Back 
Printable version
| 1 | Taimed täiesti veesisesed või veepinnal ujuvate lehtedega | 2 |
| 1 | Maismaataimed, või kui veetaimed, siis lehed pole ujuvad ja veest välja ulatuvad | 3 |
| 2 | Lehed noolja alusega | |
| Sagittaria sagittifolia L. - jõgi-kõõlusleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed noolja alusega, pikarootsulised. Õisikuraag kolmekandiline, õied valged, enamasti kolmest õiest koosnevate männastena, all emasõied, ülal isasõied. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kaldaosas ning seisva või aeglase vooluga vetes. Mandriosas tavaline, saartel haruldane. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 2 | Lehe alus pole nooljas | |
| Polygonum amphibium L. - vesi-kirburohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Risoom pikk, harunev, sõlmekohtadest juurduv. Veevormil lehed varre tipuosas, ujuvad, pealt tume-, alt helerohelised, läikivad, ümara või lühidalt terava tipuga, 4-7 cm pikkuse rootsuga. Maismaavorm karvane, lehed kitsassüstjad, aeglaselt aheneva tipuga, kuni 1 cm pikkuse rootsuga. Õied roosad, tipmises õisikus. Pikkus kuni 1,5 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogudes ja nende kaldail, niisketel niitudel, rannaääres lompides, niisketel põldudel umbrohuna. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 3 | Lehed ümarad-kilpjad (leheroots kinnitub leheplaadi keskele) | |
| Hydrocotyle vulgaris L. - loim-vesipaunikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed ümmargused, kilpjad, täkilise servaga. Varred nõrgad, roomavad, sõlmekohtadest juurduvad. Õied valged või roosakad, 2- või 3-kaupa. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Soistes metsades ja lodudes. Haruldane, ainult Saare- ja Hiiumaa lääneosas ja Ruhnus. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 3 | Lehed pole ümarad-kilpjad | 4 |
| 4 | Õied sarikatena | 5 |
| 4 | Õied pole sarikatena | 15 |
| 5 | Lehed lõhnavad muljumisel tugevalt küüslaugu järgi | 6 |
| 5 | Lehed ei lõhna küüslaugu järgi | 10 |
| 6 | Lehed munajad, rootsulised | |
| Allium ursinum L. - karulauk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehti 2 või 3, juurmised, lamedad, laisüstjad või munajad, 2-5 cm laiad, tiivulise rootsuga. Vars kolmekandiline. Õied valged, tipmises õisikus. Sibula maitse ja lõhnaga. Kõrgus 25-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Salu-, leht-, sega- ja okasmetsades. Paiguti. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 6 | Lehed lineaalsed, rootsutud | 7 |
| 7 | Lehed lamedad | |
| Allium scorodoprasum L. - metslauk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 0,5-1,5 cm laiad, lühikesed, vaevalt ulatuvad üle varre keskosa. Vars peenike, jäik. Õisik sigisibulatega, õied roosakaslillad, õieraod ühepikkused. Sibul ümar, väike, 1-1,7 cm läbimõõdus, tütarsibulaid arvukalt, nende ühine kate valkjas. Kõrgus 65-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, liivikutel, kadastikes. Paiguti, põhiliselt mandri lääneosas ja saartel. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 7 | Lehed ruljad | 8 |
| 8 | Õied puuduvad (õisikus ainult sigisibulad) või olemas. Kui õied olemas, siis seesmiste tolmukate niidid kolmeharulised. Lehed kolmekandilised (renjad), 2-4 mm laiad | |
| Allium vineale L. - nurmlauk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 2-4 mm laiad, ristlõikes kolmekandilised, varrest lühemad. Vars kolmandiku või pooleni kaetud lehetuppedega. Õisik tihe, paljude sigisibulatega, vahel õiteta. Õieraod erineva pikkusega. Õied roosad. Sibul 1,5-2 cm läbimõõdus, tütarsibulatega. Kõrgus 20-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Klibusel ja liivasel mererannal. Haruldane, peamiselt läänesaartel. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 8 | Õied olemas (alusel sigisibulatega või ilma). Tolmukaniidid lihtsad. Lehed ruljad, 0,7-2 mm laiad | 9 |
| 9 | Üks või mõlemad õisikukattelehed õisikust pikemad | |
| Allium oleraceum L. - rohulauk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 1-3 mm laiad, tipuosas renjad, varrest lühemad või sama pikad. Vars pooleni kaetud lehetuppedega. Alumised lehed koltuvad varakult. Õisik väga hõre, kahe püsiva õisikukattelehega, millest üks on pikalt teritunud ja õisikust 2-3 korda pikem. Sigisibulad violetsed, õieraod erineva pikkusega. Sibul väike, 0,8-1,7 cm läbimõõduga, tütarsibulatega. Kõrgus 25-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Tavaline, looduslikest laukudest sagedaim. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 9 | Õisikukattelehed pole õisikust pikemad | |
| Allium schoenoprasum L. - murulauk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehti 1 või 2, ruljad, 0,7-2 mm läbimõõduga. Vars allosas tihti tume-lillakaspunane. Sibulad 1-3-kaupa lühikese risoomi küljes, 3-9 mm läbimõõdus. Kasvab tiheda muruna, õrna küüslaugu lõhnaga. Õied lillakaspunased. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Paiguti Põhja- ja Lääne-Eesti loodudel, kadastikes, niitudel. Sage köögiviljataim. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 10 | Kroonlehti 6. Juurmisi lehti üks, lineaalne | 11 |
| 10 | Kroonlehti 3 või 5. Juurmisi lehti rohkem kui üks, lailineaalsed või elliptilised | 12 |
| 11 | Kroonlehed vastakud, tömbid. Juurmine leht 3-10 mm lai, laiem kui alumine õisiku kandeleht | |
| Gagea lutea (L.) Ker Gawl. - kollane kuldtäht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmine leht kitsassüstjas, 6-8 mm lai, tanujalt ahenev, laiem kui alumine õisiku kandeleht. Sibul suur, piklik. Õied kollased, õielehed tömbitipulised. Õisikus 2-8 õit. Kõrgus 10-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, salumetsades, parkides. Hajusalt. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 11 | Kroonlehed üksteisest eemal, tervatipulised. Juurmine leht 0,5-2 mm lai, palju kitsam kui õisiku kandlehed | |
| Gagea minima (L.) Ker Gawl. - väike kuldtäht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmisi lehti üks, kitsaslineaalne, 0,5-2 mm lai. Alumine õisiku kandeleht tunduvalt laiem, 3-6 mm. Varre alusel üks suur ja üks väike sibul ühises kattes. Õisik 2-7-õieline. Õied kollased, õielehed teritunud. Kõrgus 7-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Aedades, parkides, salumetsades. Harva. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 12 | Õied kollased | |
| Primula veris L. - nurmenukk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed rohelised, juurmise kodarikuna, lehelaba aheneb tiivuliseks rootsuks. Õied erekollased, selgelt ühekülgses sarikõisikus, veidi longus, õietupp avar, kollakasroheline, kolmnurksete laiade tipmetega. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivematel kasvukohtadel. Tavaline Põhja- ja Lääne-Eestis, mujal paiguti. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 12 | Õied pole kollased | 13 |
| 13 | Kroonlehti 3, vabad. Õietupp puudub | |
| Butomus umbellatus L. - harilik luigelill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsed, 3-10 mm laiad ja kuni 1 m pikad, tumerohelised, alusel kolmekandilised. Õied roosad, pikaraolised, kuni 2,5 cm läbimõõdus, sarikõisikus. Kõrgus 60-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Jõgede ja järvede kallastel ning madalas vees. Mandriosas hajusalt, saartel haruldane. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 13 | Kroonlehti 5, kokku kasvanud. Õietupp olemas | 14 |
| 14 | Õied roosd, üle 8 mm läbimõõdus. Mitmeaastane | |
| Primula farinosa L. - pääsusilm | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise kodarikuna, hallikad, piklikud. Lehtede alumine pind, õisikuvarva ülemine osa ja õisik valkja jahuja kirmega. Õied roosakaslillad, tihedas sarikõisikus. Kõrgus 7-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel ja soistel niitudel, soodes, kraavikallastel Tavaline, sagedam lääneosas. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 14 | Õied valged, alla 8 mm läbimõõdus. Üheaastane | |
| Androsace septentrionalis L. - harilik nõmmkann | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise kodarikuna, süstjad, hambulise servaga. Õied valged, mõnikord veidi punakad, kollase neeluga, rohkeõielises pikavarrelises sarikõisikus. Õisikuid sageli mitu. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kuivadel kasvukohtadel, ka umbrohuna põldudel. Hajusalt, sagedam Lääne- ja Põhja-Eestis. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 15 | Õied tiheda tõlvõisikuna, mida ümbritseb suur kandeleht | 16 |
| 15 | Õied teistsugused | 17 |
| 16 | Lehed lineaalsed | |
| Acorus calamus L. - harilik kalmus | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kollakasroheline omapärase lõhnaga taim. Lehed mõõkjad, rootsutud, asetsevad juurmiselt. Vars lapik, ühel küljel tugeva pikirooga, kannab üht (harva kaht) ruljat, 5-8 cm pikkust tõlvikut. Tõlviku kandeleht lehetaoline, jätkub varre suunas nii, et tõlvik näib kinnituvat varrele külgmiselt. Kõrgus 60-130 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude mudases kaldaosas. Hajusalt, sagedam Lõuna-Eestis. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 16 | Lehed südajad | |
| Calla palustris L. - soovõhk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmised, südaja laba ja pika rootsuga. Õisikuvarb ümar. Õied pisikesed, kollased, moodustavad rulja tõlviku, selle alusel valge munajas, pikalt teritunud otsaga kandeleht. Valminud viljad erepunased. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soistel järvekallastel, kraavides, lodudes, lodumetsades, soodes. Tavaline Eesti mandriosas, saartel harva. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 17 | Õied bilateraalsümmeetrilised | 18 |
| 17 | Õied radiaalsümmeetrilised | 76 |
| 18 | Leheserv hambuline kuni hõlmine | 19 |
| 18 | Leheserv terve (või lehed õitseajal puuduvad) | 38 |
| 19 | Lehed rootsutud või peaaegu rootsutud | 20 |
| 19 | Lehed selgelt rootsulised | 22 |
| 20 | Õied põhiliselt valged, 2-huulelised, alumine huul jagunenud kolmeks hõlmaks. Üheaastane | |
| Euphrasia officinalis L. - harilik silmarohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed rootsutud, peaaegu vastakud, hambulise servaga, 1 cm pikad. Õied valkjaslillad kuni valged, tumedamate joonte ja kollaka neeluga, lühiraolised, tipmises õisikus. Kõrgus 3-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Niitudel, karjamaadel, põõsastikes, põlluservades. Hajusalt. Märkused: Harilik silmarohi on kollektiivliik, mis on jagatud paljudeks väga raskesti eristatavateks liikideks. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 20 | Õied üleni roosakaslillad, alumine huul pole kolmehõlmaline. Mitmeaastased | 21 |
| 21 | Varred tavaliselt harunenud. Alumised sõlmevahed lehtega ühepikkune või lühem | |
| Odontites vulgaris Moench - harilik kamaras | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars keskosast allpool harunev. Harud pikad, laiuvad. Lehed süstjad, teritunud tipuga. Õied lihakarva punased, ühekülgses kobaras. Kupar tupplehtedega ühepikkune. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Niitudel, teeservades, kallastel, umbrohuna põldudel. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 21 | Varred enamasti ei harune. Alumised sõlmevahed pikemad kui kõrvalolevad lehed | |
| Odontites litoralis Fr. - randkamaras | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine, enamasti harunemata. Lehed munajassüstjad, veidi lihakad, tömbi tipuga. Õied lillakaspunased, tipmises õisikus. Kupar tupest pikem. Kõrgus 5-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Rannaniitudel. Harva, peamiselt Lääne-Eestis. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 22 | Kroonlehed alusel kokku kasvanud | 23 |
| 22 | Kroonlehed vabad | 24 |
| 23 | Õied 6-18 mm pikad. Kannus sirge. Viljad pole rippuvad | |
| Impatiens parviflora DC. - väikeseõiene lemmalts | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed rohelised, elliptilised, tihedalt teravsaagjate hammastega, veidi karvased. Õied kahvatukollased, 1 cm pikad, püstised, sirge kannusega. Kõrgus 25-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Naturaliseerunud tulnukas aedades, parkides, kalmistutel, teeservades. Ida-Eestis sage, mujal hajusalt. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 23 | Õied 20-35 mm pikad. Kannus kõver. Viljad rippuvad | |
| Impatiens noli-tangere L. - õrn lemmalts | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed rohelised, õrnad, paljad, munajad või elliptilised, hõredate tömpide hammastega. Õied erekollased, 3 cm pikad, rippuvad, pika kõvera kannusega. Kõrgus 40-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kaldavõsastikes ja lodumetsades. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 24 | Õied osaliselt kollased, kahe- kuni kolmevärvilised. Külgmised kroonlehed suunatud ülespoole | 25 |
| 24 | Õied valged, sinised või lillad. Külgmised kroonlehed suunatud allapoole | 26 |
| 25 | Alumine kroonleht (koos kannusega) 12-25 mm pikk, kuni kaks korda tupest pikem | |
| Viola tricolor L. - aaskannike | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine, sageli harunev. Õieraod kinnituvad varrelehtede kaenlasse. Alumised lehed kuni 2 cm laiad, hõredalt karvased, ülemised kitsamad, süstjad. Abilehed sügavalt lõhestunud, suure tipmise hõlmaga. Õied kahe- kuni kolmevärvilised (valge, kollane, lilla). Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Kaldavõsas, teede ääres. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 25 | Alumine kroonleht 8-15 mm pikk, enam-vähem tupe pikkune | |
| Viola arvensis Murray - põldkannike | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed munajad, pikarootsulised, ülemised lühirootsulised. Abilehed sügavalt lõhised, suure tipmise hõlmaga. Õied valkjad (vahel ülemised kroonlehed veidi lillakad), 1-1,5 cm pikad. Kroonlehed tupest lühemad või tupe pikkused. Kõrgus 5-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Sage umbrohi. Õitseb aprillist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 26 | Lehistunud õitsvat vart ei ole, lehed ainult juurmise rosetina (vahel esinevad roomavad võsundid) | 27 |
| 26 | Lehistunud õitsev vars olemas | 31 |
| 27 | Kuivade kasvukohtade taimed. Lehed enam-vähem tihedalt karvased | 28 |
| 27 | Niiskete kasvukohtade (sood, niisked metsad, puisniidud) taimed. Lehed paljad või väga hõredalt karvased, peamiselt alaküljel | 29 |
| 28 | Õied peaaegu lõhnatud. Abilehed lühidalt narmastunud. Lehed lühikarvased, pikalt aheneva tipuga | |
| Viola hirta L. - karvane kannike | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed ainult juurmised, lehistunud vart pole, õieraod kinnituvad rosetilehtede kaenlasse. Lehed kolmnurkjas-südajad, lühikarvased, täkilise serva ja terava tipuga, alusel sügava laia väljalõikega. Kroonlehed hele- või punakaslillad, tipul sämpunud, kannus lillakas, terav. Õied ei lõhna. Kõrgus 10-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lehtmetsades, puisniitudel, sarapikes. Peamiselt Lääne-Eestis. Harva. Õitseb aprillis, mais. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 28 | Õied magusa lõhnaga. Abilehed pikalt narmastunud. Lehed pikkade valgete karvade ja tõmbi tipuga | |
| Viola collina Besser - kinkkannike | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed laimunajad või ümardunud-munajad, pikkade valkjate karvadega, täkilishambulised, kumerate servade ja ümara tipuga, alusel sügava laia väljalõikega. Lehed ainult juurmised, lehistunud varsi pole, õieraod kinnituvad rosetilehtede kaenlasse. Kroonlehed helelillad, kannus valkjas, tömp. Õied lõhnavad. Kõrgus 10-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Sega- ja lehtmetsades, sarapikes, puisniitudel. Paiguti, peamiselt Lääne-Eestis. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 29 | Abilehed rootsuga pooleni kokku kasvanud | |
| Viola uliginosa Besser - lodukannike | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed südajasmunajad, teritunud tipuga, alusel madala väljalõikega, paljad või pealt roodude kohal veidi karvased, 2- või 4-kaupa kodarikus. Abilehed rootsuga pooleni kokku kasvanud. Õied tumelillad, 2-3 cm pikad, ulatuvad lehtedest kõrgemale. Kõrgus 8-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soistel niitudel, puisniitudel, lodudes. Paiguti, peamiselt Lääne-Eestis. Õitseb aprillis, mais. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 29 | Abilehed täiesti vabad | 30 |
| 30 | Lehti 3 või 4. Kandelehekesed kinnituvad õierao keskele | |
