Back 
Printable version
| 1 | Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud | 2 |
| 1 | Kroonlehed vabad | 3 |
| 2 | Sulglehekesi vähem kui 7. Õied lillad. Vili lihakas | |
| Solanum dulcamara L. - harilik maavits | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred alusel puitunud, roomavad või väänduvad. Lehed piklikmunajad, ülemised enamasti odajad või alusel kahe hõlmaga. Õied lillad, kartuli õie moodi. Vili erepunane mari. Kõrgus 30-300 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kaldavõsastikes, lodumetsades, lepikutes. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 2 | Sulgehekesi rohkem kui 7. Õied sinised. Vili kuiv | |
| Polemonium caeruleum L. - harilik sinilatv | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed paaritusulgjad, sulglehekesi 15-20, teravatipulised. Õied sinised, kellukjad, tipmises püramiidjas õisikus. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, ilutaimena aedades. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 3 | Õied valged, punased, roosad või sinakaslillad | 4 |
| 3 | Õied kollased | 40 |
| 4 | Lehed sõrmjalt jagunenud | 5 |
| 4 | Lehed sulgjalt jagunenud | 16 |
| 5 | Õied valged | |
| Anemone sylvestris L. - metsülane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmisi lehti 2-6, taimed karvased. Varrelehed rootsulised. Õied valged, 3-6 cm läbimõõdus, õielehed väljast punakad, karvased. Viljad karvased. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, loodudel, metsaservadel. Paiguti, peamiselt Põhja- ja Lääne-Eestis. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 5 | Õied roosad kuni lillad | 6 |
| 6 | Kõik lehed juurmised. Kroonlehti üle 5 | |
| Hepatica nobilis Schreb. - harilik sinilill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kolme hõlmaga, terveservalised, tumerohelised, ainult juurmised. Õied sinised, kolme tupplehetaolise kõrglehega. Kõrgus 5-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Salumetsades, põõsastikes. Tavaline. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 6 | Lehed ka varrel. Kroonlehti 5 | 7 |
| 7 | Õietupp puudub. Õied üksikult. Vili ilma nokata | |
| Pulsatilla patens (L.) Mill. - palu-karukell | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sõrmjagused kuni kolmetised, juurmised lehed ilmuvad pärast õitsemist. Õied püstised, kellukjad, hiljem tähtjalt laiuvad, sinakaslillad. Kõrgus 8-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades männikutes, liivastel nõlvadel, loometsades. Harva. Õitseb aprillis, mais. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 7 | Õietupp olemas. Õied pole üksikult. Vili pika nokaga | 8 |
| 8 | Kroonlehed tipus sämpunud | 9 |
| 8 | Kroonlehed ümara tipuga | 12 |
| 9 | Kroonlehed üle 1,5 cm pikad | |
| Geranium sanguineum L. - verev kurereha | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed üldkujult ümarad, 3-6 cm läbimõõduga, sõrmjagused, pealt veidi läikivad, sügisel sageli veripunased. Õied karmiinpunased, kroonlehed pügaldunud tipuga, tupest 2 korda pikemad, 2 cm pikad. Kõrgus15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel valgus- ja lubjarikastel kasvukohtadel (loometsad, puisniidud). Paiguti Loode-, Põhja- ja Lääne-Eestis. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 9 | Kroonlehed alla 1,5 cm pikad | 10 |
| 10 | Lehed üldkujult viisnurksed. Mitmeaastane | |
| Geranium bohemicum L. - böömi kurereha | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taime vars ja leherootsud kaetud ebameeldivalt lõhnavate näärmekarvadega, kleepuvad. Juurmised lehed 5-7-lõhised, 2-6 cm läbimõõdus. Kroonlehed kuni 1,5 cm pikad, sinakaslillad tumedate soontega, tupplehtedest pisut pikemad. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe-või kaheaastane. Segametsades, raiesmikel, põlendikel. Väga haruldane. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualtid. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 10 | Lehed üldkujult ümarad. Üheaastased | 11 |
| 11 | Varre karvad 1-2 mm pikad. Kroonlehed roosad, 4-6 mm pikad. Viljad paljad, ristsoonelised | |
| Geranium molle L. - pehme kurereha | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed kodarikuna, ümarneerjad, laba läbimõõt alla 3 cm, sõrmlõhised, 7-9 hõlmaga. Kroonlehed roosakaspunased, pügaldunud tipuga, tupplehtedest pisut pikemad. Vili paljas, alumises osas pisut ristsooneline. Kõrgus 7-35 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Põlluäärtel, söötidel, teede ääres, prahipaikadel. Harva, peamiselt rannikul ja saartel. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 11 | Varre karvad alla 1 mm pikad. Kroonlehed lillad, 2,5-4 mm pikad. Viljad karvased, siledad | |
| Geranium pusillum L. - madal kurereha | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed sõrmhõlmised, 7-9 hõlmaga, üldkujult peaaegu ümmargused, alla 3 cm läbimõõdus. Õieraod tihedalt näärmekarvased. Kroonlehed lillad kuni roosad, pügaldunud tipuga, tupplehtede pikkused. Viljad liduskarvased, nokaots näärmekarvadega. Kõrgus 8-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Umbrohuna jäätmaadel, söötidel, teeservades. Hajusalt, peamiselt saartel. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 12 | Lehed liitlehed (koosnevad üksikutest lehekestest) | |
| Geranium robertianum L. - haisev kurereha | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kolmetised liitlehed jaguste sulglehekestega, keskmine leheke pikema rootsuga. Hõredalt karvane. Kroonlehed roosad, ümara tipuga, kuni 1,5 cm pikad. Varred ja õieraod rõhtsate liht- ja näärmekarvadega. Taim ebameeldiva lõhnaga. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Loodudel, mererannavallidel, varjukates leht- ja segametsades. Paiguti, eriti Põhja- ja Lääne-Eestis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 12 | Lehed sügavalt hõlmised, kuid mitte liitlehed | 13 |
