikarootsulised, paljad. Õisikuvarb lehistumata, õied valged või roosakad, viietised, karvased, kobarates. Kõrgus 15-35 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, õõtsikutel, lodudes. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 377 | Leheserv terve, lehetipp pügaldunud | |
| Oxalis acetosella L. - harilik jänesekapsas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, lehekesed pügaldunud tipuga, helerohelised, rosetina. Kroonlehed valged, roosade soontega, õieraod lehtedest pikemad. Kõrgus 7-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsades. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Märkus: Hapuka maitsega. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 377 | Leheserv hambuline, lehetipp terav | 378 |
| 378 | Õied valged või roosad | 379 |
| 378 | Õied kollased | 383 |
| 379 | Õietupp puudub. Vili kuiv | |
| Anemone nemorosa L. - võsaülane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varrelehed rootsulised, juurmisi lehti üks, harva kaks. Taim paljas või üksikute karvadega. Õied valged, 2-3 cm läbimõõdus. Viljad paljad. Kõrgus 8-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, võsades, raiesmikel. Sage. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 379 | Õietupp olemas. Vili lihakas | 380 |
| 380 | Õied roosad, üksikult. Vili lihakas | |
| Rubus arcticus L. - soomurakas (mesimurakas) | ||
| Iseloomulikud tunnused: Maapealseid võsundeid pole. Varred ogadeta. Lehed kolmetised. Tavaliselt varre tipus üks õis, kroonlehed punased. Viljad lillakaspunased, maitsvad, koosnevad paljudest osaviljadest. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soistel niitudel ja metsaservades mandriosas. Haruldane. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – äärmiselt ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 380 | Õied valged, pole üksikult. Vili lihakas (maasikas) | 381 |
| 381 | Õied kollakasvalged. Tupplehed püstised, hoiavad tihedalt vastu vilja | |
| Fragaria viridis Duchesne - muulukas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, rosetina. Tipmise lehekese keskmine hammas teistest väiksem. Õied valged. Õisikuvars lehtede kõrgune. Tupplehed hoiduvad vilja ümber, vili kerajas, alumises osas valkjas, õiepõhjast raskesti eraldatav. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel nõlvadel, loodudel, liivastel aladel. Lääne- ja Põhja-Eestis sage, mujal harva. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 381 | Kroonlehed puhasvalged. Tupplehed tagasikäändunud, ei ümbritse vilja | 382 |
| 382 | Õitsvad varred lehtedest veidi pikemad, ülaosas lidus karvadega. Õied 1-1,5 cm läbimõõdus. Valminud vili eraldub tupplehtedest | |
| Fragaria vesca L. - metsmaasikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, rosetina. Tipmise lehekese keskmine hammas külgmistega ühepikkune või pikem. Õied valged. Õisikuvars lehtede kõrgune. Tupplehed tagasi käändunud, ei ümbriste vilja. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Raiesmikel, lagendikel, metsaservades, puisniitudel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 382 | Õitsvad varred lehtedest 1,3-1,5 korda pikemad, ülaosas harali karvadega. Õied üle 1,5-2,5 cm läbimõõdus. Valminud vili ei eraldu tupplehtedest | |
| Fragaria moschata Duchesne - kõrge maasikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised. Õisikuvars lehtedest oluliselt kõrgem. Õied valged, õieraod harali karvadega. Õie läbimõõt kuni 2,5 cm. Viljad piklikud, tupplehed tagasi käändunud. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Parkides, parkmetsades, metsaservades. Hajusalt. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 383 | Õietupp puudub | |
| Anemone ranunculoides L. - kollane ülane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varrelehed peaaegu rootsutud, taimed paljad, ühe varakult kuivava pikarootsulise juurmise lehega. Õied kollased. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, metsaservades, võsastikes. Tavaline. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 383 | Õietupp olemas | 384 |
| 384 | Lehed abilehtedeta | 385 |
| 384 | Lehed abilehtedega | 386 |
| 385 | Varred roomavad, sõlmekohtadest juurduvad, pole alusel paksenenud | |
| Ranunculus repens L. - roomav tulikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim pikkade, sõlmekohtadest juurduvate võsunditega, roomavate vartega. Alumised lehed rootsulised, kolmetised, ülemised rootsutud. Õied kollased, seest läikivad. Pikkus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, kraavikallastel, soodes, teeveertel. Sage. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 385 | Varred püstised, pole roomavad ega sõlmekohtadest juurduvad, alusel muguljalt paksenenud | |
| Ranunculus bulbosus L. - mugultulikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varre alus muguljalt paksenenud. Juurmised lehed pikarootsulised, kolmetised, keskmine hõlm rootsuline. Õied kollased, seest läikivad, kuni 3 cm läbimõõdus, tupplehed allapoole suunatud. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lääne-Eestis kuivades männikutes, loodudel, rannaniitudel. Paiguti. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 386 | Emakakael pikk, jääb vilja külge | |
| Geum urbanum L. - maamõõl | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed katkestunult sulgjad, tipmine leheke teistest oluliselt suurem. Õied kahvatukollased, püstised, üksikult peenikestel raagudel, 1,5 cm läbimõõdus. Viljade kogum ümar, tupplehed vahetult viljade vastas. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Võsastikes, metsa- ja teeservades. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 386 | Emakakael lühike, ei jää vilja külge | |
| Potentilla norvegica L. - norra maran | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõredate pikkade karvadega püstised taimed. Lehed rootsulised, kolmetised, keskmine leheke jaguneb sageli hõlmadeks. Õied kollased, viietised, rohkeõielises õisikus. Kõrgus 15-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe-, kahe- või mitmeaastane. Jäätmaadel, kuivendatud turbapinnasel, teeveertes. Hajusalt. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 387 | Õied kollased | 388 |
| 387 | Õied pole kollased | 397 |
| 388 | Lehe alusel 2 lehetaolist abilehte, seetõttu näivalt leht 5 lehekesega | 389 |
| 388 | Lehe alusel selliseid suuri abilehti pole | 390 |
| 389 | Õied üksikult, üle 1 cm pikad | |
| Tetragonolobus maritimus (L.) Roth - niidu-asparhernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sinakasrohelised, 2 paari lehekestega, lidus karvadega. Õied suured, kollased, üksikult, harva 2-kaupa, õieraod kuni 5 cm pikad. Kaunad nelja tiivaga, kuni 5 cm pikad. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Paiguti Lääne-Eestis rannaniitudel ja puisniitudel. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 389 | Õied pole üksikult, alla 1 cm pikad | |
| Lotus corniculatus L. - harilik nõiahammas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 2 paari lehekestega, taim paljas või hõredakarvane. Õied 12-14 mm pikad, kollased, peale õisemist sageli oranžid. Kaunad 15-25 mm pikad. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, puisniitudel, loodudel, teeservades. Tavaline. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 390 | Õisik üle 4 korra laiusest pikem | 391 |
| 390 | Õisik kerajas kuni ovaalne, alla 4 korra laiusest pikem | 392 |
| 391 | Keskmiste varrelehtede abilehed terveservalised | |
| Melilotus officinalis (L.) Lam. - kollane mesikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, korrapäratult hambulised, alumised äraspidimunajad, ülemised süstjad. Abilehed terveservalised. Õied kollased, pika püstise õisikuna. Kaunad ühe seemnega. Kõrgus 20-130 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Teeservadel, põllupeenardel. Hajusalt. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 391 | Keskmiste varrelehtede abilehed 6-10 selge hambaga | |
| Melilotus dentatus (Waldst. & Kit.) Pers. - hambune mesikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, lehekesed tihedalt hambulise servaga, pikliksüstjad kuni ovaalsed. Keskmiste varrelehtede abilehed 6-10 hambaga. Õied kahvatukollased, pika püstise õisikuna. Kaunad 4-5 mm pikad, kahe seemnega. Kõrgus 20-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Lääne-Eesti mererandadel. Harva. Õitseb juulist septembrini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 392 | Puri (keskmine kroonleht) sile. Vili kõver või spiraalselt keerdunud, pole valminult tupe sees | 393 |
| 392 | Puri (keskmine kroonleht) peenelt kurrutatud. Vili ovaalne, valminult tupe sees | 395 |
| 393 | Õisik kerajas, tihe, alla 7 mm lai. Vili neerukujuline, alla 3 mm pikk | |
| Medicago lupulina L. - humal-lutsern | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, lehekesed äraspidimunajad, keskmine leheke pisikese rootsuga. Õied kollased, 4 mm pikad, väikese nutitaolise õisikuna. Kaunad neerjad, ühe seemnega. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Niitudel, loodudel, teeservades. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 393 | Õisik pole kerajas, üle 7 mm lai. Vili (kaun) piklik, kõverdunud või spiraalne | 394 |
| 394 | Kõik õied kollased. Kaun sirge, sirpjas või kuni ¾ ringi kõver | |
| Medicago falcata L. - sirplutsern | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, lehekesed äraspidimunajad või lineaalsed, keskmine leheke rootsuline. Õied kollased, kobarõisikus. Kaunad sirpjad või sirged, püstistel raagudel, paljad või hõredalt karvased. Kõrgus 20-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Teeservades, põllupeenardel, karjamaadel, loopealsetel. Kasvatatakse põllul. Tavaline, eriti Lääne- ja Põhja-Eestis. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 394 | Õied sinised, lillad, rohekaskollased kuni pruunikad. Kaun spiraalne | |
| Medicago x varia Martyn - hübriidlutsern | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, tipmine leheke rootsuline. Õied kirjud, sinakad, pruunikad, rohekad, kollased, kobarõisikus. Kaun spiraalne. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Heinapõldudel, teede ääres. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Märkused: Sirplutserni ja hariliku lutserni hübriid. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 395 | Ülemised lehed peaaegu vastakud. Õied peale viljumist tumepruunid. Õisikuid 2 või 3, tipmised | |
| Trifolium spadiceum L. - pruun ristik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, kõik lehekesed rootsutud. Alumised varrelehed 2-5 cm rootsudega, lehekesed äraspidimunajad või süstjad. Õisikud õitseajal kollased, hiljem kastanpruunid, läikivad. Õisikuid 2 või 3. Kõrgus 15-35 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Niitudel, puisniitudel, põllu- ja teeservadel. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 395 | Kõik lehed vahelduvalt. Õied pole peale viljumist tumepruunid. Õisikuid palju, külgmised, lehekaenaldes | 396 |
| 396 | Ülemiste lehtede keskmine leheke külgmistest pikema rootsuga | |
| Trifolium campestre Schreb. - lamav ristik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, keskmine leheke teistest pikema rootsukesega. Varred lamavad või tõusvad. Õied kollased. Õisi õisikus 20-40. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Saaremaa ja Kihnu rannaniitudel, mandriosas harva tulnukana. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 396 | Ülemiste lehtede kõik lehekesed rootsutud | |
| Trifolium aureum Pollich - kuldristik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, kõik lehekesed rootsutud. Alumiste varrelehtede rootsud 1 cm pikad, lehekesed äraspidimunajad. Õied kollased, peale õitsemist kollakad või helepruunid. Õisikuid palju. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Niitudel, teeservades, põldudel. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 397 | Õied valged | 398 |
| 397 | Õied pole valged | 402 |
| 398 | Õisik vähemalt 5 korda laiusest pikem | |
| Melilotus albus Medik. - valge mesikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, lehekesed 1-2 cm pikad, tömbid, hambulised. Õied valged, pikkades püstistes kobarates. Kaunad munajad, 1-3 seemnega. Kõrgus kuni 2 m.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Teepervedel, jäätmaadel, põlluservades, põllukultuurina. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 398 | Õisik kerajas kuni ovaalne | 399 |
| 399 | Varred roomavad ja sõlmekohtades juurduvad | |
| Trifolium repens L. - valge ristik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred roomavad, sõlmekohtadest juurduvad. Lehed kolmetised, kõik lehekesed rootsutud, 5-30 mm pikad, heleda kolmnurgaga keskel. Õied valged, tupp peale õitsemist ei suurene. Pikkus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, karjamaadel, teepervedel. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 399 | Varred püstised kuni lamavad, sõlmekohtades ei juurdu | 400 |
| 400 | Õisik täiskasvanult silinderjas. Õied alla 1 cm pikad, tupe karvade vahelt vaevu nähtavad. Üheaastane | |
| Trifolium arvense L. - kassiristik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, kõik lehekesed rootsutud, lineaalsed, tipus peenehambalised. Õiekroon roosa, tupest lühem, tupp pikkade hallide karvadega, õisik hall ja pehme nutt. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Kuivadel liivastel nõlvadel, põlluservadel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 400 | Õisik kerajas. Õied üle 1 cm, hästi nähtavad (tupe karvad lühikesed). Mitmeaastased | 401 |
| 401 | Lehed ja vars selgelt karvased. Lehekese serv peenehambaline | |
| Trifolium montanum L. - mägiristik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, lehekesed elliptilised, peensaagja servaga, kõik lehekesed rootsutud. Vars püstine, karvane, vähe harunenud. Lehed peamiselt juurmised. Õied valged. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, loodudel. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Märkused: Õisikutest saab magusa tee. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 401 | Lehed ja varred enam-vähem paljad. Lehekese serv terve, sile | |
| Trifolium hybridum L. - roosa (rootsi) ristik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed heledamad rohelised, pisut lihakad, paljad. Varred püstised või lamavad. Õied heleroosad või valkjad. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teeservadel, põllupeenardel, heinamaadel. Hajusalt. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 402 | Õied sinakaslillad. Kaunad spiraalsed, tupest palju pikemad | |
| Medicago sativa L. - harilik lutsern | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, tipmine leheke rootsuline, lehekesed piklikovaalsed. Õied sinised, kobarõisikus. Kaunad 1,5-4 ringi spiraalselt keerdunud. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Söödataim põldudel. Metsistub hajusalt. Õitseb juunist augustini. Märkused: Hübridiseerub kergesti sirplutserniga. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 402 | Õied roosad. Vili pole kõver, lühike, tupe sees | 403 |
| 403 | Õisikud rootsutud | 404 |
| 403 | Õisiku raag vähemalt 5 mm pikk | 405 |
| 404 | Õietupp paljas, 10-12 rooga | |
| Trifolium medium L. - keskmine ristik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, lehekesed elliptilised, tumerohelised, kõige laiemad keskkohas. Taim paljas või väheste lidus karvadega. Õied lillakaspunased, õietupp viljumisel paljas. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades metsaservades, teepervedel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Märkus: Võib segi minna aasristikuga, mille lehed on keskel heledama kolmnurgaga. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 404 | Õietupp pikkade karvadega, 20 rooga | |
| Trifolium alpestre L. - alpi ristik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, lehekesed lineaalsed, ühtlaselt tumerohelised, nahkjad. Taim karvane. Õied tume-lillakaspunased, õietupp viljumisel karvane. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades segametsades, puisniitudel. Harva, peamiselt Saaremaal. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 405 | Õietupp 5(6) rooga. Õiekroon püsib peale viljumist | |
| Trifolium hybridum L. - roosa (rootsi) ristik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed heledamad rohelised, pisut lihakad, paljad. Varred püstised või lamavad. Õied heleroosad või valkjad. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teeservadel, põllupeenardel, heinamaadel. Hajusalt. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 405 | Õietupp üle 10 rooga. Õiekroon variseb peale viljumist | 406 |
| 406 | Õisikud silinderjad, laiusest pikemad. Õied tupe pikkade karvade vahelt vaevu nähtavad. Üheaastased | |
| Trifolium arvense L. - kassiristik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, kõik lehekesed rootsutud, lineaalsed, tipus peenehambalised. Õiekroon roosa, tupest lühem, tupp pikkade hallide karvadega, õisik hall ja pehme nutt. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Õhe- või kaheaastane. Kuivadel liivastel nõlvadel, põlluservadel Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 406 | Õisikud kerajad. Õied hästi nähtavad (tupe karvad lühikesed). Mitmeaastased | 407 |
| 407 | Õietupp pole viljunult puhetunud. Varred püstised kuni tõusvad, üle 30 cm pikad | |
| Trifolium pratense L. - aasristik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed tumerohelised, heledama kolmnurgaga keskel (herbaartaimedel vähe märgatav), hõredalt karvased. Varred püstised või lamavad, ei juurdu. Õied lillakaspunased. Õietupp viljumisel karvane. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, teeservadel, heinamaadel, kasvatatakse heintaimena. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 407 | Õietupp viljunult põisjalt puhetunud. Varred lamavad, alla 30 cm pikad | |
| Trifolium fragiferum L. - randristik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred roomavad, sõlmekohtadest juurduvad. Lehed kolmetised, lehekesed rootsutud, 5-30 mm pikad, äraspidimunajad, pehmed. Õied roosad, tupp peale õitsemist põisjalt puhetunud. Pikkus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Paiguti Lääne-Eesti rannaniitudel. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 408 | Taimed ogadega vartel või lehtede servades | 409 |
| 408 | Taimed ogadeta | 421 |
| 409 | Liitlehed. Õied pole õisikus. Vili lihakas | |
| Rubus idaeus L. - harilik vaarikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed paaritusulgjad, 3-5 lehekesega, alt heledamad. Varred puitunud, püstised. Õied valged, kroonlehed kitsad, tupplehtedest lühemad. Viljad punased, eralduvad kergesti õiepõhjast. Kõrgus 1-1,5 m.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Metsades, raiesmikel, teeservadel. Sage. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 409 | Lihtlehed. Õied õisikus. Vili kuiv | 410 |
| 410 | Taim sinakasroheline ja igalt poolt paljas | |
| Eryngium maritimum L. - rand-ogaputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed torkavate ogadega, nahkjad, sinakashallid, peaaegu hõlmised. Õied valkjad, tihedates nutitaolistes lihtsarikates, mida ümbritsevad ogalised kõrglehed. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Rannavallidel, liivaluidetel. Harva, peaaegu ainult läänesaartel. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 410 | Taimed pole sinakasrohelised ega paljad | 411 |
| 411 | Õisikus ainult keelõied (ebasümmeetrilised) | |
| Sonchus asper (L.) Hill - kare piimohakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lõhestumata, paljad, suurte pehmelt torkavate hammastega, alusel suurte ümarate kõrvakestega, pealt läikivad, jäigad. Õied tumekollased, õisikute läbimõõt kuni 2,5 cm. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Prahipaikadel, mererannal, umbrohuna aedades ja põldudel. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 411 | Õisikus ainult putkõied (korrapärased) | 412 |
| 412 | Õied kollased | 413 |
| 412 | Õied roosad kuni lillad | 414 |
| 413 | Üldkatise lehed pole radiaalselt. Õied üle 1,5 cm pikad, õisik pole lame | |
| Cirsium oleraceum (L.) Scop. - seaohakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed helerohelised, lopsakad. Õied valkjaskollased. Õisikud mõnekaupa varre ja harude tippudes ümbritsetud õisikust pikemate kõrglehtedega. Kõrgus 70-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, soostunud metsades, raiesmikel, veekogude kallastel. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 413 | Seesmised üldkatise lehed radiaalselt kogu õisiku ümber. Õied alla 1,5 cm pikad, õisik lame | |
| Carlina vulgaris L. - harilik keelikurohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Paljas või võrkkarvane ogaline taim, üldilmelt meenutab ohakat. Lehed süstjad kuni munajad. Õisikud kuldkollased, õlgjad. Kõrgus 10-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Loodudel, kuivades hõredates metsades, lubjarikkal pinnasel. Paiguti. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 414 | Pappuse karvad siged (luup!) | 415 |
| 414 | Pappuse karvad sulgjad | 417 |
| 415 | Õisikud üksikult varte tippudes. Üldkatise lehed koosnevad kahest osast | |
| Carduus nutans L. - longus karuohakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed ja vars enamasti karvased. Õied roosakaslillad. Õisikud enamasti longus, 3,5-6 cm läbimõõdus. Üldkatise lehe ülemine ja alumine osa võrdse laiusega. Õisikuraag kuni 15 cm pikk. Kõrgus 25-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Teede ääres, karjamaadel, mererannas. Harva. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 415 | Õisikuid varre tipus palju. Üldkatise lehed pole kaheosalised | 416 |
| 416 | Varred võrkvillased kuni viltjad | |
| Carduus acanthoides L. - torkav karuohakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars üleni kitsalt ogatiivuline, võrkvillane kuni karvane. Ogad tugevalt torkavad, taimed sinakad või kollakad. Lehed nahkjad, alt rohelised. Õisikud tavaliselt üksikult ogatiivulistel raagudel. Õied purpursed, harva valged või kollased. Kõrgus 20-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Mererannas, jäätmaadel. Haruldane. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 416 | Varred paljad või peaaegu paljad | |
| Carduus crispus L. - kähar karuohakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed tumerohelised, lehed alt hallviltjad, suhteliselt pehmete ogadega. Juurmine lehekodarik õitsvatel taimedel puudub. Õied purpursed. Õisikud mitmekaupa õisikuraagude ülaosas. Kõrgus 30-200 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Lämmastikurikkal pinnasel, teede ääres, jõgede kallastel, mererannas, parkides, varemetes. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 417 | Vars puudub või on alla 30 cm pikk | |
| Cirsium acaule Scop. - varretu ohakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars madal, alla 30 cm kõrge, ühe õisikuga. Lehed pealt paljad, alt käharakarvased. Õied purpursed, õisik 3,5-6 cm läbimõõdus. Kõrgus 5-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Loopealsetel, puisniitudel, teeservadel, mererannal. Lubjalembene. Lääne-Eestis tavaline, mujal harva. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 417 | Vars üle 30 cm pikk | 418 |
| 418 | Õisikud tihedas liitõisikus varre tipus | |
| Cirsium palustre (L.) Scop. - soo-ohakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars katkendlikult ogatiivuline. Lehed alaküljel käharakarvased, teravate jäikade ogadega. Õitsvad taimed juurmise lehekodarikuga. Õied purpursed, õisikud kuni 3,5 cm läbimõõdus, mitmekaupa tihedas liitõisikus varre tipul. Kõrgus 30-200 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Soostunud niitudel ja puisniitudel, niisketes metsades, raiesmikel, veekogude kallastel. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 418 | Õisikud pole tihedalt varre tipus | 419 |
| 419 | Lehed alt valgeviltjad | |
| Cirsium heterophyllum (L.) Hill - villohakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed alt valgeviltjad, pealt paljad, tumerohelised, terved või lõhestunud. Õisikud 1-3-kaupa, purpurpunased, suured, läbimõõt 3-4 cm. Ühekojaline, mõlemasuguliste õitega taim. Kasvab enamasti hõremurusate kogumikena. Kõrgus 25-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niiskematel niitudel ja puisniitudel, metsasihtidel ja –servadel, veekogude kallastel. Tavaline. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 419 | Lehed pole alt valgeviltjad | 420 |
| 420 | Õisiku üldkatis 3-5 cm pikk. Lehepind paljude 1-1,5 mm pikkuste ogakestega. Varred vähemalt ülaosas tiivulised ja ogalised | |
| Cirsium vulgare (Savi) Ten. - tuliohakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars katkendlikult ogatiivuline. Lehed pealt tihedalt ogajate harjastega. Õisikud 5-6 cm läbimõõdus, üksikult või mõnekaupa. Kõrgus 30-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Karjamaadel, raiesmikel, metsaservades, mererannal, kraavikallastel, prahipaikades, hoonete ümbruses. Tavaline. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 420 | Üldkatis 1-2 cm pikk. Lehe pinnal ogakesi pole (on inult servadel). Varred pole tiivulised ega ogalised | |
| Cirsium arvense (L.) Scop. - nõelohakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars enam-vähem paljas, ogatiivuline vaid lehe alusel. Lehed mõlemalt poolt paljad, tugevate ogadega. Õied hele-purpurlillad, õisikud 1-1,5 cm läbimõõdus. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannas ja prahipaikades, tavalisem Lääne- ja Põhja-Eestis. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 421 | Lehed männastena sõlmekohtades | 422 |
| 421 | Lehed pole männastena | 426 |
| 422 | Lehed 1-4 korda dihhotoomselt jagunenud. Tolmukaid 10-20 | 423 |
| 422 | Lehed sulgjad. Tolmukaid 8 | 424 |
| 423 | Lehed 1-2 korda dihhotoomselt harunenud (2-4 hõlmaga), serv tihedalt jäikade hambakestega. Vili alusel 2 harali hoiduva ogaga | |
| Ceratophyllum demersum L. - räni-kardhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Veesisene taim. Lehed männases, tumerohelised, veidi jäigad, üks või kaks korda harunenud, lamedad, alumisel küljel tihedate jäikade hambakestega. Õied lihtsa õiekattega, kattelehti 9-12, ühesugulised. Pikkus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mageveetaim. Mitmeaastane. Tavaline. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 423 | Lehed 3 korda harunenud (5-8 hõlmaga), väheste hambakestega. Vili alusel ogadeta | |
| Ceratophyllum submersum L. - sile kardhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Veesisene taim. Lehed männases, rohelised, pehmed, niitjad, 3 või 4 korda harunenud, väikeste jäikade hambakestega. Õied lihtsa õiekattega, ühesugulised, kattelehti 9-12. Pikkus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mage- ja riimvee taim. Väga haruldane. Õitseb juulist septembrini. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 424 | Veesisesed lehed 5 kaupa männases. Õitsvad varred lehtedega (õied lehekaenlais) | |
| Myriophyllum verticillatum L. - männas-vesikuusk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars vähe harunenud, lehed kamjad, tavaliselt 5-, harva 4- või 6-kaupa männases. Iga õie alusel üks kandeleht, mis on varrelehtede sarnane, kamjas. Pikkus kuni 1 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Seisvates ja aeglaselt voolavates vetes. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 424 | Veesisesed lehed 4 kaupa männases. Õitsvad varred lehtedeta | 425 |
| 425 | Lehed koosnevad 15-35 enam-vähem vastakust segmendist. Kõik õied männastena. Tähad üle 4 cm pikad | |
| Myriophyllum spicatum L. - tähk-vesikuusk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kamjad, enamasti 4-kaupa männases. Iga õie alusel kolm kandelehte. Ülemiste õite kandelehed terved. Õied roosad, männases, õisik paljuõieline. Pikkus kuni 1 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Seisvates või aeglaselt voolavates vetes. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 425 | Lehed koosnevad 9-19 vahelduvast segmendist. Ülemised õied vahelduvalt. Tähk alla 3cm pikk | |
| Myriophyllum alterniflorum DC. - vahelduvaõiene vesikuusk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kamjad, enamasti 4-kaupa männases. Iga õie alusel kolm kandelehte. Ülemiste õite kandelehed terved. Õied kollakad, ülemised vahelduvad, alumised männases. Õisik väheseõieline. Pikkus kuni 1 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Seisvates või aeglaselt voolavates vetes. Haruldane. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 426 | Lehed täiesti veesisesed või veepeal ujuvad | 427 |
| 426 | Maismaataimed või veetaimed, mille lehed ulatuvad veest välja | 435 |
| 427 | Juured puuduvad, taimed hõljuvad vees. Lehed paljude väikeste põiekestega | 428 |
| 427 | Taimed juurtega põhja kinnitunud. Lehed põiekesteta | 430 |
| 428 | Lehesegmendid ripsmeteta (luup!). Õie kannus kotjas või laikooniline, tömp, nii lai kui pikk | |
| Utricularia minor L. - väike vesihernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kahesugused – ühed põitega, teised ilma. Põitega ja põiteta lehed pole väliselt erinevad. Lehe tipud terveservalised. Õied kahvatukollased, alla 1 cm pikad, 2-6-kaupa tipmises õisikus. Kannus väga lühike, niisama pikk kui lai, alumisest huulest lühem. Kõrgus 5-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastes soodes, lompides, kraavides. Harva, Lääne-Eestis sagedam. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 428 | Lehesegmendid ripsmelised. Õie kannus terav, laiusest pikem | 429 |
| 429 | Kõik varred roheliste, sõrmjalt harunenud, püünispõisi kandvate lehtedega | |
| Utricularia vulgaris L. - harilik vesihernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõik lehed püünispõitega. Õied oranžkollased, 1-1,5 cm pikad, 5-10-kaupa õisikus. Krooni alumine huul külgedelt kokku surutud. Kannus alumisest huulest lühem ja sellest eemale hoiduv. Õisikuvarb 10-35 cm kõrge, veesisene osa üle 1 m pikk.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Seisvates ja aeglaselt voolavates vetes, turbaaukudes, kraavides, lompides. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 429 | Varred kahesugused: roheliste, sõrmjalt jagunenud, ilma püünispõiteta lehtedega või püünispõisi kandvate, väikeste värvitute lehtedega varred | |
| Utricularia intermedia Hayne - vahelmine vesihernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kahesugused – ühed põitega, teised ilma. Põiteta lehed rohelised, ujupõitega lehed värvusetud, vähearenenud. Lehe tipmed ripsmelissaagjad. Õied kahvatukollased, alla 1 cm pikad, 2-6-kaupa tipmises õisikus. Kannus alumise huule pikkune ja selle vastu surutud. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Seisvates vetes, turbaaukudes, soodes. Hajusalt. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 430 | Lehed sulgjalt jagunenud | 431 |
| 430 | Lehed sõrmjalt jagunenud | 432 |
| 431 | Sulglehekesed alla 5 mm laiad, terve servaga. Õied pole sarikõisikus | |
| Hottonia palustris L. - harilik vesisulg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kamjalt sulgjagused, veesisesed, tihedalt varrel ja varreharudel. Veest ulatub välja õisikuvarb hõreda kobarõisikuga. Õied valged või veidi roosakad, kollase neeluga, varrel männastena. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mudase või turbase põhjaga veekogudes. Hajusalt Eesti mandriosas, saartel väga haruldane. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 431 | Sulglehekesed üle 5 mm laiad, serv hambuline. Õied sarikõisikus | |
| Berula erecta (Huds.) Coville - oja-haneputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars ruljas, peenesooneline. Paaritusulgjad liitlehed. Sulglehekesed piklikmunajad, hõredalt saagja servaga. Õied valged, sarikõisikus. Sarikakiiri 10-20, ebavõrdse pikkusega. Katis ja osakatis paljulehelised. Kõrgus 25-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Jõgede, kraavide kaldavees, eriti allikavees. Paiguti, tavalisem Saaremaal ja Järvamaal. Õitseb juulist augustini. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 432 | Lehtede hõlmad ühel tasapinnal, jäigad, 1-2 cm pikad, veest välja võetult ei meenuta pintslit | |
| Ranunculus circinatus Sibth. - sõõr-särjesilm | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehtede väline piirjoon ümar või poolümar. Lehtede hõlmad ühel tasapinnal ning enam-vähem jäigad. Ujulehti pole. Pikkus 50-150(200) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Hajusalt. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 432 | Lehtede hõlmad pole ühel tasapinnal, lõdvad, 2-5 cm pikad, veest väljs võttes pintsli moodi | 433 |
| 433 | Ujulehed alati puuduvad. Kroonlehed 3-5,5 mm pikad, õitseajal üksteist ei kata. Nektaariumid poolkuujad | |
| Ranunculus trichophyllus Chaix - jõgi-särjesilm | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim tumeroheline, eriti ülemises osas karvane. Lehed veesisesed, rootsutud, lehtede väline piirjoon pole ümar. Lehetupp suur, karvane. Kroonlehed valged, kuni 5 mm pikad, õitseajal üksteist ei kata. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Voolavates või seisvates vetes. Hajusalt. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 433 | Ujulehed vahel olemas. Kroonlehed 5-15 (21) mm pikad, õitseajal üksteist katvate servadega. Nektaariumid ümarad või pirnjad | 434 |
| 434 | Viljaraag üle 50 mm pikk, sageli pikem kui kõrvaloleva ujulehe roots. Nektaariumid pirnjad | |
| Ranunculus peltatus Schrank - meri-särjesilm | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kahesugused – vee peal ümarad hõlmised ujulehed, vee all peenjagused lehed. Veesisesed lehed tugevad, jäigad, vars tugev, hele. Õied valged, kroonlehed 5-10 mm pikad, õitseajal üksteist katvate servadega. Õiepõhi karvane, viljumisel pikeneb. Tupplehtede tipud värskel taimel sinakad. Viljaraag vastasoleva ujulehe rootsust pikem. Kõrgus 0,5-2(3) m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Meres ja riimvees. Paiguti. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 434 | Viljaraag alla 50 mm pikk, harva pikem kui kõrvaloleva ujulehe roots. Nektaariumid ümarad | |
| Ranunculus aquatilis L. - tume särjesilm | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kahesugused. Ujulehed kuni aluseni 3-5-jagused, veesisesed lehed tumerohelised, peaaegu rootsutud, tupega. Tupplehtede tipud pole kunagi sinised. Viljaraag vastasoleva ujulehe rootsust lühem. Kõrgus 10-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Järvedes, tiikides, soolompides, aeglaselt voolavates vetes. Paiguti, Lääne-Eestis sagedam. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 435 | Taimed ilma õiteta, paljunevad eostega (sõnajalad) | 436 |
| 435 | Taimed õitega, paljunevad seemnetega | 458 |
| 436 | Lehed ühelisulgjad | 437 |
| 436 | Lehed 2-4 sulgjad | 440 |
| 437 | Taim rohelise varrega, millel on üks leht ja tipus tähakujuline eoseid kandev osa | |
| Botrychium lunaria (L.) Sw. - kuu-võtmehein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehetaoline osa peaaegu rootsutu, sulgjalt lõhestunud, sulghõlmad poolkuujad või talbjad, rasvaselt läikivad. Eospesadega varreline osa leheosast tunduvalt pikem. Kõrgus 10-25 cm. Levik ja ökoloogia: Kuivadel kasvukohtadel niitudel. Hõredates metsades, liivikuil. Hajusalt. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulist augustini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Märkused: Võtmeheintest kõige sagedam. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 437 | Taimed rohelise varreta, kõik lehed juurmised, eosed lehtede alakülgedel | 438 |
| 438 | Lehed enamasti alla 1,5 cm laiad, liitlehed, ümarate lehekestega. Eoslad lineaalsed | |
| Asplenium trichomanes L. - pruun raunjalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lihtsulgjad, pisut jäigad, pikad ja kitsad, sulglehekesed ümarad või munajad. Leheroots kuni tipuni tumepruun, läikiv. Kõrgus 10-30 cm. Levik ja ökoloogia: Paepragudes. Harva, peamiselt Lääne-Eesti saartel ja mandri loodeosas. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juunist septembrini. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualtid. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 438 | Lehed üle 1,5 cm laiad, sügavalt sisselõikunud-hõlmised, aga mitte liitlehed. Eoslad ümarad | 439 |
| 439 | Lehehõlmade servad terved. Eoslad paljad | |
| Polypodium vulgare L. - kivi-imar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Sulgjagused lihtlehed nahkjad, ühekaupa. Leheroots labast lühem. Lehehõlmad vahelduvalt, harva vastakuti, eospesad lehe alaküljel. Kõrgus 10-30 cm Levik ja ökoloogia: Rändrahnudel, kiviaedadel. Hajusalt, sagedam Põhja- ja Lääne-Eestis. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab aprillist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 439 | Lehehõlmade servad hambulised. Eoslad vähemalt noorelt kaetud membraaniga (indusium) | |
| Polystichum lonchitis (L.) Roth - odajas astelsõnajalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lihtsulgjad, jäigad, talvehaljad, sõkalsoomustega. Sulglehekesi mitukümmend kummalgi küljel, ogaliselt saagja servaga. Kõrgus 30-50 cm. Levik ja ökoloogia: Kiviaedadel või kivistel kohtadel. Väga haruldane. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulist septembrini. Looduskaitseline seisund: LK I kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – äärmielt ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 440 | Taim rohelise varrega, millel on 1-3 lehte ja tipus tähakujuline eoseid kandev osa | 441 |
| 440 | Taimed teistsugused, ilma varreta, kõik lehed juurmised | 443 |
| 441 | Lehehõlmad laiusest pikemad, lantsetjad kuni piklikud | |
| Botrychium matricariifolium (A. Braun ex Döll) W.D.J. Koch - haruline võtmehein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehetaoline osa üldkujult munajas, rootsutu, hõlmad sulgjalt lõhestunud. Eospesadega varreline osa lehest pikem. Kõrgus 10-18 cm. Levik ja ökoloogia: Kuivadel kasvukohtadel niitudel, hõredates metsades, liivikuil. Väga haruldane. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juunist juulini. Looduskaitseline seisund: LK I kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 441 | Lehehõlmad lai-kolmnurksed, pikkusest laiemad | 442 |
| 442 | Lehed õhukesed, rootsutud, 3- kuni 4-li sulgjad, lehehõlmad teravad | |
| Botrychium virginianum (L.) Sw. - virgiinia võtmehein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehetaoline osa peaaegu rootsuta, algab taime keskosast, lai-kolmnurkne, kaheli- või kolmelisulgjalt jagunenud. Eoseid kandev osa lehest palju väiksem. Kõrgus 20-40 cm. Levik ja ökoloogia: Metsades ja võsastikes. Haruldane. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulist augustini Looduskaitseline seisund: LK I kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – äärmiselt ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 442 | Lehed veidi lihakad, rootsuga, 2- kuni 3-li sulgjad, lehehõlmad tömbid | |
| Botrychium multifidum (S.G. Gmel.) Rupr. - kummeli-võtmehein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehetaoline osa rootsuga, algab taime alumisest osast, lai-kolmnurkne, kaheli- või kolmelisulgjas. Eoseid kandev osa umbes lehe pikkune. Kõrgus 10-25 cm. Levik ja ökoloogia: Kuivad kasvukohad niitudel, nõmmedel, hõredates metsades. Üsna harva, peamiselt Ida-Eestis. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 443 | Leherootsud vähemalt 50 cm pikad. Taim vahel ligi 2 m kõrge | |
| Pteridium aquilinum (L.) Kuhn - kilpjalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kasvavad ühekaupa. Lehelaba kolmnurkne, kaheli- või kolmelisulgjas, hoiab rõhtsalt. Leheroots pikk, kollakas, renjas. Kõrgus 50-120 (180) cm Levik ja ökoloogia: Kuivades metsades, metsaservadel, võsastikes, raiesmikel, teede ääres. Sage. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 443 | Leherootsud alla 50 cm pikad. Taim alati lühem kui 2 m | 444 |
| 444 | Lehekeste servad terved | 445 |
| 444 | Lehekeste servad hambulised või hõlmised | 446 |
| 445 | Kõik lehed ühesugused, eoslatega, kasvavad kimbuna | |
| Thelypteris palustris Schott - harilik soosõnajalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehelaba üldkujult süstjas, lihtsulgjas, õrn, hel eroheline. Leheroots sõkalsoomusteta. Kõrgus 20-50 cm. Levik ja ökoloogia: Soodes, lodudes, lodumetsades, soiste järvede kallastel. Tavaline. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseod kannab juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 445 | Lehed kahesugused: fertiilsed (eoseid kandvad) lehed väiksemad, vähem lõhestunud, pikema rootsuga kui steriilsed lehed, kasvavad lehtrina | |
| Matteuccia struthiopteris (L.) Tod. - harilik laanesõnajalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lihtsulgjad, suured, kasvavad ilusate lehtritena. Lehtri keskel on väiksemad lehed, mis kannavad eoseid (suurte lehtede alakülgedel eoseid pole). Suurte lehtede sulgõhised lehekesed muutuvad lehe allosas järjest väiksemaks ja heledamaks, peaaegu valgeks. Leheroots lühike. Levik ja ökoloogia: Varjukates metsades, jõgede ja ojade kallastel varjus. Kasvatakse ka ilutaimena surnuaedades, parkides, aedades. Hajusalt, saartel haruldane. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 446 | Kõige alumine sulglehekeste paar hoiab alaspidi | |
| Phegopteris connectilis (Michx.) Watt - harilik metssõnajalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehelaba üldkujult kolmnurkne, pikalt teritunud tipuga, lihtsulgjas, tuhmroheline. Sulglehekesed süstjad, kõige alumine paar hoidub alaspidi. Kõrgus 20-50 cm. Levik ja ökoloogia: Varjukates niisketes metsades. Hajusalt. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 446 | Kõige alumised sulglehekesed ei hoia alaspidi | 447 |
| 447 | Lehelaba alla 25 cm pikk | 448 |
| 447 | Lehelaba üle 25 cm pikk | 451 |
| 448 | Lehelaba üldkujult süstjas, kõige laiem koht keskel | |
| Cystopteris fragilis (L.) Bernh. - habras põisjalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Mitmelisulgjas lehelaba väga õrn, üldkujult süstjas. Leheroots väga peenike, habras, labast lühem. Kõrgus 10-30 cm. Levik ja ökoloogia: Paepragudes ja kivimüüridel. Paiguti, sagedam Lääne-Eestis. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 448 | Lehelaba üldkujult munajas-kolmnurkne, kõige laiem koht alusel | 449 |
| 449 | Lehed igihaljad. Eoslad lineaalsed | |
| Asplenium ruta-muraria L. - müür-raunjalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kahelisulgjad, üldkujult kolmnurksed, viimase järgu sulglehekesed rombjad, kiilja alusega. Leheroots labast pikem, alumises osas tumepruun, ülaosas roheline. Kõrgus 5-15 cm. Levik ja ökoloogia: Paepragudes ,a –müüridel. Harva, peamiselt Lääne-Eestis. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juunist septembrini. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualtid. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 449 | Lehed pole igihaljad. Eoslad ümarad | 450 |
| 450 | Lehed paljad, näärmekarvadeta, ererohelised, õrnad | |
| Gymnocarpium dryopteris (L.) Newman - harilik kolmissõnajalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed õrnad, pehmed. Lehelaba võrdkülgse kolmnurga kujuline, mitmeli sulgjas. Leheroots peenike, mustjas, lehelabast pikem. Kõrgus 10-30 cm. Levik ja ökoloogia: Varjukates metsades. Tavaline. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 450 | Lehed väikeste näärmekarvadega vähemalt roodudel (luup!), tumerohelised | |
| Gymnocarpium robertianum (Hoffm.) Newman - paas-kolmissõnajalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed pisut jäigad, tumerohelised, näärmekarvadega. Lehelaba võrdhaarse kolmnurga kujuline, kolmelisulgjas. Leheroots labast pikem, kollane, alusel tumepruun. Kõrgus 10-30 cm. Levik ja ökoloogia: Paelõhedes ja rusukalletel. Paiguti, peamiselt Lääne- ja Loode-Eestis. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ????. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 451 | Sulglehekesed sirpjad. Eoslate kattemembraan (indusium) kinnitub keskelt | 452 |
| 451 | Sulglehekesed pole sirpjad. Kattemembraan ei kinnitu keskelt | 453 |
| 452 | Lehed jäigad, talvehaljad. Sulglehekesed pealt paljad | |
| Polystichum aculeatum (L.) Roth - ogane astelsõnajalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kahelisulgjad, jäigavõitu, pealt paljad, sulglehekesed odaja tipuga. Kõrgus 30-70 cm. Levik ja ökoloogia: Lehtmetsades. Väga haruldane. Eesti ja võimalusel üldine levik. Sagedus Eestis. Tüüpiline kasvu Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: LK I kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – äärmiselt ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 452 | Lehed pehmed, suvehaljad. Sulglehekesed pealt hõredalt karvased | |
| Polystichum braunii (Spenn.) Fée - Brauni astelsõnajalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kahelisulgjad, pehmed, süstja laba ja sellest 6 korda lühema rootsuga. Sulglehekesi palju, hõredalt karvased, saagja servaga. Kõrgus kuni 1 m. Levik ja ökoloogia: Metsastel nõlvadel. Väga haruldane. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 453 | Eoslad laiusest pikemad | |
| Athyrium filix-femina (L.) Roth - harilik naistesõnajalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed üldkujult süstjad, suhteliselt õrnad, ebakorrapärase lehtrina, sageli heledamad rohelised. Lehelaba kahelisulgjas, lehe serv saagjas või lõhine. Leheroots lühike, alusel laienenud, kaetud pruunide sõkalsoomustega. Kõrgus 40-100 cm. Levik ja ökoloogia: Metsades ja võsastikes. Sage. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 453 | Eoslad ümarad | 454 |
| 454 | Lehed kahelisulgjad | 455 |
| 454 | Lehed kolmeli- kuni neljalisulgjad | 456 |
| 455 | Lehed pehmed, 20-35 paari lehekestega, leheroots palju lühem kui lehelaba | |
| Dryopteris filix-mas (L.) Schott - maarja-sõnajalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lihtsulgjad, tumerohelised, sulglõhiste saagjaservaliste lehekestega, kasvavad lehtrina. Leheroots labast palju lühem, tihedalt kaetud pruunide sõkalsoomustega. Kõrgus 50-80 cm. Levik ja ökoloogia: Niisketes metsades ja võsastikes. Tavaline. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 455 | Lehed jäigad, lehekesi 10-20 paari, leheroots labast veidi lühem | |
| Dryopteris cristata (L.) A. Gray - suga-sõnajalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed heledamad rohelised, pisut jäigad, mõnekaupa hõredas kimbus. Alumised ja keskmised sulglehekesed ühepikkused. Leheroots labast pisut lühem, sõkalsoomustega. Kõrgus 20-40 cm. Levik ja ökoloogia: Soostuvatel aladel, rabaservades. Hajusalt. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 456 | Sõkalsoomused leherootsul ühevärvilised, pruunikad. Eoslate kattemembraan näärmeteta (binokulaar!) | |
| Dryopteris carthusiana (Vill.) H.P. Fuchs - ohtene sõnajalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed mitmelisulgjad, üldkujult kolmnurksed. Esimese järgu sulglehekesed ei puutu üksteisega kokku. Teise järgu sulglehekesed ogateravate hammastega. Leheroots umbes laba pikkune, sõkalsoomused ühtlaselt helepruunid. Kõrgus 40-60 cm. Levik ja ökoloogia: Metsades ja võsastikes. Tavaline. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulis, augustis Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 456 | Sõkalsoomused leherootsul kahevärvilised, keskelt tumepruunid kuni mustad, serval helepruunid. Eoslate kattemembraan varreliste näärmetega | 457 |
| 457 | Sõkalsoomused keskelt väga tumedad. Lehed tumerohelised | |
| Dryopteris austriaca (Jacq.) Woyn. ex Schinz et Thell. - austria sõnajalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed mitmelisulgjad, üldkujult kolmnurksed. Esimese järgu sulglehekesed vaevalt üksteisega kokkupuutuvad. Sulglehekeste hõlmad veidi alla käändunud. Esimese järgu sulglehekeste kõige alumise paari alumine sulgleheke moodustab esimese järgu sulglehekese pikkusest 1/3. Lehed püsivad talveni. Leheroots labast poole lühem, sõkalsoomused selgepiirilise tumeda keskosaga. Kõrgus 40-100 cm. Levik ja ökoloogia: Varjukates metsades. Harva. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 457 | Sõkalsoomused keskelt keskmiselt pruunid. Lehed helerohelised | |
| Dryopteris expansa (C. Presl) Fraser-Jenk. & Jermy - laiuv sõnajalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed tugevalt allapoole kaarduvad, lehterja kimbuna. Esimese järgu sulglehekesed puutuvad üksteisega kokku, kõige alumise paari kõige alumine sulgleheke pikk, moodustab esimese järgu sulglehekese pikkusest umbes poole. Sõkalsoomuseid vähe, hajusa tumepruuni keskosa ja heledama servaga. Kõrgus 60-100 cm. Levik ja ökoloogia: Varjukates metsades. Hajusalt. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 458 | Õied kroonlehtedeta | 459 |
| 458 | Õied kroonlehtedega | 466 |
| 459 | Lehed lehviku moodi, sõrmjalt jagunenud | |
| Aphanes arvensis L. - harilik põldkortsleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed puuduvad, varrelehed 0,5-1,5 cm pikad sügavalt kolmehõlmalised lihtlehed. Õied kollakasrohelised, väga väikesed (õiekroon puudub), koondunud rohkeõielisse õisikusse. Viljad kuivad. Kõrgus 2-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Saaremaal umbrohuna põldudel. Väga harva. Õitseb maist septembrini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 459 | Lehed sulgjalt jagunenud | 460 |
| 460 | Lehed lihtsulgjad | 461 |
| 460 | Lehed 2-4-li sulgjad | 463 |
| 461 | Õied kobaratena | |
| Lepidium ruderale L. - haisev kress | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars rikkalikult harunev. Lehed tumerohelised, sulgjagused. Õied väikesed, rohelised, kroonlehed puuduvad. Viljaraod sirged, kõdrake ovaalne, tipul pügaldunud, kitsa tiivaga. Kogu taim vastiku haisuga. Kõrgus 8-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Raudteejaamades, sadamates, prahipaikades, asulates, teede ääres, tänavasillutise pragudes. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 461 | Õied nuttidena | 462 |
| 462 | Lehekese ühel serval vähemalt 12 hammast, lehekesed elliptilised, 2,5-6 cm pikad. Õied tumepunased. Niiskete kohtade taimed | |
| Sanguisorba officinalis L. - ürt-punanupp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed paaritusulgjad, lehekesed piklikud, koos rootsuga 2,5-6 cm pikad. Õied tumepunased, kahesugulised, tipmistes nuttides. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, põõsastikes, metsa- ja sooservadel. Paiguti, peamiselt Loode-Eestis. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 462 | Lehekese ühes servas vähem kui 12 hammast, lehekesed ümarad, 1-1,5 cm pikad. Õied rohekad. Kuivade kohtade taimed | |
| Sanguisorba minor Scop. - harilik mustnupp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed paaritusulgjad, lehekesed munajad kuni ümarad, koos rootsuga 1-1,5 cm pikad. Õied rohekad, enamasti ühesugulised, tipmistes kerajates, viljunult elliptilistes nuttides. Kõrgus 30-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, tee- ja põlluservades, jäätmaadel. Haruldane. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 463 | Lehekesed äraspidimunajad või ümarad. Õied 8-15 mm läbimõõdus. Tolmukaniit lapik, ülaosas sama lai kui tolmukapea | |
| Thalictrum aquilegiifolium L. - kurekell-ängelhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Paaritusulgjad liitlehed, lehekesed äraspidimunajad või ümarad, täkilise servaga, 5-40 mm laiad. Abilehed peened, kilejad. Tolmukad lillad, tolmukaniidid ülaosas laienenud, õiekattelehed varisevad varakult. Kõrgus 40-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Segametsades, metsaservades, puisniitudel. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 463 | Lehekesed lantsetjad või lineaalsed. Õied 3-5 mm läbimõõdus. Tolmukaniit peenike | 464 |
| 464 | Lehekesed lineaalsed, 10-20 korda laiusest pikemad. Õisik lineaalne, 2-3 cm lai. Tupplehed roosad | |
| Thalictrum simplex L. - liht-ängelhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kahelisulgjad, lehekesed 5-15 mm laiad. Tolmukad sinakad, rippuvad, terava tipuga. Õiekattelehed rohekaspunased, varisevad varakult. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, puisniitudel, metsaservadel. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 464 | Lehekesed ovaalsed kuni lantsetjad, suuremad 2-4 korda laiusest pikemad. Õisik kännasjas, (3)5-20 cm lai. Tupplehed kollakad | 465 |
| 465 | Maa-aluste võsunditega. Lehed tuhmid. Alumiste lehtede lehekesed lantsetjad, kuni 4 mm laiad | |
| Thalictrum flavum L. - kollane ängelhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kaheli- või kolmelisulgjad, lehekesed 20-35 mm laiad. Tolmukad kollased, püstised, tolmukapea tömp. Õiekattelehed kollased, varisevad varakult. Kõrgus 40-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, luhaniitudel, võsastikes. Sage. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 465 | Võsundid puuduvad. Lehed läikivad. Alumiste lehtede lehekesed lantsetjad, alla 4 mm laiad | |
| Thalictrum lucidum L. - ahtalehine ängelhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kaheli- kuni kolmelisulgjad, lehekesed süstjad kuni lineaalsed, terveservalised, 1-10 mm laiad, pealt läikivad. Abilehed puuduvad. Tolmukad kollased, õiekattelehed varisevad varakult. Kõrgus 40-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, metsaservadel, võsastikes. Harva. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 466 | Õied üldkatise lehtedega ümbritsetud korvõisikutes | 467 |
| 466 | Õied pole korvõisikutes või on korvikutes, mida ei ümbritse üldkatise lehed | 499 |
| 467 | Putkõied (torujad õied) puuduvad, olemas ainult keelõied (ühekülgse krooniga õied) | 468 |
| 467 | Putkõied olemas, keelõied on ainult korvõisiku servades või puuduvad | 479 |
| 468 | Õied sinised | |
| Cichorium intybus L. - harilik sigur | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed ebakorrapäraselt sulghõlmised, pooleldi varreümbrised, karedalt lühikarvased. Õied sinised, õisikud 3-4(5) cm läbimõõdus, rühmadena varrel. Kõrgus 40-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teede servadel, jäätmaadel, elamute ümbruses, kasvatatakse aedades. Hajusalt. Õitseb juulist septembrini. Märkused: Juurikaid kasutatakse sigurikohvi tegemiseks. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 468 | Õied kollased | 469 |
| 469 | Õitsvad varred lehtedeta (kõik lehed juurmise kodarikuna) | 470 |
| 469 | Õitsvad varred lehistunud | 473 |
| 470 | Õisikud üksikult. Varred ei harune | 471 |
| 470 | Õisikud pole üksikult. Varred harunevad | 472 |
| 471 | Õitsvad varred karvased kuni peaaegu paljad, pole siledad ega õõnsad. Pappuse karvad sulgjad (vaadake keskmisi vilju!) | |
| Leontodon hispidus L. - kare seanupp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise kodarikuna, enamasti lõhestumata, hambulise servaga, karvased või paljad. Varred enamasti 1 või 2 õisikuga, karvased või paljad, harva väikeste kõrglehtedega. Õied kollased keelõied. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel puisniitudel, niitudel, loodudel, metsaservadel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 471 | Õitsvad varred paljad, siledad, õõnsad. Pappuse karvad ei harune (luup!) | |
| Taraxacum officinale Weber in Wiggers s.l. - harilik võilill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed piimmahlaga. Lehed juurmise kodarikuna, lõhestunud, hambulised, paljad. Õisikuvarb paljas. Õied kollased, korvõisikus, õisikud ühekaupa. Seemnised ruljad, lendkarvadega. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teeservades, jäätmaadel, umbrohuna. Õitseb maist juunini. Tavaline. Märkused: Väga keerulise süstemaatikaga rühm, mida võib käsitleda ühe kollektiivliigina nagu siin määrajas. Spetsialistid eristavad Eestis üle 150 võililleliigi. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 472 | Õisikupõhi karvane. Lehed veidi jagunenud, karvased | |
| Hypochaeris radicata L. - püsik-põrsashein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise kodarikuna, sulghõlmised, kuni 10 cm pikad ja 2 cm laiad. Varred paljad, väikeste naaskeljate kõrglehtedega. Õied kollased keelõied, õisikud kuni 3 cm läbimõõdus, 2-3- kaupa. Seemned lendkarvadega. Kõrgus 25-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades männikutes, nõlvadel, enamasti liivasel pinnasel. Lõuna-Eestis, paiguti. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 472 | Õisikupõhi paljas. Lehed sügavalt suljagused, paljad | |
| Leontodon autumnalis L. - sügisene seanupp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise kodarikuna, sügavalt sulgjagused, paljad. Varred 2-7 õisikuga, paljad, ülemises osas väheste kõrglehtedega. Õied kollased. Kõrgus 10-30(40) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, mererannas, jäätmaadel. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 473 | Viljad ilma pappuseta (tehke õisik lahti ja vaadake luubiga õisikupõhja) | |
| Lapsana communis L. - harilik linnukapsas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed rootsulised, kanneljad, varrelehed süstjad, lõhestumata, rootsutud. Õied kollased, õisikud 0,7-1,2 cm läbimõõdus, kännasjas liitõisikus. Seemned lendkarvadeta. Kõrgus 25-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Varjukates metsades, parkides, raiesmikel, prahipaikadel. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 473 | Viljad pappuse karvadega | 474 |
| 474 | Õisikus ainult 5 õit. Viljad pika nokaga | |
| Mycelis muralis (L.) Dumort. - harilik jänesesalat | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kanneljad, paljad, sageli punakad, vart ümbritsevate kõrvakestega. Õisikud enamasti viieõielised, helekollased, hõredas laiuvas liitõisikus. Kõrgus 20-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Varjukates metsades, parkides, raiesmikel, prahipaikadel. Tavaline. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 474 | Õisikus rohkem kui 5 õit. Vili nokata | 475 |
| 475 | Õisiku üldkatis poolkerajas. Lehed pole servas ogalised. Viljad silinderjad | 476 |
| 475 | Õisiku üldkatis laiusest pikem. Leheservad ogalised. Vili lame | 477 |
| 476 | Ülemised varrelehed pole lineaalsed, serv on lame. Viljad helepruunid, 13-20 roidega (luup!) | |
| Crepis biennis L. - kaheaastane koeratubakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars lehistunud, lehed sulghõlmised või –jagused, varrelehed veidi varreümbrised. Õied kollased, õisikud 2,5-3 cm läbimõõdus, hõredas liitõisikus. Seemned kollased, valgete lendkarvadega. Kõrgus 40-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Lubjalembene, metsa- ja teeservades, põllupeenardel, raiesmikel. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 476 | Ülemised varrelehed kitsaslineaalsed, tagasikäändunud servaga. Vili tumepruun, 10 roidega | |
| Crepis tectorum L. - liiv-koeratubakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed vastu maad surutud, sopilishambulised, aluse suunas ahenevad. Õied helekollased, õisikud 1-1,5 cm läbimõõdus. Seemned valgete lendkarvadega. Kõrgus 10-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Liivikutel, liivastel põldudel, loodudel, teeservades, kuivadel nõlvadel. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 477 | Õisikuraod ja üldkatise lehed kollaste näärmekarvadega (luup!) | |
| Sonchus arvensis L. - põld-piimohakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed südaja alusega, jäigad, pealt läikivad, ebaühtlaselt hambulised. Õied erekollased, õisikud 3-6 cm läbimõõdus, hõredas liitõisikus. Kõrgus 50-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rannaniitudel, põllu- ja teeäärtel, kraavikaldail, ka umbrohuna. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 477 | Õisikuraod ja üldkatise lehed ilma kollaste näärmekarvadeta | 478 |
| 478 | Lehed tuhmid, leheservad ogadeta või veidi ogalised, ümbritsevad vart kahe kõrvataolise terava hõlmaga. Vili ristkortsuline (luup!) | |
| Sonchus oleraceus L. - harilik piimohakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sulgjagused või –lõhised, väikeste teravate ogadega, suure kolmnurkse tipmise hõlmaga, alusel nooljad. Õied helekollased, õisikud 2-2,5 cm läbimõõdus. Kõrgus 20-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Tee- ja põlluservadel, prahipaikades, umbrohuna. Tavaline. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 478 | Lehed veidi läikivad, suurte pehmelt torkavate hammastega, ümbritsevad vart suurte ümarate kõrvakestega. Vili sile | |
| Sonchus asper (L.) Hill - kare piimohakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lõhestumata, paljad, suurte pehmelt torkavate hammastega, alusel suurte ümarate kõrvakestega, pealt läikivad, jäigad. Õid tumekollased, õisikute läbimõõt kuni 2,5 cm. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Prahipaikadel, mererannal, umbrohuna aedades ja põldudel. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 479 | Kõik õied õisikus sinised, roosad või lillad | 480 |
| 479 | Vähemalt osa õisi kollased või valged | 483 |
| 480 | Lehed hõõrudes tugeva lõhnaga. Keelõied olemas, õisikud koondunud vihmavarjutaoliseks kännasõisikuks | |
| Achillea millefolium L. - harilik raudrohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kaheli- või kolmelisulgjagused, üldkujult süstjad, hõlmad kitsad. Keelõied valged, harva roosad. Õisikud liitõisikutena. Kõrgus 20-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, karjamaadel, teeservades, murudes. Sage. Õitseb juulist oktoobrini. Märkused: Ravimtaim. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 480 | Lehed enam-vähem lõhnatud. Keelõied puuduvad, õisikud pole vihmavarjutaolises kännasõisikus | 481 |
| 481 | Õied sinised. Üheaastane | |
| Centaurea cyanus L. - rukkilill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsüstjad, alumised sageli sulgjad, pehmekarvased või paljad. Õisikud siniste (harva punakate või valgete) õitega, pikavarrelised, 2,5-3,5 cm läbimõõdus. Kõrgus 20-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Põlluumbrohi, aedades ilutaimena. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Märkused: Kultuuris erivärviliste õitega sordid. Eesti rahvuslill. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 481 | Õied roosad kuni lillad. Mitmeaastased | 482 |
| 482 | Üldkatise lehed terved | |
| Serratula tinctoria L. - värvi-paskhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed paljad, peensaagja servaga, alt pisut heledamad, sulglõhised kuni sulgjagused. Kõik õied putkjad, violetsed. Õisikud varte ja varreharude tippudes suhteliselt tihedate liitõisikutena. Kõrgus 20-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, puisniitudel, võsastikes. Harva. Õitseb juulist septembrini. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 482 | Üldkatise lehed tumedanarmalise äärisega | |
| Centaurea scabiosa L. - põldjumikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sulgjalt lõhestunud, 4-10 cm laiad ja koos rootsuga kuni 25 cm pikad, lehehõlmad pikliksüstjad. Juur tugev, peaaegu puitunud. Õied lillakaspunased. Õisikute läbimõõt 3,5-5,5 cm, hõredas liitõisikus. Kõrgus 60-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel valgusrikastel kasvukohtadel. Tavaline. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 483 | Keelõied puuduvad (õisikus ainult putkõied) | 484 |
| 483 | Keelõied õisikus olemas | 491 |
| 484 | Lehed kahevärvilised: pealt rohelised, alt valgeviltjad | |
| Artemisia vulgaris L. - harilik puju | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed teravate väljalõigetega, alt valgeviltjad, pealt paljad, tumerohelised. Õisikud 2,5-3 mm laiad ja 3-4 mm pikad, rohekad. Kõrgus 50-100(150) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Prahipaikadel, asulate ümbruses, mererannas, söötidel, umbrohuna. Sage. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 484 | Lehed pole kahevärvilised | 485 |
| 485 | Õisiku üldkatis silinderjas. Lehed hõõrumisel enam-vähem lõhnatud | |
| Senecio vulgaris L. - harilik ristirohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed peaaegu paljad, sopilis-sulglõhised. Õied kollased, õisikud keelõiteta. Üldkatise sisemised lehed mustatipulised. Kõrgus 15-45 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Aedades ja põldudel umbrohuna, teeservadel, prahipaikadel, mererannas. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 485 | Õisiku üldkatis poolkerajas. Lehed hõõrumisel tugeva lõhnaga | 486 |
| 486 | Varred ja lehed hallikarvased | 487 |
| 486 | Varred ja lehed pole hallikarvased | 488 |
| 487 | Õisiku üldkatis 2-3 cm läbimõõdus. Õisiku servas emasõied | |
| Artemisia absinthium L. - koirohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed hallikad, karvased. Lehed tömpide väljalõigetega, alt viltjad, pealt karvased. Õisikud 2,5-4 mm laiad. Aromaatne taim. Kõrgus 50-100(150) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Elamute ümbruses, kuival liivasel või kivisel pinnasel. Sagedamini saartel ja rannikualadel. Õitseb augustis, septembris. Märkused: Ravimtaim. Absindi komponent. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 487 | Üldkatis 3-6 cm läbimõõdus. Kõik õied kahesoolised | |
| Artemisia maritima L. - meripuju | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lõhestunud, hõlmad kuni 1,5 mm laiad, tihedalt valgeviltjad. Aromaatne taim. Õied kollased, õisikud laiusest oluliselt pikemad, püstised, 2-3 mm läbimõõdus. Kõrgus 15-45 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Savikal ja klibusel mererannal, peamiselt Lääne-Saaremaal. Harva. Õitseb augustis, septembris. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 488 | Lehehõlmad üle 3 mm laiad, hambulised. Õisikud vihmavarjutaolises kännasjas liitõisikus | |
| Tanacetum vulgare L. - harilik soolikarohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sulgjagused, lehehõlmad pikliksüstjad, sulgjagused, näärmetega. Õisikud ainult putkõitega, 7-12 mm läbimõõdus, kollased, tihedas kännasjas liitõisikus. Kõrgus 25-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rannavallidel, rähal, tee- ja põlluservadel. Tavaline. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 488 | Lehehõlmad alla 3 mm laiad. Õisikud pole kännasjas liitõisikus | 489 |
| 489 | Õisikud üle 8 mm laiad. Taim paljas | |
| Chamomilla suaveolens (Pursh) Rydb. - lõhnav kummel | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kaheli- või kolmelisulgjad, hõlmad tihedalt, kitsad. Keelõisi pole, õisikus ainult kollased putkõied. Õisikud lühikestel raagudel. Taim lõhnav. Kõrgus 10-35 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Õuedel, jalgteedel, tallatud kohtades, mererannal. Sage. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 489 | Õisikud alla 8 mm laiad. Taim karvane | 490 |
| 490 | Õisiku üldkatis paljas | |
| Artemisia campestris L. - põldpuju | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kaheli- või kolmelisulgjagused, hõlmad lineaalsed, teravatipulised. Õisikud 2-3 mm läbimõõdus, raotud, külgmistes kobarjates liitõisikutes. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivikuil, teede ääres, jäätmaadel, mererannal. Sage. Õitseb augustis, septembris. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 490 | Õisiku üldkatis karvane | |
| Artemisia rupestris L. - kaljupuju | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sulgjalt lõhised, hõlmad süstjad, lineaalsed. Õisikud 4-7 mm läbimõõdus, kerajad, longus, kitsas liitõisikus. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Loodudel, kuival rähal. Eesti lääneosas, paiguti. Õitseb augustis, septembris. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 491 | Kõik õied kollased | 492 |
| 491 | Vähemalt keelõied valged | 495 |
| 492 | Üldkatis poolkerajas, spiraalselt asetunud katiselehtedega | |
| Anthemis tinctoria L. - kollane karikakar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sügavalt kaheli-sulgjagused, pealt paljad või veidi karvased, alt tihedalt karvased. Keel- ja putkõied kuldkollased, õisikupõhi kumer. Kõrgus 20-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Põlluumbrohuna, teede ääres, prahipaikadel, jäätmaadel. Tavaline. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 492 | Üldkatis silinderjas, katise lehed kahe reana (üks kõrgem, teine palju madalam) | 493 |
| 493 | Üldkatis 13 pika ja 1-9 lühikese lehekesega | |
| Senecio jacobaea L. - voolme-ristirohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varrelehed sulgjagused, paljad, õitseajaks alumised lehed kuivanud. Keelõied kuldkollased. Üldkatise välimisi lehekesi 1-3. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Loodudel, kuivadel niitudel ja hõrendikes. Tavaline. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 493 | Üldkatis 21 pika ja 6-12 lühikese lehekesega | 494 |
| 494 | Taim kleepuv. Lühemad üldkatise lehed umbes ½ pikemate pikkusest | |
| Senecio viscosus L. - pihkane ristirohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim näärmekarvane, kleepuv, iseloomuliku nõrga lõhnaga. Lehed sulghõlmised. Keelõied silmapaistmatud, lühikese väljapoole rulluva helekollase naastuga. Välimisi üldkatise lehekesi 6-8, musta tipuga. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Tulnukas raudteedel, laoplatsidel, mererandadel. Paiguti. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 494 | Taim pole kleepuv. Väiksemad üldkatise lehed palju lühemad kui ½ pikemate pikkusest | |