| Viola palustris L. - sookannike | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed ainult juurmised, lehistunud vart pole, õieraod kinnituvad rosetilehtede kaenlasse. Lehed paljad, laimunajad. Abilehed narmastunud või terve servaga. Õied 1-1,5 cm pikad. Õieraod 4-10 cm pikad, kandelehekesed kinnituvad õierao keskele või allapoole. Õied helelillad, kannus 1-1,5 mm pikk, tömp. Kõrgus 5-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soistel niitudel ja puisniitudel, lepikutes. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Märkused: Sarnane turvaskannikesele, kelle lehed on alt veidi karvased. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 30 | Lehti 2. Kandelehekesed õierao ülemises kolmandikus | |
| Viola epipsila Ledeb. - turvaskannike | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed ainult juurmised, lehistunud vart pole, õieraod kinnituvad rosetilehtede kaenlasse. Lehed pealt paljad, alt hõredalt karvased, laimunajad. Abilehed terveservalised. Õied helelillad, 1,4-2 cm pikad, kannus 2-3 mm pikk, tömp. Õieraod sageli üle 10 cm pikad, kandelehekesed kinnituvad õierao keskosast oluliselt kõrgemale. Kõrgus 10-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes metsades, madalsoodes. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Märkused: Sarnane sookannikesega, kelle lehed on alt paljad. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 31 | Juurmist leherosetti pole. Lehed tavaliselt laiusest pikemad | 32 |
| 31 | Juurmine leherosett olemas. Lehed tavaliselt võrdse pikkuse ja laiusega | 35 |
| 32 | Lehed piklik-munajad või munajad, südaja alusega | |
| Viola canina L. - koerkannike | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed munajad, südaja alusega, kuni kaks korda laiusest pikemad, paljad või hõredalt karvased. Abilehed väikesed, naaskeljad, kuni 1 cm pikad. Juurmist leherosetti pole. Õied sinised, kinnituvad varrelehtede kaenlasse. Kõrgus 15-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, sihtidel, raiesmikel, kraavikallastel, liivikutel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 32 | Lehed munajassüstjad, alus pole tavaliselt südajas | 33 |
| 33 | Taimed paljad | |
| Viola pumila Chaix - pisikannike | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed ainult juurmised, lehistunud vart pole, õieraod kinnituvad rosetilehtede kaenlasse. Lehed munajassüstjad või süstjad, paljad, läikivad, pisut lihakad, kuni 5 cm pikad ja 4-10 mm laiad. Abilehed peaaegu terveservalised, alumistel lehtedel rootsust lühemad, ülemistel pikemad. Õied 10-15 mm pikad, helesinised, vahel valged, tumedate joontega. Kõrgus 5-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes lohkudes loodudel, niitudel, puisniitudel Lääne-Eestis. Haruldane. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 33 | Taimed (vähemalt lehed) lühikarvased | 34 |
| 34 | Varred kuni 50 cm kõrged. Abilehed leherootsu pikkused või pikemad | |
| Viola elatior Fr. - kõrge kannike | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed pikliksüdajad, 6-8 cm pikad, 2-3 cm laiad, pehmekarvased. Juurmist leherosetti pole, õied kinnituvad varrelehtede kaenlasse. Õied 2-2,5 cm pikad, helesinised, neelus valged, tumedate joontega. Abilehed suured, 3-5 cm pikad, karvased, lehekujulised, leherootsust pikemad, saagja servaga. Kõrgus 20-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, loometsades, sarapikes. Harva. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 34 | Varred kuni 25 cm kõrged. Abilehed leherootsust kuni poole lühemad | |
| Viola persicifolia Schreb. - mülgaskannike | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehistunud vars olemas, õied kinnituvad varrelehtede kaenlasse. Lehed pikliksüstjad, pisut karvased, 2-4,5 cm pikad ja 8-15 mm laiad. Abilehed leherootsust palju lühemad, paljad, hõredalt hambulise kuni terve servaga. Õied valged kuni helesinised, tumedate joontega, 1,5 cm pikad. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soistel niitudel, puisniitudel. Hajusalt. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 35 | Abilehed terved. Kroonlehtedega õied (kevadel) kinnituvad rosetilehtede kaenlasse | |
| Viola mirabilis L. - imekannike | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kevadel ainult juurmised lehed, õied nende kaenlas. Suvel arenevad ilma kroonita, kuid viljuvate õite ja lehtedega varred. Juurmised lehed suured, helerohelised, 5-10 cm pikad ja 3-8 cm laiad, õhukesed, peaaegu paljad, laisüdajad kuni neerjad. Kevadised õied roosakaslillad, roheka kannusega, lõhnavad, viljatud. Kõrgus 6-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Segametsades, puisniitudel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 35 | Abilehed hambulised kuni narmastunud. Õied kinnituvad varrele | 36 |
| 36 | Taimed 3-10 cm kõrged, üleni lühikarvased (sageli hallikad), juurmisi lehti palju, kuni 1,5 cm laiad | |
| Viola rupestris A.F.W. Schmidt - nõmmkannike | ||
| Iseloomulikud tunnused: Madalad, paljude rosetilehtedega, sageli murusalt kasvavad üleni lühikarvased (sageli hallikad) taimed. Vars lühike, õieraod kinnituvad varrelehtede kaenlasse. Lehed 1,5-2,5 cm pikad ja 1,5 cm laiad, ümardunud. Õied 12-17 mm pikad, sinakaslillad, 2-5 cm pikkustel raagudel. Kõrgus 3-10 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Loodudel, loometsades, liivastes kohtades. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 36 | Taimed suuremad, paljad või üksikute karvadega, rosetilehti vähe, laiemad kui 1,5 cm | 37 |
| 37 | Õied helesinised või lillad, neelus valged. Kannus 3 mm pikk, jäme, sirge või ülespoole suunatud. Varsi tavaliselt mitu | |
| Viola riviniana Rchb. - võsakannike | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehistunud varsi mitu, õieraod kinnituvad varrelehtede kaenlasse. Lehed laimunajad või südajad, täkilise servaga, hõredakarvased. Abilehed lineaalsüstjad, servadel pikalt narmastunud, narmad abilehe laiusest sageli pikemad. Kroonlehed helesinised või lillad, neelus valged. Kannus 3 mm pikk, valkjas, jäme, sirge või ülespoole hoiduv. Kõrgus 5-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, lagendikel, raiesmikel, puisniitudel. Sage. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 37 | Õied lillad, neelus tumedamad. Kannus 5-7 mm, peenike, sirge või allapoole suunatud. Varsi tavaliselt üks | |
| Viola reichenbachiana Jord. ex Boreau - metskannike | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varsi tavaliselt üks, õieraod kinnituvad varrelehtede kaenlasse. Lehed laisüdajad või munajad, täkilise servaga. Rosetilehti vähe. Abilehed naaskeljad, 1 cm pikad, serval pikkade narmastega. Kroonlehed lillad, neelus tumedamad, kolm alumist kroonlehte tumedate joontega. Kannus 5-7 mm pikk, peenike, lillakas, sirge. Kõrgus 15-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja kuusesegametsades. Haruldane. Õitseb aprillis, mais. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 38 | Kroonlehed alusel kokku kasvanud | 39 |
| 38 | Kroonlehed vabad | 46 |
| 39 | Õied ilma kannuseta | 40 |
| 39 | Õied kannusega | 43 |
| 40 | Lehed kaetud torkavate karvakestega | |
| Echium vulgare L. - harilik ussikeel | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim karedakarvane, lehed pikliksüstjad, 1,5-2 cm laiad. Õied helesinised, viltuselt kellukjad. Tolmukaniidid erineva pikkusega, ulatuvad koos emakakaelaga kroonist välja. Õisik pikk, lehistunud. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kergetel muldadel, teeäärtel, jäätmaadel. Sage. Õitseb juunist septembrini. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 40 | Lehed paljad või hõredate pehmete karvadega | 41 |
| 41 | Õie kandeleht õieraost u. kaks korda pikem. Õied purpurvioletsed | |
| Polygala comosa Schkuhr - tups-vahulill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed pole kodarikuna, kuivavad õitsemise ajaks, lehe kõige laiem koht keskel või alusel. Varrelehed süstjad. Õierao alusel olev õie kandeleht ulatub enne õite puhkemist õiest üle, seetõttu tundub õisiku tipus olevat karvatutt. Õied purpurvioletsed või roosad, harva valged, 5-6 mm pikad, tipmise õisikuna. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, puisniitudel, teeservades. Paiguti, saartel harva. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 41 | Õie kandeleht u. õierao pikkune. Õied sinised | 42 |
| 42 | Alumised lehed ei ole kodarikuna, kuivavad õitseajaks | |
| Polygala vulgaris L. - aas-vahulill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed pole kodarikuna, kuivavad õitsemise ajaks, lehe kõige laiem koht keskel või alusel. Varrelehed süstjad. Õierao alusel olev kandeleht ainult õierao pikkune. Õied helesinised, harva roosad või valged, 6-8 mm pikad, tipmise õisikuna. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Niitudel, puisniitudel. Paiguti, saartel harva. Õitseb maist augustini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 42 | Alumised lehed varrelehtedest palju suuremad, asuvad juurmise kodariuna | |
| Polygala amarella Crantz - mõru vahulill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed kodarikuna, mõlajad, õitsemise ajal olemas. Varrelehed alumistest lehtedest väiksemad, süstjad. Õied sinised, pikas tipmises õisikus. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, karjamaadel. Tavaline. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 43 | Vars lehistunud, lehed alla 1 cm laiad | 44 |
| 43 | Kõik lehed juurmised, üle 1 cm laiad | 45 |
| 44 | Õied kollased | |
| Linaria vulgaris Mill. - harilik käokannus | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kitsaslineaalsed, varrel vahelduvalt. Õied kollased, kannusega, kannus õiekroonist pikem. Vars õisiku osas näärmekarvane. Kõrgus 10-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teeservades, mererannas, karjäärides jm. kergematel kuivematel muldadel. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 44 | Õied pole kollase (roosad ja/või valged) | |
| Chaenorhinum minus (L.) Lange - pihkane haiklõug | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed pikliksüstjad, sujuvalt lühikeseks rootsuks ahenevad. Vars hõredalt lehistunud, alumised lehed vastakud, õitseajaks kuivanud. Ülaosas lehed vahelduvalt. Õied helelillad, üksikult lehekaenaldes. Kroon kahehuuleline, lühikese kannusega. Taimed kleepuvad. Kõrgus 5-25 (40) cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Raudteedel, teeservades, umbrohuna. Hajusalt. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 45 | Õied valged | |
| Pinguicula alpina L. - alpi võipätakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise kodarikuna, kollakasrohelised, lihakad, terved, pealt libedad, servadest sageli rullunud. Õied valged, neelus kollaste laikudega. Õied 1,2-1,5 cm pikad, ettepoole käändunud, koonusja, kroonist palju lühema kannusega. Kõrgus 5-12 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastes soodes. Haruldane. Õitseb maist juulini. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 45 | Õied sinakaslillad | |
| Pinguicula vulgaris L. - harilik võipätakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise kodarikuna, kollakasrohelised, lihakad, terved, pealt libedad, servadest sageli rullunud. Õied sinakaslillad, harva valged, neelus pikkade valgete karvadega, sageli kahe valkja täpiga. Õied 1,8-2 cm pikad, naaskelja, umbes krooni pikkuse kannusega. Kõrgus 5-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, soodes. Paiguti. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 46 | Õied roosad, üle 3 cm läbimõõdus | |
| Gladiolus imbricatus L. - niidu-kuremõõk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred üksikult, harunemata, suhteliselt peenikesed. Juurmised lehed soomusjad, varrelehti 2 või 3, 1,5-2 cm laiad, õisikust lühemad. Õied punakaslillad, ebakorrapärased, lehterjad, kõverdunud putkeosaga, ühekülgses 3-10-õielises õisikus. Mugulsibulaga taimed. Kõrgus 30-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel ja uhtlammi-niitudel. Paiguti Pärnu ja Tartu ümbruses, mujal haruldane. Õitseb juulis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 46 | Õied teistsugused, pole roosad ja üle 3 cm läbimõõdus | 47 |
| 47 | Õied ilma kannuseta | 48 |
| 47 | Õied kannusega | 58 |
| 48 | Huul kollane, suur, puhetunud, sussitaoline | |
| Cypripedium calceolus L. - kaunis kuldking | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehti kuni 6, elliptilised, helerohelised, tugevalt kaarroodsed, ümbritsevad alusega vart, alt ja servadest näärmekarvased. Õisi 1-3, suured, kollase sussitaolise huulega, teised õiekattelehed pruunid. Kõrgus 20-55 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuuse-segametsades ja puisniitudel. Kohati. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 48 | Huul pole kollane, puhetunud ega sussitaoline | 49 |
| 49 | Vähemalt huul põhiliselt valge | 50 |
| 49 | Ükski õiekatteleht pole valge | 52 |
| 50 | Välimised õiekattelehed roosad kuni lillad | |
| Epipactis palustris (L.) Crantz - soo-neiuvaip | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed süstjad, enamasti pikalt teravnevad. Õied valkjad, välimised õiekattelehed punakasrohelised, sisemised valkjasroosad, huul valge, punaste soontega, kannuseta. Õisik hõre, ühekülgne, enne puhkemist longus. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel ja puisniitudel, soodes. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 50 | Kõik õiekattelehed valged | 51 |
| 51 | Lehed süstjad, renjad. Õisik pole karvane. Välimised õiekattelehed üle 5 mm pikad | |
| Cephalanthera longifolia (L.) Fritsch - valge tolmpea | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed helerohelised, süstjad, renjad, asuvad varrel selgelt kahekülgselt. Õied valged, suured, raotud, kellukjad, ilma kannuseta. Õisik hõre kobar. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lääne-Eesti puisniitudel ja laialehistes metsades. Harva. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 51 | Lehed munajad. Õisik karvane. Välimised õiekattelehed alla 5 mm pikad | |
| Goodyera repens (L.) R. Br. - roomav öövilge | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed munajad, 2-3 cm pikad, selgete ristroodudega. Moodustab sageli padjandeid. Õied valged, õisik 3-8 cm pikk, tihe, ühekülgne, karvane. Kõrgus 13-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Okas- ja segametsades. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 52 | Kõik õiekattelehed roosad kuni punased | 53 |
| 52 | Vähemalt välimised õiekattelehed tumepruunid kuni kollakasrohelised | 54 |
| 53 | Õied rippuvad, selgelt raolised | |
| Epipactis atrorubens (Hoffm. ex Bernh.) Besser - tumepunane neiuvaip | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed tumerohelised, karedad, elliptilised kuni ümarelliptilised. Vars sageli punakasvioletne, tihedalt lühikarvane. Õied tumepunased, raolised, kannuseta, ühekülgses paljuõielises õisikus. Kõrgus 20-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel rannavallidel, rannamännikutes, klibukadastikes ja puisniitudel. Paiguti, põhiliselt Lääne- ja Põhja-Eestis ning saartel. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 53 | Õied püstised, raotud | |
| Cephalanthera rubra (L.) Rich. - punane tolmpea | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed süstjad, tumerohelised, alt sinakasrohelised, veidi renjad, püstiselt kaldu. Õisikus 3-10 õit. Õied roosad, suured, raotud, ilma kannuseta. Kõrgus 25-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, loometsades. Harva. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 54 | Huul punakaspruun, üle 1 cm pikk | |
| Ophrys insectifera L. - kärbesõis | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sinakasrohelised, kuni 10 cm pikad ja 2 cm laiad. Õied putukakujulised, tumedad. Kõrgus 20-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, allikasoodes, lookadastikes. Paiguti, põhiliselt Lääne-Eestis ja saartel. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 54 | Huul pole pruun, alla 1 cm pikk | 55 |
| 55 | Huul ülespoole suunatud | 56 |
| 55 | Huul allapoole suunatud | 57 |
| 56 | Lehti üks. Huul välimiste õiekattelehtedega ühepikkune | |
| Malaxis monophyllos (L.) Sw. - soovalk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehti tavaliselt üks, munajaselliptiline, vahel esineb ka teine, palju pisem leht. Pikas õisikus kuni 100 väikest rohekaskollast õit. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lodu- ja segametsades, soistes võsastikes, puisniitudel. Paiguti. Looduskaitseline seisund: LK II, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 56 | Lehti rohkem kui üks. Huul välimistest õiekattelehtedest lühem | |