| 13 | Lehed läikivad. Üheaastane | |
| Geranium lucidum L. - läikiv kurereha | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars ja lehed läikivad, sügisel sageli punakad, sõrmlõhised, üldkujult ümarad, 2-5 cm läbimõõdus. Õied 2-kaupa lehekaenaldes. Kroonlehed roosad, kuni 1 cm pikad, tupplehtedest pikemad, ümara tipuga. Viljade küljed kortsulised. Kõrgus 10-30(40) cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Loodudel, rannavallidel, kadastikes. Haruldane, peamiselt Saare- ja Hiiumaal ja väikesaartel. Õitseb maist augustini. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualtid. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 13 | Lehed tuhmid. Mitmeaastased | 14 |
| 14 | Õied lillakassinised | |
| Geranium pratense L. - aas-kurereha | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed peaaegu aluseni 7-lõhised. Kroonlehed sinised, kuni 2,2 cm pikad. Tugeva püstise kasvuga, paljuvarreline, hallikasroheline taim. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, puisniitudel, teede ja kraavide kallastel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 14 | Õied roosad | 15 |
| 15 | Õieraagudel harali karvad | |
| Geranium sylvaticum L. - mets-kurereha | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed üldkujult hulknurksed, 5-17 cm läbimõõdus. Juurmised lehed sügavalt 5-7-lõhised. Õied lillakaspunased, kuni 1,5 cm pikad. Õieraod rõhtsate karvadega.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Varjukates segametsades, puisniitudel, põõsastikes, kaldavõsas. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Märkused: Sarnane soo-kurerehale, mille õieraod on aga lidus karvadega. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 15 | Õieraagudel lidus karvad | |
| Geranium palustre L. - soo-kurereha | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed üldkujult hulknurksed, 5-17 cm läbimõõdus. Juurmised lehed sügavalt 5-7-lõhised. Õied lillakaspunased, kuni 1,5 cm pikad. Õieraod lidus karvadega. Kõrgus 20-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel ja puisniitudel, kraavikallastel, võsastikes. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Märkused: Sarnane mets-kurerehale, mille õieraod on aga harali karvadega. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 16 | Õied pole valged | 17 |
| 16 | Õied valged | 29 |
| 17 | Õied tumepunased või erepunased | 18 |
| 17 | Õied teist värvi | 21 |
| 18 | Kroonlehti 5. Õied alla 3 cm läbimõõdus. Vili pole kupar | |
| Potentilla palustris (L.) Scop. - soopihl | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred roomavad, puituvad, sõlmekohtadest juurduvad. Lehed lihtsulgjad, lehekesi 2-3 paari, teravahambalise servaga. Lehed pealt rohelised, alt sinakasrohelised, veidi karvased. Õied suured, tumepunased, väheseõielises õisikus. Pikkus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, rabades, lodudes. Tavaline. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 18 | Kroonlehti 4. Õied üle 3 cm läbimõõdus. Vili kupar | 19 |
| 19 | Kupar pikkade karvadega. Tolmukaniidid ülaosas laienenud | |
| Papaver argemone L. - liivmagun | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed valge piimmahlaga. Vars ja lehed hõredate lidus harjaskarvadega. Lehed sügavalt sulgjagused. Õienupud karvased. Õied telliskivipunased. Kupar karvane, emakasuudme kiiri kupra tipul 4-6. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Umbrohuna põldudel. Paiguti, peamiselt Lääne-Eestis. Õitseb maist juulini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 19 | Kupar paljas. Tolmukaniidid pole ülaosas laienenud | 20 |
| 20 | Kupar ümar kuni äraspidimunajas, alla 2 korra laiusest pikem | |
| Papaver rhoeas L. - kukemagun | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed valge piimmahlaga. Lehed sulgjagused. Vars harali karvadega. Õied helepunased (kultuursortidel ka punased, roosad, valged). Õienupud karvased. Kupar paljas, äraspidimunajas. Emakasuudme kiiri kupra tipul (6)8-12(14). Kõrgus 16-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Ilutaim, harva umbrohuna põldudel, raudteede ääres, peamiselt Lääne- ja Põhja-Eestis. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 20 | Kupar piklik-elliptiline, üle 2 korra laiusest pikem | |
| Papaver dubium L. - põldmagun | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed valge piimmahlaga. Lehed sulgjagused. Taimed kaetud pikkade valgete lidus karvadega. Õied helepunased või roosad, harva valged. Õienupud karvased. Kupar paljas, laiusest mitu korda pikem. Emakasuudme kiiri kupra tipul 6 või 7(9). Kõrgus 10-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Umbrohuna ja tulnukana, sagedamini Lääne-Eestis. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 21 | Õied üle 4 cm läbimõõdus. Tupplehti 2. Taimed piimmahlaga | |
| Papaver somniferum L. - unimagun | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed valge piimmahlaga. Lehed sinakasrohelised, ebaühtlaselt hõlmised; ülemised lehed varreümbrised. Õied enamasti lillad tumevioletsete laikudega, vahel punased või valged. Õienupud paljad. Kupar paljas, kerajas, 2-4 cm läbimõõdus, 8-12 emakasuudme kiirega tipul. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kasvatakse sageli, metsistub. Õitseb juunis, juulis. Märkused: Teatud sortidest toodetakse oopiumi, Eestis neid sorte ei kasva. Meil kasvatatakse unimagunat moonisaia jaoks seemnete saamiseks. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 21 | Õied alla 4 cm läbimõõdus. Tupplehti üle 2. Piimmahl puudub | 22 |
| 22 | Lehed 2-4-li sulgjad | 23 |
| 22 | Lehed lihtsulgjad | 26 |
| 23 | Kroon 5 konksja kannusega | |
