Back 
Printable version
| 1 | Taimed täiesti veesisesed või veepinnal ujuvate lehtedega | 2 |
| 1 | Maismaataimed, või kui veetaimed, siis lehed pole ujuvad ja veest välja ulatuvad | 3 |
| 2 | Lehed noolja alusega | |
| Sagittaria sagittifolia L. - jõgi-kõõlusleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed noolja alusega, pikarootsulised. Õisikuraag kolmekandiline, õied valged, enamasti kolmest õiest koosnevate männastena, all emasõied, ülal isasõied. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kaldaosas ning seisva või aeglase vooluga vetes. Mandriosas tavaline, saartel haruldane. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 2 | Lehe alus pole nooljas | |
| Polygonum amphibium L. - vesi-kirburohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Risoom pikk, harunev, sõlmekohtadest juurduv. Veevormil lehed varre tipuosas, ujuvad, pealt tume-, alt helerohelised, läikivad, ümara või lühidalt terava tipuga, 4-7 cm pikkuse rootsuga. Maismaavorm karvane, lehed kitsassüstjad, aeglaselt aheneva tipuga, kuni 1 cm pikkuse rootsuga. Õied roosad, tipmises õisikus. Pikkus kuni 1,5 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogudes ja nende kaldail, niisketel niitudel, rannaääres lompides, niisketel põldudel umbrohuna. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 3 | Lehed kaetud pikkade punaste näärmekarvadega, mis püüavad ja seedivad putukaid | 4 |
| 3 | Lehtedel selliseid karvu pole | 6 |
| 4 | Lehed ümarad kuni neerjad | |
| Drosera rotundifolia L. - ümaralehine huulhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lamavad, ümarad, järsult rootsuks ahenevad, punakate näärmekarvadega. Õisikuraag lehtedest vähemalt kolm korda pikem, õied valged. Kupar sile. Kõrgus 10-20 cm. Putuktoiduline.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabades, siirdesoodes. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 4 | Lehed selgelt laiusest pikemad | 5 |
| 5 | Lehed 2-4 korda laiusest pikemad. Õisikuraag külgmine, lehtedest ainult veidi pikem | |
| Drosera intermedia Hayne - vahelmine huulhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed püstised, äraspisimunajad või talbjad, sujuvalt rootsuks ahenevad, punakate näärmekarvadega. Õisikuraag lehtedest ainult veidi pikem. Õied valged, kupar vaoline. Kõrgus 3-7 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabades, siirdesoodes. Peamiselt Lääne-Eestis. Harva. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 5 | Lehed 4-8 korda laiusest pikemad. Õisikuraag tipmine, lehtedest palju pikem | |
| Drosera anglica Huds. - pikalehine huulhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed püstised, piklikud, sujuvalt rootsuks ahenevad, laiusest 3-7 korda pikemad. Õisikuraag lehtedest poole pikem. Õied valged, kupar sile. Kõrgus 10-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabades, siirdesoodes, rabastuvates lodudes. Harva. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 6 | Taim ainult ühe lehega, mis hoiab ümber eospead kandva varre | |
| Ophioglossum vulgatum L. - harilik maokeel | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taime steriilne lehetaoline osa munajas, eostega osa varretaoline, harunemata, leheosast pikem, eospesi kaks rida. Kõrgus 10-15 cm. Levik ja ökoloogia: Niitudel, puisniitudel, põõsastikes. Paiguti, sagedam Lääne-Eestis. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 6 | Taimed teistsugused | 7 |
| 7 | Taimed nõeljate kuni soomusjate lehtedega, paljunevad eostega | 8 |
| 7 | Taimed teistsugused | 14 |
| 8 | Lehed soomusjad, liibuvad varrele, paiknevad 4 reana | 9 |
| 8 | Lehed nõelataolised, hoiavad varrest eemale, paiknevad spiraalselt | 10 |
| 9 | Varreharud 2-3 mm laiad, selgelt lapikud. Külgmised lehed laiemad kui selgmised | |
| Diphasiastrum complanatum (L.) Holub - mets-vareskold | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varreharud lapikud ja korduvalt harunevad, moodustavad hõreda lehviku või lehtri. Lehed soomusjad, asetsevad nelja reana. Eospead mitmekaupa varretaolise kandja tipus. Pikkus kuni 1 m. Levik ja ökoloogia: Kuivades männikutes ja segametsades, hajusalt. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulist septembrini. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 9 | Varreharud 1,2-2 mm laiad, sageli kandilised. Külgmised lehed sama laiad kui selgmised | |
| Diphasiastrum tristachyum (Pursh) Holub - nõmm-vareskold | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varreharud sageli kandilised, korduvalt harunevad, moodustavad tiheda kimbu. Lehed soomusjad, asetsevad nelja reana. Eospead mitmekaupa varretaolise kandja tipus. Pikkus kuni 1 m. Levik ja ökoloogia: Nõmmedel, hõredates nõmmemetsades. Harva. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulist septembrini. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 10 | Lehed helerohelised, õhukesed, 1-5 suure hambaga kummalgi serval (luup!) | |
| Selaginella selaginoides (L.) P. Beauv. ex Schrank & Mart. - koldjas selaginell | ||
| Iseloomulikud tunnused: Samblataoline taim. Lehed kuni 3 mm pikad, terava tipuga. Eospesi kandvad lehed teistest suuremad, eospeadena varreharude tipus. Kõrgus 3-10 cm. Levik ja ökoloogia: Niisketel niitudel ja soomätastel. Harva Loode- ja Põhja-Eestis. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulist augustini. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Märkused: Sarnane hariliku sookollaga. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 10 | Lehed tumerohelised, nahkjad, servad terved | 11 |
| 11 | Eospesad lehtede kaenaldes. Varred tõusvad, jagunevad korduvalt kaheks võrdseks haruks | |
| Huperzia selago (L.) Bernh. ex Schrank & Mart. - harilik ungrukold | ||
| Iseloomulikud tunnused: Peavars püstine või tõusev, korduvalt harkjalt harunev, varred ruljad. Lehed lineaalsüstjad, asetsevad tihedalt. Eospesi kandvad lehed teistega sarnased, pole eospeadena. Kõrgus 5-20 cm. Levik ja ökoloogia: Varjukates kuuse- ja segametsades. Hajusalt väikeste kogumikena. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulist oktoobrini. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 11 | Eospesad tipmiste eospeadena. Varrd roomavad, lühikeste külgharudega | 12 |
| 12 | Lehed naaskeljad, nurgelised, ülespoole kõverdunud | |
| Lycopodiella inundata (L.) Holub - harilik sookold | ||
| Iseloomulikud tunnused: Peavars roomav, püstiste või tõusvate harudega. Lehed lineaalsüstjad, asetsevad tihedalt. Eospesi kandvad lehed erinevad teistest väga vähe, koondunud varreharude tippu, eospea ja varreharu vahel pole selget piiri. Kõrgus 3-12 cm. Levik ja ökoloogia: Sooniitudel, soode ja rabade servaaladel, niiskel liiv- ja turbamullal. Harva. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulist septembrini. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Märkused: Sarnane koldja selaginelliga. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 12 | Lehed lamedad, süstjad, pole ülespoole kõverdunud | 13 |
| 13 | Lehetipp aheneb pikaks valgeks pehmeks karvaks. Eospead 2-3 kaupa varretaolistel kandjatel | |
| Lycopodium clavatum L. - karukold | ||
| Iseloomulikud tunnused: Peavars roomav, pikk. Lehed lineaalsüstjad, lehetipp aheneb pikaks pehmeks karvaks. Eospead 2- või 3-kaupa püstistel varreharudel varretaolise kandja tipus, eospea ja varre vahel selge piir. Pikkus kuni 1,8 m. Levik ja ökoloogia: Kuivades männi- ja segametsades. Hajusalt. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulist septembrini. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 13 | Lehed selliste karvadeta. Eospead varretaolise kandjata, kinnituvad ühekaupa otse varre tippu | |
| Lycopodium annotinum L. - kattekold | ||
| Peavars roomav, pikk. Lehed lineaalsüstjad, hoiavad rõhtsalt, lehetipp ei ahene karvaks. Eospead ühekaupa püstiste varreharude tipus, ilma varretaolise kandjata, eospea ja varre vahel selge piir. Pikkus kuni 1,2 m. Levik ja ökoloogia: Kuuse- ja segametsades. Tavaline. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab augustist septembrini. Märkused: Ainuke koldadest, mis pole Eestis kaitse all. Aga korjata teda ikka ei maksa, kuna kollad paljunevad väga aeglaselt. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 14 | Vars muguljas. Paljunevad eostega | 15 |
| 14 | Vars pole muguljas. Õitega taimed | 16 |
| 15 | Lehed pehmed, lõdvad, helerohelised, kuni 1,5 mm laiad, pika peenikese tipuga | |
| Isoëtes echinospora Durieu - muda-lahnarohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lõdvad ja kaldu või kaarjalt tagasi käändunud, kuni ,5 mm laiad, pika peenikese tipuga, heledamad rohelised. Kõrgus 5-10 cm. Levik ja ökoloogia: Mudase põhjaga selgeveelistes järvedes. Väga haruldane. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulist septembrini. Looduskaitseline seisund: LK I kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – äärmiselt ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 15 | Lehed tikjalt püsti, tumerohelised, 1,5-2,5 mm laiad, tipus järsult ahenevad | |
| Isoëtes lacustris L. - järv-lahnarohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed tikjalt püsti, 1,5-2,5 mm laiad, alusel laienenud, tipus järsult ahenenud, tumerohelised. Kõrgus 7-15(20) cm. Levik ja ökoloogia: Liivase põhjaga selgeveelistes järvedes. Haruldane. Eoseid kannab juulist septembrini. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 16 | Õied kroonlehtedeta | 17 |
| 16 | Õied kroonlehtedega | 259 |
| 17 | Taimed piimmahlaga (NB! Piimmahl on mürgine, peske oma käed, kui mahla puutusite) | 18 |
| 17 | Taimed piimmahlata | 21 |
| 18 | Lehed mõlajad, kuni 2,5 cm laiad, tipuosas hambulise servaga | |
| Euphorbia helioscopia L. - harilik piimalill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim piimmahlaga. Lehed mõlajad, kuni 2,5 cm laiad, tipuosas hambulise servaga. Õisiku alusel lehed 5-kaupa männases, varrelehtedest suuremad. Õisikud 4-5 kiirega. Meenäärmed kollakasrohelised, ümmargused või elliptilised. Taim kollakasroheline. Kõrgus 5-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Aia- ja põlluumbrohi. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Märkused: Mürgine. Piimalillede õis on tegelikult õisik (tsüaatium), mis moodustub õiekattelehtedeta isas- ja emasõitest, mida ümbritsevad 4 meenääret ja kõrglehed. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 18 | Lehed süstjad kuni lineaalsed, 1-2(3) cm laiad, leheserv terve | 19 |
| 19 | Meenäärmed ümmargused. Lehed süstjad, 1-2(3) cm laiad. Sarikad 4 või 5 kiirega | |
| Euphorbia palustris L. - soo-piimalill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim piimmahlaga. Lehed süstjad, tömbi tipuga, sügisel sageli punakad, 1-3 cm laiad ja 4-10 cm pikad. Õisikus sarikakiiri 4 või 5. Meenäärmed pruunikaskollased kuni oranžid, elliptilised kuni ümarad. Kogu taim sinakashalli kirmega, haruneb kohe aluselt. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soostunud metsades ja niitudel, veekogude kallastel. Paiguti, peamiselt läänerannikul ja saartel. Õitseb maist juulini. Märkused: Mürgine. Piimalillede õis on tegelikult õisik (tsüaatium), mis moodustub õiekattelehtedeta isas- ja emasõitest, mida ümbritsevad 4 meenääret ja kõrglehed. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 19 | Meenäärmed kahe sarvega. Lehed kuni 1 cm laiad. Sarikas rohkem kui 5 kiirt | 20 |
| 20 | Lehed 1-4 mm laiad. Sarikas 10-15 kiirega. Meenäärmed kollased | |
| Euphorbia cyparissias L. - küpress-piimalill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Rohkete mitteõitsvate vartega kollakas- või hallikasroheline taim, piimmahlaga. Lehed kitsaslineaalsed, 1-3 mm laiad (meenutavad männiokast), alumised tihti pruunikad. Õisikus sarikakiiri 10-15. Meenäärmed kollased. Kõrglehed tsüaatiumi (õit meenutav õisik) alusel kollased, hiljem sageli punased. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Ilutaim, kohati metsistub. Hajusalt kuivades liivastes metsades ja niitudel, parkides. Õitseb mais, juunis. Märkused: Mürgine. Piimalillede õis on tegelikult õisik (tsüaatium), mis moodustub õiekattelehtedeta isas- ja emasõitest, mida ümbritsevad 4 meenääret ja kõrglehed. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 20 | Lehed 4-8 (10) mm laiad. Sarikas 6-12 kiirega. Meenäärmed algul rohelised, siis kollased, lõpuks punakasvioletsed | |
| Euphorbia esula L. - kibe piimalill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim piimmahlaga. Lehed 2-10 mm laiad, äraspidimunajad, tömbi tipuga võ teravikuga. Sarikakiiri 6-12, mis vahel harunevad. Liitõisik koosneb tipmisest sarikast ja paljudest sellest allpool olevates sarikatest. Meenäärmed alguses rohelised, hiljem kollased. Kõrglehed tsüaatiumi all südajad, kollakasrohelised. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, loopealsetel, tee- ja põlluservadel, aedades, parkides. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Märkused: Mürgine. Piimalillede õis on tegelikult õisik (tsüaatium), mis moodustub õiekattelehtedeta isas- ja emasõitest, mida ümbritsevad 4 meenääret ja kõrglehed. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 21 | Õied kahe tiheda üksteisele järgneva silinderja tõlvikuna, alumine, sametjas, koosneb emasõitest, ülemine isasõitest | 22 |
| 21 | Õisikud teistsugused | 23 |
| 22 | Lehed 3-6 mm laiad. Õisiku emas- ja isasosa vahel on näha vart. Emasõied soomustega | |
| Typha angustifolia L. - ahtalehine hundinui | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsed, alla 1 cm laiad. Tõlviku emasosa sametjas, punakas- või tumepruun, umbes 1 cm läbimõõduga, isasosast mitu cm eemal. Kõrgus 1-2 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kaldaosas, kraavides. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 22 | Lehed 8-20 mm laiad. Õisiku emasosa ja isasosa puutuvad kokku. Emasõied soomusteta | |
| Typha latifolia L. - laialehine hundinui | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lailineaalsed, 1,5-3 cm laiad. Tõlviku emasosa sametjas, tumepruun, umbes 2,5 cm läbimõõduga, isasosaga kokkupuutuv. Kõrgus 1-2 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude soostunud kaldaosas, kraavides, turbaaukudes, roostikes. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 23 | Kääbuspõõsad | 24 |
| 23 | Rohttaimed | 25 |
| 24 | Lehed 5-6 x 40-60 mm, paljad. Urvad ümmargused | |
| Salix rosmarinifolia L. - hundipaju | ||
| Iseloomulikud tunnused: Põõsas, võrsed noorelt karvased, hiljem paljad, peened, pruunid kuni kollased. Lehed kuni 0,5 cm laiad, pikliksüstjad, terveservalised, noorelt siidkarvased, hiljem hallikate karvadega või paljad, kuivades muutuvad mustaks. Kõrgus 0,5-1 m.
Levik ja ökoloogia: Põõsas. Soistel niitudel, madal- ja siirdesoodes, hõredates rabastuvates metsades, rannikualadel niiskel liival. Tavaline. Õitseb mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 24 | Lehed 10-20 x 50-70 mm, hõredalt karvaed. Urvad ruljad | |
| Salix repens L. - hanepaju | ||
| Iseloomulikud tunnused: Põõsas. Lehed, oksad ja pungad halli siidiläikese karvastusega, vanemad võivad olla paljad. Lehed piklikovaalsed, servad pisut alla rullunud, tipp lame, sageli käändunud. Kõrgus 30-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane põõsas. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Märkused: Eestis läänesaartel puhta liigina haruldane, enamasti hübridiseerunud hundipajuga. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 25 | Vähemalt alumised lehed rootsuga | 26 |
| 25 | Kõik lehed rootsutud | 51 |
| 26 | Lehed paralleelsete roodudega, kõik lehed juurmised | 27 |
| 26 | Lehed pole paralleelsete roodudega, lehed olemas ka varrel | 30 |
| 27 | Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, ümarad kuni elliptilised | 28 |
| 27 | Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed | 29 |
| 28 | Lehed paljad või ainult üksikute karvadega. Õisikud alusel sageli tühikutega. Tolmukaniidid kroonist pikemad, tolmukapead kollakad | |
| Plantago major L. - suur teeleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise rosetina, elliptilised kuni laimunajad, paljad, nahkjad, tumerohelised, 5-9 kaarja rooga. Õisik ruljas, 1-20 cm pikk, õisikuraag pikk. Kroonlehed valkjad, tolmukad lillad või kollased. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teede ääres, õuedel, aedades, põldudel. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 28 | Lehed tihedalt karvased. Õisik ühtlane, tühikuteta. Tolmukaniidid kroonist 4-8 mm pikemad, tolmukapead helelillad | |
| Plantago media L. - keskmine teeleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise rosetina, elliptilised, karvased, üle 2 cm laiad, 5-9 rooga. Õisik ruljas, 2-6 (vahel 15) cm pikk, õisikuraag pikk. Kroonlehed heleroosad, tolmukad lillad. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teeservades. Tavaline. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 29 | Lehed süstjad, lamedad, karvased, pole lihakad, tumedate täppideta. Pole mereranniku ega sooldunud pinnase taimed | |
| Plantago lanceolata L. - süstlehine teeleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed rosetina, süstjad, 0,5-2 cm laiad. 3-7 rooga, karvased (harva paljad). Õisik piklikmunajas. Kroonlehed helepruunid, tolmukad kollased, kroonist 4-5 korda pikemad. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, loodudel. Tavaline. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 29 | Lehed lineaalsed, renjad, paljad, lihakad, tumedate täppidega. Mereranniku ja sooldunud pinnase taimed | |
| Plantago maritima L. - rand-teeleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsed, renjad, lihakad, hallikasrohelised, tumedatäpilised, kuni 0,5 cm laiad, kolme rooga. Kroonlehed valkjad, õisikud pikad, ruljad. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannal ja rannaniitudel tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 30 | Lehed sõrmroodsed | 31 |
| 30 | Lehed sulgroodsed või ühe rooga | 32 |
| 31 | Vars kolmnurkne. Õisik ümbritsetud rohekaskollaste kõrglehtedega. Varrelehti kuni 4 | |
| Chrysosplenium alternifolium L. - harilik lepiklill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 1-3 cm laiad, jämedalt täkilise servaga. Õied neljatised, rohekaskollased, 5 mm läbimõõdus, tihedas õisikus. Kõrglehed õisiku alusel kollakad, teistest lehtedest heledamad. Kõrgus 6-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes varjukates kohtades. Tavaline. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 31 | Vars ruljas. Õisik pole selliste kõrglehtedega ümbritsetud. Varrelehti üle 4 | |
| Alchemilla vulgaris L. - harilik kortsleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed ümarneerjad, voldilised, hõlmad sakilise servaga, võivad olla mitmeti karvastunud. Õied pisikesed, kollakad, kerajate tipmiste õisikutena. Kõrgus 5-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teeservades. Tavaline. Õitseb maist juulini. Märkused: Jaotatakse Eestis 23 väga sarnaseks pisiliigiks. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 32 | Vili pole tiivuline. Abilehed puuduvad või on vabad, pole vart ümbritsevaks kilejaks tupeks (tõrveks) kokku kasvanud | 33 |
| 32 | Viljad tiivulised. Abilehed moodustavad kileja vart ümbritseva tupe (tõrve) | 41 |
| 33 | Vilja ümber kaks kandelehekest. Õied ühesoolised | 34 |
| 33 | Viljad pole kahe kandelehekesega ümbritsetud. Õied kahesoolised | 37 |
| 34 | Alumised lehed rombjad või kolmnurksed, odaja alusega | 35 |
| 34 | Alumised lehed lineaalsed kuni äraspidimunajad | 36 |
| 35 | Alumised lehed rombjad, odaja alusega, ülemised süstjad. Vilju ümbritsevad kandelehekesed hambulised | |
| Atriplex patula L. - harilik malts | ||
| Iseloomulikud tunnused: Ülemised lehed alati vahelduvalt, ainult kõige alumised vastakud. Lehed süstjasrombjad, odaja alusega, sageli allapoole käändunud. Kandelehekesed terveservalised. Varred harunevad juba alusel, külgharud eemalduvad täisnurga all. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Aedades, põldudel, elamute ümbruses, prahipaikadel, mererannikul. Tavaline. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 35 | Kõik lehed kolmnurksed, odaja alusega. Kandelehekesed saagjaservalised või lõhestunud, naaskeljate jätketega | |
| Atriplex calotheca (Rafn) Fr. - noollehine malts | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed vahelduvad, kolmnurkjas-odajad, leheserv suurte ja ebakorrapäraselt ülespoole suunatud hammastega. Õied pikkades, ainult alusel lehistunud õisikutes. Õite kandelehekesed saagjaservalised või lõhestunud, naaskeljate jätketega. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Liivasel mererannal, adrul, peamiselt loode- ja läänerannikul ning läänesaartel. Paiguti. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 36 | Lehed pole lihakad, rohelised, lineaalsed kuni kitsas-süstjad | |
| Atriplex littoralis L. - randmalts | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars harunenud, ülespoole suunatud harudega. Lehed siledad, terveservalised või hambulised, kuivanult õhukesed. Kandelehekesed ümaralt rombjad, pikliku tipu ja servmiste jätketega. Õied kerajate või piklike õisikutena varre ja külgharude tipus. Kõrgus 15-70(150) cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Liivastel ja adrustel randadel sage, rannikust kaugemal harva. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 36 | Lehed veidi lihakad, äraspidimunajad, hõbedase jahuja kattega | |
| Halimione pedunculata L. - hall soolmalts | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed hõbedase jahuja kattega. Lehed vahelduvad, piklik-äraspidimunajad, kuni 4 cm pikad ja 1 cm laiad, lihakad. Isasõied viie õielehega, emasõite alusel. Emasõied kuni 15 mm pikkuse raoga, õielehtedeta, kahe vastaku kandelehega. Õied kerajates osaõisikutes, alumised lehekaenaldes, ülemised lehtedeta. Kõrgus 7-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Rannasoolakutel, rannaniitudel ja mererannas Lääne-Eestis. Harva. Õitseb juulist septembrini. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 37 | Lehed ega õisikud pole jahuja kattega | 38 |
| 37 | Lehed või vähemalt õisikud valge jahuja kattega | 39 |
| 38 | Õisik lehistunud peaaegu tipuni. Lehed ja vars sageli punakad | |
| Chenopodium rubrum L. - punane hanemalts | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed alt rohelised või punakad, jahuja katteta, munajasrombjad, jämedalt loogelis-hambulise servaga, pisut lihakad. Õied viietised, seemned horisontaalselt, üle 1 mm läbimõõdus. Taimed sageli punakad. Kõrgus 10-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Raudteedel, prahipaikadel, teeservades. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 38 | Õisik lehtedeta või lehed ainult alumises osas. Lehed ja varred rohelised | |
| Chenopodium hybridum L. - värd-hanemalts | ||
| Iseloomulikud tunnused: Suuremad varrelehed südaja kuni tömbi alusega. Õied viie õielehega. Õisik tipmine pööris. Seemned 1,5-2 mm läbimõõdus, horisontaalsed, selgete lohukestega. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Umbrohuna aedades, prahipaikadel, teeservades. Paiguti, peamiselt Põhja- ja Lääne-Eestis. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 39 | Õisik paljas. Seemned püstised (luup!) | |
| Chenopodium glaucum L. - vesihaljas hanemalts | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed alt tiheda jahuja katte tõttu valged või hallikad, süstjad või kitsasrombjad, sügavalt hambulise servaga, alumisel küljel kollaka keskrooga. Õied viie õielehega, seemned horisontaalsed, läbimõõt üle 1 mm. Kõrgus 5-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Elamute ümbruses, prahipaikadel, raudteedel, jõekallastel, mererannas. Hajusalt. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 39 | Õisik jahuja kattega. Kõik seemned horisontaalselt | 40 |
| 40 | Taimed tavaliselt tumerohelised (kuigi sageli hallika kirmega). Varred sageli punakad. Lehed munajas-süstjad, hambulised või terve servaga. Seemnekest madalate, laiade, radiaalsete vagudega | |
| Chenopodium album L. - valge hanemalts | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed rombjalt munajad kuni süstjad, teravatipulised, ebakorrapäraselt hambulise või terve servaga, jahuja kattega. Vars haruneb ülaosas, roheline, punane või punasetriibuline. Õisikud mitmesuguse kujuga. Seemned 1,1-1,6 mm läbimõõdus, tömbiservalised. Kõrgus 20-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Elamute ümbruses, prahipaikadel, umbrohuna aedades ja põldudel. Sage. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 40 | Taimed eredalt hallikasrohelised. Varred pole punased. Suuremad varrelehed ovaalrombjad, paljude teravate, lehe tipu poole suunatud hammastega. Seemnekest rohkemate, tihedamate ja sügavamate vagudega kui valgel hanemaltsal | |
| Chenopodium suecicum Murr - roheline hanemalts | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed eredalt hallikasrohelised, noorelt jahuja kattega. Vars pehme, roheline. Suuremad varrelehed ovaalrombjad, paljude teravate, lehe tipu poole suunatud hammastega. Õisikud hõredad, laiuvad, tipuni lehistunud. Kõrgus 20-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Elamute ümbruses, prahipaikades. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 41 | Lehed kitsas-süstjad, ahenevad võrdselt mõlemast otsast, lehed olemas ka õisiku tipuosas. Üheaastased taimed | |
| Rumex maritimus L. - merioblikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim kollakasroheline. Lehed süstjad kuni lineaalsed. Õisik tihe, lõpuni lehistunud. Sisemised õiekattelehed pikkade naaskeljate jätketega ja kitsaste mõhnadega. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Mererannal ja suuremate jõgede ning järvede kallastel. Paiguti. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 41 | Lehed teistsugused. Mitmeaastased taimed | 42 |
| 42 | Lehed nooljad või odajad, hapuka maitsega. Õied ühesoolised | 43 |
| 42 | Lehe alus südajas, ümar või kiiljas, mitte kunagi nooljas või odajas, pole hapuka maitsega. Õied kahesoolised | 45 |
| 43 | Lehed tavaliselt alla 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnete pikkused (alla 1,5 mm) | |
| Rumex acetosella L. - väike oblikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed süstja või elliptilise keskmise hõlma ja kahe kolmnurkse või kitsa alumise hõlmaga. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel kinkudel, niitudel, raiesmikel, teeäärtel, ka umbrohuna põldudel. Sage. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 43 | Lehed tavaliselt üle 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnetest pikemad (üle 2 mm) | 44 |
| 44 | Õisiku harud lihtsad, ei harune | |
| Rumex acetosa L. - hapu oblikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed noolja alusega, lehed ja varred meeldiva hapu maitsega. Õisikuraod harunemata, õisik hõre. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, kallastel, põõsastikes, teeservadel. Sage. Õitseb maist augustini. Märkused: Kasutatakse rohelise supi tegemiseks. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 44 | Õisiku harud harunevad korduvalt | |
| Rumex thyrsiflorus Fingerh. - aasoblikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed noolja alusega, lehed ja varred kibekalt hapu maitsega. Õisikuharud korduvalt harunenud, õisik tihe. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel nõlvadel, seljandikel, niitudel, teeäärtel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 45 | Vilju ümbritsevad kattelehed ümberringi hambulised | |
| Rumex obtusifolius L. - tömbilehine oblikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed munajad, südaja aluse ja ümara tipuga, keskmised lehed kitsamad, ümara alusega, ülemised süstjad. Kõik lehed tumerohelised, õhukesed. Osaõisikud üksteisest eemal. Sisemised õiekattelehed mõhnadega, piklik-kolmnurksed, alusel mõne hambaga. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kallastel, kaldavõsas, niiskemates paikades elamute ümber, teede ääres. Tavaline. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 45 | Kattelehed terved või ainult alusel mõne hambaga | 46 |
| 46 | Alumised lehed veesisesed, 50-100 cm pikad | |
| Rumex hydrolapathum Huds. - jõgioblikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed 30-60 cm pikad ja 4-8 cm laiad, peaaegu sirge serva ja rõhtsate külgroodudega. Lehed aluse ja tipu suunas pikalt ahenevad. Sisemised õiekattelehed piklik-kolmnurksed, piklike mõhnadega. Liitõisik pole tipuni lehistunud. Kõrgus 1-2 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel ja kaldaäärses vees, kraavides, soodes. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 46 | Alumised lehed pole veesisesed, palju väiksemad | 47 |
| 47 | Vähemalt üks vilja külg selge mõhnaga | 48 |
| 47 | Viljad mõhnadeta | 49 |
| 48 | Juurmised lehed ja alumised varrelehed laiusest pikemad, kiilja alusega | |
| Rumex crispus L. - kärnoblikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed süstjad kuni lineaalsed, lühidalt aheneva alusega, enamasti tugevalt kurrulised, vahel ainult serv kurruline. Liitõisik ei ole tipuni lehistunud. Sisemised õiekattelehed ümarad, mõhnadega. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teeäärtel, jäätmaadel, elamute ümbruses, raudteedel, niitudel, kraavides, mererannal, umbrohuna põldudel. Sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 48 | Juurmised lehed ja alumised varrelehed sama pikad kui laiad, sügavalt südaja alusega | |
| Rumex confertus Willd. - hobuoblikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed kolmnurkjas-südajad, aeglaselt aheneva tipuga, ülemised süstjad. Leherootsudel ja reljeefsetel leheroodudel lehe alumisel pinnal lühikesed lamedad karvad. Sisemised õiekattelehed ümarsüdajad, neist üks väikese mõhnaga. Kõrgus 60-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, parkides, teeäärtel, raudteedel. Kohati hoogsalt laieneva levikuga. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 49 | Juurmised lehed ja alumised varrelehed kõige laiemad alusel, lehe alus südajas | |
| Rumex aquaticus L. - vesioblikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed kolmnurkjas-südajad, aeglaselt aheneva tipuga, ülemised süstjad. Lehed paljad. Sisemised õiekattelehed munajaskolmnurksed, mõhnadeta. Kõrgus 80-170 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kallastel, kraavides, soodes, soistel niitudel. Peamiselt Eesti mandriosas, hajusalt. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 49 | Juurmised lehed ja alumised varrelehed kõige laiemad keskel või veidi madalamal, tavaliselt lehe alus pole südajas | 50 |
| 50 | Alumised varrelehed kuni 8 korda laiusest pikemad. Viljad 3,5-5 mm pikad ja alla 5 mm laiad | |
| Rumex pseudonatronatus Borbas - soome oblikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed aluse ja tipu suunas pikalt ahenevad. Alumised lehed umbes 10 korda laiusest pikemad, suhteliselt kitsad, kurrulise servaga. Sisemised õiekattelehed ümarmunajad või kolmnurksed, mõhnadeta. Kõrgus 60-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Jõeluhtadel, kraavides, teeäärtel. Hajusalt, sagedam rannikul. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 50 | Alumised varrelehed vähem kui 4 korda laiusest pikemad. Viljad 4,5-6 mm pikad ja üle 5 mm laiad | |
| Rumex longifolius DC. - koduoblikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lühidalt aheneva alusega, kurrulised või ainult kurrulise servaga. Liitõisik ülaosas lehtedeta. Sisemised õiekattelehed ümarneerjad, sügavalt südaja alusega, mõhnadeta. Kõrgus 30-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teeäärtel, elamute ümbruses, mererannal, ka umbrohuna. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 51 | Lehed lihakad | |
| Suaeda maritima (L.) Dumort. - rand-soodahein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 1-5 cm pikad ja 1 mm laiad, poolruljad, teravatipulised või pisut tömbid. Lehtede pealmine külg tasane. Õiekattelehed rohelised või punased. Seemned võrkjad. Kõrgus 3-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Mererannal soolakulisel pinnasel, läänerannikul ja läänesaartel. Paiguti. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 51 | Lehed pole lihakad | 52 |
| 52 | Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga) | 53 |
| 52 | Õied pole radiaalsümmeetrilised | 79 |
| 53 | Lehed vähemalt alusel pikkade valgete karvadega | 54 |
| 53 | Lehed paljad või väga lühikeste karvadega | 58 |
| 54 | Õied üksikult, pikaraolised, õieraod erineva pikkusega | |
| Luzula pilosa (L.) Willd. - karvane piiphein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 5-13 mm laiad, alumised lehetuped punakaspruunid. Lehtede ja tuppede servad valgete pikkade udekarvadega, lehetuped kinnised. Õied tumepruunid, üksikult (harva 2-kaupa) hõredas õisikus, õieraod väga erineva pikkusega. Valminud viljad longus, kupar rohekaskollane. Kõrgus 15-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Okas- ja segametsades, puisniitudel. Tavaline. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 54 | Õied 3- kuni mitmekaupa osaõisikutes, nuttide või kobaratena | 55 |
| 55 | Õied valged | |
| Luzula luzuloides (Lam.) Dandy & Wilmott - salu-piiphein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 3-6 mm laiad. Lehtede ja tuppede servad valgete pikkade udekarvadega, lehetuped kinnised. Varred alt muguljalt paksenenud, kiuliste pruunide lehetuppedega. Õied hõbevalged või õlgkollased, 5- või 6-kaupa väikestes nutitaolistes osaõisikutes. Kupar tume-punakaspruun. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Vanades parkides, salumetsades. Haruldane. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 55 | Õied pruunid kuni mustad | 56 |
| 56 | Õied hele-kollakaspruunid. Emakakael sigimikust lühem (luup!). Õiekattelehed erineva suurusega | |
| Luzula pallidula Kirschner - kahkjas piiphein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kitsad, 1,5-3,5 mm laiad. Lehtede ja tuppede servad valgete pikkade udekarvadega, lehetuped kinnised. Õied õlgkollased või valkjaspruunid, 6-12-kaupa piklikes osaõisikutes, millest keskmine on raotu. Kupar helepruun, ümar. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, võsastikes. Hajusalt. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 56 | Õied pruunid kuni tumepruunid. Emakakael vähemalt sigimiku pikkune. Õiekattelehed ühesuurused | 57 |
| 57 | Hõredalt karvane, lühikeste võsunditega, puhmikuid ei mooduste. Emakakael pikem kui sigimik. Tolmukapea tolmukaniidist 2-6 korda pikem | |
| Luzula campestris (L.) DC. - põld-piiphein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lühikeste võsunditega hallikasroheline taim. Lehtede ja tuppede servad valgete pikkade udekarvadega, lehetuped kinnised. Õisiku kandeleht õisikust lühem. Õiekattelehed tumepruunid, valge kileja äärisega. Kupar pruun, õiekattelehtedest lühem. Kõrgus 7-35 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel ja parasniisketel niitudel, hõredates metsades. Hajusalt. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 57 | Tihedalt karvane, ilma võsunditeta, kasvab pisikeste puhmikutena. Emakakael umbes sigimiku pikkune. Tolmukapea tolmukaniidi pikkune või veidi lühem | |
| Luzula multiflora (Ehrh.) Lej. - mitmeõiene piiphein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Võsunditeta taim. Lehtede ja tuppede servad valgete pikkade udekarvadega, lehetuped kinnised. Õisiku kandeleht õisiku pikkune või veidi lühem. Õiekattelehed punakaspruunid, valkja kileja äärisega. Kupar rohekas-helepruun, sisemiste õiekattelehtede pikkune. Kõrgus 20-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, leht- ja segametsades, teeservadel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 58 | Õied ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena | 59 |
| 58 | Õied pole ruljate tähkõisikute ega ümarate nuttidena | 64 |
| 59 | Õied ruljate tähkadna. Kõik lehed juurmised | 60 |
| 59 | Õied ümarate nuttidena. Varred lehistunud | 61 |
| 60 | Märgade niitude ja soode taim. Risoom peenike, võsunditega. Vili jaguneb 3 osaviljaks | |
| Triglochin palustre L. - soo-õisluht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmised, kuni 30 cm pikad, alt ruljad, tipuosas poolruljad. Keeleke 1-2 mm pikk. Õisik hõre, niitjas, õieraod 0,5-1 mm pikad. Vili jaguneb 3 osaviljaks. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Märgadel niitudel, soodes, veekogude kallastel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 60 | Mererannataim. Risoom jäme, võsunditeta. Vili jaguneb 6 osaviljaks | |
| Triglochin maritimum L. - rand-õisluht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed koondunud varre alusele, naaskeljad, kuni 40 cm pikad, poolruljad. Keeleke 3-4 mm pikk. Õisik tihe, õieraod 1-4 mm pikad. Vili jaguneb 6 osaviljaks.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannal ja rannaniitudel tavaline. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 61 | Õiekattelehed paksud, tumeda tipuga. Liitõisik korduvalt harunenud. Seemned 6-10 pikisuunalise vaoga (binokulaar!) | 62 |
| 61 | Õiekattelehed õhukesed, ühtlaselt pruunid. Liitõisik ei harune või ainut mõne haruga alusel. Seemned vagudeta | 63 |
| 62 | Vili (ilma emakakaelata) (3-)4-6(-7) mm lai, ülemine osa lamendunud | |
| Sparganium erectum L. - haruline jõgitakjas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tugev taim, lehed umbes 2 cm laiad. Liitõisik harunenud. Vili tumepruun, aheneb järsult lühikeseks nokaks. Kõrgus 35-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kaldaosas, kraavides. Väga haruldane. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 62 | Vili (ilma emakakaelata) 6-7(-8) mm lai, ülemine osa kuppeljas | |
| Sparganium microcarpum (Neuman) Celak – väikeseviljane jõgitakjas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed umbes 1,5 mm laiad, varrest pikemad. Enamasti ainult alumise osaga vees kasvavad taimed. Liitõisik harunenud. Isas- ja emasnutte mitu; emasnutid raolised, kinnituvad varrele kõrglehtedest ülalpool. Kõrgus kuni 60(80)cm. Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. veekogude kaldaosas. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) | ||
| 63 | Lehed kolmnurksed või lamedad, ilma andruta. Emasnutid üksteisest eemal, samuti isasnuttidest | |
| Sparganium emersum Rehmann - liht-jõgitakjas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Liitõisik ei harune, pikenenud, mitme emas- ja isasnutiga, vähemalt emasnutid üksteisest selgelt eemal. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kaldaosas, kraavides. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 63 | Lehed alaküljel tiivulise andruga. Emasnutid ja isasnutid üksteisega kokkupuutuvad | |
| Sparganium glomeratum Laest. ex Beurl. - kera-jõgitakjas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Liitõisik lühike, ühe isas- ja mitme emasnutiga, vähemalt osa emasnutte tihedalt kokkupuutuvad. Kõrgus 20-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kallastel, kraavides, soistes kohtades. Harva. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) | ||
| 64 | Lehed renjad, tipul pealmisel küljel hästimärgatava pooriga (luup!). Vili koosneb kolmest osast | |
| Scheuchzeria palustris L. - rabakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kitsaslineaalsed, renjad, veidi lihakad, varrelehed suurenenud tupega. Õied kollakasrohelised, 3-6-kaupa kobarõisikus. Vili koosneb 3 osast. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mandriosa rabaälvestes ja siirdesoodes hajusalt, saartel harvem. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 64 | Lehed pole renjad, lehe tipul poor puudub. Vili on kupar | 65 |
| 65 | Üheaastased väikesed taimed. Õied üksikult või 2(3)-kaupa | 66 |
| 65 | Mitmeaastased tugevad taimed. Õied pole üksikult | 67 |
| 66 | Kõik õied üksikult. Sisemised õiekattelehed teravatipulised, pikemad kui kupar | |
| Juncus bufonius L. - kraavluga | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred püstised, lehed renjad, peenikesed. Taimed helerohelised, rikkalikult harunenud. Kupar õiekattelehtedest lühem, aheneb sujuvalt teravaks tipuks. Kõrgus 5-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kraavides, niiskel pinnasel, põldudel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 66 | Vähemalt alumised õied paarikaupa. Sisemised õiekattelehed tömbid, kupra pikkused või lühemad | |
| Juncus ranarius Songeon & E.P.Perrier - konnaluga | ||
| Iseloomulikud tunnused: Väike narmasjuurtega taim. Varred tõusvad. Lehti arvukalt, renjad. Õiekattelehed ebavõrdse pikkusega: välimised pikemad, terava ogaja tipuga, sisemised tömbid. Kupar sisemiste õiekattelehtede pikkune, lameda tipuga, millel väike teravik. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Peamiselt rannaniitudel. Paiguti. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 67 | Varred lehistumata (varre alusel labata lehetuped). Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskkohas, sest pikk püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena | 68 |
| 67 | Varred lehistunud. Õisik tipmine. Õisiku kandeleht suhteliselt lühike, allakäändunud, ei näi varre pikendusena | 71 |
| 68 | Varred peenikesed (1 mm), hele-hallikasrohelised. Õisik varre keskosas või veidi allpool | |
| Juncus filiformis L. - niitluga | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred lehistumata, peenikesed, hele-hallikasrohelised. Varre alusel labata lehetuped. Õisik külgmine, varre keskosas või veidi allpool, väheseõieline. Õiekattelehed helerohelised või roostepruunid. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, jõeluhtadel. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 68 | Varred 1,5-4 mm läbimõõdus. Õisik varre keskosast kõrgemal | 69 |
| 69 | Varred kasvavad ridadena, värskelt sinakad, vaolised. Alumised lehetuped õlgkollaseed või helepruunid. Õisik 25-60 õiega | |