| Senecio sylvaticus L. - mets-ristirohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sulglõhised, hõlmad lineaalsed, ebaühtlaselt hambulised. Taim hajusalt võrkvillane, hiljem paljas, tugevalt ebameeldiva lõhnaga. Keelõied kollased, 2-3 mm pikad, servad väljapoole rullunud. Välimisi üldkatise lehekesi 3-5, rohelise tipuga. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Liivastel aladel, männikutes, raiesmikel, sihtidel, metsapõlendikel. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 495 | Kõik õied valged | |
| Achillea millefolium L. - harilik raudrohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kaheli- või kolmelisulgjagused, üldkujult süstjad, hõlmad kitsad. Keelõied valged, harva roosad. Õisikud liitõisikutena. Kõrgus 20-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, karjamaadel, teeservades, murudes. Sage. Õitseb juulist oktoobrini. Märkused: Ravimtaim. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 495 | Servmised õied valged, keskmised kollased | 496 |
| 496 | Õisikupõhi paljas | 497 |
| 496 | Õisikupõhi vilja aluseid ümbritsevate harjastega (eemaldage kõik õied ja vaadake luubiga!) | 498 |
| 497 | Taim tugeva aromaatse lõhnaga | |
| Chamomilla recutita (L.) Rauschert - teekummel | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sulglõhised, hõlmad peenikesed. Keelõied valged, putkõied kollased. Õisikupõhi kuhikjas, seest õõnes. Õisikud pikkadel raagudel. Taimed tugeva lõhnaga. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kasvatatakse ravimtaimena, metsistunult tee- ja põlluservadel, prahipaikades. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis. Märkused: Ravimtaim. Sarnane kesalillele, mille õisikupõhi on lame ja pole õõnes. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 497 | Taim peaaegu lõhnatu | |
| Matricaria perforata Merat - harilik kesalill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Sulgjagused liitlehed, lehehõlmad niitjad, teritunud tipuga. Keelõied valged, putkõied kollased, õisikupõhi kumer või lame, pole seest õõnes. Üldkatise lehed 3-5 mm pikad ja 0,2 mm laiuse helepruuni äärisega. Kõrgus 25-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Põldudel umbrohuna, prahipaikadel, teede ääres. Sage. Õitseb juunist oktoobrini. Märkused: Meenutab teekummelit, mille õisikud on aga keskelt õõnsad ja taimed lõhnavad tugevalt. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 498 | Varred õisiku all tugevalt jämenenud. Üheaastane | |
| Anthemis arvensis L. - valge karikakar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sügavalt kahelisulgjad, hõlmad süstjad, terveservalised või hõredalt hambulised. Õisikupõhi kuhikjas, seest säsikas. Keelõied valged, putkõied kollased. Üldkatise lehekesed piklikud. Õisikud 2-3 cm läbimõõdus. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Kuivematel lubjarikastel põldudel umbrohuna, prahipaikadel. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 498 | Varred pole õisiku all jämenenud. Mitmeaastane | |
| Matricaria maritima L. - rand-kesalill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sulgjagused, lihakad, lehehõlmad niitjad, tömbid. Keelõied valged, putkõied kollased. Õisikupõhi kumer, seest säsikas. Üldkatise lehekesed 5-6 mm pikad, kuni 0,5 mm laiuse pruuni äärisega. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Mererannal, paiguti. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 499 | Õied bilateraalsümmeetrilised | 500 |
| 499 | Õied radiaalsümmeetrilised | 537 |
| 500 | Lehed sõrmjalt jagunenud | 501 |
| 500 | Lehed sulgjalt jagunenud | 503 |
| 501 | Õis pika kannusega | |
| Consolida regalis Gray - põld-varesjalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sõrmjagused või kolmetised, hõlmad niitjad. Õied sinakaslillad, ühe pika kannusega. Seemned pruunid, paljad. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Põlluumbrohi. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 501 | Õis kannuseta | 502 |
| 502 | Õietupp olemas. Vili on kaun | |
| Lupinus polyphyllus Lindl. - hulgalehine lupiin | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sõrmjad, pikarootsulised, lehekesi 7-15. Õied pikkades tipmistes rohkeõielistes õisikutes, sinised, valged või punased. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Ilutaim, paiguti metsistunud ja naturaliseerunud, eriti Lõuna-Eesti okasmetsades. Õitseb juunist augustini. Märkused: Invasiivne liik, Eestis musta raamatu kandidaat. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 502 | Õietupp puudub. Vili pole kaun (kupar) | |
| Aconitum napellus L. - sinine käoking | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sõrmjagused kuni kolmetised. Õied lillakassinised, viietised, ülemine kroonleht kiiverjalt kumer. Vars paljas. Kõrgus 50-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Ilutaim, metsistub sageli. Õitseb juulist septembrini. Märkused: Väga mürgine. |
 |
|
| 503 | Kroonlehed kokku kasvanud | 504 |
| 503 | Kroonlehed vabad | 505 |
| 504 | Õie roosad | |
| Pedicularis palustris L. - soo-kuuskjalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim punakas, harunenud varrega, vars ühtlaselt lehistunud. Lehed peensulgjate hõlmadega. Õied roosad, kuni 2 cm pikad, lehistunud õisikutes ja üksikult lehtede kaenlais. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Niisketel niitudel ja soodes. Tavaline. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 504 | Õied helekollased (ainult õie neel tavaliselt lillakasroosa) | |
| Pedicularis sceptrum-carolinum L. - kuninga-kuuskjalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim roheline, harunemata varrega. Lehed sulglõhised, laiovaalsete hõlmadega. Õied kollased, suured, üle 3 cm pikad, hõredas tipmises õisikus. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soostunud niitudel, kraavikallastel. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 505 | Õis kannuse või kotja sopistusega alusel | 506 |
| 505 | Õis kannuseta | 508 |
| 506 | Õied lühemad kui 1 cm. Üheaastane kultuurmaade taim | |
| Fumaria officinalis L. - harilik punand | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed mitmelisulgjad, hallikasrohelised. Õied kannusega, violetjasroosad. Kroon 0,7-0,9 cm pikk, huul tumedama laiguga. Õied kitsas, õisikuraost veidi pikemas kobaras. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Põldudel, aedades, prahipaikades. Tavaline. Õitseb maist oktoobrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 506 | Õied üle 1 cm pikad. Mitmeaastased metsataimed | 507 |
| 507 | Kandelehed alumiste õie alusel sügavalt lõhestunud | |
| Corydalis solida (L.) Clairv. - harilik lõokannus | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kahelikolmetised, hallikasrohelised. Vars alusel muguljalt paksenenud. Õied kannusega, kannus moodustab õie pikkusest üle poole. Kandelehed õite alusel sügavalt lõhestunud. Õied roosakasvioletsed, kroon 1,5-2 cm pikk. Kobaras 10-20 õit. Viljaraod viljade pikkused. Kõrgus 7-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lehtmetsades, võsastikes. Hajusalt. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 507 | Kandelehed terved või veidi hammastunud | |
| Corydalis intermedia (L.) Mérat - vahelmine käokannus | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kahelikolmetised, hallikasrohelised. Vars alusel muguljalt paksenenud. Õied kannusega, kannus moodustab õie pikkusest üle poole. Õied lillakasroosad, kobaras kuni 8 õit. Kroon kuni 1,5 cm pikk. Kandelehed õite alusel munajad, jagunemata. Viljaraod viljast 3 korda lühemad. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lehtmetsades, võsastikes. Haruldane. Õitseb aprillis, mais. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 508 | Lehed paaritusulgjad, tipmise lehekesega | 509 |
| 508 | Lehed paarissulgjad, tipmise lehekeseta (vahel tipus köitraag) | 519 |
| 509 | Õied kollased | 510 |
| 509 | Õied pole kollased | 513 |
| 510 | Lehekesi rohkem kui 17 | |
| Oxytropis pilosa (L.) DC - karvane lipphernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehekesi 7-14 paari, piklikud või süstjad, viltkarvased. Abilehed vabad, pole leherootsuga kokku kasvanud. Õied helekollased, piklikus või munajas kobaras, kinnituvad lehistunud vartele. Kaunad karvased. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel nõlvadel, söötidel. Harva, peamiselt Loode-Eestis. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 510 | Lehekesi vähem kui 17 | 511 |
| 511 | Tipmine leheke külgmistest oluliselt suurem. Õietupp tugevalt puhetunud | |
| Anthyllis vulneraria L. - harilik koldrohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred püstised või tõusvad, liduskarvased, paaritusulgjad liitlehed, tipmine leheke teistest suurem. Õied kollased, harvem punakad, nutitaolised õisikud tipmised või lehtede kaenaldes. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, nõlvadel, teede ääres, metsaservades. Lubjalembene. Õitseb juunis, juulis. Paiguti. Märkused: Koldrohtusid on Eestis eristatud 8 liiki, mis on omavahel suhteliselt raskesti eristatavad, neid võib käsitleda ka ühe kollektiivliigina. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 511 | Kõik lehed ühesuurused. Õietupp pole puhetunud | 512 |
| 512 | Lehekesi rohkem kui 9. Õied helekollased | |
| Astragalus glycyphyllos L. - magus hundihammas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehekesi 4-6 paari, pealt paljad, alt hõredalt karvased, 2-4 cm pikad ja 1-2 cm laiad. Õied rohekaskollased. Kaunad pisut kõverdunud, paljad, 3-4 cm pikad. Pikkus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Sega- ja lehtmetsades, puisniitudel, raiesmikel. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 512 | Lehekesi 5. Õied erekollased | |
| Lotus corniculatus L. - harilik nõiahammas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 2 paari lehekestega, taim paljas või hõredakarvane. Õied 12-14 mm pikad, kollased, peale õisemist sageli oranžid. Kaunad 15-25 mm pikad. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, puisniitudel, loodudel, teeservades. Tavaline. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 513 | Õied liitsarikas. Vili seemnis | 514 |
| 513 | Õied pole liitsarikas. Vili on kaun | 516 |
| 514 | Vili kaetud haakjate ogakestega. Üheaastane | |
| Torilis japonica (Houtt.) DC. - jaapani harjasputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kaheli- või kolmelisulgjad, karekarvased, hallikasrohelised. Vars harunev, karekarvane. Õied valged või roosad. Liitsarika kiired karvased. Katis koosneb 5 lehekesest, osakatise lehekesed püstised, karvased, rohkearvulised. Viljad haakjate ogadega. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Kuivades võsastikes, teeservadel, põllupeenardel, prahipaikades. Paiguti, peamiselt Lääne- ja Loode-Eestis. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 514 | Vili haakjate ogakesteta. Mitmeaastased | 515 |
| 515 | Kroonlehed madalalt 2-hõlmased, kapuutsi moodi. Vili seljal sile | |
| Anthriscus sylvestris (L.) Hoffm. - mets-harakputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars vaoline, allosas sageli punakas. Lehed kaheli- või kolmelisulgjad, alt hõredalt karvased, sulglehekesed lõhestunud. Õied valged. Liitsarikas 8-15 kiirega, katis puudub, osakatis koosneb 5 või 6 lehekesest. Kõrgus 40-140 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Võsastikes, puisniitudel, metsades, teeservadel, aedades. Sage. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 515 | Kroonlehed sügavalt 2-hõlmased, pole kapuutsi moodi. Vili seljal roideline | |
| Chaerophyllum temulum L. - uimastav varesputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Sulglehekesed kuni 0,5 cm laiad, sulgjalt lõhestunud, teravate tipmetega, hõredate pikkade karvadega. Õied valged. Liitsarikas 15-20 sileda kiirega. Osakatis koosneb 5-6 enam-vähem paljast lehekesest. Kõrgus 35-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Laialehiste ja segametsade servadel, teede ääres, põõsastikes. Väga haruldane (Abruka saarel). Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – äärmiselt ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 516 | Kaun seemnete vahelt sissesoondunud. Varred jäigad, 70-150 cm kõrged, paljad | |
| Galega orientalis Lam. - ida-kitsehernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred tugevad, püstised, paljad. Lehekesi palju. Õied sinakaslillad. Õisik pikk kobar, õisi 30-60. Kaunad pikalt teritunud otstega, paljad. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kasvab puhmastena. Põllukultuur, metsistub kergesti. Õitseb juunist augustini. Märkused: Invasiivne liik Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 516 | Kaun pole sissesoondunud. Varred 10-80 cm kõrged, saledad, karvased | 517 |
| 517 | Õied sinakaslillad. Kaun pole hambuline | |
| Astragalus danicus Retz. - aas-hundihammas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehekesi 6-12 paari, piklikud või piklikmunajad, lühikarvased. Õied sinised või lillakassinised, nutitaolistes kobarates. Õisikuraod lehtedest pikemad. Kaunad 7-8 mm pikad, ümarad, karvased. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Loodudel, nõlvadel, liivastel aladel. Paiguti, sagedam Loode-Eestis. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 517 | Õied roosad kuni punased. Kaun hambakestega | 518 |
| 518 | Tupe hambad 2-3 korda tupe putkest pikemad. Õied helepunased. Õisik tihe | |
| Onobrychis viciifolia Scop. - harilik esparsett | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehekesi 6-14 paari, elliptilised. Õied helepunased, tiheda kobarana. Kroon 10-12 mm pikk. Tupe hambad 2-3 korda tupe putkest pikemad. Kaun 5-8 mm pikk, serval 6-8 hambaga. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kasvatatud heintaimena, metsistub, ka tulnukana. Kuivadel nõlvadel, niitudel. Haruldane. |
 |
|
| 518 | Tupe hambad putke pikkused või veidi pikemad. Õied roosakaspunased. Õisik hõre | |
| Onobrychis arenaria (Kit.) DC. - liiv-esparsett | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehekesi 5-12 paari, pikliklineaalsed. Õied roosakaspunased, harva valkjad, hõredas kobaras. Kroon 8-10 mm pikk, tupe hambad putke pikkused või veidi pikemad. Kaun 4-6 mm pikk, serval 4-6 hambaga. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel kasvukohtadel, peamiselt Ida-Eestis. Haruldane. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 519 | Lehed maksimaalselt 6 lehekesega | 520 |
| 519 | Lehekesi rohkem kui 6 | 527 |
| 520 | Õied kollased | |
| Lathyrus pratensis L. - aas-seahernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed köitraagudega, lehekesi üks paar, äraspidimunajad. Varred väga kitsaste tiibadega. Õied kollased, kobaras. Kõrgus 25-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teeservades. Sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 520 | Õied pole kollased | 521 |
| 521 | Lehed lõpevad teravikuga | |
| Lathyrus vernus (L.) Bernh. - kevadine seahernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed püstised, köitraagudeta, varred tiivutud. Lehekesed suured, piklikmunajad, 4-8 cm pikad ja 1-4 cm laiad, pikalt teritunud tipuga. Õied algul punakaslillad, hiljem sinakad, 3-5-kaupa kobaras. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Sega- ja lehtmetsades. Tavaline. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 521 | Lehed lõpevad köitraoga (enamus) | 522 |
| 522 | Varred tiivulised | 523 |
| 522 | Varred pole tiivulised | 524 |
| 523 | Ülemised lehed ainult 2 lehekesega | |
| Lathyrus sylvestris L. - mets-seahernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars kahe laia tiivaga, lehed köitraagudega. Lehekesi üks paar, piklikud. Abilehed süstjad. Õied roosad, kobaras. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Segametsades, raiesmikel. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 523 | Ülemised lehed 2-6 lehekesega | |
| Lathyrus pisiformis L. - hernelehine seahernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred laiade tiibadega. Köitraod olemas. Lehekesed ovaalsed, tömbi tipuga. Abilehed lehekeste suurused. Õied punakad. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Loometsades, sarapikes, nõlvadel. Põhja- ja Lääne-Eestis. Harva. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 524 | Õied kuni 9 mm pikad | 525 |
| 524 | Õied alla 9 mm pikad | 526 |
| 525 | Õied pikaraolises õisikus | |
| Vicia tetrasperma (L.) Schreb. - neljaseemnene hiirehernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehekesed lineaalsed, 3-5 paari. Õied valkjad sinaka varjundiga, 5 mm pikad, üksikult, harvem 2-3-kaupa. Kaunad lineaalsed, 8-12 mm pikad, paljad, 4 seemnega. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Liivastel niitudel, männikutes, põldudel. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 525 | Õisik raotu, lehekaenlas | |
| Vicia lathyroides L. - väikeseõiene hiirehernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehekesed äraspidimunajad. Alumised lehed 1 või 2(4), ülemised 2 või 3(4) lehekeste paariga. Köitraod lihtsad. Õied kuni 10 mm pikad, punakaslillad. Kaunad püstised, seemned näsalised. Kõrgus 5-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Niitudel. Saaremaal, Ruhnul. Väga haruldane. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 526 | Lehed lineaalsed kuni kitsas-lantsetjad, paralleelsete roodudega | |
| Lathyrus palustris L. - soo-seahernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred kitsatiivulised. Köitraod olemas, lehekesed kitsad, piklikud, terava tipuga. Abilehed lehtedest väiksemad. Õied sinakaslillad. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, niisketel niitudel, rannaniitudel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 526 | Lehed lai-elliptilised, sulgroodsed | |
| Lathyrus japonicus Willd. subsp. maritimus (L.) P.W.Ball - rand-seahernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred lamavad, tiivutud. Taimed köitraagudega, lehekesi 3-5 paari, elliptilised. Abilehed munajad. Õied roosad, 4-7-kaupa. Pikkus 25-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivastel mererandadel. Paiguti. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohulähedane. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 527 | Lehed tipus lühikese teravikuga | |
| Lathyrus niger (L.) Bernh. - must seahernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed köitraagudeta, varred tiivutud. Lehekesed 5-12 mm laiad, ümardunud tipuga, kuivanult mustad. Õied lillakad, 3-10-kaupa kobaras. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, puisniitudel Saare- ja Muhumaal. Paiguti. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 527 | Lehed (vähemalt osa) tipus köitraoga | 528 |
| 528 | Õied raotud, lehekaenaldes | 529 |
| 528 | Õied pikaraolises õisikus | 531 |
| 529 | Õietupe suu viltune või tupe hambad ebavõrdse pikkusega, alumine hammas palju pikem kui ülemised | |
| Vicia sepium L. - aed-hiirehernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehekesed piklikmunajad, tipul ümarad või pisut sämpunud, kõige laiem koht alusel. Õied helelillad, 3-5-kaupa lehekaenaldes. Kaunad valminult mustad, läikivad, rippuvad. Kõrgus 30-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Segametsades, põlluservades, võsastikes. Tavaline. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 529 | Tupe suu pole viltune, tupe hambad ühepikkused | 530 |
| 530 | Tupp 5-8 mm pikk. Seemned näsalised | |
| Vicia lathyroides L. - väikeseõiene hiirehernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehekesed äraspidimunajad. Alumised lehed 1 või 2(4), ülemised 2 või 3(4) lehekeste paariga. Köitraod lihtsad. Õied kuni 10 mm pikad, punakaslillad. Kaunad püstised, seemned näsalised. Kõrgus 5-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Niitudel. Saaremaal, Ruhnul. Väga haruldane. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu altid. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 530 | Tupp 10-30 mm pikk. Seemned siledad | |
| Vicia angustifolia L. - ahtalehine hiirehernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehekesed kitsad, lineaalsed, köitraod harunenud. Õied lillakaspunased, 15-16 mm pikad. Õisikuraod lühikesed, õied lehekaenaldes, üksikult või kahekaupa. Kaunad valminult mustad, varrest eemale hoiduvad. Kõrgus 15-45 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Põldudel, teeservadel, põllupeenardel. Hajusalt. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 531 | Tupe hambad ühepikkused, kõik putkeosa pikkused või pikemad. Kaun karvane | |
| Vicia hirsuta (L.) Gray - karvane hiirehernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lihtsa või harunenud köitraoga, 4-8 paari lineaalsete lehekestega. Lehekesed 2-4 mm laiad. Õied valkjad, sinaka varjundiga, 3-5 mm pikad. Kaunad rombjad, karvased, 6-10 mm pikad, kahe seemnega. Kõrgus 20-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Liivastes männikutes, raiesmikel, põldudel. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 531 | Tupe hambad ebavõrdsed, vähemalt ülemised putkeosast lühemad. Kaun paljas | 532 |
| 532 | Õis valge, lillade roodudega, 12-20 mm pikk. Abilehed hambulised | |
| Vicia sylvatica L. - mets-hiirehernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim õrn, paljas, vars harunev. Lehed pehmed, lehekesi 6-10 paari, ovaalsed, asetsevad vahelduvalt. Õied valged, lillade roodudega. Õisik lehtedest pikem. Pikkus kuni 200 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Segametsades, sihtidel, põõsastikes. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 532 | Õis roosa kuni sinine. Abilehed terved | 533 |
| 533 | Õied 4-9 mm pikad. Õisikus kuni 8 õit | |
| Vicia tetrasperma (L.) Schreb. - neljaseemnene hiirehernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehekesed lineaalsed, 3-5 paari. Õied valkjad sinaka varjundiga, 5 mm pikad, üksikult, harvem 2-3-kaupa. Kaunad lineaalsed, 8-12 mm pikad, paljad, 4 seemnega. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Liivastel niitudel, männikutes, põldudel. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 533 | Õied üle 9 mm pikad. Õisikus tavaliselt üle 8 õie | 534 |
| 534 | Õietupp alusel tugeva kühmuga. Purje (ülemine kroonleht) ülaosa poole alaosa pikkune | |
| Vicia villosa Roth - põld-hiirehernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed pikkade pehmete karvadega, lehekesi 5-8 paari, lineaalsed või süstjad. Õied sinakaslillad, 15-30-kaupa tihedas kobaras. Õisikud lehtede pikkused või veidi pikemad. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kaduv umbrohi põldudel, teeservades. Harva. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 534 | Õietupp kühmuta või väikese kühmuga. Purje (ülemine kroonleht) ülaosa alaosaga ühepikkune või pikem | 535 |
| 535 | Kaun 6-8 mm lai, 1-3 seemnega. Õietupe alumised hambad putkeosast oluliselt lühemad | |
| Vicia cassubica L. - püstine hiirehernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred püstised, köitraod nõrgalt arenenud. Lehekesi 8-12 paari, elliptilised, liibuvate karvadega, asetsevad tihedalt. Õied lillad, 10 mm pikad, 8-15-kaupa kobaras. Õisikuraod lehtedest pisut lühemad. Kaunad peaaegu rombjad, tavaliselt 2 seemnega. Kõrgus 30-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lääne-Eesti kuivades männikutes, raiesmikel, nõlvadel. Paiguti. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 535 | Kaun 4-6 mm lai, 4-8 seemnega. Õietupe alumised hambad enam-vähem putkeosa pikkused | 536 |
| 536 | Kroon 8-12 (13) mm. Purje ülemine osa sama pikk kui alumine osa | |
| Vicia cracca L. - harilik hiirehernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred ronivad, köitraod hästi arenenud. Sulglehekesed lineaalsüstjad, lühikeste liibuvate karvadega, 16-20 mm pikad. Õied sinakaslillad, 20-50-kaupa kobaras. Õisikud lehtede pikkused või veidi pikemad. Püri 8-10 mm pikk. Kaun järsult ahenev. Kõrgus 20-120 cm
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, niitudel, raiesmikel, teeservadel, söötidel. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 536 | Kroon (10)12-18 mm. Purje ülemine osa pikem kui alumine | |
| Vicia tenuifolia Roth - peenelehine hiirehernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lühikeste lidus karvadega, lehekesed lineaalsüstjad. Õisikud lehtedest kaks korda pikemad, hõredad, õisi kobaras 10-25. Kroon punakaslilla, heledamate tiibadega. Puri 12-15 mm pikk. Kaun pikalt ahenev. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lääne-Saaremaa raiesmikel, metsaservades. Väga haruldane. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 537 | Õied ja viljad liitsarikates | 538 |
| 537 | Õied ja viljad pole liitsarikates | 573 |
| 538 | Lehed pole liitlehed (ei koosne üksikutest lehekestest) | |
| Sanicula europaea L. - euroopa metsputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Sõrmjalt lõhestunud lihtlehed (3-7-hõlmalised). Õied nutitaolises õisikus. Kroonlehed valkjad või punakad. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Peamiselt leht- ja salumetsades. Paiguti, rohkem lääneosas. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 538 | Liitlehed | 539 |
| 539 | Lehed lihtsulgjad | 540 |
| 539 | Lehed 2-4-li sulgjad või kolmetised | 547 |
| 540 | Õied erekollased | |
| Pastinaca sativa L. - harilik moorputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kollakasrohelised, lihtsulgjad, karedakarvased, munajate sulglehekestega. Lehekeste serv ebakorrapäraselt hambuline, vahel mõne hõlmaga. Sulglehekesed 3-5 cm pikad, rootsutud. Õied kollased. Liitsarikas 8-20 kiirega. Vars vaoline, alaosas karvane. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Kuivadel tee- ja põlluservadel. Tavaline. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 540 | Õied valged kuni hele rohekasvalged | 541 |
| 541 | Viljad lamedad, servadel tiibadega. Tipmine leheke tavaliselt üle 10 cm lai | 542 |
| 541 | Vili pole lame ega tiibadega. Tipmine leheke alla 10 cm lai | 544 |
| 542 | Õied rohekaskollasd, kõik ühesuurused. Leherootsud renjad. Viljad paljad, alla 6 mm laiad | |
| Heracleum sibiricum L. - siberi karuputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lihtsulgjad, karekarvased. Alumine sulglehekeste paar rootsuline, leherootsud renjad. Õied rohekaskollased, kroonlehed ühesuurused. Liitsarikas 10-20 karvase kiirega. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Puisniitudel, põõsastikes, teeservadel. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 542 | Õied valged, servmised õied oluliselt suuremad. Leherootsud ümarad. Vili karvane, üle 6 mm lai | 543 |
| 543 | Õisiku servmiste õite suurima kroonlehe hõlmade vaheline sälk 45 kraadi. Vars paljas kuni hõredalt karvane | |
| Heracleum mantegazzianum Sommier & Levier - hiid-karuputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kahelisulgjad lehed pikalt teritunud hõlmadega. Vars paljas või hõredalt karvane. Õied valged, sarika välimiste õite servmised kroonlehed tunduvalt suuremad kui seesmised. Sarika servmiste õite suurima kroonlehe hõlmade vaheline sälk teravnurkne. Liitsarikas üle 50 kiire. Kõrgus 1,5-4 m.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Tulnukana, kultuuris ja naturaliseerunud. Õitseb juulis, augustis. Märkused: Invasiivne, tehakse tõrjet. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 543 | Õisiku servmiste õite suurima kroonlehe hõlmade vahel sälk 90 kraadi | |
| Heracleum sosnowskyi Manden - Sosnovski karuputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kahelisulgjad lehed, hõlmad pole teritunud, vahel tömbid. Vars karedakarvane. Õied valged, sarika välimiste õite servmised kroonlehed tunduvalt suuremad kui seesmised. Sarika servmiste õite suurima kroonlehe hõlmade vaheline sälk peaaegu täisnurkne. Liitsarikas üle 50 kiire. Kõrgus 1,5-4 m.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Tulnukana, kultuuris ja naturaliseerunud. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis. Märkused: Invasiivne, tehakse tõrjet. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 544 | Katise lehekesed liitsarika alusel sügavalt lõhestunud | |
| Berula erecta (Huds.) Coville - oja-haneputk | ||
| Sulglehekesed piklikmunajad, hõredalt saagja servaga. Õied valged, sarikõisikus. Sarikakiiri 10-20, ebavõrdse pikkusega. Katis ja osakatis paljulehelised. Kõrgus 25-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Jõgede, kraavide kaldavees, eriti allikavees. Paiguti, tavalisem Saaremaal ja Järvamaal. Õitseb juulist augustini. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 544 | Katise lehekesed liitsarika alusel terved või katis puudub | 545 |
| 545 | Sarika alusel 2-6 katise lehekest | |
| Sium latifolium L. - harilik jõgiputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Veest väljaulatuvate lehtede sulglehekesed pikliksüstjad, tihedalt saagja servaga. Veesisesed lehed lõhestunud, niitjate sulglehekestega. Vars tugev, kandiline. Õied valged. Liitsarikad kuni 20 kiirega, tipmised. Katis ja osakatis olemas. Kõrgus 50-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mageveekogude kaldavees, ka madalsoodes ja luhtadel. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 545 | Sarika alusel katis puudub | 546 |
| 546 | Vars teravate kantidega, õõnes. Vilja roided silmapaistvad, valkjad | |
| Pimpinella major (L.) Huds. - suur näär | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars sügavalt vaoline, paljas. Alumiste lehtede alumised sulglehekesed rootsulised, teravatipulised, paljad, munajad, sügavalt sakilise servaga, läikivad. Katis ja osakatis puuduvad. Õied valged. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, puisniitudel, põõsastikes, peamiselt Eesti mandriosas. Hajusalt, kohati küllalt sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 546 | Vars ruljas, peenevaoline, pole õõnes. Vilja roided vähemärgatavad | |
| Pimpinella saxifraga L. - harilik näär | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars ruljas, peenevaoline, alumises osas lühikarvane. Varre alusel lehekodarik. Alumiste lehtede sulglehekesed rootsuta, tömbitipulised, peaaegu ümarad, sakilise servaga, pealt tuhmid. Õied valged. Katis ja osakatis enamasti puuduvad või koosnevad 1-2 lehekesest. Kõrgus 15-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teeservadel, loodudel. Sage. Õitseb juunist oktoobrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 547 | Õied roosad | 548 |
| 547 | Õied valged | 551 |
| 548 | Sulglehekesed alla 8 mm laiad | |
| Carum carvi L. - harilik köömen | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised teise järgu sulglehekeste paarid leheteljel ristina. Vars paljas. Õied valged. Liitsarikas 6-8 kiirt, mis õisiku keskel on lühemad, seetõttu näib õisik lame või nõgus. Viljad vürtsika lõhnaga. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Niitudel, teeservades, elamute ümbruses. Sage. Õitseb maist augustini. Märkused: Maitse- ja ravimtaim. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 548 | Sulglehekesed üle 8 mm laiad | 549 |
| 549 | Lehed 3-li sulgjad. Vili tiivuline | |
| Angelica sylvestris L. - harilik heinputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars ruljas. Alumised leherootsud renjad. Alumised lehed kolmelisulgjad, suure põisja tupega, sulglehekeste kinnituskohad lehe alaküljel lillakaspunased. Õied valged või roosakasvalged. Liitsarikad suured, poolkerajad, 15-30 lühikarvase kiirega. Katis puudub, osakatis koosneb paljudest lineaalsetest lehekestest. Kõrgus 50-200 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel ja puisniitudel, leht- ja segametsades. Sage. Õitseb juulist septembrini. Märkused: Võib segi minna naadiga, kellel aga pole lillakaid rõngaid sulglehekeste kinnituskohtades. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 549 | Lehed kaheli kolmetised või kahelisulgjad. Vili tiibadeta | 550 |
| 550 | Lehed kaheli kolmetised. Vili ovaalne | |
| Aegopodium podagraria L. - harilik naat | ||
| Iseloomulikud tunnused: Ülemised lehed kolmetised, alumised sageli kahelikolmetised, pikarootsulised, saagja servaga. Vars paljas, roheline. Lehekesed 4-10 cm pikad ja 2-5 cm laiad. Õied valged, sarikõisikus. Sarikakiired erineva pikkusega. Katis ja osakatis puuduvad. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, niisketel niitudel, aedades, parkides, jõgede ja kraavide kallastel. Sage. Õitseb juunist septembrini. Märkused: Võib segi minna hariliku heinputkega, millel aga on varrel sõlmekohtades tumelillad rõngad. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 550 | Lehed 2-4-li sulgjad. Vili silinderjas | |
| Chaerophyllum temulum L. - uimastav varesputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Sulglehekesed kuni 0,5 cm laiad, sulgjalt lõhestunud, teravate tipmetega, hõredate pikkade karvadega. Õied valged. Liitsarikas 15-20 sileda kiirega. Osakatis 5-6 enam-vähem paljast lehekesest. Kõrgus 35-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Laialehiste ja segametsade servadel, teede ääres, põõsastikes. Väga haruldane (Abruka saarel). Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – äärmiselt ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 551 | Vili kaetud ogade või jäikade ripsmetega | 552 |
| 551 | Viljad ogadeta ja ripsmeteta | 553 |
| 552 | Katise lehekesed kolmeks lõhestunud | |
| Daucus carota L. - metsporgand | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kaheli- kuni neljalisulgjad, kollakasrohelised, sulglehekesed kitsad, karedakarvased. Õied valged. Katise lehekesed sulglõhised, karvased, suured. Liitsarikas õitsemise ajal pealt lame, äraõitsenult hoiavad sarikakiired kokku. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Kuivadel kinkudel, niitudel, tee- ja põlluservadel. Paiguti, sagedam lubjarikastel muldadel. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 552 | Katis puudub või katise lehekesed terved | |
| Torilis japonica (Houtt.) DC. - jaapani harjasputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kaheli- või kolmelisulgjad, karekarvased, hallikasrohelised. Vars harunev, karekarvane. Õied valged või roosad. Liitsarika kiired karvased. Katis koosneb 5 lehekesest, osakatise lehekesed püstised, karvased, rohkearvulised. Viljad haakjate ogadega. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Kuivades võsastikes, teeservadel, põllupeenardel, prahipaikades. Paiguti, peamiselt Lääne- ja Loode-Eestis. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 553 | Vili lame, servad tiivulised | 554 |
| 553 | Vili pole lame, tiibadeta või tiivad ka seljal | 558 |
| 554 | Sulglehekesed lineaalsed kuni lantsetjad, 1-8 mm laiad | 555 |
| 554 | Sulglehekesed üle 1 cm laiad | 556 |
| 555 | Sulglehekesed 2-3 x 5-8 mm. Varre alusel surnud lehejäänuste kiud | |
| Peucedanum oreoselinum (L.) Moench - mägi-piimputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehelaba põlvjalt allapoole käändunud. Alumised lehed kaheli- või kolmelisulgjad, sulglehekesed laimunajad, hõlmised või lõhised, teritunud tipuga. Õied valged. Liitsarikas 11-25 kiirega. Katis ja osakatis koosnevad paljudest kileja servaga lehekestest. Vars ruljas. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Hõredates liivastes männikutes, liivikuil, teeservadel. Haruldane, üksikud leiukohad peamiselt Tartu ümbruses. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: LK I kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 555 | Sulglehekesed 0,5-1,2 x 5-15 mm. Varre alus kiududeta | |
| Peucedanum palustre (L.) Moench - soo-piimputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed kaheli- või kolmelisulgjad, sulglehekesed lõhestunud lineaalseteks, valkja ogaja tipuga hõlmadeks. Õied valged. Liitsarikas 15-20 kiirega. Katis ja osakatis koosnevad paljudest kileja servaga lehekestest. Vars kandiline. Kõrgus 50-130 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soistel niitudel ja puisniitudel, soistes metsades. Sage. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 556 | Tupe hambad lai-ovaalsed, valkjad, hästiarenenud | |
| Angelica palustris (Bess.) Hoffm. - emaputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars vaoline. Lehelaba põlvjalt alla käändunud. Sulglehekesed südajasmunajad, kõverdunud. Õied valged. Sarikakiiri 8-30, tiivuliselt kandilised. Katis puudub, osakatis paljuleheline. Kõrgus 50-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Niisketel niitudel, mererannas, jõgede ja kraavide kallastel. Paiguti rannikul ja Emajõe kallastel. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 556 | Tupe hambad puuduvad või vähemärgatavad | 557 |
| 557 | Sulglehekesed pole laskuvad, tipmine leheke pole hõlmine. Vili kilejate tiibadega | |
| Angelica sylvestris L. - harilik heinputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars ruljas. Alumised leherootsud renjad. Alumised lehed kolmelisulgjad, suure põisja tupega, sulglehekeste kinnituskohad lehe alaküljel lillakaspunased. Õied valged või roosakasvalged. Liitsarikad suured, poolkerajad, 15-30 lühikarvase kiirega. Katis puudub, osakatis koosneb paljudest lineaalsetest lehekestest. Kõrgus 50-200 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel ja puisniitudel, leht- ja segametsades. Sage. Õitseb juulist septembrini. Märkused: Võib segi minna naadiga, kellel aga pole lillakaid rõngaid sulglehekeste kinnituskohtades. |
|
|
| 557 | Sulglehekesed sageli rootsule laskuvad, tipmine leheke enamasti 3-hõlmaline. Vili kilejate tiibadega | |
| Angelica archangelica L. - kikkaputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed suured, alumised 80 cm pikad, suure põisja tupega, kaheli- või kolmelisulgjad. Vars jäme, ruljas, sageli punakas. Alumised leherootsud ruljad. Kroonlehed rohekad. Liitsarikad suured (15 cm läbimõõdus), kerajad, 20-40 pehmekarvase kiirega. Katis puudub, osakatis paljudest naaskeljatest lehekestest. Kõrgus 80-200 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Mererannikul ja jõgede kallastel. Paiguti, peamiselt Lääne-Eestis. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 558 | Alumiste lehtede sulglehekesed alla 2 mm laiad | 559 |
| 558 | Alumiste lehtede sulglehekesed üle 2 mm laiad | 562 |
| 559 | Liitsarikas üle 20 sarikakiirega | 560 |
| 559 | Liitsarikas alla 20 sarikakiirega | 561 |
| 560 | Katis liitsarika alusel koosneb 8 või enamast lineaalsest lehekesest | |
| Libanotis montana Crantz - vahelmine põdrajuur | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kaheli- või kolmelisulgjad, ülemised lihtsulgjad, paljad või hõredalt karvased. Alumised teise järgu sulglehekeste paarid asuvad lehe peateljel ristina. Vars teravakandiline, karvane. Õied valged, vahel roosakad. Liitsarikas 25-50 kiirega. Katis ja osakatis olemas. Kõrgus 50-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Loodudel, kuivadel niitudel, nõlvadel. Paiguti, eriti Lääne- ja Põhja-Eestis. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 560 | Katis liitsarika alusel puudub või koosneb vähem kui 8 lehekesest | |
| Cnidium dubium (Schkuhr) Thell. - niit-kõrveköömen | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 4-8 cm laiad, kaheli- või kolmelisulgjad, paljad, ülemised pika ja kitsa punaka tupega. Viimase järgu sulglehekesed lineaalsed, pisut allarullunud servaga. Õied valged. Liitsarikas 20-35 kiirega, katis puudub või koosneb mõnest lehekesest, osakatis paljudest naaskeljatest lehekestest. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, põõsastikes, kraavikallastel. Paiguti. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 561 | Vilja tipus emakakaela jäänust pole või on see väga lühike. Parasniiskete kasvukohtade taim | |
| Carum carvi L. - harilik köömen | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised teise järgu sulglehekeste paarid leheteljel ristina. Vars paljas. Õied valged. Liitsarikas 6-8 kiirt, mis õisiku keskel on lühemad, seetõttu näib õisik lame või nõgus. Viljad vürtsika lõhnaga. Kõrgus30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Niitudel, teeservades, elamute ümbruses. Sage. Õitseb maist augustini. Märkused: Maitse- ja ravimtaim. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 561 | Vilja tipus emakakaela jäänus vähemalt 1 mm pikk. Märgade kasvukohtade taim | |
| Oenanthe aquatica (L.) Poir. - harilik vesiputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kollakasroheline enamasti vees kasvav taim. Lehed kaheli- või kolmelisulgjad, paljad, õrnad, murtud välimusega, sulglehekesed lõhestunud. Veesiseste lehtede sulglehekesed 1-2 cm pikad, tipud niitjad. Katis puudub, osakatis koosneb 5-10 lineaalsest lehekesest. Kõrgus 30-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- kuni mitmeaastane. Mudasel pinnasel, veekogude kalda lähedal vees. Paiguti. Õitseb juunist septembrini. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 562 | Liitsarikas 5-6 sarikakiirega | |
| Myrrhis odorata (L.) Scop. - mesiputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed suured, pehmekarvased, kolmelisulgjad, hõõrumisel aniisi lõhnaga. Õied valged. Liitsarikas 8-10 karvase kiirega. Katis puudub, osakatis koosneb 5-7 ripsmelisest lehekesest. Viljad 2-2,5 cm pikad, valminult pruunikasmustad, läikivad. Kõrgus 50-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsistunult parkides endiste mõisate ümbruses, harva. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 562 | Liitsarikas rohkem kui 6 sarikakiirega | 563 |
| 563 | Liitsarika alusel palju katiselehti | 564 |
| 563 | Liitsarika alusel katis puudub või koosneb 1-2 varakult varisevast lehekesest | 566 |
| 564 | Sulglehekesed südaja alusega, üle 3 cm laiad | |
| Laserpitium latifolium L. - laialehine kareputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Sulglehekesed suured, 2-6 cm laiad, lõhestumata, täkilise servaga, pealt paljad. Vars ruljas, paljas, sinaka kirmega. Õied valged. Liitsarikas 15-40 kiirega. 15-30 cm läbimõõduga. Katis koosneb 8-10 lehekesest, osakatis vähestest naaskeljatest lehekestest. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, leht- ja segametsades. Paiguti, peamiselt Saaremaal. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 564 | Sulglehekesed pole südaja alusega ja on alla 3 cm laiad | 565 |
| 565 | Vars tihedalt punaselaiguline. Vili 2-4 mm pikk | |
| Conium maculatum L. - täpiline surmaputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars paljas, vahel sinaka kirmega, alusel punakate laikudega. Lehed kaheli- või kolmelisulgjad, üldkujult laikolmnurksed, hallikasrohelised. Õied valged. Liitsarikad 12-20 kareda kiirega. Osakatis koosneb 3-6 lehekesest, ühekülgne. Taim ebameeldiva hiirehaisuga. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Prahipaikadel, jäätmaadel, teeservadel. Hajusalt. Õitseb juunist septembrini. Märkused: Surmavalt mürgine. Sarnane mets-harakputkega. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 565 | Vars pole punaselaiguline. Vili 7-8 mm pikk | |
| Pleurospermum austriacum (L.) Hoffm. - austria roidputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed suured, paljad. Alumised lehed pikarootsulised, kolmelisulgjad, lühidalt teritunud sakiliseservaliste sulglehekestega. Liitsarikad 12-20 lühikarvase kiirega, kuni 20 cm läbimõõdus. Viljad paljad, kuni 1 cm pikad. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Kõrgetel jõekallastel, salumetsades. Haruldane, ainult Kagu-Eestis. Õitseb juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 566 | Vili ümar, tipul tupe jäänustega | |
| Cicuta virosa L. - harilik mürkputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Sulglehekesed 0,2-1 cm laiad ja 3-5 cm pikad, pikliksüstjad, teravalt saagja servaga. Lehed läikivad, paljad, kaheli- või kolmelisulgjad. Risoom pikilõikes kambriline. Õied valged. liitsarikas 10-20 kiirega. Katis puudub või koosneb 1 või 2 lehekesest, osakatis 8-12 lehekesest. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kaldaosas, soodes, kraavides. Peamiselt Eesti mandriosas, hajusalt. Õitseb juulist septembrini. Märkused: Surmavalt mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 566 | Vili ovaalne kuni silindriline, tipul tupe jäänuseid pole | 567 |
| 567 | Liitsarikas üle 20 kiirega | |
| Selinum carvifolia (L.) L. - harilik aruputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars vaoline, teravate kantidega. Alumised lehed kaheli- või kolmelisulgjad, paljad, tupeta. Sulglehekesed süstjad, kuni 2 mm laiad, lühikese valkja ogatipuga. Õied valged. Liitsarikas 15-20 kiirega. Katis puudub või variseb varakult, osakatise lehekesed kileja äärisega. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, põõsastikes. Tavaline, sagedam Lääne- ja Kesk-Eestis. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 567 | Liitsarikas alla 20 kiirega | 568 |
| 568 | Lehed kaheli kolmetised, lehekesi 9, lantsetjad-teritunud, 3-4 cm laiad | 569 |
| 568 | Lehed 2-3-li sulgjad, sulglehekesed enamasti alla 3 cm laiad | 570 |
| 569 | Vars paljas. Juurmiste lehtede rootsud ja pealmine külg paljad. Alumiste varrelehtede lehekesed laiusest alla kahe korra pikemad | |
| Aegopodium podagraria L. - harilik naat | ||
| Iseloomulikud tunnused: Ülemised lehed kolmetised, alumised sageli kahelikolmetised, pikarootsulised, saagja servaga. Vars paljas, roheline. Lehekesed 4-10 cm pikad ja 2-5 cm laiad. Õied valged, sarikõisikus. Sarikakiired erineva pikkusega. Katis ja osakatis puuduvad. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, niisketel niitudel, aedades, parkides, jõgede ja kraavide kallastel. Sage. Õitseb juunist septembrini. Märkused: Võib segi minna hariliku heinputkega, millel aga on varrel sõlmekohtades tumelillad rõngad. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 569 | Vars karvane. Juurmiste lehtede rootsud ja pealmine külg karvased. Alumiste varrelehtede lehekesed 3 korda laiusest pikemad | |
| Chaerophyllum aromaticum L. - lõhnav varesputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed meenutavad naadi lehte, sulglehekesed piklikmunajad, 2-4 cm laiad, terved, kahelisaagja servaga, hõredalt pikakarvased. Vars sõlmekohtadest jämenenud. Liitsarikas 12-20 sileda kiirega. Katis puudub, osakatis koosneb 5-8 kilejast, ripsmelise servaga, allapoole käänatud lehekesest. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lehtmetsades, tee- ja põlluservades. Sagedam Ida- ja Lõuna-Eestis, puudub saartel. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 570 | Vili ovaalne, umbes 2 korda nii pikk kui lai. Üheaastane | |
| Aethusa cynapium L. - koeraputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kaheli- või kolmelisulgjad, pealt läikivad. Õied valged. Liitsarikas 12-18 erineva pikkusega kiirega. Katis puudub, osakatis koosneb 3 või 4 lehekesest. Taim meenutab peterselli. Kõrgus 10-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Prahipaikades, aedades, parkides. Hajusalt. Õitseb juunist oktoobrini. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 570 | Vili silinderjas, üle 2 korra nii pikk kui lai. Mitmeaastased | 571 |
| 571 | Kroonlehed nõrgalt 2-hõlmalised, kiiverjad. Vili seljapoolt sile | |
| Anthriscus sylvestris (L.) Hoffm. - mets-harakputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars vaoline, allosas sageli punakas. Lehed kaheli- või kolmelisulgjad, alt hõredalt karvased, sulglehekesed lõhestunud. Õied valged. Liitsarikas 8-15 kiirega, katis puudub, osakatis 5 või 6 lehekesest. Kõrgus 40-140 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Võsastikes, puisniitudel, metsades, teeservadel, aedades. Sage. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 571 | Kroonlehed sügavalt 2-hõlmalised, pole kiiverjad. Vili seljalt roideline | 572 |
| 572 | Taim pika risoomiga. Vars karvane. Katise lehed karvased | |
| Chaerophyllum temulum L. - uimastav varesputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Sulglehekesed kuni 0,5 cm laiad, sulgjalt lõhestunud, teravate tipmetega, hõredate pikkade karvadega. Õied valged. Liitsarikas 15-20 sileda kiirega. Osakatis 5-6 enam-vähem paljast lehekesest. Kõrgus 35-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Laialehiste ja segametsade servadel, teede ääres, põõsastikes. Väga haruldane (Abruka saarel). Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – äärmiselt ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 572 | Taim lühikese, mugulja juurega. Vars vähemalt ülaosas paljas. Katise lehed paljad | |
| Chaerophyllum bulbosum L.- mugul-varesputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Sulglehekesed 0,5-1,5 cm laiad, omakorda sulgjalt lõhestunud, tömpide tipmetega, mõlemalt poolt karvased. Õied valged. Liitsarikas 6-12 kareda kiirega. Osakatis koosneb 6-8 tihedalt asetsevast lehekesest. Vars karvane, võib olla punaselaiguline. Kõrgus 80-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Tulnukana ja metsistunult vanades parkides ja aedades, veekogude kallastel, põõsastikes. Haruldane. Õitseb juunist augustini. |
 |
|
| 573 | Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud | 574 |
| 573 | Kroonlehed vabad | 575 |
| 574 | Sulglehekesi vähem kui 7. Õied lillad. Vili lihakas | |
| Solanum dulcamara L. - harilik maavits | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred alusel puitunud, roomavad või väänduvad. Lehed piklikmunajad, ülemised enamasti odajad või alusel kahe hõlmaga. Õied lillad, kartuli õie moodi. Vili erepunane mari. Kõrgus 30-300 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kaldavõsastikes, lodumetsades, lepikutes. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 574 | Sulgehekesi rohkem kui 7. Õied sinised. Vili kuiv | |
| Polemonium caeruleum L. - harilik sinilatv | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed paaritusulgjad, sulglehekesi 15-20, teravatipulised. Õied sinised, kellukjad, tipmises püramiidjas õisikus. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, ilutaimena aedades. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 575 | Õied valged, punased, roosad või sinakaslillad | 576 |
| 575 | Õied kollased | 612 |
| 576 | Lehed sõrmjalt jagunenud | 577 |
| 576 | Lehed sulgjalt jagunenud | 588 |
| 577 | Õied valged | |
| Anemone sylvestris L. - metsülane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmisi lehti 2-6, taimed karvased. Varrelehed rootsulised. Õied valged, 3-6 cm läbimõõdus, õielehed väljast punakad, karvased. Viljad karvased. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, loodudel, metsaservadel. Paiguti, peamiselt Põhja- ja Lääne-Eestis. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 577 | Õied roosad kuni lillad | 578 |
| 578 | Kõik lehed juurmised. Kroonlehti üle 5 | |
| Hepatica nobilis Schreb. - harilik sinilill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kolme hõlmaga, terveservalised, tumerohelised, ainult juurmised. Õied sinised, kolme tupplehetaolise kõrglehega. Kõrgus 5-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Salumetsades, põõsastikes. Tavaline. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 578 | Lehed ka varrel. Kroonlehti 5 | 579 |
| 579 | Õietupp puudub. Õied üksikult. Vili ilma nokata | |
| Pulsatilla patens (L.) Mill. - palu-karukell | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sõrmjagused kuni kolmetised, juurmised lehed ilmuvad pärast õitsemist. Õied püstised, kellukjad, hiljem tähtjalt laiuvad, sinakaslillad. Kõrgus 8-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades männikutes, liivastel nõlvadel, loometsades. Harva. Õitseb aprillis, mais. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 579 | Õietupp olemas. Õied pole üksikult. Vili pika nokaga | 580 |
| 580 | Kroonlehed tipus sämpunud | 581 |
| 580 | Kroonlehed ümara tipuga | 584 |
| 581 | Kroonlehed üle 1,5 cm pikad | |
| Geranium sanguineum L. - verev kurereha | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed üldkujult ümarad, 3-6 cm läbimõõduga, sõrmjagused, pealt veidi läikivad, sügisel sageli veripunased. Õied karmiinpunased, kroonlehed pügaldunud tipuga, tupest 2 korda pikemad, 2 cm pikad. Kõrgus15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel valgus- ja lubjarikastel kasvukohtadel (loometsad, puisniidud). Paiguti Loode-, Põhja- ja Lääne-Eestis. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 581 | Kroonlehed alla 1,5 cm pikad | 582 |
| 582 | Lehed üldkujult viisnurksed. Mitmeaastane | |
| Geranium bohemicum L. - böömi kurereha | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taime vars ja leherootsud kaetud ebameeldivalt lõhnavate näärmekarvadega, kleepuvad. Juurmised lehed 5-7-lõhised, 2-6 cm läbimõõdus. Kroonlehed kuni 1,5 cm pikad, sinakaslillad tumedate soontega, tupplehtedest pisut pikemad. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe-või kaheaastane. Segametsades, raiesmikel, põlendikel. Väga haruldane. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualtid. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 582 | Lehed üldkujult ümarad. Üheaastased | 583 |
| 583 | Varre karvad 1-2 mm pikad. Kroonlehed roosad, 4-6 mm pikad. Viljad paljad, ristsoonelised | |
| Geranium molle L. - pehme kurereha | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed kodarikuna, ümarneerjad, laba läbimõõt alla 3 cm, sõrmlõhised, 7-9 hõlmaga. Kroonlehed roosakaspunased, pügaldunud tipuga, tupplehtedest pisut pikemad. Vili paljas, alumises osas pisut ristsooneline. Kõrgus 7-35 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Põlluäärtel, söötidel, teede ääres, prahipaikadel. Harva, peamiselt rannikul ja saartel. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 583 | Varre karvad alla 1 mm pikad. Kroonlehed lillad, 2,5-4 mm pikad. Viljad karvased, siledad | |
| Geranium pusillum L. - madal kurereha | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed sõrmhõlmised, 7-9 hõlmaga, üldkujult peaaegu ümmargused, alla 3 cm läbimõõdus. Õieraod tihedalt näärmekarvased. Kroonlehed lillad kuni roosad, pügaldunud tipuga, tupplehtede pikkused. Viljad liduskarvased, nokaots näärmekarvadega. Kõrgus 8-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Umbrohuna jäätmaadel, söötidel, teeservades. Hajusalt, peamiselt saartel. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 584 | Lehed liitlehed (koosnevad üksikutest lehekestest) | |
| Geranium robertianum L. - haisev kurereha | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kolmetised liitlehed jaguste sulglehekestega, keskmine leheke pikema rootsuga. Hõredalt karvane. Kroonlehed roosad, ümara tipuga, kuni 1,5 cm pikad. Varred ja õieraod rõhtsate liht- ja näärmekarvadega. Taim ebameeldiva lõhnaga. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Loodudel, mererannavallidel, varjukates leht- ja segametsades. Paiguti, eriti Põhja- ja Lääne-Eestis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 584 | Lehed sügavalt hõlmised, kuid mitte liitlehed | 585 |
| 585 | Lehed läikivad. Üheaastane | |
| Geranium lucidum L. - läikiv kurereha | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars ja lehed läikivad, sügisel sageli punakad, sõrmlõhised, üldkujult ümarad, 2-5 cm läbimõõdus. Õied 2-kaupa lehekaenaldes. Kroonlehed roosad, kuni 1 cm pikad, tupplehtedest pikemad, ümara tipuga. Viljade küljed kortsulised. Kõrgus 10-30(40) cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Loodudel, rannavallidel, kadastikes. Haruldane, peamiselt Saare- ja Hiiumaal ja väikesaartel. Õitseb maist augustini. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualtid. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 585 | Lehed tuhmid. Mitmeaastased | 586 |
| 586 | Õied lillakassinised | |
| Geranium pratense L. - aas-kurereha | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed peaaegu aluseni 7-lõhised. Kroonlehed sinised, kuni 2,2 cm pikad. Tugeva püstise kasvuga, paljuvarreline, hallikasroheline taim. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, puisniitudel, teede ja kraavide kallastel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 586 | Õied roosad | 587 |
| 587 | Õieraagudel harali karvad | |
| Geranium sylvaticum L. - mets-kurereha | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed üldkujult hulknurksed, 5-17 cm läbimõõdus. Juurmised lehed sügavalt 5-7-lõhised. Õied lillakaspunased, kuni 1,5 cm pikad. Õieraod rõhtsate karvadega.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Varjukates segametsades, puisniitudel, põõsastikes, kaldavõsas. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Märkused: Sarnane soo-kurerehale, mille õieraod on aga lidus karvadega. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 587 | Õieraagudel lidus karvad | |
| Geranium palustre L. - soo-kurereha | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed üldkujult hulknurksed, 5-17 cm läbimõõdus. Juurmised lehed sügavalt 5-7-lõhised. Õied lillakaspunased, kuni 1,5 cm pikad. Õieraod lidus karvadega. Kõrgus 20-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel ja puisniitudel, kraavikallastel, võsastikes. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Märkused: Sarnane mets-kurerehale, mille õieraod on aga harali karvadega. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 588 | Õied pole valged | 589 |
| 588 | Õied valged | 601 |
| 589 | Õied tumepunased või erepunased | 590 |
| 589 | Õied teist värvi | 593 |
| 590 | Kroonlehti 5. Õied alla 3 cm läbimõõdus. Vili pole kupar | |
| Potentilla palustris (L.) Scop. - soopihl | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred roomavad, puituvad, sõlmekohtadest juurduvad. Lehed lihtsulgjad, lehekesi 2-3 paari, teravahambalise servaga. Lehed pealt rohelised, alt sinakasrohelised, veidi karvased. Õied suured, tumepunased, väheseõielises õisikus. Pikkus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, rabades, lodudes. Tavaline. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 590 | Kroonlehti 4. Õied üle 3 cm läbimõõdus. Vili kupar | 591 |
| 591 | Kupar pikkade karvadega. Tolmukaniidid ülaosas laienenud | |
| Papaver argemone L. - liivmagun | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed valge piimmahlaga. Vars ja lehed hõredate lidus harjaskarvadega. Lehed sügavalt sulgjagused. Õienupud karvased. Õied telliskivipunased. Kupar karvane, emakasuudme kiiri kupra tipul 4-6. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Umbrohuna põldudel. Paiguti, peamiselt Lääne-Eestis. Õitseb maist juulini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 591 | Kupar paljas. Tolmukaniidid pole ülaosas laienenud | 592 |
| 592 | Kupar ümar kuni äraspidimunajas, alla 2 korra laiusest pikem | |
| Papaver rhoeas L. - kukemagun | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed valge piimmahlaga. Lehed sulgjagused. Vars harali karvadega. Õied helepunased (kultuursortidel ka punased, roosad, valged). Õienupud karvased. Kupar paljas, äraspidimunajas. Emakasuudme kiiri kupra tipul (6)8-12(14). Kõrgus 16-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Ilutaim, harva umbrohuna põldudel, raudteede ääres, peamiselt Lääne- ja Põhja-Eestis. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 592 | Kupar piklik-elliptiline, üle 2 korra laiusest pikem | |
| Papaver dubium L. - põldmagun | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed valge piimmahlaga. Lehed sulgjagused. Taimed kaetud pikkade valgete lidus karvadega. Õied helepunased või roosad, harva valged. Õienupud karvased. Kupar paljas, laiusest mitu korda pikem. Emakasuudme kiiri kupra tipul 6 või 7(9). Kõrgus 10-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Umbrohuna ja tulnukana, sagedamini Lääne-Eestis. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 593 | Õied üle 4 cm läbimõõdus. Tupplehti 2. Taimed piimmahlaga | |
| Papaver somniferum L. - unimagun | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed valge piimmahlaga. Lehed sinakasrohelised, ebaühtlaselt hõlmised; ülemised lehed varreümbrised. Õied enamasti lillad tumevioletsete laikudega, vahel punased või valged. Õienupud paljad. Kupar paljas, kerajas, 2-4 cm läbimõõdus, 8-12 emakasuudme kiirega tipul. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kasvatakse sageli, metsistub. Õitseb juunis, juulis. Märkused: Teatud sortidest toodetakse oopiumi, Eestis neid sorte ei kasva. Meil kasvatatakse unimagunat moonisaia jaoks seemnete saamiseks. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 593 | Õied alla 4 cm läbimõõdus. Tupplehti üle 2. Piimmahl puudub | 594 |
| 594 | Lehed 2-4-li sulgjad | 595 |
| 594 | Lehed lihtsulgjad | 598 |
| 595 | Kroon 5 konksja kannusega | |
| Aquilegia vulgaris L. - harilik kurekell | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kahelikolmetised, lehekesed ümarad, täkilise servaga. Õied suured, longus, mitme kannusega, kollakad, valged, sinakad, roosad või punakad. Viljad 2 cm pikad paljuseemnelised kuivad kukkurviljad. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lehtmetsades, võsastikes, aedades ilutaimena. Paiguti, peamiselt Lääne- ja Loode-Eestis. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 595 | Kroon kannusteta | 596 |
| 596 | Õietupp olemas | |
| Erodium cicutarium (L.) L'Hér. - harilik kurekael | ||
| Iseloomulikud tunnused: Sulgjad liitlehed. Õied roosad, õieraod karvased, õied 3-8-kaupa sarikates. Vilja valmides keerduvad osaviljade ülemised osad vedrudena rulli. Kõrgus 6-40(50) cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Jäätmaadel, teeservades, raudteede ääres, umbrohuna põldudel. Tavaline. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 596 | Õietupp puudub | 597 |
| 597 | Kroonlehed alla 1 cm pikad, varisevad varakult | |
| Thalictrum aquilegiifolium L. - kurekell-ängelhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Paaritusulgjad liitlehed, lehekesed äraspidimunajad või ümarad, täkilise servaga, 5-40 mm laiad. Abilehed peened, kilejad. Tolmukad lillad, tolmukaniidid ülaosas laienenud, õiekattelehed varisevad varakult. Kõrgus 40-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Segametsades, metsaservades, puisniitudel. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 597 | Kroonlehed üle 1 cm pikad, püsivad | |
| Pulsatilla pratensis (L.) Mill. - aas-karukell | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed ebakorrapäraselt sulgjagused, juurmised lehed ilmuvad õitseajal. Taimed pehmekarvased. Õied lillad, kellukjad, longus. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades männikutes, liivastel nõlvadel, loodudel. Hajusalt. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 598 | Kroonlehti 5 | |
| Geum rivale L. - ojamõõl | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed katkestunult sulgjad (osa sulglehekesi tunduvalt väiksemad), tipmine leheke teistest tunduvalt suurem. Varred püstised, karvased. Õied longus, määrdunudpunaste tupplehtede ja kreemikate või roosakate kroonlehtedega. Viljad püstised, karvased, tupplehtede ja viljade kogumiku vahele jääb tühemik. Kõrgus 25-75 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, puisniitudel, lodudes, veekogude kallastel. Tavaline. Märkused: Vahel hübridiseerub maamõõlaga. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 598 | Kroonlehti 4 | 599 |
| 599 | Lehed lihakad. Liivaste randade taimed | |
| Cakile maritima Scop. - liiv-merisinep | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lihakad, lineaalsete tömbitipuliste sulghõlmadega. Vars aluselt alates rikkalikult harunev. Õied roosad, lõhnavad, neljatised. Vili kahelüliline, ei avane. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Mererannas, eriti adruvallidel. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 599 | Lehed õhukesed, pole lihakad. Teistsuguste kasvukohtade taimed | 600 |
| 600 | Ülemiste lehtede kaenlas sigipungi pole. Kroonlehed alla 11 mm pikad | |
| Cardamine pratensis L. - aas-jürilill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sulgjad, lehekesed peaaegu terve servaga, rootsuta või väga lühikese rootsuga. Õied neljatised, valged või pisut lillakad, umbes 1 cm pikkuste kroonlehtedega. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niiskematel niitudel, metsalagendikel, ojakallastel, soodes. Tavaline. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 600 | Ülemiste lehtede kaenaldes pruunikaspunased sigipungad. Kroonlehed enamasti üle 11 mm pikad | |
| Cardamine bulbifera (L.) Crantz - hammasjuur | ||
| Iseloomulikud tunnused: Ülemised lehed terved, süstjad, alumised enamasti kahe paari sulglehekestega. Lehtede kaenlas mustjad sigipungad. Õied neljatised, helelillad või roosad, lühikeses kobaras. Kõrgus 30-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Salumetsades, sarapikes, puisniitudel. Paiguti, sagedam Lääne-Eestis. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 601 | Õied üle 4 cm läbimõõdus. Tupplehti 2. Taimed piimmahlaga | |
| Papaver somniferum L. - unimagun | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed valge piimmahlaga. Lehed sinakasrohelised, ebaühtlaselt hõlmised; ülemised lehed varreümbrised. Õied enamasti lillad tumevioletsete laikudega, vahel punased või valged. Õienupud paljad. Kupar paljas, kerajas, 2-4 cm läbimõõdus, 8-12 emakasuudme kiirega tipul. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kasvatakse sageli, metsistub. Õitseb juunis, juulis. Märkused: Teatud sortidest toodetakse oopiumi, Eestis neid sorte ei kasva. Meil kasvatatakse unimagunat moonisaia jaoks seemnete saamiseks. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 601 | Õied alla 4 cm läbimõõdus. Tupplehti rohkem kui 2. Piimmahl puudub | 602 |
| 602 | Kroonlehti 5 või rohkem | 603 |
| 602 | Kroonlehti 4 | 604 |
| 603 | Alumised lehed vähemalt 8 paari suuremate lehekestega. Lehekesed kuni 2 cm pikad. Kroonlehed 5-9 mm | |
| Filipendula vulgaris Moench - angerpist | ||
| Iseloomulikud tunnused: Paaritusulgjad liitlehed paljude sulglehekeste paaridega, tipmine ja külgmised lehekesed ühesuurused, sügavalt hambulise servaga. Õied kuuetised, kreemikasvalged, koondunud tipmisesse kohevasse õisikusse. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Loodudel, loomännikutes. Põhja- ja Lääne-Eestis tavaline, mujal harva. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 603 | Alumised lehed kuni 5 paari suuremate lehekestega. Lehekesed üle 2 cm pikad. Kroonlehed 2-5 mm | |
| Filipendula ulmaria (L.) Maxim. - angervaks | ||
| Iseloomulikud tunnused: Paaritusulgjad liitlehed, tipmine leheke suurem kui külgmised, sageli hõlmine. Lehekesi 3-5 paari, nende vahel lisaks pisikeste lehekeste paarid. Õied viietised, kreemikasvalged, tipmise koheva õisikuna. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, puisniitudel, lodudes, soodes. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 604 | Lehed 2-3-li sulgjad. Vili lihakas | |
| Actaea spicata L. - salu-siumari | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kahelikolmetised, lehekesed terava tipuga, sakilised. Õied väikesed, valged, neljatised, koheva pikaraolise õisikuna. Viljad mustad lihakad marjad. Kõrgus kuni 70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 604 | Lehed 1-sulgjad (hõlmised lihtlehed või sulgjad liitlehed) | 605 |
| 605 | Vili vähem kui 2 korda laiusest pikem | 606 |
| 605 | Vili üle 3 korra laiusest pikem | 609 |
| 606 | Liitleht, lehekesed lineaalsed, alla 3 mm laiad | |
| Hornungia petraea (L.) Rchb. - kaljukress | ||
| Iseloomulikud tunnused: Violetse varjundiga, alusel tugevalt harunev taim. Lehed peenelt sulgjagused. Õied valged, neljatised. Kroonlehed tupplehtede pikkused või veidi lühemad. Kõdrakesed ovaalsed, tihedas kobaras. Kõrgus 3,5-12 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Rannavallidel, kaljudel, kuivadel nõlvadel, kuivas kivises okasmetsas. Paiguti, peamiselt läänesaartel. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 606 | Hõlmised lihtlehed, hõlmad üle 3 mm laiad | 607 |
| 607 | Vili kolmnurkne, tipus 2 hõlmaline | |
| Capsella bursa-pastoris (L.) Medik. - harilik hiirekõrv | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõik lehed peaaegu terve servaga või juurmised lehed sopilis-hambulised kuni sulgjagused, liht- ja harunenud karvadega. Varrelehed vart ümbritsevate kõrvakestega. Õied valged, väikesed, neljatised. Kõdrake kolmnurkne, lame, sämpunud, poole pikema raoga. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Põldudel, aedades, teede ääres, jäätmaadel. Paiguti. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 607 | Vili pole kolmnurkne ega 2-hõlmaline | 608 |
| 608 | Lehed rohelised. Vili pole kaheks osaks jagunenud | |
| Armoracia rusticana G. Gaertn., B. Mey. & Scherb. - aed-mädarõigas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim paljas. Juurmised lehed terved, pikarootsulised, kitsaselliptilise täkilise labaga. Alumised varrelehed sageli sulglõhised, keskmised ja ülemised terved, täkilise servaga. Õied valged, tipmises kohevas õisikus. Viljad ümarad kõdrakesed, valmivad väga harva. Kõrgus 60-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Köögiviljataim. Metsistunult asulate ümbruses, prahipaikadel, teede ääres tavaline; kohati mererannas naturaliseerunud. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 608 | Lehed sinakasrohelised. Vili jagunenud kaheks ebavõrdseks osaks | |
| Crambe maritima L. - merikapsas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim üleni hallika kirmega. Lehed paksud, suured, ebakorrapäraselt sopilised või sulghõlmised, ebaühtlaselt hambulise servaga. Õied valged, lõhnavad. Õisik suur, harunev. Vili kahelüliline. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kruusasel ja klibusel mererannal Lääne-Eestis. Paiguti. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 609 | Lehed hõlmised lihtlehed (mitte liitlehed) | 610 |