| Aquilegia vulgaris L. - harilik kurekell | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kahelikolmetised, lehekesed ümarad, täkilise servaga. Õied suured, longus, mitme kannusega, kollakad, valged, sinakad, roosad või punakad. Viljad 2 cm pikad paljuseemnelised kuivad kukkurviljad. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lehtmetsades, võsastikes, aedades ilutaimena. Paiguti, peamiselt Lääne- ja Loode-Eestis. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 23 | Kroon kannusteta | 24 |
| 24 | Õietupp olemas | |
| Erodium cicutarium (L.) L'Hér. - harilik kurekael | ||
| Iseloomulikud tunnused: Sulgjad liitlehed. Õied roosad, õieraod karvased, õied 3-8-kaupa sarikates. Vilja valmides keerduvad osaviljade ülemised osad vedrudena rulli. Kõrgus 6-40(50) cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Jäätmaadel, teeservades, raudteede ääres, umbrohuna põldudel. Tavaline. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 24 | Õietupp puudub | 25 |
| 25 | Kroonlehed alla 1 cm pikad, varisevad varakult | |
| Thalictrum aquilegiifolium L. - kurekell-ängelhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Paaritusulgjad liitlehed, lehekesed äraspidimunajad või ümarad, täkilise servaga, 5-40 mm laiad. Abilehed peened, kilejad. Tolmukad lillad, tolmukaniidid ülaosas laienenud, õiekattelehed varisevad varakult. Kõrgus 40-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Segametsades, metsaservades, puisniitudel. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 25 | Kroonlehed üle 1 cm pikad, püsivad | |
| Pulsatilla pratensis (L.) Mill. - aas-karukell | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed ebakorrapäraselt sulgjagused, juurmised lehed ilmuvad õitseajal. Taimed pehmekarvased. Õied lillad, kellukjad, longus. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades männikutes, liivastel nõlvadel, loodudel. Hajusalt. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 26 | Kroonlehti 5 | |
| Geum rivale L. - ojamõõl | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed katkestunult sulgjad (osa sulglehekesi tunduvalt väiksemad), tipmine leheke teistest tunduvalt suurem. Varred püstised, karvased. Õied longus, määrdunudpunaste tupplehtede ja kreemikate või roosakate kroonlehtedega. Viljad püstised, karvased, tupplehtede ja viljade kogumiku vahele jääb tühemik. Kõrgus 25-75 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, puisniitudel, lodudes, veekogude kallastel. Tavaline. Märkused: Vahel hübridiseerub maamõõlaga. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 26 | Kroonlehti 4 | 27 |
| 27 | Lehed lihakad. Liivaste randade taimed | |
| Cakile maritima Scop. - liiv-merisinep | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lihakad, lineaalsete tömbitipuliste sulghõlmadega. Vars aluselt alates rikkalikult harunev. Õied roosad, lõhnavad, neljatised. Vili kahelüliline, ei avane. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Mererannas, eriti adruvallidel. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 27 | Lehed õhukesed, pole lihakad. Teistsuguste kasvukohtade taimed | 28 |
| 28 | Ülemiste lehtede kaenlas sigipungi pole. Kroonlehed alla 11 mm pikad | |
| Cardamine pratensis L. - aas-jürilill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sulgjad, lehekesed peaaegu terve servaga, rootsuta või väga lühikese rootsuga. Õied neljatised, valged või pisut lillakad, umbes 1 cm pikkuste kroonlehtedega. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niiskematel niitudel, metsalagendikel, ojakallastel, soodes. Tavaline. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 28 | Ülemiste lehtede kaenaldes pruunikaspunased sigipungad. Kroonlehed enamasti üle 11 mm pikad | |
| Cardamine bulbifera (L.) Crantz - hammasjuur | ||
| Iseloomulikud tunnused: Ülemised lehed terved, süstjad, alumised enamasti kahe paari sulglehekestega. Lehtede kaenlas mustjad sigipungad. Õied neljatised, helelillad või roosad, lühikeses kobaras. Kõrgus 30-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Salumetsades, sarapikes, puisniitudel. Paiguti, sagedam Lääne-Eestis. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 29 | Õied üle 4 cm läbimõõdus. Tupplehti 2. Taimed piimmahlaga | |
| Papaver somniferum L. - unimagun | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed valge piimmahlaga. Lehed sinakasrohelised, ebaühtlaselt hõlmised; ülemised lehed varreümbrised. Õied enamasti lillad tumevioletsete laikudega, vahel punased või valged. Õienupud paljad. Kupar paljas, kerajas, 2-4 cm läbimõõdus, 8-12 emakasuudme kiirega tipul. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kasvatakse sageli, metsistub. Õitseb juunis, juulis. Märkused: Teatud sortidest toodetakse oopiumi, Eestis neid sorte ei kasva. Meil kasvatatakse unimagunat moonisaia jaoks seemnete saamiseks. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 29 | Õied alla 4 cm läbimõõdus. Tupplehti rohkem kui 2. Piimmahl puudub | 30 |
| 30 | Kroonlehti 5 või rohkem | 31 |
| 30 | Kroonlehti 4 | 32 |
| 31 | Alumised lehed vähemalt 8 paari suuremate lehekestega. Lehekesed kuni 2 cm pikad. Kroonlehed 5-9 mm | |
| Filipendula vulgaris Moench - angerpist | ||
| Iseloomulikud tunnused: Paaritusulgjad liitlehed paljude sulglehekeste paaridega, tipmine ja külgmised lehekesed ühesuurused, sügavalt hambulise servaga. Õied kuuetised, kreemikasvalged, koondunud tipmisesse kohevasse õisikusse. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Loodudel, loomännikutes. Põhja- ja Lääne-Eestis tavaline, mujal harva. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 31 | Alumised lehed kuni 5 paari suuremate lehekestega. Lehekesed üle 2 cm pikad. Kroonlehed 2-5 mm | |
| Filipendula ulmaria (L.) Maxim. - angervaks | ||
| Iseloomulikud tunnused: Paaritusulgjad liitlehed, tipmine leheke suurem kui külgmised, sageli hõlmine. Lehekesi 3-5 paari, nende vahel lisaks pisikeste lehekeste paarid. Õied viietised, kreemikasvalged, tipmise koheva õisikuna. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, puisniitudel, lodudes, soodes. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 32 | Lehed 2-3-li sulgjad. Vili lihakas | |