| Juncus balticus Willd. - randluga | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab ridadena. Varred lehistumata, varre alusel õlgkollased labata lehetuped. Õisik 25-60-õieline, külgmine, õisiku harud ebavõrdse pikkusega. Õiekattelehed pruunid, laia heleda kesktriibuga. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannas, rannaäärsete veekogude kallastel. Paiguti, põhiliselt Lääne-Eestis. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 69 | Tihemurusalt või mättana kasvavad taimed. Varred tugevad, pole sinakad. Õisik rohkeõieline | 70 |
| 70 | Vars peenem, vaoline, eriti allosas. Alumised labata tuped hele- kuni hallikaspruunid. Õisiku kandeleht puhetunud tupega. Õisikuraod väga lühikesed (ei ole nähtavad), õisik kerajas, tihe. Kupar tumepruun | |
| Juncus conglomeratus L. - keraluga | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised labata tuped hele- kuni hallikaspruunid. Varred lehistumata, veidi vaolised, eriti allosas. Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskosas, sest püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena. Õisik kerajas, tihe. Kupar tumepruun. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niiskel savisel ja liivasel pinnasel, sageli koos hariliku loaga. Tavaline. Õitseb juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 70 | Vars tugev, sile. Alumised labata tuped punakaspruunid. Õisikuraod ebavõrdse pikkusega, õisik rohekaspruun, hõre, haraline. Kupar roostepruun | |
| Juncus effusus L. - harilik luga | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised labata lehetuped punakaspruunid. Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskosas, sest püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena. Õisik haraline, õisikuraod ebavõrdse pikkusega. Kupar roostepruun. Kõrgus 30-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soostunud niitudel, veekogude kallastel, teeservades, sageli koos keraloaga. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 71 | Lehed rististe vaheseinteta (lõigake leht lõikudeks!) | 72 |
| 71 | Leht rististe vaheseintega | 75 |
| 72 | Õisik tihe nutt, 2-10 õiega | |
| Juncus stygius L. - rabaluga | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars lehistunud, varred ja lehed peenikesed, niitjad. Varre tipus üks väheseõieline õisik. Kupar õlgkollane, õiekattelehtedest kaks korda pikem. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabades ja rabaservades. Harva. Õitseb juulis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 72 | Õisik hõre, rohkem kui 10 õiega | 73 |
| 73 | Lehti palju, kõik juurmise kodarikuna | |
| Juncus squarrosus L. - nõmmluga | ||
| Iseloomulikud tunnused: Õlgkollaste laiade lehetuppedega tihemätasjas taim. Lehed jäigad, ainult juurmised. Õisik 10 cm pikk, ühe lühikese kandelehega. Kupar õiekattelehtede pikkune. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Peamiselt Loode-Eestis rabastuval liivapinnasel. Haruldane. Õitseb juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 73 | Igal varrel 1-4 lehte | 74 |
| 74 | Vars alusel lapik. Kupar tavaliselt õiekattelehtedest pikem. Tolmukapea kuni kaks korda tolmukaniidist pikem | |
| Juncus compressus Jacq. - lapik luga | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim tumeroheline. Vars alusel lapik. Juurmisi lehti palju, nõrgalt renjad. Varrelehti üks. Õisiku kandeleht õisikust pikem. Kupar helepruun, kerajas, õielehtedest poole pikem. Kõrgus 10-30 cm
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, teeservadel, veekogude kallastel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 74 | Vars ruljas. Kupar õiekattelehtede pikkune. Tolmukapead 2-6 korda tolmukaniidist pikemad | |
| Juncus gerardii Loisel. - tuderluga | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred lehistunud, varrelehti 1-2, õisik tipmine. Juurmisi lehti vähe. Lehed kitsad, kuni 12 mm laiad. Kandeleht õisikust lühem. Kupar tumepruun, õiekattelehtede pikkune. Kõrgus 8-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rannaniitudel sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 75 | Lehed paljude torukestega (tehke lehe aluse lähedalt ristlõige: peaksite nägema mitmeid torukesi). Kuivanud lehel sõlmekesed katsudes tunda, värskelt mitte | 76 |
| 75 | Lehed ühe torukesega | 77 |
| 76 | Varre alus pole paksenenud. Taim 40-130 cm kõrge, risoomiga | |
| Juncus subnodulosus Schrank - tömbiõiene luga | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmisi lehti pole, taime alusel 3 või 4 labata lehetuppe. Varred suhteliselt jämedad, kuni 3 mm läbimõõdus. Varrelehti 1 või 2, ruljad, kuivanult selgelt sõlmelised, õisikust lühemad. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastes allikasoodes Saaremaal. Haruldane. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 76 | Varre alus sibuljalt paksenenud. Taim 1-30 cm kõrge, ilma risoomita | |
| Juncus bulbosus L. - madal luga | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varre alus sibuljalt paksenenud. Lehed ruljad, 1 mm laiad, kuivanult ebaselgelt sõlmelised. Lehetuped pikkade valkjate kõrvakestega. Õied poolkerajates pähikutes. Kõrgus 5-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mandri loodeosas ja läänesaartel veekogude liivastel ja mudastel kallastel. Harva. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 77 | Lehe ristlõige ovaalne. Välimised õiekattelehed teravad, 3-4 mm pikad. Õied 4-10 kaupa osaõisikutes | |
| Juncus articulatus L. - läikviljaline luga | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varrelehed ruljad, värskelt tugevalt sõlmelised. Varre alusel punakaspruunid labata tuped. Kupar mustjaspruun, läikiv, õiekattelehtedest märgatavalt pikem. Õielehed pikalt teritunud tipuga. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, teeservadel, karjamaadel, rannikul, tihti madalas vees. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 77 | Lehe ristlõige ümar. Välimised õiekattelehed tömbid, 2-3 mm pikad. Õied 3-6 kaupa osaõisikus | 78 |
| 78 | Õied tumepruunid, kõik rootsutud | |
| Juncus alpinoarticulatus Chaix - tumepruun luga | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed paljad, hõredalt ja nõrgalt sõlmelised. Alumised labata tuped helepruunid. Osaõisikus 6-8 õit. Kupar tumepruun, õiekattelehtedest pikem. Õielehed tömbid. Pähikute raod püstised. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel rohumaadel, teeservadel, sooniitudel, rannikul. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 78 | Õied rohekas- kuni helepruunid, vähemalt mõned rootsulised | |
| Juncus alpinoarticulatus Chaix subsp. nodulosus (Wahlenb.) Haemet-Ahti - sõlmluga | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed paljad, katsudes nõrgalt sõlmelised. Alumised tuped labata, punakaspruunid. Õiekattelehed helepruunid, tihti rohekad, teritunud. Osaõisikus 3-5 õit, neist üks teistest pikema raoga. Kõrgus 20-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude niisketel kallastel, soistel luhtadel, teeäärtel. Peamiselt Lääne- ja Loode-Eestis, Saare- ja Hiiumaal. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 79 | Õisik vivipaarne, mõnede õite asemel sigisibulad, millest arenevad väikesed lehed | |
| Poa alpina L. - alpi nurmikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tihedate madalate mätastena kasvav taim. Võsude alusel vanadest lehetuppedest moodustunud tihe lühike paksend. Lehed lamedad, 2-4 mm laiad, hallikasrohelised. Alumised lehetuped ruljad. Keeleke kuni 3,5 mm pikk, kolmnurkse tipuga. Õisik 3-7 mm pikk, tihe, pähikud hallikaslillad. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Põhja-Eesti loodudel ja paemurdudes. Harva. Õitseb juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 79 | Õisik pole vivipaarne | 80 |
| 80 | Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED) | 81 |
| 80 | Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED) | 164 |
| 81 | Kõik lehed alla 2 cm pikad | 82 |
| 81 | Vähemalt osa lehti üle 4 cm pikad | 83 |
| 82 | Taimed pikkade võsunditega. Viljunud pähik kuni 2,5 cm pikkuste karvadega, meenutab villatutti | |
| Trichophorum alpinum (L.) Pers. - alpi jänesvill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim lühikese roomava risoomiga, millelt tihedate ridadena tõusevad siledad varred. Ainult ülemine lehetupp lühikese labaga. Pähik 4-8 mm pikk, õisi üle 10. Viljunud pähik kuni 2,5 cm pikkuste valgete kattekarvadega, meenutab villatutti. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Siirdesoodes, lodu- ja siirdesoometsades. Hajusalt. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 82 | Taim võsunditeta. Viljunud pähik lühikeste, kuni pähklikese pikkuste karvadega, ei meenuta villatutti | |
| Trichophorum cespitosum (L.) Hartm. - raba-jänesvill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tihedate kogumikena kasvav taim. Varre alusel kaks lühikese labaga lehte. Pähik 3-4,5 mm pikk, 3-5 õiega. Viljunud pähik lühikeste, kuni pähklikese pikkuste kattekarvadega, villatutti ei meenuta. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Siirdesoodes, rabades. Lääne-Eestis sage, Ida-Eestis haruldane. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 83 | Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega | 84 |
| 83 | Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed) | 87 |
| 84 | Pähikuid 1, rootsutu, püstine, lehetaolise kõrgleheta | |
| Eriophorum vaginatum L. - tupp-villpea | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tihedate puhmikutena kasvav risoomvõsunditeta taim. Alumised lehetuped punakaspruunid. Varre keskosas 1-2 peaaegu labata avarat lehetuppe. Juurmised lehed 1-2 mm laiad, kolmekandilised, jäigad, varrest lühemad. Varre tipus üks pähik. Pähik 1,4-2 cm pikk. Õiekattekarvad 1,5-3 cm pikad, valkjad. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabades, siirdesoodes, rabastuvates metsades. Sage, läänesaartel haruldane. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 84 | Pähikuid varrel mitu, rootsulised, rootsu juures 1-3 lehetaolist kõrglehte | 85 |
| 85 | Pähikuraod siledad. Varred keskosas ümarad. Tolmukad 2,5-5 mm pikad | |
| Eriophorum angustifolium Honck. - ahtalehine villpea | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõredate kogumikena kasvav risoomvõsunditega taim. Alumised lehetuped punakaspruunid. Lehed 3-5 mm laiad, jäigad, renjad. Varred keskosas ümarad. Õisik 3-5 munaja pähikuga, pähikud õitsemise ajal 1-2 cm pikad. Õiekattekarvad valged, kuni 4 cm pikad. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Märgadel niitudel, kallastel, lodumetsades. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 85 | Pähikuraod karedad. Varred keskosas kolmekandilised. Tolmukapead 1,5-2 mm pikad | 86 |
| 86 | Taimed roomavate võsunditeta, kasvavd tihedate kogumikena. Lehed 3-8 mm laiad | |
| Eriophorum latifolium Hoppe - laialehine villpea | ||
| Iseloomulikud tunnused: Roomavate võsunditeta tihedate kogumikena kasvav taim. Lehed 3-6 mm laiad, lamedad. Varred keskosas kolmekandilised. Õisik 2-12 munaja pähikuga. Õiekattekarvad valged, 2-2,5 cm pikad. Kõrgus 30-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastes soodes, niisketel niitudel. Hajusalt. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 86 | Taimed roomavate võsunditega, kasvavad hõredalt. Lehed 1-2 mm laiad | |
| Eriophorum gracile W.D.J. Koch ex Roth - sale villpea | ||
| Iseloomulikud tunnused: Roomavate võsunditega hõremurusate kogumikena kasvav taim. Varred keskosas kolmekandilised. Lehed 1-2 mm laiad, kolmekandilised. Õisik 3-6 munaja pähikuga. Õiekattekarvad 1,5-2 cm pikad, valged. Kõrgus 25-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kraavides, õõtsikutel, soostunud niitudel. Harva. Õitseb juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 87 | Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi | 88 |
| 87 | Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega | 100 |
| 88 | Pähikud 2-3 õiega (luup!) | 89 |
| 88 | Pähikus rohkem kui 3 õit | 93 |
| 89 | Taimed suured, lehed 5-10 mm laiad. Pähikud pikarootsuliste külgmiste nuttidena | |
| Cladium mariscus (L.) Pohl - lääne-mõõkrohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 1-1,5 cm laiad, teravsaagja servaga, heledamad hallikasrohelised, leheserv ja alumine kesksoon teravate allapoole suunatud hammastega. Õisik 30-50 cm pikk, piklik, korruseline, koosneb 5-10-kaupa tihedatesse nuttidesse koondunud kollakaspruunidest pähikutest. Kõrgus 60-180 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastes soodes, veekogude kallastel. Paiguti Lääne-Eestis, mujal haruldane. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. |
 |
|
| 89 | Taimed väikesed, lehed alla 5 mm laiad. Pähikud tipmise nutina | 90 |
| 90 | Õied igal pool ümber õisikutelje. Vars kolmnurkne, lehtedega, enamasti harunenud | 91 |
| 90 | Õied õisikuteljel kahe vastaku reana. Vars ümar, lehtedeta (kõik lehed juurmised) | 92 |
| 91 | Pähikud valged. Tipmise õisiku alumine kandeleht enamasti õisikust lühem | |
| Rhynchospora alba (L.) Vahl - valge nokkhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tihedate kogumikena kasvav risoomvõsunditeta taim. Lehed 1-2 mm laiad, jäigad. Pähikud valkjaspruunid. Õisik 7-10 mm pikk, nutitaoline, tipmisest õisikust allpool sageli veel üks pikaraoline õisik. Tipmise õisiku alumine kandeleht õisikust lühem või veidi pikem. Õiekattekarvu 9-13, umbes pähklikese pikkused. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabaälvestes, laukaservadel. Harilik. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 91 | Pähikud punakaspruunid. Tipmise õisiku alumine kandeleht õisikust enamasti 20-50 mm pikem | |
| Rhynchospora fusca (L.) W.T. Aiton - tume nokkhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõredate kogumikena kasvav roomavate risoomvõsunditega taim. Lehed 0,5-1,5 mm laiad. Pähikud tumepruunid. Tipmise õisiku alumine kandeleht õisikust vähemalt kaks korda pikem. Õisik 8-12 mm pikk. Õiekattekarvu 5 või 6, pähklikesest kaks korda pikemad. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabastuvates nõmmemännikutes Loode-Eestis ja saartel. Haruldane. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 92 | Pähikid 1-3(5). Õisiku alumine kandeleht õisiku pikkune | |
| Schoenus ferrugineus L. - pruun sepsikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Väikeste mätastena kasvav taim. Alumised lehetuped mustjaspunased, läikivad, ülemised naaskelja labaga. Pähikuid 2 või 3. Õisik 1-1,4 cm pikk ja 2-8 mm lai, õisiku alumine kandeleht õisiku pikkune või veidi pikem. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastes allika- ja madalsoodes. Lääne- ja Loode-Eestis sage, mujal harva. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 92 | Pähikuid tavaliselt 5-15. Õisiku alumine kandeleht õisikust oluliselt pikem | |
| Schoenus nigricans L. - mustjas sepsikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehetuped mustpruunid, läikivad, ülemised heledamad, kitsa renja labaga. Pähikuid 5-10, õisik 1-1,8 cm pikk ja 8-12 mm lai. Õisiku alumine kandeleht õisikust vähemalt kaks korda pikem. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastes soodes läänesaartel. Haruldane. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 93 | Pähikud õisikus kahe reana, õisikuid üks | 94 |
| 93 | Pähikud pole kaherealiselt, õisikuid rohkem | 95 |
| 94 | Lehed lamedad. Õiekattekarvad pruunid, pähklikesest vähemalt kaks korda pikemad. Pähklike 1,5-2 mm. Pähikuid õisikus 10-25 | |
| Blysmus compressus (L.) Panz. ex Link - lapik soonerohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred pisut lapikud, ülaosas kolmekandilised. Lehed 2-4 mm laiad. Õisik 2-3 cm pikk, 8-15 roostepruuni pähikuga. Pähikud 6-8-õielised, varrel kaherealiselt. Pähklike läikiv, pruunikas. Õiekattekarvad pähklikesest vähemalt kaks korda pikemad. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, teeservadel. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 94 | Lehed kokkurullunud. Õiekattekarvad valged või puuduvad, pähklikesest palju lühemad. Pähklike 3-4 mm. Pähikuid õisikus 3-8 | |
| Blysmus rufus (Huds.) Link - tõmmu soonerohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred ümarad. Lehed 1-2 mm laiad. Õisik 0,8-2 cm pikk, 3-8 tumeda kastanpruuni pähikuga. Pähikus 1-3(5) õit. Pähklike tuhm, kollane. Õiekattekarvad pähklikesest lühemad või puuduvad. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rannaniitudel. Paiguti Lääne- ja Põhja-Eestis. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 95 | Õisik nutitaoline, paljude väikeste, üldjuhul tihedalt asetsevate lapikute pähikutega. Vars lehtedeta | |
| Cyperus fuscus L. - pruun lõikhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Väikeste puhmikutena kasvav taim. Varred teravalt kolmekandilised. Lehed 2-3 mm laiad, helerohelised, lamedad, varrest lühemad või sama pikad. Õisik nutitaoline, paljude väikeste tihedalt asetsevate lapikute pähikutega. Õisiku alumised kandelehed lehetaolised, õisikust pikalt üleulatuvad. Õiekattelehed tumepunased. Kõrgus 3-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Märgadel muda- ja liivakallastel, eriti Peipsi ääres ja Ida-Eestis. Harva. Õitseb juulist septembrini. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 95 | Õisik teistsugune. Vars lehtedega | 96 |
| 96 | Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute | 97 |
| 96 | Õisik tipmine | 98 |
| 97 | Varred kuni 3 m kõrged. Õiekattelehed siledad. Emakakaelu tavaliselt 3. Pähklike 2,5-3 mm, lapik-kolmnurkne | |
| Schoenoplectus lacustris (L.) Palla - järvkaisel | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred ruljad, puhasrohelised, kuni 2 cm läbimõõdus, lehitud või mõnikord üksikute lehtedega. Õisik 5-8 cm pikk. Õiekattelehed punakaspruunid, siledad, papillideta. Kõrgus 1-2,5 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mageveekogude kaldaosas. Tavaline, saartel haruldasem. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 97 | Varred kuni 1,5 m. Õiekakattelehed tihedalt tumedate papillidega kaetud. Emakakaelu tavaliselt 2. Pähklike 2-2,5 mm, lame või kaksikkumer | |
| Schoenoplectus tabernaemontani (C.C. Gmel.) Palla - kare kaisel | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred ruljad, sinakashallid, kuni 1,4 cm läbimõõduga, lehtedeta. Õisik 1,5-5 cm pikk. Õiekattelehed tumepruunid, kaetud tumedamate täpitaoliste papillidega. Kõrgus 0,5-1,2 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Põhja- ja Lääne-Eesti rannikul merevees sage, magevees harva. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 98 | Pähikud üle 8 mm pikad, 5-12, õisik tihe, koosneb 1-3 ülestikku asetsevast pähikute kimbust | |
| Bolboschoenus maritimus (L.) Palla - meri-mugulkõrkjas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred kolmekandilised. Lehed 3-6 mm laiad, lamedad, rohelised. Õisik koosneb 1-3 ülestikku asetsevast pähikute kimbust. Pähikuid 5-12, pruunid, piklikud. Õiekattekarvakesed pähklikesest lühemad. Risoomvõsundite tippudesse tekivad sügisel talvituvad kerajad kuni 1,5 cm laiused sigikehad. Kõrgus 20-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rannikuvetes. Läänerannikul tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 98 | Pähikud 3-8 mm pikad, arvukalt, hõreda õisikuna | 99 |
| 99 | Juurduvad steriilsed võrsed puuduvad. Õiekattekarvad sirged, jäigad. Pähikud 3-4 mm pikad, 2-5-kaupa | |
| Scirpus sylvaticus L. - metskõrkjas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab hõredate kogumikena. Lehed 0,5-1,9 cm laiad, helerohelised kuni tumerohelised, kahekurrulised. Varred püstised. Enamik pähikuid 2 või 3-kaupa, raotud, 3-4 mm pikad. Õiekattekarvad pähklikese pikkused. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kraavides, lodumetsades, veekogude kallastel. Tavaline. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 99 | Mahakaarduvad võrsed juurduvad tipus. Õiekattekarvad painduvad, siledad. Pähikud üksikult, 5-8 mm pikad | |
| Scirpus radicans Schkuhr - juurduv kõrkjas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 0,5-1,2 cm laiad. Paljuneb vegetatiivselt mahakaarduvate võrsete ja viljunud varte abil. Kõik pähikud üksikult, peale osaõisiku alumise pähiku kõik raolised, 3-9 mm pikad. Õiekattekarvad pähklikestest 2-3 korda pikemad. Kõrgus 60-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soistel luhtadel, niitudel, veekogude kallastel. Harva, peamiselt Peipsi kallastel. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 100 | Varre tipus 1 pähik | 101 |
| 100 | Varrel pähikuid rohkem kui üks | 104 |
| 101 | Taimed roomava risoomiga, ei moodusta puhmikuid | 102 |
| 101 | Taimed ilma roomava risoomita, tihedapuhmikulised | 103 |
| 102 | Põisikud kuni 3,5 mm pikad, selgelt soonilised (luup!). Emakakaelu 2 | |
| Carex dioica L. - kahekojane tarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Pika risoomiga, kasvab hõreda kogumikuna. Varred peened, ruljad, peenevaolised. Lehed harjasjad, siledad, vartest poole lühemad, alusel tuhmpruuni tupega. Kahekojalised taimed, pähikud ainult isas- või emasõitega. Emastaime pähikud tihedalt asetsevate põisikutega. Põisiku katteleht roostepruun, heleda kesktriibu ja kileja servaga, põisikust lühem. Põisikud pruunid, lühikese kahehambalise nokaga. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Siirdesoodes, soostunud niitudel, rabades. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 102 | Põisikud 5-7 mm pikad, ebaselgete soontega. Emakakaelu 3 | |
| Carex pauciflora Lightf. - õievähene tarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varre tipusüks pähik. Lehed 1-1,5 mm laiad, renjad, niitjad. Pähik 0,7-1 cm pikk. Põisikuid pähikus 2-5, valminult valkjaspruunid, alla käänatud. Põisik kitsassüstjas, peenesooneline. Põisiku katteleht kollakaspruun. Kõrgus 8-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabastuvates männimetsades, rabaservades. Hajusalt. Õitseb juunis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 103 | Taimed kahekojalised, pähikud ainult emas- või isasõitega | |
| Carex davalliana Sm. - raudtarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab tiheda puhmiku või väikese mättana. Varred soonilised, veidi karedad. Lehed kolmekandilised. Isaspähikud kitsas-ruljad. Emaspähikud hõredalt asetsevate põisikutega. Põisikud kõverdunud, ahenevad pikaks nokaks. Kattelehed põisikust lühemad, pruunid, teravad. Põisik tumepruun. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastes madalsoodes, soostunud niitudel. Paiguti Lääne-Eestis, kaguosas puudub. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 103 | Taimed ühekojalised, pähikute tipul isasõied, alusel emasõied | |
| Carex pulicaris L. - kirptarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 1 mm laiad, niitjad. Varre tipul üks pähik. Põisikuid pähikus 5-10, 3-5 mm pikad, valminult tumepruunid, läikivad, alla käändunud. Pähik 1-2,5 cm pikk. Põisiku katteleht pruun, heledama servaga, põisikust lühem. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soostunud niitudel. Lääne-Eestis tavaline, idaosas harva. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 104 | Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega | 105 |
| 104 | Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega | 128 |
| 105 | Lehetupe vaba serv ainult ülaosas (2-3 mm) kilejas, edasi rohtjas | |
| Carex disticha Huds. - lünktarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab hõreda kogumikuna. Lehed hallikasrohelised, lamedad kuni kahekurrulised, 3-4 mm laiad, umbes varre pikkused. Õisik tihe, 2-6 cm pikk, 20 või enama munaja pähikuga, ülemised ja alumised koosnevad emasõitest, keskmised isasõitest. Isasõie kohalt võib õisik olla veidi lünklik. Põisiku katteleht punakaspruun, heleda servaga, põisikust lühem. Põisik roostepruun, pika lõhestunud nokaga. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, siirdesoometsades, kraavides. Tavaline. Õitseb juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 105 | Lehetupp ülaservast allapoole pikalt kilejas | 106 |
| 106 | Vähemalt alumised pähikud asuvad varrel hõredalt | 107 |
| 106 | Kõik pähikud on varrel tihedalt koos | 116 |
| 107 | Taimed alusel punakad, tuped võrkkiududega (kiududeks jagunenud lehetupe jäänused) | 108 |
| 107 | Taimed pole alusel punakad, võrkkiude pole | 109 |
| 108 | Kõik pähikud enam-vähem võrdsed, 0,5-2 cm pikad, munajad | |
| Carex buxbaumii Wahlenb. - padutarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed alusel punaselt värvunud, tuped võrkkiududega. Kõik pähikud võrdse pikkusega, 0,5-2 cm pikad, munajad. Pähikuid 2-5, tipmine pähik nuiakujuline, alusel väheste isasõitega, teised pähikud emasõitega. Põisiku katteleht piklikmunajas. Kõrgus 30-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel lubjarikastel niitudel, madal- ja siirdesoodes. Paiguti Lääne-Eestis, mujal harva. Õitseb mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 108 | Tipmine pähik 2-4 cm pikk, sellele järgneb 1-2 palju lühemat pähikut, edasised on sarnased tipmisega | |
| Carex hartmanii Cajander - rulltarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed alusel punakad, tuped võrkkiududega. Tipmisele pähikule järgnevad kaks (või üks) märgatavalt lühemat pähikut, edasised on sarnased ülemisega. Pähikuid 2-5, tipmise alusel vähesed isasõied, teised emasõitega. Alumise emaspähiku kandeleht võib olla õisikust lühem või pikem. Põisik lühikese nokaga, pruunikas, peenesooneline. Põisiku katteleht süstjas. Kõrgus 30-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsaservades, lehtmetsades, niitudel. Hajusalt. Õitseb mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 109 | Põisikuid emaspähikus kuni 3 | |
| Carex disperma Dewey - õrn tarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehetuped helepruunid. Lehed hallikasrohelised, 1-1,5 mm laiad, lamedad kuni kahekurrulised, pehmed. Õisik 2-4 pähikuga, emasõite kohal 1 või 2 isasõit. Põisikute kattelehed valgekilejad, põisikust lühemad. Põisikud pruunid, soonelised, väga lühikese nokaga. Kõrgus 15-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuuse-lodumetsades, niisketes kuusikutes. Paiguti mandriosas, peamiselt Alutagusel ja Edela-Eestis. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 109 | Põisikuid emaspähikus rohkem kui 3 | 110 |
| 110 | Alumise emaspähiku kandeleht õisikust palju pikem | |
| Carex remota L. - varjutarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed tumerohelised, 1,5-2,5 mm laiad, lamedad. Õisik 6-10 piklikmunaja pähikuga. Alumise emaspähiku kandeleht õisikust pikalt üleulatuv. Põisiku katteleht valge, kilejas, põisikust lühem. Põisik kahvaturoheline, pika nokaga. Kõrgus 30-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes metsades. Paiguti., sagedam Edela-Eestis. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 110 | Alumise emaspähiku kandeleht õisikust lühem | 111 |
| 111 | Tipmine pähik teistest u. kaks korda pikem, nuiakujuline | |
| Carex mackenziei V.I.Krezc. - põhjatarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kollakasrohelised, 2-3 mm laiad, lamedad. Õisik 3-6 pähikuga, tipmine teistest umbes kaks korda pikem, nuiakujuline, selle alusel kõige rohkem isasõisi. Põisiku katteleht helepruun, valkja servaga, põisiku pikkune. Põisik hallikas, lühikese nokaga. Kõrgus 15-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mandriosa rannikualadel. Harva. Õitseb juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu altid. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 111 | Tipmine pähik teistest alla kahe korra pikem | 112 |
| 112 | Põisikud püstised, lühikese nokaga | 113 |
| 112 | Põisikud laiuvad või rõhtsad, ilma nokata või pika nokaga | 114 |
| 113 | Pähikud ümarmunajad, u. 5 mm pikad. Põisiku nokk pikalt lõhestunud, valge triibuga | |
| Carex brunnescens (Pers.) Poir. - tõmmukas tarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Murusalt kasvav taim. Varred peened, tikjad, ülaosas karedad. Lehed puhasrohelised, 1-2 mm laiad. Vanemad lehed ja lehetuped sageli kaetud kollakaspruunide laikudega. Õisik 4-8 ümarmunaja pähikuga. Põisikud munajad, soonilised, välisküljel pikalt lõhestunud nokaga, lõhestunud serv valge kileja äärisega. Põisikud pähikus püstiselt või poolpüstiselt. Kõrgus 10-45 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soistel niitudel, sihtidel, metsades. Harva. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 113 | Pähikud üle 5 mm pikad. Põisiku nokk veidi lõhestunud, ilma valge triibuta | |
| Carex canescens L. - hallikas tarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Murusalt kasvav hallikasroheline taim. Varred püstised, ülaosas karedad. Lehed 2-3 mm laiad, lamedad, vartest lühemad. Õisik 3-7 piklikmunaja pähikuga. Põisik munajas, püstine, katteleht rohelise kesktriibuga. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lodumetsades, sihtidel, rabaservades. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 114 | Pähikud laiusest pikemad | |
| Carex elongata L. - pikk tarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kollakasrohelised, 2-4 mm laiad, lamedad, varte pikkused. Kasvab väikeste mätastena. Taime alusel kiude pole. Õisik 2-8 cm pikk, 5-12 pähikuga. Pähikud piklikud. Põisiku katteleht punakaspruun, põisikust lühem. Põisik kollakaspruun, süstjas, sujuvalt nokaks ahenev. Põisikud asetsevad rõhtsalt. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lodumetsades, niisketes kuusikutes. Hajusalt. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 114 | Pähikud ümarad | 115 |
| 115 | Põisiku nokk moodustab ½ põisiku alumise osa pikkusest. Lehed jäigad, tumerohelised, renjad. Põisiku katteleht helepruun | |
| Carex echinata Murray - tähttarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed jäigad, tumerohelised, renjad, 1-2 mm laiad, vartest lühemad. Varred püstised, alusel hallide või hallikaspruunide labata tuppedega. Õisikus 3-5 hõredalt asetsevat pähikut. Pähikud ümarad, tähtjalt asetsevate põisikutega. Põisiku katteleht helepruun, põisik munajas, pruun, aheneb aeglaselt kahehambaliseks nokaks. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, soostunud metsades. Hajusalt. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 115 | Põisikud nokata. Lehed pehmed, puhasrohelised, lamedad. Põisiku kandeleht valge, kilejas | |
| Carex loliacea L. - lodutarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed pehmed, puhasrohelised, lamedad. Pähikuid 3-6. Pähikutes 4-10 tähtjalt asetsevat põisikut. Põisikud nokata, valminult pruunikad. Põisiku katteleht valge, kilejas. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lodumetsades ja nende raiesmikel. Paiguti, peamiselt Kirde- ja Edela-eestis. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 116 | Taimed pika risoomiga. Pähikutega varred kasvavad tavaliselt ridadena | 117 |
| 116 | Taimed pika risoomita. Pähikuid kandvad varred ei kasva ridadena | 119 |
| 117 | Põisiku tiibjas serv ei ulatu kõrgemale põisiku keskkohast. Lehed 1,5-4 mm laiad. Õisik 3-8 cm pikk | |
| Carex arenaria L. - liivtarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Pika risoomiga taim, pähikutega varred sageli ühes reas. Lehed 1,5-4 mm laiad. Lehetupe kileja osa ülaserv tumekollane. Õisik 3-8 cm pikk, 8-15 munaja pähikuga. Tipmised pähikud isasõitega, keskmiste tipus isasõied, alusel emasõied, alumised pähikud ainult emasõitega. Põisiku katteleht kollakas- kuni punakaspruun, heledama äärisega. Põisik punakaspruun, aheneb sujuvalt tipust lõhestunud nokaks. Kõrgus 15-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivikutel, rannaluidetel. Paiguti, rannikul ja saartel kohati sage. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 117 | Põisiku tiibjas serv ulatub 1/3 kuni ¾ põisiku pikkuseni. Lehed 1-2 mm laiad. Õisik 1-4 cm pikk | 118 |
| 118 | Kuivade kasvukohtade taimed. Õisik üle 1,2 cm pikk. Varred ülaosas karedad | |
| Carex brizoides L. - salutarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 1,5-3 mm laiad, lamedad, pehmed, varrest pikemad, helerohelised. Varred ülaosas karedad. Õisik 1,5-2,5 cm pikk, 5-9 äraspidimunaja pähikuga. Põisiku katteleht valkjas, põisikust lühem. Põisik aheneb sujuvalt pikaks nokaks. Kõrgus 25-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lehtmetsades. Väga haruldane. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 118 | Niiskete kasvukohtade taimed. Õisik 0,6-1 cm pikk. Vars sile | |
| Carex chordorrhiza L. f. - alsstarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed hallikasrohelised, 1,5-2 mm laiad, renjad, varrest lühemad. Varred siledad. Õisik 0,6-1 cm pikk, munajas, väga tihe, 3-5 pähikuga. Põisiku katteleht pruun, põisiku pikkune. Põisik elliptiline, pruun, läikiv, lühikese nokaga, sooniline. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel õõtsikul, rabastunud metsades. Hajusalt, peamiselt mandriosas. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 119 | Lehed üle 5 mm laiad | 120 |
| 119 | Lehed alla 5 mm laiad | 122 |
| 120 | Taime alus mustade lihtkiududeta. Põisik 2,5-3 mm pikk | |
| Carex paniculata L. - pööristarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab suurte mätastena. Lehed hallikasrohelised, 3-6 mm laiad, lamedad. Lehetuped pruunid, pole kiulised. Varred väga jäigad. Õisik tihe, alusel harunenud, 3-10 cm pikk, paljude pähikutega. Põisiku katteleht pruun, valge kileja servaga, põisiku pikkune. Põisik pruun, pika nokaga. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lammisoodes, sookraavides. Harva. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 120 | Taime alus mustade lihtkiududega. Põisik pikem kui 3 mm | 121 |
| 121 | Keelekese pikkus laiusega võrdne või sellest suurem. Põisik sile (luup!), läikiv. Lehed kollakasrohelised | |
| Carex otrubae Podp. - tihe tarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kollakasrohelised, 4-8 mm laiad. Õisik veidi lünklik, 5-10 munaja pähikuga. Õisiku kandelehed oma pähikutest pikemad. Põisiku katteleht punakaspruun. Põisik kollakasroheline, hiljem pruun, sooniline, veidi lõhestunud nokaga. Kõrgus 40-65 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soostunud niitudel. Haruldane. Õitseb mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 121 | Keeleke pikkusest laiem. Põisik papillidega. Lehed puhasrohelised | |
| Carex vulpina L. - rebastarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred väga teravad, enamasti nõgusate külgedega. Lehed puhasrohelised, 5-10 mm laiad, lamedad kuni kahekurrulised. Taimed alusel mustade lihtkiududega. Õisik tihe, 8 või enama munaja pähikuga. Põisiku katteleht roostepruun, teravnev, põisikuga sama pikk või lühem. Põisik valminult roostepruun, tuhm, näsakestega, aheneb sujuvalt välisküljelt lõhestunud nokaks. Kõrgus 40-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Märgadel niitudel, kallastel, teeservadel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 122 | Õisik alla 2 cm pikk. Väikeste puhmikutena kasvavad taimed | 123 |
| 122 | Õisik üle 2 cm pikk. Hõremurusalt või suurte mätastena kasvavad taimed | 124 |
| 123 | Taime alusel ei ole tumepruune lihtkiude. Lehed sinakasrohelised. Õisik 3-5 laimunaja pähikuga | |
| Carex heleonastes L. f. - turvastarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sinakasrohelised, vartest lühemad, lehetuped kiududeta. Õisik 3-5 laimunaja pähikuga. Põisiku katteleht hele punakaspruun, põisikust lühem. Põisik valkjasroheline kuni helepruun, peenesooneline, pikkamisi nokaks ahenev. Kõrgus 15-35 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabastuvates soodes, lodumetsades. Harva. Õitseb juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 123 | Taim alusel tumepruunide lihtkiududega. Lehed hallikasrohelised. Õisik 2-3 piklikmunaja pähikuga | |
| Carex glareosa Wahlenb. - klibutarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Väikeste puhmikutena kasvav taim alusel tumepruunide lihtkiududega. Lehed hallikasrohelised, renjad, vartest lühemad. Õisik 2 või 3 piklikmunaja pähikuga. Põisiku katteleht tumepruun, põisikust lühem. Põisik hallikasroheline kuni pruun, sooniline, lühikese nokaga. Kõrgus 10-35 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererandadel. Harva. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu altid. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 124 | Põisikud alla 3 mm pikad | 125 |
| 124 | Põisikud üle 3 mm pikad | 126 |
| 125 | Õisik tihe, ei ole harunenud. Alumised lehetuped mustade kiududeta. Kasvab murusalt, ei moodusta mättaid | |
| Carex diandra Schrank - ümartarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hallikasroheline hõremurusalt kasvav taim. Varred püstised või kaardus, suhteliselt jäigad. Lehed jäigad, lamedad või renjad, 1-3 mm laiad, varrest lühemad. Õisik tihe, 2-4,5 cm pikk, ei ole harunenud. Alumise pähiku kandeleht pähikust märksa lühem, rohelise kesktriibu ja naaskelja tipuga. Põisiku katteleht põisikust pisut lühem, pruun, laia heleda servaga. Põisik läikiv tumepruun, aheneb pikkamisi nokaks. Kõrgus 25-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soostunud niitudel, siirdesoodes. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 125 | Õisik vähemalt alusel harunenud. Alumised lehetuped ohtrate mustade lihtkiududega. Kasvab kõrgete mätastena | |
| Carex appropinquata Schumach. - eristarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab kõrgete mätastena. Alumised lehetuped ohtrate mustade lihtkiududega. Lehed 1,5-2 mm laiad, hallikasrohelised, renjad. Õisik 4-8 cm pikk, alusel harunenud. Põisik tuhm, aheneb järsult pikaks nokaks. Kõrgus 40-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soostunud niitudel, madalsoodes, kraavides. Hajusalt. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 126 | Põisikud pähikus püstiselt. Kasvab tihedate puhmikutena | |
| Carex leporina L. - jänestarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehetuped hele- kuni tumepruunid, pruunide lihtkiududega. Lehed 1,5-3,5 cm laiad. Õisik 1-4 cm pikk, 4-9 munaja pähikuga. Põisikud pähikus püstiselt. Põisiku katteleht hele- kuni tumepruun, heledama servaga, põisikust lühem. Põisik kileja tiivulise servaga, pruun, sujuvalt nokaks ahenev. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, raiesmikel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 126 | Põisikud asetsevad pähikus rõhtsalt või tähtjalt. Puhmikuid ei moodusta | 127 |
| 127 | Taime alaosa helepunase tooniga. Keeleke 2-4 korda laiusest pikem. Põisikud alaosas käsnja koega, 5,4-6,5 mm pikad | |
| Carex spicata Huds. - lakktarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Valkjasroheline murusalt kasvav taim. Lehetuped roosakad. Lehed lamedad, 2-3,5 cm laiad, vartest lühemad. Õisik 5-12 munaja pähikuga, alumised üksteisest eemal, pikkade kandelehtedega. Põisik munajas, rohekas, valminult pruun, läikiv, aheneb sujuvalt nokaks. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, metsaservadel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 127 | Taime alaosa pole punakas. Keelekepikkusest laiem. Põisik pole alusel käsnjas, 3-4 mm pikk | |
| Carex muricata L. - siiltarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 1,5-3 cm laiad, vartest lühemad. Murusalt kasvav valkjasroheline taim. Varte alusel vanade tuppede mustjad kiud. Õisik 4-7 ümara pähikuga. Põisikud asetsevad pähikus rõhtsalt kuni tähtjalt. Põisk mustjaspruun, järsu lühikese nokaga. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, nõlvadel. Põhja-Eestis rannikualadel ja saartel paiguti, mujal harva. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 128 | Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad | 129 |
| 128 | Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega | 132 |
| 129 | Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed | 130 |
| 129 | Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta | 131 |
| 130 | Alumised lehetuped kollakaspruunid. Lehed sinakasrohelised. Põisikud 2,5-4 mm pikad | |
| Carex elata Bell. ex All. - luhttarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab mätastena. Alumised lehetuped pruunikas- kuni õlgkollased, võrkkiududega. Lehed hallikasrohelised, 2-5 mm laiad, andruga kuni kahekurrulised. Nii isas- kui emaspähikuid 2-4, piklikud, alumise emaspähiku kandeleht õisikust lühem. Põisiku katteleht mustjas, põisiku pikkune või pikem. Põisik munajas, lühikese nokaga, sinakashall. Kõrgus 40-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, veekogude kallastel, luhtadel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 130 | Alumised lehetuped tumepunased või mustjaspunased. Lehed tumerohelised. Põisikud 2-2,5 mm pikad | |
| Carex cespitosa L. - mätastarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab mätaste või tihedate puhmikutena. Alusel mustjaspunased võrkkiududega lehetuped. Lehed tumerohelised, 1-3 mm laiad, kahekurrulised. Isaspähikuid üks, emaspähikuid 1-3. Alumise emaspähiku kandeleht õisikust lühem. Põisiku katteleht mustjas, põisikust lühem. Põisik hallikasroheline, väga lühikese nokaga. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, lodumetsades. Mandril sage, saartel harva. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 131 | Lehed 1-3(5) mm laiad, kuivades sisserulluvate servadega. Isaspäikuid 1 | |
| Carex nigra (L.) Reichard - harilik tarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Puhmikutena kasvav taim. Alumised lehetuped hele- kuni tumepruunid, läikivad. Lehed lamedad kuni renjad, kuivades sisserulluvate servadega, 1,5-3 mm laiad, hallikasrohelised. Isaspähikuid üks, emaspähikuid 2-4, 1-2,5 cm pikad. Alumise emaspähiku kandeleht õisiku pikkune. Põisiku katteleht mustjaspruun, tömp, põisikust lühem. Põisik valminult pruun, lühikese nokaga. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, soostunud niitudel, metsades, puisniitudel. Sage. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 131 | Lehed (3)5-10 mm laiad, servad rulluvad kuivades väljapoole. Isaspähikuid 2-4 | |