| Hammarbya paludosa (L.) Kuntze - sookäpp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varre alusel mugulad, vana ja noor mugul teineteisest eemal, esimene sambla sees, teine ülemise lehe kaenlas. Lehti tavaliselt 3, ülemine kõige suurem, kuni 4 cm pikk ja 1 cm lai. Õisikus 8-30 rohekaskollast õit sigimikust pikematel õieraagudel. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, rabades, järveäärsetel õõtsikutel. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 57 | Lehti varrel palju rohkem kui 2. Huul üle 5 mm pikk | |
| Epipactis helleborine (L.) Crantz - laialehine neiuvaip | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed üle 4 cm laiad, tumerohelised, munajaselliptilised, terava tipu ja selgete roodudega, serval ja roodudel näsajate karvadega. Õisi palju, punakasrohelised, kannuseta, ühekülgses õisikus. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, puisniitudel. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 57 | Lehti varre alusel 2(3). Huul alla 5 mm pikk | |
| Herminium monorchis (L.) R. Br. - harilik muguljuur | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehti varre alusel 2 (harva 3), alumine leht teisest tömbim. Lehed süstjad, peaaegu vastakud, kuni 10 cm pikad, pealt veidi läikivad, kollakasrohelised, nõrgalt renjad. Õied väikesed, vaevu märgatava kannusega, kollased, mee lõhnaga. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel ja soistel niitudel, allikasoodes mätastel. Paiguti, põhiliselt Lääne-Eestis ja saartel. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 58 | Lehed redutseerunud vähesteks tupetaolisteks soomusteks | |
| Epipogium aphyllum Sw. - lehitu pisikäpp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim värvitu, lihakas, paljas, vars läbikumav. Õisi 2-4, harva rohkem, rippuvad, kollakasvalged, huul valge, punasekirjaline, kannus lillakas. Õied lõhnavad. Kõrgus 10-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Varjukates niisketes kuuse-segametsades. Väga haruldane. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: LK I kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – äärmiselt ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 58 | Lehed hästiarenenud, rohelised | 59 |
| 59 | Õied kollased | |
| Dactylorhiza incarnata subsp.ochroleuca (Wüstn. ex Boll) Holub. - kollakas sõrmkäpp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Nagu kahkjaspunane sõrmkäpp, aga õied valkjaskollased.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 59 | Õied pole kollased | 60 |
| 60 | Õied valged või rohekasvalged | 61 |
| 60 | Õied pole valged | 63 |
| 61 | Õiekattelehed puhasvalged | |
| Orchis morio L. - arukäpp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varre alumises osas lehti 4-6, kuni 7 cm pikad, selgete piki- ja ristroodudega, ilma laikudeta. Õisik hõre, 5-10-õieline. Välimised õiekattelehed lillakasrohelised rohekate soontega. Huul violetne, kolmehõlmaline, kumer, teised õiekattelehed üsna ühepikkused, kiivrina kokku kooldunud. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lääne-Saaremaa ja Muhumaa kuivematel niitudel ja hõredates loomännikutes. Haruldane. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 61 | Vähemalt huul osaliselt rohekas | 62 |
| 62 | Õied lõhnavad. Kannus niitjas, aheneva tipuga, 1,5 korda sigimikust pikem. Tolmukad paralleelsed | |
| Platanthera bifolia (L.) Rich. - kahelehine käokeel | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehti kaks, elliptilised, läikivad, roots kuni 7 cm.. Hõredas õisikus kuni 30 valget lõhnavat õit. Kannus peenike, roheka aheneva tipuga. Tolmukad paralleelsed. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, hõredates metsades, sooservades. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 62 | Õied peaaegu lõhnatud. Kannus tipus veidi jämedam, u. kaks korda sigimikust pikem. Tolmukad alt laialihoiduvad | |
| Platanthera chlorantha (Custer) Rchb. - rohekas käokeel | ||
| Iseloomulikud tunnused: Suurte varrelehtede roots lühem kui 4 cm. Õied valged, kannus peenike, kuid mitte niitjas, tipus veidi jämedam. Tolmukad alt laialihoiduvad. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Eelistab kuivemaid kasvukohti kui kahelehine käokeel. Paiguti. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 63 | Vähemalt välimised õiekattelehed rohekad | |
| Coeloglossum viride (L.) Hartm. - rohekas õõskeel | ||
Iseloomulikud tunnused: Vars üleni lehistunud, lehti 3-5, kuni 5 cm pikad ja 1-2 cm laiad, elliptilis-munajad kuni süstjad. Õisikus 5-25 õit. Õied rohekad kuni rohekaspruunid, huul tipus kolmehambaline, kannus sigimikust lühem. Kõrgus 8-20 cm. Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rannakadastikes ja niitudel. Haruldane. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK I kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – äärmiselt ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 63 | Õiekattelehed pole rohekad | 64 |
| 64 | Kannus üle 10 mm pikk ja u. 1 mm paks | 65 |
| 64 | Kannus kas alla 10 mm pikk või üle 1 mm paks | 66 |
| 65 | Huul sügavalt 3-hõlmane, huule alusel 2 piklikku naastu. Õisik püramiidjas | |
| Anacamptis pyramidalis (L.) Rich. - püramiid-koerakäpp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kuni 1 cm laiad ja 12 cm pikad, süstjad, asetsevad varrel spiraalselt. Õisik tihe, paljuõieline, õitsemise algul püramiidjas või koonusjas. Õied roosakaspunased, lõhnavad, huul jooniseta, huule alusel kaks väikest naastu. Kannus sigimikust pikem. Kõrgus 20-45 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastel puisniitudel. Saaremaal ja ühes kohas Läänemaal. Haruldane. Õitseb juulis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 65 | Huul madalalt kolmehõlmane, huule alusel naaste ei ole. Õisik ruljas | |
| Gymnadenia conopsea (L.) R. Br. - harilik käoraamat | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsed, kuni 25 cm pikad, renjad, pika tupega, asetsevad varrel vaheldumisi. Õisik ruljas, tihe. Õied lillakasroosad, jooniseta, nelgilõhnalised, kannus sigimikust kuni 2 korda pikem. Kõrgus 20-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel liigirikastel niitudel. Paiguti, peamiselt Lääne-Eestis ja saartel. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 66 | Kannus alla 5 mm pikk | |
| Gymnadenia odoratissima (L.) Rich. - lõhnav käoraamat | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 0,3-0,8 cm laiad, lühiripsmelise või näsalise servaga. Õisik tihe, paljuõieline, ruljas, kuni 1,5 cm läbimõõduga. Õied roosakaspunased, jooniseta. Kannus sigimikust lühem, harva selle pikkune. Õied vanilli lõhnaga. Kõrgus 25-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastes allikasoodes ja soistel puisniitudel. Haruldane. Õitseb juulis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 66 | Kannus üle 5 mm pikk | 67 |
| 67 | Õisikus kõik õite kandelehed kilejad | 68 |
| 67 | Vähemalt alumised õite kandelehed rohelised ja rohtsed | 71 |
| 68 | Vähemalt välimised külgmised õiekattelehed laiuvad | |
| Orchis mascula (L.) L. - jumalakäpp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumisi lehti 3-5, kuni 16 cm pikad, helerohelised. Õisi 9-30. Välimised õiekattelehed tume-purpurvioletsed, ilma roheliste soonteta, püstiselt ettepoole kaldu. Sisemised külgmised õiekattelehed välimistest oluliselt lühemad. Huul teistest veidi heledam. Kõrgus 20-45 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastel kuivematel niitudel ja puisniitudel. Paiguti läänesaartel ja mandri läänerannikul, mujal harva. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 68 | Kõik õiekattelehed peale huule kiivrina kokku kooldunud | 69 |
| 69 | Kannus kõverdunud ülespoole. Huul pole laiusest pikem | |
| Orchis morio L. - arukäpp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varre alumises osas lehti 4-6, kuni 7 cm pikad, selgete piki- ja ristroodudega, ilma laikudeta. Õisik hõre, 5-10-õieline. Välimised õiekattelehed lillakasrohelised rohekate soontega. Huul violetne, kolmehõlmaline, kumer, teised õiekattelehed üsna ühepikkused, kiivrina kokku kooldunud. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lääne-Saaremaa ja Muhumaa kuivematel niitudel ja hõredates loomännikutes. Haruldane. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 69 | Kannus suunatud allapoole. Huul laiusest pikem | 70 |
| 70 | Välimised õiekattelehed väljast mustjas-purpurpunased. Huule keskmine hõlm kahe madala hõlmaga. Õite kandelehed vähemalt poole sigimiku pikkused | |
| Orchis ustulata L. - tõmmu käpp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sinakasrohelised, kuni 1,6 cm laiad ja 10 cm pikad. Õisik ruljas, paljuõieline. Välimised õiekattelehed väljast mustjas-purpurpunased, puhkemata õisik must. Huul valge või roosakas, purpurpunaste täppidega, ülejäänud õiekattelehed kiivrina kokku kooldunud. Õite kandelehed helevioletsed kuni purpurpunased. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel ja puisniitudel, kadastikes. Peamiselt Lääne-Eestis ja saartel, harva. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 70 | Välimised õiekattelehed väljast hallid. Huule keskmine hõlm sügavalt 2-hõlmaline. Õite kandelehed väga lühikesed, soomusjad | |
| Orchis militaris L. - hall käpp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kuni 8 cm laiad ja 15 cm pikad, elliptilised või süstjad, tömbid. Õisik tihe, paljuõieline, õite kandelehed mõne millimeetri pikkused. Välimised õiekattelehed väljastpoolt hallid. Huul roosakasvioletne valkja keskosaga, millel purpurpunased täpid. Teised õiekattelehed kiiverjalt kokku kooldunud. Kõrgus 17-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel ja puisniitudel. Lääne-Eestis ja saartel tavaline, mujal harva. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 71 | Külgmised välimised õiekattelehed liibuvad. Vars seest säsikas | 72 |
| 71 | Külgmised välimised õiekattelehed püstised. Vars seest õõnes | 73 |
| 72 | Huule keskmine hõlm sama lai kui külgmised | |
| Dactylorhiza fuchsii (Druce) Soó - vööthuul-sõrmkäpp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kitsasmunajad või äraspidi-munajassüstjad, kuni 17 cm pikad ja 2-4 cm laiad, pruunikate laikude või täppidega, vahel ka ilma. Õisik paljuõieline. Õied helevioletsed või roosakaslillad tumedama joonisega. Huul kolmandiku kuni poole ulatuses kolmeks hõlmaks lõhestunud; keskmine hõlm kitsas-kolmnurkne, ulatub külgmiste hõlmade vahelt välja. Kõrgus 30-65 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Segametsades ja puisniitudel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 72 | Huule keskmine hõlm palju kitsam kui külgmised | |
| Dactylorhiza maculata (L.) Soó – kuradi sõrmkäpp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed süstjad, alumised lehed alusel märgatavalt ahenenud, tipu pool enamasti üle 2 cm laiad, laikudega või ilma, alt hallikasrohelised. Õisik paljuõieline. Õied helevioletsed või roosakaslillad tumedama joonisega. Huul kolmandiku ulatuses kolmeks hõlmaks lõhestunud; keskmine hõlm väike, kolmnurkne, enamasti ei ulatu külgmiste poolkuujate hõlmade vahelt välja. Kõrgus 20-50 cm. Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabaastuvates metsades, rabaservades. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 73 | Alumised lehed mitte rohkem kui 4 korda laiusest pikemad, elliptilised, üleni ühelaiused | |
| Dactylorhiza baltica (Klinge) Orlova - balti sõrmkäpp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised ja keskmised lehed üleni ühelaiused, keskmiselt 2 cm laiad, tumedate laikudega, lamedad, laiuvad. Õisik tihe. Õied roosakasvioletsed selge purpurvioletse joonisega. Huul kolmehõlmaline, külgmised hõlmad laiad, külgedele suunatud. Kõrgus 25-65 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, eriti veekogude kallastel. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 73 | Alumised lehed üle 4 korra laiusest pikemad, süstjad, aluse suunas rohkem või vähem ahenevad | 74 |
| 74 | Huul 5,5-16 mm pikk. Välimised õiekattelehed (6)7-13 mm | |
| Dactylorhiza russowii (Klinge) Holub - Russowi sõrmkäpp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised ja keskmised lehed ahenevad aluse suunas ainult veidi, enamasti alla 1 cm laiad, laikudega või ilma. Õisik võrdlemisi väheseõieline. Õied tumevioletsed, mustriga, suhteliselt suured. Kõrgus 15-35 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soistel niitudel, allikasoodes. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 74 | Huul 5-7,5(9) mm pikk. Välimised õiekattelehed 5-6(9) mm | 75 |
| 75 | Lehed tavaliselt tumedate laikudeta. Õied kahvaturoosad kuni tumevioletsed | |
| Dactylorhiza incarnata (L.) Soó - kahkjaspunane sõrmkäpp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars üleni lehistunud. Lehed kollakas- või helerohelised, laikudeta, kõige laiemad alusel. Õisik tihe, paljuõieline, õite kandelehed enamasti õite pikkused. Õied väikesed, kahvaturoosad kuni tumevioletsed. Huul rombjas, peaaegu terve, kuni 7 mm lai, külghõlmad tagasimurtud. Kõrgus 20-45 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel ja soistel niitudel, soodes. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 75 | Lehed tavaliselt tumedate laikudega. Õied purpurpunased, tumedama joonisega | |
| Dactylorhiza incarnata (L.) Soó subsp. cruenta (O.F. Müll.) P.D. Sell - täpiline sõrmkäpp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed mõlemalt poolt tumedate laikude või täppidega, eriti tipuosas. Lehed kuni 10 cm pikad ja 2 cm laiad, tanuja tipuga, püstiselt kaldu. Õied väikesed, intensiivselt violetjas-purpurpunased tumedama joonisega. Kõrgus 15-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastel soistel niitudel ja puisniitudel. Harva, peamiselt Lääne-Eestis. Õitseb juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 76 | Vähemalt alumised lehed sirge, südaja või noolja alusega | 77 |
| 76 | Kõik lehed ümara või aheneva alusega | 114 |
| 77 | Varred väga pikad ja väänduvad või ronivad | 78 |
| 77 | Varred pole väänduvad ega ronivad | 81 |
| 78 | Õied vähemalt 2 cm läbimõõdus, kellukjad. Lehe alus või leheroots ilma vart ümbritseva kileja tupeta | 79 |
| 78 | Õied alla 2 cm läbimõõdus, pole kellukjad. Lehe alus või leheroots kileja tupega, mis ümbritseb vart | 80 |
| 79 | Õied üle 3 cm pikad. Tuppe ümbritseb kaks tupplehtedest suuremat kandelehte | |
| Calystegia sepium (L.) R. Br. - tara-seatapp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Väänduvate vartega rohttaim. Lehed laikolmnurksed, 4-10 cm pikad ja 2-7 cm laiad, terava tipuga, südaja või noolja alusega, lehe hõlmad allapoole suunatud. Õied valged või roosakad, 4-6 cm pikad, ühekaupa lehtede kaenlas. Tuppe ümbritseb kaks tupplehtedest suuremat kandelehte (näivad välistupena). Pikkus 3 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kaldavõsastikes, elamute ümbruses umbrohuna. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 79 | Õied alla 3 cm pikad. Kandelehed väikesed, ei ümbritse tuppe, asuvad õierao keskosas | |
| Convolvulus arvensis L. - harilik kassitapp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Väänduvate vartega ronitaim. Lehed 2-6 cm pikad ja 1-4 cm laiad, terava tipuga, kolmnurksed või piklikud, noolja alusega, lehe hõlmad väljapoole suunatud. Õied 1,5-3 cm pikad, roosad või valkjad, lehterjad, 1-3-kaupa. Kandelehed väikesed, asuvad õierao keskosas. Pikkus 1,5 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Umbrohuna aedades, söötidel, põldudel. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 80 | Viljad tiibadeta, punktitaoliste näärmetega, ei läigi, roots 1-3 mm pikk | |
| Fallopia convolvulus (L.) Á. Löve - põld-konnatatar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars vaoline, pisut karvane, väänduv. Lehed kolmnurkjad või ümarad südaja alusega, rootsulised, terava tipuga. Õied 2-6-kaupa lehekaenaldes asuvates rippuvates õisikutes. Õied rohekad, välimised õiekattelehed tiivutud. Õieraod õiest lühemad. Pikkus kuni 60 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Tavaline umbrohi, ka raudteedel, jäätmaadel, prahipaikadel, teede ääres. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 80 | Vili 1,5 mm laiuste tiibadega, näärmeteta, läikiv, roots 3-8 mm pikk | |