| 609 | Lehed liitlehed (koosnevad eraldi lehekestest) | 611 |
| 610 | Kroonlehed 6-8 mm pikad | |
| Cardaminopsis arenosa (L.) Hayek - harilik liivrohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed sulglõhised kuni –jagused. Lehed hallikasrohelised, mitmeharuliste karvadega. Õied valged või violetse varjundiga, neljatised, silmapaistvad. Vili peenike kõder. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Kuivadel liivastel ja kruusastel kasvukohtadel, ka kuival turbamullal. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 610 | Kroonlehed 3-4 mm pikad | |
| Sisymbrium supinum L. - madal unilook | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varsi mitu, lamavad või tõusvad. Lehed sulglõhised või –jagused, hõredalt karekarvased. Õied valged, õied ja viljad kandelehtedega. Kõdrad varrest eemalehoiduvad, kõverdunud. Kõrgus 7-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Niiskematel loodudel, kallastel, põlevkivikarjäärides, kamardumata kohtades. Lääne- ja Põhja-Eestis, paiguti. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 611 | Kroonlehed alla 3 mm pikad, vaevu tupplehtedest pikemad. Üheaastane | |
| Cardamine hirsuta L. - kare jürilill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmine lehekodarik tihe, varred hõredalt lehistunud, harunevad alusel. Lehed sulgjad. Õied väikesed, valged, tolmukaid 4. Kõrgus 8-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Paiguti läänesaarte klibustel rannavallidel, paekalda pankadel teeservades, klibuseljandikel okasmetsades, Soome lahe saartel haruldane. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 611 | Kroonlehed üle 4 mm pikad, tupplehtedest selgelt pikemad | |
| Cardamine amara L. - mõru jürilill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmine lehekodarik puudub. Varrelehed sulgjad, tipmine leheke külgmistest tunduvalt suurem. Lehekesed ebakorrapäraselt hammastunud kuni terve servaga. Õied silmapaistvad, valged või kahvatuvioletsed, tolmukapead violetsed. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Allikate ääres, allikasoodes, ojakaldail, kraavides, lodumetsades ja lodudes. Hajusalt. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 612 | Oranži piimmahlaga taim (murdke vars pooleks!) | |
| Chelidonium majus L. - harilik vereurmarohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Piimmahl kollane. Lehed sulgjagused, pealt rohelised, alt hallikasrohelised. Õied kollased, neljatised, õisikus. Vili 2-5 cm pikk, avaneb kahe poolmena. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsasihtidel, parkides, elamute ümbruses, prahipaikades. Tavaline. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 612 | Oranž piimmahl puudub | 613 |
| 613 | Kroonlehti 4 | 614 |
| 613 | Kroonlehti 5 või rohkem | 625 |
| 614 | Lehed sõrmjad | |
| Potentilla erecta (L.) Raeusch. - tedremaran | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, varrelehed rootsutud, suurte abilehtedega ja võivad seetõttu tunduda lehemännastena. Õied kollased, neljatised, 8-12 mm läbimõõdus, üksikult pikkadel raagudel. Risoom jäme, puituv, seest kollakas või punakas. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabamätastel, soodes, niitudel, puisniitudel. Sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 614 | Lehed sulgjalt jagunenud | 615 |
| 615 | Vili vähem kui 2 korda laiusest pikem | 616 |
| 615 | Vili üle 3 korra laiusest pikem | 617 |
| 616 | Vili sile. Mitmeaastane | |
| Rorippa amphibia (L.) Besser - vesikerss | ||
| Iseloomulikud tunnused: Ülemised lehed terved, alumised hõlmised kuni kamjalt jagused. Õied erekollased, väheldased, kroonlehed tupplehtedest poole pikemad. Kõdrakesed munajad või ovaalsed, viljast palju pikematel raagudel. Kõrgus 35-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mudastel kallastel seisvas või aeglaselt voolavas vees, tiikides, sooniitudel. Paiguti, Ida-Eestis sagedam. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 616 | Vili ebakorrapäraselt krobeline. Üheaastane | |
| Bunias orientalis L. - harilik tõlkjas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kanneljad, tipmine hõlm pikk, aegamööda aheneva tipuga. Varrel mustad näärmeköbrukesed. Õied kollased. Vili ümarmunajas, jääb suletuks. Kõrgus 50-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Umbrohuna põldudel, jäätmaadel, teede ääres. Tavaline, Põhja-Eestis sagedam. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 617 | Leht ümbritseb alusega varte | 618 |
| 617 | Leht ei ümbritse vart | 620 |
| 618 | Alumised lehed üle 20 cm pikad. Vilja ristlõige ümar. Vilja nokk moodustab üle 10% ülejäänud vilja pikkusest | |
| Brassica rapa L. subsp. oleifera (DC.) Metzg. - põld-kapsasrohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varrelehed sügavalt südaja alusega, vart ümbritsevad, sinaka kirmega, terveservalised. Alumised lehed lõhestunud. Õied kollased, silmapaistvad. Kõdrad püstiselt kaldu. Kõrgus 20-75 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Tavaline umbrohi, sagedam Lõuna-Eestis. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) | ||
| 618 | Alumised lehed alla 20 cm pikad. Vili ristlõikel nelinurkne. Vilja nokk moodustab alla 10% ülejäänud vilja pikkusest | 619 |
| 619 | Emakakael viljal 2-3 mm. Pungad paljad. Viljad varrest eemalehoiduvad, noorelt kaarjad | |
| Barbarea vulgaris R. Br. subsp. arcuata (Opiz) Hayek - kaarkollakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kanneljad, mõne paari külghõlmadega, kõige ülemised lehed ebakorrapäraselt hõlmised. Õied kollased, kuni 9 mm pikad. Kõdrad eemalehoiduvad, noorelt kaarjad. Viljaraod peaaegu rõhtsad, kuni 1 cm pikad. Taim kahar. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Umbrohi põldudel, niiskematel rohumaadel, teeäärtel, jäätmaadel. Sage. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 619 | Emakakael viljal 0,5-1,5 mm. Pungad karvased. Viljad hoiduvad vastu vart, sirged | |
| Barbarea stricta Andrz. - püstkollakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Ülemised lehed rombjasmunajad, ebakorrapäraselt lainja servaga, alusel kõrvakestega. Alumised lehed kanneljad, ühe või kahe paari külghõlmadega. Kõdrad koos raagudega hoiduvad vastu vart, sirged, viljaraod alla 5 mm pikad. Õied väikesed, helekollased. Taim sageli kollakasroheline. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Niisketel niitudel, kallastel, kraavides, teeäärtel, umbrohuna niisketel põldudel. Hajusalt. Õitseb maist juulini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 620 | Vili seemnete vahekohtades tugevalt sisse soondunud | |
| Raphanus raphanistrum L. - põldrõigas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed mitmesugusel määral sulgjalt lõhestunud, keskmised varrelehed rootsuks ahenevad. Õied kollased, keskmise suurusega, tupplehed püstised. Viljad hoiduvad püstiselt, seemnete vahekohad on sisse soondunud, mistõttu vili meenutab helmekeed, murdub üheseemnelisteks osadeks. Kõrgus 20-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Tavaline umbrohi, Lõuna-Eestis sagedam. Õitseb maist oktoobrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 620 | Vili pole seemnete vahekohtades sisse soondunud | 621 |
| 621 | Alumised lehed tugevalt lõhestunud, varrelehed terved või veidi lõhestunud | |
| Sinapis arvensis L. - põldsinep | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vähemalt ülemised lehed terved, vahel ka kõik terved. Õied erekollased, tupplehed hoiduvad rõhtsalt. Kõdrad paljad või hõredalt karvased, vilja nokk koonusjas, kergelt murduv. Kõrgus 10-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Tavaline umbrohi, eriti sage Põhja- ja Lääne-Eestis. Õitseb juunist oktoobrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 621 | Kõik lehed lõhestunud | 622 |
| 622 | Lehed 2-3-li sulgjagused | |
| Descurainia sophia (L.) Webb ex Prantl - rihu-peenlook | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kaheli- või kolmelisulgjagused, hõlmad kitsad, kaheharuliste karvadega. Õied kahvatukollased, väga väikesed, tihedas õisikus. Vili peenike kõder. Kõrgus 20-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Teede ääres, prahipaikadel, asulates, raudteedel, aedades, põldudel, adruvallidel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 622 | Lehed lihtsulgjad | 623 |
| 623 | Vili üle 10 korra laiusest pikem, külgedel 1-3 soonega | |
| Sisymbrium officinale (L.) Scop. - harilik unilook | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars jäigalt püstine, rõhtsate harudega. Lehed sulglõhised. Õied kahvatukollased, ilma kandelehtedeta. Kõdrad hoiduvad vastu vart, lühikesed, tipul naaskeljalt teravnenud. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Prahipaikades, elamute ümbruses, teeäärtel, raudteedel, mererannas, ka umbrohuna. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 623 | Vili 3-6 korda laiusest pikem, küljed soonteta | 624 |
| 624 | Kroonlehed tupplehtedest selgelt pikemad. Õisik pole pöörisjas | |
| Rorippa sylvestris (L.) Besser - metskerss | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine või tõusev, harunev. Lehed sulglõhised või –jagused. Õied erekollased, väheldased. Kroonlehed tupplehtedest poole pikemad. Vili lühike sirge või kõverdunud kõder, umbes vilja pikkuse raoga. Kõrgus 20-55 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, kallastel, prahipaikadel, raudteedel. Harva. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 624 | Kroonlehed kõige rohkem tupplehtede pikkused. Õisik paljude harudega, moodustavad pöörise | |
| Rorippa palustris (L.) Besser - sookerss | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sulglõhised. Vars harunev, püstine või tõusev. Õied kahvatukollased, väikesed. Kroonlehed tupplehtede pikkused. Vili ruljas lühike kõder või ovaalne kõdrake. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Kallastel, kraavides, niisketel rohumaadel, ka umbrohuna niisketel põldudel. Tavaline. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 625 | Õietupp puudub | 626 |
| 625 | Õietupp olemas | 629 |
| 626 | Lehed sõrmjad. Kroonlehti üle 5, püsivad, erekollased | |
| Trollius europaeus L. - harilik kullerkupp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sõrmjad, 3-5-jagused. Taimed paljad. Õied kollased, kerajad, paljude õielehtedega. Viljad kuivad, mustad. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, metsaservades. Mandril paiguti, saartel harva. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 626 | Lehed sulgjad. Kroonlehti 5, varisevad varakult, helekollased | 627 |
| 627 | Sulglehekesed lineaalsed, 10-20 korda laiusest pikemad. Õisik piklik, 2-3 cm lai | |
| Thalictrum simplex L. - liht-ängelhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kahelisulgjad, lehekesed 5-15 mm laiad. Tolmukad sinakad, rippuvad, terava tipuga. Õiekattelehed rohekaspunased, varisevad varakult. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, puisniitudel, metsaservadel. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 627 | Sulglehekesed äraspidimunajad kuni lantsetjad, suuremad 2-4 korda laiusest pikemad. Õisik pöörisjas, (3)5-20 cm lai | 628 |
| 628 | Maa-aluste võsunditega. Juurmiste lehtede lehekesed lantsetjad, üle 4 mm laiad | |
| Thalictrum flavum L. - kollane ängelhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kaheli- või kolmelisulgjad, lehekesed 20-35 mm laiad. Tolmukad kollased, püstised, tolmukapea tömp. Õiekattelehed kollased, varisevad varakult. Kõrgus 40-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, luhaniitudel, võsastikes. Sage. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 628 | Ilma maa-aluste võsunditeta. Juurmiste lehtede lehekesed lantsetjad, alla 4 mm laiad | |
| Thalictrum lucidum L. - ahtalehine ängelhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kaheli- kuni kolmelisulgjad, lehekesed süstjad kuni lineaalsed, terveservalised, 1-10 mm laiad, pealt läikivad. Abilehed puuduvad. Tolmukad kollased, õiekattelehed varisevad varakult. Kõrgus 40-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, metsaservadel, võsastikes. Harva. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 629 | Väikesed põõsad | |
| Dasiphora fruticosa (L.) Rydb. - põõsasmaran | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 50-120 cm kõrge. Sulgjad liitlehed, lehekesi 5-7, terveservalised. Õied kollased (ilutaimedel ka roosad, punased, oranžid, valged), 20-30 cm läbimõõdus. Viljad kuivad. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 629 | Rohttaimed | 630 |
| 630 | Lehed abilehtedeta | 631 |
| 630 | Lehed abilehtedega | 639 |
| 631 | Viljad silindrilise tähana | |
| Ranunculus sceleratus L. - mürktulikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed rootsulised, sõrmjalt 3-5-hõlmalised. Taim paljas, ülemises osas tugevalt harunev. Vars vaoline, õõnes. Õied kahvatukollased, kuni 1 cm läbimõõdus. Õiepõhi kuhikjalt pikenenud, tupplehed allapoole hoiduvad, varakult ära langevad. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Niisketel niitudel, kallastel, mererannas. Hajusalt. Õitseb maist augustini. Märkused: Kõigi tulikate kroonlehed läigivad seest. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 631 | Viljad ümara nutina | 632 |
| 632 | Varre alus paksenenud ca 1 cm laiuseks mugulaks | |
| Ranunculus bulbosus L. - mugultulikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varre alus muguljalt paksenenud. Juurmised lehed pikarootsulised, kolmetised, keskmine hõlm rootsuline. Õied kollased, seest läikivad, kuni 3 cm läbimõõdus, tupplehed allapoole suunatud. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lääne-Eestis kuivades männikutes, loodudel, rannaniitudel. Paiguti. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 632 | Varre alus pole paksenunud | 633 |
| 633 | Juurmised lehed terved, varrelehed sügavalt jagunenud | 634 |
| 633 | Kõik lehed sügavalt jagunenud | 636 |
| 634 | Varre alusel nahkjad labata lehetuped | |
| Ranunculus cassubicus L. - metstulikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmisi lehti 1 või 2, ümarneerjad, täkilise servaga, lõhestumata, 12-16 cm laiad, alt karvased. Varrelehed sõrmjagused, hõlmad hambulised. Õied kollased, 2-3 cm läbimõõdus. Õiepõhi ja viljad karvased, pika nokaga. Kõrgus 30-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsades ja puisniitudel, võsastikes. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Märkused: Kõigi tulikate kroonlehed läigivad seest. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 634 | Varre alusel lehetuped puuduvad | 635 |
| 635 | Juurmisi lehti tavaliselt 2-3. Varrelehtede lehekesed hambulised ja sageli hõlmised | |
| Ranunculus fallax (Wimmer & Gaerbn.) Kerner - virvatulikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmisi lehti 2 või 3, vähemalt mõned neist hõlmised või sügavalt hambulised, alt karvased. Varrelehed hambulised. Õied kollased, õiepõhi veidi karvane, viljad tihedalt karvased, keskmise nokaga. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, võsades. Hajusalt. Õitseb mais, juunis. Märkused: Kõigi tulikate kroonlehed läigivad seest. Virvatulikas on välimuselt mets- ja kuldtulika vahepealne. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 635 | Juurmisi lehti 5 või rohkem. Varrelehtede lehekesed tavaliselt terved | |
| Ranunculus auricomus L. - kuldtulikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmisi lehti 4-6, terved või sõrmjalt lõhestunud, alt paljad. Varrelehtede hõlmad terveservalised. Õied kollased, 1,5-2 cm läbimõõdus. Õiepõhi paljas, viljad lühikarvased, lühikese nokaga. Kõrgus 15-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, võsades. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Märkused: Kõigi tulikate kroonlehed läigivad seest. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 636 | Varred kollaste harali karvadega. Vili spiraalselt kõvera nokaga | |
| Ranunculus nemorosus DC. - salutulikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed jagunevad sõrmjalt 3-5 osaks, segmendid hambulise servaga. Juurmised lehed viisnurkse piirjoonega. Varred kollakate harali karvadega. Õied kollased, 3-4 cm läbimõõdus. Vili spiraalselt kõverdunud nokaga. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Põhiliselt saarte lehtmetsades, puisniitudel. Haruldane. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Märkused: Kõigi tulikate kroonlehed läigivad seest. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) | ||
| 636 | Varred paljad või valkjate karvadega. Vili veidi kõvera nokaga | 637 |
| 637 | Lehtede hõlmad üle 1 cm laiad | |
| Ranunculus lanuginosus L. - villtulikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sõrmhõlmised, kolme laia hõlmaga, üldkujult ümarad, südaja alusega. Varred pikkade valkjate harali karvadega, lehe alumine pind siidkarvane. Õied kollased, 3 cm läbimõõdus, õiepõhi paljas. Vili pika kõverdunud nokaga. Kõrgus 20-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kirde-Eesti varjukates leht- ja segametsades. Haruldane. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK I kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Märkused: Kõigi tulikate kroonlehed läigivad seest. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 637 | Lehetede hõlmad alla 1 cm laiad, enamvähem lineaalsed | 638 |
| 638 | Taimed paljad või peaaegu paljad. Õiepõhi paljas | |
| Ranunculus acris L. - kibe tulikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sõrmjagused, lineaalsete hõlmadega. Taimed ülaosas paljad või lidus karvadega, alaosas paljad või väheste harali karvadega. Õied kollased, kuni 2 cm läbimõõdus. Õiepõhi paljas. Viljad paljad, lühikese sirge nokaga. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, karjamaadel, teeservades. Sage. Õitseb maist septembrini. Märkused: Kõigi tulikate kroonlehed läigivad seest. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 638 | Taimed 1-2 mm pikkuste harali karavadega vähemalt varre alumises osas ja leherootsudel. Õiepõhi karvane | |
| Ranunculus polyanthemos L. - mitmeõiene tulikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed viietised, sisselõikunud segmendid kitsad, hambulised. Varrelehed samasugused kui juurmised, ainult väiksemad. Varred alumises osas alati tugevate harali karvadega. Õied kollased, 2-3 cm läbimõõdus. Õiepõhi karvane. Vilja nokk 0,5 mm pikk, kõver. Kõrgus 25-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, karjamaadel, teeservades. Tavaline. Õitseb maist augustini. Märkused: Kõigi tulikate kroonlehed läigivad seest. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 639 | Lehed sõrmjad | 640 |
| 639 | Lehed sulgjad | 645 |
| 640 | Varred roomavad. Õied üksikult | |
| Potentilla reptans L. - roomav maran | ||
| Iseloomulikud tunnused: Roomavate, sõlmekohtadest juurduvate vartega taim. Lehed sõrmjad, lehekesi 5-7, hambulise servaga. Õied kollased, 15-25 mm läbimõõdus, üksikult pikkadel õieraagudel. Pikkus kuni 1 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teeservades, loodudel, rannavallidel, klibul. Paiguti, Lääne-Eestis tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 640 | Varred pole roomavad. Õied pole üksikult | 641 |
| 641 | Õitsev vars tihedalt lehistunud, püstine. Juurmisi lehti vähe või puuduvad | 642 |
| 641 | Õisikuvars väheste väikeste lehtedega, külgmine. Lehed põhiliselt juurmise rosetina, leherosette taimel mitu | 643 |
| 642 | Lehekesed alt tihedalt valgeviltjad, lehepind täielikult kaetud | |
| Potentilla argentea L. - hõbemaran | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sõrmjad, lehekesi 5-7, alt valgeviltjad, pealt viltjad või hõredalt karvased. Leheserv sügavalt sakiline, allarullunud. Õied kollased, hõredas rohkeõielises õisikus. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel kasvukohtadel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 642 | Lehed alt rohelised | |
| Potentilla intermedia L. - keskmine maran | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars tõusev, keskosas harunev. Lehed sõrmjad, lehekesi 5-8, ebaühtlaselt sakilise servaga. Lehed pealt paljad kuni hõredalt karvased, alt hõredalt karvased kuni hallviltjad, vars vahel punakas. Õied kollased, hõredas õisikus. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teeservades, põllupeenardel, niitudel, jäätmaadel. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 643 | Lehe alaküljel liht- ja tähtkarvad. Juurmised lehed 7-9 lehekesega | |
| Potentilla x subarenaria Borbas ex Zimmeter - värdmaran | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sõrmjad, viietised, põhiliselt juurmise rosetina, õisikuvars väheste lehtedega. Juurekaela katvate mustade abilehejäänuste servas heledad jäigad karvad. Lehed pealt lihtkarvadega, alaküljel lihtkarvad ja haralised tähtkarvad (luup!). Õis kollane. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lääne-Eesti loopealsetel, sageli koos kevadmaranaga. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 643 | Lehtedel ainult lihtkarvad. Juurmised lehed tavaliselt 5 lehekesega | 644 |
| 644 | Juurekael ümar, kaetud mustjate abilehejäänustega, mille servadel on jäigad valged karvad | |
| Potentilla neumanniana Rchb. - kevadmaran | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sõrmjad, viietised, põhiliselt juurmise rosetina, õisikuvars väheste lehtedega, varrelehed kolmetised. Juurekael ümar, seda katvate mustade abilehejäänuste servas heledad jäigad karvad. Lehed ainult lihtkarvadega, vahel lehe tipus tihe heledatest karvadest tutt. Õied kollased. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Loodudel, nõlvadel. Lääne-Eestis sage, mujal puudub. Õitseb mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 644 | Juurekael lapik, kaetud pruunide paljaste abilehejäänustega | |
| Potentilla crantzii (Crantz) Beck - mägimaran | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurekael lapik seda kaherealiselt katvate pruunide paljaste abilehejäänuste tõttu. Lehed sõrmjad, viietised, juurmise rosetina. Õied kollased, pikkadel väheste lehtedega õisikuraagudel. Kõrgus 5-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel nõlvadel, loodudel, kuivematel puisniitudel. Paiguti, Lääne- ja Põhja-Eestis sage. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 645 | Õied tipmise pikliku õisikuna | 646 |
| 645 | Õied pole pikliku õisikuna | 647 |
| 646 | Õied erekollased. Lehekeste serv aluseni hambuline | |
| Agrimonia eupatoria L. - harilik maarjalepp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed katkestunult paaritusulgjad, lehekesed aluseni hambulise servaga, varre alumine osa tihedalt lehistunud. Õied kollased, pikas tipmises, ülaosas tihedas õisikus. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsaservades, teede ääres, puisniitudel. Tavaline. Õitseb juulis, augustis. Märkused: Sarnane karvase maarjalepaga, kelle lehekesed on alumises osas terve servaga. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 646 | Õied kahvatukollased. Lehekeste serv alumise veerandi osas terve | |
| Agrimonia pilosa Ledeb. - karvane maarjalepp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed katkestunult paaritusulgjad, lehekesed alumises osas terveservalised, alumised varrelehed õitseajaks kuivanud. Õied kahvatukollased, pikas tipmises õisikus, mis on ülaosas hõre. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsades, metsaservades, põõsastikes. Harva. Peamiselt mandri ida- ja lõunaosas. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria. Märkused: Sarnane hariliku maarjalepaga, kelle lehekesed on aluseni sakilise servaga. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 647 | Emakakael lühike, ei jää vilja külge | 648 |
| 647 | Emakakael pikk, jääb vilja külge | 649 |
| 648 | Leht rohkem kui 5 sulglehekesega | |
| Potentilla anserina L. - hanijalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Roomava sõlmekohtadest juurduva varrega taim. Lehed katkestunult paaritusulgjad, lehekesed hambulise servaga. Õied viietised, kollased, 15-20 mm läbimõõdus, üksikult 3-10 cm pikkustel raagudel. Pikkus 10-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teeservades, õuedel, mererannas. Sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 648 | Sulglehekesi 5 | |
| Potentilla norvegica L. - norra maran | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõredate pikkade karvadega püstine taim. Lehed rootsulised, kolmetised, keskmine leheke jaguneb sageli hõlmadeks. Õied kollased, viietised, rohkeõielises õisikus. Kõrgus 15-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe-, kahe- või mitmeaastane. Jäätmaadel, kuivendatud turbapinnasel, teeveertes. Hajusalt. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 649 | Õied longus, kellukjad, kroonlehed kreemikad | |
| Geum rivale L. - ojamõõl | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed katkestunult sulgjad (osa sulglehekesi tunduvalt väiksemad), tipmine leheke teistest tunduvalt suurem. Varred püstised, karvased. Õied longus, määrdunudpunaste tupplehtede ja kreemikate või roosakate kroonlehtedega. Viljad püstised, karvased, tupplehtede ja viljade kogumiku vahele jääb tühemik. Kõrgus 25-75 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, puisniitudel, lodudes, veekogude kallastel. Tavaline. Märkused: Vahel hübridiseerub maamõõlaga. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 649 | Õied püstised, pole kellukjad, kroonlehed kollased | 650 |
| 650 | Kroonlehed alla 8 mm pikad | |
| Geum urbanum L. - maamõõl | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed katkestunult sulgjad, tipmine leheke teistest oluliselt suurem. Õied kahvatukollased, püstised, üksikult peenikestel raagudel, 1,5 cm läbimõõdus. Viljade kogum ümar, tupplehed vahetult viljade vastas. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Võsastikes, metsa- ja teeservades. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 650 | Kroonlehed üle 8 mm pikad | |
| Geum aleppicum Jacq. - püstmõõl | ||
| Iseloomulikud tunnused: Katkestunud sulgjad liitlehed, tipmine leheke suurem. Õied kuldkollased, püstised, jämedatel karekarvastel raagudel, 1,7-2,3 cm läbimõõdus. Viljade kogumik piklik, emakakaelte jäänused hoiavad allapoole. Viljade ja tupplehtede vahel tühemikku pole. Kõrgus 40-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsaservades, elamute ja teede ümbruses. Harva Kagu-Eestis. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 651 | Lehed varrel sõlmekohtades männastena | 652 |
| 651 | Lehed pole männastena | 675 |
| 652 | Lehe serv selgelt hambuline | 653 |
| 652 | Lehe serv pole hambuline | 656 |
| 653 | Lehed pole lineaalsed, on üle 5 mm laiad. Maismaataimed | 654 |
| 653 | Lehed lineaalsed, alla 5 mm laiad. Veetaimed | 655 |
| 654 | Lehed talvehaljad, nahkjad, pealt läikivad. Kroonlehed kokku kasvanud | |
| Chimaphila umbellata (L.) W.P.C.Barton - harilik talvik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed talbjad, varrel männasjalt, kuni 6 cm pikad, tumerohelised, läikivad, saagja servaga. Õied roosad, longus, õisikuna. Kõrgus 10-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades liivastes männi- ja segametsades. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 654 | Lehed suvehaljad, õhukesed, pealt tuhmid. Kroonlehed vabad | |
| Trientalis europaea L. - harilik laanelill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Suuremad lehed varre tipus männasena, vahel mõned väiksemad lehed allpool vahelduvalt. Õisi 1 või 2, valged, tähtjad, peenikestel raagudel männselehtede kaenlas. Kõrgus 7-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Sega- ja okasmetsades. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 655 | Lehed koos hammastega 1-6 mm laiad. Varred ogalis-hambulised või siledad | |
| Najas marina L. - meri-näkirohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed (1)2-4 mm laiad ja 1,2-4 cm pikad, loogelise kuni hambulise, ogajalt torkava servaga, kolmekaupa männases. Õied üksikult varrelehtede kaenlas. Varred harkjalt harunenud, ogalised. Pikkus 10-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Meres, harva magevees. Haruldane. Õitseb juunist septembini. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualtid. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 655 | Lehed koos hammastega alla 1 mm laiad. Varred alati siledad | |
| Najas flexilis (Willd.) Rostk. & W.L.E.Schmidt - nõtke näkirohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Veesisene harunenud vartega ogadeta taim. Lehed kuni 1 mm laiad ja kuni 3 cm pikad, sujuvalt teritunud tipuga. Lehed ja lehetuped hõredalt peenehambalise servaga. Õied üksikult varrelehtede kaenlas. Pikkus kuni 40 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Magevees. Väga haruldane. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: LK I kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – äärmiselt ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 656 | Veetaimed, kinnituvad veekogu põhja, vähemalt alumised lehed on veesisesed | 657 |
| 656 | Maismaataimed | 659 |
| 657 | Lehed pole lineaalsed, on üle 6 mm laiad | |
| Elodea canadensis Michx. - kanada vesikatk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Veesisene harunenud taim. Lehed varrel 3-kaupa männases, 5-12 mm pikad ja 2-3 mm laiad, piklikmunajad, peensaagja servaga. Õitsevaid taimi harva. Pikkus 50-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Seisvas ja voolavas vees. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Märkused: Naturaliseerunud tulnukas, esmakordselt leitud 1905. a. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 657 | Lehed lineaalsed, alla 6 mm laiad | 658 |
| 658 | Varred pole niitjad, on üle 5 mm läbimõõdus | |
| Hippuris vulgaris L. - harilik kuuskhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed varrel 8-12-kaupa männases, lineaalsed, terava tipuga, 1-2 cm pikad ja 1-2 mm laiad. Õied lihtsa õiekattega, väga väikesed, kuni 2 mm pikad, lehekaenaldes. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel ja madalas vees, kraavides, lompides. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 658 | Varred niitjad, alla 5 mm läbimõõdus | |
| Zannichellia palustris L. - harilik hanehein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Veesisene taim, peenikese roomava risoomi ja haruneva niitja varrega. Kitsaslineaalsed kuni niitjad lehed 3-4 cm pikad, terveservalised, varrel enamasti vastakult. Pikkus kuni 50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mere- ja riimvees, harva ka magevees. Paiguti. Õitseb juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 659 | Varrel ainult 4 lehte ja üks õis. Vili lihakas | |
| Paris quadrifolia L. - harilik ussilakk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed äraspidimunajad, tavaliselt 4-kaupa, vahel 5-8-kaupa männases varre tipus. Õisi üks, rohekas, väike, tipmine. Vili – sinakasmust mari. Kõrgus 15-45 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Salu-, leht- ja segametsades. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 659 | Lehti rohkem kui 4, õisi palju. Vili kuiv | 660 |
| 660 | Kroonlehed vabad | 661 |
| 660 | Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud | 662 |
| 661 | Lehed alla 2 mm laiad. Õied valged, alla 8 mm läbimõõdus | |
| Spergula arvensis L. - harilik nälghein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars liht- ja näärmekarvadega, vahel kleepuv, väga harva paljas. Lehtedeta varreosa õisiku all õisiku pikkune. Lehed lineaalsed, 2-3 cm pikad, näärmekarvased. Õied valged, õieraood niitjad, tupest palju pikemad. Kõrgus 10-50(100) cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Liivastel põldudel umbrohuna, teede ääres, söötidel. Tavaline. Õitseb juunist augusti ja septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 661 | Lehed üle 2 mm laiad. Õied roosad, üle 8 mm läbimõõdus | |
| Lythrum salicaria L. - harilik kukesaba | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred püstised, peaaegu neljakandilised. Lehed karvased, alumised vastakud või männases, ülemised vahelduvalt. Õied suured, lillakaspunased, pikkades kobarjates lehistunud õisikutes. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, madalsoodes, veekogude kallastel. Tavaline. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 662 | Lehed üle 1 cm laiad. Õied üle 1 cm läbimõõdus, kroonlehti 5 | |
| Lysimachia vulgaris L. - harilik metsvits | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine. Lehed süstjad, vastakud või 3-4-kaupa männases. Õied kollased, üle 2 cm läbimõõdus, tipmises püramiidjas õisikus. Kõrgus 25-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, kraavides, lodudes, lodumetsades, sooservades, niisketel niitudel. Sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 662 | Lehed alla 1 cm laiad. Õied alla 1 cm läbimõõdus, kroonlehti 4 | 663 |
| 663 | Õied tume- kuni helekollased | 664 |
| 663 | Õied valged kuni rohekasvalged | 666 |
| 664 | Lehed lineaalsed. Õied tumekollased | |
| Galium verum L. - hobumadar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed niitjad või lineaalsed, tugevalt rullunud servaga, 8-10-kaupa männases. Varred ümarad. Õied kollased, väga tihedas liitõisikus. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel kasvukohtadel. Lääne- ja Põhja-Eestis sage, mujal harva. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 664 | Lehed pole lineaalsed. Õied helekollased | 665 |
| 665 | Õieraod kandelehtedeta. Vars paljas või väheste alla 0,5 mm pikkuste karvakestega | |
| Cruciata glabra (L.) Ehrend. - kevad-ristmadar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 4-kaupa männases, männased lähestikku, sõlmevahed alla 3 cm pikad, paljad. Õied rohekaskollased, õieraod paljad, õied väikestes õisikutes lehtede kaenlas. Kõrgus 8-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivemates hõredates metsades. Väga haruldane. Õitseb juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 665 | Õieraod 2 väikese kandelehega. Vars karvane, karvad 1-2 mm pikad | |
| Cruciata laevipes Opiz - karvane ristmadar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 4-kaupa männases, männased üksteisest kaugel, sageli alaspidi hoiduvad, sõlmevahed üle 5 cm pikad, karvased. Õied rohekaskollased, väikesed, õieraod karvased. Õisikud väikesed, ülemiste lehemännaste kaenlais. Kõrgus 20-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivemates hõredates metsades, põõsastikes, parkides, teeservadel. Haruldane. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 666 | Kroonlehti 3 | |
| Asperula tinctoria L. - värv-varjulill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsed, 4-6-kaupa männastes. Vars püstine või tõusev, paljas, püstiste harudega. Õied valged, väikesed, hõredas liitõisikus varte ja harude tippudes. Krooni servis kolmeosaline. Kuivades muutub taim mustjaks. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Loometsades ja loopealsetel sage, mujal peaaegu puudub. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 666 | Kroonlehti 4 | 667 |
| 667 | Männases 4 lehte | 668 |
| 667 | Männases üle 4 lehe | 669 |
| 668 | Lehed ühe selge rooga | |
| Galium palustre L. - soomadar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed alla 2 cm pikad, 4(5)-kaupa männases, ühe rooga, ümara või tömbi tipuga. Varred nõrgad. Õied valged, 2-3 mm läbimõõdus. Pikkus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes kasvukohtades sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 668 | Lehed 3 paralleelse rooga | |
| Galium boreale L. - värvmadar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred tugevad, püstised. Lehed 4-kaupa männases, kolme selge rooga, teravneva tipuga. Lehed 1,5-3 cm pikad ja 3-5 mm laiad. Õied valged, 3-4 mm läbimõõdus. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivematel kasvukohtadel sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 669 | Krooni putkeosa pikem kui krooni hõlmad | |
| Galium odoratum (L.) Scop. - lõhnav madar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars ei harune, püstine või alusel tõusev. Lehed 3-5 cm pikad, sageli 8-kaupa männases. Õisik varre tipus, üsna hõre. Õied valged. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Salumetsades. Hajusalt. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 669 | Krooni putkeosa palju lühem kui hõlmad | 670 |
| 670 | Lehed tugevalt haakuvad allapoole suunatud ogakeste tõttu. Üheaastased | 671 |
| 670 | Lehed pole haakuvad või ainult nõrgalt. Mitmeaastased | 672 |
| 671 | Kroon 1,5-1,7 mm läbimõõdus, valge. Vili 3-5 mm lai | |
| Galium aparine L. - roomav madar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars nõrk, allapoole suunatud ogakestega, taim haakuv. Lehed 3 cm pikad või pikemad, ogakestega, 4-8-kaupa männases. Õied mõnekaupa õisikus lehemännaste kaenlas. Õied valged, 3 mm läbimõõdus. Pikkus 30-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Võsastikes, mererannal, aedades, põldudel, prahipaikades. Sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 671 | Kroon 0,8-1,3 mm läbimõõdus, rohekasvalge. Vili 2-3 mm | |
| Galium spurium L. - põldmadar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars nõrk, allapoole suunatud ogakestega, taim haakuv. Lehed 2 cm pikad, ogakestega, 4-8-kaupa männases. Õied rohekasvalged, 2 mm läbimõõdus, mõnekaupa õisikus. Pikkus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Aedades, jäätmaadel, põldudel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 672 | Lehed ogatiputa. Kroon tassikujuline | 673 |
| 672 | Lehed ogatipuga. Kroon pole tassikujuline | 674 |
| 673 | Õied tavaliselt 3-5 mm läbimõõdus. Õisik tihe. Õieraod enamasti lühemad kui õite läbimõõt, ei ole viljaajal silmatorkavalt harali | |
| Galium album Mill. - valge madar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred harunevad. Lehed süstjad, 1,2-2,5 cm pikad ja 2-4 mm laiad, 6-8-kaupa männases. Õisik tihe. Õied valged, 3-5 mm läbimõõdus, õieraod lühemad kui õie läbimõõt. Kõrgus 20-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, loodudel, metsaservadel, kallastel, teeäärtel. Sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 673 | Õied 2-3 mm läbimõõdus. Õisik hõre. Õieraod valdavalt pikemad kui õite läbimõõt, viljaajal hoiduvad silmatorkavalt harali | |
| Galium mollugo L. - pehme madar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred harunevad. Lehed süstjad, 1,2-2,5 cm pikad ja 2-4 mm laiad, 6-8-kaupa männases. Õisik hõre. Õied valged, 2-3 mm läbimõõdus. Õieraod pikemad kui õie läbimõõt, hoiduvad viljaajal märgatavalt harali. Kõrgus 20-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsades, põõsastikes, kallastel. Hajusalt, esineb palju harvemini kui valge madar. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 674 | Õiekrooni putkeosa kuni poole krooni hõlma pikkune. Lehed 30-40 x 2-3 mm | |
| Galium uliginosum L. - lodumadar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kuni 1,5 cm pikad, lineaalsüstjad, ogaja tipuga, pealt pisut läikivad, paljad, serval ogakestega, 6-8-kaupa männases. Taim kergelt haakuv. Õied valged, õisikud varre ja harude tipus ja lehekaenaldes. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes kasvukohtades tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 674 | Õiekrooni putkeosa krooni hõlmade pikkune või pikem. Lehed 30-40 x 4-8 mm | |
| Galium rivale (Sibth. & Sm.) Griseb. - ojamadar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 2-3,5 cm pikad, süstjad, alusel märgatavalt ahenenud, läikivad, ogakestega, 6-8-kaupa männases. Õied valged. Kõrgus 40-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Ojade ja jõgede ääres. Paiguti, peamiselt Ida- ja Kagu-Eestis. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 675 | Taimed täiesti veesisesed või veepinnal ujuvate lehtedega | 676 |
| 675 | Maismaataimed, või kui veetaimed, siis lehed pole ujuvad ja veest välja ulatuvad | 701 |
| 676 | Lehed kilpjad, ümarad, leheroots kinnitub leheplaadi keskele | |
| Hydrocotyle vulgaris L. - loim-vesipaunikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed ümmargused, kilpjad, täkilise servaga. Varred nõrgad, roomavad, sõlmekohtadest juurduvad. Õied valged või roosakad, 2- või 3-kaupa. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Soistes metsades ja lodudes. Haruldane, ainult Saare- ja Hiiumaa lääneosas ja Ruhnus. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 676 | Lehed pole kilpjad | 677 |
| 677 | Lehe alus sirge, südajas või nooljas | 678 |
| 677 | Lehe alus ümar või kitsenev rootsu suunas | 684 |
| 678 | Lehed noolja alusega | |
| Sagittaria sagittifolia L. - jõgi-kõõlusleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed noolja alusega, pikarootsulised. Õisikuraag kolmekandiline, õied valged, enamasti kolmest õiest koosnevate männastena, all emasõied, ülal isasõied. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kaldaosas ning seisva või aeglase vooluga vetes. Mandriosas tavaline, saartel haruldane. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 678 | Lehe alus pole nooljas | 679 |
| 679 | Lehed laiusest palju pikemad. Õied tähkõisikuna | |
| Polygonum amphibium L. - vesi-kirburohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Risoom pikk, harunev, sõlmekohtadest juurduv. Veevormil lehed varre tipuosas, ujuvad, pealt tume-, alt helerohelised, läikivad, ümara või lühidalt terava tipuga, 4-7 cm pikkuse rootsuga. Maismaavorm karvane, lehed kitsassüstjad, aeglaselt aheneva tipuga, kuni 1 cm pikkuse rootsuga. Õied roosad, tipmises õisikus. Pikkus kuni 1,5 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogudes ja nende kaldail, niisketel niitudel, rannaääres lompides, niisketel põldudel umbrohuna. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 679 | Lehed üldkujult ümarad. Õied pole tähkadena | 680 |
| 680 | Lehed alla 10 cm läbimõõdus. Kroonlehti 3 | |
| Hydrocharis morsus-ranae L. - konnakilbukas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed veepinnal ujuvad, ümarneerjad, pikarootsulised, 2-4 cm läbimõõdus; leherootsu alusel kaks kilejat abilehte. Õied valged, kolmetised, 2 cm läbimõõdus. Taimed kahekojalised, emasõied üksikult, isasõied 2- või 3-kaupa. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kaldaäärses vees, peamiselt mandriosas. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 680 | Lehed üle 10 cm läbimõõdus. Kroonlehti palju | 681 |
| 681 | Õied valged. Leheroodude külgharud ühinevad omavahel, leheroots lapik või kolmekandiline | 682 |
| 681 | Õied kollased. Leheroodude külgharud ei ühine omavahel, leheroots ruljas | 683 |
| 682 | Emakasuudme ketas lame. Kõigi tolmukate niidid peenikesed | |
| Nymphaea alba L. - valge vesiroos | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed suured, ujuvad, südaja alusega, leheroodude külgharud ühinevad omavahel, leheroots lapik või kolmekandiline, kinnituskohas laienenud. Õied valged. Emakasuudme ketas lame, sigimiku laiune, 10-23 kiirega. Sigimik kerajas. Tolmukad kinnituvad sigimikule peaaegu emakasuudme ääreni. Pungad ümarad. Pikkus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mageveekogudes. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 682 | Emakasuudme ketas tugevalt nõgus. Sisemiste tolmukate niidid tolmukapeast oluliselt laiemad | |
| Nymphaea candida C. Presl - väike vesiroos | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed suured, ujuvad, südaja alusega, leheroodude külgharud ühinevad omavahel, leheroots lapik või kolmekandiline, ühelaiune. Õied valged. Emakasuudme ketas tugevalt nõgus, sigimikust kitsam, 8-14 kiirega. Tolmukad kinnituvad sigimikul emakasuudmest madalamal. Pungad teravatipulised. Pikkus 50-160 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mageveekogudes. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 683 | Õied 4-6 cm läbimõõdus. Emakasuue 15-20 kiirega | |
| Nuphar lutea (L.) Sm. - kollane vesikupp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 8-25 cm laiad, paljad, ujuvad, alusel südajad, leheroodude külgharud ei ühine omavahel, leheroots ümar. Õied kollased, 4-6 cm läbimõõdus. Tupplehtede väliskülg ainult alusel roheline. Emakasuue terveservaline, lehterjas, 10-20 kiirega. Pikkus 50-260 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mageveekogudes. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 683 | Õied 1,5-3,5 cm läbimõõdus. Emakasuudme kiiri 8-10 | |
| Nuphar pumila (Timm) DC. - väike vesikupp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 4-10 cm laiad, alt siidjalt karvased, ujuvad, leheroots ümar. Õied kollased, 1,5-2 cm läbimõõdus. Tupplehtede väliskülg üleni roheline. Emakasuue hambulise servaga, kumer, 8-10 kiirega. Pikkus 70-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Seisvates vetes. Harva, peamiselt Kagu-Eestis. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 684 | Taimede juured hõljuvad vabalt vees | 685 |
| 684 | Taimed kinnituvad veekogu põhja | 690 |
| 685 | Lehed lineaalsed, kasvavad rosetina | |
| Stratiotes aloides L. - vesikarikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed tiheda juurmise kodarikuna, jäigad, teravsaagja servaga, 15-40 cm pikad ja 2 cm laiad. Õitsemisajal ulatuvad taimed osaliselt veest välja. Õied valged, 1-3-kaupa õisikus, mis kinnitub kodarikulehtede kaenlasse. Kahekojaline. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mandriosa kinnikasvavates järvedes ja turbaaukudes. Paiguti, Lääne-Eestis haruldane. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 685 | Lehed pole lineaalsed, ei kasva rosetina | 686 |
| 686 | Lehed vähemalt kahe juure ja 3-15 rooga | |
| Spirodela polyrrhiza (L.) Schleid. - hulgajuurine vesilääts | ||
| Iseloomulikud tunnused: Ümarad või äraspidimunajad lehekesed juurtekimbuga alaküljel. Lehed hallikasrohelised, kaarjate roodudega, kuni 9 mm läbimõõdus, ujuvad veepinnal. Paljuneb vegetatiivselt.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Seisvas või aeglaselt voolavas vees. Hajusalt, peamiselt mandriosas. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 686 | Lehed ühe juure ja 1-3(5) sageli halvasti nähtava rooga | 687 |
| 687 | Lehed 5-15 mm, täiesti veesisesed (välja arvatud õitseajal), läbipaistvad, tipul teravad ja hambulised | |
| Lemna trisulca L. - ristlemmel | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehekesed süstjad või elliptilised, väga õhukesed, rohelised, ühe juurega, täiskasvanult alusel rootsukesega, moodustavad ristikujulisi kolmikuid. Läbimõõt kuni 13 mm. Paljuneb vegetatiivselt.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Seisvates või aeglaselt voolavates vetes. Tavaline. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 687 | Lehed 2-6 mm, veepinnal ujuvad, läbipaistmatud, tömbi tipuga, terveservalised | 688 |
| 688 | Lehed hallikasrohelised kuni punakaspruunid, alumisel pinnal käsnja paksendiga, alaküljel 40-50 võrgusilma laiusega 0,2-0,7 mm (binokulaar!) | |
| Lemna gibba L. - küürlemmel | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehekese läbimõõt kuni 5 mm, äraspidimunajas, ühe juurega, ujub veepinnal. Ülemine pind lame, sageli punakas, alumine kumer, käsnja paksendiga, hele. Paljuneb vegetatiivselt.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Tiikides, rannaloikudes, kraavides. Harva. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 688 | Lehed helerohelised, mõlemalt poolt lamedad, alaküljel 15-20 võrgusilma laiusega 0,1-0,25 mm | 689 |
| 689 | Lehed pealt siledad, alt rohelised, ilma talvituspungadeta (turioonideta) | |
| Lemna minor L. - väike lemmel | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehekesed ümarad, kuni 4 mm läbimõõdus, rohelised või hallikasroosad, ühe juurega, ilma rootsukeseta, moodustavad mitmest isendist koosnevaid gruppe. Sageli massiliselt veepinda katvalt.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Seisvas või aeglaselt voolavas vees. Sagedaim lemleliik Eestis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 689 | Lehe pealmisel pinnal keskel rida väikeseid näsakesi (luup!). Alakülg punakas, vähemalt juurekese lähedal, sügisel moodustab väikeseid tumerohelisi kuni pruune talvituspungi (turioone) | |
| Lemna turionifera Landolt - punatäpp-lemmel | ||
| Iseloomulikud tunnused: Veepinnal ujuvad lehekesed sageli punakad või vähemalt alumisel pinnal juure juures punase täpiga. Moodustab talvitumispungi. Lehekesed kuni 3 mm läbimõõdus. Paljuneb vegetatiivselt.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Seisvas vees. Paiguti. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) | ||
| 690 | Meretaimed | 691 |
| 690 | Magevee taimed | 693 |
| 691 | Lehed üle 2 mm laiad ja üle 10 cm pikad | |
| Zostera marina L. - pikk merihein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Jämeda roomava risoomi, tugeva varre ja pikkade lineaalsete lehtedega meretaim, õitseb harva. Õisik paljuõieline, veidi lapik, õitsemise ajal suletud ülemise lehe tuppe. Õied väga väikesed, ühesugulised. Pikkus kuni 1,5 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Meres madalikel, eriti Väinameres. Paiguti. Õitseb juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 691 | Lehed alla 2 mm laiad ja alla 10 cm pikad | 692 |
| 692 | Viljaraag alla 6 cm pikk, pole spiraalselt keerdunud. Tolmukapead 0,6-0,7 mm, elliptilised | |
| Ruppia maritima L. - harilik heinmuda | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed alla 1 mm laiad, 4-6 cm pikad, teravatipulised, kitsaste lehetuppedega. Varred niitjad. Õisikuraag kuni 5 cm pikk, sirge või veidi kõverdunud. Pikkus kuni 30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivasel ja mudasel merepõhjal, lainetuse eest kaitstud kohtades. Paiguti. Õitseb juulis. Märkused: Vegetatiivseid heinmuda taimi on võimalik eristada haneheina ja penikeelte liikidest lehe tipuosa mikroskoopiliste hammaste järgi. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 692 | Viljaraag 8-10 cm pikk, spiraalselt keedunud. Tolmukapead 1-7 mm, neerjad | |
| Ruppia cirrhosa (Petagna) Grande - keerd-heinmuda | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 1 mm laiad ja 6-7 cm pikad, tömbitipulised, pruunikate laienenud tuppedega. Varred niitjad. Pikkus kuni 50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivasel merepõhjal. Haruldane. Õitseb juulist septembrini. Märkused: Vegetatiivseid heinmuda taimi on võimalik eristada haneheina ja penikeelte liikidest lehe tipuosa mikroskoopiliste hammaste järgi. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 693 | Kõik lehed juurmise rosetina (õitsvad varred ilma hästiarenenud lehtedeta) | 694 |
| 693 | Lehed pole rosetina (õitsvad varred lehistunud) | 695 |
| 694 | Lehed alla 5 mm laiad. Õied üksikult, radiaalsümmeetrilised | |
| Littorella uniflora (L.) Asch. - silmjärvikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Veetaim roomavate võsundite ja lihakatest naaskeljatest lehtedest koosneva juurmise kodarikuga. Õied valged, väikesed, ühesugulised. Isasõied pikaraolised, emasõied lühirootsulised, asuvad kodarikulehtede vahel. Kõrgus 5-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Madalates riimvee loikudes ainult Saaremaa lääneosas. Väga haruldane. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK I kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 694 | Lehed üle 5 mm laiad. Õied pole üksikult, bilateraalsümmeetrilised | |
| Lobelia dortmanna L. - vesilobeelia | ||
| Iseloomulikud tunnused: Veetaim. Lehed veesisesed, kodarikuna mitteharuneva varre alusel, lineaalsed, tagasikäändunud tipuga, kuni 6 cm pikad. Õied valged või helesinised, õitseajal veest välja ulatuvates kobarates. Kõrgus 30-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mandriosas liivapõhjalistes selgeveelistes järvedes. Haruldane. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 695 | Lehed selgelt sulgroodsed. Õied kroonlehtedega | |
| Polygonum hydropiper L. - mõru kirburohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine, alusel pisut harunev. Lehed pikliksüstjad, pikalt teravneva tipuga, pisut lainja servaga, lühirootsulised, kibeda maitsega. Tõri avar, punakaspruun, paljas, ainult servadel lühikeste ripsmetega. Õisik hõre, katkestunud, kitsas, longus, 4-6 cm pikk. Õied roosakad. Kõrgus 20-65 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kallastel, kraavides, lompides, mererannal, metsateedel. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 695 | Lehed paralleelsete roodudega või rood halvasti näha. Õied kroonlehtedeta | 696 |
| 696 | Õied ja viljad kerajate nuttidena | 697 |
| 696 | Õied ja viljad pole kerajate nuttidena | 698 |
| 697 | Kõige alumise emasnuti juures olev lehetaoline kõrgleht 10-60 cm, vähemalt kaks korda nii pikk kui liitõisik. Lehed alusel puhetunud | |
| Sparganium angustifolium Michx. - lamedalehine jõgitakjas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kuni 5 mm laiad, varrest pikemad. Üleni vees kasvav taim. Liitõisik harunemata. Isas- ja emasnutte mitu; emasnutid raolised, kinnituvad varrele kõrglehtedest ülalpool. Kõrgus kuni 1 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivase põhjaga järvedes. Harva. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 697 | Lehetaoline kõrgleht 1-5(8) cm, vaevalt liitõisikust pikem. Leht alusel ainult veidi puhetunud | |
| Sparganium natans L. - väike jõgitakjas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kitsad, kuni 5 mm laiad, varrest lühemad. Liitõisik harunemata. Isasnutte enamasti 1, ülemisest emasnutist eemal; emasnutte 2 või 3, raotud, kõrglehtede kaenlas. Kõrgus 20-30 cm, ujuvad taimed pikemad.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogudes, kallastel, mudastes kraavides, lodudes. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 698 | Lehed lineaalsed, alla 1 cm laiad | |
| Potamogeton pectinatus L. - kamm-penikeel | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehelaba läheb alusel üle torujalt vart ümbritsevaks tupeks. Kõik lehetuped aluseni lõhestunud. Lehed teravad, harjasjad, teritunud või ogatipuga. Vars haruneb ülaosas rikkalikult. Pikkus 30-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Meres, rannaveekogudes, järvedes, ojades, tavaliselt liivasel või savikal pinnal. Rannikumeres ja Ida-Eestis tavaline, mujal harva. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 698 | Lehed pole lineaalsed, üle 1 cm laiad | 699 |
| 699 | Ujulehed pikarootsulised, värvitu painduva liigendiga rootsu tipus | |
| Potamogeton natans L. - ujuv penikeel | ||
| Iseloomulikud tunnused: Veesisesed lehed kitsaslineaalsed, rootsutaolised. Ujulehed pikarootsulised, nahkjad, pruunika varjundiga. Abilehed 5-15 cm pikad, jäigad. Pikkus 30-250 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mageveekogudes. Sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 699 | Kõik lehed rootsutud, või kui lühirootsulised, siis ilma sellise liigendita | 700 |
| 700 | Lehed (vähemalt alumised) ümara kuni südaja alusega, varreümbrised | |
| Potamogeton perfoliatus L. - kaelus-penikeel | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed tömbitipulised, südaja, peaaegu varreümbrise alusega, lai- kuni piklikmunajad, 2 või 3 külgroodude paari teistest tugevamad. Abilehed kilejad, kaovad varakult. Pikkus 0,3-3(6) m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Järvedes, jõgedes, riimveelistes merelahtedes. Sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 700 | Lehed kiilja alusega, pole varreümbrised (või ainult veidi) | |
| Potamogeton alpinus Balb. - ruske penikeel | ||
| Iseloomulikud tunnused: Veesisesed lehed ahenevad pikkamisi tömbiks või tanujaks tipuks. Abilehed punakad, hävivad varakult. Vars sirge, harunemata. Ujulehed labast lühema rootsuga, pikalt aheneva alusega, võivad puududa. Pikkus 0,3-1,5 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Vooluvetes, paisjärvedes, harvem järvedes, tiikides. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 701 | Lehed kaetud pikkade punaste näärmekarvadega, mis püüavad ja seedivad putukaid | 702 |
| 701 | Lehtedel selliseid karvu pole | 704 |
| 702 | Lehed ümarad kuni neerjad | |
| Drosera rotundifolia L. - ümaralehine huulhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lamavad, ümarad, järsult rootsuks ahenevad, punakate näärmekarvadega. Õisikuraag lehtedest vähemalt kolm korda pikem, õied valged. Kupar sile. Kõrgus 10-20 cm. Putuktoiduline.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabades, siirdesoodes. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 702 | Lehed selgelt laiusest pikemad | 703 |
| 703 | Lehed 2-4 korda laiusest pikemad. Õisikuraag külgmine, lehtedest ainult veidi pikem | |
| Drosera intermedia Hayne - vahelmine huulhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed püstised, äraspisimunajad või talbjad, sujuvalt rootsuks ahenevad, punakate näärmekarvadega. Õisikuraag lehtedest ainult veidi pikem. Õied valged, kupar vaoline. Kõrgus 3-7 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabades, siirdesoodes. Peamiselt Lääne-Eestis. Harva. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 703 | Lehed 4-8 korda laiusest pikemad. Õisikuraag tipmine, lehtedest palju pikem | |
| Drosera anglica Huds. - pikalehine huulhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed püstised, piklikud, sujuvalt rootsuks ahenevad, laiusest 3-7 korda pikemad. Õisikuraag lehtedest poole pikem. Õied valged, kupar sile. Kõrgus 10-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabades, siirdesoodes, rabastuvates lodudes. Harva. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 704 | Taim ainult ühe lehega, mis hoiab ümber eospead kandva varre | |
| Ophioglossum vulgatum L. - harilik maokeel | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taime steriilne lehetaoline osa munajas, eostega osa varretaoline, harunemata, leheosast pikem, eospesi kaks rida. Kõrgus 10-15 cm. Levik ja ökoloogia: Niitudel, puisniitudel, põõsastikes. Paiguti, sagedam Lääne-Eestis. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 704 | Taimed teistsugused | 705 |
| 705 | Taimed nõeljate kuni soomusjate lehtedega, paljunevad eostega | 706 |
| 705 | Taimed teistsugused | 712 |
| 706 | Lehed soomusjad, liibuvad varrele, paiknevad 4 reana | 707 |
| 706 | Lehed nõelataolised, hoiavad varrest eemale, paiknevad spiraalselt | 708 |
| 707 | Varreharud 2-3 mm laiad, selgelt lapikud. Külgmised lehed laiemad kui selgmised | |
| Diphasiastrum complanatum (L.) Holub - mets-vareskold | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varreharud lapikud ja korduvalt harunevad, moodustavad hõreda lehviku või lehtri. Lehed soomusjad, asetsevad nelja reana. Eospead mitmekaupa varretaolise kandja tipus. Pikkus kuni 1 m. Levik ja ökoloogia: Kuivades männikutes ja segametsades, hajusalt. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulist septembrini. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 707 | Varreharud 1,2-2 mm laiad, sageli kandilised. Külgmised lehed sama laiad kui selgmised | |
| Diphasiastrum tristachyum (Pursh) Holub - nõmm-vareskold | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varreharud sageli kandilised, korduvalt harunevad, moodustavad tiheda kimbu. Lehed soomusjad, asetsevad nelja reana. Eospead mitmekaupa varretaolise kandja tipus. Pikkus kuni 1 m. Levik ja ökoloogia: Nõmmedel, hõredates nõmmemetsades. Harva. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulist septembrini. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 708 | Lehed helerohelised, õhukesed, 1-5 suure hambaga kummalgi serval (luup!) | |
| Selaginella selaginoides (L.) P. Beauv. ex Schrank & Mart. - koldjas selaginell | ||
| Iseloomulikud tunnused: Samblataoline taim. Lehed kuni 3 mm pikad, terava tipuga. Eospesi kandvad lehed teistest suuremad, eospeadena varreharude tipus. Kõrgus 3-10 cm. Levik ja ökoloogia: Niisketel niitudel ja soomätastel. Harva Loode- ja Põhja-Eestis. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulist augustini. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Märkused: Sarnane hariliku sookollaga. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 708 | Lehed tumerohelised, nahkjad, servad terved | 709 |
| 709 | Eospesad lehtede kaenaldes. Varred tõusvad, jagunevad korduvalt kaheks võrdseks haruks | |
| Huperzia selago (L.) Bernh. ex Schrank & Mart. - harilik ungrukold | ||
| Iseloomulikud tunnused: Peavars püstine või tõusev, korduvalt harkjalt harunev, varred ruljad. Lehed lineaalsüstjad, asetsevad tihedalt. Eospesi kandvad lehed teistega sarnased, pole eospeadena. Kõrgus 5-20 cm. Levik ja ökoloogia: Varjukates kuuse- ja segametsades. Hajusalt väikeste kogumikena. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulist oktoobrini. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 709 | Eospesad tipmiste eospeadena. Varrd roomavad, lühikeste külgharudega | 710 |
| 710 | Lehed naaskeljad, nurgelised, ülespoole kõverdunud | |
| Lycopodiella inundata (L.) Holub - harilik sookold | ||
| Iseloomulikud tunnused: Peavars roomav, püstiste või tõusvate harudega. Lehed lineaalsüstjad, asetsevad tihedalt. Eospesi kandvad lehed erinevad teistest väga vähe, koondunud varreharude tippu, eospea ja varreharu vahel pole selget piiri. Kõrgus 3-12 cm. Levik ja ökoloogia: Sooniitudel, soode ja rabade servaaladel, niiskel liiv- ja turbamullal. Harva. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulist septembrini. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Märkused: Sarnane koldja selaginelliga. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 710 | Lehed lamedad, süstjad, pole ülespoole kõverdunud | 711 |
| 711 | Lehetipp aheneb pikaks valgeks pehmeks karvaks. Eospead 2-3 kaupa varretaolistel kandjatel | |
| Lycopodium clavatum L. - karukold | ||
| Iseloomulikud tunnused: Peavars roomav, pikk. Lehed lineaalsüstjad, lehetipp aheneb pikaks pehmeks karvaks. Eospead 2- või 3-kaupa püstistel varreharudel varretaolise kandja tipus, eospea ja varre vahel selge piir. Pikkus kuni 1,8 m. Levik ja ökoloogia: Kuivades männi- ja segametsades. Hajusalt. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulist septembrini. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 711 | Lehed selliste karvadeta. Eospead varretaolise kandjata, kinnituvad ühekaupa otse varre tippu | |
| Lycopodium annotinum L. - kattekold | ||
| Peavars roomav, pikk. Lehed lineaalsüstjad, hoiavad rõhtsalt, lehetipp ei ahene karvaks. Eospead ühekaupa püstiste varreharude tipus, ilma varretaolise kandjata, eospea ja varre vahel selge piir. Pikkus kuni 1,2 m. Levik ja ökoloogia: Kuuse- ja segametsades. Tavaline. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab augustist septembrini. Märkused: Ainuke koldadest, mis pole Eestis kaitse all. Aga korjata teda ikka ei maksa, kuna kollad paljunevad väga aeglaselt. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 712 | Vars muguljas. Paljunevad eostega | 713 |
| 712 | Vars pole muguljas. Õitega taimed | 714 |
| 713 | Lehed pehmed, lõdvad, helerohelised, kuni 1,5 mm laiad, pika peenikese tipuga | |
| Isoëtes echinospora Durieu - muda-lahnarohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lõdvad ja kaldu või kaarjalt tagasi käändunud, kuni ,5 mm laiad, pika peenikese tipuga, heledamad rohelised. Kõrgus 5-10 cm. Levik ja ökoloogia: Mudase põhjaga selgeveelistes järvedes. Väga haruldane. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulist septembrini. Looduskaitseline seisund: LK I kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – äärmiselt ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 713 | Lehed tikjalt püsti, tumerohelised, 1,5-2,5 mm laiad, tipus järsult ahenevad | |
| Isoëtes lacustris L. - järv-lahnarohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed tikjalt püsti, 1,5-2,5 mm laiad, alusel laienenud, tipus järsult ahenenud, tumerohelised. Kõrgus 7-15(20) cm. Levik ja ökoloogia: Liivase põhjaga selgeveelistes järvedes. Haruldane. Eoseid kannab juulist septembrini. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 714 | Õied kroonlehtedeta | 715 |
| 714 | Õied kroonlehtedega | 957 |
| 715 | Taimed piimmahlaga (NB! Piimmahl on mürgine, peske oma käed, kui mahla puutusite) | 716 |
| 715 | Taimed piimmahlata | 719 |
| 716 | Lehed mõlajad, kuni 2,5 cm laiad, tipuosas hambulise servaga | |
| Euphorbia helioscopia L. - harilik piimalill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim piimmahlaga. Lehed mõlajad, kuni 2,5 cm laiad, tipuosas hambulise servaga. Õisiku alusel lehed 5-kaupa männases, varrelehtedest suuremad. Õisikud 4-5 kiirega. Meenäärmed kollakasrohelised, ümmargused või elliptilised. Taim kollakasroheline. Kõrgus 5-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Aia- ja põlluumbrohi. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Märkused: Mürgine. Piimalillede õis on tegelikult õisik (tsüaatium), mis moodustub õiekattelehtedeta isas- ja emasõitest, mida ümbritsevad 4 meenääret ja kõrglehed. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 716 | Lehed süstjad kuni lineaalsed, 1-2(3) cm laiad, leheserv terve | 717 |
| 717 | Meenäärmed ümmargused. Lehed süstjad, 1-2(3) cm laiad. Sarikad 4 või 5 kiirega | |
| Euphorbia palustris L. - soo-piimalill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim piimmahlaga. Lehed süstjad, tömbi tipuga, sügisel sageli punakad, 1-3 cm laiad ja 4-10 cm pikad. Õisikus sarikakiiri 4 või 5. Meenäärmed pruunikaskollased kuni oranžid, elliptilised kuni ümarad. Kogu taim sinakashalli kirmega, haruneb kohe aluselt. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soostunud metsades ja niitudel, veekogude kallastel. Paiguti, peamiselt läänerannikul ja saartel. Õitseb maist juulini. Märkused: Mürgine. Piimalillede õis on tegelikult õisik (tsüaatium), mis moodustub õiekattelehtedeta isas- ja emasõitest, mida ümbritsevad 4 meenääret ja kõrglehed. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 717 | Meenäärmed kahe sarvega. Lehed kuni 1 cm laiad. Sarikas rohkem kui 5 kiirt | 718 |
| 718 | Lehed 1-4 mm laiad. Sarikas 10-15 kiirega. Meenäärmed kollased | |
| Euphorbia cyparissias L. - küpress-piimalill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Rohkete mitteõitsvate vartega kollakas- või hallikasroheline taim, piimmahlaga. Lehed kitsaslineaalsed, 1-3 mm laiad (meenutavad männiokast), alumised tihti pruunikad. Õisikus sarikakiiri 10-15. Meenäärmed kollased. Kõrglehed tsüaatiumi (õit meenutav õisik) alusel kollased, hiljem sageli punased. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Ilutaim, kohati metsistub. Hajusalt kuivades liivastes metsades ja niitudel, parkides. Õitseb mais, juunis. Märkused: Mürgine. Piimalillede õis on tegelikult õisik (tsüaatium), mis moodustub õiekattelehtedeta isas- ja emasõitest, mida ümbritsevad 4 meenääret ja kõrglehed. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 718 | Lehed 4-8 (10) mm laiad. Sarikas 6-12 kiirega. Meenäärmed algul rohelised, siis kollased, lõpuks punakasvioletsed | |
| Euphorbia esula L. - kibe piimalill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim piimmahlaga. Lehed 2-10 mm laiad, äraspidimunajad, tömbi tipuga võ teravikuga. Sarikakiiri 6-12, mis vahel harunevad. Liitõisik koosneb tipmisest sarikast ja paljudest sellest allpool olevates sarikatest. Meenäärmed alguses rohelised, hiljem kollased. Kõrglehed tsüaatiumi all südajad, kollakasrohelised. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, loopealsetel, tee- ja põlluservadel, aedades, parkides. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Märkused: Mürgine. Piimalillede õis on tegelikult õisik (tsüaatium), mis moodustub õiekattelehtedeta isas- ja emasõitest, mida ümbritsevad 4 meenääret ja kõrglehed. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 719 | Õied kahe tiheda üksteisele järgneva silinderja tõlvikuna, alumine, sametjas, koosneb emasõitest, ülemine isasõitest | 720 |
| 719 | Õisikud teistsugused | 721 |
| 720 | Lehed 3-6 mm laiad. Õisiku emas- ja isasosa vahel on näha vart. Emasõied soomustega | |
| Typha angustifolia L. - ahtalehine hundinui | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsed, alla 1 cm laiad. Tõlviku emasosa sametjas, punakas- või tumepruun, umbes 1 cm läbimõõduga, isasosast mitu cm eemal. Kõrgus 1-2 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kaldaosas, kraavides. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 720 | Lehed 8-20 mm laiad. Õisiku emasosa ja isasosa puutuvad kokku. Emasõied soomusteta | |
| Typha latifolia L. - laialehine hundinui | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lailineaalsed, 1,5-3 cm laiad. Tõlviku emasosa sametjas, tumepruun, umbes 2,5 cm läbimõõduga, isasosaga kokkupuutuv. Kõrgus 1-2 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude soostunud kaldaosas, kraavides, turbaaukudes, roostikes. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 721 | Kääbuspõõsad | 722 |
| 721 | Rohttaimed | 723 |
| 722 | Lehed 5-6 x 40-60 mm, paljad. Urvad ümmargused | |
| Salix rosmarinifolia L. - hundipaju | ||
| Iseloomulikud tunnused: Põõsas, võrsed noorelt karvased, hiljem paljad, peened, pruunid kuni kollased. Lehed kuni 0,5 cm laiad, pikliksüstjad, terveservalised, noorelt siidkarvased, hiljem hallikate karvadega või paljad, kuivades muutuvad mustaks. Kõrgus 0,5-1 m.