| Carex acuta L. - sale tarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehetuped pruunid kuni punakaspruunid. Lehed 3-10 mm laiad, rohelised, andruga, lamedad kuni kahekurrulised. Varred ülaosas karedad. Isaspähikuid 1-4, emaspähikuid 2-4, kuni 10 cm pikkused. Põisik lame, lühikese nokaga, rohekas. Põisiku katteleht süstjas, teravnev, mustjaspruun, põisikust pikem. Kõrgus 15-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, soodes, luhtadel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 132 | Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!) | 133 |
| 132 | Põisikud paljad, karvad vahel noka servades | 144 |
| 133 | Põisikud selgelt kaheharulise üle 5 mm pika nokaga | 134 |
| 133 | Põisikud ilma nokata või lühikese, alla 0,5 mm pikkuse koonilise teraviku või nõrgalt kaheharulise nokaga | 135 |
| 134 | Lehed karvased vähemalt tuppedel. Põisikud pehmekarvased | |
| Carex hirta L. - karvane tarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab hõredate kogumikena. Taim üleni karvane. Alumised lehetuped pruunikaspunased, võrkkiududega. Lehed 2-5 mm laiad, heledamad hallikasrohelised, kahekurrulised. Õisik hõre, isaspähikuid 2 või 3, emaspähikuid 2-4, püstised, piklikud. Alumise emaspähiku kandeleht õisiku pikkune. Põisiku katteleht punakaspruun, heledama servaga, pika ogatipuga, põisikust lühem. Põisik karvane, valminult pruun, aheneb sujuvalt pikaks kahehambaliseks nokaks. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, teeäärtes, nõlvadel. Harilik. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 134 | Lehed paljad. Põisikud tihedalt viltkarvased | |
| Carex lasiocarpa Ehrh. - niitjas tarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred alusel ruljad, ülaosas kolmekandilised. Alumised lehetuped punakaspruunid, võrkkiududega. Lehed hallikasrohelised, 1-2 mm laiad, jäigad, renjad. Isaspähikuid 1-3, 3-6 cm pikad, tihedalt. Emaspähikuid 1-3, varrel hõredalt. Õisiku alumine kandeleht õisikust pikem. Põisiku katteleht roostepruun, ogatipuga, põisiku pikkune. Põisik pruun, lühikese nokaga. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Siirde- ja madalsoodes, soostunud niitudel. Hajusalt. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 135 | Taimed moodustavad tihedaid mättaid, roomavad risoomid puuduvad | 136 |
| 135 | Taimed tihedaid mättaid ei moodusta, roomavad risoomid olemas | 139 |
| 136 | Emaspähikud tihedad. Alumine kandeleht pole vart ümbritseva alusega | 137 |
| 136 | Emaspähikud hõredad. Alumine kandeleht ümbritseb vart 3-10 mm ulatuses | 138 |
| 137 | Alumine kandeleht pruun. Lehed noorelt hõredalt karvased. Põisiku kattelehed tumedad, põisikust lühemad | |
| Carex montana L. - mägitarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed helerohelised, pehmed, hõredakarvased, lamedad, 1-2 mm laiad. Alumised lehetuped mustjaspunased, väheste kiududega. Õisik tihe. Isaspähikuid üks, emaspähikuid 1-3, 0,5-1 cm pikad, ümarad. Alumise emaspähiku kandeleht pruunikas, õisikust lühem. Põisiku katteleht mustjaspunane, heleda äärega, põisikust lühem. Põisik rohekas, järsult lühikeseks nokaks ahenev. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastel puisniitudel, tamme-segametsades, nõlvadel. Paiguti, sagedam Põhja-Eestis ja läänesaartel. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 137 | Alumine kandeleht lehetaoline, roheline. Lehed ka noorelt paljad. Põisiku kattelehed punakad, u. põisiku pikkused | |
| Carex pilulifera L. - põngastarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehetuped heledamad punakaspruunid, ohtrate kiududega. Lehed helerohelised, 2-3 mm laiad, pehmed, kahekurrulised. Õisik tihe, harva alumine pähik teistest eemal. Isaspähikuid üks, 0,5-1 cm pikk, emaspähikuid 2 või 3, 0,5-1 cm pikad, ümarad. Põisiku katteleht punakaspruun, põisikust pikem või lühem. Põisik ümar, karvane, valminult pruun, järsu nokaga. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel nõlvadel, kinkudel, hõredates metsades. Paiguti, Kagu-Eesytis harva. Õitseb mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 138 | Põisikud 2-3 mm pikad, vähemalt 1,5 korda nii pikad kui põisiku kattelehed | |
| Carex ornithopoda Willd. - varvastarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehetuped heledamad pruunikaspunased. Lehed 2-3 mm laiad, helerohelised. Isaspähikuid üks, 4-8 mm pikk, emaspähikuid 1-4. Alumise emaspähiku kandeleht punakaspruun. Põisiku katteleht põisikust oluliselt lühem. Põisik hõredakarvane, rohekas, järsult lühikeseks nokaks ahenev. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Nõlvadel, hõredates lehtmetsades, loodudel. Tavaline. Õitseb mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 138 | Põisikud 3-4,5 mm pikad, enam-vähem kattelehtede pikkused | |
| Carex digitata L. - sõrmtarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab puhmikutena. Alumised lehetuped tumepunased. Lehed 2-5 mm laiad, tumerohelised, lamedad, lühidalt teritunud. Emaspähikud asuvad varrel hõredalt, alumise emaspähiku kandeleht punakaspruuni tupega. Põisiku katteleht tömp, punakaspruun, põisiku pikkune. Põisik kolmekandiline, hõrekarvane, rohekas, hiljem pruun, lühikese nokaga. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, puisniitudel. Tavaline. Õitseb mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 139 | Emaspähikud hõredad, väheste õitega | |
| Carex rhizina Blytt ex Lindblom - jalgtarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim maapinnal roomava jämeda risoomiga. Alumised lehetuped tumepruunid, ohtrate kiududega. Lehed hallikasrohelised, 2-3,5 mm laiad, kahekurrulised. Õisik hõre, pähikud sõrmjalt asetsevad. Isaspähikuid üks, emaspähikuid 2 või 3, 1,5-3 cm pikad, hõredalt asetsevate põisikutega. Põisik hõrekarvane, rohekashall, lühikese nokaga. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsaservadel, kuivadel nõlvadel. Haruldane. Õitseb mais. Looduskaitseline seisund: LK I kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – äärmiselt ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 139 | Emaspähik tihe, paljude õitega | 140 |
| 140 | Põisikud selgete soontega | |
| Carex globularis L. - keratarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Peente roomavate ja harunevate helepunaste risoomvõsunditega taim. Alumised lehetuped helepunased, võrkkiududega. Lehed tumerohelised, 1-2 mm laiad. Isaspähikuid üks, 0,5-1cm pikk, emaspähikuid 2 või 3, ümarad. Põisiku katteleht punakaspruun. Põisikud lühikese nokaga. Kõrgus 15-35 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabastuvates männi- ja kuusemetsades. Hajusalt. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 140 | Põisikud soonteta | 141 |
| 141 | Isaspähikuid 2 või rohkem. Alumised lehetuped jäävad terveks | |
| Carex flacca Schreb. - vesihaljas tarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõreda kogumikuna kasvav taim. Lehed 2,5-6 mm laiad, kahekurrulised, vähemalt alaküljel sinakashallid. Alumised lehetuped pruunikas- kuni lillakaspunased, võrkkiududega. Pähikud pikkadel raagudel, valminult rippuvad. Isaspähikuid 1-3, emaspähikuid 2 või 3, 1-5 cm pikad, piklikud. Alumise emaspähiku kandeleht õisiku pikkune või pikem. Põisiku katteleht tömp, mustjaspunane, põisikust lühem. Põisik valminult mustjas. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastel niitudel ja puisniitudel, loodudel. Lääne-Eestis tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 141 | Isaspähikuid üks. Alumised lehetuped kiulised | 142 |
| 142 | Alumine kandeleht pähikust pikem. Lehed hallikad. Niiskete kasvukohtade taimed | |
| Carex tomentosa L. - villtarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehetuped mustjaspunased, võrkkiududega. Lehed rohelised, allküljel sageli hallikasrohelised, 1,5-3 cm laiad. Isaspähikuid üks, 1-2,5 cm pikk, emaspähikuid 1 või 2. Põisiku katteleht tume-punakaspruun. Põisik tihedalt hallikarvane, väga lühikese nokaga. Kõrgus 15-35 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, loodudel. Paiguti Lääne-Eestis, mujal harva. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 142 | Alumine kandeleht pähikust palju lühem. Lehed rohelised. Üsna kuivade kasvukohtade taimed | 143 |
| 143 | Alumine kandeleht 3-5 mm pikkuse tupega. Põisikute kattelehed põisiku pikkused | |
| Carex caryophyllea Latourr. - kevadtarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab hõremurusalt. Varred kaarjad, ebaselgelt kolmekandilised. Lehed rohelised kuni helerohelised, 2-3 mm laiad, servast tagasi käändunud, vartest lühemad. Emaspähikuid 2-3, munajad või piklikmunajad. Põisiku katteleht pruun, põisiku pikkune või pikem. Põisik lühikese nokaga. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel loodudel, nõlvadel, sarapikes. Tavaline. Õitseb mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 143 | Alumine kandeleht tupeta või alla 2 mm pikkuse tupega. Põisikute kattelehted põisikust lühem | |
| Carex ericetorum Pollich - nõmmtarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõremurusalt kasvav hallikasroheline taim alusel kastanpruunide läikivate tuppede ja nende kõdunenud kiududega. Varred peened, jäigad. Lehed tumerohelised, 1,5-4 mm laiad, varre alusele koondunud. Emaspähikuid 1-3, piklikmunajad. Põisiku katteleht põisikust lühem. Põisik pruun, väga lühikese nokaga. Kõrgus 10-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel nõlvadel, nõmmemetsades. Hajusalt. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 144 | Vähemalt alumine pähik rippuv | 145 |
| 144 | Pähikud pole rippuvad | 152 |
| 145 | Isaspähikuid 2 või rohkem | 146 |
| 145 | Isaspähikuid 1 | 148 |
| 146 | Põisikud nokata või terve, alla 0,5 mm pika nokaga | |
| Carex flacca Schreb. - vesihaljas tarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõreda kogumikuna kasvav taim. Lehed 2,5-6 mm laiad, kahekurrulised, vähemalt alaküljel sinakashallid. Alumised lehetuped pruunikas- kuni lillakaspunased, võrkkiududega. Pähikud pikkadel raagudel, valminult rippuvad. Isaspähikuid 1-3, emaspähikuid 2 või 3, 1-5 cm pikad, piklikud. Alumise emaspähiku kandeleht õisiku pikkune või pikem. Põisiku katteleht tömp, mustjaspunane, põisikust lühem. Põisik valminult mustjas. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastel niitudel ja puisniitudel, loodudel. Lääne-Eestis tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 146 | Põisikud üle 0,5 mm pikkuse sügavalt kaheharulise nokaga | 147 |
| 147 | Põisikud 2-2,5 korda laiusest pikemad, püstised. Emaspähikud üksteisest eemal, alumise pähiku tipp ei ulatu järgmise aluseni | |
| Carex riparia Curtis - kallastarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed alt, sageli ka pealt sinakashallid, 8-15 mm laiad. Lehetuped pruunid või punakaspruunid, ümarad. Isaspähikuid 3-5, ligistikku. Emaspähikuid 2-4, ruljad, 2-7 cm pikad. Alumise emaspähiku kandeleht õisikust pikem. Põisik tume-rohekaspruun, läigib, lühikese kahehambalise nokaga, asetseb poolpüstiselt. Põisiku katteleht tumepruun, ogatipuga, põisiku pikkune. ÕRGUS 60-150 CM.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, soostunud niitudel, kraavides. Paiguti. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 147 | Põisikud 4-5 korda laiusest pikemad, valminult allapoole hoiduvad. Emaspähikud tihedalt, alumise pähiku tipp ulatub järgmise aluseni | |
| Carex pseudocyperus L. - kraavtarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kollakasrohelised, 5-12 mm laiad, ristroodudega. Alumised lehetuped valkjaspruunid. Emaspähikud 3-7 cm pikad, veidi rippuvad. Põisiku katteleht pika ogatipuga, põisiku pikkune. Põisik läikiv, sooniline, aheneb sujuvalt pikaks nokaks, pähikus rõhtsalt. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, niisketel niitudel, kraavides. Hajusalt. Õitsebmais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 148 | Emaspähikud rohelised kuni hele kollakasrohelised | 149 |
| 148 | Emaspähikud pruunid | 150 |
| 149 | Emaspähikud 5-12 mm pikad. Märgade kasvukohtade taimed | |
| Carex pseudocyperus L. - kraavtarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kollakasrohelised, 5-12 mm laiad, ristroodudega. Alumised lehetuped valkjaspruunid. Emaspähikud 3-7 cm pikad, veidi rippuvad. Põisiku katteleht pika ogatipuga, põisiku pikkune. Põisik läikiv, sooniline, aheneb sujuvalt pikaks nokaks, pähikus rõhtsalt. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, niisketel niitudel, kraavides. Hajusalt. Õitsebmais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 149 | Emaspähikud 2,5-5 mm pikad. Parasniiskete kohtade taimed | |
| Carex sylvatica Huds. - metstarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed rohirohelised, 4-8 mm laiad, vartes lühemad. Alumised lehetuped helepruunid. Varred tipus peened, veidi longus. Emaspõhikuid 3-5, lineaalsed, 1,5-6 cm pikad, pikkadel raagudel, valminult longus või rippuvad. Põisiku katteleht valkjas, teravnev, põisikust lühem. Põisik pika nokaga, pähikus poolpüstiselt. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Varjukates salumetsades, lodumetsades. Paiguti, sagedam mandri idaosas. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 150 | Moodustab tihedaid puhmikuid, roomav risoom puudub | |
| Carex capillaris L. - jõhvtarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab puhmikutena. Alumised lehetuped punakaspruunid, lihtkiududega. Lehed puhasrohelised, 1,5-3 mm laiad, varrest lühemad. Õisik tihe, isaspähikuid üks, valkjas, 5-7 mm pikk. Emaspähikuid 2-4, 0,4-1,5 mm pikad, valminult pikkadel kaarjatel raagudel rippuvad. Alumise emaspähiku kandeleht pähikust lühem. Põisiku katteleht valkjas, põisikust lühem. Põisik pruun, läikiv, aheneb sujuvalt nokaks. Kõrgus 15-45 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel ja puisniitudel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 150 | Roomava risoomiga taimed, puhmikuid ei moodusta | 151 |
| 151 | Lehed hallikasrohelised, 1-2 mm laiad. Külgmised pähikuid ainult emasõitega | |
| Carex limosa L. - mudatarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juured tihedalt kaetud tumekollaste karvadega. Lehed 1-2 mm laiad. Lehetuped punakad, võrkkiududega. Emaspähikuid 1 või 2, alumise emaspähiku kandelehe laba pähikust lühem.Põisiku katteleht pruun, ogatipuga, põisikust pikem. Põisik hallikasroheline, sooniline, järsult lühikeseks nokaks ahenev. Kõrgus 15-45 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabaälvestes, siirdesoodes. Hajusalt. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 151 | Lehed rohelised, 2-4 mm laiad. Külgmised pähikud alusel isasõitega | |
| Carex irrigua (Wahlenb.) Sm. ex Hoppe - sagristarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juured tihedalt kaetud tumekollaste karvadega. Lehetuped punakad, võrkkiududega. Lehed 1-2 mm laiad. Emaspähikuid 1-3, 0,8-1,3 cm pikad, alumiste alusel üksikud isasõied. Pähikud pikkadel raagudel, valminult rippuvad. Alumise emaspähiku kandeleht õisikust pikem. Põisiku katteleht süstjas, põisikust pikem ja kitsam. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Siirdesoodes, rabaservades. Hajusalt. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 152 | Lehetuped või lehed või varred karvased | |
| Carex pallescens L. - kahkjas tarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab tihedate puhmikutena. Lehed helerohelised, 1,5-3,5 cm laiad, karvased, kahekurrulised. Alumised lehetuped pruunikaspunased, karvased, võrkkiududega. Õisik tihe, isaspähikuid üks, 0,5-1 cm pikk, emaspähiluid 2 või 3, 0,8-1,8 cm pikad, ruljad, veidi longus. Alumise emaspähiku kandeleht õisikust pikem. Põisiku katteleht kahvatupruun, põisikust lühem. Põisik kollakasroheline, nokata. Kõrgus 20-45 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 152 | Lehetuped, lehed ja varred paljad | 153 |
| 153 | Alumine kandeleht ei ümbritse vart | 154 |
| 153 | Alumine kandeleht 2-10 mm ulatuses ümber varre | 156 |
| 154 | Põisiku nokk 0,5 mm pikk, nõrgalt kaheharuline | |
| Carex acutiformis Ehrh. - sootarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehetuped sageli punaka värvusega. Lehed vähemalt alaküljel sinakashallid, alla 1 cm laiad. Emaspähikud 2-5 cm pikad. Alumise emaspähiku kandeleht alusel ristipidiselt kurdunud. Põisik lamedalt kolmekandiline, lühikese nokaga, sinakasroheline, hiljem pruunikas. Põisiku katteleht süstjas, teravnev, tumepruun, põisiku pikkune. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, soostunud niitudel, kraavides. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 154 | Põisiku nokk kaheharuline, vähemalt 0,75 mm pikk | 155 |
| 155 | Põisikud rõhtsad, järsult nokaks ahenevad | |
| Carex rostrata Stokes - pudeltarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehetuped käsnjalt paksenenud, taim seetõttu alusel jämenenud. Varred ümarad. Lehed 2-4(8) mm laiad, hallikasrohelised, renjad, ülaküljel papillidega, alaküljel selgete ristroodudega. Õisik hõre, isaspähikuid 2-4, 3-5 cm pikad. Emaspähikuid 2 või 3, 2-7 cm pikad, püstised, ruljad, rõhtsalt asetsevate põisikutega. Põisiku katteleht põisikust lühem, punakaspruun. Põisik valminult pruunikas, aheneb järsult pikaks nokaks, meenutab Pliska pudelit. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, kraavides, kallastel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 155 | Põisikud püstised, ahenevad nokaks aeglaselt | |
| Carex vesicaria L. - põistarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed puhasrohelised, 3-5 mm laiad, umbes varte pikkused, ristroodudega. Alumised lehetuped sageli punaka tooniga. Isaspähikuid 2 või 3, asetsevad ligistikku. Emaspähikuid 2-4, ruljad, 3-6 cm pikad, üksteisest eemal. Põisik valminult kollane, püstine, aheneb sujuvalt nokaks. Põisiku katteleht põisikust lühem. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, niisketel niitudel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 156 | Murusalt või väga hõredate puhmikutena kasvav pikarisoomilised taimed | 157 |
| 156 | Tihedate puhmikutena kasvavad taimed, roomav risoom puudub või väga lühike | 158 |
| 157 | Alumine kandeleht vart tihedalt ümbritseva tupega. Lehed hallikad. Põisik peaaegu nokata või järsult 0,5 mm pikkuseks nokaks ahenev | |
| Carex panicea L. - hirsstarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed pikalt teritunud, sinakasrohelised, 2-4 mm laiad, andruga kuni kahekurrulised. Leherood lõpeb enne lehetippu. Isaspähikuid üks, emaspähikuid 1-3. Alumise emaspähiku kandeleht vart tihedalt ümbritseva tupega, õisikust lühem. Põisiku katteleht tumepruun, heleda servaga. Põisikud hõredalt nagu hirsiterad, valminult pruunikad. Kõrgus 15-45 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, loopealsetel. Sage. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 157 | Alumine kandeleht vart lõdvalt ümbritseva tupega. Lehed kollakas- kuni tumeroheliesed. Põisik aheneb aeglaselt 0,5-1 cm pikkuseks nokaks | |
| Carex vaginata Tausch - tupptarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lühidalt teritunud, puhasrohelised, 2-5 mm laiad, kahekurrulised. Alumised lehetuped helepruunid. Isaspähikuid üks, 1-1,5 cm pikk, emaspähikuid 1-3, 1-2 cm pikad, asetsevad hõredalt. Alumise emaspähiku kandeleht pähikust lühem, vart lõdvalt ümbritseva tupega. Põisiku katteleht punakaspruun, heledama servaga, põisikust lühem. Põisik rohekaskollane, lühikese viltuse nokaga. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soostunud metsades, niisketel niitudel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 158 | Alumine kandeleht õisikust lühem | 159 |
| 158 | Alumine kandeleht õisiku pikkune või pikem | 160 |
| 159 | Põisiku katteleht kileja servata või väga kitsa servaga | |
| Carex distans L. - läänetarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hallikasroheline tihedate puhmikutena kasvav taim. Alusel mustjaspruunide labata tuppedega. Lehed 2-3 mm laiad, jäigad, allapoole rullunud servadega, vartest lühemad. Õisik hõre, 2-5 pähikuga, tipmine on ruljas pikaraoline isaspähik, millest allpool 1-4 kuni 2 cm pikkust tihedat emaspähikut. Alumise emaspähiku kandeleht kuni poole õisikuni ulatuv, varrelehtede sarnane, kitsam. Põisiku katteleht roostepruun, keskel triibuga, põisikust lühem. Põisikud rohekad, kahehambalise nokaga. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannikul Lääne-Eestis paiguti. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 159 | Põisiku katteleht hästimärgatava valge kileja servaga | |
| Carex hostiana DC. - ääristarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab hõredate kogumikena. Lehetupe kileja osa ülaserv üles suunatud kileja pikendusega. Lehe keskrood lõpeb enne lehetippu. Isaspähikuid 1-3, emaspähikuid 2-4. Emaspähikud üksteisest umbes 5 cm kaugusel, kollakasrohelised kuni pruunid. Põisik kaheharulise nokaga, valminult pruun. Põisiku katteleht roostepruun, valge kileja servaga. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastes madalsoodes, niisketel niitudel. Lääne-Eestis tavaline, mujal paiguti. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 160 | Põisikud püstiselt | |
| Carex extensa Gooden. - randtarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed tugevalt paksenenud, hallikasrohelised, renjad, sisserulluvate servadega, 1-2 mm laiad. Kasvab tiheda puhmikuna. Alumised lehetuped tumepruunid. Õisik tihe, isaspähikuid üks, emaspähikuid 2 või 3, alumine mõnikord teistest eemal. Põisiku katteleht munajas, ogatipuga, pruun, põisikust lühem. Põisik sooniline, lühikese nokaga. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannal. Paiguti Lääne-Eestis. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 160 | Põisikud rõhtsalt või allakäändunult | 161 |
| 161 | Põisikud 2-4 mm pikad, nokk sirge, 1/3-1/2 põisiku alumise osa pikkune | 162 |
| 161 | Põisikud (3,5)4-6 mm pikad, nokk alumise osa pikkune, kõvedunud | 163 |
| 162 | Varred püstised. Lehed 1-3,5 mm laiad. Põisikud kuni 3,5 mm pikad | |
| Carex viridula Michx. - ojatarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 1-3 mm laiad, kollakas- kuni puhasrohelised, lamedad kuni andruga, varte pikkused. Kasvab väikeste puhmikutena. Isaspähikuid üks, emaspähikuid 2-5, 3-8 mm pikad, lähestikku. Põisiku katteleht punakaspruun, põisikust lühem. Põisik munajas, nokk kuni 1/3 põisiku pikkusest. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel hõreda taimestikuga niitudel, kraavides, rannikul. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 162 | Varred kaarjalt tõusvad. Mõned lehed tavaliselt üle (3)3,5 mm laiad. Põisikud üle 3,5 mm pikad | |
| Carex demissa Hornem. - sirptarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed umbes varte pikkused, 2,5-4 mm laiad, puhasrohelised. Varred kaarjalt tõusvad. Alumine emaspähik teistest eemal, sageli varre alumisel kolmandikul. Põisik sageli ka valminult roheline, umbes 1/3 põisiku pikkuse nokaga. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, sihtidel. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 163 | Põisikud 5-7 mm pikad. Isapähik tavaliselt rootsutu. Lehed kuni 7 mm laiad | |
| Carex flava L. - kollane tarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab puhmikutena. Lehed kollakasrohelised, 3-5 mm laiad, lamedad kuni kahekurrulised. Isaspähikuid üks, kuni 5 mm pikkuse raoga. Emaspähikuid 2 või 3, ümarad, 0,8-2 cm pikad, asuvad tihedalt, vahel alumine teistest eemal. Alumise emaspähiku kandeleht õisikust pikem. Põisiku katteleht punakaspruun, mõnikord heleda servaga, põisikust lühem. Põisik valminult kollane, aheneb umbes poole põisiku pikkuseks kõverdunud nokaks. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Madalsoodes, niisketel niitudel. Tavaline. Õitseb mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 163 | Põisikud 1,5-5 mm pikad. Isaspähik rootsuline. Lehed alla 4 mm laiad | |
| Carex lepidocarpa Tausch - niidutarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed vartest poole lühemad, 2-3 mm laiad, kollakasrohelised. Isaspähikuid üks, emaspähikuid 2 või 3, 0,7-1,5 cm pikad, asuvad varrel hõrealt. Põisiku katteleht punakaspruun, heleda servaga, põisikust lühem. Põisik rohekaskollane, 1/3-1/2 põisiku pikkuse veidi käändunud nokaga. Kõrgus 20-45 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, siirde- ja madalsoodes. Hajusalt. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 164 | Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne | 165 |
| 164 | Õisik harunenud pööris | 191 |
| 165 | Pähikud oheteta | 166 |
| 165 | Pähikud ohetega | 175 |
| 166 | Pähikud varre vastaskülgedel | 167 |
| 166 | Pähikud varrel ümberringi | 171 |
| 167 | Pähikud kinnituvad õisiku teljele kitsama küljega | |
| Lolium perenne L. - karjamaa-raihein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 3-6 mm laiad, veidi renjad, siledad, alt tugevasti läikivad. Keeleke kuni 1 mm pikk. Kõrvakesed sirpjad, lühikesed. Õisikud lapikud, pähikud kinnituvad varrele kitsama servaga, kollakasrohelised või lillakad. Kõrgus 30-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Tallatud kohtadel, rohtunud teedel, teeäärtel, kultuurtaimena karjamaadel ja murudes. Hajusalt. Õitseb maist oktoobrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 167 | Pähikud kinnituvad õisiku teljele laiema küljega | 168 |
| 168 | Pähikud kahesugused: sisemine pähik viljuv, lapik, koosneb 3-5 normaalsest õiest, välimine on steriilne, koosneb kitsaspiklikest jäikadest libledest ja sõkaldest | |
| Cynosurus cristatus L. - harilik sugapea | ||
| Iseloomulikud tunnused: Väikeste mätastena kasvav kollakasroheline taim. Lehed 1-3 mm laiad, paljad, lehelaba lühike. Keeleke 1 mm pikk, tömp. Õisik kahekülgne. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel ja puisniitudel. Paiguti. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 168 | Pähikud pole kahesugused | 169 |
| 169 | Pähikud kahekaupa igas sõlmekohas | |
| Leymus arenarius (L.) Hochst. - liiv-vareskaer | ||
| Iseloomulikud tunnused: Roomava risoomiga hallikas- või sinakasroheline taim. Lehed kuni 10 mm laiad, lameda või rullunud servaga, sinaka vahakirmega, jäigad, tugevate roodudega, alusel väikeste kõrvakestega. Keeleke lühikese äärisena. Õisik 15-25 cm pikk, jäigalt püstine. Kõrgus 60-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivastel mererandadel ja luidetel sage, sisemaal paiguti. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 169 | Pähikud üksikult | 170 |
| 170 | Õisikutelg tugev, ei murdu kuivades, servadel haakuvate karvakestega | |
| Elymus repens (L.) Gould - harilik orashein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Pikavõsundiline taim. Lehed kollakas- või sinakasrohelised, pealt hõredalt karvased, alt paljad, alusel teravatipuliste kõrvakestega. Alumised lehetuped karvased. Õisik püstine, tihe. Pähikud ohtetud. Kõrgus 40-130 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Umbrohuna aedades, põldudel, teede ääres, mererannas. Sage. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 170 | Õisikutelg habras, murdub kuivades üksikuteks lülideks, siledate sevadega | |
| Elymus farctus (Viv.) Runemark ex Melderis subsp. boreali-altanticus (Simonet & Guin.) Melderis - rand-orashein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 3-4 mm laiad, hallikasrohelised, enamasti rullunud, tömbilt teritunud, hoiduvad ülespidi. Õisik püstine, hele- või hallikasroheline, kuivanult murdub üksikuteks lülideks. Ohted puuduvad. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rannaluidetel läänesaartel. Harva. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 171 | Pähikud üheõielised | 172 |
| 171 | Pähikus õisi rohkem kui üks | 173 |
| 172 | Keeleke kuni 2 mm pikk, terve tipuga | |
| Phleum phleoides (L.) H. Karst. - loodtimut | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõrred sageli punakad. Lehed hallikasrohelised, 2-5 mm laiad, karedad. Keeleke tömp. Õisik tipu suunas ahenev, painutamisel tekivad üksikud hõlmad. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Loodudel, kuivadel niitudel, klibul. Lääne- ja Põhja-Eestis tavaline, mujal haruldane. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 172 | Keeleke 10-30 mm pikk, sügavalt kaheks jagunenud | |
| Ammophila arenaria (L.) Link - rand-luidekaer | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõvu mättaid moodustav harkjalt harunev taim. Lehed kokkurullunud, jäigad, kuni 5 mm laiad. Keeleke 1-3 cm pikk. Õisik lühikeste ligistunud harudega, õlgkollane. Kõrgus 60-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mandri ja läänesaarte rannaluidetel. Harva. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 173 | Pähikud 6-8 mm pikad | |
| Koeleria glauca (Schrad.) DC. - vesihaljas haguhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõrs alusel vanade tihedalt kuhjunud lehetuppede tõttu jämenenud. Lehed kitsad, 0,8-3 mm laiad, enamasti kokkurullunud, hallikasrohelised, jäigad. Keeleke kuni 1,5 mm pikk. Õisik kuni 10 cm pikk, kitsasruljas. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivasel pinnasel, paiguti. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 173 | Pähikud alla 6 mm pikad | 174 |
| 174 | Tihedapuhmikuline taim, roomavaid risoome esineb harva. Lehetuped hõredalt harali või allapidi karvadega | |
| Koeleria macrantha (Ledeb.) Schult. - sale haguhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tihedapuhmikuline taim. Lehed 1-2 mm laiad, kokkurullunud, pikkade hõredate karvadega. Lehetuped harali või alaspidi karvadega. Keeleke 1 mm pikk, kõhrjas. Õisik kuni 6 cm pikk, tihe. Kõrs õisiku all vähem kui 2 cm ulatuses karvane. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivikutel, teede ääres, hõredates männikutes. Põhja- ja Kagu-Eestis. Haruldane. Õitseb maist juulini. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 174 | Hõredapuhmikuline, kaarjalt tõuvate võsudega taim. Lehetuped tihedalt pehmekarvased | |
| Koeleria grandis Besser ex Gorski - suur haguhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõredapuhmikuline, kaarjalt tõusvate võsudega taim. Lehed 2-3 mm laiad, lamedad, lehetuped pehmekarvased. Keeleke 1 mm pikk, veidi kõhrjas. Õisik kuni 15 cm pikk, kitsas. Kõrs õisiku all 2 cm ulatuses lühikarvane. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivikutel, nõmmedel, hõredates männikutes. Paiguti, valdavalt Põhja- ja Ida-Eestis. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 175 | Tähk ühekülgne, pähikud kahe reana varre ühel küljel | |
| Nardus stricta L. - jusshein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Väga tihedaid mättaid moodustav traatjate juurtega taim. Lehed harjasjad, hallikasrohelised, alusel jäigalt harali. Õisik kitsas, ühekülgne, hõre. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, niitudel, nõmmedel, karjamaadel. Paiguti. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 175 | Tähk pole ühekülgne | 176 |
| 176 | Pähikud ümber kogu varre | 177 |
| 176 | Pähikud varre vastaskülgedel | 184 |
| 177 | Tähk munajas | 178 |
| 177 | Tähk ruljas | 180 |
| 178 | Pähikus rohkem kui üks viljuv õis | |
| Sesleria caerulea (L.) Ard. - harilik lubikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Laiu madalaid mättaid moodustav taim. Võsud ümbritsetud rohkete vanade lehetuppedega. Lehed lühikesed, järsult teritunud, kuni 4 mm laiad, heleda sinaka kirmega. Keeleke 0,2-0,4 mm laiuse narmastunud äärisena. Õisik munajas, lühike, 1-2 cm pikk. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastel niitudel ja soodes. Lääne-Eestis ja saartel sage, mujal paiguti. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 178 | Pähikus üks viljuv õis | 179 |
| 179 | Pähikud üle 4 mm pikad | |
| Anthoxanthum odoratum L. - lõhnav maarjahein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab väikeste mätastena, hõõrudes meeldiva kumariini lõhnaga. Lehed 2-6 mm laiad, lühikesed. Kõrvakesed karvased, punakad. Keeleke 2 mm, tömp, tipus narmastunud. Õisik 4-7 cm pikk, alusel sageli lünklik, kollakasroheline. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivematel niitudel, nõlvadel, hõredates metsades. Tavaline. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 179 | Pähikud alla 4 mm pikad | |
| Phleum pratense subsp. bertolonii (DC.) Bornm. - mugultimut | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõrs alati alt sibuljalt paksenenud. Keeleke kolmnurkselt teritunud tipuga. Õisik ühtlaselt ruljas, lühike, 2-4 cm pikk, painutamisel hõlmu ei teki. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, harva. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 180 | Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised | |
| Phleum pratense L. - harilik timut | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõredapuhmikuline taim. Kõrs alusel vahel veidi paksenenud. Lehed 3-10 mm laiad, kahvaturohelised, noorelt rullunud. Keeleke teritunud tipuga. Õisik 3-20 cm pikk, kuni 8 mm läbimõõdus. Õisik ühtlaselt ruljas, painutamisel hõlmu ei teki. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rohumaadel, niitudel, teeäärtel, põldheinana kultuuris. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 180 | Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid | 181 |
| 181 | Ohe lühem kui välissõkal, vaevu ulatub liblede vahelt välja | 182 |
| 181 | Ohe u. kaks korda välissõklast pikem, ulatub liblede vahelt välja | 183 |
| 182 | Ohe u. 3 mm pikk, põlvjas, kinnitub välissõkla alumisele veerandile, ulatub liblede vahelt välja. Tolmukapead kollased | |
| Alopecurus geniculatus L. - põlvjas rebasesaba | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõredapuhmikuline väikeseid mättaid moodustav hallikas- või sinakasroheline taim. Kõrred põlvjalt tõusvad. Ülemise kõrrelehe laba tupest 2-3 korda lühem. Ohted ulatuvad pähikust märgatavalt välja. Tolmukad kollased, hiljem kohvipruunid. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Niisketel kohtadel, veekogude kallastel, umbrohuna teraviljas. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 182 | Ohe u. 1,5 mm pikk, sirge, kinnitub välissõkla keskele, liblede vahelt välja ei ulatu. Tolmukapead oranžid | |
| Alopecurus aequalis Sobol. - ruuge rebasesaba | ||
| Iseloomulikud tunnused: Väikeseid mättaid moodustav rohkete viljuvate kõrtega kahvaturoheline taim. Ülemise kõrrelehe laba tupest pikem või sama pikk. Keeleke 3-4 mm pikk, teritunud. Õisik mõlemast otsast ahenev. Tolmukad lillakad, hiljem telliskivipunased. Kõrgus 20-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Vesistel kohtadel, soistel niitudel, kraavides. Paiguti, peamiselt Ida-Eestis. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 183 | Risoom lühike. Libled pole väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt pikalt välja | |
| Alopecurus pratensis L. - aas-rebasesaba | ||
| Iseloomulikud tunnused: Väikeste mätastena kasvav rohiroheline taim. Lehed 3-10 mm laiad, keeleke sama pikk kui lai. Õisik sale, mõlemast otsast ahenev, painutamisel annab pikki, ebakorrapäraseid pikkade ohetega sagaraid. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, teeservadel, ka kultuuris. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 183 | Risoom 20-30 cm pikk. Libled väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt veidi välja | |
| Alopecurus arundinaceus Poir. - mustjas rebasesaba | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim hallikasrohelise vahakirmega, kasvab hõremurusate kogumikena, pika roomava risoomiga. Lehed 4-12 mm laiad, keeleke kuni 5 mm pikk. Õisik 3-8 cm pikk ja 15 mm läbimõõdus, ühtlaselt ruljas, tömp, hallikas või lillakas, valminult mustjas. Ohe lühike. Kõrgus 60-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rannaniitudel tavaline, sisemaal harva. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 184 | Õisik tihe, pähikud lähestikku | 185 |
| 184 | Õisik hõre, pähikud üksteisest eemal | 187 |
| 185 | Pähikud üheõielised, 3-kaupa pundis | |
| Hordeum vulgare L. - harilik oder | ||
| Iseloomulikud tunnused: Püstine taim. Õisik püstine, jäik, tugevate karedate ohetega, 4-10 cm pikk, neljakandiline. Lehetuped paljad, lehed lamedad, karedad, kuni 12 mm laiad, alusel kõrt sirpjalt ümbritsevate kõrvakestega. Kõrgus 50-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Sage teravili, harva metsistub. Õitseb juunis. |
 |
|
| 185 | Pähikud 2 või enama õiega, pole 3-kaupa pundis | 186 |
| 186 | Pähikud 2-õielised. Libled naaskeljad, 0-1 rooga | |
| Secale cereale L. - harilik rukis | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõrs ülaosas harali karvadega. Alumised lehetuped harilikult punakad. Lehed 1 cm laiad, sinaka kirmega, alumised noorelt karvased, ülemised paljad. Keeleke 1-3 mm pikk, tömp. Kõrvakesed väikesed, valkjad. Õisik (tähk) 5-15 cm pikk, kaarjalt longus. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Sage teravili, harva metsistunult. Õitseb mais, juunis. |
 |
|
| 186 | Pähikus rohkem kui 2 õit. Libled pole naaskeljad, mitme rooga | |
| Triticum aestivum L. - harilik nisu | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehelaba lame, kuni 1 cm lai, paljas või pisut karvane. Lehetuped paljad. Keeleke lühike, tömp. Kõrvakesed olemas, ripskarvase servaga. Tähk (õisik) piklik, läbilõikes nelinurkne või lapik, tipus ahenev. Ohted olemas või puuduvad. Kõrgus 70-170 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Sage teravili, metsistunult harva. Õitseb juunis, juulis. |
 |
|
| 187 | Pähikud kinnituvad õisikuteljele kitsama küljega. Pähikud ühe liblega (välja arvatud tipmine) | |
| Lolium perenne L. - karjamaa-raihein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 3-6 mm laiad, veidi renjad, siledad, alt tugevasti läikivad. Keeleke kuni 1 mm pikk. Kõrvakesed sirpjad, lühikesed. Õisikud lapikud, pähikud kinnituvad varrele kitsama servaga, kollakasrohelised või lillakad. Kõrgus 30-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Tallatud kohtadel, rohtunud teedel, teeäärtel, kultuurtaimena karjamaadel ja murudes. Hajusalt. Õitseb maist oktoobrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 187 | Taimed teistsugused | 188 |
| 188 | Pähikud hoiduvad vastu vart. Libled enam-vähem ühepikkused | 189 |
| 188 | Pähikud kaarduvad varrest eemale. Libled väga erineva pikkusega | 190 |
| 189 | Hõredapuhmikuline, ilma risoomita taim. Ohe üle 5 mm pikk | |
| Elymus caninus (L.) L. - koera-orashein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõredapuhmikuline sügavroheline taim. Lehed pikalt teritunud tipuga, rood pealmisel pinnal pikakarvased. Lehetuped paljad, kõrs sõlmede lähedal karvane. Õisik longus tipuga, ohted pikad. Kõrgus 50-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kaldavõsas, hõredates leht- ja segametsades. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 189 | Pikavõsundiline taim, ei moodusta mättaid. Ohe alla 5 mm pikk | |
| Elymus repens (L.) Gould - harilik orashein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Pikavõsundiline taim. Lehed kollakas- või sinakasrohelised, pealt hõredalt karvased, alt paljad, alusel teravatipuliste kõrvakestega. Alumised lehetuped karvased. Õisik püstine, tihe. Pähikud ohtetud. Kõrgus 40-130 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Umbrohuna aedades, põldudel, teede ääres, mererannas. Sage. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 190 | Ohe kuni poole välissõkla pikkune. Taimed pika roomava risoomiga | |
| Brachypodium pinnatum (L.) P. Beauv. - sulg-aruluste | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab murusalt, mättaid ei moodusta. Lehed kollakas- või helerohelised, karedad, 5-10 mm laiad, rood hõredate pikkade karvadega, serv ripskarvane. Keeleke kuni 2 mm pikk, tömp või tipus narmastunud. Õisik püstine, ohted välissõklast lühemad. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Valgusrohketes metsades, puisniitudel, metsasihtidel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 190 | Ohe välissõkla pikkune või pikem. Lühikese risoomiga väikeseid mättaid moodustav taim | |
| Brachypodium sylvaticum (Huds.) P. Beauv. - mets-aruluste | ||
| Iseloomulikud tunnused: Väikeseid mättaid moodustav taim. Lehed puhasrohelised, pehmed, harali karvadega, 5-7 mm laiad, heleda keskrooga. Keeleke kuni 2,5 mm pikk, tipus hambuline. Õisik longus tipuga. Ohted välissõkla pikkused. Kõrgus 60-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, võsastikes. Paiguti, peamiselt Lääne-Eestis. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 191 | Tugevad risoomiga taimed, pilliroo moodi, sageli üle 2 m kõrged, vars 0,5-1 cm läbimõõdus | 192 |
| 191 | Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem | 193 |
| 192 | Keelekese asemel karvaring (vaata kohta, kus leht kinnitub varrele) | |
| Phragmites australis (Cav.) Trin. ex Steud. - harilik pilliroog | ||
| Iseloomulikud tunnused: Pika, 1-3 cm jämeduse roomava risoomiga taim. Keelekese asemel karvaring. Lehed 2-5 cm laiad, hallikasrohelised. Õisik kuni 50 cm pikk, tihe, rohkepähikuline. Pähikud tumevioletjad, 6-9 mm pikkuste sirgete karvadega. Kõrgus 80-400 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kaldavees ja kallastel, rabaservadel, rabastuvates metsades. Sage. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 192 | Keeleke (kilejas lise) olemas | |
| Scolochloa festucacea (Willd.) Link - rooghein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Jämeda roomava risoomiga taim. Kõrre veealune osa luitunud tuppedega, vahel ereroheline. Leht kuni 15 mm lai, lame, pikalt teritunud tipuga, alaspidi tõmmates väga kare. Keeleke kuni 6 mm pikk, tömp, narmastunud. Pööris sageli üle 30 cm pikk, rohekas või valkjas, hõre. Kõrgus 80-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kaldavees. Paiguti, peamiselt Ida-Eestis. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 193 | Pähikud ohetega | 194 |