| Fallopia dumetorum (L.) Holub - võsa-konnatatar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars harunev, väänduv, sooniline, paljas. Lehed kolmnurksed või munajad, südaja aluse ja terava tipuga. Õied rohekad, lehekaenaldes rippuvate õisikutena. Välimised õiekattelehed tiivulised. Õieraod õite pikkused või pikemad. Pikkus kuni 2 m.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kaldavõsastikes ja põõsastikes. Paiguti. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 81 | Lehed selgelt hõlmised, üle 3 cm laiad | 82 |
| 81 | Lehed pole hõlmised, kui nõrgalt hõlmised, siis alla 3 cm laiad | 84 |
| 82 | Leheserv sile, terve. Kroonlehti üle 5 | |
| Hepatica nobilis Schreb. - harilik sinilill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kolme hõlmaga, terveservalised, tumerohelised, ainult juurmised. Õied sinised, kolme tupplehetaolise kõrglehega. Kõrgus 5-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Salumetsades, põõsastikes. Tavaline. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 82 | Leheserv hambuline. Kroonlehti 5 | 83 |
| 83 | Taimed üle 20 cm kõrged. Õied roosad. Vili kuiv* | |
| Lavatera thuringiaca L. - harilik rõngaslill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed rootsulised, tuhmrohelised, 3-5 hõlmaga, alt tähtkarvadega. Vars tähtkarvadega. Õie välistupe lehed alusel liitunud. Õied kahvaturoosad, 5-8 cm läbimõõdus, üksikult ülemiste lehtede kaenlas. Kroonlehed sügavalt lõhestunud. Kõrgus 50-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsistuv kultuurtaim. Õitseb juulist septembrini. |
 |
|
| 83 | Taimed kuni 30 cm kõrged. Õied valged. Vili lihakas | |
| Rubus chamaemorus L. - rabamurakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Rohtsete varte ja roomava risoomiga rabataim. Ümarneerjad lihtlehed südaja alusega. Õied valged, läbimõõt 3 cm. Koguluuviljad noorelt punakad, valminult kollased, mahlased. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabades, rabamännikutes. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Märkused: Hea marjataim. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 84 | Õitsvad varred lehtedeta (vahel väikeste kandelehekestega), tavalised lehed kõik varre alusel juurmise rosetina | 85 |
| 84 | Õitsvad varred lehistunud | 86 |
| 85 | Lehed ümarad, südaja alusega. Taimed alla 20 cm kõrged | |
| Asarum europaeum L. - harilik metspipar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Risoom roomav, maapealne. Lehti 2 või 3, neerjad, pealt läikivad, alt pehmekarvased, pika rootsuga. Alalehed tumepruunid, soomusjad. Õied pruunikaspunased, korrapärased, longus, võsude tipus üksikult, peaaegu maapinnal. Katkihõõrumisel taim pipra lõhnaga. Kõrgus 5-10 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Salu- ja laanemetsades. Mandril tavaline, saartel haruldane. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 85 | Lehed laiusest pikemad, teravad, alus nooljas. Taimed üle 20 cm kõrged | |
| Sagittaria sagittifolia L. - jõgi-kõõlusleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed noolja alusega, pikarootsulised. Õisikuraag kolmekandiline, õied valged, enamasti kolmest õiest koosnevate männastena, all emasõied, ülal isasõied. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kaldaosas ning seisva või aeglase vooluga vetes. Mandriosas tavaline, saartel haruldane. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 86 | Lehti 2 (harva 1), paralleelsete roodudega | |
| Maianthemum bifolium (L.) Schmidt - leseleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehti 2 (harva 1), lühirootsulised, piklikmunajad, südaja alusega, heledamad rohelised, kuni 10 cm pikad ja 5 cm laiad. Õisik tipmine 10-30-õieline kobar. Õied väikesed, valged, lõhnavad. Viljad punased marjad. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuuse-, männi- ja segametsades, võsastikes. Sage. Õitseb maist juulini. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 86 | Lehti rohkem kui 2, pole paralleelsete roodudega | 87 |
| 87 | Lehe alus või leheroots kileja vart ümbritseva tupega | 88 |
| 87 | Lehe alus ja leheroots kileja tupeta | 90 |
| 88 | Õied pöörisõisikuna. Lehed kolmnurksed | |
| Fagopyrum tataricum (L.) Gaertn. - idatatar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine, sile, roheline. Lehed nooljas-südajad, alumised pika, ülemised lühikese rootsuga. Õied rohekad, ülemiste lehtede kaenlas asuvates kobarjates õisikutes. Vili ulatub õiekattest ¾ ulatuses välja. Kõrgus 20-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Tulnukana raudteedel, sadamates, teeäärtel, umbrohuna põldudel. Hajusalt mandriosas. Õitseb juunist augustini. |
 |
|
| 88 | Õied tähkõisikuna. Lehed pole kolmnurksed | 89 |
| 89 | Varred harunenud, paljude õisikutega | |
| Polygonum amphibium L. - vesi-kirburohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Risoom pikk, harunev, sõlmekohtadest juurduv. Veevormil lehed varre tipuosas, ujuvad, pealt tume-, alt helerohelised, läikivad, ümara või lühidalt terava tipuga, 4-7 cm pikkuse rootsuga. Maismaavorm karvane, lehed kitsassüstjad, aeglaselt aheneva tipuga, kuni 1 cm pikkuse rootsuga. Õied roosad, tipmises õisikus. Pikkus kuni 1,5 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogudes ja nende kaldail, niisketel niitudel, rannaääres lompides, niisketel põldudel umbrohuna. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 89 | Varred lihtsad, ühe õisikuga | |
| Polygonum bistorta L. - ussitatar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed alt sinakasrohelised. Alumiste lehtede laba aheneb järsult tiivuliseks rootsuks. Risoom S-kujuline. Õied roosad. Õisik tipmine, ruljas, väga tihe. Kõrgus 25-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel ja soistel niitudel ning puisniitudel, jõelammidel. Paiguti, peamiselt Lõuna- ja Kagu-Eestis, mujal harva. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 90 | Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud | 91 |
| 90 | Kroonlehed täiesti vabad | 102 |
| 91 | Õied tume- kuni helekollased | 92 |
| 91 | Õied pole kollased | 93 |
| 92 | Kroonlehe laiuvad, tumekollased | |
| Verbascum nigrum L. - must vägihein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed pealt rohelised, enam-vähem paljad, alt heledamad. Juurmised lehed piklikelliptilised, rootsuga. Varrelehed rootsulised, munaja alusega, pole laskuvad. Õied kollased, tolmukaniidid punakad. Õisik pikk, hõre, tipmine. Kõrgus 30-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kergematel muldadel teeservades, karjäärides, aedades. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 92 | Kroonlehed alusel ja tipus kokku kasvanud, õis banaani moodi, helekollane | |
| Phyteuma spicatum L. - tähk-rapuntsel | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed südajad, pikarootsulised, saagja servaga. Ülemised süstjad, peaaegu rootsutud. Õied väikesed, kollased või valkjad, tipmises pikas õisikus. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Hõredates metsades, puisniitudel, jõgede kaldanõlvadel. Paiguti Lõuna-Eestis. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 93 | Kroonlehti 5 (kroon 5 hõlmaga) | 94 |
| 93 | Kroonlehti 4 | 98 |
| 94 | Õied varre tipus nuttidena | |
| Campanula glomerata L. - kerakellukas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Leheservad peenehambalised. Alumised lehed piklikmunajad, rootsulised. Varrelehed munajassüstjad, varreümbrised. Vars tömbikandiline. Kroon lillakassinine. Tupe tipmed teravad. Õied raotud, männasjas õisikus varre tipus ja lehtede kaenlas. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, niitudel, teeservades, kraavikaldail. Sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 94 | Õied pole nuttidena | 95 |
| 95 | Õied üksikult või mõnekaupa. Tupe hambad süstjad, alusel alla 1,5 mm laiad | |
| Campanula rotundifolia L. - ümaralehine kellukas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed ümarad, südaja alusega, pika rootsuga, õitsemisajaks sageli kuivanud. Ülemised lehed lineaalsed, rootsutud. Õied helesinised, madalalt 5-hõlmalise krooniga, longus, 1-2,5 cm pikad, tipmises õisikus. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades männikutes, liivastel niitudel, kinkudel, loodudel, teeservades. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 95 | Õisi palju. Tupe hambad laikolmnurksed, alusel üle 1,5 mm laiad | 96 |
| 96 | Õied 10-30 mm pikad. Tupe tipmed tagasi käändunud. Õied lühikeste kandelehtede kaenaldes | |
| Campanula rapunculoides L. - kurekellukas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed südajasmunajad või ovaalsed, pikarootsulised, ülemised süstjad, rootsuta. Lehed ebakorrapäraselt saagja servaga. Õied lillakassinised, kuni 2,5 cm pikad, ühekülgses pikas õisikus. Tupe tipmed tagasi käändunud. Kõrgus 25-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, teeäärtes, põlluservades, ka umbrohuna. Sage. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 96 | Õied 30-60 mm pikad. Tupe tipmed püstised. Õied tavaliste lehtede kaenaldes | 97 |
| 97 | Vars teravakandiline, hõredalt karekarvane. Alumised lehed karvased, sügavalt südaja alusega | |
| Campanula trachelium L. - nõgeselehine kellukas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars teravakandiline, hõredalt karvane. Lehed kahelisaagja servaga, alumised peaaegu kolmnurksed, südajad, rootsulised. Tupp hõredalt karvane. Õied lillakassinised, lühikeste rootsudega. Kõrgus 25-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lehtmetsades, puisniitudel, sarapikes, parkides. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 97 | Vars ümar või tömbilt kandiline, paljas või peenekarvane. Lehed madalalt südaja alusega, paljad või karvased | |
| Campanula latifolia L. - laialehine kellukas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars ümar või tömbilt kandiline, paljas või peenekarvane. Lehed ebakorrapäraselt hambulised, alumised munajad, rootsulised. Ülemised lehed süstjad, rootsutud. Õied helelillakad, lühiraolised. Tupp paljas. Kõrgus 60-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, kaldavõsas, parkides, ka ilutaimena. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 98 | Kupar kerajas, pole lamendunud ega tipul 2-hõlmaline. Lehed 3-7(9) hõlmalised, sõrmroodsed | |
| Veronica hederifolia L. - hõlmlehine mailane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars lamav. Lehed 3-7(9) hõlmaga, sõrmroodsed, lühikeste karvadega. Õied väikesed, helesinised, üksikult lehekaenlais. Kõrgus 6-30(40) cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Põllu- ja teeservadel. Väga haruldane, peamiselt Saaremaal. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu altid. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 98 | Kupar lapik ja tipul 2-hõlmaline. Lehed terved, hõlmadeta, hambulise servaga, sulgroodsed, või rood halvasti näha | 99 |
| 99 | Õieraag kõrvalolevast lehest 2-5 korda pikem, peenike, näärmekarvadega. Emakakael 3,5-4 mm pikk | |
| Veronica filiformis Sm. - niitjas mailane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred lamavad või tõusvad, kergesti juurduvad. Lehed munajad, täkilise servaga. Alumised lehed vastakud, ülemised vahelduvad. Õied helesinised või valkjad, üksikult lehekaenlais, õieraag lehest 3-4 korda pikem. Kõrgus 10-35 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kasvatatakse ilutaimena, metsistub, esineb ka umbrohuna. Paljuneb ainult vegetatiivselt. Hajusalt. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 99 | Õieraag kõrvalolevast lehest 2 korda pikem, näärmekarvadeta. Emakakael alla 3 mm pikk | 100 |
| 100 | Kupar laia, nürinurkse sälguga, hõlmad hoiduvad laiali. Õis 8-12 mm läbimõõdus | |
| Veronica persica Poir. - pärsia mailane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars lamav, kaetud käharate karvadega. Lehed ümarmunajad, sügavalt saagja servaga. Õied sinised, rohekaskollase neeluga. Õieraag ligikaudu 2 korda alusel olevast lehest pikem. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Tulnukumbrohuna põldudel, aedades. Paiguti, sagedam Lääne-Eestis. Õitseb juunist oktoobrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 100 | Kupar väikese sälguga, hõlmad enam-vähem paralleelsed või veidi laiali hoiduvad. Õis alla 8 mm läbimõõdus | 101 |
| 101 | Kupar hõredalt näärmekarvane. Kroon peaaegu valge, siniste või roosade joontega | |
| Veronica agrestis L. - kesamailane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars lamav, lehed veidi lihakad, hõredalt karvased. Ülemised lehed piklikmunajad, alumised munajad. Õied peaaegu valged, sinakate joontega, üksikult lehe kaenlas. Õieraag kõrvaloleva lehega ühepikkune. Kõrgus 5-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Umbrohuna põldudel ja aedades, hajusalt. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 101 | Kupar pikkade näärmekarvade ja lühemate lihtkarvadega. Õis sinine | |
| Veronica opaca Fr. - tumeroheline mailane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars lamav, tihedalt karvane. Lehed ümarmunajad, täkilise servaga, karvased. Õied sinised, õieraag alusel olevast lehest pikem. Kõrgus 5-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Umbrohuna põldudel ja aedades. Hajusalt. Õitseb aprillist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 102 | Õied kollased | 103 |
| 102 | Õied pole kollased | 108 |
| 103 | Kroonlehti 4. Lehed rootsutud | |
| Isatis tinctoria L. - harilik sinerõigas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed sinaka kirmega. Varrelehed süstjad, noolja alusega, vart ümbritsevad, terve servaga. Juurmised lehed rootsuga, elliptilised, serval enamasti väikeste hammastega, sinaka kirmeta, õitseajaks kuivanud. Õied kollased, neljatised. Õisik algul väga tihe, hiljem haruneb. Kõdrakesed laia tiivaga, õlgkollased kuni tumevioletsed, ripuvad peenikestel raagudel. Kõrgus 25-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Mererannal. Paiguti, sagedam Lääne-Eestis. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 103 | Kroonlehti 5 või rohkem. Vähemalt alumised lehed selgelt rootsulised | 104 |
| 104 | Tupp puudub | |
| Caltha palustris L. - harilik varsakabi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars harunenud, õõnes. Varrelehed vahelduvad, lühirootsulised või rootsutud. Juurmised pikarootsulised, lehed neerjad, täkilise servaga, läikivad. Õiekate lihtne (rohelisi tupplehti pole), kollane, õielehed ümarad, õite läbimõõt 2-4 cm. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, soodes, niisketel niitudel. Sage. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 104 | Tupp olemas | 105 |
| 105 | Kroonlehti üle 5 | |
| Ranunculus ficaria L. - kanakoole | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed südajad või neerjad, juurmised pikarootsulised, varrelehed lühikese rootsuga. Juured piklikmunajate mugulatega. Peale õitsemist lehekaenaldes sigisibulad. Kroonlehed kollased, piklikud, tupplehti 3. Kõrgus 5-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes võsades, lehtmetsades, parkides. Tavaline. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 105 | Kroonlehti 5 | 106 |
| 106 | Juurmised lehed ümarneerjad, hõlmadeta, 12-16 cm laiad, serv hambuline, alus südajas | |
| Ranunculus cassubicus L. - metstulikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmisi lehti 1 või 2, ümarneerjad, täkilise servaga, lõhestumata, 12-16 cm laiad, alt karvased. Varrelehed sõrmjagused, hõlmad hambulised. Õied kollased, 2-3 cm läbimõõdus. Õiepõhi ja viljad karvased, pika nokaga. Kõrgus 30-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsades ja puisniitudel, võsastikes. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Märkused: Kõigi tulikate kroonlehed läigivad seest. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 106 | Juurmised lehed ümarad, hõlmised või sügavate sisselõigetega, väiksemad, alus nõrgalt südajas või sirge | 107 |
| 107 | Juurmisi lehti tavaliselt 2-3. Varrelehed hambulised ja sageli hõlmised | |
| Ranunculus fallax (Wimmer & Gaerbn.) Kerner - virvatulikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmisi lehti 2 või 3, vähemalt mõned neist hõlmised või sügavalt hambulised, alt karvased. Varrelehed hambulised. Õied kollased, õiepõhi veidi karvane, viljad tihedalt karvased, keskmise nokaga. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, võsades. Hajusalt. Õitseb mais, juunis. Märkused: Kõigi tulikate kroonlehed läigivad seest. Virvatulikas on välimuselt mets- ja kuldtulika vahepealne. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 107 | Juurmisi lehti 5 või rohkem. Varrelehtede segmendid terveservalised | |