Levik ja ökoloogia: Põõsas. Soistel niitudel, madal- ja siirdesoodes, hõredates rabastuvates metsades, rannikualadel niiskel liival. Tavaline. Õitseb mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 722 | Lehed 10-20 x 50-70 mm, hõredalt karvaed. Urvad ruljad | |
| Salix repens L. - hanepaju | ||
| Iseloomulikud tunnused: Põõsas. Lehed, oksad ja pungad halli siidiläikese karvastusega, vanemad võivad olla paljad. Lehed piklikovaalsed, servad pisut alla rullunud, tipp lame, sageli käändunud. Kõrgus 30-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane põõsas. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Märkused: Eestis läänesaartel puhta liigina haruldane, enamasti hübridiseerunud hundipajuga. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 723 | Vähemalt alumised lehed rootsuga | 724 |
| 723 | Kõik lehed rootsutud | 749 |
| 724 | Lehed paralleelsete roodudega, kõik lehed juurmised | 725 |
| 724 | Lehed pole paralleelsete roodudega, lehed olemas ka varrel | 728 |
| 725 | Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, ümarad kuni elliptilised | 726 |
| 725 | Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed | 727 |
| 726 | Lehed paljad või ainult üksikute karvadega. Õisikud alusel sageli tühikutega. Tolmukaniidid kroonist pikemad, tolmukapead kollakad | |
| Plantago major L. - suur teeleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise rosetina, elliptilised kuni laimunajad, paljad, nahkjad, tumerohelised, 5-9 kaarja rooga. Õisik ruljas, 1-20 cm pikk, õisikuraag pikk. Kroonlehed valkjad, tolmukad lillad või kollased. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teede ääres, õuedel, aedades, põldudel. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 726 | Lehed tihedalt karvased. Õisik ühtlane, tühikuteta. Tolmukaniidid kroonist 4-8 mm pikemad, tolmukapead helelillad | |
| Plantago media L. - keskmine teeleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise rosetina, elliptilised, karvased, üle 2 cm laiad, 5-9 rooga. Õisik ruljas, 2-6 (vahel 15) cm pikk, õisikuraag pikk. Kroonlehed heleroosad, tolmukad lillad. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teeservades. Tavaline. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 727 | Lehed süstjad, lamedad, karvased, pole lihakad, tumedate täppideta. Pole mereranniku ega sooldunud pinnase taimed | |
| Plantago lanceolata L. - süstlehine teeleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed rosetina, süstjad, 0,5-2 cm laiad. 3-7 rooga, karvased (harva paljad). Õisik piklikmunajas. Kroonlehed helepruunid, tolmukad kollased, kroonist 4-5 korda pikemad. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, loodudel. Tavaline. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 727 | Lehed lineaalsed, renjad, paljad, lihakad, tumedate täppidega. Mereranniku ja sooldunud pinnase taimed | |
| Plantago maritima L. - rand-teeleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsed, renjad, lihakad, hallikasrohelised, tumedatäpilised, kuni 0,5 cm laiad, kolme rooga. Kroonlehed valkjad, õisikud pikad, ruljad. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannal ja rannaniitudel tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 728 | Lehed sõrmroodsed | 729 |
| 728 | Lehed sulgroodsed või ühe rooga | 730 |
| 729 | Vars kolmnurkne. Õisik ümbritsetud rohekaskollaste kõrglehtedega. Varrelehti kuni 4 | |
| Chrysosplenium alternifolium L. - harilik lepiklill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 1-3 cm laiad, jämedalt täkilise servaga. Õied neljatised, rohekaskollased, 5 mm läbimõõdus, tihedas õisikus. Kõrglehed õisiku alusel kollakad, teistest lehtedest heledamad. Kõrgus 6-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes varjukates kohtades. Tavaline. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 729 | Vars ruljas. Õisik pole selliste kõrglehtedega ümbritsetud. Varrelehti üle 4 | |
| Alchemilla vulgaris L. - harilik kortsleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed ümarneerjad, voldilised, hõlmad sakilise servaga, võivad olla mitmeti karvastunud. Õied pisikesed, kollakad, kerajate tipmiste õisikutena. Kõrgus 5-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teeservades. Tavaline. Õitseb maist juulini. Märkused: Jaotatakse Eestis 23 väga sarnaseks pisiliigiks. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 730 | Vili pole tiivuline. Abilehed puuduvad või on vabad, pole vart ümbritsevaks kilejaks tupeks (tõrveks) kokku kasvanud | 731 |
| 730 | Viljad tiivulised. Abilehed moodustavad kileja vart ümbritseva tupe (tõrve) | 739 |
| 731 | Vilja ümber kaks kandelehekest. Õied ühesoolised | 732 |
| 731 | Viljad pole kahe kandelehekesega ümbritsetud. Õied kahesoolised | 735 |
| 732 | Alumised lehed rombjad või kolmnurksed, odaja alusega | 733 |
| 732 | Alumised lehed lineaalsed kuni äraspidimunajad | 734 |
| 733 | Alumised lehed rombjad, odaja alusega, ülemised süstjad. Vilju ümbritsevad kandelehekesed hambulised | |
| Atriplex patula L. - harilik malts | ||
| Iseloomulikud tunnused: Ülemised lehed alati vahelduvalt, ainult kõige alumised vastakud. Lehed süstjasrombjad, odaja alusega, sageli allapoole käändunud. Kandelehekesed terveservalised. Varred harunevad juba alusel, külgharud eemalduvad täisnurga all. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Aedades, põldudel, elamute ümbruses, prahipaikadel, mererannikul. Tavaline. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 733 | Kõik lehed kolmnurksed, odaja alusega. Kandelehekesed saagjaservalised või lõhestunud, naaskeljate jätketega | |
| Atriplex calotheca (Rafn) Fr. - noollehine malts | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed vahelduvad, kolmnurkjas-odajad, leheserv suurte ja ebakorrapäraselt ülespoole suunatud hammastega. Õied pikkades, ainult alusel lehistunud õisikutes. Õite kandelehekesed saagjaservalised või lõhestunud, naaskeljate jätketega. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Liivasel mererannal, adrul, peamiselt loode- ja läänerannikul ning läänesaartel. Paiguti. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 734 | Lehed pole lihakad, rohelised, lineaalsed kuni kitsas-süstjad | |
| Atriplex littoralis L. - randmalts | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars harunenud, ülespoole suunatud harudega. Lehed siledad, terveservalised või hambulised, kuivanult õhukesed. Kandelehekesed ümaralt rombjad, pikliku tipu ja servmiste jätketega. Õied kerajate või piklike õisikutena varre ja külgharude tipus. Kõrgus 15-70(150) cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Liivastel ja adrustel randadel sage, rannikust kaugemal harva. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 734 | Lehed veidi lihakad, äraspidimunajad, hõbedase jahuja kattega | |
| Halimione pedunculata L. - hall soolmalts | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed hõbedase jahuja kattega. Lehed vahelduvad, piklik-äraspidimunajad, kuni 4 cm pikad ja 1 cm laiad, lihakad. Isasõied viie õielehega, emasõite alusel. Emasõied kuni 15 mm pikkuse raoga, õielehtedeta, kahe vastaku kandelehega. Õied kerajates osaõisikutes, alumised lehekaenaldes, ülemised lehtedeta. Kõrgus 7-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Rannasoolakutel, rannaniitudel ja mererannas Lääne-Eestis. Harva. Õitseb juulist septembrini. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 735 | Lehed ega õisikud pole jahuja kattega | 736 |
| 735 | Lehed või vähemalt õisikud valge jahuja kattega | 737 |
| 736 | Õisik lehistunud peaaegu tipuni. Lehed ja vars sageli punakad | |
| Chenopodium rubrum L. - punane hanemalts | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed alt rohelised või punakad, jahuja katteta, munajasrombjad, jämedalt loogelis-hambulise servaga, pisut lihakad. Õied viietised, seemned horisontaalselt, üle 1 mm läbimõõdus. Taimed sageli punakad. Kõrgus 10-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Raudteedel, prahipaikadel, teeservades. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 736 | Õisik lehtedeta või lehed ainult alumises osas. Lehed ja varred rohelised | |
| Chenopodium hybridum L. - värd-hanemalts | ||
| Iseloomulikud tunnused: Suuremad varrelehed südaja kuni tömbi alusega. Õied viie õielehega. Õisik tipmine pööris. Seemned 1,5-2 mm läbimõõdus, horisontaalsed, selgete lohukestega. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Umbrohuna aedades, prahipaikadel, teeservades. Paiguti, peamiselt Põhja- ja Lääne-Eestis. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 737 | Õisik paljas. Seemned püstised (luup!) | |
| Chenopodium glaucum L. - vesihaljas hanemalts | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed alt tiheda jahuja katte tõttu valged või hallikad, süstjad või kitsasrombjad, sügavalt hambulise servaga, alumisel küljel kollaka keskrooga. Õied viie õielehega, seemned horisontaalsed, läbimõõt üle 1 mm. Kõrgus 5-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Elamute ümbruses, prahipaikadel, raudteedel, jõekallastel, mererannas. Hajusalt. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 737 | Õisik jahuja kattega. Kõik seemned horisontaalselt | 738 |
| 738 | Taimed tavaliselt tumerohelised (kuigi sageli hallika kirmega). Varred sageli punakad. Lehed munajas-süstjad, hambulised või terve servaga. Seemnekest madalate, laiade, radiaalsete vagudega | |
| Chenopodium album L. - valge hanemalts | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed rombjalt munajad kuni süstjad, teravatipulised, ebakorrapäraselt hambulise või terve servaga, jahuja kattega. Vars haruneb ülaosas, roheline, punane või punasetriibuline. Õisikud mitmesuguse kujuga. Seemned 1,1-1,6 mm läbimõõdus, tömbiservalised. Kõrgus 20-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Elamute ümbruses, prahipaikadel, umbrohuna aedades ja põldudel. Sage. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 738 | Taimed eredalt hallikasrohelised. Varred pole punased. Suuremad varrelehed ovaalrombjad, paljude teravate, lehe tipu poole suunatud hammastega. Seemnekest rohkemate, tihedamate ja sügavamate vagudega kui valgel hanemaltsal | |
| Chenopodium suecicum Murr - roheline hanemalts | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed eredalt hallikasrohelised, noorelt jahuja kattega. Vars pehme, roheline. Suuremad varrelehed ovaalrombjad, paljude teravate, lehe tipu poole suunatud hammastega. Õisikud hõredad, laiuvad, tipuni lehistunud. Kõrgus 20-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Elamute ümbruses, prahipaikades. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 739 | Lehed kitsas-süstjad, ahenevad võrdselt mõlemast otsast, lehed olemas ka õisiku tipuosas. Üheaastased taimed | |
| Rumex maritimus L. - merioblikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim kollakasroheline. Lehed süstjad kuni lineaalsed. Õisik tihe, lõpuni lehistunud. Sisemised õiekattelehed pikkade naaskeljate jätketega ja kitsaste mõhnadega. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Mererannal ja suuremate jõgede ning järvede kallastel. Paiguti. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 739 | Lehed teistsugused. Mitmeaastased taimed | 740 |
| 740 | Lehed nooljad või odajad, hapuka maitsega. Õied ühesoolised | 741 |
| 740 | Lehe alus südajas, ümar või kiiljas, mitte kunagi nooljas või odajas, pole hapuka maitsega. Õied kahesoolised | 743 |
| 741 | Lehed tavaliselt alla 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnete pikkused (alla 1,5 mm) | |
| Rumex acetosella L. - väike oblikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed süstja või elliptilise keskmise hõlma ja kahe kolmnurkse või kitsa alumise hõlmaga. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel kinkudel, niitudel, raiesmikel, teeäärtel, ka umbrohuna põldudel. Sage. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 741 | Lehed tavaliselt üle 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnetest pikemad (üle 2 mm) | 742 |
| 742 | Õisiku harud lihtsad, ei harune | |
| Rumex acetosa L. - hapu oblikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed noolja alusega, lehed ja varred meeldiva hapu maitsega. Õisikuraod harunemata, õisik hõre. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, kallastel, põõsastikes, teeservadel. Sage. Õitseb maist augustini. Märkused: Kasutatakse rohelise supi tegemiseks. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 742 | Õisiku harud harunevad korduvalt | |
| Rumex thyrsiflorus Fingerh. - aasoblikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed noolja alusega, lehed ja varred kibekalt hapu maitsega. Õisikuharud korduvalt harunenud, õisik tihe. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel nõlvadel, seljandikel, niitudel, teeäärtel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 743 | Vilju ümbritsevad kattelehed ümberringi hambulised | |
| Rumex obtusifolius L. - tömbilehine oblikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed munajad, südaja aluse ja ümara tipuga, keskmised lehed kitsamad, ümara alusega, ülemised süstjad. Kõik lehed tumerohelised, õhukesed. Osaõisikud üksteisest eemal. Sisemised õiekattelehed mõhnadega, piklik-kolmnurksed, alusel mõne hambaga. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kallastel, kaldavõsas, niiskemates paikades elamute ümber, teede ääres. Tavaline. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 743 | Kattelehed terved või ainult alusel mõne hambaga | 744 |
| 744 | Alumised lehed veesisesed, 50-100 cm pikad | |
| Rumex hydrolapathum Huds. - jõgioblikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed 30-60 cm pikad ja 4-8 cm laiad, peaaegu sirge serva ja rõhtsate külgroodudega. Lehed aluse ja tipu suunas pikalt ahenevad. Sisemised õiekattelehed piklik-kolmnurksed, piklike mõhnadega. Liitõisik pole tipuni lehistunud. Kõrgus 1-2 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel ja kaldaäärses vees, kraavides, soodes. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 744 | Alumised lehed pole veesisesed, palju väiksemad | 745 |
| 745 | Vähemalt üks vilja külg selge mõhnaga | 746 |
| 745 | Viljad mõhnadeta | 747 |
| 746 | Juurmised lehed ja alumised varrelehed laiusest pikemad, kiilja alusega | |
| Rumex crispus L. - kärnoblikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed süstjad kuni lineaalsed, lühidalt aheneva alusega, enamasti tugevalt kurrulised, vahel ainult serv kurruline. Liitõisik ei ole tipuni lehistunud. Sisemised õiekattelehed ümarad, mõhnadega. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teeäärtel, jäätmaadel, elamute ümbruses, raudteedel, niitudel, kraavides, mererannal, umbrohuna põldudel. Sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 746 | Juurmised lehed ja alumised varrelehed sama pikad kui laiad, sügavalt südaja alusega | |
| Rumex confertus Willd. - hobuoblikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed kolmnurkjas-südajad, aeglaselt aheneva tipuga, ülemised süstjad. Leherootsudel ja reljeefsetel leheroodudel lehe alumisel pinnal lühikesed lamedad karvad. Sisemised õiekattelehed ümarsüdajad, neist üks väikese mõhnaga. Kõrgus 60-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, parkides, teeäärtel, raudteedel. Kohati hoogsalt laieneva levikuga. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 747 | Juurmised lehed ja alumised varrelehed kõige laiemad alusel, lehe alus südajas | |
| Rumex aquaticus L. - vesioblikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed kolmnurkjas-südajad, aeglaselt aheneva tipuga, ülemised süstjad. Lehed paljad. Sisemised õiekattelehed munajaskolmnurksed, mõhnadeta. Kõrgus 80-170 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kallastel, kraavides, soodes, soistel niitudel. Peamiselt Eesti mandriosas, hajusalt. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 747 | Juurmised lehed ja alumised varrelehed kõige laiemad keskel või veidi madalamal, tavaliselt lehe alus pole südajas | 748 |
| 748 | Alumised varrelehed kuni 8 korda laiusest pikemad. Viljad 3,5-5 mm pikad ja alla 5 mm laiad | |
| Rumex pseudonatronatus Borbas - soome oblikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed aluse ja tipu suunas pikalt ahenevad. Alumised lehed umbes 10 korda laiusest pikemad, suhteliselt kitsad, kurrulise servaga. Sisemised õiekattelehed ümarmunajad või kolmnurksed, mõhnadeta. Kõrgus 60-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Jõeluhtadel, kraavides, teeäärtel. Hajusalt, sagedam rannikul. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 748 | Alumised varrelehed vähem kui 4 korda laiusest pikemad. Viljad 4,5-6 mm pikad ja üle 5 mm laiad | |
| Rumex longifolius DC. - koduoblikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lühidalt aheneva alusega, kurrulised või ainult kurrulise servaga. Liitõisik ülaosas lehtedeta. Sisemised õiekattelehed ümarneerjad, sügavalt südaja alusega, mõhnadeta. Kõrgus 30-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teeäärtel, elamute ümbruses, mererannal, ka umbrohuna. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 749 | Lehed lihakad | |
| Suaeda maritima (L.) Dumort. - rand-soodahein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 1-5 cm pikad ja 1 mm laiad, poolruljad, teravatipulised või pisut tömbid. Lehtede pealmine külg tasane. Õiekattelehed rohelised või punased. Seemned võrkjad. Kõrgus 3-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Mererannal soolakulisel pinnasel, läänerannikul ja läänesaartel. Paiguti. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 749 | Lehed pole lihakad | 750 |
| 750 | Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga) | 751 |
| 750 | Õied pole radiaalsümmeetrilised | 777 |
| 751 | Lehed vähemalt alusel pikkade valgete karvadega | 752 |
| 751 | Lehed paljad või väga lühikeste karvadega | 756 |
| 752 | Õied üksikult, pikaraolised, õieraod erineva pikkusega | |
| Luzula pilosa (L.) Willd. - karvane piiphein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 5-13 mm laiad, alumised lehetuped punakaspruunid. Lehtede ja tuppede servad valgete pikkade udekarvadega, lehetuped kinnised. Õied tumepruunid, üksikult (harva 2-kaupa) hõredas õisikus, õieraod väga erineva pikkusega. Valminud viljad longus, kupar rohekaskollane. Kõrgus 15-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Okas- ja segametsades, puisniitudel. Tavaline. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 752 | Õied 3- kuni mitmekaupa osaõisikutes, nuttide või kobaratena | 753 |
| 753 | Õied valged | |
| Luzula luzuloides (Lam.) Dandy & Wilmott - salu-piiphein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 3-6 mm laiad. Lehtede ja tuppede servad valgete pikkade udekarvadega, lehetuped kinnised. Varred alt muguljalt paksenenud, kiuliste pruunide lehetuppedega. Õied hõbevalged või õlgkollased, 5- või 6-kaupa väikestes nutitaolistes osaõisikutes. Kupar tume-punakaspruun. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Vanades parkides, salumetsades. Haruldane. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 753 | Õied pruunid kuni mustad | 754 |
| 754 | Õied hele-kollakaspruunid. Emakakael sigimikust lühem (luup!). Õiekattelehed erineva suurusega | |
| Luzula pallidula Kirschner - kahkjas piiphein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kitsad, 1,5-3,5 mm laiad. Lehtede ja tuppede servad valgete pikkade udekarvadega, lehetuped kinnised. Õied õlgkollased või valkjaspruunid, 6-12-kaupa piklikes osaõisikutes, millest keskmine on raotu. Kupar helepruun, ümar. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, võsastikes. Hajusalt. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 754 | Õied pruunid kuni tumepruunid. Emakakael vähemalt sigimiku pikkune. Õiekattelehed ühesuurused | 755 |
| 755 | Hõredalt karvane, lühikeste võsunditega, puhmikuid ei mooduste. Emakakael pikem kui sigimik. Tolmukapea tolmukaniidist 2-6 korda pikem | |
| Luzula campestris (L.) DC. - põld-piiphein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lühikeste võsunditega hallikasroheline taim. Lehtede ja tuppede servad valgete pikkade udekarvadega, lehetuped kinnised. Õisiku kandeleht õisikust lühem. Õiekattelehed tumepruunid, valge kileja äärisega. Kupar pruun, õiekattelehtedest lühem. Kõrgus 7-35 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel ja parasniisketel niitudel, hõredates metsades. Hajusalt. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 755 | Tihedalt karvane, ilma võsunditeta, kasvab pisikeste puhmikutena. Emakakael umbes sigimiku pikkune. Tolmukapea tolmukaniidi pikkune või veidi lühem | |
| Luzula multiflora (Ehrh.) Lej. - mitmeõiene piiphein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Võsunditeta taim. Lehtede ja tuppede servad valgete pikkade udekarvadega, lehetuped kinnised. Õisiku kandeleht õisiku pikkune või veidi lühem. Õiekattelehed punakaspruunid, valkja kileja äärisega. Kupar rohekas-helepruun, sisemiste õiekattelehtede pikkune. Kõrgus 20-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, leht- ja segametsades, teeservadel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 756 | Õied ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena | 757 |
| 756 | Õied pole ruljate tähkõisikute ega ümarate nuttidena | 762 |
| 757 | Õied ruljate tähkadna. Kõik lehed juurmised | 758 |
| 757 | Õied ümarate nuttidena. Varred lehistunud | 759 |
| 758 | Märgade niitude ja soode taim. Risoom peenike, võsunditega. Vili jaguneb 3 osaviljaks | |
| Triglochin palustre L. - soo-õisluht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmised, kuni 30 cm pikad, alt ruljad, tipuosas poolruljad. Keeleke 1-2 mm pikk. Õisik hõre, niitjas, õieraod 0,5-1 mm pikad. Vili jaguneb 3 osaviljaks. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Märgadel niitudel, soodes, veekogude kallastel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 758 | Mererannataim. Risoom jäme, võsunditeta. Vili jaguneb 6 osaviljaks | |
| Triglochin maritimum L. - rand-õisluht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed koondunud varre alusele, naaskeljad, kuni 40 cm pikad, poolruljad. Keeleke 3-4 mm pikk. Õisik tihe, õieraod 1-4 mm pikad. Vili jaguneb 6 osaviljaks.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannal ja rannaniitudel tavaline. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 759 | Õiekattelehed paksud, tumeda tipuga. Liitõisik korduvalt harunenud. Seemned 6-10 pikisuunalise vaoga (binokulaar!) | 760 |
| 759 | Õiekattelehed õhukesed, ühtlaselt pruunid. Liitõisik ei harune või ainut mõne haruga alusel. Seemned vagudeta | 761 |
| 760 | Vili (ilma emakakaelata) (3-)4-6(-7) mm lai, ülemine osa lamendunud | |
| Sparganium erectum L. - haruline jõgitakjas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tugev taim, lehed umbes 2 cm laiad. Liitõisik harunenud. Vili tumepruun, aheneb järsult lühikeseks nokaks. Kõrgus 35-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kaldaosas, kraavides. Väga haruldane. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 760 | Vili (ilma emakakaelata) 6-7(-8) mm lai, ülemine osa kuppeljas | |
| Sparganium microcarpum (Neuman) Celak – väikeseviljane jõgitakjas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed umbes 1,5 mm laiad, varrest pikemad. Enamasti ainult alumise osaga vees kasvavad taimed. Liitõisik harunenud. Isas- ja emasnutte mitu; emasnutid raolised, kinnituvad varrele kõrglehtedest ülalpool. Kõrgus kuni 60(80)cm. Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. veekogude kaldaosas. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) | ||
| 761 | Lehed kolmnurksed või lamedad, ilma andruta. Emasnutid üksteisest eemal, samuti isasnuttidest | |
| Sparganium emersum Rehmann - liht-jõgitakjas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Liitõisik ei harune, pikenenud, mitme emas- ja isasnutiga, vähemalt emasnutid üksteisest selgelt eemal. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kaldaosas, kraavides. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 761 | Lehed alaküljel tiivulise andruga. Emasnutid ja isasnutid üksteisega kokkupuutuvad | |
| Sparganium glomeratum Laest. ex Beurl. - kera-jõgitakjas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Liitõisik lühike, ühe isas- ja mitme emasnutiga, vähemalt osa emasnutte tihedalt kokkupuutuvad. Kõrgus 20-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kallastel, kraavides, soistes kohtades. Harva. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) | ||
| 762 | Lehed renjad, tipul pealmisel küljel hästimärgatava pooriga (luup!). Vili koosneb kolmest osast | |
| Scheuchzeria palustris L. - rabakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kitsaslineaalsed, renjad, veidi lihakad, varrelehed suurenenud tupega. Õied kollakasrohelised, 3-6-kaupa kobarõisikus. Vili koosneb 3 osast. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mandriosa rabaälvestes ja siirdesoodes hajusalt, saartel harvem. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 762 | Lehed pole renjad, lehe tipul poor puudub. Vili on kupar | 763 |
| 763 | Üheaastased väikesed taimed. Õied üksikult või 2(3)-kaupa | 764 |
| 763 | Mitmeaastased tugevad taimed. Õied pole üksikult | 765 |
| 764 | Kõik õied üksikult. Sisemised õiekattelehed teravatipulised, pikemad kui kupar | |
| Juncus bufonius L. - kraavluga | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred püstised, lehed renjad, peenikesed. Taimed helerohelised, rikkalikult harunenud. Kupar õiekattelehtedest lühem, aheneb sujuvalt teravaks tipuks. Kõrgus 5-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kraavides, niiskel pinnasel, põldudel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 764 | Vähemalt alumised õied paarikaupa. Sisemised õiekattelehed tömbid, kupra pikkused või lühemad | |
| Juncus ranarius Songeon & E.P.Perrier - konnaluga | ||
| Iseloomulikud tunnused: Väike narmasjuurtega taim. Varred tõusvad. Lehti arvukalt, renjad. Õiekattelehed ebavõrdse pikkusega: välimised pikemad, terava ogaja tipuga, sisemised tömbid. Kupar sisemiste õiekattelehtede pikkune, lameda tipuga, millel väike teravik. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Peamiselt rannaniitudel. Paiguti. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 765 | Varred lehistumata (varre alusel labata lehetuped). Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskkohas, sest pikk püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena | 766 |
| 765 | Varred lehistunud. Õisik tipmine. Õisiku kandeleht suhteliselt lühike, allakäändunud, ei näi varre pikendusena | 769 |
| 766 | Varred peenikesed (1 mm), hele-hallikasrohelised. Õisik varre keskosas või veidi allpool | |
| Juncus filiformis L. - niitluga | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred lehistumata, peenikesed, hele-hallikasrohelised. Varre alusel labata lehetuped. Õisik külgmine, varre keskosas või veidi allpool, väheseõieline. Õiekattelehed helerohelised või roostepruunid. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, jõeluhtadel. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 766 | Varred 1,5-4 mm läbimõõdus. Õisik varre keskosast kõrgemal | 767 |
| 767 | Varred kasvavad ridadena, värskelt sinakad, vaolised. Alumised lehetuped õlgkollaseed või helepruunid. Õisik 25-60 õiega | |
| Juncus balticus Willd. - randluga | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab ridadena. Varred lehistumata, varre alusel õlgkollased labata lehetuped. Õisik 25-60-õieline, külgmine, õisiku harud ebavõrdse pikkusega. Õiekattelehed pruunid, laia heleda kesktriibuga. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannas, rannaäärsete veekogude kallastel. Paiguti, põhiliselt Lääne-Eestis. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 767 | Tihemurusalt või mättana kasvavad taimed. Varred tugevad, pole sinakad. Õisik rohkeõieline | 768 |
| 768 | Vars peenem, vaoline, eriti allosas. Alumised labata tuped hele- kuni hallikaspruunid. Õisiku kandeleht puhetunud tupega. Õisikuraod väga lühikesed (ei ole nähtavad), õisik kerajas, tihe. Kupar tumepruun | |
| Juncus conglomeratus L. - keraluga | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised labata tuped hele- kuni hallikaspruunid. Varred lehistumata, veidi vaolised, eriti allosas. Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskosas, sest püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena. Õisik kerajas, tihe. Kupar tumepruun. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niiskel savisel ja liivasel pinnasel, sageli koos hariliku loaga. Tavaline. Õitseb juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 768 | Vars tugev, sile. Alumised labata tuped punakaspruunid. Õisikuraod ebavõrdse pikkusega, õisik rohekaspruun, hõre, haraline. Kupar roostepruun | |
| Juncus effusus L. - harilik luga | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised labata lehetuped punakaspruunid. Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskosas, sest püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena. Õisik haraline, õisikuraod ebavõrdse pikkusega. Kupar roostepruun. Kõrgus 30-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soostunud niitudel, veekogude kallastel, teeservades, sageli koos keraloaga. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 769 | Lehed rististe vaheseinteta (lõigake leht lõikudeks!) | 770 |
| 769 | Leht rististe vaheseintega | 773 |
| 770 | Õisik tihe nutt, 2-10 õiega | |
| Juncus stygius L. - rabaluga | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars lehistunud, varred ja lehed peenikesed, niitjad. Varre tipus üks väheseõieline õisik. Kupar õlgkollane, õiekattelehtedest kaks korda pikem. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabades ja rabaservades. Harva. Õitseb juulis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 770 | Õisik hõre, rohkem kui 10 õiega | 771 |
| 771 | Lehti palju, kõik juurmise kodarikuna | |
| Juncus squarrosus L. - nõmmluga | ||
| Iseloomulikud tunnused: Õlgkollaste laiade lehetuppedega tihemätasjas taim. Lehed jäigad, ainult juurmised. Õisik 10 cm pikk, ühe lühikese kandelehega. Kupar õiekattelehtede pikkune. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Peamiselt Loode-Eestis rabastuval liivapinnasel. Haruldane. Õitseb juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 771 | Igal varrel 1-4 lehte | 772 |
| 772 | Vars alusel lapik. Kupar tavaliselt õiekattelehtedest pikem. Tolmukapea kuni kaks korda tolmukaniidist pikem | |
| Juncus compressus Jacq. - lapik luga | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim tumeroheline. Vars alusel lapik. Juurmisi lehti palju, nõrgalt renjad. Varrelehti üks. Õisiku kandeleht õisikust pikem. Kupar helepruun, kerajas, õielehtedest poole pikem. Kõrgus 10-30 cm
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, teeservadel, veekogude kallastel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 772 | Vars ruljas. Kupar õiekattelehtede pikkune. Tolmukapead 2-6 korda tolmukaniidist pikemad | |
| Juncus gerardii Loisel. - tuderluga | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred lehistunud, varrelehti 1-2, õisik tipmine. Juurmisi lehti vähe. Lehed kitsad, kuni 12 mm laiad. Kandeleht õisikust lühem. Kupar tumepruun, õiekattelehtede pikkune. Kõrgus 8-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rannaniitudel sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 773 | Lehed paljude torukestega (tehke lehe aluse lähedalt ristlõige: peaksite nägema mitmeid torukesi). Kuivanud lehel sõlmekesed katsudes tunda, värskelt mitte | 774 |
| 773 | Lehed ühe torukesega | 775 |
| 774 | Varre alus pole paksenenud. Taim 40-130 cm kõrge, risoomiga | |
| Juncus subnodulosus Schrank - tömbiõiene luga | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmisi lehti pole, taime alusel 3 või 4 labata lehetuppe. Varred suhteliselt jämedad, kuni 3 mm läbimõõdus. Varrelehti 1 või 2, ruljad, kuivanult selgelt sõlmelised, õisikust lühemad. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastes allikasoodes Saaremaal. Haruldane. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 774 | Varre alus sibuljalt paksenenud. Taim 1-30 cm kõrge, ilma risoomita | |
| Juncus bulbosus L. - madal luga | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varre alus sibuljalt paksenenud. Lehed ruljad, 1 mm laiad, kuivanult ebaselgelt sõlmelised. Lehetuped pikkade valkjate kõrvakestega. Õied poolkerajates pähikutes. Kõrgus 5-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mandri loodeosas ja läänesaartel veekogude liivastel ja mudastel kallastel. Harva. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 775 | Lehe ristlõige ovaalne. Välimised õiekattelehed teravad, 3-4 mm pikad. Õied 4-10 kaupa osaõisikutes | |
| Juncus articulatus L. - läikviljaline luga | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varrelehed ruljad, värskelt tugevalt sõlmelised. Varre alusel punakaspruunid labata tuped. Kupar mustjaspruun, läikiv, õiekattelehtedest märgatavalt pikem. Õielehed pikalt teritunud tipuga. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, teeservadel, karjamaadel, rannikul, tihti madalas vees. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 775 | Lehe ristlõige ümar. Välimised õiekattelehed tömbid, 2-3 mm pikad. Õied 3-6 kaupa osaõisikus | 776 |
| 776 | Õied tumepruunid, kõik rootsutud | |
| Juncus alpinoarticulatus Chaix - tumepruun luga | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed paljad, hõredalt ja nõrgalt sõlmelised. Alumised labata tuped helepruunid. Osaõisikus 6-8 õit. Kupar tumepruun, õiekattelehtedest pikem. Õielehed tömbid. Pähikute raod püstised. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel rohumaadel, teeservadel, sooniitudel, rannikul. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 776 | Õied rohekas- kuni helepruunid, vähemalt mõned rootsulised | |
| Juncus alpinoarticulatus Chaix subsp. nodulosus (Wahlenb.) Haemet-Ahti - sõlmluga | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed paljad, katsudes nõrgalt sõlmelised. Alumised tuped labata, punakaspruunid. Õiekattelehed helepruunid, tihti rohekad, teritunud. Osaõisikus 3-5 õit, neist üks teistest pikema raoga. Kõrgus 20-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude niisketel kallastel, soistel luhtadel, teeäärtel. Peamiselt Lääne- ja Loode-Eestis, Saare- ja Hiiumaal. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 777 | Õisik vivipaarne, mõnede õite asemel sigisibulad, millest arenevad väikesed lehed | |
| Poa alpina L. - alpi nurmikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tihedate madalate mätastena kasvav taim. Võsude alusel vanadest lehetuppedest moodustunud tihe lühike paksend. Lehed lamedad, 2-4 mm laiad, hallikasrohelised. Alumised lehetuped ruljad. Keeleke kuni 3,5 mm pikk, kolmnurkse tipuga. Õisik 3-7 mm pikk, tihe, pähikud hallikaslillad. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Põhja-Eesti loodudel ja paemurdudes. Harva. Õitseb juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 777 | Õisik pole vivipaarne | 778 |
| 778 | Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED) | 779 |
| 778 | Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED) | 862 |
| 779 | Kõik lehed alla 2 cm pikad | 780 |
| 779 | Vähemalt osa lehti üle 4 cm pikad | 781 |
| 780 | Taimed pikkade võsunditega. Viljunud pähik kuni 2,5 cm pikkuste karvadega, meenutab villatutti | |
| Trichophorum alpinum (L.) Pers. - alpi jänesvill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim lühikese roomava risoomiga, millelt tihedate ridadena tõusevad siledad varred. Ainult ülemine lehetupp lühikese labaga. Pähik 4-8 mm pikk, õisi üle 10. Viljunud pähik kuni 2,5 cm pikkuste valgete kattekarvadega, meenutab villatutti. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Siirdesoodes, lodu- ja siirdesoometsades. Hajusalt. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 780 | Taim võsunditeta. Viljunud pähik lühikeste, kuni pähklikese pikkuste karvadega, ei meenuta villatutti | |
| Trichophorum cespitosum (L.) Hartm. - raba-jänesvill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tihedate kogumikena kasvav taim. Varre alusel kaks lühikese labaga lehte. Pähik 3-4,5 mm pikk, 3-5 õiega. Viljunud pähik lühikeste, kuni pähklikese pikkuste kattekarvadega, villatutti ei meenuta. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Siirdesoodes, rabades. Lääne-Eestis sage, Ida-Eestis haruldane. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 781 | Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega | 782 |
| 781 | Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed) | 785 |
| 782 | Pähikuid 1, rootsutu, püstine, lehetaolise kõrgleheta | |
| Eriophorum vaginatum L. - tupp-villpea | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tihedate puhmikutena kasvav risoomvõsunditeta taim. Alumised lehetuped punakaspruunid. Varre keskosas 1-2 peaaegu labata avarat lehetuppe. Juurmised lehed 1-2 mm laiad, kolmekandilised, jäigad, varrest lühemad. Varre tipus üks pähik. Pähik 1,4-2 cm pikk. Õiekattekarvad 1,5-3 cm pikad, valkjad. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabades, siirdesoodes, rabastuvates metsades. Sage, läänesaartel haruldane. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 782 | Pähikuid varrel mitu, rootsulised, rootsu juures 1-3 lehetaolist kõrglehte | 783 |
| 783 | Pähikuraod siledad. Varred keskosas ümarad. Tolmukad 2,5-5 mm pikad | |
| Eriophorum angustifolium Honck. - ahtalehine villpea | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõredate kogumikena kasvav risoomvõsunditega taim. Alumised lehetuped punakaspruunid. Lehed 3-5 mm laiad, jäigad, renjad. Varred keskosas ümarad. Õisik 3-5 munaja pähikuga, pähikud õitsemise ajal 1-2 cm pikad. Õiekattekarvad valged, kuni 4 cm pikad. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Märgadel niitudel, kallastel, lodumetsades. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 783 | Pähikuraod karedad. Varred keskosas kolmekandilised. Tolmukapead 1,5-2 mm pikad | 784 |
| 784 | Taimed roomavate võsunditeta, kasvavd tihedate kogumikena. Lehed 3-8 mm laiad | |
| Eriophorum latifolium Hoppe - laialehine villpea | ||
| Iseloomulikud tunnused: Roomavate võsunditeta tihedate kogumikena kasvav taim. Lehed 3-6 mm laiad, lamedad. Varred keskosas kolmekandilised. Õisik 2-12 munaja pähikuga. Õiekattekarvad valged, 2-2,5 cm pikad. Kõrgus 30-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastes soodes, niisketel niitudel. Hajusalt. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 784 | Taimed roomavate võsunditega, kasvavad hõredalt. Lehed 1-2 mm laiad | |
| Eriophorum gracile W.D.J. Koch ex Roth - sale villpea | ||
| Iseloomulikud tunnused: Roomavate võsunditega hõremurusate kogumikena kasvav taim. Varred keskosas kolmekandilised. Lehed 1-2 mm laiad, kolmekandilised. Õisik 3-6 munaja pähikuga. Õiekattekarvad 1,5-2 cm pikad, valged. Kõrgus 25-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kraavides, õõtsikutel, soostunud niitudel. Harva. Õitseb juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 785 | Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi | 786 |
| 785 | Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega | 798 |
| 786 | Pähikud 2-3 õiega (luup!) | 787 |
| 786 | Pähikus rohkem kui 3 õit | 791 |
| 787 | Taimed suured, lehed 5-10 mm laiad. Pähikud pikarootsuliste külgmiste nuttidena | |
| Cladium mariscus (L.) Pohl - lääne-mõõkrohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 1-1,5 cm laiad, teravsaagja servaga, heledamad hallikasrohelised, leheserv ja alumine kesksoon teravate allapoole suunatud hammastega. Õisik 30-50 cm pikk, piklik, korruseline, koosneb 5-10-kaupa tihedatesse nuttidesse koondunud kollakaspruunidest pähikutest. Kõrgus 60-180 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastes soodes, veekogude kallastel. Paiguti Lääne-Eestis, mujal haruldane. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. |
 |
|
| 787 | Taimed väikesed, lehed alla 5 mm laiad. Pähikud tipmise nutina | 788 |
| 788 | Õied igal pool ümber õisikutelje. Vars kolmnurkne, lehtedega, enamasti harunenud | 789 |
| 788 | Õied õisikuteljel kahe vastaku reana. Vars ümar, lehtedeta (kõik lehed juurmised) | 790 |
| 789 | Pähikud valged. Tipmise õisiku alumine kandeleht enamasti õisikust lühem | |
| Rhynchospora alba (L.) Vahl - valge nokkhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tihedate kogumikena kasvav risoomvõsunditeta taim. Lehed 1-2 mm laiad, jäigad. Pähikud valkjaspruunid. Õisik 7-10 mm pikk, nutitaoline, tipmisest õisikust allpool sageli veel üks pikaraoline õisik. Tipmise õisiku alumine kandeleht õisikust lühem või veidi pikem. Õiekattekarvu 9-13, umbes pähklikese pikkused. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabaälvestes, laukaservadel. Harilik. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 789 | Pähikud punakaspruunid. Tipmise õisiku alumine kandeleht õisikust enamasti 20-50 mm pikem | |
| Rhynchospora fusca (L.) W.T. Aiton - tume nokkhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõredate kogumikena kasvav roomavate risoomvõsunditega taim. Lehed 0,5-1,5 mm laiad. Pähikud tumepruunid. Tipmise õisiku alumine kandeleht õisikust vähemalt kaks korda pikem. Õisik 8-12 mm pikk. Õiekattekarvu 5 või 6, pähklikesest kaks korda pikemad. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabastuvates nõmmemännikutes Loode-Eestis ja saartel. Haruldane. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 790 | Pähikid 1-3(5). Õisiku alumine kandeleht õisiku pikkune | |
| Schoenus ferrugineus L. - pruun sepsikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Väikeste mätastena kasvav taim. Alumised lehetuped mustjaspunased, läikivad, ülemised naaskelja labaga. Pähikuid 2 või 3. Õisik 1-1,4 cm pikk ja 2-8 mm lai, õisiku alumine kandeleht õisiku pikkune või veidi pikem. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastes allika- ja madalsoodes. Lääne- ja Loode-Eestis sage, mujal harva. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 790 | Pähikuid tavaliselt 5-15. Õisiku alumine kandeleht õisikust oluliselt pikem | |
| Schoenus nigricans L. - mustjas sepsikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehetuped mustpruunid, läikivad, ülemised heledamad, kitsa renja labaga. Pähikuid 5-10, õisik 1-1,8 cm pikk ja 8-12 mm lai. Õisiku alumine kandeleht õisikust vähemalt kaks korda pikem. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastes soodes läänesaartel. Haruldane. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 791 | Pähikud õisikus kahe reana, õisikuid üks | 792 |
| 791 | Pähikud pole kaherealiselt, õisikuid rohkem | 793 |
| 792 | Lehed lamedad. Õiekattekarvad pruunid, pähklikesest vähemalt kaks korda pikemad. Pähklike 1,5-2 mm. Pähikuid õisikus 10-25 | |
| Blysmus compressus (L.) Panz. ex Link - lapik soonerohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred pisut lapikud, ülaosas kolmekandilised. Lehed 2-4 mm laiad. Õisik 2-3 cm pikk, 8-15 roostepruuni pähikuga. Pähikud 6-8-õielised, varrel kaherealiselt. Pähklike läikiv, pruunikas. Õiekattekarvad pähklikesest vähemalt kaks korda pikemad. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, teeservadel. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 792 | Lehed kokkurullunud. Õiekattekarvad valged või puuduvad, pähklikesest palju lühemad. Pähklike 3-4 mm. Pähikuid õisikus 3-8 | |
| Blysmus rufus (Huds.) Link - tõmmu soonerohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred ümarad. Lehed 1-2 mm laiad. Õisik 0,8-2 cm pikk, 3-8 tumeda kastanpruuni pähikuga. Pähikus 1-3(5) õit. Pähklike tuhm, kollane. Õiekattekarvad pähklikesest lühemad või puuduvad. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rannaniitudel. Paiguti Lääne- ja Põhja-Eestis. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 793 | Õisik nutitaoline, paljude väikeste, üldjuhul tihedalt asetsevate lapikute pähikutega. Vars lehtedeta | |
| Cyperus fuscus L. - pruun lõikhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Väikeste puhmikutena kasvav taim. Varred teravalt kolmekandilised. Lehed 2-3 mm laiad, helerohelised, lamedad, varrest lühemad või sama pikad. Õisik nutitaoline, paljude väikeste tihedalt asetsevate lapikute pähikutega. Õisiku alumised kandelehed lehetaolised, õisikust pikalt üleulatuvad. Õiekattelehed tumepunased. Kõrgus 3-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Märgadel muda- ja liivakallastel, eriti Peipsi ääres ja Ida-Eestis. Harva. Õitseb juulist septembrini. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 793 | Õisik teistsugune. Vars lehtedega | 794 |
| 794 | Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute | 795 |
| 794 | Õisik tipmine | 796 |
| 795 | Varred kuni 3 m kõrged. Õiekattelehed siledad. Emakakaelu tavaliselt 3. Pähklike 2,5-3 mm, lapik-kolmnurkne | |
| Schoenoplectus lacustris (L.) Palla - järvkaisel | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred ruljad, puhasrohelised, kuni 2 cm läbimõõdus, lehitud või mõnikord üksikute lehtedega. Õisik 5-8 cm pikk. Õiekattelehed punakaspruunid, siledad, papillideta. Kõrgus 1-2,5 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mageveekogude kaldaosas. Tavaline, saartel haruldasem. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 795 | Varred kuni 1,5 m. Õiekakattelehed tihedalt tumedate papillidega kaetud. Emakakaelu tavaliselt 2. Pähklike 2-2,5 mm, lame või kaksikkumer | |
| Schoenoplectus tabernaemontani (C.C. Gmel.) Palla - kare kaisel | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred ruljad, sinakashallid, kuni 1,4 cm läbimõõduga, lehtedeta. Õisik 1,5-5 cm pikk. Õiekattelehed tumepruunid, kaetud tumedamate täpitaoliste papillidega. Kõrgus 0,5-1,2 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Põhja- ja Lääne-Eesti rannikul merevees sage, magevees harva. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 796 | Pähikud üle 8 mm pikad, 5-12, õisik tihe, koosneb 1-3 ülestikku asetsevast pähikute kimbust | |
| Bolboschoenus maritimus (L.) Palla - meri-mugulkõrkjas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred kolmekandilised. Lehed 3-6 mm laiad, lamedad, rohelised. Õisik koosneb 1-3 ülestikku asetsevast pähikute kimbust. Pähikuid 5-12, pruunid, piklikud. Õiekattekarvakesed pähklikesest lühemad. Risoomvõsundite tippudesse tekivad sügisel talvituvad kerajad kuni 1,5 cm laiused sigikehad. Kõrgus 20-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rannikuvetes. Läänerannikul tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 796 | Pähikud 3-8 mm pikad, arvukalt, hõreda õisikuna | 797 |
| 797 | Juurduvad steriilsed võrsed puuduvad. Õiekattekarvad sirged, jäigad. Pähikud 3-4 mm pikad, 2-5-kaupa | |
| Scirpus sylvaticus L. - metskõrkjas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab hõredate kogumikena. Lehed 0,5-1,9 cm laiad, helerohelised kuni tumerohelised, kahekurrulised. Varred püstised. Enamik pähikuid 2 või 3-kaupa, raotud, 3-4 mm pikad. Õiekattekarvad pähklikese pikkused. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kraavides, lodumetsades, veekogude kallastel. Tavaline. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 797 | Mahakaarduvad võrsed juurduvad tipus. Õiekattekarvad painduvad, siledad. Pähikud üksikult, 5-8 mm pikad | |
| Scirpus radicans Schkuhr - juurduv kõrkjas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 0,5-1,2 cm laiad. Paljuneb vegetatiivselt mahakaarduvate võrsete ja viljunud varte abil. Kõik pähikud üksikult, peale osaõisiku alumise pähiku kõik raolised, 3-9 mm pikad. Õiekattekarvad pähklikestest 2-3 korda pikemad. Kõrgus 60-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soistel luhtadel, niitudel, veekogude kallastel. Harva, peamiselt Peipsi kallastel. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 798 | Varre tipus 1 pähik | 799 |
| 798 | Varrel pähikuid rohkem kui üks | 802 |
| 799 | Taimed roomava risoomiga, ei moodusta puhmikuid | 800 |
| 799 | Taimed ilma roomava risoomita, tihedapuhmikulised | 801 |
| 800 | Põisikud kuni 3,5 mm pikad, selgelt soonilised (luup!). Emakakaelu 2 | |
| Carex dioica L. - kahekojane tarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Pika risoomiga, kasvab hõreda kogumikuna. Varred peened, ruljad, peenevaolised. Lehed harjasjad, siledad, vartest poole lühemad, alusel tuhmpruuni tupega. Kahekojalised taimed, pähikud ainult isas- või emasõitega. Emastaime pähikud tihedalt asetsevate põisikutega. Põisiku katteleht roostepruun, heleda kesktriibu ja kileja servaga, põisikust lühem. Põisikud pruunid, lühikese kahehambalise nokaga. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Siirdesoodes, soostunud niitudel, rabades. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 800 | Põisikud 5-7 mm pikad, ebaselgete soontega. Emakakaelu 3 | |
| Carex pauciflora Lightf. - õievähene tarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varre tipusüks pähik. Lehed 1-1,5 mm laiad, renjad, niitjad. Pähik 0,7-1 cm pikk. Põisikuid pähikus 2-5, valminult valkjaspruunid, alla käänatud. Põisik kitsassüstjas, peenesooneline. Põisiku katteleht kollakaspruun. Kõrgus 8-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabastuvates männimetsades, rabaservades. Hajusalt. Õitseb juunis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 801 | Taimed kahekojalised, pähikud ainult emas- või isasõitega | |
| Carex davalliana Sm. - raudtarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab tiheda puhmiku või väikese mättana. Varred soonilised, veidi karedad. Lehed kolmekandilised. Isaspähikud kitsas-ruljad. Emaspähikud hõredalt asetsevate põisikutega. Põisikud kõverdunud, ahenevad pikaks nokaks. Kattelehed põisikust lühemad, pruunid, teravad. Põisik tumepruun. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastes madalsoodes, soostunud niitudel. Paiguti Lääne-Eestis, kaguosas puudub. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 801 | Taimed ühekojalised, pähikute tipul isasõied, alusel emasõied | |
| Carex pulicaris L. - kirptarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 1 mm laiad, niitjad. Varre tipul üks pähik. Põisikuid pähikus 5-10, 3-5 mm pikad, valminult tumepruunid, läikivad, alla käändunud. Pähik 1-2,5 cm pikk. Põisiku katteleht pruun, heledama servaga, põisikust lühem. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soostunud niitudel. Lääne-Eestis tavaline, idaosas harva. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 802 | Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega | 803 |
| 802 | Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega | 826 |
| 803 | Lehetupe vaba serv ainult ülaosas (2-3 mm) kilejas, edasi rohtjas | |
| Carex disticha Huds. - lünktarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab hõreda kogumikuna. Lehed hallikasrohelised, lamedad kuni kahekurrulised, 3-4 mm laiad, umbes varre pikkused. Õisik tihe, 2-6 cm pikk, 20 või enama munaja pähikuga, ülemised ja alumised koosnevad emasõitest, keskmised isasõitest. Isasõie kohalt võib õisik olla veidi lünklik. Põisiku katteleht punakaspruun, heleda servaga, põisikust lühem. Põisik roostepruun, pika lõhestunud nokaga. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, siirdesoometsades, kraavides. Tavaline. Õitseb juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 803 | Lehetupp ülaservast allapoole pikalt kilejas | 804 |
| 804 | Vähemalt alumised pähikud asuvad varrel hõredalt | 805 |
| 804 | Kõik pähikud on varrel tihedalt koos | 814 |
| 805 | Taimed alusel punakad, tuped võrkkiududega (kiududeks jagunenud lehetupe jäänused) | 806 |
| 805 | Taimed pole alusel punakad, võrkkiude pole | 807 |
| 806 | Kõik pähikud enam-vähem võrdsed, 0,5-2 cm pikad, munajad | |
| Carex buxbaumii Wahlenb. - padutarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed alusel punaselt värvunud, tuped võrkkiududega. Kõik pähikud võrdse pikkusega, 0,5-2 cm pikad, munajad. Pähikuid 2-5, tipmine pähik nuiakujuline, alusel väheste isasõitega, teised pähikud emasõitega. Põisiku katteleht piklikmunajas. Kõrgus 30-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel lubjarikastel niitudel, madal- ja siirdesoodes. Paiguti Lääne-Eestis, mujal harva. Õitseb mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 806 | Tipmine pähik 2-4 cm pikk, sellele järgneb 1-2 palju lühemat pähikut, edasised on sarnased tipmisega | |
| Carex hartmanii Cajander - rulltarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed alusel punakad, tuped võrkkiududega. Tipmisele pähikule järgnevad kaks (või üks) märgatavalt lühemat pähikut, edasised on sarnased ülemisega. Pähikuid 2-5, tipmise alusel vähesed isasõied, teised emasõitega. Alumise emaspähiku kandeleht võib olla õisikust lühem või pikem. Põisik lühikese nokaga, pruunikas, peenesooneline. Põisiku katteleht süstjas. Kõrgus 30-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsaservades, lehtmetsades, niitudel. Hajusalt. Õitseb mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 807 | Põisikuid emaspähikus kuni 3 | |
| Carex disperma Dewey - õrn tarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehetuped helepruunid. Lehed hallikasrohelised, 1-1,5 mm laiad, lamedad kuni kahekurrulised, pehmed. Õisik 2-4 pähikuga, emasõite kohal 1 või 2 isasõit. Põisikute kattelehed valgekilejad, põisikust lühemad. Põisikud pruunid, soonelised, väga lühikese nokaga. Kõrgus 15-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuuse-lodumetsades, niisketes kuusikutes. Paiguti mandriosas, peamiselt Alutagusel ja Edela-Eestis. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 807 | Põisikuid emaspähikus rohkem kui 3 | 808 |
| 808 | Alumise emaspähiku kandeleht õisikust palju pikem | |
| Carex remota L. - varjutarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed tumerohelised, 1,5-2,5 mm laiad, lamedad. Õisik 6-10 piklikmunaja pähikuga. Alumise emaspähiku kandeleht õisikust pikalt üleulatuv. Põisiku katteleht valge, kilejas, põisikust lühem. Põisik kahvaturoheline, pika nokaga. Kõrgus 30-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes metsades. Paiguti., sagedam Edela-Eestis. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 808 | Alumise emaspähiku kandeleht õisikust lühem | 809 |
| 809 | Tipmine pähik teistest u. kaks korda pikem, nuiakujuline | |
| Carex mackenziei V.I.Krezc. - põhjatarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kollakasrohelised, 2-3 mm laiad, lamedad. Õisik 3-6 pähikuga, tipmine teistest umbes kaks korda pikem, nuiakujuline, selle alusel kõige rohkem isasõisi. Põisiku katteleht helepruun, valkja servaga, põisiku pikkune. Põisik hallikas, lühikese nokaga. Kõrgus 15-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mandriosa rannikualadel. Harva. Õitseb juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu altid. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 809 | Tipmine pähik teistest alla kahe korra pikem | 810 |
| 810 | Põisikud püstised, lühikese nokaga | 811 |
| 810 | Põisikud laiuvad või rõhtsad, ilma nokata või pika nokaga | 812 |
| 811 | Pähikud ümarmunajad, u. 5 mm pikad. Põisiku nokk pikalt lõhestunud, valge triibuga | |
| Carex brunnescens (Pers.) Poir. - tõmmukas tarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Murusalt kasvav taim. Varred peened, tikjad, ülaosas karedad. Lehed puhasrohelised, 1-2 mm laiad. Vanemad lehed ja lehetuped sageli kaetud kollakaspruunide laikudega. Õisik 4-8 ümarmunaja pähikuga. Põisikud munajad, soonilised, välisküljel pikalt lõhestunud nokaga, lõhestunud serv valge kileja äärisega. Põisikud pähikus püstiselt või poolpüstiselt. Kõrgus 10-45 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soistel niitudel, sihtidel, metsades. Harva. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 811 | Pähikud üle 5 mm pikad. Põisiku nokk veidi lõhestunud, ilma valge triibuta | |
| Carex canescens L. - hallikas tarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Murusalt kasvav hallikasroheline taim. Varred püstised, ülaosas karedad. Lehed 2-3 mm laiad, lamedad, vartest lühemad. Õisik 3-7 piklikmunaja pähikuga. Põisik munajas, püstine, katteleht rohelise kesktriibuga. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lodumetsades, sihtidel, rabaservades. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 812 | Pähikud laiusest pikemad | |
| Carex elongata L. - pikk tarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kollakasrohelised, 2-4 mm laiad, lamedad, varte pikkused. Kasvab väikeste mätastena. Taime alusel kiude pole. Õisik 2-8 cm pikk, 5-12 pähikuga. Pähikud piklikud. Põisiku katteleht punakaspruun, põisikust lühem. Põisik kollakaspruun, süstjas, sujuvalt nokaks ahenev. Põisikud asetsevad rõhtsalt. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lodumetsades, niisketes kuusikutes. Hajusalt. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 812 | Pähikud ümarad | 813 |
| 813 | Põisiku nokk moodustab ½ põisiku alumise osa pikkusest. Lehed jäigad, tumerohelised, renjad. Põisiku katteleht helepruun | |
| Carex echinata Murray - tähttarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed jäigad, tumerohelised, renjad, 1-2 mm laiad, vartest lühemad. Varred püstised, alusel hallide või hallikaspruunide labata tuppedega. Õisikus 3-5 hõredalt asetsevat pähikut. Pähikud ümarad, tähtjalt asetsevate põisikutega. Põisiku katteleht helepruun, põisik munajas, pruun, aheneb aeglaselt kahehambaliseks nokaks. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, soostunud metsades. Hajusalt. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 813 | Põisikud nokata. Lehed pehmed, puhasrohelised, lamedad. Põisiku kandeleht valge, kilejas | |
| Carex loliacea L. - lodutarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed pehmed, puhasrohelised, lamedad. Pähikuid 3-6. Pähikutes 4-10 tähtjalt asetsevat põisikut. Põisikud nokata, valminult pruunikad. Põisiku katteleht valge, kilejas. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lodumetsades ja nende raiesmikel. Paiguti, peamiselt Kirde- ja Edela-eestis. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 814 | Taimed pika risoomiga. Pähikutega varred kasvavad tavaliselt ridadena | 815 |
| 814 | Taimed pika risoomita. Pähikuid kandvad varred ei kasva ridadena | 817 |
| 815 | Põisiku tiibjas serv ei ulatu kõrgemale põisiku keskkohast. Lehed 1,5-4 mm laiad. Õisik 3-8 cm pikk | |
| Carex arenaria L. - liivtarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Pika risoomiga taim, pähikutega varred sageli ühes reas. Lehed 1,5-4 mm laiad. Lehetupe kileja osa ülaserv tumekollane. Õisik 3-8 cm pikk, 8-15 munaja pähikuga. Tipmised pähikud isasõitega, keskmiste tipus isasõied, alusel emasõied, alumised pähikud ainult emasõitega. Põisiku katteleht kollakas- kuni punakaspruun, heledama äärisega. Põisik punakaspruun, aheneb sujuvalt tipust lõhestunud nokaks. Kõrgus 15-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivikutel, rannaluidetel. Paiguti, rannikul ja saartel kohati sage. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 815 | Põisiku tiibjas serv ulatub 1/3 kuni ¾ põisiku pikkuseni. Lehed 1-2 mm laiad. Õisik 1-4 cm pikk | 816 |
| 816 | Kuivade kasvukohtade taimed. Õisik üle 1,2 cm pikk. Varred ülaosas karedad | |
| Carex brizoides L. - salutarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 1,5-3 mm laiad, lamedad, pehmed, varrest pikemad, helerohelised. Varred ülaosas karedad. Õisik 1,5-2,5 cm pikk, 5-9 äraspidimunaja pähikuga. Põisiku katteleht valkjas, põisikust lühem. Põisik aheneb sujuvalt pikaks nokaks. Kõrgus 25-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lehtmetsades. Väga haruldane. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 816 | Niiskete kasvukohtade taimed. Õisik 0,6-1 cm pikk. Vars sile | |
| Carex chordorrhiza L. f. - alsstarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed hallikasrohelised, 1,5-2 mm laiad, renjad, varrest lühemad. Varred siledad. Õisik 0,6-1 cm pikk, munajas, väga tihe, 3-5 pähikuga. Põisiku katteleht pruun, põisiku pikkune. Põisik elliptiline, pruun, läikiv, lühikese nokaga, sooniline. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel õõtsikul, rabastunud metsades. Hajusalt, peamiselt mandriosas. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 817 | Lehed üle 5 mm laiad | 818 |
| 817 | Lehed alla 5 mm laiad | 820 |
| 818 | Taime alus mustade lihtkiududeta. Põisik 2,5-3 mm pikk | |
| Carex paniculata L. - pööristarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab suurte mätastena. Lehed hallikasrohelised, 3-6 mm laiad, lamedad. Lehetuped pruunid, pole kiulised. Varred väga jäigad. Õisik tihe, alusel harunenud, 3-10 cm pikk, paljude pähikutega. Põisiku katteleht pruun, valge kileja servaga, põisiku pikkune. Põisik pruun, pika nokaga. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lammisoodes, sookraavides. Harva. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 818 | Taime alus mustade lihtkiududega. Põisik pikem kui 3 mm | 819 |
| 819 | Keelekese pikkus laiusega võrdne või sellest suurem. Põisik sile (luup!), läikiv. Lehed kollakasrohelised | |
| Carex otrubae Podp. - tihe tarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kollakasrohelised, 4-8 mm laiad. Õisik veidi lünklik, 5-10 munaja pähikuga. Õisiku kandelehed oma pähikutest pikemad. Põisiku katteleht punakaspruun. Põisik kollakasroheline, hiljem pruun, sooniline, veidi lõhestunud nokaga. Kõrgus 40-65 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soostunud niitudel. Haruldane. Õitseb mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 819 | Keeleke pikkusest laiem. Põisik papillidega. Lehed puhasrohelised | |
| Carex vulpina L. - rebastarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred väga teravad, enamasti nõgusate külgedega. Lehed puhasrohelised, 5-10 mm laiad, lamedad kuni kahekurrulised. Taimed alusel mustade lihtkiududega. Õisik tihe, 8 või enama munaja pähikuga. Põisiku katteleht roostepruun, teravnev, põisikuga sama pikk või lühem. Põisik valminult roostepruun, tuhm, näsakestega, aheneb sujuvalt välisküljelt lõhestunud nokaks. Kõrgus 40-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Märgadel niitudel, kallastel, teeservadel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 820 | Õisik alla 2 cm pikk. Väikeste puhmikutena kasvavad taimed | 821 |
| 820 | Õisik üle 2 cm pikk. Hõremurusalt või suurte mätastena kasvavad taimed | 822 |
| 821 | Taime alusel ei ole tumepruune lihtkiude. Lehed sinakasrohelised. Õisik 3-5 laimunaja pähikuga | |
| Carex heleonastes L. f. - turvastarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sinakasrohelised, vartest lühemad, lehetuped kiududeta. Õisik 3-5 laimunaja pähikuga. Põisiku katteleht hele punakaspruun, põisikust lühem. Põisik valkjasroheline kuni helepruun, peenesooneline, pikkamisi nokaks ahenev. Kõrgus 15-35 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabastuvates soodes, lodumetsades. Harva. Õitseb juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 821 | Taim alusel tumepruunide lihtkiududega. Lehed hallikasrohelised. Õisik 2-3 piklikmunaja pähikuga | |
| Carex glareosa Wahlenb. - klibutarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Väikeste puhmikutena kasvav taim alusel tumepruunide lihtkiududega. Lehed hallikasrohelised, renjad, vartest lühemad. Õisik 2 või 3 piklikmunaja pähikuga. Põisiku katteleht tumepruun, põisikust lühem. Põisik hallikasroheline kuni pruun, sooniline, lühikese nokaga. Kõrgus 10-35 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererandadel. Harva. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu altid. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 822 | Põisikud alla 3 mm pikad | 823 |
| 822 | Põisikud üle 3 mm pikad | 824 |
| 823 | Õisik tihe, ei ole harunenud. Alumised lehetuped mustade kiududeta. Kasvab murusalt, ei moodusta mättaid | |