| Actaea spicata L. - salu-siumari | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kahelikolmetised, lehekesed terava tipuga, sakilised. Õied väikesed, valged, neljatised, koheva pikaraolise õisikuna. Viljad mustad lihakad marjad. Kõrgus kuni 70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 32 | Lehed 1-sulgjad (hõlmised lihtlehed või sulgjad liitlehed) | 33 |
| 33 | Vili vähem kui 2 korda laiusest pikem | 34 |
| 33 | Vili üle 3 korra laiusest pikem | 37 |
| 34 | Liitleht, lehekesed lineaalsed, alla 3 mm laiad | |
| Hornungia petraea (L.) Rchb. - kaljukress | ||
| Iseloomulikud tunnused: Violetse varjundiga, alusel tugevalt harunev taim. Lehed peenelt sulgjagused. Õied valged, neljatised. Kroonlehed tupplehtede pikkused või veidi lühemad. Kõdrakesed ovaalsed, tihedas kobaras. Kõrgus 3,5-12 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Rannavallidel, kaljudel, kuivadel nõlvadel, kuivas kivises okasmetsas. Paiguti, peamiselt läänesaartel. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 34 | Hõlmised lihtlehed, hõlmad üle 3 mm laiad | 35 |
| 35 | Vili kolmnurkne, tipus 2 hõlmaline | |
| Capsella bursa-pastoris (L.) Medik. - harilik hiirekõrv | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõik lehed peaaegu terve servaga või juurmised lehed sopilis-hambulised kuni sulgjagused, liht- ja harunenud karvadega. Varrelehed vart ümbritsevate kõrvakestega. Õied valged, väikesed, neljatised. Kõdrake kolmnurkne, lame, sämpunud, poole pikema raoga. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Põldudel, aedades, teede ääres, jäätmaadel. Paiguti. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 35 | Vili pole kolmnurkne ega 2-hõlmaline | 36 |
| 36 | Lehed rohelised. Vili pole kaheks osaks jagunenud | |
| Armoracia rusticana G. Gaertn., B. Mey. & Scherb. - aed-mädarõigas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim paljas. Juurmised lehed terved, pikarootsulised, kitsaselliptilise täkilise labaga. Alumised varrelehed sageli sulglõhised, keskmised ja ülemised terved, täkilise servaga. Õied valged, tipmises kohevas õisikus. Viljad ümarad kõdrakesed, valmivad väga harva. Kõrgus 60-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Köögiviljataim. Metsistunult asulate ümbruses, prahipaikadel, teede ääres tavaline; kohati mererannas naturaliseerunud. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 36 | Lehed sinakasrohelised. Vili jagunenud kaheks ebavõrdseks osaks | |
| Crambe maritima L. - merikapsas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim üleni hallika kirmega. Lehed paksud, suured, ebakorrapäraselt sopilised või sulghõlmised, ebaühtlaselt hambulise servaga. Õied valged, lõhnavad. Õisik suur, harunev. Vili kahelüliline. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kruusasel ja klibusel mererannal Lääne-Eestis. Paiguti. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 37 | Lehed hõlmised lihtlehed (mitte liitlehed) | 38 |
| 37 | Lehed liitlehed (koosnevad eraldi lehekestest) | 39 |
| 38 | Kroonlehed 6-8 mm pikad | |
| Cardaminopsis arenosa (L.) Hayek - harilik liivrohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed sulglõhised kuni –jagused. Lehed hallikasrohelised, mitmeharuliste karvadega. Õied valged või violetse varjundiga, neljatised, silmapaistvad. Vili peenike kõder. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Kuivadel liivastel ja kruusastel kasvukohtadel, ka kuival turbamullal. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 38 | Kroonlehed 3-4 mm pikad | |
| Sisymbrium supinum L. - madal unilook | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varsi mitu, lamavad või tõusvad. Lehed sulglõhised või –jagused, hõredalt karekarvased. Õied valged, õied ja viljad kandelehtedega. Kõdrad varrest eemalehoiduvad, kõverdunud. Kõrgus 7-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Niiskematel loodudel, kallastel, põlevkivikarjäärides, kamardumata kohtades. Lääne- ja Põhja-Eestis, paiguti. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 39 | Kroonlehed alla 3 mm pikad, vaevu tupplehtedest pikemad. Üheaastane | |
| Cardamine hirsuta L. - kare jürilill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmine lehekodarik tihe, varred hõredalt lehistunud, harunevad alusel. Lehed sulgjad. Õied väikesed, valged, tolmukaid 4. Kõrgus 8-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Paiguti läänesaarte klibustel rannavallidel, paekalda pankadel teeservades, klibuseljandikel okasmetsades, Soome lahe saartel haruldane. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 39 | Kroonlehed üle 4 mm pikad, tupplehtedest selgelt pikemad | |
| Cardamine amara L. - mõru jürilill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmine lehekodarik puudub. Varrelehed sulgjad, tipmine leheke külgmistest tunduvalt suurem. Lehekesed ebakorrapäraselt hammastunud kuni terve servaga. Õied silmapaistvad, valged või kahvatuvioletsed, tolmukapead violetsed. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Allikate ääres, allikasoodes, ojakaldail, kraavides, lodumetsades ja lodudes. Hajusalt. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 40 | Oranži piimmahlaga taim (murdke vars pooleks!) | |
| Chelidonium majus L. - harilik vereurmarohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Piimmahl kollane. Lehed sulgjagused, pealt rohelised, alt hallikasrohelised. Õied kollased, neljatised, õisikus. Vili 2-5 cm pikk, avaneb kahe poolmena. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsasihtidel, parkides, elamute ümbruses, prahipaikades. Tavaline. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 40 | Oranž piimmahl puudub | 41 |
| 41 | Kroonlehti 4 | 42 |
| 41 | Kroonlehti 5 või rohkem | 53 |
| 42 | Lehed sõrmjad | |