| Ranunculus auricomus L. - kuldtulikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmisi lehti 4-6, terved või sõrmjalt lõhestunud, alt paljad. Varrelehtede hõlmad terveservalised. Õied kollased, 1,5-2 cm läbimõõdus. Õiepõhi paljas, viljad lühikarvased, lühikese nokaga. Kõrgus 15-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, võsades. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Märkused: Kõigi tulikate kroonlehed läigivad seest. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 108 | Lehe serv terve, sile | |
| Parnassia palustris L. - harilik ädalalill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred püstised, harunemata, paljad. Juurmised lehed südajasmunajad, pika rootsuga, varrelehed rootsutud, varreümbrised. Õied valged, viietised, üksikult varre tipus. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, puisniitudel, soodes. Tavaline. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 108 | Lehe serv hambuline | 109 |
| 109 | Kroonlehti 5 | |
| Saxifraga granulata L. - harilik kivirik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed ümarneerjad, lehelaba 2-5 cm lai, hõlmine, näärmekarvadega. Varte alusel sigipungad. Õied valged, 2-3 cm läbimõõdus, rohkeõielises laiuvas õisikus. Kõrgus 15-45 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel. Paiguti, sagedam Kagu-Eestis. Õitseb maist juulini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 109 | Kroonlehti 4 | 110 |
| 110 | Vili kõige rohkem 3 korda laiusest pikem | 111 |
| 110 | Vili lineaalne, üle 5 korra laiusest pikem | 112 |
| 111 | Varrelehed rootsutud. Taim alla 30 cm kõrge. Vili alla 1 cm pikk | |
| Cochlearia danica L. - taani merisalat | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed pika rootsu ja kolmnurkselt südaja labaga. Varrelehed lühikese rootsu ja kolmnurkselt munaja labaga, lehealus sageli odajas. Õied väikesed, valged. Vili ümarmunajas kõdrake. Kõrgus 6-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Läänesaarte rannas lubjakivikaljudel ja saliinses vööndis. Väga haruldane. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu altid. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 111 | Varrelehed rootsulised. Taim üle 30 cm kõrge. Vili üle 1 cm pikk | |
| Lunaria rediviva L. - mets-kuukress | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varrelehed suured, õhukesed, südajad, ogateravalt hambulise servaga. Kõige alumised lehed neerjad. Õied lillad, lõhnavad, hõredas õisikus. Vili suur, lame, mõlemast otsast teritunud kõdrake. Kõrgus 60-110 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Paiguti põhjaranniku paekalda jalamil lehtmetsades ja sealsete jõgede orgudes, mujal Eestis harva. Õitseb maist juulini. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 112 | Varrelehed rootsulised | |
| Alliaria petiolata (M. Bieb.) Cavara & Grande - salukõdrik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varrelehed kolmnurkselt munajad, südaja alusega, täkilishambulise servaga. Juurmised lehed neerjad, täkilise servaga. Õied neljatised, valged, väikesed. Vili jämeda raoga kõder. Katkihõõrumisel taim küüslaugu lõhnaga. Kõrgus 20-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Lehtmetsades, põõsastikes, mererannal. Paiguti, peamiselt Põhja- ja Lääne-Eestis. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 112 | Varrelehed rootsutud, ümbritsevad alusega vart (varreümbrised) | 113 |
| 113 | Varrelehed paljad, hallikad | |
| Turritis glabra L. - lehmakapsas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed sinaka kirmega. Varrelehed munajaselliptilised või süstjad, terava tipuga, alusega vart ümbritsevad, terve servaga. Juurmised lehed rootsuks ahenevad, süstjad, suurte hammastega, ilma sinaka kirmeta, õitseajaks kuivanud. Õied väikesed, kollaks- või rohekasvalged, tihedas õisikus. Vili püstine kõder. Kõrgus 30-130 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Kuivades kasvukohtades. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 113 | Varrelehed karvased, pole hallikad | |
| Arabis hirsuta (L.) Scop. - kare hanerohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars hõredalt lehistunud. Taim hallikasroheline või violetse varjundiga. Varrel põhiliselt lihtkarvad, lehtedel harunenud karvad, harva taim paljas. Õied väikesed, valged, tiheda kobarana. Seemned helepruunid. Kõrgus 10-75 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Hajusalt kuivadel kasvukohtadel. Tavalisem Lääne- ja Põhja-Eestis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 114 | Lehed okkataolised, igihaljad, kinnituvad varrele männastena | 115 |
| 114 | Lehed pole okkataolised, ei kinnitu männastena | 116 |
| 115 | Lehed 2-4 korda laiusest pikemad, kõige laiemad keskkohast allpool, serv kaardunud. Õied kahesoolised (emakate ja tolmukatega) | |
| Empetrum hermaphroditum Hagerup - põhja kukemari | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred lamavad või tõusvad, tihedalt lehistunud. Lehed lineaalsed, väikesed, igihaljad. Õied roosakad, väikesed, kahesugulised, tupp- ja kroonlehti 3. Marjad mustad, nende alusel säilinud tolmukad. Pikkus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rannikunõmmedel Põhja-Eestis. Harva. Õitseb aprillis, mais. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Märkused: Marjad söödavad, imala maitsega. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 115 | Lehed 3-5 korda laiusest pikemad, servad paralleelsed. Õied ainult tolmukate või ainult emakatega | |
| Empetrum nigrum L. - harilik kukemari | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred lamavad või tõusvad, tihedalt lehistunud. Lehed lineaalsed, väikesed, igihaljad. Õied ühesugulised, isasõied roosad, emasõied valged. Taimed kahekojalised. Marjad mustad, nende alusel tolmukajäänuseid pole. Pikkus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades nõmme- ja palumetsades, rabades ja rabametsades. Tavaline. Õitseb aprillis, mais. Märkused: Marjad söödavad, imala maitsega. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 116 | Õitsvad varred lehtedeta (vahel väikeste kandelehekestega), kõik lehed varre alusel juurmise kodarikuna | 117 |
| 116 | Õitsvad varred lehistunud | 135 |
| 117 | Õied rootsutud, ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena | 118 |
| 117 | Õied rootsulised, üksikult või õisikutena | 122 |
| 118 | Õied roosad. Õisik kerajas | |
| Armeria elongata (Hoffm.) C.Koch - roosa merikann | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kitsaslineaalsed renjad lehed juurmise kodarikuna. Õisikuvarre tipus peaaegu kerajas tihe nutitaoline roosa liitõisik. Õied roosad, õietupp lehterjas, kileja servaga. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rannaniitudel ja liivaaladel Põhja- ja Loode-Eestis paiguti, sisemaal harva. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 118 | Õied pole roosad. Õisik ovaalne kuni ruljas | 119 |
| 119 | Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, munajad kuni elliptilised | 120 |
| 119 | Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed | 121 |
| 120 | Lehed paljad või üksikute karvadega. Õisikud tavaliselt allosas tühikutega. Tolmukaniidid kroonist pikemad, tolmukapead kollakad | |
| Plantago major L. - suur teeleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise rosetina, elliptilised kuni laimunajad, paljad, nahkjad, tumerohelised, 5-9 kaarja rooga. Õisik ruljas, 1-20 cm pikk, õisikuraag pikk. Kroonlehed valkjad, tolmukad lillad või kollased. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teede ääres, õuedel, aedades, põldudel. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 120 | Lehed tihedalt karvased. Õisikud alusel tühikuteta. Tolmukaniidid kroonist 4-8 mm pikemad, tolmukapead helelillad | |
| Plantago media L. - keskmine teeleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise rosetina, elliptilised, karvased, üle 2 cm laiad, 5-9 rooga. Õisik ruljas, 2-6 (vahel 15) cm pikk, õisikuraag pikk. Kroonlehed heleroosad, tolmukad lillad. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teeservades. Tavaline. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 121 | Lehed süstjad, lamedad, karvased, pole lihakad, tumedate täppideta. Pole mereranniku ega sooldunud pinnase taimed | |
| Plantago lanceolata L. - süstlehine teeleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed rosetina, süstjad, 0,5-2 cm laiad. 3-7 rooga, karvased (harva paljad). Õisik piklikmunajas. Kroonlehed helepruunid, tolmukad kollased, kroonist 4-5 korda pikemad. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, loodudel. Tavaline. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 121 | Lehed lineaalsed, renjad, paljad, lihakad, tumedate täppidega. Mereranniku ja sooldunud pinnase taimed | |
| Plantago maritima L. - rand-teeleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsed, renjad, lihakad, hallikasrohelised, tumedatäpilised, kuni 0,5 cm laiad, kolme rooga. Kroonlehed valkjad, õisikud pikad, ruljad. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannal ja rannaniitudel tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 122 | Lehed üle 5 korra laiusest pikemad | 123 |
| 122 | Lehed alla 5 korra laiusest pikemad | 126 |
| 123 | Lehed mõlajad, rootsulised. Õied alla 3 mm läbimõõdus. Märgade kasvukohtade taimed | |
| Limosella aquatica L. - harilik nõgilillik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõik lehed juurmise kodarikuna, lineaalsed või mõlajad. Õieraod lehtedest palju lühemad. Õied väikesed, viietised, valged või roosakad. Kõrgus 3-10 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Seisva või aeglase vooluga veekogude mudastel kallastel ja madalas vees, peamiselt mererannikul. Harva. Õitseb juunist oktoobrini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 123 | Lehed lineaalsed, rootsutud. Õied üle 3 mm läbimõõdus. Parasniisked kasvukohad | 124 |
| 124 | Kroonlehti 5. Õied püstised | |
| Myosurus minimus L. - väike hiiresaba | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed süstjad, ainult juurmise kodarikuna. Õied üksikult, kroon valkjaskollane, kroonlehed väikesed, õiepõhi ruljalt pikenenud (viljumisel kuni 6 cm pikk). Kõrgus 2-10 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Niisketel põldudel, kraavides, teeservades. Hajusalt. Õitseb aprillist juunini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 124 | Kroonlehti 6. Õied rippuvad | 125 |
| 125 | Kõik kroonlehed ühesugused, õis laikellukjas | |
| Leucojum vernum L. - kevadine märtsikelluke | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehti 2 või 3, lailineaalsed. Sibultaim. Õied laikellukjad, koosnevad kuuest ühesuurusest õielehest, mille paksenenud tipul on kollakas või rohekas täpp. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Tavaline aia-ilutaim, metsistub harva. Õitseb aprillis, mais. |
 |
|
| 125 | Kolm kroonlehte pikemad kui teised. Õis kitsaskellukjas | |
| Galanthus nivalis L. - harilik lumikelluke | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehti kaks, lineaalsed. Sibultaim. Õied rippuvad, kellukjad, valged. Kolm välimist õiekattelehte kolmest sisemisest pikemad. Sisemised tipul rohekaskollase täpiga. Kõrgus 10-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Tavaline aia-ilutaim, vahel metsistub. Õitseb märtsist maini. |
 |
|
| 126 | Lehed rootsutud | 127 |
| 126 | Lehed selgelt rootsulised | 129 |
| 127 | Lehed alla 1 cm laiad. Kroonlehti 4, vabad | |
| Erophila verna (L.) DC. - harilik varakevadik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõik lehed juurmised, terved, süstjad või äraspidimunajad. Varsi mitu, lehitud. Õied väikesed, valged, neljatised. Õisikutelg võnkjas. Vili kitsasovaalne kõdrake, viljaraost lühem. Kõrgus 3-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kuivades kasvukohtades, põldudel umbrohuna. Tavaline. Õitseb aprillist juunini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 127 | Lehed üle 1 cm laiad. Kroonlehti 6, vähemalt alusel kokku kasvanud | 128 |
| 128 | Õied roosad, üle 1 cm pikad, üksikult | |
| Colchicum autumnale L. - harilik sügislill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehti 4, ainult juurmised, laisüstjad, tömbi tipuga. Õitsemisajal (septembris) taim lehtedeta. Õisi 1-4, suured, lehterjad, allosas pikaks putkeks kokku kasvanud, lillakasroosad. Kõrgus 20-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Sage ilutaim. Looduslikult Hiiumaal ja Põhja-Eestis. Õitseb septembris. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu altid. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 128 | Õied valged, alla 1 cm pikad, õisikuna | |
| Convallaria majalis L. - harilik maikelluke | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehti 2 või 3, juurmised, laielliptilised, teritunud tipuga. Lehetuped lillakad. Õied valged, kellukjad, rippuvad, lõhnavad. Õisik tipmine ühekülgne kobar 5-10 õiega. Marjad oranžid. Kõrgus 12-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, metsaservadel, jõekallastel, ka ilutaimena. Sage. Õitseb mais, juunis. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 129 | Õied üksikult | |
| Moneses uniflora (L.) A. Gray - kuningakübar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed vastakud, varre alusel ligistikku, ümarad, 4-20 mm läbimõõdus, peenetäkilise servaga. Leheroots labast lühem. Üks valge, ratasjas, rippuv, hästilõhnav õis läbimõõduga 12-28 mm. Kõrgus 5-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuusikutes ja kuusesegametsades. Hajusalt. Õitseb juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 129 | Õied pole üksikult | 130 |
| 130 | Lehed paralleelsete roodudega. Kroonlehti 3 | |
| Alisma plantago-aquatica L. - harilik konnarohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kollakasrohelised, munajad, terava tipuga, alusel ümardunud või pisut südajad, pika rootsuga. Esineb ka lailineaalseid ujulehti. Õisik püramiidja kujuga, lehtedest kõrgemale ulatuv. Kroonlehed valged, tupplehtedest pikemad. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel. Sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 130 | Lehed pole paralleelsete roodudega. Kroonlehti 5 | 131 |
| 131 | Õisik ühekülgne | |
| Orthilia secunda (L.) House - harilik lakkleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kitsasmunajad, teravatipulised, lühirootsulised, peensaagja servaga. Õied rohekasvalged, väikesed, ühekülgses kobarõisikus. Kõrgus 4-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Okas- ja segametsades. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 131 | Õisik pole ühekülgne | 132 |
| 132 | Tolmukad emaka kõrval, emakakael ulatub õiest pikalt välja | 133 |
| 132 | Tolmukad ümber emaka, emakakael ei ulatu või ulatub õiest väga vähe välja | 134 |
| 133 | Kroonlehed valged. Emakakael 2-3 mm pikk | |
| Pyrola rotundifolia L. - ümaralehine uibuleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed ümarad, pealt läikivad. Õied valged või roosakad, lõhnavad. Emakakael pikk, kõverdunud, ulatub õiest kaugele välja. Tupplehed 2-3 korda kroonlehtedest lühemad, tagasikäänduvate tippudega. Kõrgus 15-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsades ja põõsastikes. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 133 | Kroonlehed rohekad. Emakakael u. 5 mm pikk | |
| Pyrola chlorantha Sw. - rohekas uibuleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed ümarad, läiketud, tumerohelised. Vars ja leheroots sageli punakad. Õied kollakasrohelised, lõhnatud. Tupplehed 4-5 korda kroonlehtedest lühemad, hoiduvad vastu krooni. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Vanemates männikutes. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 134 | Emakakael u. 2,5 mm pikk. Tupplehed 1-1,5 mm, rohelised. Kroonlehed 3-4 mm | |
| Pyrola minor L. - väike uibuleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed ümarad, pealt läikivad. Õied kerajad, vähe avatud, kuni 6 mm läbimõõdus, roosakad. Emakakael sirge, ei ulatu õiest välja. Emakasuudme alusel paksendit pole. Kõrgus 10-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsades. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 134 | Emakakael u. 6 mm. Tupplehed u. 3 mm, tipus punakad. Kroonlehed 7-8 mm | |
| Pyrola media Sw. - keskmine uibuleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed ümarad, pealt läikivad. Õied valged, 7-10 mm läbimõõdus. Emakakael sirge, ulatub veidi kroonist välja. Emakasuudme alusel rõngasjas paksend. Kõrgus 15-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Okasmetsades, puisniitudel. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 135 | Kääbuspõõsad | 136 |