| 193 | Pähikud oheteta | 221 |
| 194 | Keelekese asemel karvaring | |
| Danthonia decumbens (L.) DC. - harilik kastekaer | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed jäigad, pealt hallikasrohelised, alt rohirohelised, läikivad, karedad, servad hajusalt pikkade karvadega. Keelekese asemel karvaring. Õisik kuni 6 cm pikk, kitsas, harud püstised. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kergel liivasel mullal nõmmedel, metsaservades. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 194 | Keeleke kilejas või puudb | 195 |
| 195 | Pähikud ühe õiega | 196 |
| 195 | Pähikud 2 või rohkema õiega | 201 |
| 196 | Ohe 5-12 mm pikk | |
| Apera spica-venti (L.) P. Beauv. - harilik rukkihein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim alusel puhmasjalt harunenud, varsi palju. Lehed kuni 5 mm laiad, karedad. Keeleke 6 mm, tipus hambuline. Õisik suur, sageli üle 30 cm pikk, laiuv. Ohted pikad (5-8 mm). Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Umbrohi teraviljades. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 196 | Ohe alla 5 mm pikk | 197 |
| 197 | Ohe põlvjas. Välissõkla alusel karvad (luup!) | |
| Calamagrostis arundinacea (L.) Roth - metskastik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Moodustab tihedaid mättaid. Lehed kuni 2 cm laiad, alt tugevalt läikivad, ererohelised, lehelaba alusel karvatutikesed. Keeleke lühike, narmastunud. Ohe põlvjas, poole pikem kui sõkal. Kõrgus 60-130 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuuse- ja segametsades, raiesmikel, võsastikes. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 197 | Ohe sirge. Välissõkla alusel karvu pole | 198 |
| 198 | Lehed 10-20 mm laiad. Välissõklad rohtsed | |
| Cinna latifolia (Trevir.) Griseb. - laialehine nestik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõremurusalt kasvav kumariini lõhnaga taim. Lehed kuni 2 cm laiad, lamedad, karedad. Keeleke kuni 6 mm pikk, õhuke. Õisik 15-30 cm pikk, rohiroheline, harud erineva pikkusega. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes varjukates segametsades. Harva. Õitseb juulis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 198 | Lehed alla 10 mm laiad. Välissõklad kilejad või õlgjad | 199 |
| 199 | Pikkade roomavate võsunditega, puhmaid ei moodusta. Sisesõkal 2/5 välissõkla pikkusest | |
| Agrostis stolonifera L. - valge kastehein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Pikkade maapealsete, sõlmekohtadel juurduvate võsunditega tihemurusalt kasvav taim. Lehed 2-5 mm laiad, lamedad, nõrgad, servast karedad. Keeleke 3-7 mm pikk, terve. Pöörisõisik 6-12 cm pikk, tihe, kitsas, harud karedad. Kõrgus 15-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, soodes, hõredates metsades, mererannal. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 199 | Puhmastena kasvav taim, ilma võsunditeta või lühikeste võsunditega (mõnikord ka maa-aluste risoomidega). Sisesõkal vähem kui 1/5 välissõkla pikkusest | 200 |
| 200 | Risoome pole. Maapealsed võsundid sageli olemas | |
| Agrostis canina L. - soo-kastehein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tihedapuhmikuline, sõlmede kohalt juurduvate maapealsete võsunditega taim. Lehed väga kitsad, lamedad, pehmed. Keeleke 2-3 mm pikk, teritunud. Ohe kuni 2 mm pikk, põlvjas. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel soomuldadel, luhtadel, veekogude kallastel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 200 | Risoomid olemas. Maapealsed võsundid puuduvad | |
| Agrostis vinealis Schreb. - mägi-kastehein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab väikeste puhmikutena või murusalt, maapealsete võsunditeta. Lehed jäigad, kokkurullunud, hallikasrohelised. Keeleke 1-2,5 mm pikk, väljast hõredalt karvane, tömp. Ohe 2 mm pikk, põlvjas. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel liivastel nõlvadel ja loodudel. Paiguti. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 201 | Pähikud 2 õiega | 202 |
| 201 | Pähikus rohkem kui 2 õit | 206 |
| 202 | Igast pähikust ulatub välja 1 ohe | |
| Arrhenatherum elatius (L.) P. Beauv. ex J. & C. Presl - kõrge raikaerik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Väikeste mätastena kasvav traatjate juurtega taim. Kõrs püstine, sile. Lehed 3-8 mm laiad, pealt hõredalt pikakarvased, kollakasrohelised. Keeleke 2 mm pikk, tömp. Õisik kuni 25 cm pikk, lühikeste harudega, läikiv. Ohted pikad, põlvjad. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannal, niitudel, metsaservas, hõredas võsas. Tavaline. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 202 | Igast pähikust ulatub välja vähemalt 2 ohet | 203 |
| 203 | Libled 2 korda õitest pikemad | 204 |
| 203 | Libled õite pikkused või veidi pikemad | 205 |
| 204 | Taimed üleni pehmekarvased. Lehed siledad, lehetupp puhetunud. Isasõie ohe konksjas, liblede varjus | |
| Holcus lanatus L. - vill-mesihein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tihemurusalt kasvav hallikasroheline üleni pehmekarvane taim. Keeleke üle 2 mm pikk, lõhestunud. Õisik 4-15 cm pikk, tihe. Libled karvased. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rannaniitudel, kraavikallastel, sooservadel, raudteedel. Paiguti, sagedam saartel. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 204 | Taim peaaegu paljas, karvad ainult sõlmekohtadel. Lehed karedad, lehetupp pole puhetunud. Isasõie ohe põlvjas, libledest üleulatuv | |
| Holcus mollis L. - pehme mesihein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab hõremurusalt. Peaaegu paljas või väga lühikeste karvadega. Keeleke 2-4 mm pikk, lõhestunud. Õisik 3-7 cm pikk, tihe. Libled paljad.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes metsades, metsateedel, niiskel liival. Kagu-Eestis. Väga haruldane. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 205 | Lehed 2-5 mm laiad, lamedad või vahel kokkurullunud. Ohe sirge | |
| Deschampsia cespitosa (L.) P. Beauv. - luht-kastevars | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tumeroheline, väga tihedaid ja suuri mättaid moodustav taim. Lehed lamedad, pealt väga sügavate ja karedate roodudega. Keeleke 3-6 mm pikk. Õisik hõbedaläikene, kuni 20 cm pikk. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soostunud niitudel, karjamaadel, teeäärtel, raiesmikel. Sage. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 205 | Lehed niitjad, alla 1 mm laiad, tihedalt kokkurullunud. Ohe teravalt põvjas | |
| Deschampsia flexuosa (L.) Trin. - võnk-kastevars | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõremurusalt kasvav taim. Lehed pehmed, niitjad. Keeleke 2 mm pikk. Õisik kuni 15 cm pikk, harud hoiavad laiali, looklevad. Pähikud purpurpunased. Ohe põlvjas. Kõrgus 20-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades metsades, nõmmedel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 206 | Ohe kaarjas või põlvjas | 207 |
| 206 | Ohe sirge | 213 |
| 207 | Ohe alla 3 mm pikk | |
| Hierochloë australis (Schrad.) Roem. & Schult. - lääne-lõhnhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab väikeste puhmikutena. Kõrre ülemine lehetupp labata, lõpeb 1,5-4 mm pikkuse keelekesega. Lehed 3-6 mm laiad, alt läikivad, pealt hallikasrohelised, paljad. Pähikud ümarad, läikivad. Pähikurao alusel harali karvad. Välissõkal pisikese põlvja ohtega, kohvipruun. Kõrgus 25-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjalembene. Kuivades leht- ja segametsades, puisniitudel. Paiguti, peamiselt Põhja-Eestis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 207 | Ohe üle 3 mm pikk | 208 |
| 208 | Ülemiste lehtede keeleke puudub või on alla 1,5 mm pikk. Pähikud (ilma oheteta) all 8 mm pikad | 209 |
| 208 | Ülemiste lehtede keeleke üle 1,5 mm pikk. Pähikud üle 8 mm pikad | 210 |
| 209 | Lehed üle 1,5 cm laiad. Pähikud kollakad, läikivad. Alumised lehetuped pikkade harali karvadega. Ohe teravalt põlvjas | |
| Trisetum flavescens (L.) P.Beauv. - aas-koldkaer | ||
| Iseloomulikud tunnused: Väikeste puhmikutena kasvav peene kõrrega taim. lehetuped pikkade harali karvadega. Lehed kuni 5 mm laiad, tihedalt roodunud, karvased. Keeleke kuni 2 mm pikk, tömp, narmastunud. Õisik kitsas, 5-15 cm pikk, lühikeste harudega. Pähikutelje karvad karedad, pähikud kullaläikega, 1-3 mm pikkuste peenikeste ohetega. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivematel niitudel ja nõlvadel, parkides. Harva. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 209 | Lehed alla 1,5 cm laiad. Pähikud pruunikad. Alumised lehetuped paljad või lühikeste lidus karvadega. Ohe tugevalt kaardunud, kuid mitte põlvjas | |
| Trisetum sibiricum Rupr. - siberi koldkaer | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehetuped paljad, harva lühidalt karvased. Kõrrelehed kuni 10 mm laiad, hõredalt roodunud, juurmised lehed kitsamad, paljad või hõredalt karvased. Keeleke kuni 2 mm pikk, tömp. Õisik 8-25 cm pikk. Pähikutelje karvad pehmed, pähikud hõbedaläikesed, väljapoole kaardus ohetega. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel ja soostunud luhtadel ja võsastikes. Ida-Eestis, väga haruldane. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 210 | Libled ühepikkused | 211 |
| 210 | Libled erineva pikkusega, üks on teisest palju lühem | 212 |
| 211 | Looduslik taim. Valminult murdub õisikutelg lülideks | |
| Avena fatua L. - tuulekaer | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 4-10 mm laiad, lamedad, karedad, alus ja servad ripskarvased. Alumised lehetuped karvased. Keeleke 3-4 mm pikk. Pähikud pruunikaskollased, 2-3 cm pikkuste ohetega, kitsad, igas suunas laiuvas õisikus. Pähikutelg karvane. Ohted pikad, põlvjad. Kõrgus 60-130 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Põlluumbrohi. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 211 | Põllutaim. Õisikutelg ei murdu lülideks | |
| Avena sativa L. s.l - harilik kaer | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kuni 15 mm laiad, karedad. Alumised lehetuped paljad, hallikasrohelised. Keeleke 2-3 mm pikk, tipus hambuline. Pähikutelg paljas. Õisik 15-25 cm pikk, laiuv. Ohted pikad, sirged. Kõrgus 60-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Tavaline teravili. Õitseb juunist augustini. |
 |
|
| 212 | Alumised lehed ja lehetuped harali karvadega. Sisesõkla telg sile. Rood ei ulatu välissõkla ülemise servani | |
| Helictotrichon pubescens (Huds.) Pilg. - aaskaerand | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõremurusalt kasvav taim. Lehed pehmed, alumised lehetuped ja lehed harali karvadega. Keeleke 2-6 mm pikk. Ohted põlvjad, pikad. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, teeäärtel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 212 | Alumised lehed ja lehetuped paljad. Sisesõkla telg lühikarvane. Rood ulatuvad välissõkla ülemise servani | |
| Helictotrichon pratense (L.) Besser - arukaerand | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tihemurusalt kasvav hallikasroheline taim. Alumised lehetuped paljad. Lehed jäigad, pisut karedad. Keeleke kuni 5 mm pikk. Õisik kitsas, lühikeste harudega, vähesepähikuline. Ohted põlvjad, kuni 2 cm pikad. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, teeäärtel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 213 | Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris | |
| Dactylis glomerata L. - harilik kerahein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Moodustab mättaid. Lehetuped tugevalt lapikud, lehed 10 mm laiad, hallikasrohelised, noorelt pikuti kahekorra, hiljem renjad. Õisik püstine, sagaraline, heleroheline või lillakas. Välissõkal väikese ohtega. Kõrgus 30-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teede ääres, võsastikes. Sage. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 213 | Õisik hõre, pole ühekülgne | 214 |
| 214 | Ohe ei asu lible kahe hambakese vahel (luup!). Taim paljas või väga lühikeste karvadega | 215 |
| 214 | Ohe asub lible kahe hambakese vahel. Taimed pikkade karvadega vartel või lehtedel | 217 |
| 215 | Laiemad lehed vähemalt 8 mm laiad. Ohe üle 1 cm pikk | |
| Festuca gigantea (L.) Vill. - suur aruhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kuni 15 mm laiad, sügavrohelised, alt läikivad. Kõrvakesed suured, sirpjalt kõrt ümbritsevad. Keeleke tömp, kuni 1 mm pikk. Õisik kuni 30 cm pikk, tipust longus, hõre, hallikasroheline. Ohted pikad, 2-3 korda sõklast pikemad. Kõrgus kuni 150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, vanades parkides, võsastikes, veekogude kallastel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 215 | Laiemad lehed alla 8 mm laiad. Ohe alla 1 cm pikk | 216 |
| 216 | Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!) | |
| Festuca rubra L. - punane aruhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed tume- kuni sinakasrohelised, ristlõikes enam-vähem kolmnurksed, kõrrelehed lamedad, pealt pikakarvased, sageli lapiti kokkukäändunud. Juurmised lehed alati kahekorra. Alumised lehetuped enamasti punased, karvased. Õisik 6-10 cm pikk, rohekaslilla, üks alumine haru suhteliselt pikem. Kõrgus 20-90 cm. Ohted lühikesed.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, hõredates metsades, luidetel, karjamaadel, kultuuris. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 216 | Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega | |
| Festuca ovina L. - lamba-aruhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõrs peenike, ümar, paljas. Lehed niitjad, peenikesed, välispinnal tipust allapoole tõmmates karedad. Alumised lehetuped hallid või õlgkollased. Õisik 3-7 cm pikk, enne ja pärast õitsemist kokku tõmbunud. Pähikud lillakad või helerohelised. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Männi- ja segametsades, kuivematel niitudel. Sage. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 217 | Mitmeaastased kuivade niitude taimed | 218 |
| 217 | Üheaastased kultuurmaade taimed | 219 |
| 218 | Õisik hõre, kuni 20 cm pikkuste rõhtsate harudega. Lehed 5-12 cm laiad | |
| Bromus benekenii (Lange) Trimen - varjuluste | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 8-11 mm laiad, sügavrohelised, pikakarvased. Keeleke õrn, narmastunud, 3-4 mm pikk. Õisik 10-20 cm pikk, hõre, kaarjalt longus. Ohe välissõkla pikkune. Kõrgus kuni 150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Varjukates leht- ja segametsades. Haruldane. õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 218 | Õisik kitsas, harud lühikesed, enam-vähem püstised. Lehed 2-4 mm laiad | |
| Bromus erectus Huds. - püstluste | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab mätastena. Alumised lehed ja tuped pikkade harali karvadega. Lehed kitsad, 2-4 mm laiad. Keeleke kuni 2 mm pikk, tömp. Õisik 7-10 cm pikk, püstine, kitsas. Pähikud lillakirjud, ohted olemas. Kõrgus 60-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Loodudel, parkides, raudteedel, teede ääres. Harva. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 219 | Alumiste lehtede tuped paljad | |
| Bromus secalinus L. - rukkiluste | ||
| Iseloomulikud tunnused: Väikeste puhmikutena. Lehed 3-8 mm laiad, servad ja pealmine pind hõredate pikkade harali karvadega, lehetuped paljad. Pähikutes hoiavad õied koos ohetega harali, ohted 0,5-8 mm pikad, sirged või kõverdunud. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Kaduv umbrohi, peamiselt rukkis, prahipaikadel. Harva. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 219 | Alumiste lehtede tuped tihedalt pehmekarvased | 220 |
| 220 | Alumiste lehetuppede karvad 1-1,5 mm pikad | |
| Bromus hordeaceus L. - pehme luste | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hallikasroheline taim, lehed ja pähikud tihedalt pehmekarvased. Õied pähikus tihedalt koos. Õisik 1-12 cm pikk, tihe, ligistunud lühikeste harudega. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Liivikutel, teeäärtel, raudteedel, kuivadel nõlvadel. Paiguti. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 220 | Alumiste lehetuppede karvad 0,4-0,7 mm pikad | |
| Bromus arvensis L. - põldluste | ||
| Iseloomulikud tunnused: Väikeste tuttidena kasvav hallikas- või lillakasroheline taim. Lehetuped karvased. Õisik kuni 30 cm pikk, paljupähikuline, hõre, laiuv, peale õitsemist veidi longus. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Teraviljapõldudel, teeäärtel, raudteedel. Harva. Õitseb maist juulini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 221 | Keelekese asemel karvaring | 222 |
| 221 | Keeleke olemas, kilejas | 223 |
| 222 | Lehed pealt pikakarvased. Varred ainult ühe sõlmekohaga (alumises osas) | |
| Molinia caerulea (L.) Moench - harilik sinihelmikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tihedapuhmikuline taim õlgkollaste traatjate juurte ja teravate kõrretüügastega. Lehed kollakasrohelised, pealt pikakarvalised. Keelekese asemel karvaring. Õisik kitsas, pähikud 5-7 mm pikad, tumelillad. Kõrgus 30-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, rabaservadel, rabastuvates metsades, soistel niitudel, kuivendatud aladel. Sage. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 222 | Lehed pealt paljad, serval hajusalt karvased. Varrel rohkem kui üks sõlmekoht | |
| Danthonia decumbens (L.) DC. - harilik kastekaer | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed jäigad, pealt hallikasrohelised, alt rohirohelised, läikivad, karedad, servad hajusalt pikkade karvadega. Keelekese asemel karvaring. Õisik kuni 6 cm pikk, kitsas, harud püstised. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kergel liivasel mullal nõmmedel, metsaservades. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 223 | Pähikud 1-õielised | 224 |
| 223 | Pähikud 2 või rohkemaõielised | 233 |
| 224 | Pähikud üle 9 mm pikad | |
| Ammophila arenaria (L.) Link - rand-luidekaer | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõvu mättaid moodustav harkjalt harunev taim. Lehed kokkurullunud, jäigad, kuni 5 mm laiad. Keeleke 1-3 cm pikk. Õisik lühikeste ligistunud harudega, õlgkollane. Kõrgus 60-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mandri ja läänesaarte rannaluidetel. Harva. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 224 | Pähikud alla 9 mm pikad | 225 |
| 225 | Pähikud libledeta (luup!) | |
| Leersia oryzoides (L.) Sw. - jõgi-metsriis | ||
| Iseloomulikud tunnused: Pika roomava risoomiga heleroheline taim. Lehetuped väga karedad, ülemine lehetupp puhetunud ja ümbritseb sageli kogu õisikut. Lehed 6-8 mm laiad, servast karedad. Keeleke lühike. Pähikud 1-õielised. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kaldavees. Haruldane. Õitseb juulist septembrini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 225 | Pähikud kahe liblega | 226 |
| 226 | Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga | 227 |
| 226 | Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta | 230 |
| 227 | Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad | |
| Phalaris arundinacea L. - päideroog | ||
| Iseloomulikud tunnused: Pika roomava risoomiga, kogumikke moodustav taim. Lehed 1-1,5 cm laiad, paberjad, helerohelised. Keeleke 6 mm pikk. Alumised lehetuped paljad, roosakad. Õisik 10 cm pikk, tihe, kitsas. Pähikud roosakashallid. Kõrgus 50-200 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, loikudes, lamminiitudel, põldheinana. Sage. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 227 | Pähikus liblesid üks paar | 228 |
| 228 | Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!) | |
| Calamagrostis neglecta Gaertn., B.Mey. & Scherb. - püstkastik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõremurusalt kasvav taim. Lehed 2-4 mm laiad, jäigad, rullunud servadega, tumerohelised. Ohe välissõkla pikkune. Õisik püstine, kitsas, tihe, alati kokkutõmbunud harudega, roostepunane või lillakas. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soistel niitudel, puisniitudel, vesistel kallastel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 228 | Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad | 229 |
| 229 | Keeleke 8 (10) mm. Vars ei harune. Välissõklad 3 rooga (binokulaar!). Libled kitsaslantsetjad, pikalt ahenevad | |
| Calamagrostis epigejos (L.) Roth - jäneskastik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kuni 1 cm laiad, hallikasrohelised, servast hambulised. Keeleke kuni 10 mm pikk, narmastunud. Õisik kuni 35 cm pikk, tihe, hõlmine, roheline või kahvatulillakas. Kõrgus 60-180 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel liivadel, teede ääres, raiesmikel, männikutes. Sage. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 229 | Keeleke 1-3 mm. Varred harunevad alates suvest. Välissõklad 5 rooga (vahel eabaselgelt). Libled lantsetjad | |
| Calamagrostis canescens (Weber) Roth - sookastik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab hõremurusalt, suurte kogumikena. Kõrs tavaliselt suve teises pooles sõlmekohtadest harunenud. Lehed 2-5 mm laiad, nõrgad, pealt hõredalt pikakarvased. Õisik nõrk, hõbelillakas või heleroheline. Ohe pole märgatav. Kõrgus 50-180 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kraavikallastel, võsastikes, kuivendatud soodes, lodumetsades. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 230 | Välissõklad terava tipuga, peale viljumist kõvad ja läikivad | |
| Milium effusum L. - harilik saluhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõredate kogumikena kasvav hallikasroheline taim. Lehed 6-15 mm laiad, lühidalt teritunud tipuga. Õisik kuni 30 cm pikk, kuni 10 cm pikkuste peenikeste horisontaalselt harali harudega. Pähikud 3-4 mm pikad, peamiselt harude tippudes. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 230 | Välissõklad tömbi või sirge tipuga, pole peale viljumist kõvad | 231 |
| 231 | Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem | |
| Agrostis capillaris L. - harilik kasteheinl | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tihemurusalt kasvav maapealsete võsunditeta taim. Lehed kuni 4 mm laiad, pealt veidi karedad, alt siledad. Keeleke peaaegu puudub või kuni 1,5 mm pikk, tömp. Välissõkal ohtetu. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivematel niitudel, liivikutel, metsasihtidel, teeäärtel. Sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 231 | Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem | 232 |
| 232 | Risoomid rohkem kui 3 soomusja lehega. Lehed 5-10 mm laiad. Õisik lai ka peale õitsemist, 10-20 cm pikk, rõhtsate harudega | |
| Agrostis gigantea Roth - suur kastehein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõremurusalt kasvav maapealsete võsunditeta taim. Lehed kuni 10 mm laiad, karedad. Keeleke 4-8 mm pikk, lõhestunud. Pöörisõisik kuni 40 cm pikk, õitseajal laiuv, väga karedate harudega. Kõrgus 30-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lamminiitudel, veekogude kallastel, teeäärtel, põllupeenardel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 232 | Risoomid puuduvad või lühikesed, ilma soomusjate lehtedeta. Lehed 3-7 mm laiad. Õisik tõmbub peale õitsemist kokku, 5-15 cm pikk, harud püstised | |
| Agrostis stolonifera L. - valge kastehein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Pikkade maapealsete, sõlmekohtadel juurduvate võsunditega tihemurusalt kasvav taim. Lehed 2-5 mm laiad, lamedad, nõrgad, servast karedad. Keeleke 3-7 mm pikk, terve. Pöörisõisik 6-12 cm pikk, tihe, kitsas, harud karedad. Kõrgus 15-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, soodes, hõredates metsades, mererannal. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 233 | Õisik tihe, kas piklik-ruljas ja täha moodi või munajahõlmine | 234 |
| 233 | Õisik hõre, püramiidja väliskujuga | 238 |
| 234 | Pähikud 2-õielised, varrel ühe reana, õisik piklik, harunemata | |
| Melica nutans L. - longus helmikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõredate kogumikena kasvav taim. Alumised lehetuped purpurpunased, labata või lühikese labaga. Lehed 3-5 mm laiad, pealt hõredalt karvased, noorelt rullunud. Keeleke 1 mm pikk, tömp. Õisik ühekülgne. Pähikud lillakad, ühekülgselt rippuvad, lapikud. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Varjukates leht- ja segametsades. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 234 | Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb | 235 |
| 235 | Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris, alumine haru tavaliselt üle 2 cm pikk. Lehed enam-vähem paljad | |
| Dactylis glomerata L. - harilik kerahein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Moodustab mättaid. Lehetuped tugevalt lapikud, lehed 10 mm laiad, hallikasrohelised, noorelt pikuti kahekorra, hiljem renjad. Õisik püstine, sagaraline, heleroheline või lillakas. Välissõkal väikese ohtega. Kõrgus 30-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teede ääres, võsastikes. Sage. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 235 | Õisik ruljas, pole ühekülgne, kõik harud üle 2 cm pikad. Alumised lehed karvased | 236 |
| 236 | Pähikud alla 6 mm pikad | |
| Koeleria glauca (Schrad.) DC. - vesihaljas haguhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõrs alusel vanade tihedalt kuhjunud lehetuppede tõttu jämenenud. Lehed kitsad, 0,8-3 mm laiad, enamasti kokkurullunud, hallikasrohelised, jäigad. Keeleke kuni 1,5 mm pikk. Õisik kuni 10 cm pikk, kitsasruljas. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivasel pinnasel, paiguti. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 236 | Pähikud üle 6 mm pikad | 237 |
| 237 | Ilma pikkade roomavate risoomideta. Lehetuped hõredalt lühikarvased | |
| Koeleria macrantha (Ledeb.) Schult. - sale haguhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tihedapuhmikuline taim. Lehed 1-2 mm laiad, kokkurullunud, pikkade hõredate karvadega. Lehetuped harali või alaspidi karvadega. Keeleke 1 mm pikk, kõhrjas. Õisik kuni 6 cm pikk, tihe. Kõrs õisiku all vähem kui 2 cm ulatuses karvane. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivikutel, teede ääres, hõredates männikutes. Põhja- ja Kagu-Eestis. Haruldane. Õitseb maist juulini. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 237 | Pikkade roomavate risoomidega, kaarjalt tõusvate võsudega. Lehetuped tihedalt pehmekarvased | |
| Koeleria grandis Besser ex Gorski - suur haguhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõredapuhmikuline, kaarjalt tõusvate võsudega taim. Lehed 2-3 mm laiad, lamedad, lehetuped pehmekarvased. Keeleke 1 mm pikk, veidi kõhrjas. Õisik kuni 15 cm pikk, kitsas. Kõrs õisiku all 2 cm ulatuses lühikarvane. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivikutel, nõmmedel, hõredates männikutes. Paiguti, valdavalt Põhja- ja Ida-Eestis. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 238 | Pähikud südajad, rippuvad | |
| Briza media L. - keskmine värihein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Väikeste puhmikutena kasvav hallikasroheline taim. Keeleke kuni 1 mm pikk, tömp. Lehed paljad, näpu vahel katsudes otsekui niisked. Pähikud lapikud, munajad, paljad. Õisik 6-10 cm pikk, laiuv, hõre. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, metsalagendikel. Tavaline. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 238 | Pähikud pole südajad ega rippuvad | 239 |
| 239 | Pähikud ainult 2 õiega | |
| Catabrosa aquatica (L.) Beauv. - vesi-tarnhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Maapealsete roomavate võsunditega tumeroheline taim. Lehed 2-9 mm laiad, nõrgad, tipus järsult teritunud või tömbid. Keeleke 3-5 mm pikk, kolmnurkse tipuga.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel ja madalas vees, kraavides. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 239 | Pähikud 3 või enama õiega | 240 |
| 240 | Libled peaaegu pähiku pikkused. Pähikus keskel üks kahesooline õis ja servas 2 isasõit | |
| Hierochloë odorata (L.) P. Beauv. - harilik lõhnhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Ülemine kõrreleht olemas, vegetatiivsete võsude alusel pruunikad labata tuped. Lõhnab kumariini järgi. Pähikud ümarad, läikivad. Pähikuraag alusel paljas. Välissõkal tipus kileja äärisega, lühidalt teritunud, helepruun. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soostunud niitudel, veekogude ümbruses, mererannal, kraavikallastel. Hajusalt. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 240 | Libled pähikust oluliselt lühemad. Pähikus ainult kahesoolised õied | 241 |
| 241 | Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!) | 242 |
| 241 | Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga | 250 |
| 242 | Välissõkal ja libled teravad | 243 |
| 242 | Välissõkal ja libled tömbid või sirged | 245 |
| 243 | Alumine lible 7-8 mm pikk | |
| Bromus inermis Leyss. - ohtetu luste | ||
| Iseloomulikud tunnused: Sageli suurte murusate kogumikena, kus õitsvaid kõrsi vähe. Lehed 4-10 mm laiad, paljad, karedad. Keeleke 1-2 mm pikk, lõhestunud. Pähikud helerohelised või lillad, ohteid pole. Kõrgus 50-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsaservadel, teede ääres, kallastel, heinapõldudel. Sage. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 243 | Alumine lible 3-4 mm pikk | 244 |
| 244 | Lehed pealt enam-vähem siledad. Kõrvakesed paljad. Pöörise alumises sõlmekohas 2 haru, üks 1-3, teine 4-5 pähikuga | |
| Festuca pratensis Huds. - harilik aruhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 3-6 mm laiad, alt läikivad. Keeleke peaaegu puudub, kõrvakesed väikesed, paljad. Õisik kuni 20 cm pikk, kahe alumise ebavõrdse pikkusega haruga. Pähikud ohtetud. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, teeäärtel, hõredates metsades, madalsoodes, heinapõldudel. Sage. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 244 | Lehed pealt selgelt karedad. Kõrvakesed karvased. Pööriseharusid alumises sõlmes 2-3, igaüks 5-15 pähikuga | |
| Festuca arundinacea Schreb. - roog-aruhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tihedapuhmikuline. Lehed 3-10 mm laiad, tuhmrohelised, karedad, kõrvakesed poolenisti vart ümbritsevad, karvakestega tipul. Keeleke peaaegu puudub. Õisik kuni 35 cm pikk, kahekaupa männases asuvate pikkade harudega. Kõrgus 50-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel liivadel, mererannas, teeäärtel, puisniitudel, võsastikes. Lääne- ja Põhja-Eestis sage, Lõuna- ja Ida-Eestis paiguti. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 245 | Vähemalt ülemine lible 3 rooga (külgmised rood vahel lühikesed). Välissõkal rohkem kui 5 sageli ebaselge rooga | 246 |
| 245 | Libled 1 rooga. Välissõkal 7-9 selge rooga | 247 |
| 246 | Maapealsed võsundid puuduvad (taim moosdustab tihedaid puhmikuid) | |
| Puccinellia distans (Jacq.) Parl. - laiuv nadahein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Väikeste puhmikutena kasvav taim. Lehed lühikesed, lamedad, 1-3 mm laiad, vahel kokkurullunud, karedad. Keeleke 1-2 mm pikk, tömp. Pähikud hallikas- või lillakasrohelised. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Sooldunud pinnasel, laoplatsidel, prahipaikades, mererannal. Hajusalt. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 246 | Roomavad maapealsed võsundid olemas, juurduvad sõlmekohtades | |
| Puccinellia maritima (Huds.) Parl. - meri-nadahein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Võsud kaarjalt tõusvad. Lehed hallikasrohelised, lihakad, kahekorra, 1-1,5 mm laiad. Keeleke tömp, kuni 2 mm pikk. Pööriseharud püstised, lühikesed, siledad, pähikud roosakaslillad. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannikul ja üleujutatavatel rannaniitudel. Lääne-Eestis. Harva. Õitseb juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 247 | Pähikud 8-30 (40) mm pikad, 6-16 õiega. Varred püstised, lehetupp silinderjas | 248 |
| 247 | Pähikud 2-10 mm pikad, 3-11 õiega. Varred alusel tõusvad või lamavad, alumised lehetuped lapikud | 249 |
| 248 | Õisiku harud hoiduvad varrest eemale, alumised 2-4-kaupa, pähikuid harudel 8-15. Välissõkal 3,5-5 mm pikk | |
| Glyceria plicata (Fr.) Fr. - voldine parthein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed rohirohelised, 5-8 mm laiad, pikalt teritunud. Lehetuped lapikud, paljad. Keeleke 3-6 mm, pikalt teritunud. Tolmukad kollased. Õisik valkjasroheline või lillakas, laiuv. Kõrgus 40-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Märgadel teedel, kraavides, veekogude kallastel. Sage. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 248 | Õisikuharud hoiduvad vastu vart, alumised üksikult või paarikaupa, pähikuid harudel 3-4. Välissõkal 5,5-7,5 mm pikk | |
| Glyceria fluitans (L.) R. Br. - harilik parthein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehetuped lapikud, alumised ristroodudega. Lehed 5-8 mm laiad, lühidalt teritunud. Tolmukad lillad. Õisik kitsas, peatelje ligi hoiduvate püstiste harudega. Keeleke 5-8 mm pikk, tipus pika kitsa teravikuga. Kõrgus 40-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, kraavides, mererannas, vesistes kohtades. Tavaline. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 249 | Varred 5-10 mm läbimõõdus. Lehed 10-20 mm laiad, järsult aheneva tipuga. Tolmukaid 3. Tolmukapea üle 0,8 mm pikk | |
| Glyceria maxima (Hartm.) Holmb. - suur parthein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 10-20 mm laiad, oliivrohelised, järsult ahenenud. Keeleke 2-4 mm pikk. Lehetuped tugevalt lapikud, alumised ristroodudega. Õisik 15-30 cm pikk, püstine, sageli üle 10 cm pikkuste karedate laiuvate harudega. Kõrgus 75-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude mudastel kallastel ja madalas vees, luhaniitudel. Hajusalt mandriosas. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 249 | Varred 4-5 mm läbimõõdus. Lehed 4-9 mm laiad, pikalt teritunud tipuga. Tolmukaid 2. Tolmukapea kuni 0,8 mm pikk | |
| Glyceria lithuanica (Gorski) Gorski - kahar parthein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehetuped ruljad, karedad. Lehed 4-9 mm laiad, pikalt teritunud, rohirohelised. Keeleke 1-2,5 mm pikk. Õisik õrn, roheline, 15-25 cm pikk, ühekülgselt rippuvate harudega. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes leht- ja segametsades, kraavikallastel, metsasihtidel. Paiguti, valdavalt Ida- ja Edela-Eestis. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 250 | Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane | |
| Poa annua L. - murunurmikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kollakas- või puhasroheline tihedate madalate kogumikena kasvav taim. Lehetuped pisut lapikud. Lehed 2-5 mm laiad, nõrgad, tipus järsult paadikujuliselt ahenevad. Keeleke kuni 2 mm pikk, teritunud tipuga. Õisik hõre, püramiidjas, 4-6 cm pikk. Kõrgus 5-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Tallatud kohtades niitudel ja karjamaadel, teeradadel, põldudel, aedades. Sage. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 250 | Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas | 251 |
| 251 | Varred tugevalt lapikud kas ülaosas või alaosas | 252 |
| 251 | Vars ruljas, pole lapik | 253 |
| 252 | Vars üleni lapik, nurkjalt tõusev. Lehed kokkuvolditud, 1-2 mm laiad | |
| Poa compressa L. - lapik nurmikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõrs üleni lapik, nurkjalt tõusev. Lehed 1-4 mm laiad, tipus paatjad. Keeleke 0,5-1,5 mm pikk, tömp. Õisik 2-6 cm pikk, tihe, lünklik. Pähikud hallikasrohelised. Kõrgus kuni 40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel nõlvadel, teeäärtel, rusul, müüridel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 252 | Varre alumine osa tugevalt lapik. Lehed lamedad, 3-9 mm laiad | |
| Poa remota Forselles - kahar nurmikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Pika roomava risoomiga kollakasroheline taim. Alumised lehetuped kaheteraliselt lapikud, kuni 1 cm laiad, karedad. Lehed 5-15 mm laiad, tipus järsult paatjalt ahenenud. Keeleke kuni 3 mm pikk, teritunud tipuga. Õisik 12-30 cm pikk, laiuv, pikkade karedate harudega. Õite alusel karvad puuduvad. Kõrgus 60-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes leht- ja segametsades, kaldavõsastikes. Paiguti. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 253 | Õisiku alumises sõlmes ainult 1 või 2 haru | |
| Poa alpina L. - alpi nurmikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tihedate madalate mätastena kasvav taim. Võsude alusel vanadest lehetuppedest moodustunud tihe lühike paksend. Lehed lamedad, 2-4 mm laiad, hallikasrohelised. Alumised lehetuped ruljad. Keeleke kuni 3,5 mm pikk, kolmnurkse tipuga. Õisik 3-7 mm pikk, tihe, pähikud hallikaslillad. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Põhja-Eesti loodudel ja paemurdudes. Harva. Õitseb juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 253 | Õisiku alumises sõlmes 3-8 haru | 254 |
| 254 | Keeleke üle 1 mm pikk, terav | 255 |
| 254 | Keeleke puudub või alla 1 mm pikk | 256 |
| 255 | Ülemise lehe keeleke 5-10 mm pikk. Välissõkal selgete roodudega | |
| Poa trivialis L. - harilik nurmikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Maapealsete võsunditega taim. Alumised lehetuped lapikud, karedad. Lehed kuni 5 mm laiad, alumisel pinnal läikivad, tipus paatjalt ahenevad. Keeleke 3-7 mm pikk, teritunud tipuga. Õisik pikkade peente harudega, kuni 16 cm pikk, rohkepähikuline. Kõrgus 20-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, põllul, metsas, teeäärtel. Sage. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 255 | Ülemise lehe keeleke 1-2,5 mm pikk. Välissõkal roodudeta | |
| Poa palustris L. - soonurmikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõremurusalt kasvav pika roomava risoomiga taim. Kõrred sageli sõlmedest juurduvad, kõrgelt lehistunud. Lehed 2-4 mm laiad, lõdvad. Alumised lehetuped ruljad, siledad. Keeleke kuni 5 mm pikk, teritunud, välispinnal valgete karvakestega. Õisik hõre, laiuv. Pähikus õie alusel kähar karvatutt. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel ja puisniitudel, veekogude kallastel, võsastikes, prahipaikades. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 256 | Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad | |
| Poa nemoralis L. - salunurmikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõredate puhmastena kasvav heleroheline taim. Kõrs peenike, ümar. Lehed 1-2 mm laiad, pikalt teritunud tipuga, hoiavad rõhtsalt. Keeleke puudub või on väga lühike. Lehetuped ruljad. Õisik 5-12 cm pikk, hõre.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, võsastikes. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 256 | Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad | 257 |
| 257 | Varred enamasti üksikult, alusel väheste vanade lehetuppede jäänustega. Libled enam-vähem võrdsed, teravnevad, enamasti mõlemad 3 rooga | |
| Poa subcaerulea Sm. - ligunurmikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kaarjalt tõusvate kõrtega taim. Ülemine leht 1-2(3) cm pikk, lehed tipus järsult paatjalt ahenevad. Keeleke 1-2,5 mm pikk, tömp. Õisik püramiidjas, rõhtsate paarikaupa asuvate harudega. Kõrgus 7-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel liivastel või soostunud kohtades elamute ümbruses, rannikupiirkonnas. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 257 | Varred mitmekaupa, sageli puhmikutena, paljude vanade lehetuppede jäänustega alusel. Libled ebavõrdsed, teravad, alumine 1 rooga | 258 |
| 258 | Taim hõredalt karvane. Alumised lehed lamedad või renjad, palju lühemad kui vars. Keeleke laskub lehetupe servale | |
| Poa pratensis L. - aasnurmikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehetuped lapikud, siledad. Lehed 2-6 mm laiad, tipus järsult paadikujuliselt ahenevad. Keeleke 0,1-1 mm pikk, tömp. Õisik piklik, tihe, kuni 10 cm pikk, harud 3-7-kaupa männases. Pähikus õie alusel kähar karvatutt. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Karjamaadel, niitudel, teeäärtel, hõredates metsades, kesadel, põldudel. Sage. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 258 | Taim tihedalt karvane. Alumised lehed tugevalt kokkurullunud, harjasjad, sama pikad kui vars. Keeleke pole laskuv | |
| Poa angustifolia L. - ahtalehine nurmikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed pikad ja väga kitsad, harjasjad. Kõrrelehed 1-1,5 mm laiad, paadi nina moodi tipuga, pealt karvased. Taimed tupesiseste võsudega, mis on ümbritsetud vanade lehetuppedega. Õisik 7-10 cm pikk, piklik. Välissõkla alusel kähar karvatutt. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel nõlvadel, teeäärtel, loodudel, hõredates männikutes. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 259 | Lihakate lehtedega taimed | 260 |
| 259 | Lehed õhukesed, pole lihakad | 264 |
| 260 | Juurmised lehed tiheda rosetina | |
| Jovibarba globifera (L.) J.Parn. - võsu-liivsibul | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed lihakad, paljad. Õiteta võrsete lehed tiheda sibulataolise juurmise kogumikuna, õisi kandvate varte lehed vahelduvalt. Tupp- ja kroonlehti 6. Õied roosakad, õisikus. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lõuna- ja Kagu-Eesti liivastes männikutes, paiguti. Ka ilutaimena. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 260 | Juurmised lehed puuduvad või pole rosetina | 261 |
| 261 | Lehed lamedad, üle 1 cm laiad | 262 |
| 261 | Lehed pole lamedad, alla 1 cm laiad | 263 |
| 262 | Ülemised lehed vastakud või 3-kaupa männases. Õied kollased | |