| Potentilla erecta (L.) Raeusch. - tedremaran | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, varrelehed rootsutud, suurte abilehtedega ja võivad seetõttu tunduda lehemännastena. Õied kollased, neljatised, 8-12 mm läbimõõdus, üksikult pikkadel raagudel. Risoom jäme, puituv, seest kollakas või punakas. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabamätastel, soodes, niitudel, puisniitudel. Sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 42 | Lehed sulgjalt jagunenud | 43 |
| 43 | Vili vähem kui 2 korda laiusest pikem | 44 |
| 43 | Vili üle 3 korra laiusest pikem | 45 |
| 44 | Vili sile. Mitmeaastane | |
| Rorippa amphibia (L.) Besser - vesikerss | ||
| Iseloomulikud tunnused: Ülemised lehed terved, alumised hõlmised kuni kamjalt jagused. Õied erekollased, väheldased, kroonlehed tupplehtedest poole pikemad. Kõdrakesed munajad või ovaalsed, viljast palju pikematel raagudel. Kõrgus 35-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mudastel kallastel seisvas või aeglaselt voolavas vees, tiikides, sooniitudel. Paiguti, Ida-Eestis sagedam. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 44 | Vili ebakorrapäraselt krobeline. Üheaastane | |
| Bunias orientalis L. - harilik tõlkjas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kanneljad, tipmine hõlm pikk, aegamööda aheneva tipuga. Varrel mustad näärmeköbrukesed. Õied kollased. Vili ümarmunajas, jääb suletuks. Kõrgus 50-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Umbrohuna põldudel, jäätmaadel, teede ääres. Tavaline, Põhja-Eestis sagedam. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 45 | Leht ümbritseb alusega varte | 46 |
| 45 | Leht ei ümbritse vart | 48 |
| 46 | Alumised lehed üle 20 cm pikad. Vilja ristlõige ümar. Vilja nokk moodustab üle 10% ülejäänud vilja pikkusest | |
| Brassica rapa L. subsp. oleifera (DC.) Metzg. - põld-kapsasrohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varrelehed sügavalt südaja alusega, vart ümbritsevad, sinaka kirmega, terveservalised. Alumised lehed lõhestunud. Õied kollased, silmapaistvad. Kõdrad püstiselt kaldu. Kõrgus 20-75 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Tavaline umbrohi, sagedam Lõuna-Eestis. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) | ||
| 46 | Alumised lehed alla 20 cm pikad. Vili ristlõikel nelinurkne. Vilja nokk moodustab alla 10% ülejäänud vilja pikkusest | 47 |
| 47 | Emakakael viljal 2-3 mm. Pungad paljad. Viljad varrest eemalehoiduvad, noorelt kaarjad | |
| Barbarea vulgaris R. Br. subsp. arcuata (Opiz) Hayek - kaarkollakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kanneljad, mõne paari külghõlmadega, kõige ülemised lehed ebakorrapäraselt hõlmised. Õied kollased, kuni 9 mm pikad. Kõdrad eemalehoiduvad, noorelt kaarjad. Viljaraod peaaegu rõhtsad, kuni 1 cm pikad. Taim kahar. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Umbrohi põldudel, niiskematel rohumaadel, teeäärtel, jäätmaadel. Sage. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 47 | Emakakael viljal 0,5-1,5 mm. Pungad karvased. Viljad hoiduvad vastu vart, sirged | |
| Barbarea stricta Andrz. - püstkollakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Ülemised lehed rombjasmunajad, ebakorrapäraselt lainja servaga, alusel kõrvakestega. Alumised lehed kanneljad, ühe või kahe paari külghõlmadega. Kõdrad koos raagudega hoiduvad vastu vart, sirged, viljaraod alla 5 mm pikad. Õied väikesed, helekollased. Taim sageli kollakasroheline. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Niisketel niitudel, kallastel, kraavides, teeäärtel, umbrohuna niisketel põldudel. Hajusalt. Õitseb maist juulini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 48 | Vili seemnete vahekohtades tugevalt sisse soondunud | |
| Raphanus raphanistrum L. - põldrõigas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed mitmesugusel määral sulgjalt lõhestunud, keskmised varrelehed rootsuks ahenevad. Õied kollased, keskmise suurusega, tupplehed püstised. Viljad hoiduvad püstiselt, seemnete vahekohad on sisse soondunud, mistõttu vili meenutab helmekeed, murdub üheseemnelisteks osadeks. Kõrgus 20-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Tavaline umbrohi, Lõuna-Eestis sagedam. Õitseb maist oktoobrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 48 | Vili pole seemnete vahekohtades sisse soondunud | 49 |
| 49 | Alumised lehed tugevalt lõhestunud, varrelehed terved või veidi lõhestunud | |
| Sinapis arvensis L. - põldsinep | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vähemalt ülemised lehed terved, vahel ka kõik terved. Õied erekollased, tupplehed hoiduvad rõhtsalt. Kõdrad paljad või hõredalt karvased, vilja nokk koonusjas, kergelt murduv. Kõrgus 10-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Tavaline umbrohi, eriti sage Põhja- ja Lääne-Eestis. Õitseb juunist oktoobrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 49 | Kõik lehed lõhestunud | 50 |
| 50 | Lehed 2-3-li sulgjagused | |
| Descurainia sophia (L.) Webb ex Prantl - rihu-peenlook | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kaheli- või kolmelisulgjagused, hõlmad kitsad, kaheharuliste karvadega. Õied kahvatukollased, väga väikesed, tihedas õisikus. Vili peenike kõder. Kõrgus 20-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Teede ääres, prahipaikadel, asulates, raudteedel, aedades, põldudel, adruvallidel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 50 | Lehed lihtsulgjad | 51 |
| 51 | Vili üle 10 korra laiusest pikem, külgedel 1-3 soonega | |
| Sisymbrium officinale (L.) Scop. - harilik unilook | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars jäigalt püstine, rõhtsate harudega. Lehed sulglõhised. Õied kahvatukollased, ilma kandelehtedeta. Kõdrad hoiduvad vastu vart, lühikesed, tipul naaskeljalt teravnenud. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Prahipaikades, elamute ümbruses, teeäärtel, raudteedel, mererannas, ka umbrohuna. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 51 | Vili 3-6 korda laiusest pikem, küljed soonteta | 52 |