| 135 | Rohtsed taimed | 143 |
| 136 | Lehed pealt rohelised, alt kas hõbevalkjad või pruunikate roostetäppidega. Vili kuiv | 137 |
| 136 | Lehed pole alt valkjad ega roostetäppidega. Vili lihakas | 138 |
| 137 | Lehed üle 5 korra laiusest pikemad, alt valkjad | |
| Andromeda polifolia L. - harilik küüvits | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine, lehed nahkjad, alt valkjad, pealt rohelised, läikivad, lineaalsüstjad, allarullunud servaga. Õied kellukjad, roosad, pikaraolised, väheseõielistes longus õisikutes. Kõrgus 5-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabastuvates männikutes, soodes, rabades. Tavaline. Õitseb maist juunini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 137 | Lehed alla 5 korra laiusest pikemad, pruunikte roostetäppidega | |
| Chamaedaphne calyculata (L.) Moench - hanevits | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine, harunev. Lehed nahkjad, igihaljad, piklikovaalsed, 8-15 m laiad, roostetäpilised. Õied valged, kellukjad, longus, ühekaupa lehekaenlais, moodustavad ühekülgse õisiku. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabades, rabamännikutes, siirdesoodes. Paiguti, peamiselt Ida-Eestis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 138 | Leheserv peenehambaline | |
| Vaccinium myrtillus L. - harilik mustikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred rohelised, teravakandilised, lehed helerohelised, suvehaljad. Õied punakad või rohekad. Mari sinakasmust. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Okas- ja segametsades. Sage. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 138 | Leheserv terve | 139 |
| 139 | Varred peenikesed, niitjad, roomavad. Lehed kuni 8 mm pikad | 140 |
| 139 | Varred pole niitjad. Lehed üle 8 mm pikad | 141 |
| 140 | Õieraod paljad. Lehed alla 3 mm laiad | |
| Oxycoccus microcarpus Turcz. ex Rupr. - väike jõhvikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Peenevarreline roomav taim. Lehed alla 6 mm pikad, väga kitsad. Õieraod paljad, enamasti üksikult, kandelehekesed allpool õierao keskpaika. Õied roosad. Marjad punased. Pikkus 15-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabades, soodes. Hajusalt mandriosas. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 140 | Õieraod karvased. Lehed üle 3 mm laiad | |
| Oxycoccus palustris Pers. - harilik jõhvikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Peenevarreline roomav taim. Lehed üle 6 mm pikad ja üle 3 mm laiad. Õieraod karvased, mitmekaupa koos, kandelehekesed õierao keskkohas või kõrgemal. Õied roosad. Marjad punased. Pikkus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabades, rabastuvates metsades, siirdesoodes. Sage. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 141 | Lehed suvehaljad, õhukesed. Valminud vili sinine | |
| Vaccinium uliginosum L. - sinikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sinakasrohelised, suvehaljad, oksad pruunid, ruljad. Õied heledad, valkjaskollakad-rohekad. Mari sinine. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabastuvates metsades, rabaservades. Sage. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 141 | Lehed igihaljad, nahkjad. Valminud vili punane | 142 |
| 142 | Lehed pealt tuhmid, mõlemal pinnal silmatorkava võrkroodumisega | |
| Arctostaphylos uva-ursi (L.) Spreng. - harilik leesikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars lamav või roomav. Lehed nahkjad, igihaljad, mõlemalt pinnalt võrkroodumisega, alt heledamad. Õied valkjad, tipmises kobaras. Punane jahukas marja meenutav luuvili maitsetu. Kõrgus 5-10 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivastes metsades ja nõmmedel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 142 | Lehed pealt läikivad, alt paljude kollakate näärmetäppidega | |
| Vaccinium vitis-idaea L. - harilik pohl | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed igihaljad, läikivad, tumerohelised, elliptilised, alumine pind kollakate näärmetäppidega. Õied valged, kellukjad, lühikese tipmise kobarana. Mari punane. Kõrgus 8-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Männimetsades, liivikuil, rabaservadel. Sage. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 143 | Lehe või lehrootsu alus kileja vart ümbritseva tupega (tõrvega) | 144 |
| 143 | Lehe ja leherootsu alus kileja tupeta | 151 |
| 144 | Õied lehekaenaldes | 145 |
| 144 | Õied tähkõisikuna | 147 |
| 145 | Õiekate lõhestunud pooleni (luup!). Kõik lehed enamvähem ühesuurused | |
| Polygonum arenastrum Boreau - harilik linnurohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Peavarre ja harude lehed ühesuurused, piklikovaalsed. Tõri kilejas, tuhm, alusel pruunikas, narmastunud. Õied 1-5-kaupa kogu varrel lehekaenaldes. Õiekate üle poole lõhestunud, valge servaga. Vili kolmekandiline, 2-3 mm pikk, õiekatte pikkune. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Õuedel, teeäärtel, muruplatsidel, jäätmaadel. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 145 | Õiekate lõhestunud ¾ ulatuses. Varre peaharude lehed pikemad kui külgharude lehed | 146 |
| 146 | Suuremad lehed munajas-süstjad, väga lühikese, tõrves peituva rootsuga. Seemned 3 mm läbimõõdus (luup!) | |
| Polygonum aviculare L. - erilehine linnurohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed süstjad, erineva suurusega, valdavalt terava tipuga. Tõri noorel taimel hõbedane, hiljem pruunikas ja narmastunud. Õiekate sügavalt lõhestunud, hõlmad rohelised, valge, roosa või punase servaga. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Teeäärtel, muruplatsidel, mererannas, umbrohuna aias ja põldudel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 146 | Suuremad lehed elliptilised, selgelt nähtava rootuga. Seemned u. 4 mm läbimõõdus | |
| Polygonum boreale (Lange) Small - põhja-linnurohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred laiuvad. Lehed elliptilised, veidi lihakad, taime vananedes varisevad kergesti. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Mererannal. Harva. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 147 | Vars lihtne, ühe tipmise õisikuga | |
| Polygonum viviparum L. - pung-kirburohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine, harunemata, ühe tipmise õisikuga. Alumised lehed 1-8 cm pikad, ovaalsed kuni süstjad, ümardunud, pikalt aheneva või kiilja alusega. Lehtede alumine pind sinakasroheline. Õisik ruljas, alumises osas mustjad sigipungad. Õiekate valge või roosakas. Kõrgus 8-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel või soistel niitudel ning puisniitudel. Lõuna-Eestis harva, mujal tavaline. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 147 | Vars harunenud, iga haru kannab õisikut | 148 |
| 148 | Õisik lõtv, kitsas, kaardus, kõik õied selgelt nähtavad | 149 |
| 148 | Õisik tihe, ruljas, õied tihedalt puntras koos | 150 |
| 149 | Lehed tugevalt kibeda maitsega. Õiekate pruunikate suurte näärmetäppidega | |
| Polygonum hydropiper L. - mõru kirburohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine, alusel pisut harunev. Lehed pikliksüstjad, pikalt tervneva tipuga, pisut lainja servaga, lühirootsulised, kibeda maitsega. Tõri avar, punakaspruun, paljas, ainult servadel lühikeste ripsmetega. Õisik hõre, katkestunud, kitsas, longus, 4-6 cm pikk. Õied roosakad. Kõrgus 20-65 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kallastel, kraavides, lompides, mererannal, metsateedel. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 149 | Lehed pole kibeda maitsega. Õiekate näärmtäppideta | |
| Polygonum minus Huds. - väike kirburohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tõri kitsas, lidus harjaskarvadega, serval erineva pikkusega ripsmetega. Õisik hõre, kitsas, viljumisajal alla 5 mm läbimõõduga. Õiekate näärmetäppideta, roosa, punaka või valge servaga. Kõrgus 15-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kallastel, poolkuivades kraavides, niisketel niitudel, metsateedel. Hajusalt, sagedam mandriosas. Õitseb juunist septembrini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 150 | Tõri (tupp lehe alusel) lidus karvadege, serval ripsmetega, tihedlt ümber varre | |
| Polygonum persicaria L. - harilik kirburohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tõri kitsas, lidus karvadega, serval erineva pikkusega ripsmetega. Õiekate, õie- ja õisikuraod ning kandelehed näärmeteta, õiekate roosa või valge servaga. Õisik tihe, ruljas, viljumise ajal üle 6 mm läbimõõdus. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kallastel, niiskematel põldudel umbrohuna, elamute ümbruses, prahipaikadel, jäätmaadel. Hajusalt. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 150 | Tõri paljas, serval üksikute ripsmetega, lõdvalt ümber varre | |
| Polygonum lapathifolium L. - kahar kirburohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Õiekate, õie- ja õisikuraod ning kandelehed näärmetäppidega. Õiekate roheline, valge servaga. Õieraag õie alusel liigesega. Tõri avar, paljas, serval väga lühikeste ripsmetega. Õisik tihe, ruljas, viljumisajal üle 6 mm läbimõõduga. Taimed vahel villkarvased. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kraavides, kallastel, adruvallidel, umbrohuna aias ja põllul, elamute ümbruses. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 151 | Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud | 152 |
| 151 | Kroonlehed vabad | 185 |
| 152 | Lehed hõlmised. Õis määrdunudkollane, tumelilla keskosaga | |
| Hyoscyamus niger L. - koera-pöörirohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed hallikasrohelised, lihakad, piklikmunajad, jämedalt hambulise servaga kuni sulgjalt lõhestunud. Määrdunudkollased violetse mustriga peaaegu raotud õied tipmises, väljakasvanult ühekülgses õisikus. Taimed ebameeldiva lõhnaga. Vili kaanega avanev kupar. Kõrgus 20-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Prahipaikadel, rusul. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 152 | Lehed hõlmadeta. Õis teistsugune | 153 |
| 153 | Lehed ja varred täiesti paljad, õied pole sinised | 154 |
| 153 | Lehed ja/või vähemalt varred karvased (kui paljad, siis õied sinised) | 159 |
| 154 | Lehed lineaalsed | |
| Thesium ebracteatum Hayne - püst-linalehik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine, harunemata, paljas. Lehed lineaalsed, kuni 2,5 mm laiad, kolme ebaselge pikirooga. Õied kellukjad, seest kollakad. Ühe pika, õiest tublisti üle ulatuva kandelehega. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Paiguti Loode- ja Kesk-Eesti niitudel, puisniitudel, nõlvadel. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 154 | Lehed pole lineaalsed | 155 |
| 155 | Lehed pole parallelsete roodudega. Kroonlehti 5. Tupp olemas | 156 |
| 155 | Lehed selgelt paralleelsete roodudega. Kroonlehti 6. Tupp puudub | 157 |
| 156 | Õied kobarõisikutes. Taim üle 10 cm kõrge | |
| Samolus valerandi L. - liht-randpung | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed äraspidimunajad või piklikmõlajad, juurmise kodarikuna ja varrel vahelduvalt. Õied valged, väikesed, üsna hõredas tipmises kobarõisikus. Kõrgus 15-35 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannal ja merre suubuvates ojades. Harva Saaremaal, väga haruldane Hiiumaal ja mandri lääneosas. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 156 | Õied lehtede kaenaldes. Taim alla10 cm kõrge | |
| Centunculus minimus L. - põldpisikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed munajad, terava tipuga, varrel vahelduvalt. Õied valged või pisut roosakad, väga väikesed, peaaegu raotud, üksikult lehtede kaenlas. Kõrgus 2-6 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Põldudel, jäätmaadel. Haruldane, peamiselt Lääne-Eestis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 157 | Õied tipmise ühekülgse kobarana. Kroon sama pikk kui lai | |
| Convallaria majalis L. - harilik maikelluke | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehti 2 või 3, juurmised, laielliptilised, teritunud tipuga. Lehetuped lillakad. Õied valged, kellukjad, rippuvad, lõhnavad. Õisik tipmine ühekülgne kobar 5-10 õiega. Marjad oranžid. Kõrgus 12-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, metsaservadel, jõekallastel, ka ilutaimena. Sage. Õitseb mais, juunis. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 157 | Õied lehtede kaenaldes. Koon laiusest pikem | 158 |
| 158 | Vars kandiline. Õied üksikult, harva 2-kaupa | |
| Polygonatum odoratum (Mill.) Druce - harilik kuutõverohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars kandiline. Lehed vahelduvalt, elliptilised, rootsutud, 10-14 cm pikad ja 1,5-4 cm laiad, asetsevad ühekülgselt. Õied lõhnavad, 1- või 2-kaupa lehekaenlais. Õis 1-2,5 cm pikk, 2-3 mm lai, putkjas, valge. Marjad sinakasmustad. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Okas- ja segametsades, puisniitudel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 158 | Vars ruljas. Õied 3-5-kaupa | |
| Polygonatum multiflorum (L.) All. - mitmeõiene kuutõverohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars ümar. Lehed elliptilised, alusel järsult ahenevad, lühirootsulised, 10-15 cm pikad, 3-6 cm laiad. Õied 2-4-kaupa lehtede kaenlas, ei lõhna. Õiekate valge, 1,5-2 cm pikk, 2-6 mm lai, ruljas. Mari kerajas, sinakasmust. Kõrgus 40-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjalembene, sagedam Lääne-Eestis, mujal paiguti. Ilutaimena aedades. Õitseb juunis. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 159 | Õied hele- kuni tumekollased | 160 |
| 159 | Õied pole kollased | 162 |
| 160 | Kroon ruljas, krooni tipmd sirged | |
| Symphytum officinale L. - harilik varemerohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed varrele laskuvad, mistõttu vars tundub tiivuline. Ülemised lehed rootsutud. Lehed karedad. Õied lillad, krooni tipmed väljapoole käändunud. Kroon tupest poole pikem. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, veekogude kallastel, põldude ja teede ääres. Hajusalt, peamiselt mandril. Õitseb juunis, juulis. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 160 | Kroon pole ruljas, kroonlehed hoiavad laiali | 161 |
| 161 | Õied helekollased. Vili valge pähklike | |
| Lithospermum officinale L. - suur rusujuur | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed pikalt teritunud tipuga, pealt tume-, alt helerohelised, vähemalt 3 selgelt eristatava külgroo paariga. Õied kollakasvalged, mühksoomused vähemärgatavad, kollakasvalged. Viljad läikivad, siledad, valged. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Põõsastikes, klibul, kruusal. Harva, peamiselt rannikulähedastel aladel. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 161 | Õied tumekollased. Vili kupar | |
| Verbascum thapsus L. - üheksavägine | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed hallikad, mõlemalt poolt viltkarvased, piklikelliptilised. Varrelehed laskuvad. Õied kollased, tolmukaniidid punakad. Õisik pikk, tihe, tipmine. Kõrgus 30-180 cm
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Teeservadel, kruusakarjäärides jm. kuival, kivisel ja kruusasel pinnal. Paiguti, tavalisem Põhja- ja Lääne-Eestis. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 162 | Õied valged | 163 |
| 162 | Õied sinised kuni lillakad | 164 |
| 163 | Õiekrooni neelus 5 karvatutikest | |
| Buglossoides arvensis (L.) I.M. Johnst - põld-rusuvars | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars hõredalt lehistunud. Lehed lühidalt teritunud tipuga, hallikasrohelised, vähemärgatavate külgroodudega. Õied väikesed, lühiraolised, kollakasvalged, sinaka varjundiga, mühksoomused õie neelus vähemärgatavad. Viljad krobelised. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Teede ääres ja elamute ümbruses, umbrohuna põldudel. Paiguti, sagedam Põhja- ja Lääne-Eestis. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 163 | Õiekrooni neelus 5 mühksoomust | |
| Lithospermum officinale L. - suur rusujuur | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed pikalt teritunud tipuga, pealt tume-, alt helerohelised, vähemalt 3 selgelt eristatava külgroo paariga. Õied kollakasvalged, mühksoomused vähemärgatavad, kollakasvalged. Viljad läikivad, siledad, valged. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Põõsastikes, klibul, kruusal. Harva, peamiselt rannikulähedastel aladel. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 164 | Õied varte tippudes nuttidena | 165 |