| Sedum maximum (L.) Suter - suur kukehari | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lihakad, terveservalised, piklikovaalsed, alusel südajalt laienenud, enam-vähem varreümbrised. Õied valged või kollakasvalged, paljuõielistes tipmistes õisikutes. Kõrgus 30-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel põldudel, kruusaaukudes, loodudel. Kohati. Õitseb juulist oktoobrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 262 | Ülemised lehed vahelduvalt. Õied roosad | |
| Sedum telephium L. - verev kukehari | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lihakad, lapikud, piklikovaalsed, alusel kiiljalt ahenevad, rootsutud. Õied punased või roosakaspunased, õisikus. Kõrgus 25-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivasel pinnasel, söötidel. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 263 | Õied valged kuni roosad | |
| Sedum album L. - valge kukehari | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed rohelised või punakad, lihakad, ruljad, veidi laieneva või tömbi tipuga. Õied raolised, valged, hõredas õisikus. Kõrgus 7-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Loodudel, paekivil, ka ilutaimena. Paiguti, peamiselt Loode- ja Lääne-Eestis. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 263 | Õied kollased | |
| Sedum acre L. - harilik kukehari | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed rohelised, lihakad, ruljad, tipus ahenevad. Õied kollased, peaaegu raotud, tihedas õisikus. Kõrgus 3-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel loodudel, liivastel aladel, kividel, teeservades. Sage. Kasvatatakse ka kiviktaimlates. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 264 | Õied üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes | 265 |
| 264 | Õied pole üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes | 319 |
| 265 | Kõik õied keele taolised (keelõied, asümmeetrilised) | 266 |
| 265 | Putkõied olemas, keelõied puuduvad või on ainult korvõisiku servas | 282 |
| 266 | Lehed selgelt paralleelsete roodudega | 267 |
| 266 | Leherood pole paralleelsed ega halvasti nähtavad | 268 |
| 267 | Lehed süstjad, varreümbrised, hallikasrohelised. Üldkatise lehed ühe reana. Seemnis lõpeb pika nokaga | |
| Tragopogon pratensis L. - harilik piimjuur | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed süstjad, hallikasrohelised, terveservalised, varreümbrised, paljad. Õisikud helekollased, 3-4 cm läbimõõdus, üksikult varte tippudes. Üldkatise lehed ühe reana, enam-vähem servmiste keelõite pikkused. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Teeservadel, niitudel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 267 | Lehed laiemad, põhiliselt juurmised, tumerohelised. Üldkatise lehed mitme reana. Seemnis nokata | |
| Scorzonera humilis L. - madal mustjuur | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed süstjad või lineaalsüstjad, tipu suunas pikalt ahenevad, terveservalised, tumerohelised, üsna jäigad. Enamik lehti juurmised, varrelehti 1-3, juurmistest väiksemad. Õisikud suured, kollased, 4 cm läbimõõdus. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, rannaniitudel ja loodudel, kuivades männikutes. Tavaline, peamiselt Põhja- ja Lääne-Eestis. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 268 | Õitsvad varred lehtedeta (kõik lehed juurmised) | 269 |
| 268 | Õitsvad varred lehtedega | 275 |
| 269 | Leheserv terve. Roomavate võsunditega taimed | |
| Pilosella officinarum F.W. Schultz et Sch. Bip. - harilik karutubakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim ühe suure kollase õisikuga lehitu varre tipus. Üldkatis 8-12 mm pikk, karvane. Lehtede alumine pind viltjas, väga tihedalt tähtkarvane. Uueneb maapealsete võsunditega. Kõrgus 5-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel valgusrikastel kasvukohtadel sage. Õitseb maist juulini. Märkused: Karutubaka liike on Eestis üle kahekümne, aga nad on raskesti eristatavad ja siin määrajas ei käsitleta. Karutubakad on lähedased hunditubaka liikidele. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 269 | Leheserv hambuline. Roomavate võsunditeta taimed | 270 |
| 270 | Korvõisikud üksikult harunemata varte tippudes | 271 |
| 270 | Õisikud pole üksikult, varred harunevad | 272 |
| 271 | Õitsvad varred karvased või peaaegu paljad, pole siledad ega seest õõnsad. Seemnise lendkarvad (pappus) sulgjad (vaadake keskmisi seemniseid) | |
| Leontodon hispidus L. - kare seanupp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise kodarikuna, enamasti lõhestumata, hambulise servaga, karvased või paljad. Varred enamasti 1 või 2 õisikuga, karvased või paljad, harva väikeste kõrglehtedega. Õied kollased keelõied. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel puisniitudel, niitudel, loodudel, metsaservadel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 271 | Õitsvad varred paljad, siledad, seest õõnsad. Seemnise lendkarvad (pappus) harunemata (luup!) | |
| Taraxacum officinale Weber in Wiggers s.l. - harilik võilill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed piimmahlaga. Lehed juurmise kodarikuna, lõhestunud, hambulised, paljad. Õisikuvarb paljas. Õied kollased, korvõisikus, õisikud ühekaupa. Seemnised ruljad, lendkarvadega. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teeservades, jäätmaadel, umbrohuna. Õitseb maist juunini. Tavaline. Märkused: Väga keerulise süstemaatikaga rühm, mida võib käsitleda ühe kollektiivliigina nagu siin määrajas. Spetsialistid eristavad Eestis üle 150 võililleliigi. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 272 | Seemnise lendkarvad harunemata (luup!) | |
| Crepis praemorsa (L.) Walther - tömbijuurene koeratubakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed ainult juurmised, terved, 2-5 cm laiad, hõredalt hambulised või terveservalised, pehmekarvased. Vars lehtedeta, liitõisik pikliku kobarana. Õied kollased. Kõrgus 20-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, puisniitudel, loodudel, nõlvadel. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 272 | Vähemalt keskmiste seemniste lendkarvad sulgjad | 273 |
| 273 | Õisikupõhi paljas (eemaldage kõik õied ja vaadake luubiga) | |
| Leontodon autumnalis L. - sügisene seanupp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise kodarikuna, sügavalt sulgjagused, paljad. Varred 2-7 õisikuga, paljad, ülemises osas väheste kõrglehtedega. Õied kollased. Kõrgus 10-30(40) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, mererannas, jäätmaadel. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 273 | Õisikupõhi karvane | 274 |
| 274 | Juurmisd lehed kuni 2 cm laiad, ilma tumedate täppideta. Lendkarvad sulgjad ainult keskmistel seemnistel (luup!) | |
| Hypochaeris radicata L. - püsik-põrsashein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise kodarikuna, sulghõlmised, kuni 10 cm pikad ja 2 cm laiad. Varred paljad, väikeste naaskeljate kõrglehtedega. Õied kollased keelõied, õisikud kuni 3 cm läbimõõdus, 2-3- kaupa. Seemned lendkarvadega. Kõrgus 25-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades männikutes, nõlvadel, enamasti liivasel pinnasel. Lõuna-Eestis, paiguti. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 274 | Juurmised lehed 4-6 cm laiad, enamasti tumedate täppidega. Lendkarvad sulgjad kõigil seemnistel | |
| Hypochaeris maculata L. - veishein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise kodarikuna, äraspidimunajad, terved, suured, 10-20 cm pikad ja kuni 9 cm laiad. Vars eriti alumises osas karekarvane, alusel soomusjate lehtedega. Õied kollased. Kõrgus 25-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades hõredates metsades, metsaservadel, raiesmikel, puisniitudel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 275 | Õied sinised | 276 |
| 275 | Õied kollased | 277 |
| 276 | Õisikud rootsulised. Seemnised üle 1 cm pikad, pika nokaga | |
| Lactuca sibirica (L.) Maxim. - siberi piimikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed harilikult terved, vahel mõne suure hambaga, õhukesed, rohelised. Õied sinised. Üldkatise lehed tihedate violetsete täppidega. Pappuse karvad kollakad. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannal, veekogude kallastel. Põhja-Eestis. Haruldane. Õitseb augustis, septembris. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 276 | Õisikud peaaegu rootsutud, lühikeste kõrglehtede kaenaldes. Seemnised alla 3 cm pikad, nokata | |
| Cichorium intybus L. - harilik sigur | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed ebakorrapäraselt sulghõlmised, pooleldi varreümbrised, karedalt lühikarvased. Õied sinised, õisikud 3-4(5) cm läbimõõdus, rühmadena varrel. Kõrgus 40-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teede servadel, jäätmaadel, elamute ümbruses, kasvatatakse aedades. Hajusalt. Õitseb juulist septembrini. Märkused: Juurikaid kasutatakse sigurikohvi tegemiseks. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 277 | Seemnised lendkarvadeta (võimalik vaadata ka õitsemise ajal: tehke õisik katki ja vaadake õite aluseid) | |
| Lapsana communis L. - harilik linnukapsas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed rootsulised, kanneljad, varrelehed süstjad, lõhestumata, rootsutud. Õied kollased, õisikud 0,7-1,2 cm läbimõõdus, kännasjas liitõisikus. Seemned lendkarvadeta. Kõrgus 25-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Varjukates metsades, parkides, raiesmikel, prahipaikadel. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 277 | Seemnised lendkarvadega | 278 |
| 278 | Lendkarvad sulgjad (luup!) | |
| Picris hieracioides L. - kare mõrkjas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars ja lehed karedate haakjate karvadega. Vars üleni lehistunud, juurmised lehed õitseajaks kuivanud. Varrelehed pooleldi varreümbrised, terveservalised või hambulised. Üldkatise lehed paiknevad katusekivide taoliselt. Õied kollased. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Võsastikes, salumetsades, metsa- ja teeservades, prahipaikadel. Harva. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 278 | Lendkarvad lihtsad, harunemata | 279 |
| 279 | Korvõisikud vihmavarjutaolise sarikja liitõisikuna. Seemnisd tipus paksenenud | |
| Hieracium umbellatum L. - sarik-hunditubakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varrelehed aheneva alusega, enamasti rullunud servaga. Üldkatise lehed tipul tagasi käändunud, mustjasrohelised, paljad või lühikeste karvadega. Taimed mitmeti karvastunud, karedatest lihtkarvadest pikkade villkarvadeni. Õied kollased, korvõisikud koondunud liitõisikusse. Kõrgus 10-140 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel kasvukohtadel, kaldavõsastikes, söötidel, metsaservadel. Tavaline. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 279 | Korvõisikud pole vihmavarjutaolise liitõisikuna. Seemnised tipus ahenevad | 280 |
| 280 | Üldkatise lehtede sisekülg paljas (luup!), väliskülg tumedate karvadega. Niiskete kohtade taimed | |
| Crepis paludosa (L.) Moench - soo-koeratubkas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars alumises osas sageli violetjaspunakas. Lehed paljad, äraspidimunajad või kanneljad. Õied kollased. Emakasuue rohekasmustjas. Pappus määrdunudvalgetest murduvatest karvadest. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lodumetsades, niisketel ja soistel niitudel, veekogude kallastel. Sage. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 280 | Üldkatise lehtede sisekülg siidkarvane, väliskülg ilma tumedate karvadeta. Kuivemate paikade taimed | 281 |
| 281 | Ülemised lehed kitsaslineaalsed, rullunud servaga. Seemnised tumepruunid, 10 ogalise roidega (luup!) | |
| Crepis tectorum L. - liiv-koeratubakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars okslik, hallroheline, lidus karvadega või paljas. Juurmised lehed vastu maad, aluse poole ahenenud, sopilishambulised. Varrelehed lõhestumata. Õied tumekollased. Emakasuue rohekaspruun. Kõrgus 5-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Liivikutel, liivastel põldudel, loodudel, teeservadel, kuivadel nõlvadel. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 281 | Ülemised lehed lamedad, pole lineaalsed. Seemnised kollased, 13-20 sileda roidega | |
| Crepis biennis L. - kaheaastane koeratubakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars lehistunud, lehed sulghõlmised või –jagused, varrelehed veidi varreümbrised. Õied kollased, õisikud 2,5-3 cm läbimõõdus, hõredas liitõisikus. Seemned kollased, valgete lendkarvadega. Kõrgus 40-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Lubjalembene, metsa- ja teeservades, põllupeenardel, raiesmikel. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 282 | Taime lehed ja/või varred ogalised | 283 |
| 282 | Taimed pole ogalised | 284 |
| 283 | Vars ei harune või haruneb vähe, õisikuid 1-3. Lehed pealt rohelised, alt valgeviltjad | |
| Cirsium heterophyllum (L.) Hill - villohakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed alt valgeviltjad, pealt paljad, tumerohelised, terved või lõhestunud. Õisikud 1-3-kaupa, purpurpunased, suured, läbimõõt 3-4 cm. Ühekojaline, mõlemasuguliste õitega taim. Kasvab enamasti hõremurusate kogumikena. Kõrgus 25-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niiskematel niitudel ja puisniitudel, metsasihtidel ja –servadel, veekogude kallastel. Tavaline. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 283 | Varred ülaosas harunenud, paljude õisikutega. Lehed mõlemalt poolt rohelised | |
| Cirsium arvense (L.) Scop. var. mite Wimm. et Grab. - põldohakas | ||
| >Iseloomulikud tunnused: Vars enam-vähem paljas, ogatiivuline vaid lehe alusel. Lehed mõlemalt poolt paljad, tugevate ogadega. Õied hele-purpurlillad, õisikud 1-1,5 cm läbimõõdus. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannas ja prahipaikades, tavalisem Lääne- ja Põhja-Eestis. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 284 | Kõik õied korvõisikus erekollased kuni kahvatukollased | 285 |
| 284 | Vähemalt mõned õied pole kollased | 300 |
| 285 | Õied ilmuvad enne lehti. Lehed südaja alusega, pealt tumerohelised, alt valgeviltjad | |
| Tussilago farfara L. - harilik paiseleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Õisikud üksikult, kuldkollased, pärast õitsemist longus. Vars kaetud pisikeste soomusjate võrkvillaste lehtedega. Risoom pikk. Juurmised lehed südajad, hambulised, alt tihedalt valgeviltjad, pealt tumerohelised, paljad, ilmuvad peale õitsemist. Kõrgus 5-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kraavikallastel, nõlvadel, mererandadel, liivasel või savikal pinnasel, põldudel ja aedades umbrohuna. Sage. Õitseb aprillis, mais. Märkused: Ravimtaim. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 285 | Õied ilmuvad peale lehti. Lehed teistsugused | 286 |
| 286 | Lehed ja varred hallikarvased. Keelõied puuduvad või alla 5 mm pikad | 287 |
| 286 | Taimed pole hallikarvased. Keelõied olemas, üle 5 mm pikad | 291 |
| 287 | Õisikud vihmavarjutaolise kännasja liitõisikuna varre tipus | |
| Helichrysum arenarium (L.) Moench - harilik käokuld | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim valgeviltjas. Lehed süstjad. Õisikud kollased või oranžid, 5-6 mm läbimõõdus. Võib kasvada väikeste mätastena. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivastel nõlvadel ja põlluservadel. Harva, peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 287 | Õisikud ei ole kännasja liitõisikuna | 288 |
| 288 | Mitmeaastased niiskete või parasniiskete kohtade taimed. Üldkatise lehed pruunid või määrdunudkollased | 289 |
| 288 | Üheaastased kuivade kohtade taimed. Üldkatise lehed valkjad | 290 |
| 289 | Varred 5-20 cm pikad. Õisikud 3-20-kaupa nutitaolistes liitõisikutes varte ja varreharude tippudes. Niiskel savi- ja turbapinnasel | |
| Gnaphalium uliginosum L. - soo-kassiurb | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim üleni hallikarvane, kõik harud lõpevad nutitaoliste liitõisikutega. Lehed lineaalsed või süstjad, rootsuks ahenevad, terveservalised. Õisikud 2-3,5 mm läbimõõdus, lehtedest ümbritsetud. Õied kollased. Kõrgus 4-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Niiskel savi- ja turbapinnasel, kultuurist mõjutatud paikades. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 289 | Varred 20-50 (70) cm pikad. Õisikud pikas kitsas liitõisikus, mis moodustab vähemalt 1/3 taime pikkusest. Liivastel aladel | |
| Gnaphalium sylvaticum L. - mets-kassiurb | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taime alusel rohkesti mitteõitsvaid võsundeid. Vars hõredalt hallviltjas. Juurmised lehed süstjad, varrelehed lineaalsed, terveservalised, pealt paljad, tumerohelised, alt valgeviltjad. Õisikud 3-4 mm läbimõõdus, pikas kitsas kobarataolises liitõisikus, mis sageli moodustab poole taime pikkusest. Õied kollased. Kõrgus 15-45 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsaservades, raiesmikel, sihtidel, teeservadel. Tavaline. Õitseb juulis, augustis Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 290 | Taimed juba aluselt harkjalt harunenud. Õisikute nutid varte tippudes ja harude kaenaldes | |
| Filago minima (Sm.) Pers. - väike paganapea | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim rohekashall, karvane, kuid mitte viltjas. Vars juba alusel harkjalt harunenud. Üldkatise lehed ainult alusel viltkarvased, tipus õlgjalt läikivad. Õied kollased. Õisikud 3-4 mm läbimõõdus, lehtedest pikemad.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Liivastel kasvukohtadel. Harva. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 290 | Vars keskkohast kõrgemal pöörisjalt harunenud. Õisikute nutid ja üksikud õisikud pöörisja liitõisikuna | |
| Filago arvensis L. - põld-paganapea | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed valge- või hallviltjad. Vars sirge või keskkohast kõrgemal harunenud. Üldkatise lehed tipuni viltkarvased. Õisikud lehtedest lühemad, 4-5 mm läbimõõdus. Õied kollased. Kõrgus 7-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kuivadel liivastel kasvukohtadel. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 291 | Üldkatise lehed ühe reana (vahel pisikeste lisalehekestega alusel) | 292 |
| 291 | Üldkatise lehed 3 või enama reana | 296 |
| 292 | Juurmiste ja alumiste varrelehtede rootsud alusel laia tupena | |
| Ligularia sibirica (L.) Cass. - harilik kobarpea | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed pikarootsulised, südaja alusega, paljad või pisut viltjad, ülemised kolmnurkjad. Õied kollased, õisikud 2,5-3,5 cm läbimõõdus, 10-30-kaupa pika kobarja tipmise liitõisikuna. Kõrgus 25-110 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Ida-Eesti soistel niitudel, jõelammidel. Haruldane. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: LK I kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 292 | Juurmiste ja alumiste varrelehtede rootsud pole tupena | 293 |
| 293 | Üldkatise lehtede alusel väikesed lisalehekesed | 294 |
| 293 | Üldkatise lehtede alusel väikesi lisalehekesi pole | 295 |
| 294 | Keelõisi 10-20 | |
| Senecio paludosus L. - soo-ristirohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed korrapäraselt hambulise servaga, teravatipulised, paljad, pealt tumerohelised ja läikivad, alt karvased, heledamad. Vars paljas. Õied kollased, õisikus keelõisi 12-16. Esineb väliskatis. Kõrgus 50-140 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, soodes, lodumetsade sihtidel. Hajusalt. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 294 | Keelõisi (1)5-8(10) | |
| Senecio fluviatilis Wallr. - jõgi-ristirohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed rootsutud, peaaegu paljad, korrapäraselt peensaagja servaga. Kodarikulehed enamasti õitseajaks kuivanud. Õied kollased, õisik enamasti 8-12 keelõiega. Lisakatis üldkatisega ühepikkune. Kõrgus 50-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Põlluservadel, jäätmaadel. Harva. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 295 | Vars alla 1 cm läbimõõdus, näärmekarvadeta. Seemnis ruljas või tömpide roietega | |
| Senecio integrifolius (L.) Clairv. - lood-ristirohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kodarikulehed õitseajal alati olemas, varrelehtedest tunduvalt suuremad. Varrelehed aheneva alusega, laskuvad. Õisikuid vähe, suhteliselt suured. Keelõisi õisikus 10-15, kuldkollased. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastel kuivadel niitudel. Paiguti, enamasti Põhja- ja Lääne-Eestis. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 295 | Vars 1-4 cm läbimõõdus, tihedalt näärmekarvane, veidi kleepuv. Seemnis tiivuliste roietega | |
| Senecio congestus (R. Br.) DC. - muda-ristirohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed ebakorrapäraselt hambulise servaga või sopilised, tömbi tipuga, udemelised kuni paljad, tuhmid. Kodarikulehed tavaliselt õitseajaks kuivanud, kui mitte, siis varrelehtede sarnased. Vars näärmekarvadest pihkane, udemelis-viltjas. Õied kollased, õisikus tavaliselt 12-16 keelõit. Üldkatis üherealine. Kõrgus 15-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, turbaaukudes, lodumetsades. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 296 | Seemnised lendkarvadeta, kõverdunud. Üheaastane | |
| Calendula officinalis L. - harilik saialill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kollakasrohelised, paljad või hõredalt karvased, piklik-äraspidimunajad, iseloomuliku lõhnaga. Õisikud 4-5 cm läbimõõdus. Keelõied kollased või oranžid, üldkatise lehtedest kaks korda pikemad. Putkõied kollased, oranžid või pruunid. Seemned erineva kujuga. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Ilu- ja ravimtaim, vahel metsistub. Õitseb juulist oktoobrini. |
 |
|
| 296 | Seemnised lendkarvadega, pole kõverdunud. Mitmeaastased | 297 |
| 297 | Õisikuid palju, alla 2 cm läbimõõdus | 298 |
| 297 | Õisikuid üks või mõni, läbimõõt üle 2 cm | 299 |
| 298 | Liitõisik püstiste harudega. Üldkatis 4,5-8 mm pikk | |
| Solidago virgaurea L. - harilik kuldvits | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars paljas, harva ülaosas veidi karvane. Lehe pearood paljude harunenud külgroodudega. Õied kollased. Õisikute pikkus ja läbimõõt 9-15 mm. Üldkatis 6-7 mm pikk. Õisikud koondunud liitõisikusse, mille harud püstised. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, võsastikes, nõlvadel, metsades, raiesmikel. Sage. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 298 | Liitõisiku harud horisontaalsed, laiuvad. Üldkatis 2-4,5 mm pikk | |
| Solidago canadensis L. - kanada kuldvits | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred tihedalt karvased vähemalt ülaosas. Lehed kahe külgrooga, mis kulgevad pearooga enam-vähem paralleelselt. Õied kollased. Õisikud 4-5 mm pikad ja 3-4 mm läbimõõdus, üldkatis 2-2,8 mm pikk. Õisikud kaarjates kobarates, mis on koondunud laiuvaks liitõisikuks. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Ilutaim, metsistunult hajusalt. Invasiivne. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 299 | Lehed jäigad, pealt selgelt võrkroodsed, läikivad | |
| Inula salicina L. - pajuvaak | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars tihedalt lehistunud, paljas, vaid ülaosas üksikute karvadega. Lehed piklikud, kuni 2 cm laiad, pealt läikivad, paljad, silmapaistvalt võrkroodsed, jäigad. Õied kollased. Seemnised paljad. Kõrgus 20-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, metsaservades, loodudel. Tavaline. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 299 | Lehed pehmed, ei läigi, pealt siidkarvased, pole võrkroodsed | |
| Inula britannica L. - inglise vaak | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars tihedalt lehistunud, siidkarvane. Lehed piklikud, kuni 2 cm laiad, tuhmid, pehmed, siidkarvased, pealmisel pinnal külgrood ebaselgelt näha. Õied kollased. Seemnised lühikarvased. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soistel niitudel ja võsastikes, niiskel liival jõgede ja järvede kallastel. Paiguti, peamiselt Ida-Eestis. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 300 | Lehed sirge kuni südaja alusega | 301 |
| 300 | Lehed rootsu suunas aheneva alusega | 306 |
| 301 | Üldkatis ruljas, katiselehed ogadeta | 302 |
| 301 | Üldkatis ümar, katiselehed ogakestega | 303 |
| 302 | Juurmised lehed ümarad, väga suured, hõlmadeta, ebaühtlaselt hambulised, alt õhukeselt hallviltjad. Üldkatise lehe tipp ei ole ripsmeline | |
| Petasites hybridus (L.) G. Gaertn., B. Mey. & Scherb. - harilik katkujuur | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed väga suured, lehelaba läbimõõt 25-70 cm, leherootsu pikkus kuni 1 m. Juurmised lehed ümardunud, südaja alusega, ebakorrapäraselt sakilise servaga, alt õhukeselt hallviltjad. Vars punakas, hõredakarvane. Õied lillakasroosad, haisvad. Õisikud tihedates kobarjates liitõisikutes, mis peale õitsemist on kuni 60 cm pikad. Õitsevad enne lehtede ilmumist. Kõrgus 15-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Varem kultiveeritud, nüüdseks naturaliseerunud. Kaldaäärsetel aladel ja nõlvakutel parkides, asulates ja asulate ümbruses. Harva. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 302 | Juurmised lehed kolmnurksed, alusel 2-3 hõlmaga, peenesaagja servada, alt tihedalt valgeviltjad. Üldkatise lehe tipp ripsmeline | |
| Petasites spurius (Retz.) Rchb. - villane katkujuur | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed kolmnurksed, alusel 2 või 3 hõlmaga, peensaagja servaga, alt tihedalt valgeviltjad. Õied kollakasvalged, õisiku läbimõõt 7-10 mm, pikaraolised, ümarates liitõisikutes. Õitseb enne lehtede ilmumist. Kõrgus 20-65 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannal, suuremate järvede ja jõgede kallastel, harvem sisemaal liivasel pinnasel. Paiguti. Õitseb aprillis, mais. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 303 | Üldkatis tihedalt võrkvillane | |
| Arctium tomentosum Mill. - villtakjas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed suured, munajad, pikarootsulised. Korvõisikud kerajad, varte tippudes kännasjate liitõisikutena. Õied purpurpunased, üldkatise lehekestest pikemad. Õisikud kerajad, 2-3 cm läbimõõdus. Üldkatis enamasti tihedalt võrkvillane, sisemised üldkatise lehekesed sageli punakad. Kõrgus 50-200 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Kõnnumaadel, teeservades, parkides, õuedes, jõekallastel. Sage. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 303 | Üldkatis pole võrkvillane | 304 |
| 304 | Õisiku üldkatis 15-18 x 15-25 mm | |
| Arctium minus (Hill) Bernh. - väike takjas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed suured, munajad, pikarootsulised. Korvõisikud kerajad, pisut võrkvillased, alla 2,5 cm läbimõõdus, kobarjas liitõisikus, alumised sageli üksikult lehekaenaldes. Õied purpurpunased, üldkatise lehekestest pikemad. Kõrgus 50-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Aedades, tee- ja põlluservades, parkides. Hajusalt. Õitseb juulist oktoobrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 304 | Õisiku üldkatis 20-25 x 35-42 mm | 305 |
| 305 | Kõik liitõisiku harud kännasjad. Õisikuraag 3-10 cm pikk. Leheroots seest säsikas | |
| Arctium lappa L. - suur takjas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed suured, munajad, pikarootsulised. Korvõisikud kerajad, okste tippudes, kännasja liitõisikuna. Õied purpurpunased, enam-vähem üldkatise lehekeste pikkused. Kõik üldkatise lehed konksja tipuga, rohelised, enamasti võrkvillata. Õisiku läbimõõt 3-4 cm. Kõrgus 80-200 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Elamute ümbruses, teede ääres, prahipaikades. Harva, rohkem mandri lääneosas. Õitseb juulist septembrini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 305 | Liitõisiku harud pole kännasjad. Õisikuraag alla 1 cm pikk. Leheroots õõnes | |
| Arctium nemorosum Lej. - salutakjas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed suured, munajad, pikarootsulised. Varred enamasti allapoole käänatud harudega. Õisikud võrkvillata, läbimõõt üle 3 cm. Õisikud 2-6-kaupa. Õied purpurpunased, üldkatise lehekestega ühepikkused. Kõrgus 60-200 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Enamasti rannikul salumetsades. Väga haruldane. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – äärmiselt ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 306 | Õitsvad varred lehtedeta (kõik lehed juurmised) | |
| Bellis perennis L. - harilik kirikakar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed ümara tipuga, mõlajad või äraspidimunajad, paljad või hõredalt karvased, hõredalt hambulise servaga. Keelõied valged kuni roosad, putkõied kollased. Õisikuvars veidi karvane, lehtedeta. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Ilutaim, metsistub kergesti. Naturaliseerunult murudes, metsa- ja pargiservades. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Märkused: Tuntakse ka margareeta nime all. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 306 | Õitsvad varred lehtedega | 307 |
| 307 | Vähemalt mõned õied õisikus valged | 308 |
| 307 | Vähemalt õisiku servmised õied sinised kuni roosad, valgeid õisi pole | 312 |
| 308 | Õisikud üle 3 cm läbimõõdus | |
| Leucanthemum vulgare (Vaill.) Lam. - harilik härjasilm | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised ja alumised varrelehed pikarootsulised, äraspidimunajad, täkilise servaga, paljad või veidi karvased, ülemised rootsutud ja piklikumad. Keelõied valged, putkõied kollased. Õisikud üksikult, 3-6 cm läbimõõdus. Kõrgus 20-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, teeservadel, jäätmaadel, põldudel. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 308 | Õisikud alla 3 cm läbimõõdus | 309 |
| 309 | Keelõied kollakasvalged, õisikud (3)5-6 mm läbimõõdus, pikas kobarjas liitõisikus. Üheaastased kultuurmaade taimed | |
| Conyza canadensis (L.) Cronquist - kanada pujukakar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars tihedalt lehistunud, lehed süstjad, kuni 10 cm pikad ja 2-15 mm laiad. Õisikud 5-6 mm läbimõõdus, liitõisikuna. Keelõied ja putkõied kollased. Üldkatis paljas. Kõrgus 20-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Jäätmaadel, aedades, raudteedel, rannikul, enamasti liivasel pinnasel. Naturaliseerunud tulnukas. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 309 | Keelõied ja/või üldkatise lehed valged või roosad, õisikud suuremad, kännasjas liitõisikus. Mitmeaastased taimed looduslikes või poollooduslikes kasvukohtades | 310 |
| 310 | Leheserv terve. Roomavate võsunditega taimed | |
| Antennaria dioica (L.) Gaertn. - harilik kassikäpp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim lehekodarikke kandvate lamavate juurduvate võsunditega, moodustab laiu padjandeid. Lehed pealt paljad, alt valgeviltjad, mõlajad. Kahekojaline. Üldkatise lehed emastaimedel roosad või punased, isastaimedel valged. Korvõisikud 3-12-kaupa varre tipus kännasja liitõisikuna. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivikutel, loodudel, loo- ja palumetsades. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 310 | Leheserv hambuline kuni hõlmine. Roomavad võsundid puuduvad | 311 |
| 311 | Lehed punktisarnaste näärmeteta | |
| Achillea ptarmica L. - võsa-raudrohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed terved, lõhestumata, rootsutud, tumerohelised. Alumised lehed alati näärmeteta, ülemised hajusalt või tihedamalt karvased, näärmelised. Keelõisi 8-14, valged. Õisikute läbimõõt 1,3-1,7 cm. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kaldavõsastikes, kraavikallastel, ka ilutaimena aedades. Paiguti, Lääne-Eestis sagedam. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 311 | Lehed punktisarnaste näärmetega | |
| Achillea salicifolia Besser - ida-raudrohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed terved, lõhestumata, rootsutud, lühikarvased, punktisarnaste näärmetega, hallikasrohelised. Keelõisi umbes 8, valged. Õisikute läbimõõt 0,6-1,2 cm. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soistel niitudel, veekogude kallastel. Paiguti, peamiselt Ida- ja Kagu-Eestis. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 312 | Kõik õied sinised | 313 |
| 312 | Vähemalt servmised õied roosad | 314 |
| 313 | Servmised õied palju pikemad kui keskmised. Üheaastane | |
| Centaurea cyanus L. - rukkilill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsüstjad, alumised sageli sulgjad, pehmekarvased või paljad. Õisikud siniste (harva punakate või valgete) õitega, pikavarrelised, 2,5-3,5 cm läbimõõdus. Kõrgus 20-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Põlluumbrohi, aedades ilutaimena. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Märkused: Kultuuris erivärviliste õitega sordid. Eesti rahvuslill. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 313 | Kõik õied ühesugused. Mitmeaastane | |
| Jasione montana L. - harilik sininukk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsed, rootsutud, kuni 0,5 cm laiad. Varre ülaosa lehtedeta. Õied väikesed, sinised, tihedates kerajates tipmistes nuttides. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivastes hõredates männikutes, liivikuil, kinkudel. Paiguti. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 314 | Taimed pikkade roomavate võsunditega, tavaliselt alla 30 cm kõrged | |
| Antennaria dioica (L.) Gaertn. - harilik kassikäpp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim lehekodarikke kandvate lamavate juurduvate võsunditega, moodustab laiu padjandeid. Lehed pealt paljad, alt valgeviltjad, mõlajad. Kahekojaline. Üldkatise lehed emastaimedel roosad või punased, isastaimedel valged. Korvõisikud 3-12-kaupa varre tipus kännasja liitõisikuna. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivikutel, loodudel, loo- ja palumetsades. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 314 | Taimed roomavate võsunditeta, tavaliselt üle 30 cm kõrged | 315 |
| 315 | Lehed kahevärvilised, pealt rohelised, alt valgeviltjad | |
| Saussurea alpina (L.) DC. subsp. esthonica (Baer ex Rupr.) Kuppfer - eesti soojumikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed pikalt teritunud, hambulise servaga, paljad või pisut karvased, alumised rootsuks ahenevad, ülemised rootsutud. Õied putkjad, punakaslillad. Õisikud 1-2 cm läbimõõduga, moodustavad pöörise. Kõrgus 40-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastel soistel niitudel, puisniitudel, võsastikes, soodes. Paiguti, peamiselt Lääne- ja Kesk-Eestis, puudub saartel. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 315 | Lehed pole kahevärvilised | 316 |
| 316 | Kõik õied roosad (lillakad) | 317 |
| 316 | Keskmised õied kollased, servmised lillakad | 318 |
| 317 | Üldkatise lehed kilejad, enam-vähem terved | |
| Centaurea jacea L. - arujumikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kuni 2 cm laiad, teravatipulised, pisut karvased, terved või ainult alumised veidi lõhestunud. Üldkatis helepruun, pole tipus kuigivõrd lõhestunud. Õied punakaslillad. Kõrgus 20-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, loodudel. Sage. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 317 | Üldkatise lehed sügavalt sulgjalt narmastunud | |
| Centaurea phrygia L. - narmasjumikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed terved, üsna laiad ja tipul ümarad. Kogu taim pehmekarvane. Üldkatise lehed pruunikasmusta tugevalt narmastunud tipuga. Õied punakaslillad. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, metsa- ja teeservadel, hõredates lehtmetsades. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 318 | Lehed karvased, õhukesed, pole lihakad | |
| Erigeron acer L. - jaani-õnnehein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed piklikud, karvased, terve või hõredalt hambulise servaga. Õisikute läbimõõt 6-12 mm, keelõied lillakad, püstised, putkõitest kuni kaks korda pikemad. Putkõied kollased. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel loodudel, liivikutel, metsades, nõlvadel, prahipaikadel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 318 | Lehed paljad, paksud, veidi lihakad | |
| Aster tripolium L. - randaster | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed paljad, lihakad. Üldkatise lehed pisut lihakad. Keelõied helelillad, putkõied kollased. Õisikute läbimõõt 2-3(5) cm. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannal ja rannaniitudel tavaline. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 319 | Lehed ümarad-kilpjad (leheroots kinnitub leheplaadi keskele) | |
| Hydrocotyle vulgaris L. - loim-vesipaunikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed ümmargused, kilpjad, täkilise servaga. Varred nõrgad, roomavad, sõlmekohtadest juurduvad. Õied valged või roosakad, 2- või 3-kaupa. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Soistes metsades ja lodudes. Haruldane, ainult Saare- ja Hiiumaa lääneosas ja Ruhnus. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 319 | Lehed pole ümarad-kilpjad | 320 |
| 320 | Õied sarikatena | 321 |
| 320 | Õied pole sarikatena | 331 |
| 321 | Lehed lõhnavad muljumisel tugevalt küüslaugu järgi | 322 |
| 321 | Lehed ei lõhna küüslaugu järgi | 326 |
| 322 | Lehed munajad, rootsulised | |
| Allium ursinum L. - karulauk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehti 2 või 3, juurmised, lamedad, laisüstjad või munajad, 2-5 cm laiad, tiivulise rootsuga. Vars kolmekandiline. Õied valged, tipmises õisikus. Sibula maitse ja lõhnaga. Kõrgus 25-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Salu-, leht-, sega- ja okasmetsades. Paiguti. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 322 | Lehed lineaalsed, rootsutud | 323 |
| 323 | Lehed lamedad | |
| Allium scorodoprasum L. - metslauk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 0,5-1,5 cm laiad, lühikesed, vaevalt ulatuvad üle varre keskosa. Vars peenike, jäik. Õisik sigisibulatega, õied roosakaslillad, õieraod ühepikkused. Sibul ümar, väike, 1-1,7 cm läbimõõdus, tütarsibulaid arvukalt, nende ühine kate valkjas. Kõrgus 65-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, liivikutel, kadastikes. Paiguti, põhiliselt mandri lääneosas ja saartel. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 323 | Lehed ruljad | 324 |
| 324 | Õied puuduvad (õisikus ainult sigisibulad) või olemas. Kui õied olemas, siis seesmiste tolmukate niidid kolmeharulised. Lehed kolmekandilised (renjad), 2-4 mm laiad | |
| Allium vineale L. - nurmlauk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 2-4 mm laiad, ristlõikes kolmekandilised, varrest lühemad. Vars kolmandiku või pooleni kaetud lehetuppedega. Õisik tihe, paljude sigisibulatega, vahel õiteta. Õieraod erineva pikkusega. Õied roosad. Sibul 1,5-2 cm läbimõõdus, tütarsibulatega. Kõrgus 20-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Klibusel ja liivasel mererannal. Haruldane, peamiselt läänesaartel. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 324 | Õied olemas (alusel sigisibulatega või ilma). Tolmukaniidid lihtsad. Lehed ruljad, 0,7-2 mm laiad | 325 |
| 325 | Üks või mõlemad õisikukattelehed õisikust pikemad | |
| Allium oleraceum L. - rohulauk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 1-3 mm laiad, tipuosas renjad, varrest lühemad või sama pikad. Vars pooleni kaetud lehetuppedega. Alumised lehed koltuvad varakult. Õisik väga hõre, kahe püsiva õisikukattelehega, millest üks on pikalt teritunud ja õisikust 2-3 korda pikem. Sigisibulad violetsed, õieraod erineva pikkusega. Sibul väike, 0,8-1,7 cm läbimõõduga, tütarsibulatega. Kõrgus 25-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Tavaline, looduslikest laukudest sagedaim. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 325 | Õisikukattelehed pole õisikust pikemad | |
| Allium schoenoprasum L. - murulauk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehti 1 või 2, ruljad, 0,7-2 mm läbimõõduga. Vars allosas tihti tume-lillakaspunane. Sibulad 1-3-kaupa lühikese risoomi küljes, 3-9 mm läbimõõdus. Kasvab tiheda muruna, õrna küüslaugu lõhnaga. Õied lillakaspunased. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Paiguti Põhja- ja Lääne-Eesti loodudel, kadastikes, niitudel. Sage köögiviljataim. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 326 | Kroonlehti 6. Juurmisi lehti üks, lineaalne | 327 |
| 326 | Kroonlehti 3 või 5. Juurmisi lehti rohkem kui üks, lailineaalsed või elliptilised | 328 |
| 327 | Kroonlehed vastakud, tömbid. Juurmine leht 3-10 mm lai, laiem kui alumine õisiku kandeleht | |
| Gagea lutea (L.) Ker Gawl. - kollane kuldtäht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmine leht kitsassüstjas, 6-8 mm lai, tanujalt ahenev, laiem kui alumine õisiku kandeleht. Sibul suur, piklik. Õied kollased, õielehed tömbitipulised. Õisikus 2-8 õit. Kõrgus 10-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, salumetsades, parkides. Hajusalt. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 327 | Kroonlehed üksteisest eemal, tervatipulised. Juurmine leht 0,5-2 mm lai, palju kitsam kui õisiku kandlehed | |
| Gagea minima (L.) Ker Gawl. - väike kuldtäht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmisi lehti üks, kitsaslineaalne, 0,5-2 mm lai. Alumine õisiku kandeleht tunduvalt laiem, 3-6 mm. Varre alusel üks suur ja üks väike sibul ühises kattes. Õisik 2-7-õieline. Õied kollased, õielehed teritunud. Kõrgus 7-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Aedades, parkides, salumetsades. Harva. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 328 | Õied kollased | |
| Primula veris L. - nurmenukk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed rohelised, juurmise kodarikuna, lehelaba aheneb tiivuliseks rootsuks. Õied erekollased, selgelt ühekülgses sarikõisikus, veidi longus, õietupp avar, kollakasroheline, kolmnurksete laiade tipmetega. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivematel kasvukohtadel. Tavaline Põhja- ja Lääne-Eestis, mujal paiguti. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 328 | Õied pole kollased | 329 |