| Carex diandra Schrank - ümartarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hallikasroheline hõremurusalt kasvav taim. Varred püstised või kaardus, suhteliselt jäigad. Lehed jäigad, lamedad või renjad, 1-3 mm laiad, varrest lühemad. Õisik tihe, 2-4,5 cm pikk, ei ole harunenud. Alumise pähiku kandeleht pähikust märksa lühem, rohelise kesktriibu ja naaskelja tipuga. Põisiku katteleht põisikust pisut lühem, pruun, laia heleda servaga. Põisik läikiv tumepruun, aheneb pikkamisi nokaks. Kõrgus 25-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soostunud niitudel, siirdesoodes. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 823 | Õisik vähemalt alusel harunenud. Alumised lehetuped ohtrate mustade lihtkiududega. Kasvab kõrgete mätastena | |
| Carex appropinquata Schumach. - eristarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab kõrgete mätastena. Alumised lehetuped ohtrate mustade lihtkiududega. Lehed 1,5-2 mm laiad, hallikasrohelised, renjad. Õisik 4-8 cm pikk, alusel harunenud. Põisik tuhm, aheneb järsult pikaks nokaks. Kõrgus 40-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soostunud niitudel, madalsoodes, kraavides. Hajusalt. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 824 | Põisikud pähikus püstiselt. Kasvab tihedate puhmikutena | |
| Carex leporina L. - jänestarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehetuped hele- kuni tumepruunid, pruunide lihtkiududega. Lehed 1,5-3,5 cm laiad. Õisik 1-4 cm pikk, 4-9 munaja pähikuga. Põisikud pähikus püstiselt. Põisiku katteleht hele- kuni tumepruun, heledama servaga, põisikust lühem. Põisik kileja tiivulise servaga, pruun, sujuvalt nokaks ahenev. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, raiesmikel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 824 | Põisikud asetsevad pähikus rõhtsalt või tähtjalt. Puhmikuid ei moodusta | 825 |
| 825 | Taime alaosa helepunase tooniga. Keeleke 2-4 korda laiusest pikem. Põisikud alaosas käsnja koega, 5,4-6,5 mm pikad | |
| Carex spicata Huds. - lakktarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Valkjasroheline murusalt kasvav taim. Lehetuped roosakad. Lehed lamedad, 2-3,5 cm laiad, vartest lühemad. Õisik 5-12 munaja pähikuga, alumised üksteisest eemal, pikkade kandelehtedega. Põisik munajas, rohekas, valminult pruun, läikiv, aheneb sujuvalt nokaks. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, metsaservadel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 825 | Taime alaosa pole punakas. Keelekepikkusest laiem. Põisik pole alusel käsnjas, 3-4 mm pikk | |
| Carex muricata L. - siiltarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 1,5-3 cm laiad, vartest lühemad. Murusalt kasvav valkjasroheline taim. Varte alusel vanade tuppede mustjad kiud. Õisik 4-7 ümara pähikuga. Põisikud asetsevad pähikus rõhtsalt kuni tähtjalt. Põisk mustjaspruun, järsu lühikese nokaga. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, nõlvadel. Põhja-Eestis rannikualadel ja saartel paiguti, mujal harva. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 826 | Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad | 827 |
| 826 | Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega | 830 |
| 827 | Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed | 828 |
| 827 | Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta | 829 |
| 828 | Alumised lehetuped kollakaspruunid. Lehed sinakasrohelised. Põisikud 2,5-4 mm pikad | |
| Carex elata Bell. ex All. - luhttarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab mätastena. Alumised lehetuped pruunikas- kuni õlgkollased, võrkkiududega. Lehed hallikasrohelised, 2-5 mm laiad, andruga kuni kahekurrulised. Nii isas- kui emaspähikuid 2-4, piklikud, alumise emaspähiku kandeleht õisikust lühem. Põisiku katteleht mustjas, põisiku pikkune või pikem. Põisik munajas, lühikese nokaga, sinakashall. Kõrgus 40-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, veekogude kallastel, luhtadel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 828 | Alumised lehetuped tumepunased või mustjaspunased. Lehed tumerohelised. Põisikud 2-2,5 mm pikad | |
| Carex cespitosa L. - mätastarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab mätaste või tihedate puhmikutena. Alusel mustjaspunased võrkkiududega lehetuped. Lehed tumerohelised, 1-3 mm laiad, kahekurrulised. Isaspähikuid üks, emaspähikuid 1-3. Alumise emaspähiku kandeleht õisikust lühem. Põisiku katteleht mustjas, põisikust lühem. Põisik hallikasroheline, väga lühikese nokaga. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, lodumetsades. Mandril sage, saartel harva. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 829 | Lehed 1-3(5) mm laiad, kuivades sisserulluvate servadega. Isaspäikuid 1 | |
| Carex nigra (L.) Reichard - harilik tarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Puhmikutena kasvav taim. Alumised lehetuped hele- kuni tumepruunid, läikivad. Lehed lamedad kuni renjad, kuivades sisserulluvate servadega, 1,5-3 mm laiad, hallikasrohelised. Isaspähikuid üks, emaspähikuid 2-4, 1-2,5 cm pikad. Alumise emaspähiku kandeleht õisiku pikkune. Põisiku katteleht mustjaspruun, tömp, põisikust lühem. Põisik valminult pruun, lühikese nokaga. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, soostunud niitudel, metsades, puisniitudel. Sage. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 829 | Lehed (3)5-10 mm laiad, servad rulluvad kuivades väljapoole. Isaspähikuid 2-4 | |
| Carex acuta L. - sale tarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehetuped pruunid kuni punakaspruunid. Lehed 3-10 mm laiad, rohelised, andruga, lamedad kuni kahekurrulised. Varred ülaosas karedad. Isaspähikuid 1-4, emaspähikuid 2-4, kuni 10 cm pikkused. Põisik lame, lühikese nokaga, rohekas. Põisiku katteleht süstjas, teravnev, mustjaspruun, põisikust pikem. Kõrgus 15-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, soodes, luhtadel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 830 | Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!) | 831 |
| 830 | Põisikud paljad, karvad vahel noka servades | 842 |
| 831 | Põisikud selgelt kaheharulise üle 5 mm pika nokaga | 832 |
| 831 | Põisikud ilma nokata või lühikese, alla 0,5 mm pikkuse koonilise teraviku või nõrgalt kaheharulise nokaga | 833 |
| 832 | Lehed karvased vähemalt tuppedel. Põisikud pehmekarvased | |
| Carex hirta L. - karvane tarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab hõredate kogumikena. Taim üleni karvane. Alumised lehetuped pruunikaspunased, võrkkiududega. Lehed 2-5 mm laiad, heledamad hallikasrohelised, kahekurrulised. Õisik hõre, isaspähikuid 2 või 3, emaspähikuid 2-4, püstised, piklikud. Alumise emaspähiku kandeleht õisiku pikkune. Põisiku katteleht punakaspruun, heledama servaga, pika ogatipuga, põisikust lühem. Põisik karvane, valminult pruun, aheneb sujuvalt pikaks kahehambaliseks nokaks. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, teeäärtes, nõlvadel. Harilik. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 832 | Lehed paljad. Põisikud tihedalt viltkarvased | |
| Carex lasiocarpa Ehrh. - niitjas tarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred alusel ruljad, ülaosas kolmekandilised. Alumised lehetuped punakaspruunid, võrkkiududega. Lehed hallikasrohelised, 1-2 mm laiad, jäigad, renjad. Isaspähikuid 1-3, 3-6 cm pikad, tihedalt. Emaspähikuid 1-3, varrel hõredalt. Õisiku alumine kandeleht õisikust pikem. Põisiku katteleht roostepruun, ogatipuga, põisiku pikkune. Põisik pruun, lühikese nokaga. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Siirde- ja madalsoodes, soostunud niitudel. Hajusalt. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 833 | Taimed moodustavad tihedaid mättaid, roomavad risoomid puuduvad | 834 |
| 833 | Taimed tihedaid mättaid ei moodusta, roomavad risoomid olemas | 837 |
| 834 | Emaspähikud tihedad. Alumine kandeleht pole vart ümbritseva alusega | 835 |
| 834 | Emaspähikud hõredad. Alumine kandeleht ümbritseb vart 3-10 mm ulatuses | 836 |
| 835 | Alumine kandeleht pruun. Lehed noorelt hõredalt karvased. Põisiku kattelehed tumedad, põisikust lühemad | |
| Carex montana L. - mägitarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed helerohelised, pehmed, hõredakarvased, lamedad, 1-2 mm laiad. Alumised lehetuped mustjaspunased, väheste kiududega. Õisik tihe. Isaspähikuid üks, emaspähikuid 1-3, 0,5-1 cm pikad, ümarad. Alumise emaspähiku kandeleht pruunikas, õisikust lühem. Põisiku katteleht mustjaspunane, heleda äärega, põisikust lühem. Põisik rohekas, järsult lühikeseks nokaks ahenev. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastel puisniitudel, tamme-segametsades, nõlvadel. Paiguti, sagedam Põhja-Eestis ja läänesaartel. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 835 | Alumine kandeleht lehetaoline, roheline. Lehed ka noorelt paljad. Põisiku kattelehed punakad, u. põisiku pikkused | |
| Carex pilulifera L. - põngastarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehetuped heledamad punakaspruunid, ohtrate kiududega. Lehed helerohelised, 2-3 mm laiad, pehmed, kahekurrulised. Õisik tihe, harva alumine pähik teistest eemal. Isaspähikuid üks, 0,5-1 cm pikk, emaspähikuid 2 või 3, 0,5-1 cm pikad, ümarad. Põisiku katteleht punakaspruun, põisikust pikem või lühem. Põisik ümar, karvane, valminult pruun, järsu nokaga. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel nõlvadel, kinkudel, hõredates metsades. Paiguti, Kagu-Eesytis harva. Õitseb mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 836 | Põisikud 2-3 mm pikad, vähemalt 1,5 korda nii pikad kui põisiku kattelehed | |
| Carex ornithopoda Willd. - varvastarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehetuped heledamad pruunikaspunased. Lehed 2-3 mm laiad, helerohelised. Isaspähikuid üks, 4-8 mm pikk, emaspähikuid 1-4. Alumise emaspähiku kandeleht punakaspruun. Põisiku katteleht põisikust oluliselt lühem. Põisik hõredakarvane, rohekas, järsult lühikeseks nokaks ahenev. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Nõlvadel, hõredates lehtmetsades, loodudel. Tavaline. Õitseb mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 836 | Põisikud 3-4,5 mm pikad, enam-vähem kattelehtede pikkused | |
| Carex digitata L. - sõrmtarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab puhmikutena. Alumised lehetuped tumepunased. Lehed 2-5 mm laiad, tumerohelised, lamedad, lühidalt teritunud. Emaspähikud asuvad varrel hõredalt, alumise emaspähiku kandeleht punakaspruuni tupega. Põisiku katteleht tömp, punakaspruun, põisiku pikkune. Põisik kolmekandiline, hõrekarvane, rohekas, hiljem pruun, lühikese nokaga. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, puisniitudel. Tavaline. Õitseb mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 837 | Emaspähikud hõredad, väheste õitega | |
| Carex rhizina Blytt ex Lindblom - jalgtarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim maapinnal roomava jämeda risoomiga. Alumised lehetuped tumepruunid, ohtrate kiududega. Lehed hallikasrohelised, 2-3,5 mm laiad, kahekurrulised. Õisik hõre, pähikud sõrmjalt asetsevad. Isaspähikuid üks, emaspähikuid 2 või 3, 1,5-3 cm pikad, hõredalt asetsevate põisikutega. Põisik hõrekarvane, rohekashall, lühikese nokaga. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsaservadel, kuivadel nõlvadel. Haruldane. Õitseb mais. Looduskaitseline seisund: LK I kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – äärmiselt ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 837 | Emaspähik tihe, paljude õitega | 838 |
| 838 | Põisikud selgete soontega | |
| Carex globularis L. - keratarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Peente roomavate ja harunevate helepunaste risoomvõsunditega taim. Alumised lehetuped helepunased, võrkkiududega. Lehed tumerohelised, 1-2 mm laiad. Isaspähikuid üks, 0,5-1cm pikk, emaspähikuid 2 või 3, ümarad. Põisiku katteleht punakaspruun. Põisikud lühikese nokaga. Kõrgus 15-35 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabastuvates männi- ja kuusemetsades. Hajusalt. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 838 | Põisikud soonteta | 839 |
| 839 | Isaspähikuid 2 või rohkem. Alumised lehetuped jäävad terveks | |
| Carex flacca Schreb. - vesihaljas tarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõreda kogumikuna kasvav taim. Lehed 2,5-6 mm laiad, kahekurrulised, vähemalt alaküljel sinakashallid. Alumised lehetuped pruunikas- kuni lillakaspunased, võrkkiududega. Pähikud pikkadel raagudel, valminult rippuvad. Isaspähikuid 1-3, emaspähikuid 2 või 3, 1-5 cm pikad, piklikud. Alumise emaspähiku kandeleht õisiku pikkune või pikem. Põisiku katteleht tömp, mustjaspunane, põisikust lühem. Põisik valminult mustjas. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastel niitudel ja puisniitudel, loodudel. Lääne-Eestis tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 839 | Isaspähikuid üks. Alumised lehetuped kiulised | 840 |
| 840 | Alumine kandeleht pähikust pikem. Lehed hallikad. Niiskete kasvukohtade taimed | |
| Carex tomentosa L. - villtarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehetuped mustjaspunased, võrkkiududega. Lehed rohelised, allküljel sageli hallikasrohelised, 1,5-3 cm laiad. Isaspähikuid üks, 1-2,5 cm pikk, emaspähikuid 1 või 2. Põisiku katteleht tume-punakaspruun. Põisik tihedalt hallikarvane, väga lühikese nokaga. Kõrgus 15-35 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, loodudel. Paiguti Lääne-Eestis, mujal harva. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 840 | Alumine kandeleht pähikust palju lühem. Lehed rohelised. Üsna kuivade kasvukohtade taimed | 841 |
| 841 | Alumine kandeleht 3-5 mm pikkuse tupega. Põisikute kattelehed põisiku pikkused | |
| Carex caryophyllea Latourr. - kevadtarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab hõremurusalt. Varred kaarjad, ebaselgelt kolmekandilised. Lehed rohelised kuni helerohelised, 2-3 mm laiad, servast tagasi käändunud, vartest lühemad. Emaspähikuid 2-3, munajad või piklikmunajad. Põisiku katteleht pruun, põisiku pikkune või pikem. Põisik lühikese nokaga. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel loodudel, nõlvadel, sarapikes. Tavaline. Õitseb mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 841 | Alumine kandeleht tupeta või alla 2 mm pikkuse tupega. Põisikute kattelehted põisikust lühem | |
| Carex ericetorum Pollich - nõmmtarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõremurusalt kasvav hallikasroheline taim alusel kastanpruunide läikivate tuppede ja nende kõdunenud kiududega. Varred peened, jäigad. Lehed tumerohelised, 1,5-4 mm laiad, varre alusele koondunud. Emaspähikuid 1-3, piklikmunajad. Põisiku katteleht põisikust lühem. Põisik pruun, väga lühikese nokaga. Kõrgus 10-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel nõlvadel, nõmmemetsades. Hajusalt. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 842 | Vähemalt alumine pähik rippuv | 843 |
| 842 | Pähikud pole rippuvad | 850 |
| 843 | Isaspähikuid 2 või rohkem | 844 |
| 843 | Isaspähikuid 1 | 846 |
| 844 | Põisikud nokata või terve, alla 0,5 mm pika nokaga | |
| Carex flacca Schreb. - vesihaljas tarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõreda kogumikuna kasvav taim. Lehed 2,5-6 mm laiad, kahekurrulised, vähemalt alaküljel sinakashallid. Alumised lehetuped pruunikas- kuni lillakaspunased, võrkkiududega. Pähikud pikkadel raagudel, valminult rippuvad. Isaspähikuid 1-3, emaspähikuid 2 või 3, 1-5 cm pikad, piklikud. Alumise emaspähiku kandeleht õisiku pikkune või pikem. Põisiku katteleht tömp, mustjaspunane, põisikust lühem. Põisik valminult mustjas. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastel niitudel ja puisniitudel, loodudel. Lääne-Eestis tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 844 | Põisikud üle 0,5 mm pikkuse sügavalt kaheharulise nokaga | 845 |
| 845 | Põisikud 2-2,5 korda laiusest pikemad, püstised. Emaspähikud üksteisest eemal, alumise pähiku tipp ei ulatu järgmise aluseni | |
| Carex riparia Curtis - kallastarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed alt, sageli ka pealt sinakashallid, 8-15 mm laiad. Lehetuped pruunid või punakaspruunid, ümarad. Isaspähikuid 3-5, ligistikku. Emaspähikuid 2-4, ruljad, 2-7 cm pikad. Alumise emaspähiku kandeleht õisikust pikem. Põisik tume-rohekaspruun, läigib, lühikese kahehambalise nokaga, asetseb poolpüstiselt. Põisiku katteleht tumepruun, ogatipuga, põisiku pikkune. ÕRGUS 60-150 CM.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, soostunud niitudel, kraavides. Paiguti. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 845 | Põisikud 4-5 korda laiusest pikemad, valminult allapoole hoiduvad. Emaspähikud tihedalt, alumise pähiku tipp ulatub järgmise aluseni | |
| Carex pseudocyperus L. - kraavtarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kollakasrohelised, 5-12 mm laiad, ristroodudega. Alumised lehetuped valkjaspruunid. Emaspähikud 3-7 cm pikad, veidi rippuvad. Põisiku katteleht pika ogatipuga, põisiku pikkune. Põisik läikiv, sooniline, aheneb sujuvalt pikaks nokaks, pähikus rõhtsalt. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, niisketel niitudel, kraavides. Hajusalt. Õitsebmais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 846 | Emaspähikud rohelised kuni hele kollakasrohelised | 847 |
| 846 | Emaspähikud pruunid | 848 |
| 847 | Emaspähikud 5-12 mm pikad. Märgade kasvukohtade taimed | |
| Carex pseudocyperus L. - kraavtarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kollakasrohelised, 5-12 mm laiad, ristroodudega. Alumised lehetuped valkjaspruunid. Emaspähikud 3-7 cm pikad, veidi rippuvad. Põisiku katteleht pika ogatipuga, põisiku pikkune. Põisik läikiv, sooniline, aheneb sujuvalt pikaks nokaks, pähikus rõhtsalt. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, niisketel niitudel, kraavides. Hajusalt. Õitsebmais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 847 | Emaspähikud 2,5-5 mm pikad. Parasniiskete kohtade taimed | |
| Carex sylvatica Huds. - metstarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed rohirohelised, 4-8 mm laiad, vartes lühemad. Alumised lehetuped helepruunid. Varred tipus peened, veidi longus. Emaspõhikuid 3-5, lineaalsed, 1,5-6 cm pikad, pikkadel raagudel, valminult longus või rippuvad. Põisiku katteleht valkjas, teravnev, põisikust lühem. Põisik pika nokaga, pähikus poolpüstiselt. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Varjukates salumetsades, lodumetsades. Paiguti, sagedam mandri idaosas. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 848 | Moodustab tihedaid puhmikuid, roomav risoom puudub | |
| Carex capillaris L. - jõhvtarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab puhmikutena. Alumised lehetuped punakaspruunid, lihtkiududega. Lehed puhasrohelised, 1,5-3 mm laiad, varrest lühemad. Õisik tihe, isaspähikuid üks, valkjas, 5-7 mm pikk. Emaspähikuid 2-4, 0,4-1,5 mm pikad, valminult pikkadel kaarjatel raagudel rippuvad. Alumise emaspähiku kandeleht pähikust lühem. Põisiku katteleht valkjas, põisikust lühem. Põisik pruun, läikiv, aheneb sujuvalt nokaks. Kõrgus 15-45 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel ja puisniitudel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 848 | Roomava risoomiga taimed, puhmikuid ei moodusta | 849 |
| 849 | Lehed hallikasrohelised, 1-2 mm laiad. Külgmised pähikuid ainult emasõitega | |
| Carex limosa L. - mudatarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juured tihedalt kaetud tumekollaste karvadega. Lehed 1-2 mm laiad. Lehetuped punakad, võrkkiududega. Emaspähikuid 1 või 2, alumise emaspähiku kandelehe laba pähikust lühem.Põisiku katteleht pruun, ogatipuga, põisikust pikem. Põisik hallikasroheline, sooniline, järsult lühikeseks nokaks ahenev. Kõrgus 15-45 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabaälvestes, siirdesoodes. Hajusalt. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 849 | Lehed rohelised, 2-4 mm laiad. Külgmised pähikud alusel isasõitega | |
| Carex irrigua (Wahlenb.) Sm. ex Hoppe - sagristarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juured tihedalt kaetud tumekollaste karvadega. Lehetuped punakad, võrkkiududega. Lehed 1-2 mm laiad. Emaspähikuid 1-3, 0,8-1,3 cm pikad, alumiste alusel üksikud isasõied. Pähikud pikkadel raagudel, valminult rippuvad. Alumise emaspähiku kandeleht õisikust pikem. Põisiku katteleht süstjas, põisikust pikem ja kitsam. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Siirdesoodes, rabaservades. Hajusalt. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 850 | Lehetuped või lehed või varred karvased | |
| Carex pallescens L. - kahkjas tarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab tihedate puhmikutena. Lehed helerohelised, 1,5-3,5 cm laiad, karvased, kahekurrulised. Alumised lehetuped pruunikaspunased, karvased, võrkkiududega. Õisik tihe, isaspähikuid üks, 0,5-1 cm pikk, emaspähiluid 2 või 3, 0,8-1,8 cm pikad, ruljad, veidi longus. Alumise emaspähiku kandeleht õisikust pikem. Põisiku katteleht kahvatupruun, põisikust lühem. Põisik kollakasroheline, nokata. Kõrgus 20-45 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 850 | Lehetuped, lehed ja varred paljad | 851 |
| 851 | Alumine kandeleht ei ümbritse vart | 852 |
| 851 | Alumine kandeleht 2-10 mm ulatuses ümber varre | 854 |
| 852 | Põisiku nokk 0,5 mm pikk, nõrgalt kaheharuline | |
| Carex acutiformis Ehrh. - sootarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehetuped sageli punaka värvusega. Lehed vähemalt alaküljel sinakashallid, alla 1 cm laiad. Emaspähikud 2-5 cm pikad. Alumise emaspähiku kandeleht alusel ristipidiselt kurdunud. Põisik lamedalt kolmekandiline, lühikese nokaga, sinakasroheline, hiljem pruunikas. Põisiku katteleht süstjas, teravnev, tumepruun, põisiku pikkune. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, soostunud niitudel, kraavides. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 852 | Põisiku nokk kaheharuline, vähemalt 0,75 mm pikk | 853 |
| 853 | Põisikud rõhtsad, järsult nokaks ahenevad | |
| Carex rostrata Stokes - pudeltarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehetuped käsnjalt paksenenud, taim seetõttu alusel jämenenud. Varred ümarad. Lehed 2-4(8) mm laiad, hallikasrohelised, renjad, ülaküljel papillidega, alaküljel selgete ristroodudega. Õisik hõre, isaspähikuid 2-4, 3-5 cm pikad. Emaspähikuid 2 või 3, 2-7 cm pikad, püstised, ruljad, rõhtsalt asetsevate põisikutega. Põisiku katteleht põisikust lühem, punakaspruun. Põisik valminult pruunikas, aheneb järsult pikaks nokaks, meenutab Pliska pudelit. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, kraavides, kallastel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 853 | Põisikud püstised, ahenevad nokaks aeglaselt | |
| Carex vesicaria L. - põistarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed puhasrohelised, 3-5 mm laiad, umbes varte pikkused, ristroodudega. Alumised lehetuped sageli punaka tooniga. Isaspähikuid 2 või 3, asetsevad ligistikku. Emaspähikuid 2-4, ruljad, 3-6 cm pikad, üksteisest eemal. Põisik valminult kollane, püstine, aheneb sujuvalt nokaks. Põisiku katteleht põisikust lühem. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, niisketel niitudel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 854 | Murusalt või väga hõredate puhmikutena kasvav pikarisoomilised taimed | 855 |
| 854 | Tihedate puhmikutena kasvavad taimed, roomav risoom puudub või väga lühike | 856 |
| 855 | Alumine kandeleht vart tihedalt ümbritseva tupega. Lehed hallikad. Põisik peaaegu nokata või järsult 0,5 mm pikkuseks nokaks ahenev | |
| Carex panicea L. - hirsstarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed pikalt teritunud, sinakasrohelised, 2-4 mm laiad, andruga kuni kahekurrulised. Leherood lõpeb enne lehetippu. Isaspähikuid üks, emaspähikuid 1-3. Alumise emaspähiku kandeleht vart tihedalt ümbritseva tupega, õisikust lühem. Põisiku katteleht tumepruun, heleda servaga. Põisikud hõredalt nagu hirsiterad, valminult pruunikad. Kõrgus 15-45 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, loopealsetel. Sage. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 855 | Alumine kandeleht vart lõdvalt ümbritseva tupega. Lehed kollakas- kuni tumeroheliesed. Põisik aheneb aeglaselt 0,5-1 cm pikkuseks nokaks | |
| Carex vaginata Tausch - tupptarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lühidalt teritunud, puhasrohelised, 2-5 mm laiad, kahekurrulised. Alumised lehetuped helepruunid. Isaspähikuid üks, 1-1,5 cm pikk, emaspähikuid 1-3, 1-2 cm pikad, asetsevad hõredalt. Alumise emaspähiku kandeleht pähikust lühem, vart lõdvalt ümbritseva tupega. Põisiku katteleht punakaspruun, heledama servaga, põisikust lühem. Põisik rohekaskollane, lühikese viltuse nokaga. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soostunud metsades, niisketel niitudel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 856 | Alumine kandeleht õisikust lühem | 857 |
| 856 | Alumine kandeleht õisiku pikkune või pikem | 858 |
| 857 | Põisiku katteleht kileja servata või väga kitsa servaga | |
| Carex distans L. - läänetarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hallikasroheline tihedate puhmikutena kasvav taim. Alusel mustjaspruunide labata tuppedega. Lehed 2-3 mm laiad, jäigad, allapoole rullunud servadega, vartest lühemad. Õisik hõre, 2-5 pähikuga, tipmine on ruljas pikaraoline isaspähik, millest allpool 1-4 kuni 2 cm pikkust tihedat emaspähikut. Alumise emaspähiku kandeleht kuni poole õisikuni ulatuv, varrelehtede sarnane, kitsam. Põisiku katteleht roostepruun, keskel triibuga, põisikust lühem. Põisikud rohekad, kahehambalise nokaga. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannikul Lääne-Eestis paiguti. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 857 | Põisiku katteleht hästimärgatava valge kileja servaga | |
| Carex hostiana DC. - ääristarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab hõredate kogumikena. Lehetupe kileja osa ülaserv üles suunatud kileja pikendusega. Lehe keskrood lõpeb enne lehetippu. Isaspähikuid 1-3, emaspähikuid 2-4. Emaspähikud üksteisest umbes 5 cm kaugusel, kollakasrohelised kuni pruunid. Põisik kaheharulise nokaga, valminult pruun. Põisiku katteleht roostepruun, valge kileja servaga. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastes madalsoodes, niisketel niitudel. Lääne-Eestis tavaline, mujal paiguti. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 858 | Põisikud püstiselt | |
| Carex extensa Gooden. - randtarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed tugevalt paksenenud, hallikasrohelised, renjad, sisserulluvate servadega, 1-2 mm laiad. Kasvab tiheda puhmikuna. Alumised lehetuped tumepruunid. Õisik tihe, isaspähikuid üks, emaspähikuid 2 või 3, alumine mõnikord teistest eemal. Põisiku katteleht munajas, ogatipuga, pruun, põisikust lühem. Põisik sooniline, lühikese nokaga. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannal. Paiguti Lääne-Eestis. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 858 | Põisikud rõhtsalt või allakäändunult | 859 |
| 859 | Põisikud 2-4 mm pikad, nokk sirge, 1/3-1/2 põisiku alumise osa pikkune | 860 |
| 859 | Põisikud (3,5)4-6 mm pikad, nokk alumise osa pikkune, kõvedunud | 861 |
| 860 | Varred püstised. Lehed 1-3,5 mm laiad. Põisikud kuni 3,5 mm pikad | |
| Carex viridula Michx. - ojatarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 1-3 mm laiad, kollakas- kuni puhasrohelised, lamedad kuni andruga, varte pikkused. Kasvab väikeste puhmikutena. Isaspähikuid üks, emaspähikuid 2-5, 3-8 mm pikad, lähestikku. Põisiku katteleht punakaspruun, põisikust lühem. Põisik munajas, nokk kuni 1/3 põisiku pikkusest. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel hõreda taimestikuga niitudel, kraavides, rannikul. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 860 | Varred kaarjalt tõusvad. Mõned lehed tavaliselt üle (3)3,5 mm laiad. Põisikud üle 3,5 mm pikad | |
| Carex demissa Hornem. - sirptarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed umbes varte pikkused, 2,5-4 mm laiad, puhasrohelised. Varred kaarjalt tõusvad. Alumine emaspähik teistest eemal, sageli varre alumisel kolmandikul. Põisik sageli ka valminult roheline, umbes 1/3 põisiku pikkuse nokaga. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, sihtidel. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 861 | Põisikud 5-7 mm pikad. Isapähik tavaliselt rootsutu. Lehed kuni 7 mm laiad | |
| Carex flava L. - kollane tarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab puhmikutena. Lehed kollakasrohelised, 3-5 mm laiad, lamedad kuni kahekurrulised. Isaspähikuid üks, kuni 5 mm pikkuse raoga. Emaspähikuid 2 või 3, ümarad, 0,8-2 cm pikad, asuvad tihedalt, vahel alumine teistest eemal. Alumise emaspähiku kandeleht õisikust pikem. Põisiku katteleht punakaspruun, mõnikord heleda servaga, põisikust lühem. Põisik valminult kollane, aheneb umbes poole põisiku pikkuseks kõverdunud nokaks. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Madalsoodes, niisketel niitudel. Tavaline. Õitseb mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 861 | Põisikud 1,5-5 mm pikad. Isaspähik rootsuline. Lehed alla 4 mm laiad | |
| Carex lepidocarpa Tausch - niidutarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed vartest poole lühemad, 2-3 mm laiad, kollakasrohelised. Isaspähikuid üks, emaspähikuid 2 või 3, 0,7-1,5 cm pikad, asuvad varrel hõrealt. Põisiku katteleht punakaspruun, heleda servaga, põisikust lühem. Põisik rohekaskollane, 1/3-1/2 põisiku pikkuse veidi käändunud nokaga. Kõrgus 20-45 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, siirde- ja madalsoodes. Hajusalt. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 862 | Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne | 863 |
| 862 | Õisik harunenud pööris | 889 |
| 863 | Pähikud oheteta | 864 |
| 863 | Pähikud ohetega | 873 |
| 864 | Pähikud varre vastaskülgedel | 865 |
| 864 | Pähikud varrel ümberringi | 869 |
| 865 | Pähikud kinnituvad õisiku teljele kitsama küljega | |
| Lolium perenne L. - karjamaa-raihein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 3-6 mm laiad, veidi renjad, siledad, alt tugevasti läikivad. Keeleke kuni 1 mm pikk. Kõrvakesed sirpjad, lühikesed. Õisikud lapikud, pähikud kinnituvad varrele kitsama servaga, kollakasrohelised või lillakad. Kõrgus 30-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Tallatud kohtadel, rohtunud teedel, teeäärtel, kultuurtaimena karjamaadel ja murudes. Hajusalt. Õitseb maist oktoobrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 865 | Pähikud kinnituvad õisiku teljele laiema küljega | 866 |
| 866 | Pähikud kahesugused: sisemine pähik viljuv, lapik, koosneb 3-5 normaalsest õiest, välimine on steriilne, koosneb kitsaspiklikest jäikadest libledest ja sõkaldest | |
| Cynosurus cristatus L. - harilik sugapea | ||
| Iseloomulikud tunnused: Väikeste mätastena kasvav kollakasroheline taim. Lehed 1-3 mm laiad, paljad, lehelaba lühike. Keeleke 1 mm pikk, tömp. Õisik kahekülgne. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel ja puisniitudel. Paiguti. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 866 | Pähikud pole kahesugused | 867 |
| 867 | Pähikud kahekaupa igas sõlmekohas | |
| Leymus arenarius (L.) Hochst. - liiv-vareskaer | ||
| Iseloomulikud tunnused: Roomava risoomiga hallikas- või sinakasroheline taim. Lehed kuni 10 mm laiad, lameda või rullunud servaga, sinaka vahakirmega, jäigad, tugevate roodudega, alusel väikeste kõrvakestega. Keeleke lühikese äärisena. Õisik 15-25 cm pikk, jäigalt püstine. Kõrgus 60-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivastel mererandadel ja luidetel sage, sisemaal paiguti. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 867 | Pähikud üksikult | 868 |
| 868 | Õisikutelg tugev, ei murdu kuivades, servadel haakuvate karvakestega | |
| Elymus repens (L.) Gould - harilik orashein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Pikavõsundiline taim. Lehed kollakas- või sinakasrohelised, pealt hõredalt karvased, alt paljad, alusel teravatipuliste kõrvakestega. Alumised lehetuped karvased. Õisik püstine, tihe. Pähikud ohtetud. Kõrgus 40-130 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Umbrohuna aedades, põldudel, teede ääres, mererannas. Sage. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 868 | Õisikutelg habras, murdub kuivades üksikuteks lülideks, siledate sevadega | |
| Elymus farctus (Viv.) Runemark ex Melderis subsp. boreali-altanticus (Simonet & Guin.) Melderis - rand-orashein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 3-4 mm laiad, hallikasrohelised, enamasti rullunud, tömbilt teritunud, hoiduvad ülespidi. Õisik püstine, hele- või hallikasroheline, kuivanult murdub üksikuteks lülideks. Ohted puuduvad. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rannaluidetel läänesaartel. Harva. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 869 | Pähikud üheõielised | 870 |
| 869 | Pähikus õisi rohkem kui üks | 871 |
| 870 | Keeleke kuni 2 mm pikk, terve tipuga | |
| Phleum phleoides (L.) H. Karst. - loodtimut | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõrred sageli punakad. Lehed hallikasrohelised, 2-5 mm laiad, karedad. Keeleke tömp. Õisik tipu suunas ahenev, painutamisel tekivad üksikud hõlmad. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Loodudel, kuivadel niitudel, klibul. Lääne- ja Põhja-Eestis tavaline, mujal haruldane. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 870 | Keeleke 10-30 mm pikk, sügavalt kaheks jagunenud | |
| Ammophila arenaria (L.) Link - rand-luidekaer | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõvu mättaid moodustav harkjalt harunev taim. Lehed kokkurullunud, jäigad, kuni 5 mm laiad. Keeleke 1-3 cm pikk. Õisik lühikeste ligistunud harudega, õlgkollane. Kõrgus 60-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mandri ja läänesaarte rannaluidetel. Harva. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 871 | Pähikud 6-8 mm pikad | |
| Koeleria glauca (Schrad.) DC. - vesihaljas haguhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõrs alusel vanade tihedalt kuhjunud lehetuppede tõttu jämenenud. Lehed kitsad, 0,8-3 mm laiad, enamasti kokkurullunud, hallikasrohelised, jäigad. Keeleke kuni 1,5 mm pikk. Õisik kuni 10 cm pikk, kitsasruljas. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivasel pinnasel, paiguti. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 871 | Pähikud alla 6 mm pikad | 872 |
| 872 | Tihedapuhmikuline taim, roomavaid risoome esineb harva. Lehetuped hõredalt harali või allapidi karvadega | |
| Koeleria macrantha (Ledeb.) Schult. - sale haguhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tihedapuhmikuline taim. Lehed 1-2 mm laiad, kokkurullunud, pikkade hõredate karvadega. Lehetuped harali või alaspidi karvadega. Keeleke 1 mm pikk, kõhrjas. Õisik kuni 6 cm pikk, tihe. Kõrs õisiku all vähem kui 2 cm ulatuses karvane. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivikutel, teede ääres, hõredates männikutes. Põhja- ja Kagu-Eestis. Haruldane. Õitseb maist juulini. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 872 | Hõredapuhmikuline, kaarjalt tõuvate võsudega taim. Lehetuped tihedalt pehmekarvased | |
| Koeleria grandis Besser ex Gorski - suur haguhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõredapuhmikuline, kaarjalt tõusvate võsudega taim. Lehed 2-3 mm laiad, lamedad, lehetuped pehmekarvased. Keeleke 1 mm pikk, veidi kõhrjas. Õisik kuni 15 cm pikk, kitsas. Kõrs õisiku all 2 cm ulatuses lühikarvane. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivikutel, nõmmedel, hõredates männikutes. Paiguti, valdavalt Põhja- ja Ida-Eestis. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 873 | Tähk ühekülgne, pähikud kahe reana varre ühel küljel | |
| Nardus stricta L. - jusshein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Väga tihedaid mättaid moodustav traatjate juurtega taim. Lehed harjasjad, hallikasrohelised, alusel jäigalt harali. Õisik kitsas, ühekülgne, hõre. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, niitudel, nõmmedel, karjamaadel. Paiguti. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 873 | Tähk pole ühekülgne | 874 |
| 874 | Pähikud ümber kogu varre | 875 |
| 874 | Pähikud varre vastaskülgedel | 882 |
| 875 | Tähk munajas | 876 |
| 875 | Tähk ruljas | 878 |
| 876 | Pähikus rohkem kui üks viljuv õis | |
| Sesleria caerulea (L.) Ard. - harilik lubikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Laiu madalaid mättaid moodustav taim. Võsud ümbritsetud rohkete vanade lehetuppedega. Lehed lühikesed, järsult teritunud, kuni 4 mm laiad, heleda sinaka kirmega. Keeleke 0,2-0,4 mm laiuse narmastunud äärisena. Õisik munajas, lühike, 1-2 cm pikk. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastel niitudel ja soodes. Lääne-Eestis ja saartel sage, mujal paiguti. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 876 | Pähikus üks viljuv õis | 877 |
| 877 | Pähikud üle 4 mm pikad | |
| Anthoxanthum odoratum L. - lõhnav maarjahein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab väikeste mätastena, hõõrudes meeldiva kumariini lõhnaga. Lehed 2-6 mm laiad, lühikesed. Kõrvakesed karvased, punakad. Keeleke 2 mm, tömp, tipus narmastunud. Õisik 4-7 cm pikk, alusel sageli lünklik, kollakasroheline. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivematel niitudel, nõlvadel, hõredates metsades. Tavaline. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 877 | Pähikud alla 4 mm pikad | |
| Phleum pratense subsp. bertolonii (DC.) Bornm. - mugultimut | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõrs alati alt sibuljalt paksenenud. Keeleke kolmnurkselt teritunud tipuga. Õisik ühtlaselt ruljas, lühike, 2-4 cm pikk, painutamisel hõlmu ei teki. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, harva. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 878 | Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised | |
| Phleum pratense L. - harilik timut | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõredapuhmikuline taim. Kõrs alusel vahel veidi paksenenud. Lehed 3-10 mm laiad, kahvaturohelised, noorelt rullunud. Keeleke teritunud tipuga. Õisik 3-20 cm pikk, kuni 8 mm läbimõõdus. Õisik ühtlaselt ruljas, painutamisel hõlmu ei teki. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rohumaadel, niitudel, teeäärtel, põldheinana kultuuris. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 878 | Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid | 879 |
| 879 | Ohe lühem kui välissõkal, vaevu ulatub liblede vahelt välja | 880 |
| 879 | Ohe u. kaks korda välissõklast pikem, ulatub liblede vahelt välja | 881 |
| 880 | Ohe u. 3 mm pikk, põlvjas, kinnitub välissõkla alumisele veerandile, ulatub liblede vahelt välja. Tolmukapead kollased | |
| Alopecurus geniculatus L. - põlvjas rebasesaba | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõredapuhmikuline väikeseid mättaid moodustav hallikas- või sinakasroheline taim. Kõrred põlvjalt tõusvad. Ülemise kõrrelehe laba tupest 2-3 korda lühem. Ohted ulatuvad pähikust märgatavalt välja. Tolmukad kollased, hiljem kohvipruunid. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Niisketel kohtadel, veekogude kallastel, umbrohuna teraviljas. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 880 | Ohe u. 1,5 mm pikk, sirge, kinnitub välissõkla keskele, liblede vahelt välja ei ulatu. Tolmukapead oranžid | |
| Alopecurus aequalis Sobol. - ruuge rebasesaba | ||
| Iseloomulikud tunnused: Väikeseid mättaid moodustav rohkete viljuvate kõrtega kahvaturoheline taim. Ülemise kõrrelehe laba tupest pikem või sama pikk. Keeleke 3-4 mm pikk, teritunud. Õisik mõlemast otsast ahenev. Tolmukad lillakad, hiljem telliskivipunased. Kõrgus 20-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Vesistel kohtadel, soistel niitudel, kraavides. Paiguti, peamiselt Ida-Eestis. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 881 | Risoom lühike. Libled pole väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt pikalt välja | |
| Alopecurus pratensis L. - aas-rebasesaba | ||
| Iseloomulikud tunnused: Väikeste mätastena kasvav rohiroheline taim. Lehed 3-10 mm laiad, keeleke sama pikk kui lai. Õisik sale, mõlemast otsast ahenev, painutamisel annab pikki, ebakorrapäraseid pikkade ohetega sagaraid. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, teeservadel, ka kultuuris. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 881 | Risoom 20-30 cm pikk. Libled väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt veidi välja | |
| Alopecurus arundinaceus Poir. - mustjas rebasesaba | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim hallikasrohelise vahakirmega, kasvab hõremurusate kogumikena, pika roomava risoomiga. Lehed 4-12 mm laiad, keeleke kuni 5 mm pikk. Õisik 3-8 cm pikk ja 15 mm läbimõõdus, ühtlaselt ruljas, tömp, hallikas või lillakas, valminult mustjas. Ohe lühike. Kõrgus 60-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rannaniitudel tavaline, sisemaal harva. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 882 | Õisik tihe, pähikud lähestikku | 883 |
| 882 | Õisik hõre, pähikud üksteisest eemal | 885 |
| 883 | Pähikud üheõielised, 3-kaupa pundis | |
| Hordeum vulgare L. - harilik oder | ||
| Iseloomulikud tunnused: Püstine taim. Õisik püstine, jäik, tugevate karedate ohetega, 4-10 cm pikk, neljakandiline. Lehetuped paljad, lehed lamedad, karedad, kuni 12 mm laiad, alusel kõrt sirpjalt ümbritsevate kõrvakestega. Kõrgus 50-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Sage teravili, harva metsistub. Õitseb juunis. |
 |
|
| 883 | Pähikud 2 või enama õiega, pole 3-kaupa pundis | 884 |
| 884 | Pähikud 2-õielised. Libled naaskeljad, 0-1 rooga | |
| Secale cereale L. - harilik rukis | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõrs ülaosas harali karvadega. Alumised lehetuped harilikult punakad. Lehed 1 cm laiad, sinaka kirmega, alumised noorelt karvased, ülemised paljad. Keeleke 1-3 mm pikk, tömp. Kõrvakesed väikesed, valkjad. Õisik (tähk) 5-15 cm pikk, kaarjalt longus. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Sage teravili, harva metsistunult. Õitseb mais, juunis. |
 |
|
| 884 | Pähikus rohkem kui 2 õit. Libled pole naaskeljad, mitme rooga | |
| Triticum aestivum L. - harilik nisu | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehelaba lame, kuni 1 cm lai, paljas või pisut karvane. Lehetuped paljad. Keeleke lühike, tömp. Kõrvakesed olemas, ripskarvase servaga. Tähk (õisik) piklik, läbilõikes nelinurkne või lapik, tipus ahenev. Ohted olemas või puuduvad. Kõrgus 70-170 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Sage teravili, metsistunult harva. Õitseb juunis, juulis. |
 |
|
| 885 | Pähikud kinnituvad õisikuteljele kitsama küljega. Pähikud ühe liblega (välja arvatud tipmine) | |
| Lolium perenne L. - karjamaa-raihein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 3-6 mm laiad, veidi renjad, siledad, alt tugevasti läikivad. Keeleke kuni 1 mm pikk. Kõrvakesed sirpjad, lühikesed. Õisikud lapikud, pähikud kinnituvad varrele kitsama servaga, kollakasrohelised või lillakad. Kõrgus 30-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Tallatud kohtadel, rohtunud teedel, teeäärtel, kultuurtaimena karjamaadel ja murudes. Hajusalt. Õitseb maist oktoobrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 885 | Taimed teistsugused | 886 |
| 886 | Pähikud hoiduvad vastu vart. Libled enam-vähem ühepikkused | 887 |
| 886 | Pähikud kaarduvad varrest eemale. Libled väga erineva pikkusega | 888 |
| 887 | Hõredapuhmikuline, ilma risoomita taim. Ohe üle 5 mm pikk | |
| Elymus caninus (L.) L. - koera-orashein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõredapuhmikuline sügavroheline taim. Lehed pikalt teritunud tipuga, rood pealmisel pinnal pikakarvased. Lehetuped paljad, kõrs sõlmede lähedal karvane. Õisik longus tipuga, ohted pikad. Kõrgus 50-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kaldavõsas, hõredates leht- ja segametsades. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 887 | Pikavõsundiline taim, ei moodusta mättaid. Ohe alla 5 mm pikk | |
| Elymus repens (L.) Gould - harilik orashein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Pikavõsundiline taim. Lehed kollakas- või sinakasrohelised, pealt hõredalt karvased, alt paljad, alusel teravatipuliste kõrvakestega. Alumised lehetuped karvased. Õisik püstine, tihe. Pähikud ohtetud. Kõrgus 40-130 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Umbrohuna aedades, põldudel, teede ääres, mererannas. Sage. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 888 | Ohe kuni poole välissõkla pikkune. Taimed pika roomava risoomiga | |
| Brachypodium pinnatum (L.) P. Beauv. - sulg-aruluste | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab murusalt, mättaid ei moodusta. Lehed kollakas- või helerohelised, karedad, 5-10 mm laiad, rood hõredate pikkade karvadega, serv ripskarvane. Keeleke kuni 2 mm pikk, tömp või tipus narmastunud. Õisik püstine, ohted välissõklast lühemad. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Valgusrohketes metsades, puisniitudel, metsasihtidel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 888 | Ohe välissõkla pikkune või pikem. Lühikese risoomiga väikeseid mättaid moodustav taim | |
| Brachypodium sylvaticum (Huds.) P. Beauv. - mets-aruluste | ||
| Iseloomulikud tunnused: Väikeseid mättaid moodustav taim. Lehed puhasrohelised, pehmed, harali karvadega, 5-7 mm laiad, heleda keskrooga. Keeleke kuni 2,5 mm pikk, tipus hambuline. Õisik longus tipuga. Ohted välissõkla pikkused. Kõrgus 60-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, võsastikes. Paiguti, peamiselt Lääne-Eestis. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 889 | Tugevad risoomiga taimed, pilliroo moodi, sageli üle 2 m kõrged, vars 0,5-1 cm läbimõõdus | 890 |
| 889 | Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem | 891 |
| 890 | Keelekese asemel karvaring (vaata kohta, kus leht kinnitub varrele) | |
| Phragmites australis (Cav.) Trin. ex Steud. - harilik pilliroog | ||
| Iseloomulikud tunnused: Pika, 1-3 cm jämeduse roomava risoomiga taim. Keelekese asemel karvaring. Lehed 2-5 cm laiad, hallikasrohelised. Õisik kuni 50 cm pikk, tihe, rohkepähikuline. Pähikud tumevioletjad, 6-9 mm pikkuste sirgete karvadega. Kõrgus 80-400 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kaldavees ja kallastel, rabaservadel, rabastuvates metsades. Sage. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 890 | Keeleke (kilejas lise) olemas | |
| Scolochloa festucacea (Willd.) Link - rooghein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Jämeda roomava risoomiga taim. Kõrre veealune osa luitunud tuppedega, vahel ereroheline. Leht kuni 15 mm lai, lame, pikalt teritunud tipuga, alaspidi tõmmates väga kare. Keeleke kuni 6 mm pikk, tömp, narmastunud. Pööris sageli üle 30 cm pikk, rohekas või valkjas, hõre. Kõrgus 80-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kaldavees. Paiguti, peamiselt Ida-Eestis. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 891 | Pähikud ohetega | 892 |
| 891 | Pähikud oheteta | 919 |
| 892 | Keelekese asemel karvaring | |
| Danthonia decumbens (L.) DC. - harilik kastekaer | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed jäigad, pealt hallikasrohelised, alt rohirohelised, läikivad, karedad, servad hajusalt pikkade karvadega. Keelekese asemel karvaring. Õisik kuni 6 cm pikk, kitsas, harud püstised. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kergel liivasel mullal nõmmedel, metsaservades. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 892 | Keeleke kilejas või puudb | 893 |
| 893 | Pähikud ühe õiega | 894 |
| 893 | Pähikud 2 või rohkema õiega | 899 |
| 894 | Ohe 5-12 mm pikk | |
| Apera spica-venti (L.) P. Beauv. - harilik rukkihein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim alusel puhmasjalt harunenud, varsi palju. Lehed kuni 5 mm laiad, karedad. Keeleke 6 mm, tipus hambuline. Õisik suur, sageli üle 30 cm pikk, laiuv. Ohted pikad (5-8 mm). Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Umbrohi teraviljades. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 894 | Ohe alla 5 mm pikk | 895 |
| 895 | Ohe põlvjas. Välissõkla alusel karvad (luup!) | |
| Calamagrostis arundinacea (L.) Roth - metskastik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Moodustab tihedaid mättaid. Lehed kuni 2 cm laiad, alt tugevalt läikivad, ererohelised, lehelaba alusel karvatutikesed. Keeleke lühike, narmastunud. Ohe põlvjas, poole pikem kui sõkal. Kõrgus 60-130 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuuse- ja segametsades, raiesmikel, võsastikes. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 895 | Ohe sirge. Välissõkla alusel karvu pole | 896 |
| 896 | Lehed 10-20 mm laiad. Välissõklad rohtsed | |
| Cinna latifolia (Trevir.) Griseb. - laialehine nestik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõremurusalt kasvav kumariini lõhnaga taim. Lehed kuni 2 cm laiad, lamedad, karedad. Keeleke kuni 6 mm pikk, õhuke. Õisik 15-30 cm pikk, rohiroheline, harud erineva pikkusega. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes varjukates segametsades. Harva. Õitseb juulis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 896 | Lehed alla 10 mm laiad. Välissõklad kilejad või õlgjad | 897 |
| 897 | Pikkade roomavate võsunditega, puhmaid ei moodusta. Sisesõkal 2/5 välissõkla pikkusest | |
| Agrostis stolonifera L. - valge kastehein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Pikkade maapealsete, sõlmekohtadel juurduvate võsunditega tihemurusalt kasvav taim. Lehed 2-5 mm laiad, lamedad, nõrgad, servast karedad. Keeleke 3-7 mm pikk, terve. Pöörisõisik 6-12 cm pikk, tihe, kitsas, harud karedad. Kõrgus 15-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, soodes, hõredates metsades, mererannal. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 897 | Puhmastena kasvav taim, ilma võsunditeta või lühikeste võsunditega (mõnikord ka maa-aluste risoomidega). Sisesõkal vähem kui 1/5 välissõkla pikkusest | 898 |
| 898 | Risoome pole. Maapealsed võsundid sageli olemas | |
| Agrostis canina L. - soo-kastehein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tihedapuhmikuline, sõlmede kohalt juurduvate maapealsete võsunditega taim. Lehed väga kitsad, lamedad, pehmed. Keeleke 2-3 mm pikk, teritunud. Ohe kuni 2 mm pikk, põlvjas. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel soomuldadel, luhtadel, veekogude kallastel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 898 | Risoomid olemas. Maapealsed võsundid puuduvad | |
| Agrostis vinealis Schreb. - mägi-kastehein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab väikeste puhmikutena või murusalt, maapealsete võsunditeta. Lehed jäigad, kokkurullunud, hallikasrohelised. Keeleke 1-2,5 mm pikk, väljast hõredalt karvane, tömp. Ohe 2 mm pikk, põlvjas. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel liivastel nõlvadel ja loodudel. Paiguti. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 899 | Pähikud 2 õiega | 900 |
| 899 | Pähikus rohkem kui 2 õit | 904 |
| 900 | Igast pähikust ulatub välja 1 ohe | |
| Arrhenatherum elatius (L.) P. Beauv. ex J. & C. Presl - kõrge raikaerik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Väikeste mätastena kasvav traatjate juurtega taim. Kõrs püstine, sile. Lehed 3-8 mm laiad, pealt hõredalt pikakarvased, kollakasrohelised. Keeleke 2 mm pikk, tömp. Õisik kuni 25 cm pikk, lühikeste harudega, läikiv. Ohted pikad, põlvjad. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannal, niitudel, metsaservas, hõredas võsas. Tavaline. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 900 | Igast pähikust ulatub välja vähemalt 2 ohet | 901 |
| 901 | Libled 2 korda õitest pikemad | 902 |
| 901 | Libled õite pikkused või veidi pikemad | 903 |
| 902 | Taimed üleni pehmekarvased. Lehed siledad, lehetupp puhetunud. Isasõie ohe konksjas, liblede varjus | |
| Holcus lanatus L. - vill-mesihein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tihemurusalt kasvav hallikasroheline üleni pehmekarvane taim. Keeleke üle 2 mm pikk, lõhestunud. Õisik 4-15 cm pikk, tihe. Libled karvased. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rannaniitudel, kraavikallastel, sooservadel, raudteedel. Paiguti, sagedam saartel. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 902 | Taim peaaegu paljas, karvad ainult sõlmekohtadel. Lehed karedad, lehetupp pole puhetunud. Isasõie ohe põlvjas, libledest üleulatuv | |
| Holcus mollis L. - pehme mesihein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab hõremurusalt. Peaaegu paljas või väga lühikeste karvadega. Keeleke 2-4 mm pikk, lõhestunud. Õisik 3-7 cm pikk, tihe. Libled paljad.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes metsades, metsateedel, niiskel liival. Kagu-Eestis. Väga haruldane. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 903 | Lehed 2-5 mm laiad, lamedad või vahel kokkurullunud. Ohe sirge | |
| Deschampsia cespitosa (L.) P. Beauv. - luht-kastevars | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tumeroheline, väga tihedaid ja suuri mättaid moodustav taim. Lehed lamedad, pealt väga sügavate ja karedate roodudega. Keeleke 3-6 mm pikk. Õisik hõbedaläikene, kuni 20 cm pikk. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soostunud niitudel, karjamaadel, teeäärtel, raiesmikel. Sage. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 903 | Lehed niitjad, alla 1 mm laiad, tihedalt kokkurullunud. Ohe teravalt põvjas | |
| Deschampsia flexuosa (L.) Trin. - võnk-kastevars | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõremurusalt kasvav taim. Lehed pehmed, niitjad. Keeleke 2 mm pikk. Õisik kuni 15 cm pikk, harud hoiavad laiali, looklevad. Pähikud purpurpunased. Ohe põlvjas. Kõrgus 20-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades metsades, nõmmedel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 904 | Ohe kaarjas või põlvjas | 905 |
| 904 | Ohe sirge | 911 |
| 905 | Ohe alla 3 mm pikk | |
| Hierochloë australis (Schrad.) Roem. & Schult. - lääne-lõhnhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab väikeste puhmikutena. Kõrre ülemine lehetupp labata, lõpeb 1,5-4 mm pikkuse keelekesega. Lehed 3-6 mm laiad, alt läikivad, pealt hallikasrohelised, paljad. Pähikud ümarad, läikivad. Pähikurao alusel harali karvad. Välissõkal pisikese põlvja ohtega, kohvipruun. Kõrgus 25-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjalembene. Kuivades leht- ja segametsades, puisniitudel. Paiguti, peamiselt Põhja-Eestis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 905 | Ohe üle 3 mm pikk | 906 |
| 906 | Ülemiste lehtede keeleke puudub või on alla 1,5 mm pikk. Pähikud (ilma oheteta) all 8 mm pikad | 907 |
| 906 | Ülemiste lehtede keeleke üle 1,5 mm pikk. Pähikud üle 8 mm pikad | 908 |
| 907 | Lehed üle 1,5 cm laiad. Pähikud kollakad, läikivad. Alumised lehetuped pikkade harali karvadega. Ohe teravalt põlvjas | |
| Trisetum flavescens (L.) P.Beauv. - aas-koldkaer | ||
| Iseloomulikud tunnused: Väikeste puhmikutena kasvav peene kõrrega taim. lehetuped pikkade harali karvadega. Lehed kuni 5 mm laiad, tihedalt roodunud, karvased. Keeleke kuni 2 mm pikk, tömp, narmastunud. Õisik kitsas, 5-15 cm pikk, lühikeste harudega. Pähikutelje karvad karedad, pähikud kullaläikega, 1-3 mm pikkuste peenikeste ohetega. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivematel niitudel ja nõlvadel, parkides. Harva. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 907 | Lehed alla 1,5 cm laiad. Pähikud pruunikad. Alumised lehetuped paljad või lühikeste lidus karvadega. Ohe tugevalt kaardunud, kuid mitte põlvjas | |
| Trisetum sibiricum Rupr. - siberi koldkaer | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehetuped paljad, harva lühidalt karvased. Kõrrelehed kuni 10 mm laiad, hõredalt roodunud, juurmised lehed kitsamad, paljad või hõredalt karvased. Keeleke kuni 2 mm pikk, tömp. Õisik 8-25 cm pikk. Pähikutelje karvad pehmed, pähikud hõbedaläikesed, väljapoole kaardus ohetega. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel ja soostunud luhtadel ja võsastikes. Ida-Eestis, väga haruldane. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 908 | Libled ühepikkused | 909 |
| 908 | Libled erineva pikkusega, üks on teisest palju lühem | 910 |
| 909 | Looduslik taim. Valminult murdub õisikutelg lülideks | |
| Avena fatua L. - tuulekaer | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 4-10 mm laiad, lamedad, karedad, alus ja servad ripskarvased. Alumised lehetuped karvased. Keeleke 3-4 mm pikk. Pähikud pruunikaskollased, 2-3 cm pikkuste ohetega, kitsad, igas suunas laiuvas õisikus. Pähikutelg karvane. Ohted pikad, põlvjad. Kõrgus 60-130 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Põlluumbrohi. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 909 | Põllutaim. Õisikutelg ei murdu lülideks | |
| Avena sativa L. s.l - harilik kaer | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kuni 15 mm laiad, karedad. Alumised lehetuped paljad, hallikasrohelised. Keeleke 2-3 mm pikk, tipus hambuline. Pähikutelg paljas. Õisik 15-25 cm pikk, laiuv. Ohted pikad, sirged. Kõrgus 60-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Tavaline teravili. Õitseb juunist augustini. |
 |
|
| 910 | Alumised lehed ja lehetuped harali karvadega. Sisesõkla telg sile. Rood ei ulatu välissõkla ülemise servani | |
| Helictotrichon pubescens (Huds.) Pilg. - aaskaerand | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõremurusalt kasvav taim. Lehed pehmed, alumised lehetuped ja lehed harali karvadega. Keeleke 2-6 mm pikk. Ohted põlvjad, pikad. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, teeäärtel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 910 | Alumised lehed ja lehetuped paljad. Sisesõkla telg lühikarvane. Rood ulatuvad välissõkla ülemise servani | |
| Helictotrichon pratense (L.) Besser - arukaerand | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tihemurusalt kasvav hallikasroheline taim. Alumised lehetuped paljad. Lehed jäigad, pisut karedad. Keeleke kuni 5 mm pikk. Õisik kitsas, lühikeste harudega, vähesepähikuline. Ohted põlvjad, kuni 2 cm pikad. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, teeäärtel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 911 | Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris | |
| Dactylis glomerata L. - harilik kerahein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Moodustab mättaid. Lehetuped tugevalt lapikud, lehed 10 mm laiad, hallikasrohelised, noorelt pikuti kahekorra, hiljem renjad. Õisik püstine, sagaraline, heleroheline või lillakas. Välissõkal väikese ohtega. Kõrgus 30-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teede ääres, võsastikes. Sage. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 911 | Õisik hõre, pole ühekülgne | 912 |
| 912 | Ohe ei asu lible kahe hambakese vahel (luup!). Taim paljas või väga lühikeste karvadega | 913 |
| 912 | Ohe asub lible kahe hambakese vahel. Taimed pikkade karvadega vartel või lehtedel | 915 |
| 913 | Laiemad lehed vähemalt 8 mm laiad. Ohe üle 1 cm pikk | |
| Festuca gigantea (L.) Vill. - suur aruhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kuni 15 mm laiad, sügavrohelised, alt läikivad. Kõrvakesed suured, sirpjalt kõrt ümbritsevad. Keeleke tömp, kuni 1 mm pikk. Õisik kuni 30 cm pikk, tipust longus, hõre, hallikasroheline. Ohted pikad, 2-3 korda sõklast pikemad. Kõrgus kuni 150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, vanades parkides, võsastikes, veekogude kallastel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 913 | Laiemad lehed alla 8 mm laiad. Ohe alla 1 cm pikk | 914 |
| 914 | Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!) | |
| Festuca rubra L. - punane aruhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed tume- kuni sinakasrohelised, ristlõikes enam-vähem kolmnurksed, kõrrelehed lamedad, pealt pikakarvased, sageli lapiti kokkukäändunud. Juurmised lehed alati kahekorra. Alumised lehetuped enamasti punased, karvased. Õisik 6-10 cm pikk, rohekaslilla, üks alumine haru suhteliselt pikem. Kõrgus 20-90 cm. Ohted lühikesed.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, hõredates metsades, luidetel, karjamaadel, kultuuris. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 914 | Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega | |
| Festuca ovina L. - lamba-aruhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõrs peenike, ümar, paljas. Lehed niitjad, peenikesed, välispinnal tipust allapoole tõmmates karedad. Alumised lehetuped hallid või õlgkollased. Õisik 3-7 cm pikk, enne ja pärast õitsemist kokku tõmbunud. Pähikud lillakad või helerohelised. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Männi- ja segametsades, kuivematel niitudel. Sage. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 915 | Mitmeaastased kuivade niitude taimed | 916 |
| 915 | Üheaastased kultuurmaade taimed | 917 |
| 916 | Õisik hõre, kuni 20 cm pikkuste rõhtsate harudega. Lehed 5-12 cm laiad | |
| Bromus benekenii (Lange) Trimen - varjuluste | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 8-11 mm laiad, sügavrohelised, pikakarvased. Keeleke õrn, narmastunud, 3-4 mm pikk. Õisik 10-20 cm pikk, hõre, kaarjalt longus. Ohe välissõkla pikkune. Kõrgus kuni 150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Varjukates leht- ja segametsades. Haruldane. õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 916 | Õisik kitsas, harud lühikesed, enam-vähem püstised. Lehed 2-4 mm laiad | |
| Bromus erectus Huds. - püstluste | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab mätastena. Alumised lehed ja tuped pikkade harali karvadega. Lehed kitsad, 2-4 mm laiad. Keeleke kuni 2 mm pikk, tömp. Õisik 7-10 cm pikk, püstine, kitsas. Pähikud lillakirjud, ohted olemas. Kõrgus 60-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Loodudel, parkides, raudteedel, teede ääres. Harva. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 917 | Alumiste lehtede tuped paljad | |
| Bromus secalinus L. - rukkiluste | ||
| Iseloomulikud tunnused: Väikeste puhmikutena. Lehed 3-8 mm laiad, servad ja pealmine pind hõredate pikkade harali karvadega, lehetuped paljad. Pähikutes hoiavad õied koos ohetega harali, ohted 0,5-8 mm pikad, sirged või kõverdunud. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Kaduv umbrohi, peamiselt rukkis, prahipaikadel. Harva. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 917 | Alumiste lehtede tuped tihedalt pehmekarvased | 918 |
| 918 | Alumiste lehetuppede karvad 1-1,5 mm pikad | |
| Bromus hordeaceus L. - pehme luste | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hallikasroheline taim, lehed ja pähikud tihedalt pehmekarvased. Õied pähikus tihedalt koos. Õisik 1-12 cm pikk, tihe, ligistunud lühikeste harudega. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Liivikutel, teeäärtel, raudteedel, kuivadel nõlvadel. Paiguti. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 918 | Alumiste lehetuppede karvad 0,4-0,7 mm pikad | |
| Bromus arvensis L. - põldluste | ||
| Iseloomulikud tunnused: Väikeste tuttidena kasvav hallikas- või lillakasroheline taim. Lehetuped karvased. Õisik kuni 30 cm pikk, paljupähikuline, hõre, laiuv, peale õitsemist veidi longus. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Teraviljapõldudel, teeäärtel, raudteedel. Harva. Õitseb maist juulini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 919 | Keelekese asemel karvaring | 920 |
| 919 | Keeleke olemas, kilejas | 921 |
| 920 | Lehed pealt pikakarvased. Varred ainult ühe sõlmekohaga (alumises osas) | |
| Molinia caerulea (L.) Moench - harilik sinihelmikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tihedapuhmikuline taim õlgkollaste traatjate juurte ja teravate kõrretüügastega. Lehed kollakasrohelised, pealt pikakarvalised. Keelekese asemel karvaring. Õisik kitsas, pähikud 5-7 mm pikad, tumelillad. Kõrgus 30-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, rabaservadel, rabastuvates metsades, soistel niitudel, kuivendatud aladel. Sage. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 920 | Lehed pealt paljad, serval hajusalt karvased. Varrel rohkem kui üks sõlmekoht | |