| 164 | Õied pole nuttidena | 167 |
| 165 | Õied alla 8 mm läbimõõdus, pole kellukjad | |
| Jasione montana L. - harilik sininukk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsed, rootsutud, kuni 0,5 cm laiad. Varre ülaosa lehtedeta. Õied väikesed, sinised, tihedates kerajates tipmistes nuttides. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivastes hõredates männikutes, liivikuil, kinkudel. Paiguti. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 165 | Õied üle 8 mm läbimõõdus, kellukjad | 166 |
| 166 | Varred karekarvased, kandilised. Tupe hambad 2 korda laiusest pikemad, tömbid | |
| Campanula cervicaria L. - kare kellukas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed süstjad, 15-20 cm pikad, ülemised lineaalsed, varreümbrised. Varred jäigad, kandilised. Õied helesinised, raotud, männasjate õisikutena varre tipus ja lehtede kaenaldes. Õietupp lühikeste tömpide tipmetega. Kõrgus 30-130 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Sihtidel, teeservades, nõlvadel. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 166 | Varred pehmekarvased, enamvähem ümarad. Tupe hambad 3-4 korda laiusest pikemad, teravad | |
| Campanula glomerata L. - kerakellukas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Leheservad peenehambalised. Alumised lehed piklikmunajad, rootsulised. Varrelehed munajassüstjad, varreümbrised. Vars tömbikandiline. Kroon lillakassinine. Tupe tipmed teravad. Õied raotud, männasjas õisikus varre tipus ja lehtede kaenlas. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, niitudel, teeservades, kraavikaldail. Sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 167 | Õied helesinised, kellukjad. Vili kupar | 168 |
| 167 | Õied pole kellukjad (kui on kellukjad, siis roosad). Vili pole kupar | 171 |
| 168 | Tupe hambad laikolmnurksed. Lehed suured, palju üle 9 mm laiad, karedad | |
| Campanula latifolia L. - laialehine kellukas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars ümar või tömbilt kandiline, paljas või peenekarvane. Lehed ebakorrapäraselt hambulised, alumised munajad, rootsulised. Ülemised lehed süstjad, rootsutud. Õied helelillakad, lühiraolised. Tupp paljas. Kõrgus 60-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, kaldavõsas, parkides, ka ilutaimena. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 168 | Tupe hambad lineaalsed kuni lineaalsüstjad. Lehed kuni 9 mm laiad, siledad | 169 |
| 169 | Tupplehed palju lühemad kui pool õiekrooni putkeosa | |
| Campanula rotundifolia L. - ümaralehine kellukas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed ümarad, südaja alusega, pika rootsuga, õitsemisajaks sageli kuivanud. Ülemised lehed lineaalsed, rootsutud. Õied helesinised, madalalt 5-hõlmalise krooniga, longus, 1-2,5 cm pikad, tipmises õisikus. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades männikutes, liivastel niitudel, kinkudel, loodudel, teeservades. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 169 | Tupplehed ulatuvad pooleni õiekrooni putkeosast | 170 |
| 170 | Vars harunenud. Kroon 10-25 (35) mm pikk, lõhestunud pooleni pikkusest | |
| Campanula patula L. - harilik kellukas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed äraspidimunajad või talbjad, rootsulised, õitseajal olemas. Ülemised lehed süstjad või lineaalsüstjad, rootsutud. Õied lillakassinised, sügavalt 5-hõlmalised. Kõrgus 25-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Puisniitudel, niitudel, teeservades. Tavaline. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 170 | Vars lihtne. Kroon 30-40 mm, lõhestunud 1/5-ni pikkusest | |
| Campanula persicifolia L. - suureõiene kellukas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed äraspidisüstjad kuni talbjad, õitsemise ajaks enamasti kuivanud. Varrelehed lineaalsed või lineaalsüstjad, rootsuta. Õied suured, tipmised, 3-4 cm pikad, üksikult või mõnekaupa. Kõrgus 40-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, metsades, loodudel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 171 | Krooni putk väga lühike, u. nii pikk kui lai | 172 |
| 171 | Krooni putk laiusest pikem (luup!) | 173 |
| 172 | Kroon üle 8 mm läbimõõdus, mühksoomused õie neelus sametpunased, õied pole kõrglehtede kaenlas | |
| Cynoglossum officinale L. - harilik rass | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kuni 10 cm laiad, hallikad, pehmekarvased, lineaalsüstjad. Kõige alumised lehed õitseajaks kuivanud, ülemised varreümbrised. Õis punakaslilla, ratasjas, ümarate hõlmadega, kuni 0,8 cm läbimõõduga. Mühksoomused õie keskel sametpunased. Vili kaetud haakjate ogadega. Taim vastiku lõhnaga. Kõrgus 40-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Teeservadel, elamute ümbruses, kruusasel ja liivasel pinnal. Kasvatatakse ka ilutaimena. Paiguti, peamiselt rannikul. Õitseb maist augustini. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 172 | Kroon alla 5 mm läbimõõdus, mühksoomused õie neelus valged, õied suurte kõrglehtede kaenaldes | |
| Asperugo procumbens L. - karerohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars lamav või tõusev, tagasipöördunud ogadega, habras. Varrelehed piklikelliptilised, karedad. Õied algul lillad, hiljem helesinised, valgete mühksoomustega, väikesed (läbimõõt 3 mm), üksikult või mõnekaupa suurte kõrglehtede kaenlais. Õietupp suureneb pärast õitsemist ja käändub kahe hõlmana ümber vilja. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Mererannikul, varemetes, elamute ümbruses niiskel kõdul. Paiguti rannikualadel, mujal haruldane. Õitseb maist augustini. |
 |
|
| 173 | Krooni putkeosa kõverdunud | |
| Anchusa arvensis (L.) M. Bieb. - karukeel | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed piklikud, hallikasrohelised, karekarvased, ebakorrapäraselt lainjashambulise servaga. Õied helesinised, putkeosa veidi kõverdunud. Iga õie alusel kandeleht. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Liivasel ja lubjavaesel pinnasel teede ääres ja põldudel umbrohuna. Tavaline. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 173 | Krooni putkeosa sirge | 174 |
| 174 | Õied üle 1 cm läbimõõdus, pole helesinised kollase neeluga | 175 |
| 174 | Õied alla 1 cm läbimõõdus, helesinised, neel (keskosa) kollane | 178 |
| 175 | Alumised lehed ilmuvad palju enne õitsemist, õitseajal juurmist lehekodarikku pole | 176 |
| 175 | Esmalt moodustb õitsev vars, seejärel juurmiste lehtede kodarik | 177 |
| 176 | Kroon roosa, ruljas, kroonlehed püstised. Lehed varrele laskuvad | |
| Symphytum officinale L. - harilik varemerohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed varrele laskuvad, mistõttu vars tundub tiivuline. Ülemised lehed rootsutud. Lehed karedad. Õied lillad, krooni tipmed väljapoole käändunud. Kroon tupest poole pikem. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, veekogude kallastel, põldude ja teede ääres. Hajusalt, peamiselt mandril. Õitseb juunis, juulis. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 176 | Kroon lillakas-tumesinine, pole ruljas, kroonlehed laiali. Lehed pole varrele laskuvad | |
| Anchusa officinalis L. - harilik imikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed piklikud, karekarvased, rohelised. Paljuvarreline rohkeõieliste keerisõisikutega taim. Õied sametjad, lillad, õieputk sirge.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades kasvukohtades, teede ja põldude ääres. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 177 | Suvised lehed alla 6 korra laiusest pikemad, valgete laikudega | |
| Pulmonaria obscura Dumort - harilik kopsurohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed südajasmunajad, pikarootsulised, kuni 7 cm laiad, hõredalt karvased, varrelehed piklikud. Noored õied roosad, vanemad lillakaspunased või sinised. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, puisniitudel, põõsastes. Võrdlemisi sage. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 177 | Suvised lehed 6-9 korda laiusest pikemad, laikudeta | |
| Pulmonaria angustifolia L. - sinine kopsurohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed pikliksüstjad, pikkamööda tiivuliseks rootsuks ahenevad, kuni 3 cm laiad, karvased. Varrelehed kuni 4 korda juurmistest lühemad. Noored õied karmiinpunased, vanemad taevassinised. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, põõsastikes. Väga haruldane, üksikud leiukohad Kagu-Eestis. Õitseb aprillist juunini. Looduskaitseline seisund: LK I kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – äärmiselt ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 178 | Viljad kolmekandilised, kantidel haakuvate ogadega | |
| Lappula squarrosa (Retz.) Dumort. - siil-takelrohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsüstjad, kuni 1 cm laiad, karedad. Õied väikesed, 3-4 mm läbimõõdus, helesinised, mühksoomused krooni neelus kollased. Tupp aluseni pikkadeks hõlmadeks lõhestunud. Viljad kolmekandilised, kantidel haakuvate ogadega. Värske taim nõrga hiire haisuga. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Elamute ümbruses, teede ja põldude ääres, liivasel ja kruusasel pinnasel. Harva. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 178 | Viljad ogadeta | 179 |
| 179 | Tupp ühepikkuste sirgete, tipu poole suuntud lidus karvadega (luup!) | 180 |
| 179 | Tupp konksja tipuga karvadega või karvad kahesugused: mõned eemalehoiduvad, konksjatipulised, teised lühemad, peenemad, konksja tiputa | 181 |
| 180 | Tupp variseb peale viljumist, õitseajal lõhestunud kuni poolni pikkusest, tupe hambad kitsaskolmnurksed | |
| Myosotis laxa Lehm. - muru-lõosilm | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsüstjad, veidi karedad. Vars ruljas. Õied helesinised, neelus kollaste mühksoomustega, 2-5 mm läbimõõdus, ratasjad. Õietupp lõhestunud kuni pooleni pikkusest, tupe tipmed laiusest pikemad. Õietupe alusel lidus karvad. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes kohtades, kraavides, soodes. Hajusalt. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 180 | Tupp püsib peale viljumist, õitseajal lõhestunud kolmandikuni pikkusest, tupe hambad laikolmnurksed | |
| Myosotis scorpioides L. - soo-lõosilm | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsüstjad, veidi karedad. Varred kandilised. Õied helesinised, neelus kollaste mühksoomustega, 7-10 mm läbimõõdus, ratasjad Õietupe alusel lidus karvad. Õietupp lõhestunud kolmandikuni pikkusest, tupe tipmed kolmnurksed. Alumised viljaraod tupest kuni kaks korda pikemad. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, kraavides, niisketel niitudel ja puisniitudel. Tavaline. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 181 | Mitmeaastane. Õied 5-10 mm läbimõõdus | |
| Myosotis sylvatica Hoffm. - mets-lõosilm | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsüstjad, veidi karedad. Varred alumises kolmandikus harunenud. Õied helesinised, neelus kollaste mühksoomustega, 6-10 mm läbimõõdus, ratasjad. Õietupe alusel harali karvad. Viljaraag tupe pikkune või alumistel õitel 2 korda pikem. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Parkides, hõredamates segametsades, elamute läheduses, aedades ilutaimena. Hajusalt. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 181 | Üheaastane. Õied kuni 5 mm läbimõõdus | 182 |
| 182 | Lehe alaküljel, eriti roodudel, konksjad karvad. Õisikuraag üles suunatud või harali karvadega | |
| Myosotis stricta Link ex Roem. & Schult. - liiv-lõosilm | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsüstjad, veidi karedad. Varred püstised, konksjate karvadega, alusel puhmasjalt harunevad. Õied helesinised, neelus kollaste mühksoomustega, 1-4 mm läbimõõdus. Tupp pooleni lõhestunud. Õisik lehistunud. Viljaraod varrele ligistunud, tupe all jämenenud, tupest lühemad. Kõrgus 10-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Liivikutel, kuivadel nõlvadel, liivastel põldudel. Hajusalt. Õitseb aprillist juunini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 182 | Lehtede alakülg konksjate karvadeta. Õisikuraagudel alati lidus karvad | 183 |
| 183 | Alumiste õite raod peale viljumist 3-4 korda pikemad kui tupp, allapoole käändunud. Viljad alusel selge lisemega (luup!) | |
| Myosotis sparsiflora Mikan ex Pohl - harvaõiene lõosilm | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsüstjad, veidi karedad. Vars nõrk, tõusev või lamav, kaetud allapoole suunatud karvadega. Õisik hõre. Õied helesinised, neelus kollaste mühksoomustega, 2-3(5) mm läbimõõdus, ratasjad, vaevalt tupest välja ulatuvad. Tupp pooleni või sügavamalt lõhestunud. Viljaraod allapoole käändunud, tupest 3-4 korda pikemad. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Mererannal, nõlvadel, umbrohuna aedades, niitudel. Harva. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 183 | Õieraod harva üle kahe korra pikemad kui tupp, pole tagasi käändunud. Vili lisemeta | 184 |
| 184 | Õietupp peale viljumist suletud. Viljaraod tupest pikemad, püstised. Vili must | |
| Myosotis arvensis (L.) Hill - põld-lõosilm | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsüstjad, veidi karedad. Õied helesinised, neelus kollaste mühksoomustega, 2-3 mm läbimõõdus, ratasjad. Õisik lehistumata, enamasti lühem kui varre alumine osa. Viljaraod püstised, enamasti 2 korda nii pikad kui tupp. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Põllu- ja aiaumbrohi, teede ääres, kuivematel niitudel. Sage. Õitseb maist oktoobrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 184 | Õietupp peale viljumist avatud. Viljaraod sama pikad kui tupp, peaaegu rõhtsad. Vili pruun | |
| Myosotis ramosissima Rochel ex Schult. - kink-lõosilm | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsüstjad, veidi karedad. Vars tugev, püstine, harali või kõverdunud karvadega. Õied tumesinised, neelus kollaste mühksoomustega, 1-2(4) mm läbimõõdus, ratasjad, vaevu tupest välja ulatuvad. Õisik lehistumata. Viljaraod rõhtsad, peaaegu sama pikad kui tupp. Viljunud õisik varre alumisest osast pikem. Kõrgus 5-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Paiguti, rohkem läänesaartel. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 185 | Õied tume- kuni helekollased | 186 |
| 185 | Õied pole kollased | 199 |
| 186 | Kroonlehti 6. Tupp puudub | 187 |
| 186 | Kroonlehti 4 või 5. Tupp olemas | 188 |
| 187 | Õied üle 3 cm läbimõõdus, tumekollased | |
| Iris pseudacorus L. - kollane võhumõõk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars veidi lame, säsiga. Lehed mõõkjad, lailineaalsed, peaaegu varte pikkused, 2(3) cm laiad. Õied kollased, 2-5-kaupa tipmises õisikus, lõhnata. Kõrgus 70-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lodumetsades, veekogude kallastel, madalsoodes. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 187 | Õied alla 8 mm läbimõõdus, helekollased | |
| Tofieldia calyculata (L.) Wahlenb. - lemmelill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed mõõkjad, 3-5 mm laiad, rootsutud. Varrelehti 2-4, rohtsed, juurmistest palju väiksemad. Õisik tipmine tähkjas või ruljas kobar. Õied väikesed, kellukjad, valkjaskollased. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Peamiselt lubjarikastel soostuvatel niitudel ja madalsoodes. Paiguti, Lõuna-Eestis haruldane. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 188 | Kroonlehti 5 | 189 |
| 188 | Kroonlehti 4 | 192 |
| 189 | Tolmukaid 10 | |
| Saxifraga hirculus L. - kollane kivirik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed terveservalised, süstjad, 1-3 cm pikad ja 3-5 mm laiad. Õied kollased, 2-2,5 cm läbimõõduga, 1-4-kaupa varre tipus. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Siirdesoodes mandri idaosas. Haruldane. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 189 | Tolmukaid palju rohkem kui 10 | 190 |
| 190 | Õied 3-4 cm läbimõõdus. Varred 20-120 cm kõrged | |
| Ranunculus lingua L. - suur tulikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine, lehed lineaalsed, ülemised rootsutud, alumised rootsulised. Õied suured, 3-4 cm läbimõõdus, seest läikivad. Tupp- ja kroonlehti 5. Kõrgus kuni 100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Madalas vees, kallastel, üleujutatavatel niitudel. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 190 | Õied alla 2 cm läbimõõdus. Varred 10-20 cm pikad | 191 |
| 191 | Varred tõusvad või lamavad, harva püstised. Vähemalt alumised lehed üle 3 cm laiad | |