| 329 | Kroonlehti 3, vabad. Õietupp puudub | |
| Butomus umbellatus L. - harilik luigelill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsed, 3-10 mm laiad ja kuni 1 m pikad, tumerohelised, alusel kolmekandilised. Õied roosad, pikaraolised, kuni 2,5 cm läbimõõdus, sarikõisikus. Kõrgus 60-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Jõgede ja järvede kallastel ning madalas vees. Mandriosas hajusalt, saartel haruldane. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 329 | Kroonlehti 5, kokku kasvanud. Õietupp olemas | 330 |
| 330 | Õied roosd, üle 8 mm läbimõõdus. Mitmeaastane | |
| Primula farinosa L. - pääsusilm | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise kodarikuna, hallikad, piklikud. Lehtede alumine pind, õisikuvarva ülemine osa ja õisik valkja jahuja kirmega. Õied roosakaslillad, tihedas sarikõisikus. Kõrgus 7-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel ja soistel niitudel, soodes, kraavikallastel Tavaline, sagedam lääneosas. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 330 | Õied valged, alla 8 mm läbimõõdus. Üheaastane | |
| Androsace septentrionalis L. - harilik nõmmkann | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise kodarikuna, süstjad, hambulise servaga. Õied valged, mõnikord veidi punakad, kollase neeluga, rohkeõielises pikavarrelises sarikõisikus. Õisikuid sageli mitu. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kuivadel kasvukohtadel, ka umbrohuna põldudel. Hajusalt, sagedam Lääne- ja Põhja-Eestis. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 331 | Õied tiheda tõlvõisikuna, mida ümbritseb suur kandeleht | 332 |
| 331 | Õied teistsugused | 333 |
| 332 | Lehed lineaalsed | |
| Acorus calamus L. - harilik kalmus | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kollakasroheline omapärase lõhnaga taim. Lehed mõõkjad, rootsutud, asetsevad juurmiselt. Vars lapik, ühel küljel tugeva pikirooga, kannab üht (harva kaht) ruljat, 5-8 cm pikkust tõlvikut. Tõlviku kandeleht lehetaoline, jätkub varre suunas nii, et tõlvik näib kinnituvat varrele külgmiselt. Kõrgus 60-130 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude mudases kaldaosas. Hajusalt, sagedam Lõuna-Eestis. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 332 | Lehed südajad | |
| Calla palustris L. - soovõhk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmised, südaja laba ja pika rootsuga. Õisikuvarb ümar. Õied pisikesed, kollased, moodustavad rulja tõlviku, selle alusel valge munajas, pikalt teritunud otsaga kandeleht. Valminud viljad erepunased. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soistel järvekallastel, kraavides, lodudes, lodumetsades, soodes. Tavaline Eesti mandriosas, saartel harva. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 333 | Õied bilateraalsümmeetrilised | 334 |
| 333 | Õied radiaalsümmeetrilised | 392 |
| 334 | Leheserv hambuline kuni hõlmine | 335 |
| 334 | Leheserv terve (või lehed õitseajal puuduvad) | 354 |
| 335 | Lehed rootsutud või peaaegu rootsutud | 336 |
| 335 | Lehed selgelt rootsulised | 338 |
| 336 | Õied põhiliselt valged, 2-huulelised, alumine huul jagunenud kolmeks hõlmaks. Üheaastane | |
| Euphrasia officinalis L. - harilik silmarohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed rootsutud, peaaegu vastakud, hambulise servaga, 1 cm pikad. Õied valkjaslillad kuni valged, tumedamate joonte ja kollaka neeluga, lühiraolised, tipmises õisikus. Kõrgus 3-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Niitudel, karjamaadel, põõsastikes, põlluservades. Hajusalt. Märkused: Harilik silmarohi on kollektiivliik, mis on jagatud paljudeks väga raskesti eristatavateks liikideks. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 336 | Õied üleni roosakaslillad, alumine huul pole kolmehõlmaline. Mitmeaastased | 337 |
| 337 | Varred tavaliselt harunenud. Alumised sõlmevahed lehtega ühepikkune või lühem | |
| Odontites vulgaris Moench - harilik kamaras | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars keskosast allpool harunev. Harud pikad, laiuvad. Lehed süstjad, teritunud tipuga. Õied lihakarva punased, ühekülgses kobaras. Kupar tupplehtedega ühepikkune. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Niitudel, teeservades, kallastel, umbrohuna põldudel. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 337 | Varred enamasti ei harune. Alumised sõlmevahed pikemad kui kõrvalolevad lehed | |
| Odontites litoralis Fr. - randkamaras | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine, enamasti harunemata. Lehed munajassüstjad, veidi lihakad, tömbi tipuga. Õied lillakaspunased, tipmises õisikus. Kupar tupest pikem. Kõrgus 5-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Rannaniitudel. Harva, peamiselt Lääne-Eestis. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 338 | Kroonlehed alusel kokku kasvanud | 339 |
| 338 | Kroonlehed vabad | 340 |
| 339 | Õied 6-18 mm pikad. Kannus sirge. Viljad pole rippuvad | |
| Impatiens parviflora DC. - väikeseõiene lemmalts | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed rohelised, elliptilised, tihedalt teravsaagjate hammastega, veidi karvased. Õied kahvatukollased, 1 cm pikad, püstised, sirge kannusega. Kõrgus 25-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Naturaliseerunud tulnukas aedades, parkides, kalmistutel, teeservades. Ida-Eestis sage, mujal hajusalt. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 339 | Õied 20-35 mm pikad. Kannus kõver. Viljad rippuvad | |
| Impatiens noli-tangere L. - õrn lemmalts | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed rohelised, õrnad, paljad, munajad või elliptilised, hõredate tömpide hammastega. Õied erekollased, 3 cm pikad, rippuvad, pika kõvera kannusega. Kõrgus 40-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kaldavõsastikes ja lodumetsades. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 340 | Õied osaliselt kollased, kahe- kuni kolmevärvilised. Külgmised kroonlehed suunatud ülespoole | 341 |
| 340 | Õied valged, sinised või lillad. Külgmised kroonlehed suunatud allapoole | 342 |
| 341 | Alumine kroonleht (koos kannusega) 12-25 mm pikk, kuni kaks korda tupest pikem | |
| Viola tricolor L. - aaskannike | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine, sageli harunev. Õieraod kinnituvad varrelehtede kaenlasse. Alumised lehed kuni 2 cm laiad, hõredalt karvased, ülemised kitsamad, süstjad. Abilehed sügavalt lõhestunud, suure tipmise hõlmaga. Õied kahe- kuni kolmevärvilised (valge, kollane, lilla). Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Kaldavõsas, teede ääres. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 341 | Alumine kroonleht 8-15 mm pikk, enam-vähem tupe pikkune | |
| Viola arvensis Murray - põldkannike | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed munajad, pikarootsulised, ülemised lühirootsulised. Abilehed sügavalt lõhised, suure tipmise hõlmaga. Õied valkjad (vahel ülemised kroonlehed veidi lillakad), 1-1,5 cm pikad. Kroonlehed tupest lühemad või tupe pikkused. Kõrgus 5-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Sage umbrohi. Õitseb aprillist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 342 | Lehistunud õitsvat vart ei ole, lehed ainult juurmise rosetina (vahel esinevad roomavad võsundid) | 343 |
| 342 | Lehistunud õitsev vars olemas | 347 |
| 343 | Kuivade kasvukohtade taimed. Lehed enam-vähem tihedalt karvased | 344 |
| 343 | Niiskete kasvukohtade (sood, niisked metsad, puisniidud) taimed. Lehed paljad või väga hõredalt karvased, peamiselt alaküljel | 345 |
| 344 | Õied peaaegu lõhnatud. Abilehed lühidalt narmastunud. Lehed lühikarvased, pikalt aheneva tipuga | |
| Viola hirta L. - karvane kannike | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed ainult juurmised, lehistunud vart pole, õieraod kinnituvad rosetilehtede kaenlasse. Lehed kolmnurkjas-südajad, lühikarvased, täkilise serva ja terava tipuga, alusel sügava laia väljalõikega. Kroonlehed hele- või punakaslillad, tipul sämpunud, kannus lillakas, terav. Õied ei lõhna. Kõrgus 10-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lehtmetsades, puisniitudel, sarapikes. Peamiselt Lääne-Eestis. Harva. Õitseb aprillis, mais. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 344 | Õied magusa lõhnaga. Abilehed pikalt narmastunud. Lehed pikkade valgete karvade ja tõmbi tipuga | |
| Viola collina Besser - kinkkannike | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed laimunajad või ümardunud-munajad, pikkade valkjate karvadega, täkilishambulised, kumerate servade ja ümara tipuga, alusel sügava laia väljalõikega. Lehed ainult juurmised, lehistunud varsi pole, õieraod kinnituvad rosetilehtede kaenlasse. Kroonlehed helelillad, kannus valkjas, tömp. Õied lõhnavad. Kõrgus 10-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Sega- ja lehtmetsades, sarapikes, puisniitudel. Paiguti, peamiselt Lääne-Eestis. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 345 | Abilehed rootsuga pooleni kokku kasvanud | |
| Viola uliginosa Besser - lodukannike | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed südajasmunajad, teritunud tipuga, alusel madala väljalõikega, paljad või pealt roodude kohal veidi karvased, 2- või 4-kaupa kodarikus. Abilehed rootsuga pooleni kokku kasvanud. Õied tumelillad, 2-3 cm pikad, ulatuvad lehtedest kõrgemale. Kõrgus 8-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soistel niitudel, puisniitudel, lodudes. Paiguti, peamiselt Lääne-Eestis. Õitseb aprillis, mais. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 345 | Abilehed täiesti vabad | 346 |
| 346 | Lehti 3 või 4. Kandelehekesed kinnituvad õierao keskele | |
| Viola palustris L. - sookannike | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed ainult juurmised, lehistunud vart pole, õieraod kinnituvad rosetilehtede kaenlasse. Lehed paljad, laimunajad. Abilehed narmastunud või terve servaga. Õied 1-1,5 cm pikad. Õieraod 4-10 cm pikad, kandelehekesed kinnituvad õierao keskele või allapoole. Õied helelillad, kannus 1-1,5 mm pikk, tömp. Kõrgus 5-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soistel niitudel ja puisniitudel, lepikutes. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Märkused: Sarnane turvaskannikesele, kelle lehed on alt veidi karvased. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 346 | Lehti 2. Kandelehekesed õierao ülemises kolmandikus | |
| Viola epipsila Ledeb. - turvaskannike | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed ainult juurmised, lehistunud vart pole, õieraod kinnituvad rosetilehtede kaenlasse. Lehed pealt paljad, alt hõredalt karvased, laimunajad. Abilehed terveservalised. Õied helelillad, 1,4-2 cm pikad, kannus 2-3 mm pikk, tömp. Õieraod sageli üle 10 cm pikad, kandelehekesed kinnituvad õierao keskosast oluliselt kõrgemale. Kõrgus 10-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes metsades, madalsoodes. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Märkused: Sarnane sookannikesega, kelle lehed on alt paljad. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 347 | Juurmist leherosetti pole. Lehed tavaliselt laiusest pikemad | 348 |
| 347 | Juurmine leherosett olemas. Lehed tavaliselt võrdse pikkuse ja laiusega | 351 |
| 348 | Lehed piklik-munajad või munajad, südaja alusega | |
| Viola canina L. - koerkannike | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed munajad, südaja alusega, kuni kaks korda laiusest pikemad, paljad või hõredalt karvased. Abilehed väikesed, naaskeljad, kuni 1 cm pikad. Juurmist leherosetti pole. Õied sinised, kinnituvad varrelehtede kaenlasse. Kõrgus 15-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, sihtidel, raiesmikel, kraavikallastel, liivikutel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 348 | Lehed munajassüstjad, alus pole tavaliselt südajas | 349 |
| 349 | Taimed paljad | |
| Viola pumila Chaix - pisikannike | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed ainult juurmised, lehistunud vart pole, õieraod kinnituvad rosetilehtede kaenlasse. Lehed munajassüstjad või süstjad, paljad, läikivad, pisut lihakad, kuni 5 cm pikad ja 4-10 mm laiad. Abilehed peaaegu terveservalised, alumistel lehtedel rootsust lühemad, ülemistel pikemad. Õied 10-15 mm pikad, helesinised, vahel valged, tumedate joontega. Kõrgus 5-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes lohkudes loodudel, niitudel, puisniitudel Lääne-Eestis. Haruldane. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 349 | Taimed (vähemalt lehed) lühikarvased | 350 |
| 350 | Varred kuni 50 cm kõrged. Abilehed leherootsu pikkused või pikemad | |
| Viola elatior Fr. - kõrge kannike | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed pikliksüdajad, 6-8 cm pikad, 2-3 cm laiad, pehmekarvased. Juurmist leherosetti pole, õied kinnituvad varrelehtede kaenlasse. Õied 2-2,5 cm pikad, helesinised, neelus valged, tumedate joontega. Abilehed suured, 3-5 cm pikad, karvased, lehekujulised, leherootsust pikemad, saagja servaga. Kõrgus 20-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, loometsades, sarapikes. Harva. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 350 | Varred kuni 25 cm kõrged. Abilehed leherootsust kuni poole lühemad | |
| Viola persicifolia Schreb. - mülgaskannike | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehistunud vars olemas, õied kinnituvad varrelehtede kaenlasse. Lehed pikliksüstjad, pisut karvased, 2-4,5 cm pikad ja 8-15 mm laiad. Abilehed leherootsust palju lühemad, paljad, hõredalt hambulise kuni terve servaga. Õied valged kuni helesinised, tumedate joontega, 1,5 cm pikad. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soistel niitudel, puisniitudel. Hajusalt. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 351 | Abilehed terved. Kroonlehtedega õied (kevadel) kinnituvad rosetilehtede kaenlasse | |
| Viola mirabilis L. - imekannike | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kevadel ainult juurmised lehed, õied nende kaenlas. Suvel arenevad ilma kroonita, kuid viljuvate õite ja lehtedega varred. Juurmised lehed suured, helerohelised, 5-10 cm pikad ja 3-8 cm laiad, õhukesed, peaaegu paljad, laisüdajad kuni neerjad. Kevadised õied roosakaslillad, roheka kannusega, lõhnavad, viljatud. Kõrgus 6-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Segametsades, puisniitudel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 351 | Abilehed hambulised kuni narmastunud. Õied kinnituvad varrele | 352 |
| 352 | Taimed 3-10 cm kõrged, üleni lühikarvased (sageli hallikad), juurmisi lehti palju, kuni 1,5 cm laiad | |
| Viola rupestris A.F.W. Schmidt - nõmmkannike | ||
| Iseloomulikud tunnused: Madalad, paljude rosetilehtedega, sageli murusalt kasvavad üleni lühikarvased (sageli hallikad) taimed. Vars lühike, õieraod kinnituvad varrelehtede kaenlasse. Lehed 1,5-2,5 cm pikad ja 1,5 cm laiad, ümardunud. Õied 12-17 mm pikad, sinakaslillad, 2-5 cm pikkustel raagudel. Kõrgus 3-10 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Loodudel, loometsades, liivastes kohtades. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 352 | Taimed suuremad, paljad või üksikute karvadega, rosetilehti vähe, laiemad kui 1,5 cm | 353 |
| 353 | Õied helesinised või lillad, neelus valged. Kannus 3 mm pikk, jäme, sirge või ülespoole suunatud. Varsi tavaliselt mitu | |
| Viola riviniana Rchb. - võsakannike | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehistunud varsi mitu, õieraod kinnituvad varrelehtede kaenlasse. Lehed laimunajad või südajad, täkilise servaga, hõredakarvased. Abilehed lineaalsüstjad, servadel pikalt narmastunud, narmad abilehe laiusest sageli pikemad. Kroonlehed helesinised või lillad, neelus valged. Kannus 3 mm pikk, valkjas, jäme, sirge või ülespoole hoiduv. Kõrgus 5-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, lagendikel, raiesmikel, puisniitudel. Sage. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 353 | Õied lillad, neelus tumedamad. Kannus 5-7 mm, peenike, sirge või allapoole suunatud. Varsi tavaliselt üks | |
| Viola reichenbachiana Jord. ex Boreau - metskannike | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varsi tavaliselt üks, õieraod kinnituvad varrelehtede kaenlasse. Lehed laisüdajad või munajad, täkilise servaga. Rosetilehti vähe. Abilehed naaskeljad, 1 cm pikad, serval pikkade narmastega. Kroonlehed lillad, neelus tumedamad, kolm alumist kroonlehte tumedate joontega. Kannus 5-7 mm pikk, peenike, lillakas, sirge. Kõrgus 15-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja kuusesegametsades. Haruldane. Õitseb aprillis, mais. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 354 | Kroonlehed alusel kokku kasvanud | 355 |
| 354 | Kroonlehed vabad | 362 |
| 355 | Õied ilma kannuseta | 356 |
| 355 | Õied kannusega | 359 |
| 356 | Lehed kaetud torkavate karvakestega | |
| Echium vulgare L. - harilik ussikeel | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim karedakarvane, lehed pikliksüstjad, 1,5-2 cm laiad. Õied helesinised, viltuselt kellukjad. Tolmukaniidid erineva pikkusega, ulatuvad koos emakakaelaga kroonist välja. Õisik pikk, lehistunud. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kergetel muldadel, teeäärtel, jäätmaadel. Sage. Õitseb juunist septembrini. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 356 | Lehed paljad või hõredate pehmete karvadega | 357 |
| 357 | Õie kandeleht õieraost u. kaks korda pikem. Õied purpurvioletsed | |
| Polygala comosa Schkuhr - tups-vahulill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed pole kodarikuna, kuivavad õitsemise ajaks, lehe kõige laiem koht keskel või alusel. Varrelehed süstjad. Õierao alusel olev õie kandeleht ulatub enne õite puhkemist õiest üle, seetõttu tundub õisiku tipus olevat karvatutt. Õied purpurvioletsed või roosad, harva valged, 5-6 mm pikad, tipmise õisikuna. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, puisniitudel, teeservades. Paiguti, saartel harva. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 357 | Õie kandeleht u. õierao pikkune. Õied sinised | 358 |
| 358 | Alumised lehed ei ole kodarikuna, kuivavad õitseajaks | |
| Polygala vulgaris L. - aas-vahulill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed pole kodarikuna, kuivavad õitsemise ajaks, lehe kõige laiem koht keskel või alusel. Varrelehed süstjad. Õierao alusel olev kandeleht ainult õierao pikkune. Õied helesinised, harva roosad või valged, 6-8 mm pikad, tipmise õisikuna. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Niitudel, puisniitudel. Paiguti, saartel harva. Õitseb maist augustini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 358 | Alumised lehed varrelehtedest palju suuremad, asuvad juurmise kodariuna | |
| Polygala amarella Crantz - mõru vahulill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed kodarikuna, mõlajad, õitsemise ajal olemas. Varrelehed alumistest lehtedest väiksemad, süstjad. Õied sinised, pikas tipmises õisikus. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, karjamaadel. Tavaline. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 359 | Vars lehistunud, lehed alla 1 cm laiad | 360 |
| 359 | Kõik lehed juurmised, üle 1 cm laiad | 361 |
| 360 | Õied kollased | |
| Linaria vulgaris Mill. - harilik käokannus | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kitsaslineaalsed, varrel vahelduvalt. Õied kollased, kannusega, kannus õiekroonist pikem. Vars õisiku osas näärmekarvane. Kõrgus 10-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teeservades, mererannas, karjäärides jm. kergematel kuivematel muldadel. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 360 | Õied pole kollase (roosad ja/või valged) | |
| Chaenorhinum minus (L.) Lange - pihkane haiklõug | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed pikliksüstjad, sujuvalt lühikeseks rootsuks ahenevad. Vars hõredalt lehistunud, alumised lehed vastakud, õitseajaks kuivanud. Ülaosas lehed vahelduvalt. Õied helelillad, üksikult lehekaenaldes. Kroon kahehuuleline, lühikese kannusega. Taimed kleepuvad. Kõrgus 5-25 (40) cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Raudteedel, teeservades, umbrohuna. Hajusalt. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 361 | Õied valged | |
| Pinguicula alpina L. - alpi võipätakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise kodarikuna, kollakasrohelised, lihakad, terved, pealt libedad, servadest sageli rullunud. Õied valged, neelus kollaste laikudega. Õied 1,2-1,5 cm pikad, ettepoole käändunud, koonusja, kroonist palju lühema kannusega. Kõrgus 5-12 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastes soodes. Haruldane. Õitseb maist juulini. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 361 | Õied sinakaslillad | |
| Pinguicula vulgaris L. - harilik võipätakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise kodarikuna, kollakasrohelised, lihakad, terved, pealt libedad, servadest sageli rullunud. Õied sinakaslillad, harva valged, neelus pikkade valgete karvadega, sageli kahe valkja täpiga. Õied 1,8-2 cm pikad, naaskelja, umbes krooni pikkuse kannusega. Kõrgus 5-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, soodes. Paiguti. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 362 | Õied roosad, üle 3 cm läbimõõdus | |
| Gladiolus imbricatus L. - niidu-kuremõõk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred üksikult, harunemata, suhteliselt peenikesed. Juurmised lehed soomusjad, varrelehti 2 või 3, 1,5-2 cm laiad, õisikust lühemad. Õied punakaslillad, ebakorrapärased, lehterjad, kõverdunud putkeosaga, ühekülgses 3-10-õielises õisikus. Mugulsibulaga taimed. Kõrgus 30-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel ja uhtlammi-niitudel. Paiguti Pärnu ja Tartu ümbruses, mujal haruldane. Õitseb juulis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 362 | Õied teistsugused, pole roosad ja üle 3 cm läbimõõdus | 363 |
| 363 | Õied ilma kannuseta | 364 |
| 363 | Õied kannusega | 374 |
| 364 | Huul kollane, suur, puhetunud, sussitaoline | |
| Cypripedium calceolus L. - kaunis kuldking | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehti kuni 6, elliptilised, helerohelised, tugevalt kaarroodsed, ümbritsevad alusega vart, alt ja servadest näärmekarvased. Õisi 1-3, suured, kollase sussitaolise huulega, teised õiekattelehed pruunid. Kõrgus 20-55 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuuse-segametsades ja puisniitudel. Kohati. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 364 | Huul pole kollane, puhetunud ega sussitaoline | 365 |
| 365 | Vähemalt huul põhiliselt valge | 366 |
| 365 | Ükski õiekatteleht pole valge | 368 |
| 366 | Välimised õiekattelehed roosad kuni lillad | |
| Epipactis palustris (L.) Crantz - soo-neiuvaip | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed süstjad, enamasti pikalt teravnevad. Õied valkjad, välimised õiekattelehed punakasrohelised, sisemised valkjasroosad, huul valge, punaste soontega, kannuseta. Õisik hõre, ühekülgne, enne puhkemist longus. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel ja puisniitudel, soodes. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 366 | Kõik õiekattelehed valged | 367 |
| 367 | Lehed süstjad, renjad. Õisik pole karvane. Välimised õiekattelehed üle 5 mm pikad | |
| Cephalanthera longifolia (L.) Fritsch - valge tolmpea | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed helerohelised, süstjad, renjad, asuvad varrel selgelt kahekülgselt. Õied valged, suured, raotud, kellukjad, ilma kannuseta. Õisik hõre kobar. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lääne-Eesti puisniitudel ja laialehistes metsades. Harva. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 367 | Lehed munajad. Õisik karvane. Välimised õiekattelehed alla 5 mm pikad | |
| Goodyera repens (L.) R. Br. - roomav öövilge | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed munajad, 2-3 cm pikad, selgete ristroodudega. Moodustab sageli padjandeid. Õied valged, õisik 3-8 cm pikk, tihe, ühekülgne, karvane. Kõrgus 13-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Okas- ja segametsades. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 368 | Kõik õiekattelehed roosad kuni punased | 369 |
| 368 | Vähemalt välimised õiekattelehed tumepruunid kuni kollakasrohelised | 370 |
| 369 | Õied rippuvad, selgelt raolised | |
| Epipactis atrorubens (Hoffm. ex Bernh.) Besser - tumepunane neiuvaip | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed tumerohelised, karedad, elliptilised kuni ümarelliptilised. Vars sageli punakasvioletne, tihedalt lühikarvane. Õied tumepunased, raolised, kannuseta, ühekülgses paljuõielises õisikus. Kõrgus 20-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel rannavallidel, rannamännikutes, klibukadastikes ja puisniitudel. Paiguti, põhiliselt Lääne- ja Põhja-Eestis ning saartel. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 369 | Õied püstised, raotud | |
| Cephalanthera rubra (L.) Rich. - punane tolmpea | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed süstjad, tumerohelised, alt sinakasrohelised, veidi renjad, püstiselt kaldu. Õisikus 3-10 õit. Õied roosad, suured, raotud, ilma kannuseta. Kõrgus 25-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, loometsades. Harva. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 370 | Huul punakaspruun, üle 1 cm pikk | |
| Ophrys insectifera L. - kärbesõis | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sinakasrohelised, kuni 10 cm pikad ja 2 cm laiad. Õied putukakujulised, tumedad. Kõrgus 20-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, allikasoodes, lookadastikes. Paiguti, põhiliselt Lääne-Eestis ja saartel. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 370 | Huul pole pruun, alla 1 cm pikk | 371 |
| 371 | Huul ülespoole suunatud | 372 |
| 371 | Huul allapoole suunatud | 373 |
| 372 | Lehti üks. Huul välimiste õiekattelehtedega ühepikkune | |
| Malaxis monophyllos (L.) Sw. - soovalk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehti tavaliselt üks, munajaselliptiline, vahel esineb ka teine, palju pisem leht. Pikas õisikus kuni 100 väikest rohekaskollast õit. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lodu- ja segametsades, soistes võsastikes, puisniitudel. Paiguti. Looduskaitseline seisund: LK II, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 372 | Lehti rohkem kui üks. Huul välimistest õiekattelehtedest lühem | |
| Hammarbya paludosa (L.) Kuntze - sookäpp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varre alusel mugulad, vana ja noor mugul teineteisest eemal, esimene sambla sees, teine ülemise lehe kaenlas. Lehti tavaliselt 3, ülemine kõige suurem, kuni 4 cm pikk ja 1 cm lai. Õisikus 8-30 rohekaskollast õit sigimikust pikematel õieraagudel. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, rabades, järveäärsetel õõtsikutel. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 373 | Lehti varrel palju rohkem kui 2. Huul üle 5 mm pikk | |
| Epipactis helleborine (L.) Crantz - laialehine neiuvaip | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed üle 4 cm laiad, tumerohelised, munajaselliptilised, terava tipu ja selgete roodudega, serval ja roodudel näsajate karvadega. Õisi palju, punakasrohelised, kannuseta, ühekülgses õisikus. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, puisniitudel. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 373 | Lehti varre alusel 2(3). Huul alla 5 mm pikk | |
| Herminium monorchis (L.) R. Br. - harilik muguljuur | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehti varre alusel 2 (harva 3), alumine leht teisest tömbim. Lehed süstjad, peaaegu vastakud, kuni 10 cm pikad, pealt veidi läikivad, kollakasrohelised, nõrgalt renjad. Õied väikesed, vaevu märgatava kannusega, kollased, mee lõhnaga. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel ja soistel niitudel, allikasoodes mätastel. Paiguti, põhiliselt Lääne-Eestis ja saartel. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 374 | Lehed redutseerunud vähesteks tupetaolisteks soomusteks | |
| Epipogium aphyllum Sw. - lehitu pisikäpp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim värvitu, lihakas, paljas, vars läbikumav. Õisi 2-4, harva rohkem, rippuvad, kollakasvalged, huul valge, punasekirjaline, kannus lillakas. Õied lõhnavad. Kõrgus 10-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Varjukates niisketes kuuse-segametsades. Väga haruldane. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: LK I kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – äärmiselt ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 374 | Lehed hästiarenenud, rohelised | 375 |
| 375 | Õied kollased | |
| Dactylorhiza incarnata subsp.ochroleuca (Wüstn. ex Boll) Holub. - kollakas sõrmkäpp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Nagu kahkjaspunane sõrmkäpp, aga õied valkjaskollased.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 375 | Õied pole kollased | 376 |
| 376 | Õied valged või rohekasvalged | 377 |
| 376 | Õied pole valged | 379 |
| 377 | Õiekattelehed puhasvalged | |
| Orchis morio L. - arukäpp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varre alumises osas lehti 4-6, kuni 7 cm pikad, selgete piki- ja ristroodudega, ilma laikudeta. Õisik hõre, 5-10-õieline. Välimised õiekattelehed lillakasrohelised rohekate soontega. Huul violetne, kolmehõlmaline, kumer, teised õiekattelehed üsna ühepikkused, kiivrina kokku kooldunud. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lääne-Saaremaa ja Muhumaa kuivematel niitudel ja hõredates loomännikutes. Haruldane. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 377 | Vähemalt huul osaliselt rohekas | 378 |
| 378 | Õied lõhnavad. Kannus niitjas, aheneva tipuga, 1,5 korda sigimikust pikem. Tolmukad paralleelsed | |
| Platanthera bifolia (L.) Rich. - kahelehine käokeel | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehti kaks, elliptilised, läikivad, roots kuni 7 cm.. Hõredas õisikus kuni 30 valget lõhnavat õit. Kannus peenike, roheka aheneva tipuga. Tolmukad paralleelsed. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, hõredates metsades, sooservades. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 378 | Õied peaaegu lõhnatud. Kannus tipus veidi jämedam, u. kaks korda sigimikust pikem. Tolmukad alt laialihoiduvad | |
| Platanthera chlorantha (Custer) Rchb. - rohekas käokeel | ||
| Iseloomulikud tunnused: Suurte varrelehtede roots lühem kui 4 cm. Õied valged, kannus peenike, kuid mitte niitjas, tipus veidi jämedam. Tolmukad alt laialihoiduvad. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Eelistab kuivemaid kasvukohti kui kahelehine käokeel. Paiguti. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 379 | Vähemalt välimised õiekattelehed rohekad | |
| Coeloglossum viride (L.) Hartm. - rohekas õõskeel | ||
Iseloomulikud tunnused: Vars üleni lehistunud, lehti 3-5, kuni 5 cm pikad ja 1-2 cm laiad, elliptilis-munajad kuni süstjad. Õisikus 5-25 õit. Õied rohekad kuni rohekaspruunid, huul tipus kolmehambaline, kannus sigimikust lühem. Kõrgus 8-20 cm. Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rannakadastikes ja niitudel. Haruldane. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK I kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – äärmiselt ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 379 | Õiekattelehed pole rohekad | 380 |
| 380 | Kannus üle 10 mm pikk ja u. 1 mm paks | 381 |
| 380 | Kannus kas alla 10 mm pikk või üle 1 mm paks | 382 |
| 381 | Huul sügavalt 3-hõlmane, huule alusel 2 piklikku naastu. Õisik püramiidjas | |
| Anacamptis pyramidalis (L.) Rich. - püramiid-koerakäpp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kuni 1 cm laiad ja 12 cm pikad, süstjad, asetsevad varrel spiraalselt. Õisik tihe, paljuõieline, õitsemise algul püramiidjas või koonusjas. Õied roosakaspunased, lõhnavad, huul jooniseta, huule alusel kaks väikest naastu. Kannus sigimikust pikem. Kõrgus 20-45 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastel puisniitudel. Saaremaal ja ühes kohas Läänemaal. Haruldane. Õitseb juulis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 381 | Huul madalalt kolmehõlmane, huule alusel naaste ei ole. Õisik ruljas | |
| Gymnadenia conopsea (L.) R. Br. - harilik käoraamat | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsed, kuni 25 cm pikad, renjad, pika tupega, asetsevad varrel vaheldumisi. Õisik ruljas, tihe. Õied lillakasroosad, jooniseta, nelgilõhnalised, kannus sigimikust kuni 2 korda pikem. Kõrgus 20-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel liigirikastel niitudel. Paiguti, peamiselt Lääne-Eestis ja saartel. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 382 | Kannus alla 5 mm pikk | |
| Gymnadenia odoratissima (L.) Rich. - lõhnav käoraamat | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 0,3-0,8 cm laiad, lühiripsmelise või näsalise servaga. Õisik tihe, paljuõieline, ruljas, kuni 1,5 cm läbimõõduga. Õied roosakaspunased, jooniseta. Kannus sigimikust lühem, harva selle pikkune. Õied vanilli lõhnaga. Kõrgus 25-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastes allikasoodes ja soistel puisniitudel. Haruldane. Õitseb juulis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 382 | Kannus üle 5 mm pikk | 383 |
| 383 | Õisikus kõik õite kandelehed kilejad | 384 |
| 383 | Vähemalt alumised õite kandelehed rohelised ja rohtsed | 387 |
| 384 | Vähemalt välimised külgmised õiekattelehed laiuvad | |
| Orchis mascula (L.) L. - jumalakäpp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumisi lehti 3-5, kuni 16 cm pikad, helerohelised. Õisi 9-30. Välimised õiekattelehed tume-purpurvioletsed, ilma roheliste soonteta, püstiselt ettepoole kaldu. Sisemised külgmised õiekattelehed välimistest oluliselt lühemad. Huul teistest veidi heledam. Kõrgus 20-45 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastel kuivematel niitudel ja puisniitudel. Paiguti läänesaartel ja mandri läänerannikul, mujal harva. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 384 | Kõik õiekattelehed peale huule kiivrina kokku kooldunud | 385 |
| 385 | Kannus kõverdunud ülespoole. Huul pole laiusest pikem | |
| Orchis morio L. - arukäpp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varre alumises osas lehti 4-6, kuni 7 cm pikad, selgete piki- ja ristroodudega, ilma laikudeta. Õisik hõre, 5-10-õieline. Välimised õiekattelehed lillakasrohelised rohekate soontega. Huul violetne, kolmehõlmaline, kumer, teised õiekattelehed üsna ühepikkused, kiivrina kokku kooldunud. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lääne-Saaremaa ja Muhumaa kuivematel niitudel ja hõredates loomännikutes. Haruldane. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 385 | Kannus suunatud allapoole. Huul laiusest pikem | 386 |
| 386 | Välimised õiekattelehed väljast mustjas-purpurpunased. Huule keskmine hõlm kahe madala hõlmaga. Õite kandelehed vähemalt poole sigimiku pikkused | |
| Orchis ustulata L. - tõmmu käpp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sinakasrohelised, kuni 1,6 cm laiad ja 10 cm pikad. Õisik ruljas, paljuõieline. Välimised õiekattelehed väljast mustjas-purpurpunased, puhkemata õisik must. Huul valge või roosakas, purpurpunaste täppidega, ülejäänud õiekattelehed kiivrina kokku kooldunud. Õite kandelehed helevioletsed kuni purpurpunased. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel ja puisniitudel, kadastikes. Peamiselt Lääne-Eestis ja saartel, harva. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 386 | Välimised õiekattelehed väljast hallid. Huule keskmine hõlm sügavalt 2-hõlmaline. Õite kandelehed väga lühikesed, soomusjad | |
| Orchis militaris L. - hall käpp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kuni 8 cm laiad ja 15 cm pikad, elliptilised või süstjad, tömbid. Õisik tihe, paljuõieline, õite kandelehed mõne millimeetri pikkused. Välimised õiekattelehed väljastpoolt hallid. Huul roosakasvioletne valkja keskosaga, millel purpurpunased täpid. Teised õiekattelehed kiiverjalt kokku kooldunud. Kõrgus 17-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel ja puisniitudel. Lääne-Eestis ja saartel tavaline, mujal harva. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 387 | Külgmised välimised õiekattelehed liibuvad. Vars seest säsikas | 388 |
| 387 | Külgmised välimised õiekattelehed püstised. Vars seest õõnes | 389 |
| 388 | Huule keskmine hõlm sama lai kui külgmised | |
| Dactylorhiza fuchsii (Druce) Soó - vööthuul-sõrmkäpp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kitsasmunajad või äraspidi-munajassüstjad, kuni 17 cm pikad ja 2-4 cm laiad, pruunikate laikude või täppidega, vahel ka ilma. Õisik paljuõieline. Õied helevioletsed või roosakaslillad tumedama joonisega. Huul kolmandiku kuni poole ulatuses kolmeks hõlmaks lõhestunud; keskmine hõlm kitsas-kolmnurkne, ulatub külgmiste hõlmade vahelt välja. Kõrgus 30-65 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Segametsades ja puisniitudel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 388 | Huule keskmine hõlm palju kitsam kui külgmised | |
| Dactylorhiza maculata (L.) Soó – kuradi sõrmkäpp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed süstjad, alumised lehed alusel märgatavalt ahenenud, tipu pool enamasti üle 2 cm laiad, laikudega või ilma, alt hallikasrohelised. Õisik paljuõieline. Õied helevioletsed või roosakaslillad tumedama joonisega. Huul kolmandiku ulatuses kolmeks hõlmaks lõhestunud; keskmine hõlm väike, kolmnurkne, enamasti ei ulatu külgmiste poolkuujate hõlmade vahelt välja. Kõrgus 20-50 cm. Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabaastuvates metsades, rabaservades. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 389 | Alumised lehed mitte rohkem kui 4 korda laiusest pikemad, elliptilised, üleni ühelaiused | |
| Dactylorhiza baltica (Klinge) Orlova - balti sõrmkäpp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised ja keskmised lehed üleni ühelaiused, keskmiselt 2 cm laiad, tumedate laikudega, lamedad, laiuvad. Õisik tihe. Õied roosakasvioletsed selge purpurvioletse joonisega. Huul kolmehõlmaline, külgmised hõlmad laiad, külgedele suunatud. Kõrgus 25-65 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, eriti veekogude kallastel. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 389 | Alumised lehed üle 4 korra laiusest pikemad, süstjad, aluse suunas rohkem või vähem ahenevad | 390 |
| 390 | Huul 5,5-16 mm pikk. Välimised õiekattelehed (6)7-13 mm | |
| Dactylorhiza russowii (Klinge) Holub - Russowi sõrmkäpp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised ja keskmised lehed ahenevad aluse suunas ainult veidi, enamasti alla 1 cm laiad, laikudega või ilma. Õisik võrdlemisi väheseõieline. Õied tumevioletsed, mustriga, suhteliselt suured. Kõrgus 15-35 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soistel niitudel, allikasoodes. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 390 | Huul 5-7,5(9) mm pikk. Välimised õiekattelehed 5-6(9) mm | 391 |
| 391 | Lehed tavaliselt tumedate laikudeta. Õied kahvaturoosad kuni tumevioletsed | |
| Dactylorhiza incarnata (L.) Soó - kahkjaspunane sõrmkäpp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars üleni lehistunud. Lehed kollakas- või helerohelised, laikudeta, kõige laiemad alusel. Õisik tihe, paljuõieline, õite kandelehed enamasti õite pikkused. Õied väikesed, kahvaturoosad kuni tumevioletsed. Huul rombjas, peaaegu terve, kuni 7 mm lai, külghõlmad tagasimurtud. Kõrgus 20-45 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel ja soistel niitudel, soodes. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 391 | Lehed tavaliselt tumedate laikudega. Õied purpurpunased, tumedama joonisega | |
| Dactylorhiza incarnata (L.) Soó subsp. cruenta (O.F. Müll.) P.D. Sell - täpiline sõrmkäpp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed mõlemalt poolt tumedate laikude või täppidega, eriti tipuosas. Lehed kuni 10 cm pikad ja 2 cm laiad, tanuja tipuga, püstiselt kaldu. Õied väikesed, intensiivselt violetjas-purpurpunased tumedama joonisega. Kõrgus 15-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastel soistel niitudel ja puisniitudel. Harva, peamiselt Lääne-Eestis. Õitseb juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 392 | Vähemalt alumised lehed sirge, südaja või noolja alusega | 393 |
| 392 | Kõik lehed ümara või aheneva alusega | 430 |
| 393 | Varred väga pikad ja väänduvad või ronivad | 394 |
| 393 | Varred pole väänduvad ega ronivad | 397 |
| 394 | Õied vähemalt 2 cm läbimõõdus, kellukjad. Lehe alus või leheroots ilma vart ümbritseva kileja tupeta | 395 |
| 394 | Õied alla 2 cm läbimõõdus, pole kellukjad. Lehe alus või leheroots kileja tupega, mis ümbritseb vart | 396 |
| 395 | Õied üle 3 cm pikad. Tuppe ümbritseb kaks tupplehtedest suuremat kandelehte | |
| Calystegia sepium (L.) R. Br. - tara-seatapp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Väänduvate vartega rohttaim. Lehed laikolmnurksed, 4-10 cm pikad ja 2-7 cm laiad, terava tipuga, südaja või noolja alusega, lehe hõlmad allapoole suunatud. Õied valged või roosakad, 4-6 cm pikad, ühekaupa lehtede kaenlas. Tuppe ümbritseb kaks tupplehtedest suuremat kandelehte (näivad välistupena). Pikkus 3 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kaldavõsastikes, elamute ümbruses umbrohuna. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 395 | Õied alla 3 cm pikad. Kandelehed väikesed, ei ümbritse tuppe, asuvad õierao keskosas | |