| Danthonia decumbens (L.) DC. - harilik kastekaer | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed jäigad, pealt hallikasrohelised, alt rohirohelised, läikivad, karedad, servad hajusalt pikkade karvadega. Keelekese asemel karvaring. Õisik kuni 6 cm pikk, kitsas, harud püstised. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kergel liivasel mullal nõmmedel, metsaservades. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 921 | Pähikud 1-õielised | 922 |
| 921 | Pähikud 2 või rohkemaõielised | 931 |
| 922 | Pähikud üle 9 mm pikad | |
| Ammophila arenaria (L.) Link - rand-luidekaer | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõvu mättaid moodustav harkjalt harunev taim. Lehed kokkurullunud, jäigad, kuni 5 mm laiad. Keeleke 1-3 cm pikk. Õisik lühikeste ligistunud harudega, õlgkollane. Kõrgus 60-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mandri ja läänesaarte rannaluidetel. Harva. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 922 | Pähikud alla 9 mm pikad | 923 |
| 923 | Pähikud libledeta (luup!) | |
| Leersia oryzoides (L.) Sw. - jõgi-metsriis | ||
| Iseloomulikud tunnused: Pika roomava risoomiga heleroheline taim. Lehetuped väga karedad, ülemine lehetupp puhetunud ja ümbritseb sageli kogu õisikut. Lehed 6-8 mm laiad, servast karedad. Keeleke lühike. Pähikud 1-õielised. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kaldavees. Haruldane. Õitseb juulist septembrini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 923 | Pähikud kahe liblega | 924 |
| 924 | Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga | 925 |
| 924 | Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta | 928 |
| 925 | Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad | |
| Phalaris arundinacea L. - päideroog | ||
| Iseloomulikud tunnused: Pika roomava risoomiga, kogumikke moodustav taim. Lehed 1-1,5 cm laiad, paberjad, helerohelised. Keeleke 6 mm pikk. Alumised lehetuped paljad, roosakad. Õisik 10 cm pikk, tihe, kitsas. Pähikud roosakashallid. Kõrgus 50-200 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, loikudes, lamminiitudel, põldheinana. Sage. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 925 | Pähikus liblesid üks paar | 926 |
| 926 | Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!) | |
| Calamagrostis neglecta Gaertn., B.Mey. & Scherb. - püstkastik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõremurusalt kasvav taim. Lehed 2-4 mm laiad, jäigad, rullunud servadega, tumerohelised. Ohe välissõkla pikkune. Õisik püstine, kitsas, tihe, alati kokkutõmbunud harudega, roostepunane või lillakas. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soistel niitudel, puisniitudel, vesistel kallastel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 926 | Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad | 927 |
| 927 | Keeleke 8 (10) mm. Vars ei harune. Välissõklad 3 rooga (binokulaar!). Libled kitsaslantsetjad, pikalt ahenevad | |
| Calamagrostis epigejos (L.) Roth - jäneskastik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kuni 1 cm laiad, hallikasrohelised, servast hambulised. Keeleke kuni 10 mm pikk, narmastunud. Õisik kuni 35 cm pikk, tihe, hõlmine, roheline või kahvatulillakas. Kõrgus 60-180 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel liivadel, teede ääres, raiesmikel, männikutes. Sage. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 927 | Keeleke 1-3 mm. Varred harunevad alates suvest. Välissõklad 5 rooga (vahel eabaselgelt). Libled lantsetjad | |
| Calamagrostis canescens (Weber) Roth - sookastik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab hõremurusalt, suurte kogumikena. Kõrs tavaliselt suve teises pooles sõlmekohtadest harunenud. Lehed 2-5 mm laiad, nõrgad, pealt hõredalt pikakarvased. Õisik nõrk, hõbelillakas või heleroheline. Ohe pole märgatav. Kõrgus 50-180 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kraavikallastel, võsastikes, kuivendatud soodes, lodumetsades. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 928 | Välissõklad terava tipuga, peale viljumist kõvad ja läikivad | |
| Milium effusum L. - harilik saluhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõredate kogumikena kasvav hallikasroheline taim. Lehed 6-15 mm laiad, lühidalt teritunud tipuga. Õisik kuni 30 cm pikk, kuni 10 cm pikkuste peenikeste horisontaalselt harali harudega. Pähikud 3-4 mm pikad, peamiselt harude tippudes. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 928 | Välissõklad tömbi või sirge tipuga, pole peale viljumist kõvad | 929 |
| 929 | Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem | |
| Agrostis capillaris L. - harilik kasteheinl | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tihemurusalt kasvav maapealsete võsunditeta taim. Lehed kuni 4 mm laiad, pealt veidi karedad, alt siledad. Keeleke peaaegu puudub või kuni 1,5 mm pikk, tömp. Välissõkal ohtetu. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivematel niitudel, liivikutel, metsasihtidel, teeäärtel. Sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 929 | Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem | 930 |
| 930 | Risoomid rohkem kui 3 soomusja lehega. Lehed 5-10 mm laiad. Õisik lai ka peale õitsemist, 10-20 cm pikk, rõhtsate harudega | |
| Agrostis gigantea Roth - suur kastehein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõremurusalt kasvav maapealsete võsunditeta taim. Lehed kuni 10 mm laiad, karedad. Keeleke 4-8 mm pikk, lõhestunud. Pöörisõisik kuni 40 cm pikk, õitseajal laiuv, väga karedate harudega. Kõrgus 30-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lamminiitudel, veekogude kallastel, teeäärtel, põllupeenardel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 930 | Risoomid puuduvad või lühikesed, ilma soomusjate lehtedeta. Lehed 3-7 mm laiad. Õisik tõmbub peale õitsemist kokku, 5-15 cm pikk, harud püstised | |
| Agrostis stolonifera L. - valge kastehein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Pikkade maapealsete, sõlmekohtadel juurduvate võsunditega tihemurusalt kasvav taim. Lehed 2-5 mm laiad, lamedad, nõrgad, servast karedad. Keeleke 3-7 mm pikk, terve. Pöörisõisik 6-12 cm pikk, tihe, kitsas, harud karedad. Kõrgus 15-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, soodes, hõredates metsades, mererannal. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 931 | Õisik tihe, kas piklik-ruljas ja täha moodi või munajahõlmine | 932 |
| 931 | Õisik hõre, püramiidja väliskujuga | 936 |
| 932 | Pähikud 2-õielised, varrel ühe reana, õisik piklik, harunemata | |
| Melica nutans L. - longus helmikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõredate kogumikena kasvav taim. Alumised lehetuped purpurpunased, labata või lühikese labaga. Lehed 3-5 mm laiad, pealt hõredalt karvased, noorelt rullunud. Keeleke 1 mm pikk, tömp. Õisik ühekülgne. Pähikud lillakad, ühekülgselt rippuvad, lapikud. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Varjukates leht- ja segametsades. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 932 | Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb | 933 |
| 933 | Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris, alumine haru tavaliselt üle 2 cm pikk. Lehed enam-vähem paljad | |
| Dactylis glomerata L. - harilik kerahein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Moodustab mättaid. Lehetuped tugevalt lapikud, lehed 10 mm laiad, hallikasrohelised, noorelt pikuti kahekorra, hiljem renjad. Õisik püstine, sagaraline, heleroheline või lillakas. Välissõkal väikese ohtega. Kõrgus 30-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teede ääres, võsastikes. Sage. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 933 | Õisik ruljas, pole ühekülgne, kõik harud üle 2 cm pikad. Alumised lehed karvased | 934 |
| 934 | Pähikud alla 6 mm pikad | |
| Koeleria glauca (Schrad.) DC. - vesihaljas haguhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõrs alusel vanade tihedalt kuhjunud lehetuppede tõttu jämenenud. Lehed kitsad, 0,8-3 mm laiad, enamasti kokkurullunud, hallikasrohelised, jäigad. Keeleke kuni 1,5 mm pikk. Õisik kuni 10 cm pikk, kitsasruljas. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivasel pinnasel, paiguti. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 934 | Pähikud üle 6 mm pikad | 935 |
| 935 | Ilma pikkade roomavate risoomideta. Lehetuped hõredalt lühikarvased | |
| Koeleria macrantha (Ledeb.) Schult. - sale haguhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tihedapuhmikuline taim. Lehed 1-2 mm laiad, kokkurullunud, pikkade hõredate karvadega. Lehetuped harali või alaspidi karvadega. Keeleke 1 mm pikk, kõhrjas. Õisik kuni 6 cm pikk, tihe. Kõrs õisiku all vähem kui 2 cm ulatuses karvane. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivikutel, teede ääres, hõredates männikutes. Põhja- ja Kagu-Eestis. Haruldane. Õitseb maist juulini. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 935 | Pikkade roomavate risoomidega, kaarjalt tõusvate võsudega. Lehetuped tihedalt pehmekarvased | |
| Koeleria grandis Besser ex Gorski - suur haguhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõredapuhmikuline, kaarjalt tõusvate võsudega taim. Lehed 2-3 mm laiad, lamedad, lehetuped pehmekarvased. Keeleke 1 mm pikk, veidi kõhrjas. Õisik kuni 15 cm pikk, kitsas. Kõrs õisiku all 2 cm ulatuses lühikarvane. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivikutel, nõmmedel, hõredates männikutes. Paiguti, valdavalt Põhja- ja Ida-Eestis. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 936 | Pähikud südajad, rippuvad | |
| Briza media L. - keskmine värihein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Väikeste puhmikutena kasvav hallikasroheline taim. Keeleke kuni 1 mm pikk, tömp. Lehed paljad, näpu vahel katsudes otsekui niisked. Pähikud lapikud, munajad, paljad. Õisik 6-10 cm pikk, laiuv, hõre. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, metsalagendikel. Tavaline. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 936 | Pähikud pole südajad ega rippuvad | 937 |
| 937 | Pähikud ainult 2 õiega | |
| Catabrosa aquatica (L.) Beauv. - vesi-tarnhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Maapealsete roomavate võsunditega tumeroheline taim. Lehed 2-9 mm laiad, nõrgad, tipus järsult teritunud või tömbid. Keeleke 3-5 mm pikk, kolmnurkse tipuga.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel ja madalas vees, kraavides. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 937 | Pähikud 3 või enama õiega | 938 |
| 938 | Libled peaaegu pähiku pikkused. Pähikus keskel üks kahesooline õis ja servas 2 isasõit | |
| Hierochloë odorata (L.) P. Beauv. - harilik lõhnhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Ülemine kõrreleht olemas, vegetatiivsete võsude alusel pruunikad labata tuped. Lõhnab kumariini järgi. Pähikud ümarad, läikivad. Pähikuraag alusel paljas. Välissõkal tipus kileja äärisega, lühidalt teritunud, helepruun. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soostunud niitudel, veekogude ümbruses, mererannal, kraavikallastel. Hajusalt. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 938 | Libled pähikust oluliselt lühemad. Pähikus ainult kahesoolised õied | 939 |
| 939 | Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!) | 940 |
| 939 | Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga | 948 |
| 940 | Välissõkal ja libled teravad | 941 |
| 940 | Välissõkal ja libled tömbid või sirged | 943 |
| 941 | Alumine lible 7-8 mm pikk | |
| Bromus inermis Leyss. - ohtetu luste | ||
| Iseloomulikud tunnused: Sageli suurte murusate kogumikena, kus õitsvaid kõrsi vähe. Lehed 4-10 mm laiad, paljad, karedad. Keeleke 1-2 mm pikk, lõhestunud. Pähikud helerohelised või lillad, ohteid pole. Kõrgus 50-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsaservadel, teede ääres, kallastel, heinapõldudel. Sage. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 941 | Alumine lible 3-4 mm pikk | 942 |
| 942 | Lehed pealt enam-vähem siledad. Kõrvakesed paljad. Pöörise alumises sõlmekohas 2 haru, üks 1-3, teine 4-5 pähikuga | |
| Festuca pratensis Huds. - harilik aruhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 3-6 mm laiad, alt läikivad. Keeleke peaaegu puudub, kõrvakesed väikesed, paljad. Õisik kuni 20 cm pikk, kahe alumise ebavõrdse pikkusega haruga. Pähikud ohtetud. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, teeäärtel, hõredates metsades, madalsoodes, heinapõldudel. Sage. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 942 | Lehed pealt selgelt karedad. Kõrvakesed karvased. Pööriseharusid alumises sõlmes 2-3, igaüks 5-15 pähikuga | |
| Festuca arundinacea Schreb. - roog-aruhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tihedapuhmikuline. Lehed 3-10 mm laiad, tuhmrohelised, karedad, kõrvakesed poolenisti vart ümbritsevad, karvakestega tipul. Keeleke peaaegu puudub. Õisik kuni 35 cm pikk, kahekaupa männases asuvate pikkade harudega. Kõrgus 50-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel liivadel, mererannas, teeäärtel, puisniitudel, võsastikes. Lääne- ja Põhja-Eestis sage, Lõuna- ja Ida-Eestis paiguti. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 943 | Vähemalt ülemine lible 3 rooga (külgmised rood vahel lühikesed). Välissõkal rohkem kui 5 sageli ebaselge rooga | 944 |
| 943 | Libled 1 rooga. Välissõkal 7-9 selge rooga | 945 |
| 944 | Maapealsed võsundid puuduvad (taim moosdustab tihedaid puhmikuid) | |
| Puccinellia distans (Jacq.) Parl. - laiuv nadahein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Väikeste puhmikutena kasvav taim. Lehed lühikesed, lamedad, 1-3 mm laiad, vahel kokkurullunud, karedad. Keeleke 1-2 mm pikk, tömp. Pähikud hallikas- või lillakasrohelised. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Sooldunud pinnasel, laoplatsidel, prahipaikades, mererannal. Hajusalt. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 944 | Roomavad maapealsed võsundid olemas, juurduvad sõlmekohtades | |
| Puccinellia maritima (Huds.) Parl. - meri-nadahein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Võsud kaarjalt tõusvad. Lehed hallikasrohelised, lihakad, kahekorra, 1-1,5 mm laiad. Keeleke tömp, kuni 2 mm pikk. Pööriseharud püstised, lühikesed, siledad, pähikud roosakaslillad. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannikul ja üleujutatavatel rannaniitudel. Lääne-Eestis. Harva. Õitseb juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 945 | Pähikud 8-30 (40) mm pikad, 6-16 õiega. Varred püstised, lehetupp silinderjas | 946 |
| 945 | Pähikud 2-10 mm pikad, 3-11 õiega. Varred alusel tõusvad või lamavad, alumised lehetuped lapikud | 947 |
| 946 | Õisiku harud hoiduvad varrest eemale, alumised 2-4-kaupa, pähikuid harudel 8-15. Välissõkal 3,5-5 mm pikk | |
| Glyceria plicata (Fr.) Fr. - voldine parthein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed rohirohelised, 5-8 mm laiad, pikalt teritunud. Lehetuped lapikud, paljad. Keeleke 3-6 mm, pikalt teritunud. Tolmukad kollased. Õisik valkjasroheline või lillakas, laiuv. Kõrgus 40-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Märgadel teedel, kraavides, veekogude kallastel. Sage. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 946 | Õisikuharud hoiduvad vastu vart, alumised üksikult või paarikaupa, pähikuid harudel 3-4. Välissõkal 5,5-7,5 mm pikk | |
| Glyceria fluitans (L.) R. Br. - harilik parthein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehetuped lapikud, alumised ristroodudega. Lehed 5-8 mm laiad, lühidalt teritunud. Tolmukad lillad. Õisik kitsas, peatelje ligi hoiduvate püstiste harudega. Keeleke 5-8 mm pikk, tipus pika kitsa teravikuga. Kõrgus 40-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, kraavides, mererannas, vesistes kohtades. Tavaline. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 947 | Varred 5-10 mm läbimõõdus. Lehed 10-20 mm laiad, järsult aheneva tipuga. Tolmukaid 3. Tolmukapea üle 0,8 mm pikk | |
| Glyceria maxima (Hartm.) Holmb. - suur parthein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 10-20 mm laiad, oliivrohelised, järsult ahenenud. Keeleke 2-4 mm pikk. Lehetuped tugevalt lapikud, alumised ristroodudega. Õisik 15-30 cm pikk, püstine, sageli üle 10 cm pikkuste karedate laiuvate harudega. Kõrgus 75-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude mudastel kallastel ja madalas vees, luhaniitudel. Hajusalt mandriosas. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 947 | Varred 4-5 mm läbimõõdus. Lehed 4-9 mm laiad, pikalt teritunud tipuga. Tolmukaid 2. Tolmukapea kuni 0,8 mm pikk | |
| Glyceria lithuanica (Gorski) Gorski - kahar parthein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehetuped ruljad, karedad. Lehed 4-9 mm laiad, pikalt teritunud, rohirohelised. Keeleke 1-2,5 mm pikk. Õisik õrn, roheline, 15-25 cm pikk, ühekülgselt rippuvate harudega. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes leht- ja segametsades, kraavikallastel, metsasihtidel. Paiguti, valdavalt Ida- ja Edela-Eestis. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 948 | Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane | |
| Poa annua L. - murunurmikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kollakas- või puhasroheline tihedate madalate kogumikena kasvav taim. Lehetuped pisut lapikud. Lehed 2-5 mm laiad, nõrgad, tipus järsult paadikujuliselt ahenevad. Keeleke kuni 2 mm pikk, teritunud tipuga. Õisik hõre, püramiidjas, 4-6 cm pikk. Kõrgus 5-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Tallatud kohtades niitudel ja karjamaadel, teeradadel, põldudel, aedades. Sage. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 948 | Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas | 949 |
| 949 | Varred tugevalt lapikud kas ülaosas või alaosas | 950 |
| 949 | Vars ruljas, pole lapik | 951 |
| 950 | Vars üleni lapik, nurkjalt tõusev. Lehed kokkuvolditud, 1-2 mm laiad | |
| Poa compressa L. - lapik nurmikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõrs üleni lapik, nurkjalt tõusev. Lehed 1-4 mm laiad, tipus paatjad. Keeleke 0,5-1,5 mm pikk, tömp. Õisik 2-6 cm pikk, tihe, lünklik. Pähikud hallikasrohelised. Kõrgus kuni 40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel nõlvadel, teeäärtel, rusul, müüridel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 950 | Varre alumine osa tugevalt lapik. Lehed lamedad, 3-9 mm laiad | |
| Poa remota Forselles - kahar nurmikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Pika roomava risoomiga kollakasroheline taim. Alumised lehetuped kaheteraliselt lapikud, kuni 1 cm laiad, karedad. Lehed 5-15 mm laiad, tipus järsult paatjalt ahenenud. Keeleke kuni 3 mm pikk, teritunud tipuga. Õisik 12-30 cm pikk, laiuv, pikkade karedate harudega. Õite alusel karvad puuduvad. Kõrgus 60-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes leht- ja segametsades, kaldavõsastikes. Paiguti. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 951 | Õisiku alumises sõlmes ainult 1 või 2 haru | |
| Poa alpina L. - alpi nurmikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tihedate madalate mätastena kasvav taim. Võsude alusel vanadest lehetuppedest moodustunud tihe lühike paksend. Lehed lamedad, 2-4 mm laiad, hallikasrohelised. Alumised lehetuped ruljad. Keeleke kuni 3,5 mm pikk, kolmnurkse tipuga. Õisik 3-7 mm pikk, tihe, pähikud hallikaslillad. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Põhja-Eesti loodudel ja paemurdudes. Harva. Õitseb juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 951 | Õisiku alumises sõlmes 3-8 haru | 952 |
| 952 | Keeleke üle 1 mm pikk, terav | 953 |
| 952 | Keeleke puudub või alla 1 mm pikk | 954 |
| 953 | Ülemise lehe keeleke 5-10 mm pikk. Välissõkal selgete roodudega | |
| Poa trivialis L. - harilik nurmikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Maapealsete võsunditega taim. Alumised lehetuped lapikud, karedad. Lehed kuni 5 mm laiad, alumisel pinnal läikivad, tipus paatjalt ahenevad. Keeleke 3-7 mm pikk, teritunud tipuga. Õisik pikkade peente harudega, kuni 16 cm pikk, rohkepähikuline. Kõrgus 20-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, põllul, metsas, teeäärtel. Sage. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 953 | Ülemise lehe keeleke 1-2,5 mm pikk. Välissõkal roodudeta | |
| Poa palustris L. - soonurmikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõremurusalt kasvav pika roomava risoomiga taim. Kõrred sageli sõlmedest juurduvad, kõrgelt lehistunud. Lehed 2-4 mm laiad, lõdvad. Alumised lehetuped ruljad, siledad. Keeleke kuni 5 mm pikk, teritunud, välispinnal valgete karvakestega. Õisik hõre, laiuv. Pähikus õie alusel kähar karvatutt. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel ja puisniitudel, veekogude kallastel, võsastikes, prahipaikades. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 954 | Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad | |
| Poa nemoralis L. - salunurmikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõredate puhmastena kasvav heleroheline taim. Kõrs peenike, ümar. Lehed 1-2 mm laiad, pikalt teritunud tipuga, hoiavad rõhtsalt. Keeleke puudub või on väga lühike. Lehetuped ruljad. Õisik 5-12 cm pikk, hõre.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, võsastikes. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 954 | Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad | 955 |
| 955 | Varred enamasti üksikult, alusel väheste vanade lehetuppede jäänustega. Libled enam-vähem võrdsed, teravnevad, enamasti mõlemad 3 rooga | |
| Poa subcaerulea Sm. - ligunurmikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kaarjalt tõusvate kõrtega taim. Ülemine leht 1-2(3) cm pikk, lehed tipus järsult paatjalt ahenevad. Keeleke 1-2,5 mm pikk, tömp. Õisik püramiidjas, rõhtsate paarikaupa asuvate harudega. Kõrgus 7-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel liivastel või soostunud kohtades elamute ümbruses, rannikupiirkonnas. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 955 | Varred mitmekaupa, sageli puhmikutena, paljude vanade lehetuppede jäänustega alusel. Libled ebavõrdsed, teravad, alumine 1 rooga | 956 |
| 956 | Taim hõredalt karvane. Alumised lehed lamedad või renjad, palju lühemad kui vars. Keeleke laskub lehetupe servale | |
| Poa pratensis L. - aasnurmikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehetuped lapikud, siledad. Lehed 2-6 mm laiad, tipus järsult paadikujuliselt ahenevad. Keeleke 0,1-1 mm pikk, tömp. Õisik piklik, tihe, kuni 10 cm pikk, harud 3-7-kaupa männases. Pähikus õie alusel kähar karvatutt. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Karjamaadel, niitudel, teeäärtel, hõredates metsades, kesadel, põldudel. Sage. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 956 | Taim tihedalt karvane. Alumised lehed tugevalt kokkurullunud, harjasjad, sama pikad kui vars. Keeleke pole laskuv | |
| Poa angustifolia L. - ahtalehine nurmikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed pikad ja väga kitsad, harjasjad. Kõrrelehed 1-1,5 mm laiad, paadi nina moodi tipuga, pealt karvased. Taimed tupesiseste võsudega, mis on ümbritsetud vanade lehetuppedega. Õisik 7-10 cm pikk, piklik. Välissõkla alusel kähar karvatutt. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel nõlvadel, teeäärtel, loodudel, hõredates männikutes. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 957 | Lihakate lehtedega taimed | 958 |
| 957 | Lehed õhukesed, pole lihakad | 962 |
| 958 | Juurmised lehed tiheda rosetina | |
| Jovibarba globifera (L.) J.Parn. - võsu-liivsibul | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed lihakad, paljad. Õiteta võrsete lehed tiheda sibulataolise juurmise kogumikuna, õisi kandvate varte lehed vahelduvalt. Tupp- ja kroonlehti 6. Õied roosakad, õisikus. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lõuna- ja Kagu-Eesti liivastes männikutes, paiguti. Ka ilutaimena. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 958 | Juurmised lehed puuduvad või pole rosetina | 959 |
| 959 | Lehed lamedad, üle 1 cm laiad | 960 |
| 959 | Lehed pole lamedad, alla 1 cm laiad | 961 |
| 960 | Ülemised lehed vastakud või 3-kaupa männases. Õied kollased | |
| Sedum maximum (L.) Suter - suur kukehari | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lihakad, terveservalised, piklikovaalsed, alusel südajalt laienenud, enam-vähem varreümbrised. Õied valged või kollakasvalged, paljuõielistes tipmistes õisikutes. Kõrgus 30-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel põldudel, kruusaaukudes, loodudel. Kohati. Õitseb juulist oktoobrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 960 | Ülemised lehed vahelduvalt. Õied roosad | |
| Sedum telephium L. - verev kukehari | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lihakad, lapikud, piklikovaalsed, alusel kiiljalt ahenevad, rootsutud. Õied punased või roosakaspunased, õisikus. Kõrgus 25-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivasel pinnasel, söötidel. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 961 | Õied valged kuni roosad | |
| Sedum album L. - valge kukehari | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed rohelised või punakad, lihakad, ruljad, veidi laieneva või tömbi tipuga. Õied raolised, valged, hõredas õisikus. Kõrgus 7-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Loodudel, paekivil, ka ilutaimena. Paiguti, peamiselt Loode- ja Lääne-Eestis. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 961 | Õied kollased | |
| Sedum acre L. - harilik kukehari | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed rohelised, lihakad, ruljad, tipus ahenevad. Õied kollased, peaaegu raotud, tihedas õisikus. Kõrgus 3-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel loodudel, liivastel aladel, kividel, teeservades. Sage. Kasvatatakse ka kiviktaimlates. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 962 | Õied üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes | 963 |
| 962 | Õied pole üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes | 1017 |
| 963 | Kõik õied keele taolised (keelõied, asümmeetrilised) | 964 |
| 963 | Putkõied olemas, keelõied puuduvad või on ainult korvõisiku servas | 980 |
| 964 | Lehed selgelt paralleelsete roodudega | 965 |
| 964 | Leherood pole paralleelsed ega halvasti nähtavad | 966 |
| 965 | Lehed süstjad, varreümbrised, hallikasrohelised. Üldkatise lehed ühe reana. Seemnis lõpeb pika nokaga | |
| Tragopogon pratensis L. - harilik piimjuur | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed süstjad, hallikasrohelised, terveservalised, varreümbrised, paljad. Õisikud helekollased, 3-4 cm läbimõõdus, üksikult varte tippudes. Üldkatise lehed ühe reana, enam-vähem servmiste keelõite pikkused. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Teeservadel, niitudel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 965 | Lehed laiemad, põhiliselt juurmised, tumerohelised. Üldkatise lehed mitme reana. Seemnis nokata | |
| Scorzonera humilis L. - madal mustjuur | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed süstjad või lineaalsüstjad, tipu suunas pikalt ahenevad, terveservalised, tumerohelised, üsna jäigad. Enamik lehti juurmised, varrelehti 1-3, juurmistest väiksemad. Õisikud suured, kollased, 4 cm läbimõõdus. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, rannaniitudel ja loodudel, kuivades männikutes. Tavaline, peamiselt Põhja- ja Lääne-Eestis. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 966 | Õitsvad varred lehtedeta (kõik lehed juurmised) | 967 |
| 966 | Õitsvad varred lehtedega | 973 |
| 967 | Leheserv terve. Roomavate võsunditega taimed | |
| Pilosella officinarum F.W. Schultz et Sch. Bip. - harilik karutubakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim ühe suure kollase õisikuga lehitu varre tipus. Üldkatis 8-12 mm pikk, karvane. Lehtede alumine pind viltjas, väga tihedalt tähtkarvane. Uueneb maapealsete võsunditega. Kõrgus 5-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel valgusrikastel kasvukohtadel sage. Õitseb maist juulini. Märkused: Karutubaka liike on Eestis üle kahekümne, aga nad on raskesti eristatavad ja siin määrajas ei käsitleta. Karutubakad on lähedased hunditubaka liikidele. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 967 | Leheserv hambuline. Roomavate võsunditeta taimed | 968 |
| 968 | Korvõisikud üksikult harunemata varte tippudes | 969 |
| 968 | Õisikud pole üksikult, varred harunevad | 970 |
| 969 | Õitsvad varred karvased või peaaegu paljad, pole siledad ega seest õõnsad. Seemnise lendkarvad (pappus) sulgjad (vaadake keskmisi seemniseid) | |
| Leontodon hispidus L. - kare seanupp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise kodarikuna, enamasti lõhestumata, hambulise servaga, karvased või paljad. Varred enamasti 1 või 2 õisikuga, karvased või paljad, harva väikeste kõrglehtedega. Õied kollased keelõied. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel puisniitudel, niitudel, loodudel, metsaservadel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 969 | Õitsvad varred paljad, siledad, seest õõnsad. Seemnise lendkarvad (pappus) harunemata (luup!) | |
| Taraxacum officinale Weber in Wiggers s.l. - harilik võilill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed piimmahlaga. Lehed juurmise kodarikuna, lõhestunud, hambulised, paljad. Õisikuvarb paljas. Õied kollased, korvõisikus, õisikud ühekaupa. Seemnised ruljad, lendkarvadega. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teeservades, jäätmaadel, umbrohuna. Õitseb maist juunini. Tavaline. Märkused: Väga keerulise süstemaatikaga rühm, mida võib käsitleda ühe kollektiivliigina nagu siin määrajas. Spetsialistid eristavad Eestis üle 150 võililleliigi. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 970 | Seemnise lendkarvad harunemata (luup!) | |
| Crepis praemorsa (L.) Walther - tömbijuurene koeratubakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed ainult juurmised, terved, 2-5 cm laiad, hõredalt hambulised või terveservalised, pehmekarvased. Vars lehtedeta, liitõisik pikliku kobarana. Õied kollased. Kõrgus 20-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, puisniitudel, loodudel, nõlvadel. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 970 | Vähemalt keskmiste seemniste lendkarvad sulgjad | 971 |
| 971 | Õisikupõhi paljas (eemaldage kõik õied ja vaadake luubiga) | |
| Leontodon autumnalis L. - sügisene seanupp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise kodarikuna, sügavalt sulgjagused, paljad. Varred 2-7 õisikuga, paljad, ülemises osas väheste kõrglehtedega. Õied kollased. Kõrgus 10-30(40) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, mererannas, jäätmaadel. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 971 | Õisikupõhi karvane | 972 |
| 972 | Juurmisd lehed kuni 2 cm laiad, ilma tumedate täppideta. Lendkarvad sulgjad ainult keskmistel seemnistel (luup!) | |
| Hypochaeris radicata L. - püsik-põrsashein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise kodarikuna, sulghõlmised, kuni 10 cm pikad ja 2 cm laiad. Varred paljad, väikeste naaskeljate kõrglehtedega. Õied kollased keelõied, õisikud kuni 3 cm läbimõõdus, 2-3- kaupa. Seemned lendkarvadega. Kõrgus 25-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades männikutes, nõlvadel, enamasti liivasel pinnasel. Lõuna-Eestis, paiguti. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 972 | Juurmised lehed 4-6 cm laiad, enamasti tumedate täppidega. Lendkarvad sulgjad kõigil seemnistel | |
| Hypochaeris maculata L. - veishein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise kodarikuna, äraspidimunajad, terved, suured, 10-20 cm pikad ja kuni 9 cm laiad. Vars eriti alumises osas karekarvane, alusel soomusjate lehtedega. Õied kollased. Kõrgus 25-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades hõredates metsades, metsaservadel, raiesmikel, puisniitudel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 973 | Õied sinised | 974 |
| 973 | Õied kollased | 975 |
| 974 | Õisikud rootsulised. Seemnised üle 1 cm pikad, pika nokaga | |
| Lactuca sibirica (L.) Maxim. - siberi piimikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed harilikult terved, vahel mõne suure hambaga, õhukesed, rohelised. Õied sinised. Üldkatise lehed tihedate violetsete täppidega. Pappuse karvad kollakad. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannal, veekogude kallastel. Põhja-Eestis. Haruldane. Õitseb augustis, septembris. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 974 | Õisikud peaaegu rootsutud, lühikeste kõrglehtede kaenaldes. Seemnised alla 3 cm pikad, nokata | |
| Cichorium intybus L. - harilik sigur | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed ebakorrapäraselt sulghõlmised, pooleldi varreümbrised, karedalt lühikarvased. Õied sinised, õisikud 3-4(5) cm läbimõõdus, rühmadena varrel. Kõrgus 40-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teede servadel, jäätmaadel, elamute ümbruses, kasvatatakse aedades. Hajusalt. Õitseb juulist septembrini. Märkused: Juurikaid kasutatakse sigurikohvi tegemiseks. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 975 | Seemnised lendkarvadeta (võimalik vaadata ka õitsemise ajal: tehke õisik katki ja vaadake õite aluseid) | |
| Lapsana communis L. - harilik linnukapsas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed rootsulised, kanneljad, varrelehed süstjad, lõhestumata, rootsutud. Õied kollased, õisikud 0,7-1,2 cm läbimõõdus, kännasjas liitõisikus. Seemned lendkarvadeta. Kõrgus 25-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Varjukates metsades, parkides, raiesmikel, prahipaikadel. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 975 | Seemnised lendkarvadega | 976 |
| 976 | Lendkarvad sulgjad (luup!) | |
| Picris hieracioides L. - kare mõrkjas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars ja lehed karedate haakjate karvadega. Vars üleni lehistunud, juurmised lehed õitseajaks kuivanud. Varrelehed pooleldi varreümbrised, terveservalised või hambulised. Üldkatise lehed paiknevad katusekivide taoliselt. Õied kollased. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Võsastikes, salumetsades, metsa- ja teeservades, prahipaikadel. Harva. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 976 | Lendkarvad lihtsad, harunemata | 977 |
| 977 | Korvõisikud vihmavarjutaolise sarikja liitõisikuna. Seemnisd tipus paksenenud | |
| Hieracium umbellatum L. - sarik-hunditubakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varrelehed aheneva alusega, enamasti rullunud servaga. Üldkatise lehed tipul tagasi käändunud, mustjasrohelised, paljad või lühikeste karvadega. Taimed mitmeti karvastunud, karedatest lihtkarvadest pikkade villkarvadeni. Õied kollased, korvõisikud koondunud liitõisikusse. Kõrgus 10-140 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel kasvukohtadel, kaldavõsastikes, söötidel, metsaservadel. Tavaline. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 977 | Korvõisikud pole vihmavarjutaolise liitõisikuna. Seemnised tipus ahenevad | 978 |
| 978 | Üldkatise lehtede sisekülg paljas (luup!), väliskülg tumedate karvadega. Niiskete kohtade taimed | |
| Crepis paludosa (L.) Moench - soo-koeratubkas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars alumises osas sageli violetjaspunakas. Lehed paljad, äraspidimunajad või kanneljad. Õied kollased. Emakasuue rohekasmustjas. Pappus määrdunudvalgetest murduvatest karvadest. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lodumetsades, niisketel ja soistel niitudel, veekogude kallastel. Sage. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 978 | Üldkatise lehtede sisekülg siidkarvane, väliskülg ilma tumedate karvadeta. Kuivemate paikade taimed | 979 |
| 979 | Ülemised lehed kitsaslineaalsed, rullunud servaga. Seemnised tumepruunid, 10 ogalise roidega (luup!) | |
| Crepis tectorum L. - liiv-koeratubakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars okslik, hallroheline, lidus karvadega või paljas. Juurmised lehed vastu maad, aluse poole ahenenud, sopilishambulised. Varrelehed lõhestumata. Õied tumekollased. Emakasuue rohekaspruun. Kõrgus 5-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Liivikutel, liivastel põldudel, loodudel, teeservadel, kuivadel nõlvadel. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 979 | Ülemised lehed lamedad, pole lineaalsed. Seemnised kollased, 13-20 sileda roidega | |
| Crepis biennis L. - kaheaastane koeratubakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars lehistunud, lehed sulghõlmised või –jagused, varrelehed veidi varreümbrised. Õied kollased, õisikud 2,5-3 cm läbimõõdus, hõredas liitõisikus. Seemned kollased, valgete lendkarvadega. Kõrgus 40-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Lubjalembene, metsa- ja teeservades, põllupeenardel, raiesmikel. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 980 | Taime lehed ja/või varred ogalised | 981 |
| 980 | Taimed pole ogalised | 982 |
| 981 | Vars ei harune või haruneb vähe, õisikuid 1-3. Lehed pealt rohelised, alt valgeviltjad | |
| Cirsium heterophyllum (L.) Hill - villohakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed alt valgeviltjad, pealt paljad, tumerohelised, terved või lõhestunud. Õisikud 1-3-kaupa, purpurpunased, suured, läbimõõt 3-4 cm. Ühekojaline, mõlemasuguliste õitega taim. Kasvab enamasti hõremurusate kogumikena. Kõrgus 25-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niiskematel niitudel ja puisniitudel, metsasihtidel ja –servadel, veekogude kallastel. Tavaline. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 981 | Varred ülaosas harunenud, paljude õisikutega. Lehed mõlemalt poolt rohelised | |
| Cirsium arvense (L.) Scop. var. mite Wimm. et Grab. - põldohakas | ||
| >Iseloomulikud tunnused: Vars enam-vähem paljas, ogatiivuline vaid lehe alusel. Lehed mõlemalt poolt paljad, tugevate ogadega. Õied hele-purpurlillad, õisikud 1-1,5 cm läbimõõdus. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannas ja prahipaikades, tavalisem Lääne- ja Põhja-Eestis. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 982 | Kõik õied korvõisikus erekollased kuni kahvatukollased | 983 |
| 982 | Vähemalt mõned õied pole kollased | 998 |
| 983 | Õied ilmuvad enne lehti. Lehed südaja alusega, pealt tumerohelised, alt valgeviltjad | |
| Tussilago farfara L. - harilik paiseleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Õisikud üksikult, kuldkollased, pärast õitsemist longus. Vars kaetud pisikeste soomusjate võrkvillaste lehtedega. Risoom pikk. Juurmised lehed südajad, hambulised, alt tihedalt valgeviltjad, pealt tumerohelised, paljad, ilmuvad peale õitsemist. Kõrgus 5-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kraavikallastel, nõlvadel, mererandadel, liivasel või savikal pinnasel, põldudel ja aedades umbrohuna. Sage. Õitseb aprillis, mais. Märkused: Ravimtaim. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 983 | Õied ilmuvad peale lehti. Lehed teistsugused | 984 |
| 984 | Lehed ja varred hallikarvased. Keelõied puuduvad või alla 5 mm pikad | 985 |
| 984 | Taimed pole hallikarvased. Keelõied olemas, üle 5 mm pikad | 989 |
| 985 | Õisikud vihmavarjutaolise kännasja liitõisikuna varre tipus | |
| Helichrysum arenarium (L.) Moench - harilik käokuld | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim valgeviltjas. Lehed süstjad. Õisikud kollased või oranžid, 5-6 mm läbimõõdus. Võib kasvada väikeste mätastena. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivastel nõlvadel ja põlluservadel. Harva, peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 985 | Õisikud ei ole kännasja liitõisikuna | 986 |
| 986 | Mitmeaastased niiskete või parasniiskete kohtade taimed. Üldkatise lehed pruunid või määrdunudkollased | 987 |
| 986 | Üheaastased kuivade kohtade taimed. Üldkatise lehed valkjad | 988 |
| 987 | Varred 5-20 cm pikad. Õisikud 3-20-kaupa nutitaolistes liitõisikutes varte ja varreharude tippudes. Niiskel savi- ja turbapinnasel | |
| Gnaphalium uliginosum L. - soo-kassiurb | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim üleni hallikarvane, kõik harud lõpevad nutitaoliste liitõisikutega. Lehed lineaalsed või süstjad, rootsuks ahenevad, terveservalised. Õisikud 2-3,5 mm läbimõõdus, lehtedest ümbritsetud. Õied kollased. Kõrgus 4-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Niiskel savi- ja turbapinnasel, kultuurist mõjutatud paikades. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 987 | Varred 20-50 (70) cm pikad. Õisikud pikas kitsas liitõisikus, mis moodustab vähemalt 1/3 taime pikkusest. Liivastel aladel | |
| Gnaphalium sylvaticum L. - mets-kassiurb | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taime alusel rohkesti mitteõitsvaid võsundeid. Vars hõredalt hallviltjas. Juurmised lehed süstjad, varrelehed lineaalsed, terveservalised, pealt paljad, tumerohelised, alt valgeviltjad. Õisikud 3-4 mm läbimõõdus, pikas kitsas kobarataolises liitõisikus, mis sageli moodustab poole taime pikkusest. Õied kollased. Kõrgus 15-45 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsaservades, raiesmikel, sihtidel, teeservadel. Tavaline. Õitseb juulis, augustis Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 988 | Taimed juba aluselt harkjalt harunenud. Õisikute nutid varte tippudes ja harude kaenaldes | |
| Filago minima (Sm.) Pers. - väike paganapea | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim rohekashall, karvane, kuid mitte viltjas. Vars juba alusel harkjalt harunenud. Üldkatise lehed ainult alusel viltkarvased, tipus õlgjalt läikivad. Õied kollased. Õisikud 3-4 mm läbimõõdus, lehtedest pikemad.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Liivastel kasvukohtadel. Harva. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 988 | Vars keskkohast kõrgemal pöörisjalt harunenud. Õisikute nutid ja üksikud õisikud pöörisja liitõisikuna | |
| Filago arvensis L. - põld-paganapea | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed valge- või hallviltjad. Vars sirge või keskkohast kõrgemal harunenud. Üldkatise lehed tipuni viltkarvased. Õisikud lehtedest lühemad, 4-5 mm läbimõõdus. Õied kollased. Kõrgus 7-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kuivadel liivastel kasvukohtadel. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 989 | Üldkatise lehed ühe reana (vahel pisikeste lisalehekestega alusel) | 990 |
| 989 | Üldkatise lehed 3 või enama reana | 994 |
| 990 | Juurmiste ja alumiste varrelehtede rootsud alusel laia tupena | |
| Ligularia sibirica (L.) Cass. - harilik kobarpea | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed pikarootsulised, südaja alusega, paljad või pisut viltjad, ülemised kolmnurkjad. Õied kollased, õisikud 2,5-3,5 cm läbimõõdus, 10-30-kaupa pika kobarja tipmise liitõisikuna. Kõrgus 25-110 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Ida-Eesti soistel niitudel, jõelammidel. Haruldane. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: LK I kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 990 | Juurmiste ja alumiste varrelehtede rootsud pole tupena | 991 |
| 991 | Üldkatise lehtede alusel väikesed lisalehekesed | 992 |
| 991 | Üldkatise lehtede alusel väikesi lisalehekesi pole | 993 |
| 992 | Keelõisi 10-20 | |
| Senecio paludosus L. - soo-ristirohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed korrapäraselt hambulise servaga, teravatipulised, paljad, pealt tumerohelised ja läikivad, alt karvased, heledamad. Vars paljas. Õied kollased, õisikus keelõisi 12-16. Esineb väliskatis. Kõrgus 50-140 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, soodes, lodumetsade sihtidel. Hajusalt. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 992 | Keelõisi (1)5-8(10) | |
| Senecio fluviatilis Wallr. - jõgi-ristirohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed rootsutud, peaaegu paljad, korrapäraselt peensaagja servaga. Kodarikulehed enamasti õitseajaks kuivanud. Õied kollased, õisik enamasti 8-12 keelõiega. Lisakatis üldkatisega ühepikkune. Kõrgus 50-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Põlluservadel, jäätmaadel. Harva. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 993 | Vars alla 1 cm läbimõõdus, näärmekarvadeta. Seemnis ruljas või tömpide roietega | |
| Senecio integrifolius (L.) Clairv. - lood-ristirohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kodarikulehed õitseajal alati olemas, varrelehtedest tunduvalt suuremad. Varrelehed aheneva alusega, laskuvad. Õisikuid vähe, suhteliselt suured. Keelõisi õisikus 10-15, kuldkollased. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastel kuivadel niitudel. Paiguti, enamasti Põhja- ja Lääne-Eestis. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 993 | Vars 1-4 cm läbimõõdus, tihedalt näärmekarvane, veidi kleepuv. Seemnis tiivuliste roietega | |
| Senecio congestus (R. Br.) DC. - muda-ristirohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed ebakorrapäraselt hambulise servaga või sopilised, tömbi tipuga, udemelised kuni paljad, tuhmid. Kodarikulehed tavaliselt õitseajaks kuivanud, kui mitte, siis varrelehtede sarnased. Vars näärmekarvadest pihkane, udemelis-viltjas. Õied kollased, õisikus tavaliselt 12-16 keelõit. Üldkatis üherealine. Kõrgus 15-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, turbaaukudes, lodumetsades. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 994 | Seemnised lendkarvadeta, kõverdunud. Üheaastane | |
| Calendula officinalis L. - harilik saialill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kollakasrohelised, paljad või hõredalt karvased, piklik-äraspidimunajad, iseloomuliku lõhnaga. Õisikud 4-5 cm läbimõõdus. Keelõied kollased või oranžid, üldkatise lehtedest kaks korda pikemad. Putkõied kollased, oranžid või pruunid. Seemned erineva kujuga. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Ilu- ja ravimtaim, vahel metsistub. Õitseb juulist oktoobrini. |
 |
|
| 994 | Seemnised lendkarvadega, pole kõverdunud. Mitmeaastased | 995 |
| 995 | Õisikuid palju, alla 2 cm läbimõõdus | 996 |
| 995 | Õisikuid üks või mõni, läbimõõt üle 2 cm | 997 |
| 996 | Liitõisik püstiste harudega. Üldkatis 4,5-8 mm pikk | |
| Solidago virgaurea L. - harilik kuldvits | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars paljas, harva ülaosas veidi karvane. Lehe pearood paljude harunenud külgroodudega. Õied kollased. Õisikute pikkus ja läbimõõt 9-15 mm. Üldkatis 6-7 mm pikk. Õisikud koondunud liitõisikusse, mille harud püstised. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, võsastikes, nõlvadel, metsades, raiesmikel. Sage. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 996 | Liitõisiku harud horisontaalsed, laiuvad. Üldkatis 2-4,5 mm pikk | |
| Solidago canadensis L. - kanada kuldvits | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred tihedalt karvased vähemalt ülaosas. Lehed kahe külgrooga, mis kulgevad pearooga enam-vähem paralleelselt. Õied kollased. Õisikud 4-5 mm pikad ja 3-4 mm läbimõõdus, üldkatis 2-2,8 mm pikk. Õisikud kaarjates kobarates, mis on koondunud laiuvaks liitõisikuks. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Ilutaim, metsistunult hajusalt. Invasiivne. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 997 | Lehed jäigad, pealt selgelt võrkroodsed, läikivad | |
| Inula salicina L. - pajuvaak | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars tihedalt lehistunud, paljas, vaid ülaosas üksikute karvadega. Lehed piklikud, kuni 2 cm laiad, pealt läikivad, paljad, silmapaistvalt võrkroodsed, jäigad. Õied kollased. Seemnised paljad. Kõrgus 20-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, metsaservades, loodudel. Tavaline. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 997 | Lehed pehmed, ei läigi, pealt siidkarvased, pole võrkroodsed | |
| Inula britannica L. - inglise vaak | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars tihedalt lehistunud, siidkarvane. Lehed piklikud, kuni 2 cm laiad, tuhmid, pehmed, siidkarvased, pealmisel pinnal külgrood ebaselgelt näha. Õied kollased. Seemnised lühikarvased. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soistel niitudel ja võsastikes, niiskel liival jõgede ja järvede kallastel. Paiguti, peamiselt Ida-Eestis. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 998 | Lehed sirge kuni südaja alusega | 999 |
| 998 | Lehed rootsu suunas aheneva alusega | 1004 |
| 999 | Üldkatis ruljas, katiselehed ogadeta | 1000 |
| 999 | Üldkatis ümar, katiselehed ogakestega | 1001 |
| 1000 | Juurmised lehed ümarad, väga suured, hõlmadeta, ebaühtlaselt hambulised, alt õhukeselt hallviltjad. Üldkatise lehe tipp ei ole ripsmeline | |
| Petasites hybridus (L.) G. Gaertn., B. Mey. & Scherb. - harilik katkujuur | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed väga suured, lehelaba läbimõõt 25-70 cm, leherootsu pikkus kuni 1 m. Juurmised lehed ümardunud, südaja alusega, ebakorrapäraselt sakilise servaga, alt õhukeselt hallviltjad. Vars punakas, hõredakarvane. Õied lillakasroosad, haisvad. Õisikud tihedates kobarjates liitõisikutes, mis peale õitsemist on kuni 60 cm pikad. Õitsevad enne lehtede ilmumist. Kõrgus 15-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Varem kultiveeritud, nüüdseks naturaliseerunud. Kaldaäärsetel aladel ja nõlvakutel parkides, asulates ja asulate ümbruses. Harva. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1000 | Juurmised lehed kolmnurksed, alusel 2-3 hõlmaga, peenesaagja servada, alt tihedalt valgeviltjad. Üldkatise lehe tipp ripsmeline | |
| Petasites spurius (Retz.) Rchb. - villane katkujuur | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed kolmnurksed, alusel 2 või 3 hõlmaga, peensaagja servaga, alt tihedalt valgeviltjad. Õied kollakasvalged, õisiku läbimõõt 7-10 mm, pikaraolised, ümarates liitõisikutes. Õitseb enne lehtede ilmumist. Kõrgus 20-65 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannal, suuremate järvede ja jõgede kallastel, harvem sisemaal liivasel pinnasel. Paiguti. Õitseb aprillis, mais. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1001 | Üldkatis tihedalt võrkvillane | |
| Arctium tomentosum Mill. - villtakjas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed suured, munajad, pikarootsulised. Korvõisikud kerajad, varte tippudes kännasjate liitõisikutena. Õied purpurpunased, üldkatise lehekestest pikemad. Õisikud kerajad, 2-3 cm läbimõõdus. Üldkatis enamasti tihedalt võrkvillane, sisemised üldkatise lehekesed sageli punakad. Kõrgus 50-200 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Kõnnumaadel, teeservades, parkides, õuedes, jõekallastel. Sage. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1001 | Üldkatis pole võrkvillane | 1002 |
| 1002 | Õisiku üldkatis 15-18 x 15-25 mm | |
| Arctium minus (Hill) Bernh. - väike takjas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed suured, munajad, pikarootsulised. Korvõisikud kerajad, pisut võrkvillased, alla 2,5 cm läbimõõdus, kobarjas liitõisikus, alumised sageli üksikult lehekaenaldes. Õied purpurpunased, üldkatise lehekestest pikemad. Kõrgus 50-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Aedades, tee- ja põlluservades, parkides. Hajusalt. Õitseb juulist oktoobrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1002 | Õisiku üldkatis 20-25 x 35-42 mm | 1003 |
| 1003 | Kõik liitõisiku harud kännasjad. Õisikuraag 3-10 cm pikk. Leheroots seest säsikas | |
| Arctium lappa L. - suur takjas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed suured, munajad, pikarootsulised. Korvõisikud kerajad, okste tippudes, kännasja liitõisikuna. Õied purpurpunased, enam-vähem üldkatise lehekeste pikkused. Kõik üldkatise lehed konksja tipuga, rohelised, enamasti võrkvillata. Õisiku läbimõõt 3-4 cm. Kõrgus 80-200 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Elamute ümbruses, teede ääres, prahipaikades. Harva, rohkem mandri lääneosas. Õitseb juulist septembrini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1003 | Liitõisiku harud pole kännasjad. Õisikuraag alla 1 cm pikk. Leheroots õõnes | |
| Arctium nemorosum Lej. - salutakjas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed suured, munajad, pikarootsulised. Varred enamasti allapoole käänatud harudega. Õisikud võrkvillata, läbimõõt üle 3 cm. Õisikud 2-6-kaupa. Õied purpurpunased, üldkatise lehekestega ühepikkused. Kõrgus 60-200 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Enamasti rannikul salumetsades. Väga haruldane. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – äärmiselt ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1004 | Õitsvad varred lehtedeta (kõik lehed juurmised) | |
| Bellis perennis L. - harilik kirikakar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed ümara tipuga, mõlajad või äraspidimunajad, paljad või hõredalt karvased, hõredalt hambulise servaga. Keelõied valged kuni roosad, putkõied kollased. Õisikuvars veidi karvane, lehtedeta. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Ilutaim, metsistub kergesti. Naturaliseerunult murudes, metsa- ja pargiservades. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Märkused: Tuntakse ka margareeta nime all. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1004 | Õitsvad varred lehtedega | 1005 |
| 1005 | Vähemalt mõned õied õisikus valged | 1006 |
| 1005 | Vähemalt õisiku servmised õied sinised kuni roosad, valgeid õisi pole | 1010 |
| 1006 | Õisikud üle 3 cm läbimõõdus | |
| Leucanthemum vulgare (Vaill.) Lam. - harilik härjasilm | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised ja alumised varrelehed pikarootsulised, äraspidimunajad, täkilise servaga, paljad või veidi karvased, ülemised rootsutud ja piklikumad. Keelõied valged, putkõied kollased. Õisikud üksikult, 3-6 cm läbimõõdus. Kõrgus 20-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, teeservadel, jäätmaadel, põldudel. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1006 | Õisikud alla 3 cm läbimõõdus | 1007 |
| 1007 | Keelõied kollakasvalged, õisikud (3)5-6 mm läbimõõdus, pikas kobarjas liitõisikus. Üheaastased kultuurmaade taimed | |
| Conyza canadensis (L.) Cronquist - kanada pujukakar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars tihedalt lehistunud, lehed süstjad, kuni 10 cm pikad ja 2-15 mm laiad. Õisikud 5-6 mm läbimõõdus, liitõisikuna. Keelõied ja putkõied kollased. Üldkatis paljas. Kõrgus 20-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Jäätmaadel, aedades, raudteedel, rannikul, enamasti liivasel pinnasel. Naturaliseerunud tulnukas. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1007 | Keelõied ja/või üldkatise lehed valged või roosad, õisikud suuremad, kännasjas liitõisikus. Mitmeaastased taimed looduslikes või poollooduslikes kasvukohtades | 1008 |
| 1008 | Leheserv terve. Roomavate võsunditega taimed | |
| Antennaria dioica (L.) Gaertn. - harilik kassikäpp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim lehekodarikke kandvate lamavate juurduvate võsunditega, moodustab laiu padjandeid. Lehed pealt paljad, alt valgeviltjad, mõlajad. Kahekojaline. Üldkatise lehed emastaimedel roosad või punased, isastaimedel valged. Korvõisikud 3-12-kaupa varre tipus kännasja liitõisikuna. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivikutel, loodudel, loo- ja palumetsades. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1008 | Leheserv hambuline kuni hõlmine. Roomavad võsundid puuduvad | 1009 |
| 1009 | Lehed punktisarnaste näärmeteta | |
| Achillea ptarmica L. - võsa-raudrohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed terved, lõhestumata, rootsutud, tumerohelised. Alumised lehed alati näärmeteta, ülemised hajusalt või tihedamalt karvased, näärmelised. Keelõisi 8-14, valged. Õisikute läbimõõt 1,3-1,7 cm. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kaldavõsastikes, kraavikallastel, ka ilutaimena aedades. Paiguti, Lääne-Eestis sagedam. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1009 | Lehed punktisarnaste näärmetega | |
| Achillea salicifolia Besser - ida-raudrohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed terved, lõhestumata, rootsutud, lühikarvased, punktisarnaste näärmetega, hallikasrohelised. Keelõisi umbes 8, valged. Õisikute läbimõõt 0,6-1,2 cm. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soistel niitudel, veekogude kallastel. Paiguti, peamiselt Ida- ja Kagu-Eestis. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1010 | Kõik õied sinised | 1011 |
| 1010 | Vähemalt servmised õied roosad | 1012 |
| 1011 | Servmised õied palju pikemad kui keskmised. Üheaastane | |
| Centaurea cyanus L. - rukkilill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsüstjad, alumised sageli sulgjad, pehmekarvased või paljad. Õisikud siniste (harva punakate või valgete) õitega, pikavarrelised, 2,5-3,5 cm läbimõõdus. Kõrgus 20-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Põlluumbrohi, aedades ilutaimena. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Märkused: Kultuuris erivärviliste õitega sordid. Eesti rahvuslill. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 1011 | Kõik õied ühesugused. Mitmeaastane | |
| Jasione montana L. - harilik sininukk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsed, rootsutud, kuni 0,5 cm laiad. Varre ülaosa lehtedeta. Õied väikesed, sinised, tihedates kerajates tipmistes nuttides. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivastes hõredates männikutes, liivikuil, kinkudel. Paiguti. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1012 | Taimed pikkade roomavate võsunditega, tavaliselt alla 30 cm kõrged | |
| Antennaria dioica (L.) Gaertn. - harilik kassikäpp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim lehekodarikke kandvate lamavate juurduvate võsunditega, moodustab laiu padjandeid. Lehed pealt paljad, alt valgeviltjad, mõlajad. Kahekojaline. Üldkatise lehed emastaimedel roosad või punased, isastaimedel valged. Korvõisikud 3-12-kaupa varre tipus kännasja liitõisikuna. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivikutel, loodudel, loo- ja palumetsades. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 1012 | Taimed roomavate võsunditeta, tavaliselt üle 30 cm kõrged | 1013 |
| 1013 | Lehed kahevärvilised, pealt rohelised, alt valgeviltjad | |
| Saussurea alpina (L.) DC. subsp. esthonica (Baer ex Rupr.) Kuppfer - eesti soojumikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed pikalt teritunud, hambulise servaga, paljad või pisut karvased, alumised rootsuks ahenevad, ülemised rootsutud. Õied putkjad, punakaslillad. Õisikud 1-2 cm läbimõõduga, moodustavad pöörise. Kõrgus 40-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastel soistel niitudel, puisniitudel, võsastikes, soodes. Paiguti, peamiselt Lääne- ja Kesk-Eestis, puudub saartel. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1013 | Lehed pole kahevärvilised | 1014 |
| 1014 | Kõik õied roosad (lillakad) | 1015 |
| 1014 | Keskmised õied kollased, servmised lillakad | 1016 |
| 1015 | Üldkatise lehed kilejad, enam-vähem terved | |
| Centaurea jacea L. - arujumikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kuni 2 cm laiad, teravatipulised, pisut karvased, terved või ainult alumised veidi lõhestunud. Üldkatis helepruun, pole tipus kuigivõrd lõhestunud. Õied punakaslillad. Kõrgus 20-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, loodudel. Sage. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1015 | Üldkatise lehed sügavalt sulgjalt narmastunud | |
| Centaurea phrygia L. - narmasjumikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed terved, üsna laiad ja tipul ümarad. Kogu taim pehmekarvane. Üldkatise lehed pruunikasmusta tugevalt narmastunud tipuga. Õied punakaslillad. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, metsa- ja teeservadel, hõredates lehtmetsades. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1016 | Lehed karvased, õhukesed, pole lihakad | |
| Erigeron acer L. - jaani-õnnehein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed piklikud, karvased, terve või hõredalt hambulise servaga. Õisikute läbimõõt 6-12 mm, keelõied lillakad, püstised, putkõitest kuni kaks korda pikemad. Putkõied kollased. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel loodudel, liivikutel, metsades, nõlvadel, prahipaikadel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1016 | Lehed paljad, paksud, veidi lihakad | |
| Aster tripolium L. - randaster | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed paljad, lihakad. Üldkatise lehed pisut lihakad. Keelõied helelillad, putkõied kollased. Õisikute läbimõõt 2-3(5) cm. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannal ja rannaniitudel tavaline. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1017 | Lehed ümarad-kilpjad (leheroots kinnitub leheplaadi keskele) | |
| Hydrocotyle vulgaris L. - loim-vesipaunikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed ümmargused, kilpjad, täkilise servaga. Varred nõrgad, roomavad, sõlmekohtadest juurduvad. Õied valged või roosakad, 2- või 3-kaupa. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Soistes metsades ja lodudes. Haruldane, ainult Saare- ja Hiiumaa lääneosas ja Ruhnus. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 1017 | Lehed pole ümarad-kilpjad | 1018 |
| 1018 | Õied sarikatena | 1019 |
| 1018 | Õied pole sarikatena | 1029 |
| 1019 | Lehed lõhnavad muljumisel tugevalt küüslaugu järgi | 1020 |
| 1019 | Lehed ei lõhna küüslaugu järgi | 1024 |
| 1020 | Lehed munajad, rootsulised | |
| Allium ursinum L. - karulauk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehti 2 või 3, juurmised, lamedad, laisüstjad või munajad, 2-5 cm laiad, tiivulise rootsuga. Vars kolmekandiline. Õied valged, tipmises õisikus. Sibula maitse ja lõhnaga. Kõrgus 25-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Salu-, leht-, sega- ja okasmetsades. Paiguti. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1020 | Lehed lineaalsed, rootsutud | 1021 |
| 1021 | Lehed lamedad | |
| Allium scorodoprasum L. - metslauk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 0,5-1,5 cm laiad, lühikesed, vaevalt ulatuvad üle varre keskosa. Vars peenike, jäik. Õisik sigisibulatega, õied roosakaslillad, õieraod ühepikkused. Sibul ümar, väike, 1-1,7 cm läbimõõdus, tütarsibulaid arvukalt, nende ühine kate valkjas. Kõrgus 65-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, liivikutel, kadastikes. Paiguti, põhiliselt mandri lääneosas ja saartel. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1021 | Lehed ruljad | 1022 |
| 1022 | Õied puuduvad (õisikus ainult sigisibulad) või olemas. Kui õied olemas, siis seesmiste tolmukate niidid kolmeharulised. Lehed kolmekandilised (renjad), 2-4 mm laiad | |
| Allium vineale L. - nurmlauk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 2-4 mm laiad, ristlõikes kolmekandilised, varrest lühemad. Vars kolmandiku või pooleni kaetud lehetuppedega. Õisik tihe, paljude sigisibulatega, vahel õiteta. Õieraod erineva pikkusega. Õied roosad. Sibul 1,5-2 cm läbimõõdus, tütarsibulatega. Kõrgus 20-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Klibusel ja liivasel mererannal. Haruldane, peamiselt läänesaartel. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1022 | Õied olemas (alusel sigisibulatega või ilma). Tolmukaniidid lihtsad. Lehed ruljad, 0,7-2 mm laiad | 1023 |
| 1023 | Üks või mõlemad õisikukattelehed õisikust pikemad | |
| Allium oleraceum L. - rohulauk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 1-3 mm laiad, tipuosas renjad, varrest lühemad või sama pikad. Vars pooleni kaetud lehetuppedega. Alumised lehed koltuvad varakult. Õisik väga hõre, kahe püsiva õisikukattelehega, millest üks on pikalt teritunud ja õisikust 2-3 korda pikem. Sigisibulad violetsed, õieraod erineva pikkusega. Sibul väike, 0,8-1,7 cm läbimõõduga, tütarsibulatega. Kõrgus 25-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Tavaline, looduslikest laukudest sagedaim. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1023 | Õisikukattelehed pole õisikust pikemad | |