| 52 | Kroonlehed tupplehtedest selgelt pikemad. Õisik pole pöörisjas | |
| Rorippa sylvestris (L.) Besser - metskerss | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine või tõusev, harunev. Lehed sulglõhised või –jagused. Õied erekollased, väheldased. Kroonlehed tupplehtedest poole pikemad. Vili lühike sirge või kõverdunud kõder, umbes vilja pikkuse raoga. Kõrgus 20-55 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, kallastel, prahipaikadel, raudteedel. Harva. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 52 | Kroonlehed kõige rohkem tupplehtede pikkused. Õisik paljude harudega, moodustavad pöörise | |
| Rorippa palustris (L.) Besser - sookerss | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sulglõhised. Vars harunev, püstine või tõusev. Õied kahvatukollased, väikesed. Kroonlehed tupplehtede pikkused. Vili ruljas lühike kõder või ovaalne kõdrake. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Kallastel, kraavides, niisketel rohumaadel, ka umbrohuna niisketel põldudel. Tavaline. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 53 | Õietupp puudub | 54 |
| 53 | Õietupp olemas | 57 |
| 54 | Lehed sõrmjad. Kroonlehti üle 5, püsivad, erekollased | |
| Trollius europaeus L. - harilik kullerkupp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sõrmjad, 3-5-jagused. Taimed paljad. Õied kollased, kerajad, paljude õielehtedega. Viljad kuivad, mustad. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, metsaservades. Mandril paiguti, saartel harva. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 54 | Lehed sulgjad. Kroonlehti 5, varisevad varakult, helekollased | 55 |
| 55 | Sulglehekesed lineaalsed, 10-20 korda laiusest pikemad. Õisik piklik, 2-3 cm lai | |
| Thalictrum simplex L. - liht-ängelhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kahelisulgjad, lehekesed 5-15 mm laiad. Tolmukad sinakad, rippuvad, terava tipuga. Õiekattelehed rohekaspunased, varisevad varakult. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, puisniitudel, metsaservadel. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 55 | Sulglehekesed äraspidimunajad kuni lantsetjad, suuremad 2-4 korda laiusest pikemad. Õisik pöörisjas, (3)5-20 cm lai | 56 |
| 56 | Maa-aluste võsunditega. Juurmiste lehtede lehekesed lantsetjad, üle 4 mm laiad | |
| Thalictrum flavum L. - kollane ängelhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kaheli- või kolmelisulgjad, lehekesed 20-35 mm laiad. Tolmukad kollased, püstised, tolmukapea tömp. Õiekattelehed kollased, varisevad varakult. Kõrgus 40-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, luhaniitudel, võsastikes. Sage. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 56 | Ilma maa-aluste võsunditeta. Juurmiste lehtede lehekesed lantsetjad, alla 4 mm laiad | |
| Thalictrum lucidum L. - ahtalehine ängelhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kaheli- kuni kolmelisulgjad, lehekesed süstjad kuni lineaalsed, terveservalised, 1-10 mm laiad, pealt läikivad. Abilehed puuduvad. Tolmukad kollased, õiekattelehed varisevad varakult. Kõrgus 40-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, metsaservadel, võsastikes. Harva. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 57 | Väikesed põõsad | |
| Dasiphora fruticosa (L.) Rydb. - põõsasmaran | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 50-120 cm kõrge. Sulgjad liitlehed, lehekesi 5-7, terveservalised. Õied kollased (ilutaimedel ka roosad, punased, oranžid, valged), 20-30 cm läbimõõdus. Viljad kuivad. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 57 | Rohttaimed | 58 |
| 58 | Lehed abilehtedeta | 59 |
| 58 | Lehed abilehtedega | 67 |
| 59 | Viljad silindrilise tähana | |
| Ranunculus sceleratus L. - mürktulikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed rootsulised, sõrmjalt 3-5-hõlmalised. Taim paljas, ülemises osas tugevalt harunev. Vars vaoline, õõnes. Õied kahvatukollased, kuni 1 cm läbimõõdus. Õiepõhi kuhikjalt pikenenud, tupplehed allapoole hoiduvad, varakult ära langevad. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Niisketel niitudel, kallastel, mererannas. Hajusalt. Õitseb maist augustini. Märkused: Kõigi tulikate kroonlehed läigivad seest. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 59 | Viljad ümara nutina | 60 |
| 60 | Varre alus paksenenud ca 1 cm laiuseks mugulaks | |
| Ranunculus bulbosus L. - mugultulikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varre alus muguljalt paksenenud. Juurmised lehed pikarootsulised, kolmetised, keskmine hõlm rootsuline. Õied kollased, seest läikivad, kuni 3 cm läbimõõdus, tupplehed allapoole suunatud. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lääne-Eestis kuivades männikutes, loodudel, rannaniitudel. Paiguti. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 60 | Varre alus pole paksenunud | 61 |
| 61 | Juurmised lehed terved, varrelehed sügavalt jagunenud | 62 |
| 61 | Kõik lehed sügavalt jagunenud | 64 |
| 62 | Varre alusel nahkjad labata lehetuped | |
| Ranunculus cassubicus L. - metstulikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmisi lehti 1 või 2, ümarneerjad, täkilise servaga, lõhestumata, 12-16 cm laiad, alt karvased. Varrelehed sõrmjagused, hõlmad hambulised. Õied kollased, 2-3 cm läbimõõdus. Õiepõhi ja viljad karvased, pika nokaga. Kõrgus 30-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsades ja puisniitudel, võsastikes. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Märkused: Kõigi tulikate kroonlehed läigivad seest. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 62 | Varre alusel lehetuped puuduvad | 63 |
| 63 | Juurmisi lehti tavaliselt 2-3. Varrelehtede lehekesed hambulised ja sageli hõlmised | |