| Convolvulus arvensis L. - harilik kassitapp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Väänduvate vartega ronitaim. Lehed 2-6 cm pikad ja 1-4 cm laiad, terava tipuga, kolmnurksed või piklikud, noolja alusega, lehe hõlmad väljapoole suunatud. Õied 1,5-3 cm pikad, roosad või valkjad, lehterjad, 1-3-kaupa. Kandelehed väikesed, asuvad õierao keskosas. Pikkus 1,5 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Umbrohuna aedades, söötidel, põldudel. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 396 | Viljad tiibadeta, punktitaoliste näärmetega, ei läigi, roots 1-3 mm pikk | |
| Fallopia convolvulus (L.) Á. Löve - põld-konnatatar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars vaoline, pisut karvane, väänduv. Lehed kolmnurkjad või ümarad südaja alusega, rootsulised, terava tipuga. Õied 2-6-kaupa lehekaenaldes asuvates rippuvates õisikutes. Õied rohekad, välimised õiekattelehed tiivutud. Õieraod õiest lühemad. Pikkus kuni 60 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Tavaline umbrohi, ka raudteedel, jäätmaadel, prahipaikadel, teede ääres. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 396 | Vili 1,5 mm laiuste tiibadega, näärmeteta, läikiv, roots 3-8 mm pikk | |
| Fallopia dumetorum (L.) Holub - võsa-konnatatar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars harunev, väänduv, sooniline, paljas. Lehed kolmnurksed või munajad, südaja aluse ja terava tipuga. Õied rohekad, lehekaenaldes rippuvate õisikutena. Välimised õiekattelehed tiivulised. Õieraod õite pikkused või pikemad. Pikkus kuni 2 m.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kaldavõsastikes ja põõsastikes. Paiguti. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 397 | Lehed selgelt hõlmised, üle 3 cm laiad | 398 |
| 397 | Lehed pole hõlmised, kui nõrgalt hõlmised, siis alla 3 cm laiad | 400 |
| 398 | Leheserv sile, terve. Kroonlehti üle 5 | |
| Hepatica nobilis Schreb. - harilik sinilill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kolme hõlmaga, terveservalised, tumerohelised, ainult juurmised. Õied sinised, kolme tupplehetaolise kõrglehega. Kõrgus 5-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Salumetsades, põõsastikes. Tavaline. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 398 | Leheserv hambuline. Kroonlehti 5 | 399 |
| 399 | Taimed üle 20 cm kõrged. Õied roosad. Vili kuiv* | |
| Lavatera thuringiaca L. - harilik rõngaslill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed rootsulised, tuhmrohelised, 3-5 hõlmaga, alt tähtkarvadega. Vars tähtkarvadega. Õie välistupe lehed alusel liitunud. Õied kahvaturoosad, 5-8 cm läbimõõdus, üksikult ülemiste lehtede kaenlas. Kroonlehed sügavalt lõhestunud. Kõrgus 50-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsistuv kultuurtaim. Õitseb juulist septembrini. |
 |
|
| 399 | Taimed kuni 30 cm kõrged. Õied valged. Vili lihakas | |
| Rubus chamaemorus L. - rabamurakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Rohtsete varte ja roomava risoomiga rabataim. Ümarneerjad lihtlehed südaja alusega. Õied valged, läbimõõt 3 cm. Koguluuviljad noorelt punakad, valminult kollased, mahlased. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabades, rabamännikutes. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Märkused: Hea marjataim. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 400 | Õitsvad varred lehtedeta (vahel väikeste kandelehekestega), tavalised lehed kõik varre alusel juurmise rosetina | 401 |
| 400 | Õitsvad varred lehistunud | 402 |
| 401 | Lehed ümarad, südaja alusega. Taimed alla 20 cm kõrged | |
| Asarum europaeum L. - harilik metspipar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Risoom roomav, maapealne. Lehti 2 või 3, neerjad, pealt läikivad, alt pehmekarvased, pika rootsuga. Alalehed tumepruunid, soomusjad. Õied pruunikaspunased, korrapärased, longus, võsude tipus üksikult, peaaegu maapinnal. Katkihõõrumisel taim pipra lõhnaga. Kõrgus 5-10 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Salu- ja laanemetsades. Mandril tavaline, saartel haruldane. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 401 | Lehed laiusest pikemad, teravad, alus nooljas. Taimed üle 20 cm kõrged | |
| Sagittaria sagittifolia L. - jõgi-kõõlusleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed noolja alusega, pikarootsulised. Õisikuraag kolmekandiline, õied valged, enamasti kolmest õiest koosnevate männastena, all emasõied, ülal isasõied. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kaldaosas ning seisva või aeglase vooluga vetes. Mandriosas tavaline, saartel haruldane. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 402 | Lehti 2 (harva 1), paralleelsete roodudega | |
| Maianthemum bifolium (L.) Schmidt - leseleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehti 2 (harva 1), lühirootsulised, piklikmunajad, südaja alusega, heledamad rohelised, kuni 10 cm pikad ja 5 cm laiad. Õisik tipmine 10-30-õieline kobar. Õied väikesed, valged, lõhnavad. Viljad punased marjad. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuuse-, männi- ja segametsades, võsastikes. Sage. Õitseb maist juulini. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 402 | Lehti rohkem kui 2, pole paralleelsete roodudega | 403 |
| 403 | Lehe alus või leheroots kileja vart ümbritseva tupega | 404 |
| 403 | Lehe alus ja leheroots kileja tupeta | 406 |
| 404 | Õied pöörisõisikuna. Lehed kolmnurksed | |
| Fagopyrum tataricum (L.) Gaertn. - idatatar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine, sile, roheline. Lehed nooljas-südajad, alumised pika, ülemised lühikese rootsuga. Õied rohekad, ülemiste lehtede kaenlas asuvates kobarjates õisikutes. Vili ulatub õiekattest ¾ ulatuses välja. Kõrgus 20-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Tulnukana raudteedel, sadamates, teeäärtel, umbrohuna põldudel. Hajusalt mandriosas. Õitseb juunist augustini. |
 |
|
| 404 | Õied tähkõisikuna. Lehed pole kolmnurksed | 405 |
| 405 | Varred harunenud, paljude õisikutega | |
| Polygonum amphibium L. - vesi-kirburohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Risoom pikk, harunev, sõlmekohtadest juurduv. Veevormil lehed varre tipuosas, ujuvad, pealt tume-, alt helerohelised, läikivad, ümara või lühidalt terava tipuga, 4-7 cm pikkuse rootsuga. Maismaavorm karvane, lehed kitsassüstjad, aeglaselt aheneva tipuga, kuni 1 cm pikkuse rootsuga. Õied roosad, tipmises õisikus. Pikkus kuni 1,5 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogudes ja nende kaldail, niisketel niitudel, rannaääres lompides, niisketel põldudel umbrohuna. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 405 | Varred lihtsad, ühe õisikuga | |
| Polygonum bistorta L. - ussitatar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed alt sinakasrohelised. Alumiste lehtede laba aheneb järsult tiivuliseks rootsuks. Risoom S-kujuline. Õied roosad. Õisik tipmine, ruljas, väga tihe. Kõrgus 25-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel ja soistel niitudel ning puisniitudel, jõelammidel. Paiguti, peamiselt Lõuna- ja Kagu-Eestis, mujal harva. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 406 | Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud | 407 |
| 406 | Kroonlehed täiesti vabad | 418 |
| 407 | Õied tume- kuni helekollased | 408 |
| 407 | Õied pole kollased | 409 |
| 408 | Kroonlehe laiuvad, tumekollased | |
| Verbascum nigrum L. - must vägihein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed pealt rohelised, enam-vähem paljad, alt heledamad. Juurmised lehed piklikelliptilised, rootsuga. Varrelehed rootsulised, munaja alusega, pole laskuvad. Õied kollased, tolmukaniidid punakad. Õisik pikk, hõre, tipmine. Kõrgus 30-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kergematel muldadel teeservades, karjäärides, aedades. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 408 | Kroonlehed alusel ja tipus kokku kasvanud, õis banaani moodi, helekollane | |
| Phyteuma spicatum L. - tähk-rapuntsel | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed südajad, pikarootsulised, saagja servaga. Ülemised süstjad, peaaegu rootsutud. Õied väikesed, kollased või valkjad, tipmises pikas õisikus. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Hõredates metsades, puisniitudel, jõgede kaldanõlvadel. Paiguti Lõuna-Eestis. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 409 | Kroonlehti 5 (kroon 5 hõlmaga) | 410 |
| 409 | Kroonlehti 4 | 414 |
| 410 | Õied varre tipus nuttidena | |
| Campanula glomerata L. - kerakellukas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Leheservad peenehambalised. Alumised lehed piklikmunajad, rootsulised. Varrelehed munajassüstjad, varreümbrised. Vars tömbikandiline. Kroon lillakassinine. Tupe tipmed teravad. Õied raotud, männasjas õisikus varre tipus ja lehtede kaenlas. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, niitudel, teeservades, kraavikaldail. Sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 410 | Õied pole nuttidena | 411 |
| 411 | Õied üksikult või mõnekaupa. Tupe hambad süstjad, alusel alla 1,5 mm laiad | |
| Campanula rotundifolia L. - ümaralehine kellukas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed ümarad, südaja alusega, pika rootsuga, õitsemisajaks sageli kuivanud. Ülemised lehed lineaalsed, rootsutud. Õied helesinised, madalalt 5-hõlmalise krooniga, longus, 1-2,5 cm pikad, tipmises õisikus. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades männikutes, liivastel niitudel, kinkudel, loodudel, teeservades. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 411 | Õisi palju. Tupe hambad laikolmnurksed, alusel üle 1,5 mm laiad | 412 |
| 412 | Õied 10-30 mm pikad. Tupe tipmed tagasi käändunud. Õied lühikeste kandelehtede kaenaldes | |
| Campanula rapunculoides L. - kurekellukas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed südajasmunajad või ovaalsed, pikarootsulised, ülemised süstjad, rootsuta. Lehed ebakorrapäraselt saagja servaga. Õied lillakassinised, kuni 2,5 cm pikad, ühekülgses pikas õisikus. Tupe tipmed tagasi käändunud. Kõrgus 25-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, teeäärtes, põlluservades, ka umbrohuna. Sage. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 412 | Õied 30-60 mm pikad. Tupe tipmed püstised. Õied tavaliste lehtede kaenaldes | 413 |
| 413 | Vars teravakandiline, hõredalt karekarvane. Alumised lehed karvased, sügavalt südaja alusega | |
| Campanula trachelium L. - nõgeselehine kellukas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars teravakandiline, hõredalt karvane. Lehed kahelisaagja servaga, alumised peaaegu kolmnurksed, südajad, rootsulised. Tupp hõredalt karvane. Õied lillakassinised, lühikeste rootsudega. Kõrgus 25-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lehtmetsades, puisniitudel, sarapikes, parkides. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 413 | Vars ümar või tömbilt kandiline, paljas või peenekarvane. Lehed madalalt südaja alusega, paljad või karvased | |
| Campanula latifolia L. - laialehine kellukas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars ümar või tömbilt kandiline, paljas või peenekarvane. Lehed ebakorrapäraselt hambulised, alumised munajad, rootsulised. Ülemised lehed süstjad, rootsutud. Õied helelillakad, lühiraolised. Tupp paljas. Kõrgus 60-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, kaldavõsas, parkides, ka ilutaimena. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 414 | Kupar kerajas, pole lamendunud ega tipul 2-hõlmaline. Lehed 3-7(9) hõlmalised, sõrmroodsed | |
| Veronica hederifolia L. - hõlmlehine mailane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars lamav. Lehed 3-7(9) hõlmaga, sõrmroodsed, lühikeste karvadega. Õied väikesed, helesinised, üksikult lehekaenlais. Kõrgus 6-30(40) cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Põllu- ja teeservadel. Väga haruldane, peamiselt Saaremaal. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu altid. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 414 | Kupar lapik ja tipul 2-hõlmaline. Lehed terved, hõlmadeta, hambulise servaga, sulgroodsed, või rood halvasti näha | 415 |
| 415 | Õieraag kõrvalolevast lehest 2-5 korda pikem, peenike, näärmekarvadega. Emakakael 3,5-4 mm pikk | |
| Veronica filiformis Sm. - niitjas mailane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred lamavad või tõusvad, kergesti juurduvad. Lehed munajad, täkilise servaga. Alumised lehed vastakud, ülemised vahelduvad. Õied helesinised või valkjad, üksikult lehekaenlais, õieraag lehest 3-4 korda pikem. Kõrgus 10-35 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kasvatatakse ilutaimena, metsistub, esineb ka umbrohuna. Paljuneb ainult vegetatiivselt. Hajusalt. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 415 | Õieraag kõrvalolevast lehest 2 korda pikem, näärmekarvadeta. Emakakael alla 3 mm pikk | 416 |
| 416 | Kupar laia, nürinurkse sälguga, hõlmad hoiduvad laiali. Õis 8-12 mm läbimõõdus | |
| Veronica persica Poir. - pärsia mailane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars lamav, kaetud käharate karvadega. Lehed ümarmunajad, sügavalt saagja servaga. Õied sinised, rohekaskollase neeluga. Õieraag ligikaudu 2 korda alusel olevast lehest pikem. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Tulnukumbrohuna põldudel, aedades. Paiguti, sagedam Lääne-Eestis. Õitseb juunist oktoobrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 416 | Kupar väikese sälguga, hõlmad enam-vähem paralleelsed või veidi laiali hoiduvad. Õis alla 8 mm läbimõõdus | 417 |
| 417 | Kupar hõredalt näärmekarvane. Kroon peaaegu valge, siniste või roosade joontega | |
| Veronica agrestis L. - kesamailane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars lamav, lehed veidi lihakad, hõredalt karvased. Ülemised lehed piklikmunajad, alumised munajad. Õied peaaegu valged, sinakate joontega, üksikult lehe kaenlas. Õieraag kõrvaloleva lehega ühepikkune. Kõrgus 5-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Umbrohuna põldudel ja aedades, hajusalt. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 417 | Kupar pikkade näärmekarvade ja lühemate lihtkarvadega. Õis sinine | |
| Veronica opaca Fr. - tumeroheline mailane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars lamav, tihedalt karvane. Lehed ümarmunajad, täkilise servaga, karvased. Õied sinised, õieraag alusel olevast lehest pikem. Kõrgus 5-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Umbrohuna põldudel ja aedades. Hajusalt. Õitseb aprillist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 418 | Õied kollased | 419 |
| 418 | Õied pole kollased | 424 |
| 419 | Kroonlehti 4. Lehed rootsutud | |
| Isatis tinctoria L. - harilik sinerõigas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed sinaka kirmega. Varrelehed süstjad, noolja alusega, vart ümbritsevad, terve servaga. Juurmised lehed rootsuga, elliptilised, serval enamasti väikeste hammastega, sinaka kirmeta, õitseajaks kuivanud. Õied kollased, neljatised. Õisik algul väga tihe, hiljem haruneb. Kõdrakesed laia tiivaga, õlgkollased kuni tumevioletsed, ripuvad peenikestel raagudel. Kõrgus 25-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Mererannal. Paiguti, sagedam Lääne-Eestis. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 419 | Kroonlehti 5 või rohkem. Vähemalt alumised lehed selgelt rootsulised | 420 |
| 420 | Tupp puudub | |
| Caltha palustris L. - harilik varsakabi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars harunenud, õõnes. Varrelehed vahelduvad, lühirootsulised või rootsutud. Juurmised pikarootsulised, lehed neerjad, täkilise servaga, läikivad. Õiekate lihtne (rohelisi tupplehti pole), kollane, õielehed ümarad, õite läbimõõt 2-4 cm. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, soodes, niisketel niitudel. Sage. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 420 | Tupp olemas | 421 |
| 421 | Kroonlehti üle 5 | |
| Ranunculus ficaria L. - kanakoole | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed südajad või neerjad, juurmised pikarootsulised, varrelehed lühikese rootsuga. Juured piklikmunajate mugulatega. Peale õitsemist lehekaenaldes sigisibulad. Kroonlehed kollased, piklikud, tupplehti 3. Kõrgus 5-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes võsades, lehtmetsades, parkides. Tavaline. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 421 | Kroonlehti 5 | 422 |
| 422 | Juurmised lehed ümarneerjad, hõlmadeta, 12-16 cm laiad, serv hambuline, alus südajas | |
| Ranunculus cassubicus L. - metstulikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmisi lehti 1 või 2, ümarneerjad, täkilise servaga, lõhestumata, 12-16 cm laiad, alt karvased. Varrelehed sõrmjagused, hõlmad hambulised. Õied kollased, 2-3 cm läbimõõdus. Õiepõhi ja viljad karvased, pika nokaga. Kõrgus 30-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsades ja puisniitudel, võsastikes. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Märkused: Kõigi tulikate kroonlehed läigivad seest. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 422 | Juurmised lehed ümarad, hõlmised või sügavate sisselõigetega, väiksemad, alus nõrgalt südajas või sirge | 423 |
| 423 | Juurmisi lehti tavaliselt 2-3. Varrelehed hambulised ja sageli hõlmised | |
| Ranunculus fallax (Wimmer & Gaerbn.) Kerner - virvatulikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmisi lehti 2 või 3, vähemalt mõned neist hõlmised või sügavalt hambulised, alt karvased. Varrelehed hambulised. Õied kollased, õiepõhi veidi karvane, viljad tihedalt karvased, keskmise nokaga. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, võsades. Hajusalt. Õitseb mais, juunis. Märkused: Kõigi tulikate kroonlehed läigivad seest. Virvatulikas on välimuselt mets- ja kuldtulika vahepealne. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 423 | Juurmisi lehti 5 või rohkem. Varrelehtede segmendid terveservalised | |
| Ranunculus auricomus L. - kuldtulikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmisi lehti 4-6, terved või sõrmjalt lõhestunud, alt paljad. Varrelehtede hõlmad terveservalised. Õied kollased, 1,5-2 cm läbimõõdus. Õiepõhi paljas, viljad lühikarvased, lühikese nokaga. Kõrgus 15-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, võsades. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Märkused: Kõigi tulikate kroonlehed läigivad seest. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 424 | Lehe serv terve, sile | |
| Parnassia palustris L. - harilik ädalalill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred püstised, harunemata, paljad. Juurmised lehed südajasmunajad, pika rootsuga, varrelehed rootsutud, varreümbrised. Õied valged, viietised, üksikult varre tipus. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, puisniitudel, soodes. Tavaline. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 424 | Lehe serv hambuline | 425 |
| 425 | Kroonlehti 5 | |
| Saxifraga granulata L. - harilik kivirik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed ümarneerjad, lehelaba 2-5 cm lai, hõlmine, näärmekarvadega. Varte alusel sigipungad. Õied valged, 2-3 cm läbimõõdus, rohkeõielises laiuvas õisikus. Kõrgus 15-45 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel. Paiguti, sagedam Kagu-Eestis. Õitseb maist juulini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 425 | Kroonlehti 4 | 426 |
| 426 | Vili kõige rohkem 3 korda laiusest pikem | 427 |
| 426 | Vili lineaalne, üle 5 korra laiusest pikem | 428 |
| 427 | Varrelehed rootsutud. Taim alla 30 cm kõrge. Vili alla 1 cm pikk | |
| Cochlearia danica L. - taani merisalat | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed pika rootsu ja kolmnurkselt südaja labaga. Varrelehed lühikese rootsu ja kolmnurkselt munaja labaga, lehealus sageli odajas. Õied väikesed, valged. Vili ümarmunajas kõdrake. Kõrgus 6-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Läänesaarte rannas lubjakivikaljudel ja saliinses vööndis. Väga haruldane. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu altid. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 427 | Varrelehed rootsulised. Taim üle 30 cm kõrge. Vili üle 1 cm pikk | |
| Lunaria rediviva L. - mets-kuukress | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varrelehed suured, õhukesed, südajad, ogateravalt hambulise servaga. Kõige alumised lehed neerjad. Õied lillad, lõhnavad, hõredas õisikus. Vili suur, lame, mõlemast otsast teritunud kõdrake. Kõrgus 60-110 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Paiguti põhjaranniku paekalda jalamil lehtmetsades ja sealsete jõgede orgudes, mujal Eestis harva. Õitseb maist juulini. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 428 | Varrelehed rootsulised | |
| Alliaria petiolata (M. Bieb.) Cavara & Grande - salukõdrik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varrelehed kolmnurkselt munajad, südaja alusega, täkilishambulise servaga. Juurmised lehed neerjad, täkilise servaga. Õied neljatised, valged, väikesed. Vili jämeda raoga kõder. Katkihõõrumisel taim küüslaugu lõhnaga. Kõrgus 20-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Lehtmetsades, põõsastikes, mererannal. Paiguti, peamiselt Põhja- ja Lääne-Eestis. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 428 | Varrelehed rootsutud, ümbritsevad alusega vart (varreümbrised) | 429 |
| 429 | Varrelehed paljad, hallikad | |
| Turritis glabra L. - lehmakapsas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed sinaka kirmega. Varrelehed munajaselliptilised või süstjad, terava tipuga, alusega vart ümbritsevad, terve servaga. Juurmised lehed rootsuks ahenevad, süstjad, suurte hammastega, ilma sinaka kirmeta, õitseajaks kuivanud. Õied väikesed, kollaks- või rohekasvalged, tihedas õisikus. Vili püstine kõder. Kõrgus 30-130 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Kuivades kasvukohtades. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 429 | Varrelehed karvased, pole hallikad | |
| Arabis hirsuta (L.) Scop. - kare hanerohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars hõredalt lehistunud. Taim hallikasroheline või violetse varjundiga. Varrel põhiliselt lihtkarvad, lehtedel harunenud karvad, harva taim paljas. Õied väikesed, valged, tiheda kobarana. Seemned helepruunid. Kõrgus 10-75 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Hajusalt kuivadel kasvukohtadel. Tavalisem Lääne- ja Põhja-Eestis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 430 | Lehed okkataolised, igihaljad, kinnituvad varrele männastena | 431 |
| 430 | Lehed pole okkataolised, ei kinnitu männastena | 432 |
| 431 | Lehed 2-4 korda laiusest pikemad, kõige laiemad keskkohast allpool, serv kaardunud. Õied kahesoolised (emakate ja tolmukatega) | |
| Empetrum hermaphroditum Hagerup - põhja kukemari | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred lamavad või tõusvad, tihedalt lehistunud. Lehed lineaalsed, väikesed, igihaljad. Õied roosakad, väikesed, kahesugulised, tupp- ja kroonlehti 3. Marjad mustad, nende alusel säilinud tolmukad. Pikkus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rannikunõmmedel Põhja-Eestis. Harva. Õitseb aprillis, mais. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Märkused: Marjad söödavad, imala maitsega. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 431 | Lehed 3-5 korda laiusest pikemad, servad paralleelsed. Õied ainult tolmukate või ainult emakatega | |
| Empetrum nigrum L. - harilik kukemari | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred lamavad või tõusvad, tihedalt lehistunud. Lehed lineaalsed, väikesed, igihaljad. Õied ühesugulised, isasõied roosad, emasõied valged. Taimed kahekojalised. Marjad mustad, nende alusel tolmukajäänuseid pole. Pikkus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades nõmme- ja palumetsades, rabades ja rabametsades. Tavaline. Õitseb aprillis, mais. Märkused: Marjad söödavad, imala maitsega. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 432 | Õitsvad varred lehtedeta (vahel väikeste kandelehekestega), kõik lehed varre alusel juurmise kodarikuna | 433 |
| 432 | Õitsvad varred lehistunud | 451 |
| 433 | Õied rootsutud, ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena | 434 |
| 433 | Õied rootsulised, üksikult või õisikutena | 438 |
| 434 | Õied roosad. Õisik kerajas | |
| Armeria elongata (Hoffm.) C.Koch - roosa merikann | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kitsaslineaalsed renjad lehed juurmise kodarikuna. Õisikuvarre tipus peaaegu kerajas tihe nutitaoline roosa liitõisik. Õied roosad, õietupp lehterjas, kileja servaga. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rannaniitudel ja liivaaladel Põhja- ja Loode-Eestis paiguti, sisemaal harva. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 434 | Õied pole roosad. Õisik ovaalne kuni ruljas | 435 |
| 435 | Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, munajad kuni elliptilised | 436 |
| 435 | Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed | 437 |
| 436 | Lehed paljad või üksikute karvadega. Õisikud tavaliselt allosas tühikutega. Tolmukaniidid kroonist pikemad, tolmukapead kollakad | |
| Plantago major L. - suur teeleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise rosetina, elliptilised kuni laimunajad, paljad, nahkjad, tumerohelised, 5-9 kaarja rooga. Õisik ruljas, 1-20 cm pikk, õisikuraag pikk. Kroonlehed valkjad, tolmukad lillad või kollased. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teede ääres, õuedel, aedades, põldudel. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 436 | Lehed tihedalt karvased. Õisikud alusel tühikuteta. Tolmukaniidid kroonist 4-8 mm pikemad, tolmukapead helelillad | |
| Plantago media L. - keskmine teeleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise rosetina, elliptilised, karvased, üle 2 cm laiad, 5-9 rooga. Õisik ruljas, 2-6 (vahel 15) cm pikk, õisikuraag pikk. Kroonlehed heleroosad, tolmukad lillad. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teeservades. Tavaline. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 437 | Lehed süstjad, lamedad, karvased, pole lihakad, tumedate täppideta. Pole mereranniku ega sooldunud pinnase taimed | |
| Plantago lanceolata L. - süstlehine teeleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed rosetina, süstjad, 0,5-2 cm laiad. 3-7 rooga, karvased (harva paljad). Õisik piklikmunajas. Kroonlehed helepruunid, tolmukad kollased, kroonist 4-5 korda pikemad. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, loodudel. Tavaline. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 437 | Lehed lineaalsed, renjad, paljad, lihakad, tumedate täppidega. Mereranniku ja sooldunud pinnase taimed | |
| Plantago maritima L. - rand-teeleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsed, renjad, lihakad, hallikasrohelised, tumedatäpilised, kuni 0,5 cm laiad, kolme rooga. Kroonlehed valkjad, õisikud pikad, ruljad. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannal ja rannaniitudel tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 438 | Lehed üle 5 korra laiusest pikemad | 439 |
| 438 | Lehed alla 5 korra laiusest pikemad | 442 |
| 439 | Lehed mõlajad, rootsulised. Õied alla 3 mm läbimõõdus. Märgade kasvukohtade taimed | |
| Limosella aquatica L. - harilik nõgilillik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõik lehed juurmise kodarikuna, lineaalsed või mõlajad. Õieraod lehtedest palju lühemad. Õied väikesed, viietised, valged või roosakad. Kõrgus 3-10 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Seisva või aeglase vooluga veekogude mudastel kallastel ja madalas vees, peamiselt mererannikul. Harva. Õitseb juunist oktoobrini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 439 | Lehed lineaalsed, rootsutud. Õied üle 3 mm läbimõõdus. Parasniisked kasvukohad | 440 |
| 440 | Kroonlehti 5. Õied püstised | |
| Myosurus minimus L. - väike hiiresaba | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed süstjad, ainult juurmise kodarikuna. Õied üksikult, kroon valkjaskollane, kroonlehed väikesed, õiepõhi ruljalt pikenenud (viljumisel kuni 6 cm pikk). Kõrgus 2-10 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Niisketel põldudel, kraavides, teeservades. Hajusalt. Õitseb aprillist juunini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 440 | Kroonlehti 6. Õied rippuvad | 441 |
| 441 | Kõik kroonlehed ühesugused, õis laikellukjas | |
| Leucojum vernum L. - kevadine märtsikelluke | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehti 2 või 3, lailineaalsed. Sibultaim. Õied laikellukjad, koosnevad kuuest ühesuurusest õielehest, mille paksenenud tipul on kollakas või rohekas täpp. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Tavaline aia-ilutaim, metsistub harva. Õitseb aprillis, mais. |
 |
|
| 441 | Kolm kroonlehte pikemad kui teised. Õis kitsaskellukjas | |
| Galanthus nivalis L. - harilik lumikelluke | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehti kaks, lineaalsed. Sibultaim. Õied rippuvad, kellukjad, valged. Kolm välimist õiekattelehte kolmest sisemisest pikemad. Sisemised tipul rohekaskollase täpiga. Kõrgus 10-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Tavaline aia-ilutaim, vahel metsistub. Õitseb märtsist maini. |
 |
|
| 442 | Lehed rootsutud | 443 |
| 442 | Lehed selgelt rootsulised | 445 |
| 443 | Lehed alla 1 cm laiad. Kroonlehti 4, vabad | |
| Erophila verna (L.) DC. - harilik varakevadik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõik lehed juurmised, terved, süstjad või äraspidimunajad. Varsi mitu, lehitud. Õied väikesed, valged, neljatised. Õisikutelg võnkjas. Vili kitsasovaalne kõdrake, viljaraost lühem. Kõrgus 3-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kuivades kasvukohtades, põldudel umbrohuna. Tavaline. Õitseb aprillist juunini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 443 | Lehed üle 1 cm laiad. Kroonlehti 6, vähemalt alusel kokku kasvanud | 444 |
| 444 | Õied roosad, üle 1 cm pikad, üksikult | |
| Colchicum autumnale L. - harilik sügislill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehti 4, ainult juurmised, laisüstjad, tömbi tipuga. Õitsemisajal (septembris) taim lehtedeta. Õisi 1-4, suured, lehterjad, allosas pikaks putkeks kokku kasvanud, lillakasroosad. Kõrgus 20-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Sage ilutaim. Looduslikult Hiiumaal ja Põhja-Eestis. Õitseb septembris. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu altid. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 444 | Õied valged, alla 1 cm pikad, õisikuna | |
| Convallaria majalis L. - harilik maikelluke | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehti 2 või 3, juurmised, laielliptilised, teritunud tipuga. Lehetuped lillakad. Õied valged, kellukjad, rippuvad, lõhnavad. Õisik tipmine ühekülgne kobar 5-10 õiega. Marjad oranžid. Kõrgus 12-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, metsaservadel, jõekallastel, ka ilutaimena. Sage. Õitseb mais, juunis. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 445 | Õied üksikult | |
| Moneses uniflora (L.) A. Gray - kuningakübar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed vastakud, varre alusel ligistikku, ümarad, 4-20 mm läbimõõdus, peenetäkilise servaga. Leheroots labast lühem. Üks valge, ratasjas, rippuv, hästilõhnav õis läbimõõduga 12-28 mm. Kõrgus 5-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuusikutes ja kuusesegametsades. Hajusalt. Õitseb juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 445 | Õied pole üksikult | 446 |
| 446 | Lehed paralleelsete roodudega. Kroonlehti 3 | |
| Alisma plantago-aquatica L. - harilik konnarohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kollakasrohelised, munajad, terava tipuga, alusel ümardunud või pisut südajad, pika rootsuga. Esineb ka lailineaalseid ujulehti. Õisik püramiidja kujuga, lehtedest kõrgemale ulatuv. Kroonlehed valged, tupplehtedest pikemad. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel. Sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 446 | Lehed pole paralleelsete roodudega. Kroonlehti 5 | 447 |
| 447 | Õisik ühekülgne | |
| Orthilia secunda (L.) House - harilik lakkleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kitsasmunajad, teravatipulised, lühirootsulised, peensaagja servaga. Õied rohekasvalged, väikesed, ühekülgses kobarõisikus. Kõrgus 4-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Okas- ja segametsades. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 447 | Õisik pole ühekülgne | 448 |
| 448 | Tolmukad emaka kõrval, emakakael ulatub õiest pikalt välja | 449 |
| 448 | Tolmukad ümber emaka, emakakael ei ulatu või ulatub õiest väga vähe välja | 450 |
| 449 | Kroonlehed valged. Emakakael 2-3 mm pikk | |
| Pyrola rotundifolia L. - ümaralehine uibuleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed ümarad, pealt läikivad. Õied valged või roosakad, lõhnavad. Emakakael pikk, kõverdunud, ulatub õiest kaugele välja. Tupplehed 2-3 korda kroonlehtedest lühemad, tagasikäänduvate tippudega. Kõrgus 15-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsades ja põõsastikes. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 449 | Kroonlehed rohekad. Emakakael u. 5 mm pikk | |
| Pyrola chlorantha Sw. - rohekas uibuleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed ümarad, läiketud, tumerohelised. Vars ja leheroots sageli punakad. Õied kollakasrohelised, lõhnatud. Tupplehed 4-5 korda kroonlehtedest lühemad, hoiduvad vastu krooni. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Vanemates männikutes. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 450 | Emakakael u. 2,5 mm pikk. Tupplehed 1-1,5 mm, rohelised. Kroonlehed 3-4 mm | |
| Pyrola minor L. - väike uibuleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed ümarad, pealt läikivad. Õied kerajad, vähe avatud, kuni 6 mm läbimõõdus, roosakad. Emakakael sirge, ei ulatu õiest välja. Emakasuudme alusel paksendit pole. Kõrgus 10-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsades. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 450 | Emakakael u. 6 mm. Tupplehed u. 3 mm, tipus punakad. Kroonlehed 7-8 mm | |
| Pyrola media Sw. - keskmine uibuleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed ümarad, pealt läikivad. Õied valged, 7-10 mm läbimõõdus. Emakakael sirge, ulatub veidi kroonist välja. Emakasuudme alusel rõngasjas paksend. Kõrgus 15-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Okasmetsades, puisniitudel. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 451 | Kääbuspõõsad | 452 |
| 451 | Rohtsed taimed | 459 |
| 452 | Lehed pealt rohelised, alt kas hõbevalkjad või pruunikate roostetäppidega. Vili kuiv | 453 |
| 452 | Lehed pole alt valkjad ega roostetäppidega. Vili lihakas | 454 |
| 453 | Lehed üle 5 korra laiusest pikemad, alt valkjad | |
| Andromeda polifolia L. - harilik küüvits | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine, lehed nahkjad, alt valkjad, pealt rohelised, läikivad, lineaalsüstjad, allarullunud servaga. Õied kellukjad, roosad, pikaraolised, väheseõielistes longus õisikutes. Kõrgus 5-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabastuvates männikutes, soodes, rabades. Tavaline. Õitseb maist juunini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 453 | Lehed alla 5 korra laiusest pikemad, pruunikte roostetäppidega | |
| Chamaedaphne calyculata (L.) Moench - hanevits | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine, harunev. Lehed nahkjad, igihaljad, piklikovaalsed, 8-15 m laiad, roostetäpilised. Õied valged, kellukjad, longus, ühekaupa lehekaenlais, moodustavad ühekülgse õisiku. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabades, rabamännikutes, siirdesoodes. Paiguti, peamiselt Ida-Eestis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 454 | Leheserv peenehambaline | |
| Vaccinium myrtillus L. - harilik mustikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred rohelised, teravakandilised, lehed helerohelised, suvehaljad. Õied punakad või rohekad. Mari sinakasmust. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Okas- ja segametsades. Sage. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 454 | Leheserv terve | 455 |
| 455 | Varred peenikesed, niitjad, roomavad. Lehed kuni 8 mm pikad | 456 |
| 455 | Varred pole niitjad. Lehed üle 8 mm pikad | 457 |
| 456 | Õieraod paljad. Lehed alla 3 mm laiad | |
| Oxycoccus microcarpus Turcz. ex Rupr. - väike jõhvikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Peenevarreline roomav taim. Lehed alla 6 mm pikad, väga kitsad. Õieraod paljad, enamasti üksikult, kandelehekesed allpool õierao keskpaika. Õied roosad. Marjad punased. Pikkus 15-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabades, soodes. Hajusalt mandriosas. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 456 | Õieraod karvased. Lehed üle 3 mm laiad | |
| Oxycoccus palustris Pers. - harilik jõhvikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Peenevarreline roomav taim. Lehed üle 6 mm pikad ja üle 3 mm laiad. Õieraod karvased, mitmekaupa koos, kandelehekesed õierao keskkohas või kõrgemal. Õied roosad. Marjad punased. Pikkus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabades, rabastuvates metsades, siirdesoodes. Sage. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 457 | Lehed suvehaljad, õhukesed. Valminud vili sinine | |
| Vaccinium uliginosum L. - sinikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sinakasrohelised, suvehaljad, oksad pruunid, ruljad. Õied heledad, valkjaskollakad-rohekad. Mari sinine. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabastuvates metsades, rabaservades. Sage. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 457 | Lehed igihaljad, nahkjad. Valminud vili punane | 458 |
| 458 | Lehed pealt tuhmid, mõlemal pinnal silmatorkava võrkroodumisega | |
| Arctostaphylos uva-ursi (L.) Spreng. - harilik leesikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars lamav või roomav. Lehed nahkjad, igihaljad, mõlemalt pinnalt võrkroodumisega, alt heledamad. Õied valkjad, tipmises kobaras. Punane jahukas marja meenutav luuvili maitsetu. Kõrgus 5-10 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivastes metsades ja nõmmedel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 458 | Lehed pealt läikivad, alt paljude kollakate näärmetäppidega | |
| Vaccinium vitis-idaea L. - harilik pohl | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed igihaljad, läikivad, tumerohelised, elliptilised, alumine pind kollakate näärmetäppidega. Õied valged, kellukjad, lühikese tipmise kobarana. Mari punane. Kõrgus 8-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Männimetsades, liivikuil, rabaservadel. Sage. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 459 | Lehe või lehrootsu alus kileja vart ümbritseva tupega (tõrvega) | 460 |
| 459 | Lehe ja leherootsu alus kileja tupeta | 467 |
| 460 | Õied lehekaenaldes | 461 |
| 460 | Õied tähkõisikuna | 463 |
| 461 | Õiekate lõhestunud pooleni (luup!). Kõik lehed enamvähem ühesuurused | |
| Polygonum arenastrum Boreau - harilik linnurohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Peavarre ja harude lehed ühesuurused, piklikovaalsed. Tõri kilejas, tuhm, alusel pruunikas, narmastunud. Õied 1-5-kaupa kogu varrel lehekaenaldes. Õiekate üle poole lõhestunud, valge servaga. Vili kolmekandiline, 2-3 mm pikk, õiekatte pikkune. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Õuedel, teeäärtel, muruplatsidel, jäätmaadel. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 461 | Õiekate lõhestunud ¾ ulatuses. Varre peaharude lehed pikemad kui külgharude lehed | 462 |
| 462 | Suuremad lehed munajas-süstjad, väga lühikese, tõrves peituva rootsuga. Seemned 3 mm läbimõõdus (luup!) | |
| Polygonum aviculare L. - erilehine linnurohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed süstjad, erineva suurusega, valdavalt terava tipuga. Tõri noorel taimel hõbedane, hiljem pruunikas ja narmastunud. Õiekate sügavalt lõhestunud, hõlmad rohelised, valge, roosa või punase servaga. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Teeäärtel, muruplatsidel, mererannas, umbrohuna aias ja põldudel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 462 | Suuremad lehed elliptilised, selgelt nähtava rootuga. Seemned u. 4 mm läbimõõdus | |
| Polygonum boreale (Lange) Small - põhja-linnurohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred laiuvad. Lehed elliptilised, veidi lihakad, taime vananedes varisevad kergesti. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Mererannal. Harva. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 463 | Vars lihtne, ühe tipmise õisikuga | |
| Polygonum viviparum L. - pung-kirburohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine, harunemata, ühe tipmise õisikuga. Alumised lehed 1-8 cm pikad, ovaalsed kuni süstjad, ümardunud, pikalt aheneva või kiilja alusega. Lehtede alumine pind sinakasroheline. Õisik ruljas, alumises osas mustjad sigipungad. Õiekate valge või roosakas. Kõrgus 8-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel või soistel niitudel ning puisniitudel. Lõuna-Eestis harva, mujal tavaline. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 463 | Vars harunenud, iga haru kannab õisikut | 464 |
| 464 | Õisik lõtv, kitsas, kaardus, kõik õied selgelt nähtavad | 465 |
| 464 | Õisik tihe, ruljas, õied tihedalt puntras koos | 466 |
| 465 | Lehed tugevalt kibeda maitsega. Õiekate pruunikate suurte näärmetäppidega | |
| Polygonum hydropiper L. - mõru kirburohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine, alusel pisut harunev. Lehed pikliksüstjad, pikalt tervneva tipuga, pisut lainja servaga, lühirootsulised, kibeda maitsega. Tõri avar, punakaspruun, paljas, ainult servadel lühikeste ripsmetega. Õisik hõre, katkestunud, kitsas, longus, 4-6 cm pikk. Õied roosakad. Kõrgus 20-65 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kallastel, kraavides, lompides, mererannal, metsateedel. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 465 | Lehed pole kibeda maitsega. Õiekate näärmtäppideta | |