| Allium schoenoprasum L. - murulauk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehti 1 või 2, ruljad, 0,7-2 mm läbimõõduga. Vars allosas tihti tume-lillakaspunane. Sibulad 1-3-kaupa lühikese risoomi küljes, 3-9 mm läbimõõdus. Kasvab tiheda muruna, õrna küüslaugu lõhnaga. Õied lillakaspunased. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Paiguti Põhja- ja Lääne-Eesti loodudel, kadastikes, niitudel. Sage köögiviljataim. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1024 | Kroonlehti 6. Juurmisi lehti üks, lineaalne | 1025 |
| 1024 | Kroonlehti 3 või 5. Juurmisi lehti rohkem kui üks, lailineaalsed või elliptilised | 1026 |
| 1025 | Kroonlehed vastakud, tömbid. Juurmine leht 3-10 mm lai, laiem kui alumine õisiku kandeleht | |
| Gagea lutea (L.) Ker Gawl. - kollane kuldtäht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmine leht kitsassüstjas, 6-8 mm lai, tanujalt ahenev, laiem kui alumine õisiku kandeleht. Sibul suur, piklik. Õied kollased, õielehed tömbitipulised. Õisikus 2-8 õit. Kõrgus 10-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, salumetsades, parkides. Hajusalt. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1025 | Kroonlehed üksteisest eemal, tervatipulised. Juurmine leht 0,5-2 mm lai, palju kitsam kui õisiku kandlehed | |
| Gagea minima (L.) Ker Gawl. - väike kuldtäht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmisi lehti üks, kitsaslineaalne, 0,5-2 mm lai. Alumine õisiku kandeleht tunduvalt laiem, 3-6 mm. Varre alusel üks suur ja üks väike sibul ühises kattes. Õisik 2-7-õieline. Õied kollased, õielehed teritunud. Kõrgus 7-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Aedades, parkides, salumetsades. Harva. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1026 | Õied kollased | |
| Primula veris L. - nurmenukk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed rohelised, juurmise kodarikuna, lehelaba aheneb tiivuliseks rootsuks. Õied erekollased, selgelt ühekülgses sarikõisikus, veidi longus, õietupp avar, kollakasroheline, kolmnurksete laiade tipmetega. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivematel kasvukohtadel. Tavaline Põhja- ja Lääne-Eestis, mujal paiguti. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1026 | Õied pole kollased | 1027 |
| 1027 | Kroonlehti 3, vabad. Õietupp puudub | |
| Butomus umbellatus L. - harilik luigelill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsed, 3-10 mm laiad ja kuni 1 m pikad, tumerohelised, alusel kolmekandilised. Õied roosad, pikaraolised, kuni 2,5 cm läbimõõdus, sarikõisikus. Kõrgus 60-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Jõgede ja järvede kallastel ning madalas vees. Mandriosas hajusalt, saartel haruldane. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1027 | Kroonlehti 5, kokku kasvanud. Õietupp olemas | 1028 |
| 1028 | Õied roosd, üle 8 mm läbimõõdus. Mitmeaastane | |
| Primula farinosa L. - pääsusilm | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise kodarikuna, hallikad, piklikud. Lehtede alumine pind, õisikuvarva ülemine osa ja õisik valkja jahuja kirmega. Õied roosakaslillad, tihedas sarikõisikus. Kõrgus 7-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel ja soistel niitudel, soodes, kraavikallastel Tavaline, sagedam lääneosas. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1028 | Õied valged, alla 8 mm läbimõõdus. Üheaastane | |
| Androsace septentrionalis L. - harilik nõmmkann | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise kodarikuna, süstjad, hambulise servaga. Õied valged, mõnikord veidi punakad, kollase neeluga, rohkeõielises pikavarrelises sarikõisikus. Õisikuid sageli mitu. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kuivadel kasvukohtadel, ka umbrohuna põldudel. Hajusalt, sagedam Lääne- ja Põhja-Eestis. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1029 | Õied tiheda tõlvõisikuna, mida ümbritseb suur kandeleht | 1030 |
| 1029 | Õied teistsugused | 1031 |
| 1030 | Lehed lineaalsed | |
| Acorus calamus L. - harilik kalmus | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kollakasroheline omapärase lõhnaga taim. Lehed mõõkjad, rootsutud, asetsevad juurmiselt. Vars lapik, ühel küljel tugeva pikirooga, kannab üht (harva kaht) ruljat, 5-8 cm pikkust tõlvikut. Tõlviku kandeleht lehetaoline, jätkub varre suunas nii, et tõlvik näib kinnituvat varrele külgmiselt. Kõrgus 60-130 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude mudases kaldaosas. Hajusalt, sagedam Lõuna-Eestis. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1030 | Lehed südajad | |
| Calla palustris L. - soovõhk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmised, südaja laba ja pika rootsuga. Õisikuvarb ümar. Õied pisikesed, kollased, moodustavad rulja tõlviku, selle alusel valge munajas, pikalt teritunud otsaga kandeleht. Valminud viljad erepunased. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soistel järvekallastel, kraavides, lodudes, lodumetsades, soodes. Tavaline Eesti mandriosas, saartel harva. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1031 | Õied bilateraalsümmeetrilised | 1032 |
| 1031 | Õied radiaalsümmeetrilised | 1090 |
| 1032 | Leheserv hambuline kuni hõlmine | 1033 |
| 1032 | Leheserv terve (või lehed õitseajal puuduvad) | 1052 |
| 1033 | Lehed rootsutud või peaaegu rootsutud | 1034 |
| 1033 | Lehed selgelt rootsulised | 1036 |
| 1034 | Õied põhiliselt valged, 2-huulelised, alumine huul jagunenud kolmeks hõlmaks. Üheaastane | |
| Euphrasia officinalis L. - harilik silmarohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed rootsutud, peaaegu vastakud, hambulise servaga, 1 cm pikad. Õied valkjaslillad kuni valged, tumedamate joonte ja kollaka neeluga, lühiraolised, tipmises õisikus. Kõrgus 3-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Niitudel, karjamaadel, põõsastikes, põlluservades. Hajusalt. Märkused: Harilik silmarohi on kollektiivliik, mis on jagatud paljudeks väga raskesti eristatavateks liikideks. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 1034 | Õied üleni roosakaslillad, alumine huul pole kolmehõlmaline. Mitmeaastased | 1035 |
| 1035 | Varred tavaliselt harunenud. Alumised sõlmevahed lehtega ühepikkune või lühem | |
| Odontites vulgaris Moench - harilik kamaras | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars keskosast allpool harunev. Harud pikad, laiuvad. Lehed süstjad, teritunud tipuga. Õied lihakarva punased, ühekülgses kobaras. Kupar tupplehtedega ühepikkune. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Niitudel, teeservades, kallastel, umbrohuna põldudel. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 1035 | Varred enamasti ei harune. Alumised sõlmevahed pikemad kui kõrvalolevad lehed | |
| Odontites litoralis Fr. - randkamaras | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine, enamasti harunemata. Lehed munajassüstjad, veidi lihakad, tömbi tipuga. Õied lillakaspunased, tipmises õisikus. Kupar tupest pikem. Kõrgus 5-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Rannaniitudel. Harva, peamiselt Lääne-Eestis. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 1036 | Kroonlehed alusel kokku kasvanud | 1037 |
| 1036 | Kroonlehed vabad | 1038 |
| 1037 | Õied 6-18 mm pikad. Kannus sirge. Viljad pole rippuvad | |
| Impatiens parviflora DC. - väikeseõiene lemmalts | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed rohelised, elliptilised, tihedalt teravsaagjate hammastega, veidi karvased. Õied kahvatukollased, 1 cm pikad, püstised, sirge kannusega. Kõrgus 25-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Naturaliseerunud tulnukas aedades, parkides, kalmistutel, teeservades. Ida-Eestis sage, mujal hajusalt. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1037 | Õied 20-35 mm pikad. Kannus kõver. Viljad rippuvad | |
| Impatiens noli-tangere L. - õrn lemmalts | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed rohelised, õrnad, paljad, munajad või elliptilised, hõredate tömpide hammastega. Õied erekollased, 3 cm pikad, rippuvad, pika kõvera kannusega. Kõrgus 40-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kaldavõsastikes ja lodumetsades. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1038 | Õied osaliselt kollased, kahe- kuni kolmevärvilised. Külgmised kroonlehed suunatud ülespoole | 1039 |
| 1038 | Õied valged, sinised või lillad. Külgmised kroonlehed suunatud allapoole | 1040 |
| 1039 | Alumine kroonleht (koos kannusega) 12-25 mm pikk, kuni kaks korda tupest pikem | |
| Viola tricolor L. - aaskannike | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine, sageli harunev. Õieraod kinnituvad varrelehtede kaenlasse. Alumised lehed kuni 2 cm laiad, hõredalt karvased, ülemised kitsamad, süstjad. Abilehed sügavalt lõhestunud, suure tipmise hõlmaga. Õied kahe- kuni kolmevärvilised (valge, kollane, lilla). Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Kaldavõsas, teede ääres. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1039 | Alumine kroonleht 8-15 mm pikk, enam-vähem tupe pikkune | |
| Viola arvensis Murray - põldkannike | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed munajad, pikarootsulised, ülemised lühirootsulised. Abilehed sügavalt lõhised, suure tipmise hõlmaga. Õied valkjad (vahel ülemised kroonlehed veidi lillakad), 1-1,5 cm pikad. Kroonlehed tupest lühemad või tupe pikkused. Kõrgus 5-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Sage umbrohi. Õitseb aprillist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1040 | Lehistunud õitsvat vart ei ole, lehed ainult juurmise rosetina (vahel esinevad roomavad võsundid) | 1041 |
| 1040 | Lehistunud õitsev vars olemas | 1045 |
| 1041 | Kuivade kasvukohtade taimed. Lehed enam-vähem tihedalt karvased | 1042 |
| 1041 | Niiskete kasvukohtade (sood, niisked metsad, puisniidud) taimed. Lehed paljad või väga hõredalt karvased, peamiselt alaküljel | 1043 |
| 1042 | Õied peaaegu lõhnatud. Abilehed lühidalt narmastunud. Lehed lühikarvased, pikalt aheneva tipuga | |
| Viola hirta L. - karvane kannike | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed ainult juurmised, lehistunud vart pole, õieraod kinnituvad rosetilehtede kaenlasse. Lehed kolmnurkjas-südajad, lühikarvased, täkilise serva ja terava tipuga, alusel sügava laia väljalõikega. Kroonlehed hele- või punakaslillad, tipul sämpunud, kannus lillakas, terav. Õied ei lõhna. Kõrgus 10-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lehtmetsades, puisniitudel, sarapikes. Peamiselt Lääne-Eestis. Harva. Õitseb aprillis, mais. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1042 | Õied magusa lõhnaga. Abilehed pikalt narmastunud. Lehed pikkade valgete karvade ja tõmbi tipuga | |
| Viola collina Besser - kinkkannike | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed laimunajad või ümardunud-munajad, pikkade valkjate karvadega, täkilishambulised, kumerate servade ja ümara tipuga, alusel sügava laia väljalõikega. Lehed ainult juurmised, lehistunud varsi pole, õieraod kinnituvad rosetilehtede kaenlasse. Kroonlehed helelillad, kannus valkjas, tömp. Õied lõhnavad. Kõrgus 10-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Sega- ja lehtmetsades, sarapikes, puisniitudel. Paiguti, peamiselt Lääne-Eestis. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1043 | Abilehed rootsuga pooleni kokku kasvanud | |
| Viola uliginosa Besser - lodukannike | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed südajasmunajad, teritunud tipuga, alusel madala väljalõikega, paljad või pealt roodude kohal veidi karvased, 2- või 4-kaupa kodarikus. Abilehed rootsuga pooleni kokku kasvanud. Õied tumelillad, 2-3 cm pikad, ulatuvad lehtedest kõrgemale. Kõrgus 8-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soistel niitudel, puisniitudel, lodudes. Paiguti, peamiselt Lääne-Eestis. Õitseb aprillis, mais. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1043 | Abilehed täiesti vabad | 1044 |
| 1044 | Lehti 3 või 4. Kandelehekesed kinnituvad õierao keskele | |
| Viola palustris L. - sookannike | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed ainult juurmised, lehistunud vart pole, õieraod kinnituvad rosetilehtede kaenlasse. Lehed paljad, laimunajad. Abilehed narmastunud või terve servaga. Õied 1-1,5 cm pikad. Õieraod 4-10 cm pikad, kandelehekesed kinnituvad õierao keskele või allapoole. Õied helelillad, kannus 1-1,5 mm pikk, tömp. Kõrgus 5-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soistel niitudel ja puisniitudel, lepikutes. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Märkused: Sarnane turvaskannikesele, kelle lehed on alt veidi karvased. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1044 | Lehti 2. Kandelehekesed õierao ülemises kolmandikus | |
| Viola epipsila Ledeb. - turvaskannike | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed ainult juurmised, lehistunud vart pole, õieraod kinnituvad rosetilehtede kaenlasse. Lehed pealt paljad, alt hõredalt karvased, laimunajad. Abilehed terveservalised. Õied helelillad, 1,4-2 cm pikad, kannus 2-3 mm pikk, tömp. Õieraod sageli üle 10 cm pikad, kandelehekesed kinnituvad õierao keskosast oluliselt kõrgemale. Kõrgus 10-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes metsades, madalsoodes. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Märkused: Sarnane sookannikesega, kelle lehed on alt paljad. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1045 | Juurmist leherosetti pole. Lehed tavaliselt laiusest pikemad | 1046 |
| 1045 | Juurmine leherosett olemas. Lehed tavaliselt võrdse pikkuse ja laiusega | 1049 |
| 1046 | Lehed piklik-munajad või munajad, südaja alusega | |
| Viola canina L. - koerkannike | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed munajad, südaja alusega, kuni kaks korda laiusest pikemad, paljad või hõredalt karvased. Abilehed väikesed, naaskeljad, kuni 1 cm pikad. Juurmist leherosetti pole. Õied sinised, kinnituvad varrelehtede kaenlasse. Kõrgus 15-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, sihtidel, raiesmikel, kraavikallastel, liivikutel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1046 | Lehed munajassüstjad, alus pole tavaliselt südajas | 1047 |
| 1047 | Taimed paljad | |
| Viola pumila Chaix - pisikannike | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed ainult juurmised, lehistunud vart pole, õieraod kinnituvad rosetilehtede kaenlasse. Lehed munajassüstjad või süstjad, paljad, läikivad, pisut lihakad, kuni 5 cm pikad ja 4-10 mm laiad. Abilehed peaaegu terveservalised, alumistel lehtedel rootsust lühemad, ülemistel pikemad. Õied 10-15 mm pikad, helesinised, vahel valged, tumedate joontega. Kõrgus 5-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes lohkudes loodudel, niitudel, puisniitudel Lääne-Eestis. Haruldane. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1047 | Taimed (vähemalt lehed) lühikarvased | 1048 |
| 1048 | Varred kuni 50 cm kõrged. Abilehed leherootsu pikkused või pikemad | |
| Viola elatior Fr. - kõrge kannike | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed pikliksüdajad, 6-8 cm pikad, 2-3 cm laiad, pehmekarvased. Juurmist leherosetti pole, õied kinnituvad varrelehtede kaenlasse. Õied 2-2,5 cm pikad, helesinised, neelus valged, tumedate joontega. Abilehed suured, 3-5 cm pikad, karvased, lehekujulised, leherootsust pikemad, saagja servaga. Kõrgus 20-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, loometsades, sarapikes. Harva. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1048 | Varred kuni 25 cm kõrged. Abilehed leherootsust kuni poole lühemad | |
| Viola persicifolia Schreb. - mülgaskannike | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehistunud vars olemas, õied kinnituvad varrelehtede kaenlasse. Lehed pikliksüstjad, pisut karvased, 2-4,5 cm pikad ja 8-15 mm laiad. Abilehed leherootsust palju lühemad, paljad, hõredalt hambulise kuni terve servaga. Õied valged kuni helesinised, tumedate joontega, 1,5 cm pikad. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soistel niitudel, puisniitudel. Hajusalt. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1049 | Abilehed terved. Kroonlehtedega õied (kevadel) kinnituvad rosetilehtede kaenlasse | |
| Viola mirabilis L. - imekannike | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kevadel ainult juurmised lehed, õied nende kaenlas. Suvel arenevad ilma kroonita, kuid viljuvate õite ja lehtedega varred. Juurmised lehed suured, helerohelised, 5-10 cm pikad ja 3-8 cm laiad, õhukesed, peaaegu paljad, laisüdajad kuni neerjad. Kevadised õied roosakaslillad, roheka kannusega, lõhnavad, viljatud. Kõrgus 6-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Segametsades, puisniitudel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1049 | Abilehed hambulised kuni narmastunud. Õied kinnituvad varrele | 1050 |
| 1050 | Taimed 3-10 cm kõrged, üleni lühikarvased (sageli hallikad), juurmisi lehti palju, kuni 1,5 cm laiad | |
| Viola rupestris A.F.W. Schmidt - nõmmkannike | ||
| Iseloomulikud tunnused: Madalad, paljude rosetilehtedega, sageli murusalt kasvavad üleni lühikarvased (sageli hallikad) taimed. Vars lühike, õieraod kinnituvad varrelehtede kaenlasse. Lehed 1,5-2,5 cm pikad ja 1,5 cm laiad, ümardunud. Õied 12-17 mm pikad, sinakaslillad, 2-5 cm pikkustel raagudel. Kõrgus 3-10 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Loodudel, loometsades, liivastes kohtades. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1050 | Taimed suuremad, paljad või üksikute karvadega, rosetilehti vähe, laiemad kui 1,5 cm | 1051 |
| 1051 | Õied helesinised või lillad, neelus valged. Kannus 3 mm pikk, jäme, sirge või ülespoole suunatud. Varsi tavaliselt mitu | |
| Viola riviniana Rchb. - võsakannike | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehistunud varsi mitu, õieraod kinnituvad varrelehtede kaenlasse. Lehed laimunajad või südajad, täkilise servaga, hõredakarvased. Abilehed lineaalsüstjad, servadel pikalt narmastunud, narmad abilehe laiusest sageli pikemad. Kroonlehed helesinised või lillad, neelus valged. Kannus 3 mm pikk, valkjas, jäme, sirge või ülespoole hoiduv. Kõrgus 5-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, lagendikel, raiesmikel, puisniitudel. Sage. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1051 | Õied lillad, neelus tumedamad. Kannus 5-7 mm, peenike, sirge või allapoole suunatud. Varsi tavaliselt üks | |
| Viola reichenbachiana Jord. ex Boreau - metskannike | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varsi tavaliselt üks, õieraod kinnituvad varrelehtede kaenlasse. Lehed laisüdajad või munajad, täkilise servaga. Rosetilehti vähe. Abilehed naaskeljad, 1 cm pikad, serval pikkade narmastega. Kroonlehed lillad, neelus tumedamad, kolm alumist kroonlehte tumedate joontega. Kannus 5-7 mm pikk, peenike, lillakas, sirge. Kõrgus 15-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja kuusesegametsades. Haruldane. Õitseb aprillis, mais. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1052 | Kroonlehed alusel kokku kasvanud | 1053 |
| 1052 | Kroonlehed vabad | 1060 |
| 1053 | Õied ilma kannuseta | 1054 |
| 1053 | Õied kannusega | 1057 |
| 1054 | Lehed kaetud torkavate karvakestega | |
| Echium vulgare L. - harilik ussikeel | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim karedakarvane, lehed pikliksüstjad, 1,5-2 cm laiad. Õied helesinised, viltuselt kellukjad. Tolmukaniidid erineva pikkusega, ulatuvad koos emakakaelaga kroonist välja. Õisik pikk, lehistunud. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kergetel muldadel, teeäärtel, jäätmaadel. Sage. Õitseb juunist septembrini. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1054 | Lehed paljad või hõredate pehmete karvadega | 1055 |
| 1055 | Õie kandeleht õieraost u. kaks korda pikem. Õied purpurvioletsed | |
| Polygala comosa Schkuhr - tups-vahulill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed pole kodarikuna, kuivavad õitsemise ajaks, lehe kõige laiem koht keskel või alusel. Varrelehed süstjad. Õierao alusel olev õie kandeleht ulatub enne õite puhkemist õiest üle, seetõttu tundub õisiku tipus olevat karvatutt. Õied purpurvioletsed või roosad, harva valged, 5-6 mm pikad, tipmise õisikuna. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, puisniitudel, teeservades. Paiguti, saartel harva. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1055 | Õie kandeleht u. õierao pikkune. Õied sinised | 1056 |
| 1056 | Alumised lehed ei ole kodarikuna, kuivavad õitseajaks | |
| Polygala vulgaris L. - aas-vahulill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed pole kodarikuna, kuivavad õitsemise ajaks, lehe kõige laiem koht keskel või alusel. Varrelehed süstjad. Õierao alusel olev kandeleht ainult õierao pikkune. Õied helesinised, harva roosad või valged, 6-8 mm pikad, tipmise õisikuna. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Niitudel, puisniitudel. Paiguti, saartel harva. Õitseb maist augustini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1056 | Alumised lehed varrelehtedest palju suuremad, asuvad juurmise kodariuna | |
| Polygala amarella Crantz - mõru vahulill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed kodarikuna, mõlajad, õitsemise ajal olemas. Varrelehed alumistest lehtedest väiksemad, süstjad. Õied sinised, pikas tipmises õisikus. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, karjamaadel. Tavaline. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1057 | Vars lehistunud, lehed alla 1 cm laiad | 1058 |
| 1057 | Kõik lehed juurmised, üle 1 cm laiad | 1059 |
| 1058 | Õied kollased | |
| Linaria vulgaris Mill. - harilik käokannus | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kitsaslineaalsed, varrel vahelduvalt. Õied kollased, kannusega, kannus õiekroonist pikem. Vars õisiku osas näärmekarvane. Kõrgus 10-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teeservades, mererannas, karjäärides jm. kergematel kuivematel muldadel. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1058 | Õied pole kollase (roosad ja/või valged) | |
| Chaenorhinum minus (L.) Lange - pihkane haiklõug | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed pikliksüstjad, sujuvalt lühikeseks rootsuks ahenevad. Vars hõredalt lehistunud, alumised lehed vastakud, õitseajaks kuivanud. Ülaosas lehed vahelduvalt. Õied helelillad, üksikult lehekaenaldes. Kroon kahehuuleline, lühikese kannusega. Taimed kleepuvad. Kõrgus 5-25 (40) cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Raudteedel, teeservades, umbrohuna. Hajusalt. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 1059 | Õied valged | |
| Pinguicula alpina L. - alpi võipätakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise kodarikuna, kollakasrohelised, lihakad, terved, pealt libedad, servadest sageli rullunud. Õied valged, neelus kollaste laikudega. Õied 1,2-1,5 cm pikad, ettepoole käändunud, koonusja, kroonist palju lühema kannusega. Kõrgus 5-12 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastes soodes. Haruldane. Õitseb maist juulini. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1059 | Õied sinakaslillad | |
| Pinguicula vulgaris L. - harilik võipätakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise kodarikuna, kollakasrohelised, lihakad, terved, pealt libedad, servadest sageli rullunud. Õied sinakaslillad, harva valged, neelus pikkade valgete karvadega, sageli kahe valkja täpiga. Õied 1,8-2 cm pikad, naaskelja, umbes krooni pikkuse kannusega. Kõrgus 5-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, soodes. Paiguti. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1060 | Õied roosad, üle 3 cm läbimõõdus | |
| Gladiolus imbricatus L. - niidu-kuremõõk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred üksikult, harunemata, suhteliselt peenikesed. Juurmised lehed soomusjad, varrelehti 2 või 3, 1,5-2 cm laiad, õisikust lühemad. Õied punakaslillad, ebakorrapärased, lehterjad, kõverdunud putkeosaga, ühekülgses 3-10-õielises õisikus. Mugulsibulaga taimed. Kõrgus 30-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel ja uhtlammi-niitudel. Paiguti Pärnu ja Tartu ümbruses, mujal haruldane. Õitseb juulis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1060 | Õied teistsugused, pole roosad ja üle 3 cm läbimõõdus | 1061 |
| 1061 | Õied ilma kannuseta | 1062 |
| 1061 | Õied kannusega | 1072 |
| 1062 | Huul kollane, suur, puhetunud, sussitaoline | |
| Cypripedium calceolus L. - kaunis kuldking | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehti kuni 6, elliptilised, helerohelised, tugevalt kaarroodsed, ümbritsevad alusega vart, alt ja servadest näärmekarvased. Õisi 1-3, suured, kollase sussitaolise huulega, teised õiekattelehed pruunid. Kõrgus 20-55 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuuse-segametsades ja puisniitudel. Kohati. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1062 | Huul pole kollane, puhetunud ega sussitaoline | 1063 |
| 1063 | Vähemalt huul põhiliselt valge | 1064 |
| 1063 | Ükski õiekatteleht pole valge | 1066 |
| 1064 | Välimised õiekattelehed roosad kuni lillad | |
| Epipactis palustris (L.) Crantz - soo-neiuvaip | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed süstjad, enamasti pikalt teravnevad. Õied valkjad, välimised õiekattelehed punakasrohelised, sisemised valkjasroosad, huul valge, punaste soontega, kannuseta. Õisik hõre, ühekülgne, enne puhkemist longus. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel ja puisniitudel, soodes. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1064 | Kõik õiekattelehed valged | 1065 |
| 1065 | Lehed süstjad, renjad. Õisik pole karvane. Välimised õiekattelehed üle 5 mm pikad | |
| Cephalanthera longifolia (L.) Fritsch - valge tolmpea | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed helerohelised, süstjad, renjad, asuvad varrel selgelt kahekülgselt. Õied valged, suured, raotud, kellukjad, ilma kannuseta. Õisik hõre kobar. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lääne-Eesti puisniitudel ja laialehistes metsades. Harva. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1065 | Lehed munajad. Õisik karvane. Välimised õiekattelehed alla 5 mm pikad | |
| Goodyera repens (L.) R. Br. - roomav öövilge | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed munajad, 2-3 cm pikad, selgete ristroodudega. Moodustab sageli padjandeid. Õied valged, õisik 3-8 cm pikk, tihe, ühekülgne, karvane. Kõrgus 13-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Okas- ja segametsades. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1066 | Kõik õiekattelehed roosad kuni punased | 1067 |
| 1066 | Vähemalt välimised õiekattelehed tumepruunid kuni kollakasrohelised | 1068 |
| 1067 | Õied rippuvad, selgelt raolised | |
| Epipactis atrorubens (Hoffm. ex Bernh.) Besser - tumepunane neiuvaip | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed tumerohelised, karedad, elliptilised kuni ümarelliptilised. Vars sageli punakasvioletne, tihedalt lühikarvane. Õied tumepunased, raolised, kannuseta, ühekülgses paljuõielises õisikus. Kõrgus 20-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel rannavallidel, rannamännikutes, klibukadastikes ja puisniitudel. Paiguti, põhiliselt Lääne- ja Põhja-Eestis ning saartel. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1067 | Õied püstised, raotud | |
| Cephalanthera rubra (L.) Rich. - punane tolmpea | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed süstjad, tumerohelised, alt sinakasrohelised, veidi renjad, püstiselt kaldu. Õisikus 3-10 õit. Õied roosad, suured, raotud, ilma kannuseta. Kõrgus 25-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, loometsades. Harva. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1068 | Huul punakaspruun, üle 1 cm pikk | |
| Ophrys insectifera L. - kärbesõis | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sinakasrohelised, kuni 10 cm pikad ja 2 cm laiad. Õied putukakujulised, tumedad. Kõrgus 20-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, allikasoodes, lookadastikes. Paiguti, põhiliselt Lääne-Eestis ja saartel. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1068 | Huul pole pruun, alla 1 cm pikk | 1069 |
| 1069 | Huul ülespoole suunatud | 1070 |
| 1069 | Huul allapoole suunatud | 1071 |
| 1070 | Lehti üks. Huul välimiste õiekattelehtedega ühepikkune | |
| Malaxis monophyllos (L.) Sw. - soovalk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehti tavaliselt üks, munajaselliptiline, vahel esineb ka teine, palju pisem leht. Pikas õisikus kuni 100 väikest rohekaskollast õit. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lodu- ja segametsades, soistes võsastikes, puisniitudel. Paiguti. Looduskaitseline seisund: LK II, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1070 | Lehti rohkem kui üks. Huul välimistest õiekattelehtedest lühem | |
| Hammarbya paludosa (L.) Kuntze - sookäpp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varre alusel mugulad, vana ja noor mugul teineteisest eemal, esimene sambla sees, teine ülemise lehe kaenlas. Lehti tavaliselt 3, ülemine kõige suurem, kuni 4 cm pikk ja 1 cm lai. Õisikus 8-30 rohekaskollast õit sigimikust pikematel õieraagudel. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, rabades, järveäärsetel õõtsikutel. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1071 | Lehti varrel palju rohkem kui 2. Huul üle 5 mm pikk | |
| Epipactis helleborine (L.) Crantz - laialehine neiuvaip | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed üle 4 cm laiad, tumerohelised, munajaselliptilised, terava tipu ja selgete roodudega, serval ja roodudel näsajate karvadega. Õisi palju, punakasrohelised, kannuseta, ühekülgses õisikus. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, puisniitudel. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1071 | Lehti varre alusel 2(3). Huul alla 5 mm pikk | |
| Herminium monorchis (L.) R. Br. - harilik muguljuur | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehti varre alusel 2 (harva 3), alumine leht teisest tömbim. Lehed süstjad, peaaegu vastakud, kuni 10 cm pikad, pealt veidi läikivad, kollakasrohelised, nõrgalt renjad. Õied väikesed, vaevu märgatava kannusega, kollased, mee lõhnaga. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel ja soistel niitudel, allikasoodes mätastel. Paiguti, põhiliselt Lääne-Eestis ja saartel. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1072 | Lehed redutseerunud vähesteks tupetaolisteks soomusteks | |
| Epipogium aphyllum Sw. - lehitu pisikäpp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim värvitu, lihakas, paljas, vars läbikumav. Õisi 2-4, harva rohkem, rippuvad, kollakasvalged, huul valge, punasekirjaline, kannus lillakas. Õied lõhnavad. Kõrgus 10-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Varjukates niisketes kuuse-segametsades. Väga haruldane. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: LK I kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – äärmiselt ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 1072 | Lehed hästiarenenud, rohelised | 1073 |
| 1073 | Õied kollased | |
| Dactylorhiza incarnata subsp.ochroleuca (Wüstn. ex Boll) Holub. - kollakas sõrmkäpp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Nagu kahkjaspunane sõrmkäpp, aga õied valkjaskollased.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1073 | Õied pole kollased | 1074 |
| 1074 | Õied valged või rohekasvalged | 1075 |
| 1074 | Õied pole valged | 1077 |
| 1075 | Õiekattelehed puhasvalged | |
| Orchis morio L. - arukäpp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varre alumises osas lehti 4-6, kuni 7 cm pikad, selgete piki- ja ristroodudega, ilma laikudeta. Õisik hõre, 5-10-õieline. Välimised õiekattelehed lillakasrohelised rohekate soontega. Huul violetne, kolmehõlmaline, kumer, teised õiekattelehed üsna ühepikkused, kiivrina kokku kooldunud. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lääne-Saaremaa ja Muhumaa kuivematel niitudel ja hõredates loomännikutes. Haruldane. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1075 | Vähemalt huul osaliselt rohekas | 1076 |
| 1076 | Õied lõhnavad. Kannus niitjas, aheneva tipuga, 1,5 korda sigimikust pikem. Tolmukad paralleelsed | |
| Platanthera bifolia (L.) Rich. - kahelehine käokeel | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehti kaks, elliptilised, läikivad, roots kuni 7 cm.. Hõredas õisikus kuni 30 valget lõhnavat õit. Kannus peenike, roheka aheneva tipuga. Tolmukad paralleelsed. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, hõredates metsades, sooservades. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 1076 | Õied peaaegu lõhnatud. Kannus tipus veidi jämedam, u. kaks korda sigimikust pikem. Tolmukad alt laialihoiduvad | |
| Platanthera chlorantha (Custer) Rchb. - rohekas käokeel | ||
| Iseloomulikud tunnused: Suurte varrelehtede roots lühem kui 4 cm. Õied valged, kannus peenike, kuid mitte niitjas, tipus veidi jämedam. Tolmukad alt laialihoiduvad. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Eelistab kuivemaid kasvukohti kui kahelehine käokeel. Paiguti. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 1077 | Vähemalt välimised õiekattelehed rohekad | |
| Coeloglossum viride (L.) Hartm. - rohekas õõskeel | ||
Iseloomulikud tunnused: Vars üleni lehistunud, lehti 3-5, kuni 5 cm pikad ja 1-2 cm laiad, elliptilis-munajad kuni süstjad. Õisikus 5-25 õit. Õied rohekad kuni rohekaspruunid, huul tipus kolmehambaline, kannus sigimikust lühem. Kõrgus 8-20 cm. Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rannakadastikes ja niitudel. Haruldane. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK I kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – äärmiselt ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1077 | Õiekattelehed pole rohekad | 1078 |
| 1078 | Kannus üle 10 mm pikk ja u. 1 mm paks | 1079 |
| 1078 | Kannus kas alla 10 mm pikk või üle 1 mm paks | 1080 |
| 1079 | Huul sügavalt 3-hõlmane, huule alusel 2 piklikku naastu. Õisik püramiidjas | |
| Anacamptis pyramidalis (L.) Rich. - püramiid-koerakäpp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kuni 1 cm laiad ja 12 cm pikad, süstjad, asetsevad varrel spiraalselt. Õisik tihe, paljuõieline, õitsemise algul püramiidjas või koonusjas. Õied roosakaspunased, lõhnavad, huul jooniseta, huule alusel kaks väikest naastu. Kannus sigimikust pikem. Kõrgus 20-45 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastel puisniitudel. Saaremaal ja ühes kohas Läänemaal. Haruldane. Õitseb juulis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1079 | Huul madalalt kolmehõlmane, huule alusel naaste ei ole. Õisik ruljas | |
| Gymnadenia conopsea (L.) R. Br. - harilik käoraamat | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsed, kuni 25 cm pikad, renjad, pika tupega, asetsevad varrel vaheldumisi. Õisik ruljas, tihe. Õied lillakasroosad, jooniseta, nelgilõhnalised, kannus sigimikust kuni 2 korda pikem. Kõrgus 20-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel liigirikastel niitudel. Paiguti, peamiselt Lääne-Eestis ja saartel. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1080 | Kannus alla 5 mm pikk | |
| Gymnadenia odoratissima (L.) Rich. - lõhnav käoraamat | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 0,3-0,8 cm laiad, lühiripsmelise või näsalise servaga. Õisik tihe, paljuõieline, ruljas, kuni 1,5 cm läbimõõduga. Õied roosakaspunased, jooniseta. Kannus sigimikust lühem, harva selle pikkune. Õied vanilli lõhnaga. Kõrgus 25-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastes allikasoodes ja soistel puisniitudel. Haruldane. Õitseb juulis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1080 | Kannus üle 5 mm pikk | 1081 |
| 1081 | Õisikus kõik õite kandelehed kilejad | 1082 |
| 1081 | Vähemalt alumised õite kandelehed rohelised ja rohtsed | 1085 |
| 1082 | Vähemalt välimised külgmised õiekattelehed laiuvad | |
| Orchis mascula (L.) L. - jumalakäpp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumisi lehti 3-5, kuni 16 cm pikad, helerohelised. Õisi 9-30. Välimised õiekattelehed tume-purpurvioletsed, ilma roheliste soonteta, püstiselt ettepoole kaldu. Sisemised külgmised õiekattelehed välimistest oluliselt lühemad. Huul teistest veidi heledam. Kõrgus 20-45 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastel kuivematel niitudel ja puisniitudel. Paiguti läänesaartel ja mandri läänerannikul, mujal harva. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1082 | Kõik õiekattelehed peale huule kiivrina kokku kooldunud | 1083 |
| 1083 | Kannus kõverdunud ülespoole. Huul pole laiusest pikem | |
| Orchis morio L. - arukäpp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varre alumises osas lehti 4-6, kuni 7 cm pikad, selgete piki- ja ristroodudega, ilma laikudeta. Õisik hõre, 5-10-õieline. Välimised õiekattelehed lillakasrohelised rohekate soontega. Huul violetne, kolmehõlmaline, kumer, teised õiekattelehed üsna ühepikkused, kiivrina kokku kooldunud. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lääne-Saaremaa ja Muhumaa kuivematel niitudel ja hõredates loomännikutes. Haruldane. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 1083 | Kannus suunatud allapoole. Huul laiusest pikem | 1084 |
| 1084 | Välimised õiekattelehed väljast mustjas-purpurpunased. Huule keskmine hõlm kahe madala hõlmaga. Õite kandelehed vähemalt poole sigimiku pikkused | |
| Orchis ustulata L. - tõmmu käpp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sinakasrohelised, kuni 1,6 cm laiad ja 10 cm pikad. Õisik ruljas, paljuõieline. Välimised õiekattelehed väljast mustjas-purpurpunased, puhkemata õisik must. Huul valge või roosakas, purpurpunaste täppidega, ülejäänud õiekattelehed kiivrina kokku kooldunud. Õite kandelehed helevioletsed kuni purpurpunased. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel ja puisniitudel, kadastikes. Peamiselt Lääne-Eestis ja saartel, harva. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1084 | Välimised õiekattelehed väljast hallid. Huule keskmine hõlm sügavalt 2-hõlmaline. Õite kandelehed väga lühikesed, soomusjad | |
| Orchis militaris L. - hall käpp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kuni 8 cm laiad ja 15 cm pikad, elliptilised või süstjad, tömbid. Õisik tihe, paljuõieline, õite kandelehed mõne millimeetri pikkused. Välimised õiekattelehed väljastpoolt hallid. Huul roosakasvioletne valkja keskosaga, millel purpurpunased täpid. Teised õiekattelehed kiiverjalt kokku kooldunud. Kõrgus 17-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel ja puisniitudel. Lääne-Eestis ja saartel tavaline, mujal harva. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1085 | Külgmised välimised õiekattelehed liibuvad. Vars seest säsikas | 1086 |
| 1085 | Külgmised välimised õiekattelehed püstised. Vars seest õõnes | 1087 |
| 1086 | Huule keskmine hõlm sama lai kui külgmised | |
| Dactylorhiza fuchsii (Druce) Soó - vööthuul-sõrmkäpp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kitsasmunajad või äraspidi-munajassüstjad, kuni 17 cm pikad ja 2-4 cm laiad, pruunikate laikude või täppidega, vahel ka ilma. Õisik paljuõieline. Õied helevioletsed või roosakaslillad tumedama joonisega. Huul kolmandiku kuni poole ulatuses kolmeks hõlmaks lõhestunud; keskmine hõlm kitsas-kolmnurkne, ulatub külgmiste hõlmade vahelt välja. Kõrgus 30-65 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Segametsades ja puisniitudel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1086 | Huule keskmine hõlm palju kitsam kui külgmised | |
| Dactylorhiza maculata (L.) Soó – kuradi sõrmkäpp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed süstjad, alumised lehed alusel märgatavalt ahenenud, tipu pool enamasti üle 2 cm laiad, laikudega või ilma, alt hallikasrohelised. Õisik paljuõieline. Õied helevioletsed või roosakaslillad tumedama joonisega. Huul kolmandiku ulatuses kolmeks hõlmaks lõhestunud; keskmine hõlm väike, kolmnurkne, enamasti ei ulatu külgmiste poolkuujate hõlmade vahelt välja. Kõrgus 20-50 cm. Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabaastuvates metsades, rabaservades. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1087 | Alumised lehed mitte rohkem kui 4 korda laiusest pikemad, elliptilised, üleni ühelaiused | |
| Dactylorhiza baltica (Klinge) Orlova - balti sõrmkäpp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised ja keskmised lehed üleni ühelaiused, keskmiselt 2 cm laiad, tumedate laikudega, lamedad, laiuvad. Õisik tihe. Õied roosakasvioletsed selge purpurvioletse joonisega. Huul kolmehõlmaline, külgmised hõlmad laiad, külgedele suunatud. Kõrgus 25-65 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, eriti veekogude kallastel. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1087 | Alumised lehed üle 4 korra laiusest pikemad, süstjad, aluse suunas rohkem või vähem ahenevad | 1088 |
| 1088 | Huul 5,5-16 mm pikk. Välimised õiekattelehed (6)7-13 mm | |
| Dactylorhiza russowii (Klinge) Holub - Russowi sõrmkäpp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised ja keskmised lehed ahenevad aluse suunas ainult veidi, enamasti alla 1 cm laiad, laikudega või ilma. Õisik võrdlemisi väheseõieline. Õied tumevioletsed, mustriga, suhteliselt suured. Kõrgus 15-35 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soistel niitudel, allikasoodes. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1088 | Huul 5-7,5(9) mm pikk. Välimised õiekattelehed 5-6(9) mm | 1089 |
| 1089 | Lehed tavaliselt tumedate laikudeta. Õied kahvaturoosad kuni tumevioletsed | |
| Dactylorhiza incarnata (L.) Soó - kahkjaspunane sõrmkäpp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars üleni lehistunud. Lehed kollakas- või helerohelised, laikudeta, kõige laiemad alusel. Õisik tihe, paljuõieline, õite kandelehed enamasti õite pikkused. Õied väikesed, kahvaturoosad kuni tumevioletsed. Huul rombjas, peaaegu terve, kuni 7 mm lai, külghõlmad tagasimurtud. Kõrgus 20-45 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel ja soistel niitudel, soodes. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1089 | Lehed tavaliselt tumedate laikudega. Õied purpurpunased, tumedama joonisega | |
| Dactylorhiza incarnata (L.) Soó subsp. cruenta (O.F. Müll.) P.D. Sell - täpiline sõrmkäpp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed mõlemalt poolt tumedate laikude või täppidega, eriti tipuosas. Lehed kuni 10 cm pikad ja 2 cm laiad, tanuja tipuga, püstiselt kaldu. Õied väikesed, intensiivselt violetjas-purpurpunased tumedama joonisega. Kõrgus 15-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastel soistel niitudel ja puisniitudel. Harva, peamiselt Lääne-Eestis. Õitseb juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1090 | Vähemalt alumised lehed sirge, südaja või noolja alusega | 1091 |
| 1090 | Kõik lehed ümara või aheneva alusega | 1128 |
| 1091 | Varred väga pikad ja väänduvad või ronivad | 1092 |
| 1091 | Varred pole väänduvad ega ronivad | 1095 |
| 1092 | Õied vähemalt 2 cm läbimõõdus, kellukjad. Lehe alus või leheroots ilma vart ümbritseva kileja tupeta | 1093 |
| 1092 | Õied alla 2 cm läbimõõdus, pole kellukjad. Lehe alus või leheroots kileja tupega, mis ümbritseb vart | 1094 |
| 1093 | Õied üle 3 cm pikad. Tuppe ümbritseb kaks tupplehtedest suuremat kandelehte | |
| Calystegia sepium (L.) R. Br. - tara-seatapp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Väänduvate vartega rohttaim. Lehed laikolmnurksed, 4-10 cm pikad ja 2-7 cm laiad, terava tipuga, südaja või noolja alusega, lehe hõlmad allapoole suunatud. Õied valged või roosakad, 4-6 cm pikad, ühekaupa lehtede kaenlas. Tuppe ümbritseb kaks tupplehtedest suuremat kandelehte (näivad välistupena). Pikkus 3 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kaldavõsastikes, elamute ümbruses umbrohuna. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1093 | Õied alla 3 cm pikad. Kandelehed väikesed, ei ümbritse tuppe, asuvad õierao keskosas | |
| Convolvulus arvensis L. - harilik kassitapp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Väänduvate vartega ronitaim. Lehed 2-6 cm pikad ja 1-4 cm laiad, terava tipuga, kolmnurksed või piklikud, noolja alusega, lehe hõlmad väljapoole suunatud. Õied 1,5-3 cm pikad, roosad või valkjad, lehterjad, 1-3-kaupa. Kandelehed väikesed, asuvad õierao keskosas. Pikkus 1,5 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Umbrohuna aedades, söötidel, põldudel. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1094 | Viljad tiibadeta, punktitaoliste näärmetega, ei läigi, roots 1-3 mm pikk | |
| Fallopia convolvulus (L.) Á. Löve - põld-konnatatar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars vaoline, pisut karvane, väänduv. Lehed kolmnurkjad või ümarad südaja alusega, rootsulised, terava tipuga. Õied 2-6-kaupa lehekaenaldes asuvates rippuvates õisikutes. Õied rohekad, välimised õiekattelehed tiivutud. Õieraod õiest lühemad. Pikkus kuni 60 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Tavaline umbrohi, ka raudteedel, jäätmaadel, prahipaikadel, teede ääres. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1094 | Vili 1,5 mm laiuste tiibadega, näärmeteta, läikiv, roots 3-8 mm pikk | |
| Fallopia dumetorum (L.) Holub - võsa-konnatatar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars harunev, väänduv, sooniline, paljas. Lehed kolmnurksed või munajad, südaja aluse ja terava tipuga. Õied rohekad, lehekaenaldes rippuvate õisikutena. Välimised õiekattelehed tiivulised. Õieraod õite pikkused või pikemad. Pikkus kuni 2 m.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kaldavõsastikes ja põõsastikes. Paiguti. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1095 | Lehed selgelt hõlmised, üle 3 cm laiad | 1096 |
| 1095 | Lehed pole hõlmised, kui nõrgalt hõlmised, siis alla 3 cm laiad | 1098 |
| 1096 | Leheserv sile, terve. Kroonlehti üle 5 | |
| Hepatica nobilis Schreb. - harilik sinilill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kolme hõlmaga, terveservalised, tumerohelised, ainult juurmised. Õied sinised, kolme tupplehetaolise kõrglehega. Kõrgus 5-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Salumetsades, põõsastikes. Tavaline. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 1096 | Leheserv hambuline. Kroonlehti 5 | 1097 |
| 1097 | Taimed üle 20 cm kõrged. Õied roosad. Vili kuiv* | |
| Lavatera thuringiaca L. - harilik rõngaslill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed rootsulised, tuhmrohelised, 3-5 hõlmaga, alt tähtkarvadega. Vars tähtkarvadega. Õie välistupe lehed alusel liitunud. Õied kahvaturoosad, 5-8 cm läbimõõdus, üksikult ülemiste lehtede kaenlas. Kroonlehed sügavalt lõhestunud. Kõrgus 50-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsistuv kultuurtaim. Õitseb juulist septembrini. |
 |
|
| 1097 | Taimed kuni 30 cm kõrged. Õied valged. Vili lihakas | |
| Rubus chamaemorus L. - rabamurakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Rohtsete varte ja roomava risoomiga rabataim. Ümarneerjad lihtlehed südaja alusega. Õied valged, läbimõõt 3 cm. Koguluuviljad noorelt punakad, valminult kollased, mahlased. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabades, rabamännikutes. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Märkused: Hea marjataim. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1098 | Õitsvad varred lehtedeta (vahel väikeste kandelehekestega), tavalised lehed kõik varre alusel juurmise rosetina | 1099 |
| 1098 | Õitsvad varred lehistunud | 1100 |
| 1099 | Lehed ümarad, südaja alusega. Taimed alla 20 cm kõrged | |
| Asarum europaeum L. - harilik metspipar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Risoom roomav, maapealne. Lehti 2 või 3, neerjad, pealt läikivad, alt pehmekarvased, pika rootsuga. Alalehed tumepruunid, soomusjad. Õied pruunikaspunased, korrapärased, longus, võsude tipus üksikult, peaaegu maapinnal. Katkihõõrumisel taim pipra lõhnaga. Kõrgus 5-10 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Salu- ja laanemetsades. Mandril tavaline, saartel haruldane. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1099 | Lehed laiusest pikemad, teravad, alus nooljas. Taimed üle 20 cm kõrged | |
| Sagittaria sagittifolia L. - jõgi-kõõlusleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed noolja alusega, pikarootsulised. Õisikuraag kolmekandiline, õied valged, enamasti kolmest õiest koosnevate männastena, all emasõied, ülal isasõied. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kaldaosas ning seisva või aeglase vooluga vetes. Mandriosas tavaline, saartel haruldane. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 1100 | Lehti 2 (harva 1), paralleelsete roodudega | |
| Maianthemum bifolium (L.) Schmidt - leseleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehti 2 (harva 1), lühirootsulised, piklikmunajad, südaja alusega, heledamad rohelised, kuni 10 cm pikad ja 5 cm laiad. Õisik tipmine 10-30-õieline kobar. Õied väikesed, valged, lõhnavad. Viljad punased marjad. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuuse-, männi- ja segametsades, võsastikes. Sage. Õitseb maist juulini. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1100 | Lehti rohkem kui 2, pole paralleelsete roodudega | 1101 |
| 1101 | Lehe alus või leheroots kileja vart ümbritseva tupega | 1102 |
| 1101 | Lehe alus ja leheroots kileja tupeta | 1104 |
| 1102 | Õied pöörisõisikuna. Lehed kolmnurksed | |
| Fagopyrum tataricum (L.) Gaertn. - idatatar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine, sile, roheline. Lehed nooljas-südajad, alumised pika, ülemised lühikese rootsuga. Õied rohekad, ülemiste lehtede kaenlas asuvates kobarjates õisikutes. Vili ulatub õiekattest ¾ ulatuses välja. Kõrgus 20-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Tulnukana raudteedel, sadamates, teeäärtel, umbrohuna põldudel. Hajusalt mandriosas. Õitseb juunist augustini. |
 |
|
| 1102 | Õied tähkõisikuna. Lehed pole kolmnurksed | 1103 |
| 1103 | Varred harunenud, paljude õisikutega | |
| Polygonum amphibium L. - vesi-kirburohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Risoom pikk, harunev, sõlmekohtadest juurduv. Veevormil lehed varre tipuosas, ujuvad, pealt tume-, alt helerohelised, läikivad, ümara või lühidalt terava tipuga, 4-7 cm pikkuse rootsuga. Maismaavorm karvane, lehed kitsassüstjad, aeglaselt aheneva tipuga, kuni 1 cm pikkuse rootsuga. Õied roosad, tipmises õisikus. Pikkus kuni 1,5 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogudes ja nende kaldail, niisketel niitudel, rannaääres lompides, niisketel põldudel umbrohuna. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 1103 | Varred lihtsad, ühe õisikuga | |
| Polygonum bistorta L. - ussitatar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed alt sinakasrohelised. Alumiste lehtede laba aheneb järsult tiivuliseks rootsuks. Risoom S-kujuline. Õied roosad. Õisik tipmine, ruljas, väga tihe. Kõrgus 25-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel ja soistel niitudel ning puisniitudel, jõelammidel. Paiguti, peamiselt Lõuna- ja Kagu-Eestis, mujal harva. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1104 | Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud | 1105 |
| 1104 | Kroonlehed täiesti vabad | 1116 |
| 1105 | Õied tume- kuni helekollased | 1106 |
| 1105 | Õied pole kollased | 1107 |
| 1106 | Kroonlehe laiuvad, tumekollased | |
| Verbascum nigrum L. - must vägihein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed pealt rohelised, enam-vähem paljad, alt heledamad. Juurmised lehed piklikelliptilised, rootsuga. Varrelehed rootsulised, munaja alusega, pole laskuvad. Õied kollased, tolmukaniidid punakad. Õisik pikk, hõre, tipmine. Kõrgus 30-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kergematel muldadel teeservades, karjäärides, aedades. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1106 | Kroonlehed alusel ja tipus kokku kasvanud, õis banaani moodi, helekollane | |
| Phyteuma spicatum L. - tähk-rapuntsel | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed südajad, pikarootsulised, saagja servaga. Ülemised süstjad, peaaegu rootsutud. Õied väikesed, kollased või valkjad, tipmises pikas õisikus. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Hõredates metsades, puisniitudel, jõgede kaldanõlvadel. Paiguti Lõuna-Eestis. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1107 | Kroonlehti 5 (kroon 5 hõlmaga) | 1108 |
| 1107 | Kroonlehti 4 | 1112 |
| 1108 | Õied varre tipus nuttidena | |
| Campanula glomerata L. - kerakellukas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Leheservad peenehambalised. Alumised lehed piklikmunajad, rootsulised. Varrelehed munajassüstjad, varreümbrised. Vars tömbikandiline. Kroon lillakassinine. Tupe tipmed teravad. Õied raotud, männasjas õisikus varre tipus ja lehtede kaenlas. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, niitudel, teeservades, kraavikaldail. Sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1108 | Õied pole nuttidena | 1109 |
| 1109 | Õied üksikult või mõnekaupa. Tupe hambad süstjad, alusel alla 1,5 mm laiad | |
| Campanula rotundifolia L. - ümaralehine kellukas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed ümarad, südaja alusega, pika rootsuga, õitsemisajaks sageli kuivanud. Ülemised lehed lineaalsed, rootsutud. Õied helesinised, madalalt 5-hõlmalise krooniga, longus, 1-2,5 cm pikad, tipmises õisikus. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades männikutes, liivastel niitudel, kinkudel, loodudel, teeservades. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1109 | Õisi palju. Tupe hambad laikolmnurksed, alusel üle 1,5 mm laiad | 1110 |
| 1110 | Õied 10-30 mm pikad. Tupe tipmed tagasi käändunud. Õied lühikeste kandelehtede kaenaldes | |
| Campanula rapunculoides L. - kurekellukas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed südajasmunajad või ovaalsed, pikarootsulised, ülemised süstjad, rootsuta. Lehed ebakorrapäraselt saagja servaga. Õied lillakassinised, kuni 2,5 cm pikad, ühekülgses pikas õisikus. Tupe tipmed tagasi käändunud. Kõrgus 25-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, teeäärtes, põlluservades, ka umbrohuna. Sage. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1110 | Õied 30-60 mm pikad. Tupe tipmed püstised. Õied tavaliste lehtede kaenaldes | 1111 |
| 1111 | Vars teravakandiline, hõredalt karekarvane. Alumised lehed karvased, sügavalt südaja alusega | |
| Campanula trachelium L. - nõgeselehine kellukas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars teravakandiline, hõredalt karvane. Lehed kahelisaagja servaga, alumised peaaegu kolmnurksed, südajad, rootsulised. Tupp hõredalt karvane. Õied lillakassinised, lühikeste rootsudega. Kõrgus 25-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lehtmetsades, puisniitudel, sarapikes, parkides. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1111 | Vars ümar või tömbilt kandiline, paljas või peenekarvane. Lehed madalalt südaja alusega, paljad või karvased | |
| Campanula latifolia L. - laialehine kellukas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars ümar või tömbilt kandiline, paljas või peenekarvane. Lehed ebakorrapäraselt hambulised, alumised munajad, rootsulised. Ülemised lehed süstjad, rootsutud. Õied helelillakad, lühiraolised. Tupp paljas. Kõrgus 60-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, kaldavõsas, parkides, ka ilutaimena. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1112 | Kupar kerajas, pole lamendunud ega tipul 2-hõlmaline. Lehed 3-7(9) hõlmalised, sõrmroodsed | |
| Veronica hederifolia L. - hõlmlehine mailane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars lamav. Lehed 3-7(9) hõlmaga, sõrmroodsed, lühikeste karvadega. Õied väikesed, helesinised, üksikult lehekaenlais. Kõrgus 6-30(40) cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Põllu- ja teeservadel. Väga haruldane, peamiselt Saaremaal. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu altid. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 1112 | Kupar lapik ja tipul 2-hõlmaline. Lehed terved, hõlmadeta, hambulise servaga, sulgroodsed, või rood halvasti näha | 1113 |
| 1113 | Õieraag kõrvalolevast lehest 2-5 korda pikem, peenike, näärmekarvadega. Emakakael 3,5-4 mm pikk | |
| Veronica filiformis Sm. - niitjas mailane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred lamavad või tõusvad, kergesti juurduvad. Lehed munajad, täkilise servaga. Alumised lehed vastakud, ülemised vahelduvad. Õied helesinised või valkjad, üksikult lehekaenlais, õieraag lehest 3-4 korda pikem. Kõrgus 10-35 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kasvatatakse ilutaimena, metsistub, esineb ka umbrohuna. Paljuneb ainult vegetatiivselt. Hajusalt. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 1113 | Õieraag kõrvalolevast lehest 2 korda pikem, näärmekarvadeta. Emakakael alla 3 mm pikk | 1114 |
| 1114 | Kupar laia, nürinurkse sälguga, hõlmad hoiduvad laiali. Õis 8-12 mm läbimõõdus | |
| Veronica persica Poir. - pärsia mailane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars lamav, kaetud käharate karvadega. Lehed ümarmunajad, sügavalt saagja servaga. Õied sinised, rohekaskollase neeluga. Õieraag ligikaudu 2 korda alusel olevast lehest pikem. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Tulnukumbrohuna põldudel, aedades. Paiguti, sagedam Lääne-Eestis. Õitseb juunist oktoobrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 1114 | Kupar väikese sälguga, hõlmad enam-vähem paralleelsed või veidi laiali hoiduvad. Õis alla 8 mm läbimõõdus | 1115 |
| 1115 | Kupar hõredalt näärmekarvane. Kroon peaaegu valge, siniste või roosade joontega | |
| Veronica agrestis L. - kesamailane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars lamav, lehed veidi lihakad, hõredalt karvased. Ülemised lehed piklikmunajad, alumised munajad. Õied peaaegu valged, sinakate joontega, üksikult lehe kaenlas. Õieraag kõrvaloleva lehega ühepikkune. Kõrgus 5-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Umbrohuna põldudel ja aedades, hajusalt. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 1115 | Kupar pikkade näärmekarvade ja lühemate lihtkarvadega. Õis sinine | |
| Veronica opaca Fr. - tumeroheline mailane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars lamav, tihedalt karvane. Lehed ümarmunajad, täkilise servaga, karvased. Õied sinised, õieraag alusel olevast lehest pikem. Kõrgus 5-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Umbrohuna põldudel ja aedades. Hajusalt. Õitseb aprillist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 1116 | Õied kollased | 1117 |
| 1116 | Õied pole kollased | 1122 |
| 1117 | Kroonlehti 4. Lehed rootsutud | |
| Isatis tinctoria L. - harilik sinerõigas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed sinaka kirmega. Varrelehed süstjad, noolja alusega, vart ümbritsevad, terve servaga. Juurmised lehed rootsuga, elliptilised, serval enamasti väikeste hammastega, sinaka kirmeta, õitseajaks kuivanud. Õied kollased, neljatised. Õisik algul väga tihe, hiljem haruneb. Kõdrakesed laia tiivaga, õlgkollased kuni tumevioletsed, ripuvad peenikestel raagudel. Kõrgus 25-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Mererannal. Paiguti, sagedam Lääne-Eestis. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1117 | Kroonlehti 5 või rohkem. Vähemalt alumised lehed selgelt rootsulised | 1118 |
| 1118 | Tupp puudub | |
| Caltha palustris L. - harilik varsakabi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars harunenud, õõnes. Varrelehed vahelduvad, lühirootsulised või rootsutud. Juurmised pikarootsulised, lehed neerjad, täkilise servaga, läikivad. Õiekate lihtne (rohelisi tupplehti pole), kollane, õielehed ümarad, õite läbimõõt 2-4 cm. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, soodes, niisketel niitudel. Sage. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1118 | Tupp olemas | 1119 |
| 1119 | Kroonlehti üle 5 | |
| Ranunculus ficaria L. - kanakoole | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed südajad või neerjad, juurmised pikarootsulised, varrelehed lühikese rootsuga. Juured piklikmunajate mugulatega. Peale õitsemist lehekaenaldes sigisibulad. Kroonlehed kollased, piklikud, tupplehti 3. Kõrgus 5-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes võsades, lehtmetsades, parkides. Tavaline. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1119 | Kroonlehti 5 | 1120 |
| 1120 | Juurmised lehed ümarneerjad, hõlmadeta, 12-16 cm laiad, serv hambuline, alus südajas | |
| Ranunculus cassubicus L. - metstulikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmisi lehti 1 või 2, ümarneerjad, täkilise servaga, lõhestumata, 12-16 cm laiad, alt karvased. Varrelehed sõrmjagused, hõlmad hambulised. Õied kollased, 2-3 cm läbimõõdus. Õiepõhi ja viljad karvased, pika nokaga. Kõrgus 30-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsades ja puisniitudel, võsastikes. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Märkused: Kõigi tulikate kroonlehed läigivad seest. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 1120 | Juurmised lehed ümarad, hõlmised või sügavate sisselõigetega, väiksemad, alus nõrgalt südajas või sirge | 1121 |
| 1121 | Juurmisi lehti tavaliselt 2-3. Varrelehed hambulised ja sageli hõlmised | |
| Ranunculus fallax (Wimmer & Gaerbn.) Kerner - virvatulikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmisi lehti 2 või 3, vähemalt mõned neist hõlmised või sügavalt hambulised, alt karvased. Varrelehed hambulised. Õied kollased, õiepõhi veidi karvane, viljad tihedalt karvased, keskmise nokaga. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, võsades. Hajusalt. Õitseb mais, juunis. Märkused: Kõigi tulikate kroonlehed läigivad seest. Virvatulikas on välimuselt mets- ja kuldtulika vahepealne. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 1121 | Juurmisi lehti 5 või rohkem. Varrelehtede segmendid terveservalised | |
| Ranunculus auricomus L. - kuldtulikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmisi lehti 4-6, terved või sõrmjalt lõhestunud, alt paljad. Varrelehtede hõlmad terveservalised. Õied kollased, 1,5-2 cm läbimõõdus. Õiepõhi paljas, viljad lühikarvased, lühikese nokaga. Kõrgus 15-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, võsades. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Märkused: Kõigi tulikate kroonlehed läigivad seest. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 1122 | Lehe serv terve, sile | |
| Parnassia palustris L. - harilik ädalalill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred püstised, harunemata, paljad. Juurmised lehed südajasmunajad, pika rootsuga, varrelehed rootsutud, varreümbrised. Õied valged, viietised, üksikult varre tipus. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, puisniitudel, soodes. Tavaline. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1122 | Lehe serv hambuline | 1123 |
| 1123 | Kroonlehti 5 | |
| Saxifraga granulata L. - harilik kivirik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed ümarneerjad, lehelaba 2-5 cm lai, hõlmine, näärmekarvadega. Varte alusel sigipungad. Õied valged, 2-3 cm läbimõõdus, rohkeõielises laiuvas õisikus. Kõrgus 15-45 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel. Paiguti, sagedam Kagu-Eestis. Õitseb maist juulini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1123 | Kroonlehti 4 | 1124 |
| 1124 | Vili kõige rohkem 3 korda laiusest pikem | 1125 |
| 1124 | Vili lineaalne, üle 5 korra laiusest pikem | 1126 |
| 1125 | Varrelehed rootsutud. Taim alla 30 cm kõrge. Vili alla 1 cm pikk | |
| Cochlearia danica L. - taani merisalat | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed pika rootsu ja kolmnurkselt südaja labaga. Varrelehed lühikese rootsu ja kolmnurkselt munaja labaga, lehealus sageli odajas. Õied väikesed, valged. Vili ümarmunajas kõdrake. Kõrgus 6-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Läänesaarte rannas lubjakivikaljudel ja saliinses vööndis. Väga haruldane. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu altid. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1125 | Varrelehed rootsulised. Taim üle 30 cm kõrge. Vili üle 1 cm pikk | |