| Ranunculus fallax (Wimmer & Gaerbn.) Kerner - virvatulikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmisi lehti 2 või 3, vähemalt mõned neist hõlmised või sügavalt hambulised, alt karvased. Varrelehed hambulised. Õied kollased, õiepõhi veidi karvane, viljad tihedalt karvased, keskmise nokaga. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, võsades. Hajusalt. Õitseb mais, juunis. Märkused: Kõigi tulikate kroonlehed läigivad seest. Virvatulikas on välimuselt mets- ja kuldtulika vahepealne. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 63 | Juurmisi lehti 5 või rohkem. Varrelehtede lehekesed tavaliselt terved | |
| Ranunculus auricomus L. - kuldtulikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmisi lehti 4-6, terved või sõrmjalt lõhestunud, alt paljad. Varrelehtede hõlmad terveservalised. Õied kollased, 1,5-2 cm läbimõõdus. Õiepõhi paljas, viljad lühikarvased, lühikese nokaga. Kõrgus 15-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, võsades. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Märkused: Kõigi tulikate kroonlehed läigivad seest. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 64 | Varred kollaste harali karvadega. Vili spiraalselt kõvera nokaga | |
| Ranunculus nemorosus DC. - salutulikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed jagunevad sõrmjalt 3-5 osaks, segmendid hambulise servaga. Juurmised lehed viisnurkse piirjoonega. Varred kollakate harali karvadega. Õied kollased, 3-4 cm läbimõõdus. Vili spiraalselt kõverdunud nokaga. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Põhiliselt saarte lehtmetsades, puisniitudel. Haruldane. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Märkused: Kõigi tulikate kroonlehed läigivad seest. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) | ||
| 64 | Varred paljad või valkjate karvadega. Vili veidi kõvera nokaga | 65 |
| 65 | Lehtede hõlmad üle 1 cm laiad | |
| Ranunculus lanuginosus L. - villtulikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sõrmhõlmised, kolme laia hõlmaga, üldkujult ümarad, südaja alusega. Varred pikkade valkjate harali karvadega, lehe alumine pind siidkarvane. Õied kollased, 3 cm läbimõõdus, õiepõhi paljas. Vili pika kõverdunud nokaga. Kõrgus 20-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kirde-Eesti varjukates leht- ja segametsades. Haruldane. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK I kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Märkused: Kõigi tulikate kroonlehed läigivad seest. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 65 | Lehetede hõlmad alla 1 cm laiad, enamvähem lineaalsed | 66 |
| 66 | Taimed paljad või peaaegu paljad. Õiepõhi paljas | |
| Ranunculus acris L. - kibe tulikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sõrmjagused, lineaalsete hõlmadega. Taimed ülaosas paljad või lidus karvadega, alaosas paljad või väheste harali karvadega. Õied kollased, kuni 2 cm läbimõõdus. Õiepõhi paljas. Viljad paljad, lühikese sirge nokaga. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, karjamaadel, teeservades. Sage. Õitseb maist septembrini. Märkused: Kõigi tulikate kroonlehed läigivad seest. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 66 | Taimed 1-2 mm pikkuste harali karavadega vähemalt varre alumises osas ja leherootsudel. Õiepõhi karvane | |
| Ranunculus polyanthemos L. - mitmeõiene tulikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed viietised, sisselõikunud segmendid kitsad, hambulised. Varrelehed samasugused kui juurmised, ainult väiksemad. Varred alumises osas alati tugevate harali karvadega. Õied kollased, 2-3 cm läbimõõdus. Õiepõhi karvane. Vilja nokk 0,5 mm pikk, kõver. Kõrgus 25-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, karjamaadel, teeservades. Tavaline. Õitseb maist augustini. Märkused: Kõigi tulikate kroonlehed läigivad seest. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 67 | Lehed sõrmjad | 68 |
| 67 | Lehed sulgjad | 73 |
| 68 | Varred roomavad. Õied üksikult | |
| Potentilla reptans L. - roomav maran | ||
| Iseloomulikud tunnused: Roomavate, sõlmekohtadest juurduvate vartega taim. Lehed sõrmjad, lehekesi 5-7, hambulise servaga. Õied kollased, 15-25 mm läbimõõdus, üksikult pikkadel õieraagudel. Pikkus kuni 1 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teeservades, loodudel, rannavallidel, klibul. Paiguti, Lääne-Eestis tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 68 | Varred pole roomavad. Õied pole üksikult | 69 |
| 69 | Õitsev vars tihedalt lehistunud, püstine. Juurmisi lehti vähe või puuduvad | 70 |
| 69 | Õisikuvars väheste väikeste lehtedega, külgmine. Lehed põhiliselt juurmise rosetina, leherosette taimel mitu | 71 |
| 70 | Lehekesed alt tihedalt valgeviltjad, lehepind täielikult kaetud | |
| Potentilla argentea L. - hõbemaran | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sõrmjad, lehekesi 5-7, alt valgeviltjad, pealt viltjad või hõredalt karvased. Leheserv sügavalt sakiline, allarullunud. Õied kollased, hõredas rohkeõielises õisikus. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel kasvukohtadel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 70 | Lehed alt rohelised | |
| Potentilla intermedia L. - keskmine maran | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars tõusev, keskosas harunev. Lehed sõrmjad, lehekesi 5-8, ebaühtlaselt sakilise servaga. Lehed pealt paljad kuni hõredalt karvased, alt hõredalt karvased kuni hallviltjad, vars vahel punakas. Õied kollased, hõredas õisikus. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teeservades, põllupeenardel, niitudel, jäätmaadel. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 71 | Lehe alaküljel liht- ja tähtkarvad. Juurmised lehed 7-9 lehekesega | |