| Polygonum minus Huds. - väike kirburohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tõri kitsas, lidus harjaskarvadega, serval erineva pikkusega ripsmetega. Õisik hõre, kitsas, viljumisajal alla 5 mm läbimõõduga. Õiekate näärmetäppideta, roosa, punaka või valge servaga. Kõrgus 15-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kallastel, poolkuivades kraavides, niisketel niitudel, metsateedel. Hajusalt, sagedam mandriosas. Õitseb juunist septembrini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 466 | Tõri (tupp lehe alusel) lidus karvadege, serval ripsmetega, tihedlt ümber varre | |
| Polygonum persicaria L. - harilik kirburohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tõri kitsas, lidus karvadega, serval erineva pikkusega ripsmetega. Õiekate, õie- ja õisikuraod ning kandelehed näärmeteta, õiekate roosa või valge servaga. Õisik tihe, ruljas, viljumise ajal üle 6 mm läbimõõdus. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kallastel, niiskematel põldudel umbrohuna, elamute ümbruses, prahipaikadel, jäätmaadel. Hajusalt. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 466 | Tõri paljas, serval üksikute ripsmetega, lõdvalt ümber varre | |
| Polygonum lapathifolium L. - kahar kirburohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Õiekate, õie- ja õisikuraod ning kandelehed näärmetäppidega. Õiekate roheline, valge servaga. Õieraag õie alusel liigesega. Tõri avar, paljas, serval väga lühikeste ripsmetega. Õisik tihe, ruljas, viljumisajal üle 6 mm läbimõõduga. Taimed vahel villkarvased. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kraavides, kallastel, adruvallidel, umbrohuna aias ja põllul, elamute ümbruses. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 467 | Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud | 468 |
| 467 | Kroonlehed vabad | 501 |
| 468 | Lehed hõlmised. Õis määrdunudkollane, tumelilla keskosaga | |
| Hyoscyamus niger L. - koera-pöörirohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed hallikasrohelised, lihakad, piklikmunajad, jämedalt hambulise servaga kuni sulgjalt lõhestunud. Määrdunudkollased violetse mustriga peaaegu raotud õied tipmises, väljakasvanult ühekülgses õisikus. Taimed ebameeldiva lõhnaga. Vili kaanega avanev kupar. Kõrgus 20-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Prahipaikadel, rusul. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 468 | Lehed hõlmadeta. Õis teistsugune | 469 |
| 469 | Lehed ja varred täiesti paljad, õied pole sinised | 470 |
| 469 | Lehed ja/või vähemalt varred karvased (kui paljad, siis õied sinised) | 475 |
| 470 | Lehed lineaalsed | |
| Thesium ebracteatum Hayne - püst-linalehik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine, harunemata, paljas. Lehed lineaalsed, kuni 2,5 mm laiad, kolme ebaselge pikirooga. Õied kellukjad, seest kollakad. Ühe pika, õiest tublisti üle ulatuva kandelehega. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Paiguti Loode- ja Kesk-Eesti niitudel, puisniitudel, nõlvadel. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 470 | Lehed pole lineaalsed | 471 |
| 471 | Lehed pole parallelsete roodudega. Kroonlehti 5. Tupp olemas | 472 |
| 471 | Lehed selgelt paralleelsete roodudega. Kroonlehti 6. Tupp puudub | 473 |
| 472 | Õied kobarõisikutes. Taim üle 10 cm kõrge | |
| Samolus valerandi L. - liht-randpung | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed äraspidimunajad või piklikmõlajad, juurmise kodarikuna ja varrel vahelduvalt. Õied valged, väikesed, üsna hõredas tipmises kobarõisikus. Kõrgus 15-35 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannal ja merre suubuvates ojades. Harva Saaremaal, väga haruldane Hiiumaal ja mandri lääneosas. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 472 | Õied lehtede kaenaldes. Taim alla10 cm kõrge | |
| Centunculus minimus L. - põldpisikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed munajad, terava tipuga, varrel vahelduvalt. Õied valged või pisut roosakad, väga väikesed, peaaegu raotud, üksikult lehtede kaenlas. Kõrgus 2-6 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Põldudel, jäätmaadel. Haruldane, peamiselt Lääne-Eestis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 473 | Õied tipmise ühekülgse kobarana. Kroon sama pikk kui lai | |
| Convallaria majalis L. - harilik maikelluke | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehti 2 või 3, juurmised, laielliptilised, teritunud tipuga. Lehetuped lillakad. Õied valged, kellukjad, rippuvad, lõhnavad. Õisik tipmine ühekülgne kobar 5-10 õiega. Marjad oranžid. Kõrgus 12-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, metsaservadel, jõekallastel, ka ilutaimena. Sage. Õitseb mais, juunis. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 473 | Õied lehtede kaenaldes. Koon laiusest pikem | 474 |
| 474 | Vars kandiline. Õied üksikult, harva 2-kaupa | |
| Polygonatum odoratum (Mill.) Druce - harilik kuutõverohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars kandiline. Lehed vahelduvalt, elliptilised, rootsutud, 10-14 cm pikad ja 1,5-4 cm laiad, asetsevad ühekülgselt. Õied lõhnavad, 1- või 2-kaupa lehekaenlais. Õis 1-2,5 cm pikk, 2-3 mm lai, putkjas, valge. Marjad sinakasmustad. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Okas- ja segametsades, puisniitudel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 474 | Vars ruljas. Õied 3-5-kaupa | |
| Polygonatum multiflorum (L.) All. - mitmeõiene kuutõverohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars ümar. Lehed elliptilised, alusel järsult ahenevad, lühirootsulised, 10-15 cm pikad, 3-6 cm laiad. Õied 2-4-kaupa lehtede kaenlas, ei lõhna. Õiekate valge, 1,5-2 cm pikk, 2-6 mm lai, ruljas. Mari kerajas, sinakasmust. Kõrgus 40-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjalembene, sagedam Lääne-Eestis, mujal paiguti. Ilutaimena aedades. Õitseb juunis. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 475 | Õied hele- kuni tumekollased | 476 |
| 475 | Õied pole kollased | 478 |
| 476 | Kroon ruljas, krooni tipmd sirged | |
| Symphytum officinale L. - harilik varemerohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed varrele laskuvad, mistõttu vars tundub tiivuline. Ülemised lehed rootsutud. Lehed karedad. Õied lillad, krooni tipmed väljapoole käändunud. Kroon tupest poole pikem. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, veekogude kallastel, põldude ja teede ääres. Hajusalt, peamiselt mandril. Õitseb juunis, juulis. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 476 | Kroon pole ruljas, kroonlehed hoiavad laiali | 477 |
| 477 | Õied helekollased. Vili valge pähklike | |
| Lithospermum officinale L. - suur rusujuur | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed pikalt teritunud tipuga, pealt tume-, alt helerohelised, vähemalt 3 selgelt eristatava külgroo paariga. Õied kollakasvalged, mühksoomused vähemärgatavad, kollakasvalged. Viljad läikivad, siledad, valged. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Põõsastikes, klibul, kruusal. Harva, peamiselt rannikulähedastel aladel. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 477 | Õied tumekollased. Vili kupar | |
| Verbascum thapsus L. - üheksavägine | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed hallikad, mõlemalt poolt viltkarvased, piklikelliptilised. Varrelehed laskuvad. Õied kollased, tolmukaniidid punakad. Õisik pikk, tihe, tipmine. Kõrgus 30-180 cm
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Teeservadel, kruusakarjäärides jm. kuival, kivisel ja kruusasel pinnal. Paiguti, tavalisem Põhja- ja Lääne-Eestis. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 478 | Õied valged | 479 |
| 478 | Õied sinised kuni lillakad | 480 |
| 479 | Õiekrooni neelus 5 karvatutikest | |
| Buglossoides arvensis (L.) I.M. Johnst - põld-rusuvars | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars hõredalt lehistunud. Lehed lühidalt teritunud tipuga, hallikasrohelised, vähemärgatavate külgroodudega. Õied väikesed, lühiraolised, kollakasvalged, sinaka varjundiga, mühksoomused õie neelus vähemärgatavad. Viljad krobelised. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Teede ääres ja elamute ümbruses, umbrohuna põldudel. Paiguti, sagedam Põhja- ja Lääne-Eestis. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 479 | Õiekrooni neelus 5 mühksoomust | |
| Lithospermum officinale L. - suur rusujuur | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed pikalt teritunud tipuga, pealt tume-, alt helerohelised, vähemalt 3 selgelt eristatava külgroo paariga. Õied kollakasvalged, mühksoomused vähemärgatavad, kollakasvalged. Viljad läikivad, siledad, valged. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Põõsastikes, klibul, kruusal. Harva, peamiselt rannikulähedastel aladel. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 480 | Õied varte tippudes nuttidena | 481 |
| 480 | Õied pole nuttidena | 483 |
| 481 | Õied alla 8 mm läbimõõdus, pole kellukjad | |
| Jasione montana L. - harilik sininukk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsed, rootsutud, kuni 0,5 cm laiad. Varre ülaosa lehtedeta. Õied väikesed, sinised, tihedates kerajates tipmistes nuttides. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivastes hõredates männikutes, liivikuil, kinkudel. Paiguti. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 481 | Õied üle 8 mm läbimõõdus, kellukjad | 482 |
| 482 | Varred karekarvased, kandilised. Tupe hambad 2 korda laiusest pikemad, tömbid | |
| Campanula cervicaria L. - kare kellukas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed süstjad, 15-20 cm pikad, ülemised lineaalsed, varreümbrised. Varred jäigad, kandilised. Õied helesinised, raotud, männasjate õisikutena varre tipus ja lehtede kaenaldes. Õietupp lühikeste tömpide tipmetega. Kõrgus 30-130 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Sihtidel, teeservades, nõlvadel. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 482 | Varred pehmekarvased, enamvähem ümarad. Tupe hambad 3-4 korda laiusest pikemad, teravad | |
| Campanula glomerata L. - kerakellukas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Leheservad peenehambalised. Alumised lehed piklikmunajad, rootsulised. Varrelehed munajassüstjad, varreümbrised. Vars tömbikandiline. Kroon lillakassinine. Tupe tipmed teravad. Õied raotud, männasjas õisikus varre tipus ja lehtede kaenlas. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, niitudel, teeservades, kraavikaldail. Sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 483 | Õied helesinised, kellukjad. Vili kupar | 484 |
| 483 | Õied pole kellukjad (kui on kellukjad, siis roosad). Vili pole kupar | 487 |
| 484 | Tupe hambad laikolmnurksed. Lehed suured, palju üle 9 mm laiad, karedad | |
| Campanula latifolia L. - laialehine kellukas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars ümar või tömbilt kandiline, paljas või peenekarvane. Lehed ebakorrapäraselt hambulised, alumised munajad, rootsulised. Ülemised lehed süstjad, rootsutud. Õied helelillakad, lühiraolised. Tupp paljas. Kõrgus 60-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, kaldavõsas, parkides, ka ilutaimena. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 484 | Tupe hambad lineaalsed kuni lineaalsüstjad. Lehed kuni 9 mm laiad, siledad | 485 |
| 485 | Tupplehed palju lühemad kui pool õiekrooni putkeosa | |
| Campanula rotundifolia L. - ümaralehine kellukas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed ümarad, südaja alusega, pika rootsuga, õitsemisajaks sageli kuivanud. Ülemised lehed lineaalsed, rootsutud. Õied helesinised, madalalt 5-hõlmalise krooniga, longus, 1-2,5 cm pikad, tipmises õisikus. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades männikutes, liivastel niitudel, kinkudel, loodudel, teeservades. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 485 | Tupplehed ulatuvad pooleni õiekrooni putkeosast | 486 |
| 486 | Vars harunenud. Kroon 10-25 (35) mm pikk, lõhestunud pooleni pikkusest | |
| Campanula patula L. - harilik kellukas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed äraspidimunajad või talbjad, rootsulised, õitseajal olemas. Ülemised lehed süstjad või lineaalsüstjad, rootsutud. Õied lillakassinised, sügavalt 5-hõlmalised. Kõrgus 25-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Puisniitudel, niitudel, teeservades. Tavaline. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 486 | Vars lihtne. Kroon 30-40 mm, lõhestunud 1/5-ni pikkusest | |
| Campanula persicifolia L. - suureõiene kellukas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed äraspidisüstjad kuni talbjad, õitsemise ajaks enamasti kuivanud. Varrelehed lineaalsed või lineaalsüstjad, rootsuta. Õied suured, tipmised, 3-4 cm pikad, üksikult või mõnekaupa. Kõrgus 40-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, metsades, loodudel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 487 | Krooni putk väga lühike, u. nii pikk kui lai | 488 |
| 487 | Krooni putk laiusest pikem (luup!) | 489 |
| 488 | Kroon üle 8 mm läbimõõdus, mühksoomused õie neelus sametpunased, õied pole kõrglehtede kaenlas | |
| Cynoglossum officinale L. - harilik rass | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kuni 10 cm laiad, hallikad, pehmekarvased, lineaalsüstjad. Kõige alumised lehed õitseajaks kuivanud, ülemised varreümbrised. Õis punakaslilla, ratasjas, ümarate hõlmadega, kuni 0,8 cm läbimõõduga. Mühksoomused õie keskel sametpunased. Vili kaetud haakjate ogadega. Taim vastiku lõhnaga. Kõrgus 40-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Teeservadel, elamute ümbruses, kruusasel ja liivasel pinnal. Kasvatatakse ka ilutaimena. Paiguti, peamiselt rannikul. Õitseb maist augustini. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 488 | Kroon alla 5 mm läbimõõdus, mühksoomused õie neelus valged, õied suurte kõrglehtede kaenaldes | |
| Asperugo procumbens L. - karerohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars lamav või tõusev, tagasipöördunud ogadega, habras. Varrelehed piklikelliptilised, karedad. Õied algul lillad, hiljem helesinised, valgete mühksoomustega, väikesed (läbimõõt 3 mm), üksikult või mõnekaupa suurte kõrglehtede kaenlais. Õietupp suureneb pärast õitsemist ja käändub kahe hõlmana ümber vilja. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Mererannikul, varemetes, elamute ümbruses niiskel kõdul. Paiguti rannikualadel, mujal haruldane. Õitseb maist augustini. |
 |
|
| 489 | Krooni putkeosa kõverdunud | |
| Anchusa arvensis (L.) M. Bieb. - karukeel | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed piklikud, hallikasrohelised, karekarvased, ebakorrapäraselt lainjashambulise servaga. Õied helesinised, putkeosa veidi kõverdunud. Iga õie alusel kandeleht. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Liivasel ja lubjavaesel pinnasel teede ääres ja põldudel umbrohuna. Tavaline. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 489 | Krooni putkeosa sirge | 490 |
| 490 | Õied üle 1 cm läbimõõdus, pole helesinised kollase neeluga | 491 |
| 490 | Õied alla 1 cm läbimõõdus, helesinised, neel (keskosa) kollane | 494 |
| 491 | Alumised lehed ilmuvad palju enne õitsemist, õitseajal juurmist lehekodarikku pole | 492 |
| 491 | Esmalt moodustb õitsev vars, seejärel juurmiste lehtede kodarik | 493 |
| 492 | Kroon roosa, ruljas, kroonlehed püstised. Lehed varrele laskuvad | |
| Symphytum officinale L. - harilik varemerohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed varrele laskuvad, mistõttu vars tundub tiivuline. Ülemised lehed rootsutud. Lehed karedad. Õied lillad, krooni tipmed väljapoole käändunud. Kroon tupest poole pikem. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, veekogude kallastel, põldude ja teede ääres. Hajusalt, peamiselt mandril. Õitseb juunis, juulis. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 492 | Kroon lillakas-tumesinine, pole ruljas, kroonlehed laiali. Lehed pole varrele laskuvad | |
| Anchusa officinalis L. - harilik imikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed piklikud, karekarvased, rohelised. Paljuvarreline rohkeõieliste keerisõisikutega taim. Õied sametjad, lillad, õieputk sirge.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades kasvukohtades, teede ja põldude ääres. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 493 | Suvised lehed alla 6 korra laiusest pikemad, valgete laikudega | |
| Pulmonaria obscura Dumort - harilik kopsurohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed südajasmunajad, pikarootsulised, kuni 7 cm laiad, hõredalt karvased, varrelehed piklikud. Noored õied roosad, vanemad lillakaspunased või sinised. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, puisniitudel, põõsastes. Võrdlemisi sage. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 493 | Suvised lehed 6-9 korda laiusest pikemad, laikudeta | |
| Pulmonaria angustifolia L. - sinine kopsurohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed pikliksüstjad, pikkamööda tiivuliseks rootsuks ahenevad, kuni 3 cm laiad, karvased. Varrelehed kuni 4 korda juurmistest lühemad. Noored õied karmiinpunased, vanemad taevassinised. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, põõsastikes. Väga haruldane, üksikud leiukohad Kagu-Eestis. Õitseb aprillist juunini. Looduskaitseline seisund: LK I kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – äärmiselt ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 494 | Viljad kolmekandilised, kantidel haakuvate ogadega | |
| Lappula squarrosa (Retz.) Dumort. - siil-takelrohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsüstjad, kuni 1 cm laiad, karedad. Õied väikesed, 3-4 mm läbimõõdus, helesinised, mühksoomused krooni neelus kollased. Tupp aluseni pikkadeks hõlmadeks lõhestunud. Viljad kolmekandilised, kantidel haakuvate ogadega. Värske taim nõrga hiire haisuga. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Elamute ümbruses, teede ja põldude ääres, liivasel ja kruusasel pinnasel. Harva. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 494 | Viljad ogadeta | 495 |
| 495 | Tupp ühepikkuste sirgete, tipu poole suuntud lidus karvadega (luup!) | 496 |
| 495 | Tupp konksja tipuga karvadega või karvad kahesugused: mõned eemalehoiduvad, konksjatipulised, teised lühemad, peenemad, konksja tiputa | 497 |
| 496 | Tupp variseb peale viljumist, õitseajal lõhestunud kuni poolni pikkusest, tupe hambad kitsaskolmnurksed | |
| Myosotis laxa Lehm. - muru-lõosilm | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsüstjad, veidi karedad. Vars ruljas. Õied helesinised, neelus kollaste mühksoomustega, 2-5 mm läbimõõdus, ratasjad. Õietupp lõhestunud kuni pooleni pikkusest, tupe tipmed laiusest pikemad. Õietupe alusel lidus karvad. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes kohtades, kraavides, soodes. Hajusalt. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 496 | Tupp püsib peale viljumist, õitseajal lõhestunud kolmandikuni pikkusest, tupe hambad laikolmnurksed | |
| Myosotis scorpioides L. - soo-lõosilm | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsüstjad, veidi karedad. Varred kandilised. Õied helesinised, neelus kollaste mühksoomustega, 7-10 mm läbimõõdus, ratasjad Õietupe alusel lidus karvad. Õietupp lõhestunud kolmandikuni pikkusest, tupe tipmed kolmnurksed. Alumised viljaraod tupest kuni kaks korda pikemad. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, kraavides, niisketel niitudel ja puisniitudel. Tavaline. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 497 | Mitmeaastane. Õied 5-10 mm läbimõõdus | |
| Myosotis sylvatica Hoffm. - mets-lõosilm | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsüstjad, veidi karedad. Varred alumises kolmandikus harunenud. Õied helesinised, neelus kollaste mühksoomustega, 6-10 mm läbimõõdus, ratasjad. Õietupe alusel harali karvad. Viljaraag tupe pikkune või alumistel õitel 2 korda pikem. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Parkides, hõredamates segametsades, elamute läheduses, aedades ilutaimena. Hajusalt. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 497 | Üheaastane. Õied kuni 5 mm läbimõõdus | 498 |
| 498 | Lehe alaküljel, eriti roodudel, konksjad karvad. Õisikuraag üles suunatud või harali karvadega | |
| Myosotis stricta Link ex Roem. & Schult. - liiv-lõosilm | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsüstjad, veidi karedad. Varred püstised, konksjate karvadega, alusel puhmasjalt harunevad. Õied helesinised, neelus kollaste mühksoomustega, 1-4 mm läbimõõdus. Tupp pooleni lõhestunud. Õisik lehistunud. Viljaraod varrele ligistunud, tupe all jämenenud, tupest lühemad. Kõrgus 10-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Liivikutel, kuivadel nõlvadel, liivastel põldudel. Hajusalt. Õitseb aprillist juunini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 498 | Lehtede alakülg konksjate karvadeta. Õisikuraagudel alati lidus karvad | 499 |
| 499 | Alumiste õite raod peale viljumist 3-4 korda pikemad kui tupp, allapoole käändunud. Viljad alusel selge lisemega (luup!) | |
| Myosotis sparsiflora Mikan ex Pohl - harvaõiene lõosilm | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsüstjad, veidi karedad. Vars nõrk, tõusev või lamav, kaetud allapoole suunatud karvadega. Õisik hõre. Õied helesinised, neelus kollaste mühksoomustega, 2-3(5) mm läbimõõdus, ratasjad, vaevalt tupest välja ulatuvad. Tupp pooleni või sügavamalt lõhestunud. Viljaraod allapoole käändunud, tupest 3-4 korda pikemad. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Mererannal, nõlvadel, umbrohuna aedades, niitudel. Harva. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 499 | Õieraod harva üle kahe korra pikemad kui tupp, pole tagasi käändunud. Vili lisemeta | 500 |
| 500 | Õietupp peale viljumist suletud. Viljaraod tupest pikemad, püstised. Vili must | |
| Myosotis arvensis (L.) Hill - põld-lõosilm | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsüstjad, veidi karedad. Õied helesinised, neelus kollaste mühksoomustega, 2-3 mm läbimõõdus, ratasjad. Õisik lehistumata, enamasti lühem kui varre alumine osa. Viljaraod püstised, enamasti 2 korda nii pikad kui tupp. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Põllu- ja aiaumbrohi, teede ääres, kuivematel niitudel. Sage. Õitseb maist oktoobrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 500 | Õietupp peale viljumist avatud. Viljaraod sama pikad kui tupp, peaaegu rõhtsad. Vili pruun | |
| Myosotis ramosissima Rochel ex Schult. - kink-lõosilm | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsüstjad, veidi karedad. Vars tugev, püstine, harali või kõverdunud karvadega. Õied tumesinised, neelus kollaste mühksoomustega, 1-2(4) mm läbimõõdus, ratasjad, vaevu tupest välja ulatuvad. Õisik lehistumata. Viljaraod rõhtsad, peaaegu sama pikad kui tupp. Viljunud õisik varre alumisest osast pikem. Kõrgus 5-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Paiguti, rohkem läänesaartel. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 501 | Õied tume- kuni helekollased | 502 |
| 501 | Õied pole kollased | 515 |
| 502 | Kroonlehti 6. Tupp puudub | 503 |
| 502 | Kroonlehti 4 või 5. Tupp olemas | 504 |
| 503 | Õied üle 3 cm läbimõõdus, tumekollased | |
| Iris pseudacorus L. - kollane võhumõõk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars veidi lame, säsiga. Lehed mõõkjad, lailineaalsed, peaaegu varte pikkused, 2(3) cm laiad. Õied kollased, 2-5-kaupa tipmises õisikus, lõhnata. Kõrgus 70-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lodumetsades, veekogude kallastel, madalsoodes. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 503 | Õied alla 8 mm läbimõõdus, helekollased | |
| Tofieldia calyculata (L.) Wahlenb. - lemmelill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed mõõkjad, 3-5 mm laiad, rootsutud. Varrelehti 2-4, rohtsed, juurmistest palju väiksemad. Õisik tipmine tähkjas või ruljas kobar. Õied väikesed, kellukjad, valkjaskollased. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Peamiselt lubjarikastel soostuvatel niitudel ja madalsoodes. Paiguti, Lõuna-Eestis haruldane. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 504 | Kroonlehti 5 | 505 |
| 504 | Kroonlehti 4 | 508 |
| 505 | Tolmukaid 10 | |
| Saxifraga hirculus L. - kollane kivirik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed terveservalised, süstjad, 1-3 cm pikad ja 3-5 mm laiad. Õied kollased, 2-2,5 cm läbimõõduga, 1-4-kaupa varre tipus. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Siirdesoodes mandri idaosas. Haruldane. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 505 | Tolmukaid palju rohkem kui 10 | 506 |
| 506 | Õied 3-4 cm läbimõõdus. Varred 20-120 cm kõrged | |
| Ranunculus lingua L. - suur tulikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine, lehed lineaalsed, ülemised rootsutud, alumised rootsulised. Õied suured, 3-4 cm läbimõõdus, seest läikivad. Tupp- ja kroonlehti 5. Kõrgus kuni 100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Madalas vees, kallastel, üleujutatavatel niitudel. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 506 | Õied alla 2 cm läbimõõdus. Varred 10-20 cm pikad | 507 |
| 507 | Varred tõusvad või lamavad, harva püstised. Vähemalt alumised lehed üle 3 cm laiad | |
| Ranunculus flammula L. - sootulikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars tõusev või lamav. Alumised lehed rootsulised, piklikelliptilised kuni süstjad, ülemised kitsad, peaaegu rootsutud. Õied kollased, 1-1,5 cm läbimõõdus, seest läikivad. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, soodes, kallastel. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 507 | Varred lamavad, kaarjate sõlmevahedega, sõlmekohast juurduvad. Lehed alla 3 cm laiad | |
| Ranunculus reptans L. - kaartulikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars nõrk, kaarjate sõlmevahedega, sõlmekohtadest juurduv. Lehed kitsaslineaalsed, raotud. Õied 0,5-1 cm läbimõõdus, kollased, seest läikivad. Pikkus 20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kallastel, niisketel niitudel, mererannas. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 508 | Õied üle 3 cm läbimõõdus | 509 |
| 508 | Õied alla 3 cm läbimõõdus | 510 |
| 509 | Õisikutelg ilma punakate täppide ja punakate karvadeta | |
| Oenothera biennis L. - kaheaastane kuningakepp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars tugev, püstine, hõredalt karvane. Varrelehed süstjad, lühirootsulised, juurmised lehed piklikmunajad, pikarootsulised, kuni 7 cm pikad. Õied kollased, lõhnavad, avanevad ööseks. Kroonlehed kuni 2 cm pikad, õieraotaolisest sigimikust kolmandiku võrra lühemad. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Ilutaimena ja tulnukana, metsistunult ja naturaliseerunult. Kohati. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 509 | Õisikutelg punakate täppide ja punakate karvadega. Varred ja leherootsud sageli punakad | |
| Oenothera rubricaulis Klebahn - punavarrene kuningakepp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars tugev, püstine, tihedalt kaetud näärmekarvade ja pikemate lihtkarvadega, mis on sageli punakad. Varre ja leherootsud sageli punakat värvi. Varrelehed süstjad, lühirootsulised, juurmised lehed piklikmunajad, pikarootsulised, kuni 7 cm pikad. Õied kollased, lõhnavad, avanevad ööseks. Kroonlehed vähemalt 3 korda õieraotaolisest sigimikust lühemad. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Veekogude kallastel, teeservades, karjäärides. Naturaliseerunud tulnukas. Harva. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 510 | Vili lineaalne, üle 5 korra laiusest pikem | 511 |
| 510 | Vili pole lineaalne, alla 3 korra laiusest pikem | 512 |
| 511 | Õieraod tupplehtedest tunduvalt pikemad, rõhtsad. Kõdrad hoiduvad varrest eemale. Üheaastane | |
| Erysimum cheiranthoides L. - põld-harakalatv | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed süstjad, terveservalised või harvade hammastega, 3-haruliste karvakeste tõttu karedad. Õied kollased, kroonlehed kuni 5 mm pikad, õieraod tupplehtedest tunduvalt pikemad. Kõdrad raost 2-3 korda pikemad, hoiavad rõhtsalt. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Põldudel ja aedades tavaline umbrohi, prahipaikades, teeservadel. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 511 | Õieraod tupplehtedest lühemad, püstised. Kõdras hoiduvad vastu vart. Mitmeaastane | |
| Erysimum strictum P. Gaertn., B. Mey & Scherb. - sirge harakalatv | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed hõredalt hambulise servaga, süstjad või piklikud, tähtkarvadega. Õied väävelkollased, kroonlehed kuni 1 cm pikad. Õieraod tupplehtedest lühemad. Kõdrad 3-5 cm pikad, hoiduvad vastu vart või on pisut kaldu. Kõrgus 20-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kuivadel nõlvadel, klibustel rannavallidel, põõsastikes, müüridel, raudteedel. Paiguti, peamiselt Lääne- ja Põhja-Eestis. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 512 | Lehe serv hambuline | 513 |
| 512 | Lehe serv terve | 514 |
| 513 | Mitmeaastane, üle 30 cm kõrge. Alumised lehed pole rosetina | |
| Rorippa amphibia (L.) Besser - vesikerss | ||
| Iseloomulikud tunnused: Ülemised lehed terved, alumised enamasti hõlmised. Vars tõusev või lamav, üsna jäme, harunev. Õied kollased, neljatised, väheldased. Kroonlehed tupplehtedest poole pikemad. Kõdrakesed ovaalsed, viljast palju pikematel raagudel. Kõrgus 35-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mudastel kallastel, seisvas või aeglaselt voolavas vees, tiikides, sooniitudel. Paiguti, Ida-Eestis sagedam. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 513 | Üheaastane, alla 30 cm kõrge. Alumised lehed rosetina | |
| Draba nemorosa L. - metskevadik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kogu taim kollakasroheline. Juurmised lehed kuivavad vara, varrelehed munajad või piklikmunajad, rootsutud, hambulise või terve servaga. Õied kollased, neljatised, kroonlehed tupplehtedest veidi pikemad. Viljaraod viljast üle kahe korra pikemad, peaaegu rõhtsad. Kõrgus 5-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kuivadel loodudel, niitudel, liivikutel, metsaservadel, põldudel. Paiguti, peamiselt Põhja-, Lääne- ja Kagu-Eestis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu altid. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 514 | Mitmeaastane. Kroonlehed üle 5 mm, kuldkollased | |
| Alyssum montanum L. subsp. gmelinii Jord. Hegi & Em. Schmid - Gmelini kilbirohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim hallikasroheline, tähtkarvadega, paljude tõusvate alusel puitunud vartega. Õied kuldkollased, tihedas kobaras, silmapaistvad. Kõdrakesed ovaalsed, tähtkarvadega. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Saaremaal rannaluidetel. Haruldane. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 514 | Üheaastane. Kroonlehed 2-4 mm, helekollased | |
| Alyssum alyssoides (L.) L. - tupp-kilbirohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed hallikasrohelised, tihedalt tähtkarvased, varred alusel rikkalikult harunevad. Õied kahvatukollased, tihedas kobaras, vähemärgatavad. Tupplehed ei varise viljumisel. Kõdrakesed tähtkarvased. Kõrgus 6-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kuivadel nõlvadel, teeäärtel, raudteedel, umbrohuna põldudel. Hajusalt. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 515 | Õied sinised kuni roosad | 516 |
| 515 | Õied valged | 520 |
| 516 | Kroonlehti 6. Tupp puudub | 517 |
| 516 | Kroonlehti 4 või 5. Tupp olemas | 518 |
| 517 | Kroonlehed erineva pikkusega, 3 teistest oluliselt pikemad | |
| Iris sibirica L. - siberi võhumõõk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars ruljas, õõnes, juurmised lehed kitsaslineaalsed, vartest lühemad, 5-6 mm laiad. Õied sinised, 2- või 3-kaupa tipmises õisikus, veidi lõhnavad. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, puisniitudel. Paiguti Lääne- ja Lõuna-Eestis, mujal harva. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 517 | Kroonlehed ühepikkused | |
| Scilla sibirica Haw. - harilik siniliilia | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõik lehed juurmised, lineaalsed, tipus tanujad, 5-15 mm laiad. Õis noorelt kellukjas, hiljem tähtjalt laiuv, eresinine. Õisik 1-4-õieline kobar. Sibul 1-3 cm läbimõõdus, kaetud pruunide kattesoomustega. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Tavaline ilutaim, metsistub. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 518 | Kroonlehed terved | |
| Epilobium angustifolium L. - ahtalehine põdrakanep | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed vahelduvad, süstjad, alt sinakasrohelised. Vars ruljas, paljas, enamasti harunemata. Õied longus, lillakasroosad, 2,5-3 cm läbimõõdus, pika tipmise õisikuna. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Valgusrikastes metsades, raiesmikel, kuivendatud rabades, põlendikel. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 518 | Kroonlehed tipus sisse sämpunud | 519 |
| 519 | Emakasuue neljahõlmaline | |
| Epilobium montanum L. - mägi-pajulill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars ruljasLehed munajad, ebakorrapäraselt hambulised, peaaegu rootsutud, rohirohelised, kuni 10 cm pikad. Kroonlehed roosad, tipul kitsa terava sämbuga. Kroon 0,7-1 cm pikk. Emakasuue neljahõlmaline. Õieraagu meenutav sigimik näärme- ja lihtkarvadega.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Hõredates metsades ja võsastikes, veekogude kallastel, teeservadel, raiesmikel, ka umbrohuna. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 519 | Emakasuue tõlvjas, pole hõlmine | |
| Epilobium tetragonum L. - laskuvalehine pajulill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred neljakandilised. Lehed helerohelised, rootsutud. Kroon 0,4-0,6 cm läbimõõdus, lillakasroosa. Emakasuue nuia kujuline. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, mererannikuil, peamiseltläänesaartel. Haruldane. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualtid. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 520 | Lehe serv terve | 521 |
| 520 | Vähemalt alumised lehed hambulised või hõlmised | 524 |
| 521 | Kroonlehti 5. Õied lehekaenaldes | |
| Centunculus minimus L. - põldpisikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed munajad, terava tipuga, varrel vahelduvalt. Õied valged või pisut roosakad, väga väikesed, peaaegu raotud, üksikult lehtede kaenlas. Kõrgus 2-6 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Põldudel, jäätmaadel. Haruldane, peamiselt Lääne-Eestis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 521 | Kroonlehti 4. Õied õisikutes | 522 |
| 522 | Taim alla 30 cm kõrge. Kroonlehed 2,5-4 mm pikad | |
| Alyssum alyssoides (L.) L. - tupp-kilbirohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed hallikasrohelised, tihedalt tähtkarvased, varred alusel rikkalikult harunevad. Õied kahvatukollased, tihedas kobaras, vähemärgatavad. Tupplehed ei varise viljumisel. Kõdrakesed tähtkarvased. Kõrgus 6-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kuivadel nõlvadel, teeäärtel, raudteedel, umbrohuna põldudel. Hajusalt. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 522 | Taim üle 30 cm kõrge. Kroonlehed üle 4 mm pikad | 523 |
| 523 | Kroonlehed 2-hõlmalised. Vili tiibadeta. Taim hallikarvane | |
| Berteroa incana (L.) DC. - hall kogelejarohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim üleni hallikas, tähtkarvadega. Lehed süstjad, teravad, terveservalised või üksikute hammastega. Õied valged, neljatised, kroonlehed sügavalt kaheks lõhestunud. Vili ovaalne püstine kõdrake. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Kuivadel kasvukohtadel, põldudel, jäätmaadel, teede ääres, raudteedel. Tavaline, eriti Lõuna-Eestis. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 523 | Kroonlehed terved. Vili tiibadega. Taim roheline, lehed nahkjad | |
| Lepidium latifolium L. - randkress | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kitsasmunajad kuni süstjad, nahkjad, leheserv saagjas. Vars ülaosas harunev. Õied valged, väikesed, tihedais õisikuis, mis moodustavad liitõisikuid. Viljaraod peenikesed. Kõdrake ovaalne, tiivutu. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lääne-Eesti mererannal. Paiguti. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 524 | Kroonlehti 5. Tolmukaid 10 | 525 |
| 524 | Kroonlehti 4. Tolmukaid 4+2 | 526 |
| 525 | Üheaastane. Alumised lehed terved, rootsuga, pole kodarikuna, tavaliselt õitseajaks kuivanud | |
| Saxifraga tridactylites L. - väike kivirik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed talbjad, terveservalised, kuni 2 cm pikad ja 3-5 mm laiad, hõreda kodarikuna, mis õitseajal tavaliselt on kuivanud. Õied valged, kuni 10 mm läbimõõdus. Kroonlehed tupplehtede pikkused. Kõrgus 2-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Paesel pinnasel. Paiguti. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 525 | Kaheaastane. Alumised lehed 3-5 hambaga, rootsutud, tiheda kodarikuna, olemas ka õitseajal | |
| Saxifraga adscendens L. - püstkivirik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed hambulise tipuga, 2,5 cm pikad ja 6-7 mm laiad, tiheda kodarikuna. Õied valged, 20 mm läbimõõdus, kroonlehed tupplehtedest palju pikemad. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Paekividel, loodudel. Haruldane. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK I kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 526 | Vili lineaalne, üle 5 korra laiusest pikem | |
| Arabidopsis thaliana (L.) Heynh. - harilik müürlook | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars peenike, väheste lehtedega, karvane, alusel lehekodarikuga. Lehed lihtsad, kaetud pealt haraliste karvadega. Kodarikulehed terveservalised või hõredate madalate hammastega. Õied väikesed, valged. Kroonlehed 2-4 mm pikad, tupplehtedest palju pikemad. Kõdrad ruljad, peentel raagudel. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Kuivadel liivastel kasvukohtadel, ka põldudel umbrohuna. Tavaline. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 526 | Vili pole lineaalne, alla 3 korra laiusest pikem | 527 |
| 527 | Lehe alus pole varreümbrine | 528 |
| 527 | Lehe alus varreümbrine | 530 |
| 528 | Taimed alla 30 cm kõrged. Kõik lehed rootsutud | |
| Draba incana L. - hall kevadik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hallikasroheline tähtkarvadega taim tiheda lehekodarikuga. Vars tihedalt lehistunud, lehed süstjad, teravatipulised, hõredahambalise servaga. Õied valged, neljatised, kroonlehed tupplehtedest märgatavalt pikemad. Viljaraod kuni poole vilja pikkused, hoiduvad püstiselt kaldu. Kõrgus 5-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Kuivadel päikesepaistelistel paealadel Lääne- ja Loode-Eestis. Paiguti. Õitseb maist juulini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 528 | Taimed üle 30 cm kõrged. Vähemalt alumised lehed selgelt rootsulised | 529 |
| 529 | Lehed rohelised | |
| Armoracia rusticana G. Gaertn., B. Mey. & Scherb. - aed-mädarõigas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim paljas. Juurmised lehed terved, pikarootsulised, kitsaselliptilise täkilise labaga. Alumised varrelehed sageli sulglõhised, keskmised ja ülemised terved, täkilise servaga. Õied valged, tipmises kohevas õisikus. Viljad ümarad kõdrakesed, valmivad väga harva. Kõrgus 60-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Köögiviljataim. Metsistunult asulate ümbruses, prahipaikadel, teede ääres tavaline; kohati mererannas naturaliseerunud. Õitseb juunis, juulis. |
 |
|
| 529 | Lehed sinakasrohelised | |
| Crambe maritima L. - merikapsas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim üleni hallika kirmega. Lehed paksud, suured, ebakorrapäraselt sopilised või sulghõlmised, ebaühtlaselt hambulise servaga. Õied valged, lõhnavad. Õisik suur, harunev. Vili kahelüliline. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kruusasel ja klibusel mererannal Lääne-Eestis. Paiguti. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 530 | Vili kolmnurkne, tipus 2-hõlmaline | |
| Capsella bursa-pastoris (L.) Medik. - harilik hiirekõrv | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed mitmesugusel määral sulgjalt lõhestunud, tipmine hõlm sageli teistest suurem või kõik lehed peaaegu terve servaga. Õied väikesed, valged, neljatised. Kõdrake lame, kolmnurkne, sämpunud. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Põldudel, aedades, teede ääres, jäätmaadel. Paiguti. Õitseb maist septembrini. |
 |
|
| 530 | Vili pole kolmnurkne | 531 |
| 531 | Vili paljas, tiivuline | |
| Thlaspi arvense L. - põld-litterhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varrelehed alusel kõrvakestega, hõredalt hambulise servaga. Õied valged, väikesed, neljatised, algul tihedas kobaras. Viljaraod eemalehoiduvad, kõdrakesed peaaegu ümarad, tipul sügavalt pügaldunud, ümbritsetud laia tiivaga. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Sage umbrohi aedades, põldudel, teeäärtel. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 531 | Vili karvane, tiibadeta | |
| Draba muralis L. - müürkevadik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim roheline, hõreda lehekodariku ja väheste varrelehtedega. Juurmised lehed kuivavad vara. Varrelehed lai-munajad, teravneva tipuga, hambulised, vart ümbritseva alusega, tähtkarvadega. Õied valged, neljatised, kroonlehed tupplehtede pikkused või pisut pikemad. Viljaraod vilja pikkused, hoiduvad rõhtsalt. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kuivadel kohtadel, klibul, teeäärtel, okasmetsas seljandikel, kaljupragudes. Harva, peamiselt läänesaartel. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