| Lunaria rediviva L. - mets-kuukress | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varrelehed suured, õhukesed, südajad, ogateravalt hambulise servaga. Kõige alumised lehed neerjad. Õied lillad, lõhnavad, hõredas õisikus. Vili suur, lame, mõlemast otsast teritunud kõdrake. Kõrgus 60-110 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Paiguti põhjaranniku paekalda jalamil lehtmetsades ja sealsete jõgede orgudes, mujal Eestis harva. Õitseb maist juulini. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1126 | Varrelehed rootsulised | |
| Alliaria petiolata (M. Bieb.) Cavara & Grande - salukõdrik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varrelehed kolmnurkselt munajad, südaja alusega, täkilishambulise servaga. Juurmised lehed neerjad, täkilise servaga. Õied neljatised, valged, väikesed. Vili jämeda raoga kõder. Katkihõõrumisel taim küüslaugu lõhnaga. Kõrgus 20-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Lehtmetsades, põõsastikes, mererannal. Paiguti, peamiselt Põhja- ja Lääne-Eestis. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1126 | Varrelehed rootsutud, ümbritsevad alusega vart (varreümbrised) | 1127 |
| 1127 | Varrelehed paljad, hallikad | |
| Turritis glabra L. - lehmakapsas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed sinaka kirmega. Varrelehed munajaselliptilised või süstjad, terava tipuga, alusega vart ümbritsevad, terve servaga. Juurmised lehed rootsuks ahenevad, süstjad, suurte hammastega, ilma sinaka kirmeta, õitseajaks kuivanud. Õied väikesed, kollaks- või rohekasvalged, tihedas õisikus. Vili püstine kõder. Kõrgus 30-130 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Kuivades kasvukohtades. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1127 | Varrelehed karvased, pole hallikad | |
| Arabis hirsuta (L.) Scop. - kare hanerohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars hõredalt lehistunud. Taim hallikasroheline või violetse varjundiga. Varrel põhiliselt lihtkarvad, lehtedel harunenud karvad, harva taim paljas. Õied väikesed, valged, tiheda kobarana. Seemned helepruunid. Kõrgus 10-75 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Hajusalt kuivadel kasvukohtadel. Tavalisem Lääne- ja Põhja-Eestis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1128 | Lehed okkataolised, igihaljad, kinnituvad varrele männastena | 1129 |
| 1128 | Lehed pole okkataolised, ei kinnitu männastena | 1130 |
| 1129 | Lehed 2-4 korda laiusest pikemad, kõige laiemad keskkohast allpool, serv kaardunud. Õied kahesoolised (emakate ja tolmukatega) | |
| Empetrum hermaphroditum Hagerup - põhja kukemari | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred lamavad või tõusvad, tihedalt lehistunud. Lehed lineaalsed, väikesed, igihaljad. Õied roosakad, väikesed, kahesugulised, tupp- ja kroonlehti 3. Marjad mustad, nende alusel säilinud tolmukad. Pikkus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rannikunõmmedel Põhja-Eestis. Harva. Õitseb aprillis, mais. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Märkused: Marjad söödavad, imala maitsega. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1129 | Lehed 3-5 korda laiusest pikemad, servad paralleelsed. Õied ainult tolmukate või ainult emakatega | |
| Empetrum nigrum L. - harilik kukemari | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred lamavad või tõusvad, tihedalt lehistunud. Lehed lineaalsed, väikesed, igihaljad. Õied ühesugulised, isasõied roosad, emasõied valged. Taimed kahekojalised. Marjad mustad, nende alusel tolmukajäänuseid pole. Pikkus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades nõmme- ja palumetsades, rabades ja rabametsades. Tavaline. Õitseb aprillis, mais. Märkused: Marjad söödavad, imala maitsega. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1130 | Õitsvad varred lehtedeta (vahel väikeste kandelehekestega), kõik lehed varre alusel juurmise kodarikuna | 1131 |
| 1130 | Õitsvad varred lehistunud | 1149 |
| 1131 | Õied rootsutud, ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena | 1132 |
| 1131 | Õied rootsulised, üksikult või õisikutena | 1136 |
| 1132 | Õied roosad. Õisik kerajas | |
| Armeria elongata (Hoffm.) C.Koch - roosa merikann | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kitsaslineaalsed renjad lehed juurmise kodarikuna. Õisikuvarre tipus peaaegu kerajas tihe nutitaoline roosa liitõisik. Õied roosad, õietupp lehterjas, kileja servaga. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rannaniitudel ja liivaaladel Põhja- ja Loode-Eestis paiguti, sisemaal harva. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1132 | Õied pole roosad. Õisik ovaalne kuni ruljas | 1133 |
| 1133 | Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, munajad kuni elliptilised | 1134 |
| 1133 | Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed | 1135 |
| 1134 | Lehed paljad või üksikute karvadega. Õisikud tavaliselt allosas tühikutega. Tolmukaniidid kroonist pikemad, tolmukapead kollakad | |
| Plantago major L. - suur teeleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise rosetina, elliptilised kuni laimunajad, paljad, nahkjad, tumerohelised, 5-9 kaarja rooga. Õisik ruljas, 1-20 cm pikk, õisikuraag pikk. Kroonlehed valkjad, tolmukad lillad või kollased. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teede ääres, õuedel, aedades, põldudel. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 1134 | Lehed tihedalt karvased. Õisikud alusel tühikuteta. Tolmukaniidid kroonist 4-8 mm pikemad, tolmukapead helelillad | |
| Plantago media L. - keskmine teeleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise rosetina, elliptilised, karvased, üle 2 cm laiad, 5-9 rooga. Õisik ruljas, 2-6 (vahel 15) cm pikk, õisikuraag pikk. Kroonlehed heleroosad, tolmukad lillad. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teeservades. Tavaline. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 1135 | Lehed süstjad, lamedad, karvased, pole lihakad, tumedate täppideta. Pole mereranniku ega sooldunud pinnase taimed | |
| Plantago lanceolata L. - süstlehine teeleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed rosetina, süstjad, 0,5-2 cm laiad. 3-7 rooga, karvased (harva paljad). Õisik piklikmunajas. Kroonlehed helepruunid, tolmukad kollased, kroonist 4-5 korda pikemad. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, loodudel. Tavaline. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 1135 | Lehed lineaalsed, renjad, paljad, lihakad, tumedate täppidega. Mereranniku ja sooldunud pinnase taimed | |
| Plantago maritima L. - rand-teeleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsed, renjad, lihakad, hallikasrohelised, tumedatäpilised, kuni 0,5 cm laiad, kolme rooga. Kroonlehed valkjad, õisikud pikad, ruljad. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannal ja rannaniitudel tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 1136 | Lehed üle 5 korra laiusest pikemad | 1137 |
| 1136 | Lehed alla 5 korra laiusest pikemad | 1140 |
| 1137 | Lehed mõlajad, rootsulised. Õied alla 3 mm läbimõõdus. Märgade kasvukohtade taimed | |
| Limosella aquatica L. - harilik nõgilillik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõik lehed juurmise kodarikuna, lineaalsed või mõlajad. Õieraod lehtedest palju lühemad. Õied väikesed, viietised, valged või roosakad. Kõrgus 3-10 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Seisva või aeglase vooluga veekogude mudastel kallastel ja madalas vees, peamiselt mererannikul. Harva. Õitseb juunist oktoobrini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1137 | Lehed lineaalsed, rootsutud. Õied üle 3 mm läbimõõdus. Parasniisked kasvukohad | 1138 |
| 1138 | Kroonlehti 5. Õied püstised | |
| Myosurus minimus L. - väike hiiresaba | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed süstjad, ainult juurmise kodarikuna. Õied üksikult, kroon valkjaskollane, kroonlehed väikesed, õiepõhi ruljalt pikenenud (viljumisel kuni 6 cm pikk). Kõrgus 2-10 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Niisketel põldudel, kraavides, teeservades. Hajusalt. Õitseb aprillist juunini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1138 | Kroonlehti 6. Õied rippuvad | 1139 |
| 1139 | Kõik kroonlehed ühesugused, õis laikellukjas | |
| Leucojum vernum L. - kevadine märtsikelluke | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehti 2 või 3, lailineaalsed. Sibultaim. Õied laikellukjad, koosnevad kuuest ühesuurusest õielehest, mille paksenenud tipul on kollakas või rohekas täpp. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Tavaline aia-ilutaim, metsistub harva. Õitseb aprillis, mais. |
 |
|
| 1139 | Kolm kroonlehte pikemad kui teised. Õis kitsaskellukjas | |
| Galanthus nivalis L. - harilik lumikelluke | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehti kaks, lineaalsed. Sibultaim. Õied rippuvad, kellukjad, valged. Kolm välimist õiekattelehte kolmest sisemisest pikemad. Sisemised tipul rohekaskollase täpiga. Kõrgus 10-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Tavaline aia-ilutaim, vahel metsistub. Õitseb märtsist maini. |
 |
|
| 1140 | Lehed rootsutud | 1141 |
| 1140 | Lehed selgelt rootsulised | 1143 |
| 1141 | Lehed alla 1 cm laiad. Kroonlehti 4, vabad | |
| Erophila verna (L.) DC. - harilik varakevadik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõik lehed juurmised, terved, süstjad või äraspidimunajad. Varsi mitu, lehitud. Õied väikesed, valged, neljatised. Õisikutelg võnkjas. Vili kitsasovaalne kõdrake, viljaraost lühem. Kõrgus 3-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kuivades kasvukohtades, põldudel umbrohuna. Tavaline. Õitseb aprillist juunini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1141 | Lehed üle 1 cm laiad. Kroonlehti 6, vähemalt alusel kokku kasvanud | 1142 |
| 1142 | Õied roosad, üle 1 cm pikad, üksikult | |
| Colchicum autumnale L. - harilik sügislill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehti 4, ainult juurmised, laisüstjad, tömbi tipuga. Õitsemisajal (septembris) taim lehtedeta. Õisi 1-4, suured, lehterjad, allosas pikaks putkeks kokku kasvanud, lillakasroosad. Kõrgus 20-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Sage ilutaim. Looduslikult Hiiumaal ja Põhja-Eestis. Õitseb septembris. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu altid. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1142 | Õied valged, alla 1 cm pikad, õisikuna | |
| Convallaria majalis L. - harilik maikelluke | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehti 2 või 3, juurmised, laielliptilised, teritunud tipuga. Lehetuped lillakad. Õied valged, kellukjad, rippuvad, lõhnavad. Õisik tipmine ühekülgne kobar 5-10 õiega. Marjad oranžid. Kõrgus 12-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, metsaservadel, jõekallastel, ka ilutaimena. Sage. Õitseb mais, juunis. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1143 | Õied üksikult | |
| Moneses uniflora (L.) A. Gray - kuningakübar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed vastakud, varre alusel ligistikku, ümarad, 4-20 mm läbimõõdus, peenetäkilise servaga. Leheroots labast lühem. Üks valge, ratasjas, rippuv, hästilõhnav õis läbimõõduga 12-28 mm. Kõrgus 5-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuusikutes ja kuusesegametsades. Hajusalt. Õitseb juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1143 | Õied pole üksikult | 1144 |
| 1144 | Lehed paralleelsete roodudega. Kroonlehti 3 | |
| Alisma plantago-aquatica L. - harilik konnarohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kollakasrohelised, munajad, terava tipuga, alusel ümardunud või pisut südajad, pika rootsuga. Esineb ka lailineaalseid ujulehti. Õisik püramiidja kujuga, lehtedest kõrgemale ulatuv. Kroonlehed valged, tupplehtedest pikemad. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel. Sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1144 | Lehed pole paralleelsete roodudega. Kroonlehti 5 | 1145 |
| 1145 | Õisik ühekülgne | |
| Orthilia secunda (L.) House - harilik lakkleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kitsasmunajad, teravatipulised, lühirootsulised, peensaagja servaga. Õied rohekasvalged, väikesed, ühekülgses kobarõisikus. Kõrgus 4-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Okas- ja segametsades. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1145 | Õisik pole ühekülgne | 1146 |
| 1146 | Tolmukad emaka kõrval, emakakael ulatub õiest pikalt välja | 1147 |
| 1146 | Tolmukad ümber emaka, emakakael ei ulatu või ulatub õiest väga vähe välja | 1148 |
| 1147 | Kroonlehed valged. Emakakael 2-3 mm pikk | |
| Pyrola rotundifolia L. - ümaralehine uibuleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed ümarad, pealt läikivad. Õied valged või roosakad, lõhnavad. Emakakael pikk, kõverdunud, ulatub õiest kaugele välja. Tupplehed 2-3 korda kroonlehtedest lühemad, tagasikäänduvate tippudega. Kõrgus 15-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsades ja põõsastikes. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1147 | Kroonlehed rohekad. Emakakael u. 5 mm pikk | |
| Pyrola chlorantha Sw. - rohekas uibuleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed ümarad, läiketud, tumerohelised. Vars ja leheroots sageli punakad. Õied kollakasrohelised, lõhnatud. Tupplehed 4-5 korda kroonlehtedest lühemad, hoiduvad vastu krooni. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Vanemates männikutes. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1148 | Emakakael u. 2,5 mm pikk. Tupplehed 1-1,5 mm, rohelised. Kroonlehed 3-4 mm | |
| Pyrola minor L. - väike uibuleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed ümarad, pealt läikivad. Õied kerajad, vähe avatud, kuni 6 mm läbimõõdus, roosakad. Emakakael sirge, ei ulatu õiest välja. Emakasuudme alusel paksendit pole. Kõrgus 10-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsades. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1148 | Emakakael u. 6 mm. Tupplehed u. 3 mm, tipus punakad. Kroonlehed 7-8 mm | |
| Pyrola media Sw. - keskmine uibuleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed ümarad, pealt läikivad. Õied valged, 7-10 mm läbimõõdus. Emakakael sirge, ulatub veidi kroonist välja. Emakasuudme alusel rõngasjas paksend. Kõrgus 15-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Okasmetsades, puisniitudel. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1149 | Kääbuspõõsad | 1150 |
| 1149 | Rohtsed taimed | 1157 |
| 1150 | Lehed pealt rohelised, alt kas hõbevalkjad või pruunikate roostetäppidega. Vili kuiv | 1151 |
| 1150 | Lehed pole alt valkjad ega roostetäppidega. Vili lihakas | 1152 |
| 1151 | Lehed üle 5 korra laiusest pikemad, alt valkjad | |
| Andromeda polifolia L. - harilik küüvits | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine, lehed nahkjad, alt valkjad, pealt rohelised, läikivad, lineaalsüstjad, allarullunud servaga. Õied kellukjad, roosad, pikaraolised, väheseõielistes longus õisikutes. Kõrgus 5-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabastuvates männikutes, soodes, rabades. Tavaline. Õitseb maist juunini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1151 | Lehed alla 5 korra laiusest pikemad, pruunikte roostetäppidega | |
| Chamaedaphne calyculata (L.) Moench - hanevits | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine, harunev. Lehed nahkjad, igihaljad, piklikovaalsed, 8-15 m laiad, roostetäpilised. Õied valged, kellukjad, longus, ühekaupa lehekaenlais, moodustavad ühekülgse õisiku. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabades, rabamännikutes, siirdesoodes. Paiguti, peamiselt Ida-Eestis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 1152 | Leheserv peenehambaline | |
| Vaccinium myrtillus L. - harilik mustikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred rohelised, teravakandilised, lehed helerohelised, suvehaljad. Õied punakad või rohekad. Mari sinakasmust. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Okas- ja segametsades. Sage. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1152 | Leheserv terve | 1153 |
| 1153 | Varred peenikesed, niitjad, roomavad. Lehed kuni 8 mm pikad | 1154 |
| 1153 | Varred pole niitjad. Lehed üle 8 mm pikad | 1155 |
| 1154 | Õieraod paljad. Lehed alla 3 mm laiad | |
| Oxycoccus microcarpus Turcz. ex Rupr. - väike jõhvikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Peenevarreline roomav taim. Lehed alla 6 mm pikad, väga kitsad. Õieraod paljad, enamasti üksikult, kandelehekesed allpool õierao keskpaika. Õied roosad. Marjad punased. Pikkus 15-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabades, soodes. Hajusalt mandriosas. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1154 | Õieraod karvased. Lehed üle 3 mm laiad | |
| Oxycoccus palustris Pers. - harilik jõhvikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Peenevarreline roomav taim. Lehed üle 6 mm pikad ja üle 3 mm laiad. Õieraod karvased, mitmekaupa koos, kandelehekesed õierao keskkohas või kõrgemal. Õied roosad. Marjad punased. Pikkus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabades, rabastuvates metsades, siirdesoodes. Sage. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1155 | Lehed suvehaljad, õhukesed. Valminud vili sinine | |
| Vaccinium uliginosum L. - sinikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sinakasrohelised, suvehaljad, oksad pruunid, ruljad. Õied heledad, valkjaskollakad-rohekad. Mari sinine. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabastuvates metsades, rabaservades. Sage. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1155 | Lehed igihaljad, nahkjad. Valminud vili punane | 1156 |
| 1156 | Lehed pealt tuhmid, mõlemal pinnal silmatorkava võrkroodumisega | |
| Arctostaphylos uva-ursi (L.) Spreng. - harilik leesikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars lamav või roomav. Lehed nahkjad, igihaljad, mõlemalt pinnalt võrkroodumisega, alt heledamad. Õied valkjad, tipmises kobaras. Punane jahukas marja meenutav luuvili maitsetu. Kõrgus 5-10 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivastes metsades ja nõmmedel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1156 | Lehed pealt läikivad, alt paljude kollakate näärmetäppidega | |
| Vaccinium vitis-idaea L. - harilik pohl | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed igihaljad, läikivad, tumerohelised, elliptilised, alumine pind kollakate näärmetäppidega. Õied valged, kellukjad, lühikese tipmise kobarana. Mari punane. Kõrgus 8-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Männimetsades, liivikuil, rabaservadel. Sage. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1157 | Lehe või lehrootsu alus kileja vart ümbritseva tupega (tõrvega) | 1158 |
| 1157 | Lehe ja leherootsu alus kileja tupeta | 1165 |
| 1158 | Õied lehekaenaldes | 1159 |
| 1158 | Õied tähkõisikuna | 1161 |
| 1159 | Õiekate lõhestunud pooleni (luup!). Kõik lehed enamvähem ühesuurused | |
| Polygonum arenastrum Boreau - harilik linnurohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Peavarre ja harude lehed ühesuurused, piklikovaalsed. Tõri kilejas, tuhm, alusel pruunikas, narmastunud. Õied 1-5-kaupa kogu varrel lehekaenaldes. Õiekate üle poole lõhestunud, valge servaga. Vili kolmekandiline, 2-3 mm pikk, õiekatte pikkune. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Õuedel, teeäärtel, muruplatsidel, jäätmaadel. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1159 | Õiekate lõhestunud ¾ ulatuses. Varre peaharude lehed pikemad kui külgharude lehed | 1160 |
| 1160 | Suuremad lehed munajas-süstjad, väga lühikese, tõrves peituva rootsuga. Seemned 3 mm läbimõõdus (luup!) | |
| Polygonum aviculare L. - erilehine linnurohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed süstjad, erineva suurusega, valdavalt terava tipuga. Tõri noorel taimel hõbedane, hiljem pruunikas ja narmastunud. Õiekate sügavalt lõhestunud, hõlmad rohelised, valge, roosa või punase servaga. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Teeäärtel, muruplatsidel, mererannas, umbrohuna aias ja põldudel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1160 | Suuremad lehed elliptilised, selgelt nähtava rootuga. Seemned u. 4 mm läbimõõdus | |
| Polygonum boreale (Lange) Small - põhja-linnurohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred laiuvad. Lehed elliptilised, veidi lihakad, taime vananedes varisevad kergesti. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Mererannal. Harva. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1161 | Vars lihtne, ühe tipmise õisikuga | |
| Polygonum viviparum L. - pung-kirburohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine, harunemata, ühe tipmise õisikuga. Alumised lehed 1-8 cm pikad, ovaalsed kuni süstjad, ümardunud, pikalt aheneva või kiilja alusega. Lehtede alumine pind sinakasroheline. Õisik ruljas, alumises osas mustjad sigipungad. Õiekate valge või roosakas. Kõrgus 8-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel või soistel niitudel ning puisniitudel. Lõuna-Eestis harva, mujal tavaline. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1161 | Vars harunenud, iga haru kannab õisikut | 1162 |
| 1162 | Õisik lõtv, kitsas, kaardus, kõik õied selgelt nähtavad | 1163 |
| 1162 | Õisik tihe, ruljas, õied tihedalt puntras koos | 1164 |
| 1163 | Lehed tugevalt kibeda maitsega. Õiekate pruunikate suurte näärmetäppidega | |
| Polygonum hydropiper L. - mõru kirburohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine, alusel pisut harunev. Lehed pikliksüstjad, pikalt tervneva tipuga, pisut lainja servaga, lühirootsulised, kibeda maitsega. Tõri avar, punakaspruun, paljas, ainult servadel lühikeste ripsmetega. Õisik hõre, katkestunud, kitsas, longus, 4-6 cm pikk. Õied roosakad. Kõrgus 20-65 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kallastel, kraavides, lompides, mererannal, metsateedel. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 1163 | Lehed pole kibeda maitsega. Õiekate näärmtäppideta | |
| Polygonum minus Huds. - väike kirburohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tõri kitsas, lidus harjaskarvadega, serval erineva pikkusega ripsmetega. Õisik hõre, kitsas, viljumisajal alla 5 mm läbimõõduga. Õiekate näärmetäppideta, roosa, punaka või valge servaga. Kõrgus 15-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kallastel, poolkuivades kraavides, niisketel niitudel, metsateedel. Hajusalt, sagedam mandriosas. Õitseb juunist septembrini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1164 | Tõri (tupp lehe alusel) lidus karvadege, serval ripsmetega, tihedlt ümber varre | |
| Polygonum persicaria L. - harilik kirburohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tõri kitsas, lidus karvadega, serval erineva pikkusega ripsmetega. Õiekate, õie- ja õisikuraod ning kandelehed näärmeteta, õiekate roosa või valge servaga. Õisik tihe, ruljas, viljumise ajal üle 6 mm läbimõõdus. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kallastel, niiskematel põldudel umbrohuna, elamute ümbruses, prahipaikadel, jäätmaadel. Hajusalt. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1164 | Tõri paljas, serval üksikute ripsmetega, lõdvalt ümber varre | |
| Polygonum lapathifolium L. - kahar kirburohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Õiekate, õie- ja õisikuraod ning kandelehed näärmetäppidega. Õiekate roheline, valge servaga. Õieraag õie alusel liigesega. Tõri avar, paljas, serval väga lühikeste ripsmetega. Õisik tihe, ruljas, viljumisajal üle 6 mm läbimõõduga. Taimed vahel villkarvased. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kraavides, kallastel, adruvallidel, umbrohuna aias ja põllul, elamute ümbruses. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1165 | Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud | 1166 |
| 1165 | Kroonlehed vabad | 1199 |
| 1166 | Lehed hõlmised. Õis määrdunudkollane, tumelilla keskosaga | |
| Hyoscyamus niger L. - koera-pöörirohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed hallikasrohelised, lihakad, piklikmunajad, jämedalt hambulise servaga kuni sulgjalt lõhestunud. Määrdunudkollased violetse mustriga peaaegu raotud õied tipmises, väljakasvanult ühekülgses õisikus. Taimed ebameeldiva lõhnaga. Vili kaanega avanev kupar. Kõrgus 20-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Prahipaikadel, rusul. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1166 | Lehed hõlmadeta. Õis teistsugune | 1167 |
| 1167 | Lehed ja varred täiesti paljad, õied pole sinised | 1168 |
| 1167 | Lehed ja/või vähemalt varred karvased (kui paljad, siis õied sinised) | 1173 |
| 1168 | Lehed lineaalsed | |
| Thesium ebracteatum Hayne - püst-linalehik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine, harunemata, paljas. Lehed lineaalsed, kuni 2,5 mm laiad, kolme ebaselge pikirooga. Õied kellukjad, seest kollakad. Ühe pika, õiest tublisti üle ulatuva kandelehega. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Paiguti Loode- ja Kesk-Eesti niitudel, puisniitudel, nõlvadel. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1168 | Lehed pole lineaalsed | 1169 |
| 1169 | Lehed pole parallelsete roodudega. Kroonlehti 5. Tupp olemas | 1170 |
| 1169 | Lehed selgelt paralleelsete roodudega. Kroonlehti 6. Tupp puudub | 1171 |
| 1170 | Õied kobarõisikutes. Taim üle 10 cm kõrge | |
| Samolus valerandi L. - liht-randpung | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed äraspidimunajad või piklikmõlajad, juurmise kodarikuna ja varrel vahelduvalt. Õied valged, väikesed, üsna hõredas tipmises kobarõisikus. Kõrgus 15-35 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannal ja merre suubuvates ojades. Harva Saaremaal, väga haruldane Hiiumaal ja mandri lääneosas. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1170 | Õied lehtede kaenaldes. Taim alla10 cm kõrge | |
| Centunculus minimus L. - põldpisikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed munajad, terava tipuga, varrel vahelduvalt. Õied valged või pisut roosakad, väga väikesed, peaaegu raotud, üksikult lehtede kaenlas. Kõrgus 2-6 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Põldudel, jäätmaadel. Haruldane, peamiselt Lääne-Eestis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1171 | Õied tipmise ühekülgse kobarana. Kroon sama pikk kui lai | |
| Convallaria majalis L. - harilik maikelluke | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehti 2 või 3, juurmised, laielliptilised, teritunud tipuga. Lehetuped lillakad. Õied valged, kellukjad, rippuvad, lõhnavad. Õisik tipmine ühekülgne kobar 5-10 õiega. Marjad oranžid. Kõrgus 12-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, metsaservadel, jõekallastel, ka ilutaimena. Sage. Õitseb mais, juunis. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 1171 | Õied lehtede kaenaldes. Koon laiusest pikem | 1172 |
| 1172 | Vars kandiline. Õied üksikult, harva 2-kaupa | |
| Polygonatum odoratum (Mill.) Druce - harilik kuutõverohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars kandiline. Lehed vahelduvalt, elliptilised, rootsutud, 10-14 cm pikad ja 1,5-4 cm laiad, asetsevad ühekülgselt. Õied lõhnavad, 1- või 2-kaupa lehekaenlais. Õis 1-2,5 cm pikk, 2-3 mm lai, putkjas, valge. Marjad sinakasmustad. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Okas- ja segametsades, puisniitudel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1172 | Vars ruljas. Õied 3-5-kaupa | |
| Polygonatum multiflorum (L.) All. - mitmeõiene kuutõverohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars ümar. Lehed elliptilised, alusel järsult ahenevad, lühirootsulised, 10-15 cm pikad, 3-6 cm laiad. Õied 2-4-kaupa lehtede kaenlas, ei lõhna. Õiekate valge, 1,5-2 cm pikk, 2-6 mm lai, ruljas. Mari kerajas, sinakasmust. Kõrgus 40-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjalembene, sagedam Lääne-Eestis, mujal paiguti. Ilutaimena aedades. Õitseb juunis. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1173 | Õied hele- kuni tumekollased | 1174 |
| 1173 | Õied pole kollased | 1176 |
| 1174 | Kroon ruljas, krooni tipmd sirged | |
| Symphytum officinale L. - harilik varemerohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed varrele laskuvad, mistõttu vars tundub tiivuline. Ülemised lehed rootsutud. Lehed karedad. Õied lillad, krooni tipmed väljapoole käändunud. Kroon tupest poole pikem. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, veekogude kallastel, põldude ja teede ääres. Hajusalt, peamiselt mandril. Õitseb juunis, juulis. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1174 | Kroon pole ruljas, kroonlehed hoiavad laiali | 1175 |
| 1175 | Õied helekollased. Vili valge pähklike | |
| Lithospermum officinale L. - suur rusujuur | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed pikalt teritunud tipuga, pealt tume-, alt helerohelised, vähemalt 3 selgelt eristatava külgroo paariga. Õied kollakasvalged, mühksoomused vähemärgatavad, kollakasvalged. Viljad läikivad, siledad, valged. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Põõsastikes, klibul, kruusal. Harva, peamiselt rannikulähedastel aladel. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1175 | Õied tumekollased. Vili kupar | |
| Verbascum thapsus L. - üheksavägine | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed hallikad, mõlemalt poolt viltkarvased, piklikelliptilised. Varrelehed laskuvad. Õied kollased, tolmukaniidid punakad. Õisik pikk, tihe, tipmine. Kõrgus 30-180 cm
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Teeservadel, kruusakarjäärides jm. kuival, kivisel ja kruusasel pinnal. Paiguti, tavalisem Põhja- ja Lääne-Eestis. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1176 | Õied valged | 1177 |
| 1176 | Õied sinised kuni lillakad | 1178 |
| 1177 | Õiekrooni neelus 5 karvatutikest | |
| Buglossoides arvensis (L.) I.M. Johnst - põld-rusuvars | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars hõredalt lehistunud. Lehed lühidalt teritunud tipuga, hallikasrohelised, vähemärgatavate külgroodudega. Õied väikesed, lühiraolised, kollakasvalged, sinaka varjundiga, mühksoomused õie neelus vähemärgatavad. Viljad krobelised. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Teede ääres ja elamute ümbruses, umbrohuna põldudel. Paiguti, sagedam Põhja- ja Lääne-Eestis. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1177 | Õiekrooni neelus 5 mühksoomust | |
| Lithospermum officinale L. - suur rusujuur | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed pikalt teritunud tipuga, pealt tume-, alt helerohelised, vähemalt 3 selgelt eristatava külgroo paariga. Õied kollakasvalged, mühksoomused vähemärgatavad, kollakasvalged. Viljad läikivad, siledad, valged. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Põõsastikes, klibul, kruusal. Harva, peamiselt rannikulähedastel aladel. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 1178 | Õied varte tippudes nuttidena | 1179 |
| 1178 | Õied pole nuttidena | 1181 |
| 1179 | Õied alla 8 mm läbimõõdus, pole kellukjad | |
| Jasione montana L. - harilik sininukk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsed, rootsutud, kuni 0,5 cm laiad. Varre ülaosa lehtedeta. Õied väikesed, sinised, tihedates kerajates tipmistes nuttides. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivastes hõredates männikutes, liivikuil, kinkudel. Paiguti. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 1179 | Õied üle 8 mm läbimõõdus, kellukjad | 1180 |
| 1180 | Varred karekarvased, kandilised. Tupe hambad 2 korda laiusest pikemad, tömbid | |
| Campanula cervicaria L. - kare kellukas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed süstjad, 15-20 cm pikad, ülemised lineaalsed, varreümbrised. Varred jäigad, kandilised. Õied helesinised, raotud, männasjate õisikutena varre tipus ja lehtede kaenaldes. Õietupp lühikeste tömpide tipmetega. Kõrgus 30-130 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Sihtidel, teeservades, nõlvadel. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1180 | Varred pehmekarvased, enamvähem ümarad. Tupe hambad 3-4 korda laiusest pikemad, teravad | |
| Campanula glomerata L. - kerakellukas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Leheservad peenehambalised. Alumised lehed piklikmunajad, rootsulised. Varrelehed munajassüstjad, varreümbrised. Vars tömbikandiline. Kroon lillakassinine. Tupe tipmed teravad. Õied raotud, männasjas õisikus varre tipus ja lehtede kaenlas. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, niitudel, teeservades, kraavikaldail. Sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 1181 | Õied helesinised, kellukjad. Vili kupar | 1182 |
| 1181 | Õied pole kellukjad (kui on kellukjad, siis roosad). Vili pole kupar | 1185 |
| 1182 | Tupe hambad laikolmnurksed. Lehed suured, palju üle 9 mm laiad, karedad | |
| Campanula latifolia L. - laialehine kellukas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars ümar või tömbilt kandiline, paljas või peenekarvane. Lehed ebakorrapäraselt hambulised, alumised munajad, rootsulised. Ülemised lehed süstjad, rootsutud. Õied helelillakad, lühiraolised. Tupp paljas. Kõrgus 60-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, kaldavõsas, parkides, ka ilutaimena. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 1182 | Tupe hambad lineaalsed kuni lineaalsüstjad. Lehed kuni 9 mm laiad, siledad | 1183 |
| 1183 | Tupplehed palju lühemad kui pool õiekrooni putkeosa | |
| Campanula rotundifolia L. - ümaralehine kellukas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed ümarad, südaja alusega, pika rootsuga, õitsemisajaks sageli kuivanud. Ülemised lehed lineaalsed, rootsutud. Õied helesinised, madalalt 5-hõlmalise krooniga, longus, 1-2,5 cm pikad, tipmises õisikus. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades männikutes, liivastel niitudel, kinkudel, loodudel, teeservades. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 1183 | Tupplehed ulatuvad pooleni õiekrooni putkeosast | 1184 |
| 1184 | Vars harunenud. Kroon 10-25 (35) mm pikk, lõhestunud pooleni pikkusest | |
| Campanula patula L. - harilik kellukas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed äraspidimunajad või talbjad, rootsulised, õitseajal olemas. Ülemised lehed süstjad või lineaalsüstjad, rootsutud. Õied lillakassinised, sügavalt 5-hõlmalised. Kõrgus 25-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Puisniitudel, niitudel, teeservades. Tavaline. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1184 | Vars lihtne. Kroon 30-40 mm, lõhestunud 1/5-ni pikkusest | |
| Campanula persicifolia L. - suureõiene kellukas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed äraspidisüstjad kuni talbjad, õitsemise ajaks enamasti kuivanud. Varrelehed lineaalsed või lineaalsüstjad, rootsuta. Õied suured, tipmised, 3-4 cm pikad, üksikult või mõnekaupa. Kõrgus 40-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, metsades, loodudel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1185 | Krooni putk väga lühike, u. nii pikk kui lai | 1186 |
| 1185 | Krooni putk laiusest pikem (luup!) | 1187 |
| 1186 | Kroon üle 8 mm läbimõõdus, mühksoomused õie neelus sametpunased, õied pole kõrglehtede kaenlas | |
| Cynoglossum officinale L. - harilik rass | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kuni 10 cm laiad, hallikad, pehmekarvased, lineaalsüstjad. Kõige alumised lehed õitseajaks kuivanud, ülemised varreümbrised. Õis punakaslilla, ratasjas, ümarate hõlmadega, kuni 0,8 cm läbimõõduga. Mühksoomused õie keskel sametpunased. Vili kaetud haakjate ogadega. Taim vastiku lõhnaga. Kõrgus 40-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Teeservadel, elamute ümbruses, kruusasel ja liivasel pinnal. Kasvatatakse ka ilutaimena. Paiguti, peamiselt rannikul. Õitseb maist augustini. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1186 | Kroon alla 5 mm läbimõõdus, mühksoomused õie neelus valged, õied suurte kõrglehtede kaenaldes | |
| Asperugo procumbens L. - karerohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars lamav või tõusev, tagasipöördunud ogadega, habras. Varrelehed piklikelliptilised, karedad. Õied algul lillad, hiljem helesinised, valgete mühksoomustega, väikesed (läbimõõt 3 mm), üksikult või mõnekaupa suurte kõrglehtede kaenlais. Õietupp suureneb pärast õitsemist ja käändub kahe hõlmana ümber vilja. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Mererannikul, varemetes, elamute ümbruses niiskel kõdul. Paiguti rannikualadel, mujal haruldane. Õitseb maist augustini. |
|
|
| 1187 | Krooni putkeosa kõverdunud | |
| Anchusa arvensis (L.) M. Bieb. - karukeel | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed piklikud, hallikasrohelised, karekarvased, ebakorrapäraselt lainjashambulise servaga. Õied helesinised, putkeosa veidi kõverdunud. Iga õie alusel kandeleht. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Liivasel ja lubjavaesel pinnasel teede ääres ja põldudel umbrohuna. Tavaline. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1187 | Krooni putkeosa sirge | 1188 |
| 1188 | Õied üle 1 cm läbimõõdus, pole helesinised kollase neeluga | 1189 |
| 1188 | Õied alla 1 cm läbimõõdus, helesinised, neel (keskosa) kollane | 1192 |
| 1189 | Alumised lehed ilmuvad palju enne õitsemist, õitseajal juurmist lehekodarikku pole | 1190 |
| 1189 | Esmalt moodustb õitsev vars, seejärel juurmiste lehtede kodarik | 1191 |
| 1190 | Kroon roosa, ruljas, kroonlehed püstised. Lehed varrele laskuvad | |
| Symphytum officinale L. - harilik varemerohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed varrele laskuvad, mistõttu vars tundub tiivuline. Ülemised lehed rootsutud. Lehed karedad. Õied lillad, krooni tipmed väljapoole käändunud. Kroon tupest poole pikem. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, veekogude kallastel, põldude ja teede ääres. Hajusalt, peamiselt mandril. Õitseb juunis, juulis. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 1190 | Kroon lillakas-tumesinine, pole ruljas, kroonlehed laiali. Lehed pole varrele laskuvad | |
| Anchusa officinalis L. - harilik imikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed piklikud, karekarvased, rohelised. Paljuvarreline rohkeõieliste keerisõisikutega taim. Õied sametjad, lillad, õieputk sirge.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades kasvukohtades, teede ja põldude ääres. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1191 | Suvised lehed alla 6 korra laiusest pikemad, valgete laikudega | |
| Pulmonaria obscura Dumort - harilik kopsurohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed südajasmunajad, pikarootsulised, kuni 7 cm laiad, hõredalt karvased, varrelehed piklikud. Noored õied roosad, vanemad lillakaspunased või sinised. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, puisniitudel, põõsastes. Võrdlemisi sage. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1191 | Suvised lehed 6-9 korda laiusest pikemad, laikudeta | |
| Pulmonaria angustifolia L. - sinine kopsurohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed pikliksüstjad, pikkamööda tiivuliseks rootsuks ahenevad, kuni 3 cm laiad, karvased. Varrelehed kuni 4 korda juurmistest lühemad. Noored õied karmiinpunased, vanemad taevassinised. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, põõsastikes. Väga haruldane, üksikud leiukohad Kagu-Eestis. Õitseb aprillist juunini. Looduskaitseline seisund: LK I kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – äärmiselt ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1192 | Viljad kolmekandilised, kantidel haakuvate ogadega | |
| Lappula squarrosa (Retz.) Dumort. - siil-takelrohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsüstjad, kuni 1 cm laiad, karedad. Õied väikesed, 3-4 mm läbimõõdus, helesinised, mühksoomused krooni neelus kollased. Tupp aluseni pikkadeks hõlmadeks lõhestunud. Viljad kolmekandilised, kantidel haakuvate ogadega. Värske taim nõrga hiire haisuga. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Elamute ümbruses, teede ja põldude ääres, liivasel ja kruusasel pinnasel. Harva. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1192 | Viljad ogadeta | 1193 |
| 1193 | Tupp ühepikkuste sirgete, tipu poole suuntud lidus karvadega (luup!) | 1194 |
| 1193 | Tupp konksja tipuga karvadega või karvad kahesugused: mõned eemalehoiduvad, konksjatipulised, teised lühemad, peenemad, konksja tiputa | 1195 |
| 1194 | Tupp variseb peale viljumist, õitseajal lõhestunud kuni poolni pikkusest, tupe hambad kitsaskolmnurksed | |
| Myosotis laxa Lehm. - muru-lõosilm | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsüstjad, veidi karedad. Vars ruljas. Õied helesinised, neelus kollaste mühksoomustega, 2-5 mm läbimõõdus, ratasjad. Õietupp lõhestunud kuni pooleni pikkusest, tupe tipmed laiusest pikemad. Õietupe alusel lidus karvad. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes kohtades, kraavides, soodes. Hajusalt. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1194 | Tupp püsib peale viljumist, õitseajal lõhestunud kolmandikuni pikkusest, tupe hambad laikolmnurksed | |
| Myosotis scorpioides L. - soo-lõosilm | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsüstjad, veidi karedad. Varred kandilised. Õied helesinised, neelus kollaste mühksoomustega, 7-10 mm läbimõõdus, ratasjad Õietupe alusel lidus karvad. Õietupp lõhestunud kolmandikuni pikkusest, tupe tipmed kolmnurksed. Alumised viljaraod tupest kuni kaks korda pikemad. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, kraavides, niisketel niitudel ja puisniitudel. Tavaline. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1195 | Mitmeaastane. Õied 5-10 mm läbimõõdus | |
| Myosotis sylvatica Hoffm. - mets-lõosilm | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsüstjad, veidi karedad. Varred alumises kolmandikus harunenud. Õied helesinised, neelus kollaste mühksoomustega, 6-10 mm läbimõõdus, ratasjad. Õietupe alusel harali karvad. Viljaraag tupe pikkune või alumistel õitel 2 korda pikem. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Parkides, hõredamates segametsades, elamute läheduses, aedades ilutaimena. Hajusalt. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1195 | Üheaastane. Õied kuni 5 mm läbimõõdus | 1196 |
| 1196 | Lehe alaküljel, eriti roodudel, konksjad karvad. Õisikuraag üles suunatud või harali karvadega | |
| Myosotis stricta Link ex Roem. & Schult. - liiv-lõosilm | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsüstjad, veidi karedad. Varred püstised, konksjate karvadega, alusel puhmasjalt harunevad. Õied helesinised, neelus kollaste mühksoomustega, 1-4 mm läbimõõdus. Tupp pooleni lõhestunud. Õisik lehistunud. Viljaraod varrele ligistunud, tupe all jämenenud, tupest lühemad. Kõrgus 10-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Liivikutel, kuivadel nõlvadel, liivastel põldudel. Hajusalt. Õitseb aprillist juunini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1196 | Lehtede alakülg konksjate karvadeta. Õisikuraagudel alati lidus karvad | 1197 |
| 1197 | Alumiste õite raod peale viljumist 3-4 korda pikemad kui tupp, allapoole käändunud. Viljad alusel selge lisemega (luup!) | |
| Myosotis sparsiflora Mikan ex Pohl - harvaõiene lõosilm | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsüstjad, veidi karedad. Vars nõrk, tõusev või lamav, kaetud allapoole suunatud karvadega. Õisik hõre. Õied helesinised, neelus kollaste mühksoomustega, 2-3(5) mm läbimõõdus, ratasjad, vaevalt tupest välja ulatuvad. Tupp pooleni või sügavamalt lõhestunud. Viljaraod allapoole käändunud, tupest 3-4 korda pikemad. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Mererannal, nõlvadel, umbrohuna aedades, niitudel. Harva. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1197 | Õieraod harva üle kahe korra pikemad kui tupp, pole tagasi käändunud. Vili lisemeta | 1198 |
| 1198 | Õietupp peale viljumist suletud. Viljaraod tupest pikemad, püstised. Vili must | |
| Myosotis arvensis (L.) Hill - põld-lõosilm | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsüstjad, veidi karedad. Õied helesinised, neelus kollaste mühksoomustega, 2-3 mm läbimõõdus, ratasjad. Õisik lehistumata, enamasti lühem kui varre alumine osa. Viljaraod püstised, enamasti 2 korda nii pikad kui tupp. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Põllu- ja aiaumbrohi, teede ääres, kuivematel niitudel. Sage. Õitseb maist oktoobrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1198 | Õietupp peale viljumist avatud. Viljaraod sama pikad kui tupp, peaaegu rõhtsad. Vili pruun | |
| Myosotis ramosissima Rochel ex Schult. - kink-lõosilm | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsüstjad, veidi karedad. Vars tugev, püstine, harali või kõverdunud karvadega. Õied tumesinised, neelus kollaste mühksoomustega, 1-2(4) mm läbimõõdus, ratasjad, vaevu tupest välja ulatuvad. Õisik lehistumata. Viljaraod rõhtsad, peaaegu sama pikad kui tupp. Viljunud õisik varre alumisest osast pikem. Kõrgus 5-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Paiguti, rohkem läänesaartel. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1199 | Õied tume- kuni helekollased | 1200 |
| 1199 | Õied pole kollased | 1213 |
| 1200 | Kroonlehti 6. Tupp puudub | 1201 |
| 1200 | Kroonlehti 4 või 5. Tupp olemas | 1202 |
| 1201 | Õied üle 3 cm läbimõõdus, tumekollased | |
| Iris pseudacorus L. - kollane võhumõõk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars veidi lame, säsiga. Lehed mõõkjad, lailineaalsed, peaaegu varte pikkused, 2(3) cm laiad. Õied kollased, 2-5-kaupa tipmises õisikus, lõhnata. Kõrgus 70-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lodumetsades, veekogude kallastel, madalsoodes. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1201 | Õied alla 8 mm läbimõõdus, helekollased | |
| Tofieldia calyculata (L.) Wahlenb. - lemmelill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed mõõkjad, 3-5 mm laiad, rootsutud. Varrelehti 2-4, rohtsed, juurmistest palju väiksemad. Õisik tipmine tähkjas või ruljas kobar. Õied väikesed, kellukjad, valkjaskollased. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Peamiselt lubjarikastel soostuvatel niitudel ja madalsoodes. Paiguti, Lõuna-Eestis haruldane. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1202 | Kroonlehti 5 | 1203 |
| 1202 | Kroonlehti 4 | 1206 |
| 1203 | Tolmukaid 10 | |
| Saxifraga hirculus L. - kollane kivirik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed terveservalised, süstjad, 1-3 cm pikad ja 3-5 mm laiad. Õied kollased, 2-2,5 cm läbimõõduga, 1-4-kaupa varre tipus. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Siirdesoodes mandri idaosas. Haruldane. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1203 | Tolmukaid palju rohkem kui 10 | 1204 |
| 1204 | Õied 3-4 cm läbimõõdus. Varred 20-120 cm kõrged | |
| Ranunculus lingua L. - suur tulikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine, lehed lineaalsed, ülemised rootsutud, alumised rootsulised. Õied suured, 3-4 cm läbimõõdus, seest läikivad. Tupp- ja kroonlehti 5. Kõrgus kuni 100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Madalas vees, kallastel, üleujutatavatel niitudel. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1204 | Õied alla 2 cm läbimõõdus. Varred 10-20 cm pikad | 1205 |
| 1205 | Varred tõusvad või lamavad, harva püstised. Vähemalt alumised lehed üle 3 cm laiad | |
| Ranunculus flammula L. - sootulikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars tõusev või lamav. Alumised lehed rootsulised, piklikelliptilised kuni süstjad, ülemised kitsad, peaaegu rootsutud. Õied kollased, 1-1,5 cm läbimõõdus, seest läikivad. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, soodes, kallastel. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1205 | Varred lamavad, kaarjate sõlmevahedega, sõlmekohast juurduvad. Lehed alla 3 cm laiad | |
| Ranunculus reptans L. - kaartulikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars nõrk, kaarjate sõlmevahedega, sõlmekohtadest juurduv. Lehed kitsaslineaalsed, raotud. Õied 0,5-1 cm läbimõõdus, kollased, seest läikivad. Pikkus 20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kallastel, niisketel niitudel, mererannas. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1206 | Õied üle 3 cm läbimõõdus | 1207 |
| 1206 | Õied alla 3 cm läbimõõdus | 1208 |
| 1207 | Õisikutelg ilma punakate täppide ja punakate karvadeta | |
| Oenothera biennis L. - kaheaastane kuningakepp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars tugev, püstine, hõredalt karvane. Varrelehed süstjad, lühirootsulised, juurmised lehed piklikmunajad, pikarootsulised, kuni 7 cm pikad. Õied kollased, lõhnavad, avanevad ööseks. Kroonlehed kuni 2 cm pikad, õieraotaolisest sigimikust kolmandiku võrra lühemad. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Ilutaimena ja tulnukana, metsistunult ja naturaliseerunult. Kohati. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1207 | Õisikutelg punakate täppide ja punakate karvadega. Varred ja leherootsud sageli punakad | |
| Oenothera rubricaulis Klebahn - punavarrene kuningakepp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars tugev, püstine, tihedalt kaetud näärmekarvade ja pikemate lihtkarvadega, mis on sageli punakad. Varre ja leherootsud sageli punakat värvi. Varrelehed süstjad, lühirootsulised, juurmised lehed piklikmunajad, pikarootsulised, kuni 7 cm pikad. Õied kollased, lõhnavad, avanevad ööseks. Kroonlehed vähemalt 3 korda õieraotaolisest sigimikust lühemad. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Veekogude kallastel, teeservades, karjäärides. Naturaliseerunud tulnukas. Harva. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1208 | Vili lineaalne, üle 5 korra laiusest pikem | 1209 |
| 1208 | Vili pole lineaalne, alla 3 korra laiusest pikem | 1210 |
| 1209 | Õieraod tupplehtedest tunduvalt pikemad, rõhtsad. Kõdrad hoiduvad varrest eemale. Üheaastane | |
| Erysimum cheiranthoides L. - põld-harakalatv | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed süstjad, terveservalised või harvade hammastega, 3-haruliste karvakeste tõttu karedad. Õied kollased, kroonlehed kuni 5 mm pikad, õieraod tupplehtedest tunduvalt pikemad. Kõdrad raost 2-3 korda pikemad, hoiavad rõhtsalt. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Põldudel ja aedades tavaline umbrohi, prahipaikades, teeservadel. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1209 | Õieraod tupplehtedest lühemad, püstised. Kõdras hoiduvad vastu vart. Mitmeaastane | |
| Erysimum strictum P. Gaertn., B. Mey & Scherb. - sirge harakalatv | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed hõredalt hambulise servaga, süstjad või piklikud, tähtkarvadega. Õied väävelkollased, kroonlehed kuni 1 cm pikad. Õieraod tupplehtedest lühemad. Kõdrad 3-5 cm pikad, hoiduvad vastu vart või on pisut kaldu. Kõrgus 20-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kuivadel nõlvadel, klibustel rannavallidel, põõsastikes, müüridel, raudteedel. Paiguti, peamiselt Lääne- ja Põhja-Eestis. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1210 | Lehe serv hambuline | 1211 |
| 1210 | Lehe serv terve | 1212 |
| 1211 | Mitmeaastane, üle 30 cm kõrge. Alumised lehed pole rosetina | |
| Rorippa amphibia (L.) Besser - vesikerss | ||
| Iseloomulikud tunnused: Ülemised lehed terved, alumised enamasti hõlmised. Vars tõusev või lamav, üsna jäme, harunev. Õied kollased, neljatised, väheldased. Kroonlehed tupplehtedest poole pikemad. Kõdrakesed ovaalsed, viljast palju pikematel raagudel. Kõrgus 35-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mudastel kallastel, seisvas või aeglaselt voolavas vees, tiikides, sooniitudel. Paiguti, Ida-Eestis sagedam. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 1211 | Üheaastane, alla 30 cm kõrge. Alumised lehed rosetina | |
| Draba nemorosa L. - metskevadik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kogu taim kollakasroheline. Juurmised lehed kuivavad vara, varrelehed munajad või piklikmunajad, rootsutud, hambulise või terve servaga. Õied kollased, neljatised, kroonlehed tupplehtedest veidi pikemad. Viljaraod viljast üle kahe korra pikemad, peaaegu rõhtsad. Kõrgus 5-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kuivadel loodudel, niitudel, liivikutel, metsaservadel, põldudel. Paiguti, peamiselt Põhja-, Lääne- ja Kagu-Eestis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu altid. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1212 | Mitmeaastane. Kroonlehed üle 5 mm, kuldkollased | |
| Alyssum montanum L. subsp. gmelinii Jord. Hegi & Em. Schmid - Gmelini kilbirohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim hallikasroheline, tähtkarvadega, paljude tõusvate alusel puitunud vartega. Õied kuldkollased, tihedas kobaras, silmapaistvad. Kõdrakesed ovaalsed, tähtkarvadega. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Saaremaal rannaluidetel. Haruldane. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1212 | Üheaastane. Kroonlehed 2-4 mm, helekollased | |
| Alyssum alyssoides (L.) L. - tupp-kilbirohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed hallikasrohelised, tihedalt tähtkarvased, varred alusel rikkalikult harunevad. Õied kahvatukollased, tihedas kobaras, vähemärgatavad. Tupplehed ei varise viljumisel. Kõdrakesed tähtkarvased. Kõrgus 6-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kuivadel nõlvadel, teeäärtel, raudteedel, umbrohuna põldudel. Hajusalt. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1213 | Õied sinised kuni roosad | 1214 |
| 1213 | Õied valged | 1218 |
| 1214 | Kroonlehti 6. Tupp puudub | 1215 |
| 1214 | Kroonlehti 4 või 5. Tupp olemas | 1216 |
| 1215 | Kroonlehed erineva pikkusega, 3 teistest oluliselt pikemad | |
| Iris sibirica L. - siberi võhumõõk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars ruljas, õõnes, juurmised lehed kitsaslineaalsed, vartest lühemad, 5-6 mm laiad. Õied sinised, 2- või 3-kaupa tipmises õisikus, veidi lõhnavad. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, puisniitudel. Paiguti Lääne- ja Lõuna-Eestis, mujal harva. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1215 | Kroonlehed ühepikkused | |
| Scilla sibirica Haw. - harilik siniliilia | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõik lehed juurmised, lineaalsed, tipus tanujad, 5-15 mm laiad. Õis noorelt kellukjas, hiljem tähtjalt laiuv, eresinine. Õisik 1-4-õieline kobar. Sibul 1-3 cm läbimõõdus, kaetud pruunide kattesoomustega. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Tavaline ilutaim, metsistub. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1216 | Kroonlehed terved | |
| Epilobium angustifolium L. - ahtalehine põdrakanep | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed vahelduvad, süstjad, alt sinakasrohelised. Vars ruljas, paljas, enamasti harunemata. Õied longus, lillakasroosad, 2,5-3 cm läbimõõdus, pika tipmise õisikuna. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Valgusrikastes metsades, raiesmikel, kuivendatud rabades, põlendikel. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1216 | Kroonlehed tipus sisse sämpunud | 1217 |
| 1217 | Emakasuue neljahõlmaline | |
| Epilobium montanum L. - mägi-pajulill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars ruljasLehed munajad, ebakorrapäraselt hambulised, peaaegu rootsutud, rohirohelised, kuni 10 cm pikad. Kroonlehed roosad, tipul kitsa terava sämbuga. Kroon 0,7-1 cm pikk. Emakasuue neljahõlmaline. Õieraagu meenutav sigimik näärme- ja lihtkarvadega.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Hõredates metsades ja võsastikes, veekogude kallastel, teeservadel, raiesmikel, ka umbrohuna. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 1217 | Emakasuue tõlvjas, pole hõlmine | |
| Epilobium tetragonum L. - laskuvalehine pajulill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred neljakandilised. Lehed helerohelised, rootsutud. Kroon 0,4-0,6 cm läbimõõdus, lillakasroosa. Emakasuue nuia kujuline. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, mererannikuil, peamiseltläänesaartel. Haruldane. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualtid. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 1218 | Lehe serv terve | 1219 |
| 1218 | Vähemalt alumised lehed hambulised või hõlmised | 1222 |
| 1219 | Kroonlehti 5. Õied lehekaenaldes | |
| Centunculus minimus L. - põldpisikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed munajad, terava tipuga, varrel vahelduvalt. Õied valged või pisut roosakad, väga väikesed, peaaegu raotud, üksikult lehtede kaenlas. Kõrgus 2-6 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Põldudel, jäätmaadel. Haruldane, peamiselt Lääne-Eestis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 1219 | Kroonlehti 4. Õied õisikutes | 1220 |
| 1220 | Taim alla 30 cm kõrge. Kroonlehed 2,5-4 mm pikad | |
| Alyssum alyssoides (L.) L. - tupp-kilbirohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed hallikasrohelised, tihedalt tähtkarvased, varred alusel rikkalikult harunevad. Õied kahvatukollased, tihedas kobaras, vähemärgatavad. Tupplehed ei varise viljumisel. Kõdrakesed tähtkarvased. Kõrgus 6-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kuivadel nõlvadel, teeäärtel, raudteedel, umbrohuna põldudel. Hajusalt. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 1220 | Taim üle 30 cm kõrge. Kroonlehed üle 4 mm pikad | 1221 |
| 1221 | Kroonlehed 2-hõlmalised. Vili tiibadeta. Taim hallikarvane | |
| Berteroa incana (L.) DC. - hall kogelejarohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim üleni hallikas, tähtkarvadega. Lehed süstjad, teravad, terveservalised või üksikute hammastega. Õied valged, neljatised, kroonlehed sügavalt kaheks lõhestunud. Vili ovaalne püstine kõdrake. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Kuivadel kasvukohtadel, põldudel, jäätmaadel, teede ääres, raudteedel. Tavaline, eriti Lõuna-Eestis. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1221 | Kroonlehed terved. Vili tiibadega. Taim roheline, lehed nahkjad | |
| Lepidium latifolium L. - randkress | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kitsasmunajad kuni süstjad, nahkjad, leheserv saagjas. Vars ülaosas harunev. Õied valged, väikesed, tihedais õisikuis, mis moodustavad liitõisikuid. Viljaraod peenikesed. Kõdrake ovaalne, tiivutu. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lääne-Eesti mererannal. Paiguti. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1222 | Kroonlehti 5. Tolmukaid 10 | 1223 |
| 1222 | Kroonlehti 4. Tolmukaid 4+2 | 1224 |
| 1223 | Üheaastane. Alumised lehed terved, rootsuga, pole kodarikuna, tavaliselt õitseajaks kuivanud | |
| Saxifraga tridactylites L. - väike kivirik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed talbjad, terveservalised, kuni 2 cm pikad ja 3-5 mm laiad, hõreda kodarikuna, mis õitseajal tavaliselt on kuivanud. Õied valged, kuni 10 mm läbimõõdus. Kroonlehed tupplehtede pikkused. Kõrgus 2-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Paesel pinnasel. Paiguti. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1223 | Kaheaastane. Alumised lehed 3-5 hambaga, rootsutud, tiheda kodarikuna, olemas ka õitseajal | |
| Saxifraga adscendens L. - püstkivirik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed hambulise tipuga, 2,5 cm pikad ja 6-7 mm laiad, tiheda kodarikuna. Õied valged, 20 mm läbimõõdus, kroonlehed tupplehtedest palju pikemad. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Paekividel, loodudel. Haruldane. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK I kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1224 | Vili lineaalne, üle 5 korra laiusest pikem | |
| Arabidopsis thaliana (L.) Heynh. - harilik müürlook | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars peenike, väheste lehtedega, karvane, alusel lehekodarikuga. Lehed lihtsad, kaetud pealt haraliste karvadega. Kodarikulehed terveservalised või hõredate madalate hammastega. Õied väikesed, valged. Kroonlehed 2-4 mm pikad, tupplehtedest palju pikemad. Kõdrad ruljad, peentel raagudel. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Kuivadel liivastel kasvukohtadel, ka põldudel umbrohuna. Tavaline. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1224 | Vili pole lineaalne, alla 3 korra laiusest pikem | 1225 |
| 1225 | Lehe alus pole varreümbrine | 1226 |
| 1225 | Lehe alus varreümbrine | 1228 |
| 1226 | Taimed alla 30 cm kõrged. Kõik lehed rootsutud | |
| Draba incana L. - hall kevadik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hallikasroheline tähtkarvadega taim tiheda lehekodarikuga. Vars tihedalt lehistunud, lehed süstjad, teravatipulised, hõredahambalise servaga. Õied valged, neljatised, kroonlehed tupplehtedest märgatavalt pikemad. Viljaraod kuni poole vilja pikkused, hoiduvad püstiselt kaldu. Kõrgus 5-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Kuivadel päikesepaistelistel paealadel Lääne- ja Loode-Eestis. Paiguti. Õitseb maist juulini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1226 | Taimed üle 30 cm kõrged. Vähemalt alumised lehed selgelt rootsulised | 1227 |
| 1227 | Lehed rohelised | |
| Armoracia rusticana G. Gaertn., B. Mey. & Scherb. - aed-mädarõigas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim paljas. Juurmised lehed terved, pikarootsulised, kitsaselliptilise täkilise labaga. Alumised varrelehed sageli sulglõhised, keskmised ja ülemised terved, täkilise servaga. Õied valged, tipmises kohevas õisikus. Viljad ümarad kõdrakesed, valmivad väga harva. Kõrgus 60-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Köögiviljataim. Metsistunult asulate ümbruses, prahipaikadel, teede ääres tavaline; kohati mererannas naturaliseerunud. Õitseb juunis, juulis. |
|
|
| 1227 | Lehed sinakasrohelised | |
| Crambe maritima L. - merikapsas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim üleni hallika kirmega. Lehed paksud, suured, ebakorrapäraselt sopilised või sulghõlmised, ebaühtlaselt hambulise servaga. Õied valged, lõhnavad. Õisik suur, harunev. Vili kahelüliline. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kruusasel ja klibusel mererannal Lääne-Eestis. Paiguti. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 1228 | Vili kolmnurkne, tipus 2-hõlmaline | |
| Capsella bursa-pastoris (L.) Medik. - harilik hiirekõrv | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed mitmesugusel määral sulgjalt lõhestunud, tipmine hõlm sageli teistest suurem või kõik lehed peaaegu terve servaga. Õied väikesed, valged, neljatised. Kõdrake lame, kolmnurkne, sämpunud. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Põldudel, aedades, teede ääres, jäätmaadel. Paiguti. Õitseb maist septembrini. |
|
|
| 1228 | Vili pole kolmnurkne | 1229 |
| 1229 | Vili paljas, tiivuline | |
| Thlaspi arvense L. - põld-litterhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varrelehed alusel kõrvakestega, hõredalt hambulise servaga. Õied valged, väikesed, neljatised, algul tihedas kobaras. Viljaraod eemalehoiduvad, kõdrakesed peaaegu ümarad, tipul sügavalt pügaldunud, ümbritsetud laia tiivaga. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Sage umbrohi aedades, põldudel, teeäärtel. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1229 | Vili karvane, tiibadeta | |
| Draba muralis L. - müürkevadik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim roheline, hõreda lehekodariku ja väheste varrelehtedega. Juurmised lehed kuivavad vara. Varrelehed lai-munajad, teravneva tipuga, hambulised, vart ümbritseva alusega, tähtkarvadega. Õied valged, neljatised, kroonlehed tupplehtede pikkused või pisut pikemad. Viljaraod vilja pikkused, hoiduvad rõhtsalt. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kuivadel kohtadel, klibul, teeäärtel, okasmetsas seljandikel, kaljupragudes. Harva, peamiselt läänesaartel. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