| Ranunculus flammula L. - sootulikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars tõusev või lamav. Alumised lehed rootsulised, piklikelliptilised kuni süstjad, ülemised kitsad, peaaegu rootsutud. Õied kollased, 1-1,5 cm läbimõõdus, seest läikivad. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, soodes, kallastel. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 191 | Varred lamavad, kaarjate sõlmevahedega, sõlmekohast juurduvad. Lehed alla 3 cm laiad | |
| Ranunculus reptans L. - kaartulikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars nõrk, kaarjate sõlmevahedega, sõlmekohtadest juurduv. Lehed kitsaslineaalsed, raotud. Õied 0,5-1 cm läbimõõdus, kollased, seest läikivad. Pikkus 20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kallastel, niisketel niitudel, mererannas. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 192 | Õied üle 3 cm läbimõõdus | 193 |
| 192 | Õied alla 3 cm läbimõõdus | 194 |
| 193 | Õisikutelg ilma punakate täppide ja punakate karvadeta | |
| Oenothera biennis L. - kaheaastane kuningakepp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars tugev, püstine, hõredalt karvane. Varrelehed süstjad, lühirootsulised, juurmised lehed piklikmunajad, pikarootsulised, kuni 7 cm pikad. Õied kollased, lõhnavad, avanevad ööseks. Kroonlehed kuni 2 cm pikad, õieraotaolisest sigimikust kolmandiku võrra lühemad. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Ilutaimena ja tulnukana, metsistunult ja naturaliseerunult. Kohati. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 193 | Õisikutelg punakate täppide ja punakate karvadega. Varred ja leherootsud sageli punakad | |
| Oenothera rubricaulis Klebahn - punavarrene kuningakepp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars tugev, püstine, tihedalt kaetud näärmekarvade ja pikemate lihtkarvadega, mis on sageli punakad. Varre ja leherootsud sageli punakat värvi. Varrelehed süstjad, lühirootsulised, juurmised lehed piklikmunajad, pikarootsulised, kuni 7 cm pikad. Õied kollased, lõhnavad, avanevad ööseks. Kroonlehed vähemalt 3 korda õieraotaolisest sigimikust lühemad. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Veekogude kallastel, teeservades, karjäärides. Naturaliseerunud tulnukas. Harva. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 194 | Vili lineaalne, üle 5 korra laiusest pikem | 195 |
| 194 | Vili pole lineaalne, alla 3 korra laiusest pikem | 196 |
| 195 | Õieraod tupplehtedest tunduvalt pikemad, rõhtsad. Kõdrad hoiduvad varrest eemale. Üheaastane | |
| Erysimum cheiranthoides L. - põld-harakalatv | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed süstjad, terveservalised või harvade hammastega, 3-haruliste karvakeste tõttu karedad. Õied kollased, kroonlehed kuni 5 mm pikad, õieraod tupplehtedest tunduvalt pikemad. Kõdrad raost 2-3 korda pikemad, hoiavad rõhtsalt. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Põldudel ja aedades tavaline umbrohi, prahipaikades, teeservadel. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 195 | Õieraod tupplehtedest lühemad, püstised. Kõdras hoiduvad vastu vart. Mitmeaastane | |
| Erysimum strictum P. Gaertn., B. Mey & Scherb. - sirge harakalatv | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed hõredalt hambulise servaga, süstjad või piklikud, tähtkarvadega. Õied väävelkollased, kroonlehed kuni 1 cm pikad. Õieraod tupplehtedest lühemad. Kõdrad 3-5 cm pikad, hoiduvad vastu vart või on pisut kaldu. Kõrgus 20-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kuivadel nõlvadel, klibustel rannavallidel, põõsastikes, müüridel, raudteedel. Paiguti, peamiselt Lääne- ja Põhja-Eestis. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 196 | Lehe serv hambuline | 197 |
| 196 | Lehe serv terve | 198 |
| 197 | Mitmeaastane, üle 30 cm kõrge. Alumised lehed pole rosetina | |
| Rorippa amphibia (L.) Besser - vesikerss | ||
| Iseloomulikud tunnused: Ülemised lehed terved, alumised enamasti hõlmised. Vars tõusev või lamav, üsna jäme, harunev. Õied kollased, neljatised, väheldased. Kroonlehed tupplehtedest poole pikemad. Kõdrakesed ovaalsed, viljast palju pikematel raagudel. Kõrgus 35-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mudastel kallastel, seisvas või aeglaselt voolavas vees, tiikides, sooniitudel. Paiguti, Ida-Eestis sagedam. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 197 | Üheaastane, alla 30 cm kõrge. Alumised lehed rosetina | |
| Draba nemorosa L. - metskevadik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kogu taim kollakasroheline. Juurmised lehed kuivavad vara, varrelehed munajad või piklikmunajad, rootsutud, hambulise või terve servaga. Õied kollased, neljatised, kroonlehed tupplehtedest veidi pikemad. Viljaraod viljast üle kahe korra pikemad, peaaegu rõhtsad. Kõrgus 5-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kuivadel loodudel, niitudel, liivikutel, metsaservadel, põldudel. Paiguti, peamiselt Põhja-, Lääne- ja Kagu-Eestis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu altid. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 198 | Mitmeaastane. Kroonlehed üle 5 mm, kuldkollased | |
| Alyssum montanum L. subsp. gmelinii Jord. Hegi & Em. Schmid - Gmelini kilbirohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim hallikasroheline, tähtkarvadega, paljude tõusvate alusel puitunud vartega. Õied kuldkollased, tihedas kobaras, silmapaistvad. Kõdrakesed ovaalsed, tähtkarvadega. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Saaremaal rannaluidetel. Haruldane. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 198 | Üheaastane. Kroonlehed 2-4 mm, helekollased | |
| Alyssum alyssoides (L.) L. - tupp-kilbirohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed hallikasrohelised, tihedalt tähtkarvased, varred alusel rikkalikult harunevad. Õied kahvatukollased, tihedas kobaras, vähemärgatavad. Tupplehed ei varise viljumisel. Kõdrakesed tähtkarvased. Kõrgus 6-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kuivadel nõlvadel, teeäärtel, raudteedel, umbrohuna põldudel. Hajusalt. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 199 | Õied sinised kuni roosad | 200 |
| 199 | Õied valged | 204 |
| 200 | Kroonlehti 6. Tupp puudub | 201 |
| 200 | Kroonlehti 4 või 5. Tupp olemas | 202 |
| 201 | Kroonlehed erineva pikkusega, 3 teistest oluliselt pikemad | |
| Iris sibirica L. - siberi võhumõõk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars ruljas, õõnes, juurmised lehed kitsaslineaalsed, vartest lühemad, 5-6 mm laiad. Õied sinised, 2- või 3-kaupa tipmises õisikus, veidi lõhnavad. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, puisniitudel. Paiguti Lääne- ja Lõuna-Eestis, mujal harva. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 201 | Kroonlehed ühepikkused | |
| Scilla sibirica Haw. - harilik siniliilia | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõik lehed juurmised, lineaalsed, tipus tanujad, 5-15 mm laiad. Õis noorelt kellukjas, hiljem tähtjalt laiuv, eresinine. Õisik 1-4-õieline kobar. Sibul 1-3 cm läbimõõdus, kaetud pruunide kattesoomustega. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Tavaline ilutaim, metsistub. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 202 | Kroonlehed terved | |
| Epilobium angustifolium L. - ahtalehine põdrakanep | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed vahelduvad, süstjad, alt sinakasrohelised. Vars ruljas, paljas, enamasti harunemata. Õied longus, lillakasroosad, 2,5-3 cm läbimõõdus, pika tipmise õisikuna. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Valgusrikastes metsades, raiesmikel, kuivendatud rabades, põlendikel. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 202 | Kroonlehed tipus sisse sämpunud | 203 |
| 203 | Emakasuue neljahõlmaline | |
| Epilobium montanum L. - mägi-pajulill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars ruljasLehed munajad, ebakorrapäraselt hambulised, peaaegu rootsutud, rohirohelised, kuni 10 cm pikad. Kroonlehed roosad, tipul kitsa terava sämbuga. Kroon 0,7-1 cm pikk. Emakasuue neljahõlmaline. Õieraagu meenutav sigimik näärme- ja lihtkarvadega.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Hõredates metsades ja võsastikes, veekogude kallastel, teeservadel, raiesmikel, ka umbrohuna. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 203 | Emakasuue tõlvjas, pole hõlmine | |
| Epilobium tetragonum L. - laskuvalehine pajulill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred neljakandilised. Lehed helerohelised, rootsutud. Kroon 0,4-0,6 cm läbimõõdus, lillakasroosa. Emakasuue nuia kujuline. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, mererannikuil, peamiseltläänesaartel. Haruldane. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualtid. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 204 | Lehe serv terve | 205 |
| 204 | Vähemalt alumised lehed hambulised või hõlmised | 208 |
| 205 | Kroonlehti 5. Õied lehekaenaldes | |
| Centunculus minimus L. - põldpisikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed munajad, terava tipuga, varrel vahelduvalt. Õied valged või pisut roosakad, väga väikesed, peaaegu raotud, üksikult lehtede kaenlas. Kõrgus 2-6 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Põldudel, jäätmaadel. Haruldane, peamiselt Lääne-Eestis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 205 | Kroonlehti 4. Õied õisikutes | 206 |
| 206 | Taim alla 30 cm kõrge. Kroonlehed 2,5-4 mm pikad | |
| Alyssum alyssoides (L.) L. - tupp-kilbirohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed hallikasrohelised, tihedalt tähtkarvased, varred alusel rikkalikult harunevad. Õied kahvatukollased, tihedas kobaras, vähemärgatavad. Tupplehed ei varise viljumisel. Kõdrakesed tähtkarvased. Kõrgus 6-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kuivadel nõlvadel, teeäärtel, raudteedel, umbrohuna põldudel. Hajusalt. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 206 | Taim üle 30 cm kõrge. Kroonlehed üle 4 mm pikad | 207 |
| 207 | Kroonlehed 2-hõlmalised. Vili tiibadeta. Taim hallikarvane | |
| Berteroa incana (L.) DC. - hall kogelejarohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim üleni hallikas, tähtkarvadega. Lehed süstjad, teravad, terveservalised või üksikute hammastega. Õied valged, neljatised, kroonlehed sügavalt kaheks lõhestunud. Vili ovaalne püstine kõdrake. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Kuivadel kasvukohtadel, põldudel, jäätmaadel, teede ääres, raudteedel. Tavaline, eriti Lõuna-Eestis. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 207 | Kroonlehed terved. Vili tiibadega. Taim roheline, lehed nahkjad | |
| Lepidium latifolium L. - randkress | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kitsasmunajad kuni süstjad, nahkjad, leheserv saagjas. Vars ülaosas harunev. Õied valged, väikesed, tihedais õisikuis, mis moodustavad liitõisikuid. Viljaraod peenikesed. Kõdrake ovaalne, tiivutu. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lääne-Eesti mererannal. Paiguti. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 208 | Kroonlehti 5. Tolmukaid 10 | 209 |
| 208 | Kroonlehti 4. Tolmukaid 4+2 | 210 |
| 209 | Üheaastane. Alumised lehed terved, rootsuga, pole kodarikuna, tavaliselt õitseajaks kuivanud | |
| Saxifraga tridactylites L. - väike kivirik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed talbjad, terveservalised, kuni 2 cm pikad ja 3-5 mm laiad, hõreda kodarikuna, mis õitseajal tavaliselt on kuivanud. Õied valged, kuni 10 mm läbimõõdus. Kroonlehed tupplehtede pikkused. Kõrgus 2-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Paesel pinnasel. Paiguti. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 209 | Kaheaastane. Alumised lehed 3-5 hambaga, rootsutud, tiheda kodarikuna, olemas ka õitseajal | |
| Saxifraga adscendens L. - püstkivirik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed hambulise tipuga, 2,5 cm pikad ja 6-7 mm laiad, tiheda kodarikuna. Õied valged, 20 mm läbimõõdus, kroonlehed tupplehtedest palju pikemad. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Paekividel, loodudel. Haruldane. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK I kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 210 | Vili lineaalne, üle 5 korra laiusest pikem | |
| Arabidopsis thaliana (L.) Heynh. - harilik müürlook | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars peenike, väheste lehtedega, karvane, alusel lehekodarikuga. Lehed lihtsad, kaetud pealt haraliste karvadega. Kodarikulehed terveservalised või hõredate madalate hammastega. Õied väikesed, valged. Kroonlehed 2-4 mm pikad, tupplehtedest palju pikemad. Kõdrad ruljad, peentel raagudel. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Kuivadel liivastel kasvukohtadel, ka põldudel umbrohuna. Tavaline. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 210 | Vili pole lineaalne, alla 3 korra laiusest pikem | 211 |
| 211 | Lehe alus pole varreümbrine | 212 |
| 211 | Lehe alus varreümbrine | 214 |
| 212 | Taimed alla 30 cm kõrged. Kõik lehed rootsutud | |
| Draba incana L. - hall kevadik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hallikasroheline tähtkarvadega taim tiheda lehekodarikuga. Vars tihedalt lehistunud, lehed süstjad, teravatipulised, hõredahambalise servaga. Õied valged, neljatised, kroonlehed tupplehtedest märgatavalt pikemad. Viljaraod kuni poole vilja pikkused, hoiduvad püstiselt kaldu. Kõrgus 5-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Kuivadel päikesepaistelistel paealadel Lääne- ja Loode-Eestis. Paiguti. Õitseb maist juulini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 212 | Taimed üle 30 cm kõrged. Vähemalt alumised lehed selgelt rootsulised | 213 |
| 213 | Lehed rohelised | |
| Armoracia rusticana G. Gaertn., B. Mey. & Scherb. - aed-mädarõigas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim paljas. Juurmised lehed terved, pikarootsulised, kitsaselliptilise täkilise labaga. Alumised varrelehed sageli sulglõhised, keskmised ja ülemised terved, täkilise servaga. Õied valged, tipmises kohevas õisikus. Viljad ümarad kõdrakesed, valmivad väga harva. Kõrgus 60-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Köögiviljataim. Metsistunult asulate ümbruses, prahipaikadel, teede ääres tavaline; kohati mererannas naturaliseerunud. Õitseb juunis, juulis. |
 |
|
| 213 | Lehed sinakasrohelised | |
| Crambe maritima L. - merikapsas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim üleni hallika kirmega. Lehed paksud, suured, ebakorrapäraselt sopilised või sulghõlmised, ebaühtlaselt hambulise servaga. Õied valged, lõhnavad. Õisik suur, harunev. Vili kahelüliline. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kruusasel ja klibusel mererannal Lääne-Eestis. Paiguti. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 214 | Vili kolmnurkne, tipus 2-hõlmaline | |
| Capsella bursa-pastoris (L.) Medik. - harilik hiirekõrv | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed mitmesugusel määral sulgjalt lõhestunud, tipmine hõlm sageli teistest suurem või kõik lehed peaaegu terve servaga. Õied väikesed, valged, neljatised. Kõdrake lame, kolmnurkne, sämpunud. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Põldudel, aedades, teede ääres, jäätmaadel. Paiguti. Õitseb maist septembrini. |
 |
|
| 214 | Vili pole kolmnurkne | 215 |
| 215 | Vili paljas, tiivuline | |
| Thlaspi arvense L. - põld-litterhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varrelehed alusel kõrvakestega, hõredalt hambulise servaga. Õied valged, väikesed, neljatised, algul tihedas kobaras. Viljaraod eemalehoiduvad, kõdrakesed peaaegu ümarad, tipul sügavalt pügaldunud, ümbritsetud laia tiivaga. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Sage umbrohi aedades, põldudel, teeäärtel. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 215 | Vili karvane, tiibadeta | |
| Draba muralis L. - müürkevadik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim roheline, hõreda lehekodariku ja väheste varrelehtedega. Juurmised lehed kuivavad vara. Varrelehed lai-munajad, teravneva tipuga, hambulised, vart ümbritseva alusega, tähtkarvadega. Õied valged, neljatised, kroonlehed tupplehtede pikkused või pisut pikemad. Viljaraod vilja pikkused, hoiduvad rõhtsalt. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kuivadel kohtadel, klibul, teeäärtel, okasmetsas seljandikel, kaljupragudes. Harva, peamiselt läänesaartel. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