| Potentilla x subarenaria Borbas ex Zimmeter - värdmaran | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sõrmjad, viietised, põhiliselt juurmise rosetina, õisikuvars väheste lehtedega. Juurekaela katvate mustade abilehejäänuste servas heledad jäigad karvad. Lehed pealt lihtkarvadega, alaküljel lihtkarvad ja haralised tähtkarvad (luup!). Õis kollane. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lääne-Eesti loopealsetel, sageli koos kevadmaranaga. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 71 | Lehtedel ainult lihtkarvad. Juurmised lehed tavaliselt 5 lehekesega | 72 |
| 72 | Juurekael ümar, kaetud mustjate abilehejäänustega, mille servadel on jäigad valged karvad | |
| Potentilla neumanniana Rchb. - kevadmaran | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sõrmjad, viietised, põhiliselt juurmise rosetina, õisikuvars väheste lehtedega, varrelehed kolmetised. Juurekael ümar, seda katvate mustade abilehejäänuste servas heledad jäigad karvad. Lehed ainult lihtkarvadega, vahel lehe tipus tihe heledatest karvadest tutt. Õied kollased. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Loodudel, nõlvadel. Lääne-Eestis sage, mujal puudub. Õitseb mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 72 | Juurekael lapik, kaetud pruunide paljaste abilehejäänustega | |
| Potentilla crantzii (Crantz) Beck - mägimaran | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurekael lapik seda kaherealiselt katvate pruunide paljaste abilehejäänuste tõttu. Lehed sõrmjad, viietised, juurmise rosetina. Õied kollased, pikkadel väheste lehtedega õisikuraagudel. Kõrgus 5-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel nõlvadel, loodudel, kuivematel puisniitudel. Paiguti, Lääne- ja Põhja-Eestis sage. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 73 | Õied tipmise pikliku õisikuna | 74 |
| 73 | Õied pole pikliku õisikuna | 75 |
| 74 | Õied erekollased. Lehekeste serv aluseni hambuline | |
| Agrimonia eupatoria L. - harilik maarjalepp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed katkestunult paaritusulgjad, lehekesed aluseni hambulise servaga, varre alumine osa tihedalt lehistunud. Õied kollased, pikas tipmises, ülaosas tihedas õisikus. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsaservades, teede ääres, puisniitudel. Tavaline. Õitseb juulis, augustis. Märkused: Sarnane karvase maarjalepaga, kelle lehekesed on alumises osas terve servaga. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 74 | Õied kahvatukollased. Lehekeste serv alumise veerandi osas terve | |
| Agrimonia pilosa Ledeb. - karvane maarjalepp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed katkestunult paaritusulgjad, lehekesed alumises osas terveservalised, alumised varrelehed õitseajaks kuivanud. Õied kahvatukollased, pikas tipmises õisikus, mis on ülaosas hõre. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsades, metsaservades, põõsastikes. Harva. Peamiselt mandri ida- ja lõunaosas. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria. Märkused: Sarnane hariliku maarjalepaga, kelle lehekesed on aluseni sakilise servaga. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 75 | Emakakael lühike, ei jää vilja külge | 76 |
| 75 | Emakakael pikk, jääb vilja külge | 77 |
| 76 | Leht rohkem kui 5 sulglehekesega | |
| Potentilla anserina L. - hanijalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Roomava sõlmekohtadest juurduva varrega taim. Lehed katkestunult paaritusulgjad, lehekesed hambulise servaga. Õied viietised, kollased, 15-20 mm läbimõõdus, üksikult 3-10 cm pikkustel raagudel. Pikkus 10-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teeservades, õuedel, mererannas. Sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 76 | Sulglehekesi 5 | |
| Potentilla norvegica L. - norra maran | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõredate pikkade karvadega püstine taim. Lehed rootsulised, kolmetised, keskmine leheke jaguneb sageli hõlmadeks. Õied kollased, viietised, rohkeõielises õisikus. Kõrgus 15-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe-, kahe- või mitmeaastane. Jäätmaadel, kuivendatud turbapinnasel, teeveertes. Hajusalt. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 77 | Õied longus, kellukjad, kroonlehed kreemikad | |
| Geum rivale L. - ojamõõl | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed katkestunult sulgjad (osa sulglehekesi tunduvalt väiksemad), tipmine leheke teistest tunduvalt suurem. Varred püstised, karvased. Õied longus, määrdunudpunaste tupplehtede ja kreemikate või roosakate kroonlehtedega. Viljad püstised, karvased, tupplehtede ja viljade kogumiku vahele jääb tühemik. Kõrgus 25-75 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, puisniitudel, lodudes, veekogude kallastel. Tavaline. Märkused: Vahel hübridiseerub maamõõlaga. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 77 | Õied püstised, pole kellukjad, kroonlehed kollased | 78 |
| 78 | Kroonlehed alla 8 mm pikad | |
| Geum urbanum L. - maamõõl | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed katkestunult sulgjad, tipmine leheke teistest oluliselt suurem. Õied kahvatukollased, püstised, üksikult peenikestel raagudel, 1,5 cm läbimõõdus. Viljade kogum ümar, tupplehed vahetult viljade vastas. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Võsastikes, metsa- ja teeservades. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 78 | Kroonlehed üle 8 mm pikad | |
| Geum aleppicum Jacq. - püstmõõl | ||
| Iseloomulikud tunnused: Katkestunud sulgjad liitlehed, tipmine leheke suurem. Õied kuldkollased, püstised, jämedatel karekarvastel raagudel, 1,7-2,3 cm läbimõõdus. Viljade kogumik piklik, emakakaelte jäänused hoiavad allapoole. Viljade ja tupplehtede vahel tühemikku pole. Kõrgus 40-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsaservades, elamute ja teede ümbruses. Harva Kagu-Eestis. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
