Back 
Printable version
| 1 | Lehed männastena sõlmekohtades | 2 |
| 1 | Lehed pole männastena | 6 |
| 2 | Lehed 1-4 korda dihhotoomselt jagunenud. Tolmukaid 10-20 | 3 |
| 2 | Lehed sulgjad. Tolmukaid 8 | 4 |
| 3 | Lehed 1-2 korda dihhotoomselt harunenud (2-4 hõlmaga), serv tihedalt jäikade hambakestega. Vili alusel 2 harali hoiduva ogaga | |
| Ceratophyllum demersum L. - räni-kardhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Veesisene taim. Lehed männases, tumerohelised, veidi jäigad, üks või kaks korda harunenud, lamedad, alumisel küljel tihedate jäikade hambakestega. Õied lihtsa õiekattega, kattelehti 9-12, ühesugulised. Pikkus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mageveetaim. Mitmeaastane. Tavaline. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 3 | Lehed 3 korda harunenud (5-8 hõlmaga), väheste hambakestega. Vili alusel ogadeta | |
| Ceratophyllum submersum L. - sile kardhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Veesisene taim. Lehed männases, rohelised, pehmed, niitjad, 3 või 4 korda harunenud, väikeste jäikade hambakestega. Õied lihtsa õiekattega, ühesugulised, kattelehti 9-12. Pikkus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mage- ja riimvee taim. Väga haruldane. Õitseb juulist septembrini. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 4 | Veesisesed lehed 5 kaupa männases. Õitsvad varred lehtedega (õied lehekaenlais) | |
| Myriophyllum verticillatum L. - männas-vesikuusk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars vähe harunenud, lehed kamjad, tavaliselt 5-, harva 4- või 6-kaupa männases. Iga õie alusel üks kandeleht, mis on varrelehtede sarnane, kamjas. Pikkus kuni 1 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Seisvates ja aeglaselt voolavates vetes. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 4 | Veesisesed lehed 4 kaupa männases. Õitsvad varred lehtedeta | 5 |
| 5 | Lehed koosnevad 15-35 enam-vähem vastakust segmendist. Kõik õied männastena. Tähad üle 4 cm pikad | |
| Myriophyllum spicatum L. - tähk-vesikuusk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kamjad, enamasti 4-kaupa männases. Iga õie alusel kolm kandelehte. Ülemiste õite kandelehed terved. Õied roosad, männases, õisik paljuõieline. Pikkus kuni 1 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Seisvates või aeglaselt voolavates vetes. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 5 | Lehed koosnevad 9-19 vahelduvast segmendist. Ülemised õied vahelduvalt. Tähk alla 3cm pikk | |
| Myriophyllum alterniflorum DC. - vahelduvaõiene vesikuusk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kamjad, enamasti 4-kaupa männases. Iga õie alusel kolm kandelehte. Ülemiste õite kandelehed terved. Õied kollakad, ülemised vahelduvad, alumised männases. Õisik väheseõieline. Pikkus kuni 1 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Seisvates või aeglaselt voolavates vetes. Haruldane. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 6 | Lehed täiesti veesisesed või veepeal ujuvad | 7 |
| 6 | Maismaataimed või veetaimed, mille lehed ulatuvad veest välja | 15 |
| 7 | Juured puuduvad, taimed hõljuvad vees. Lehed paljude väikeste põiekestega | 8 |
| 7 | Taimed juurtega põhja kinnitunud. Lehed põiekesteta | 10 |
| 8 | Lehesegmendid ripsmeteta (luup!). Õie kannus kotjas või laikooniline, tömp, nii lai kui pikk | |
| Utricularia minor L. - väike vesihernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kahesugused – ühed põitega, teised ilma. Põitega ja põiteta lehed pole väliselt erinevad. Lehe tipud terveservalised. Õied kahvatukollased, alla 1 cm pikad, 2-6-kaupa tipmises õisikus. Kannus väga lühike, niisama pikk kui lai, alumisest huulest lühem. Kõrgus 5-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastes soodes, lompides, kraavides. Harva, Lääne-Eestis sagedam. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 8 | Lehesegmendid ripsmelised. Õie kannus terav, laiusest pikem | 9 |
| 9 | Kõik varred roheliste, sõrmjalt harunenud, püünispõisi kandvate lehtedega | |
| Utricularia vulgaris L. - harilik vesihernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõik lehed püünispõitega. Õied oranžkollased, 1-1,5 cm pikad, 5-10-kaupa õisikus. Krooni alumine huul külgedelt kokku surutud. Kannus alumisest huulest lühem ja sellest eemale hoiduv. Õisikuvarb 10-35 cm kõrge, veesisene osa üle 1 m pikk.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Seisvates ja aeglaselt voolavates vetes, turbaaukudes, kraavides, lompides. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 9 | Varred kahesugused: roheliste, sõrmjalt jagunenud, ilma püünispõiteta lehtedega või püünispõisi kandvate, väikeste värvitute lehtedega varred | |
| Utricularia intermedia Hayne - vahelmine vesihernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kahesugused – ühed põitega, teised ilma. Põiteta lehed rohelised, ujupõitega lehed värvusetud, vähearenenud. Lehe tipmed ripsmelissaagjad. Õied kahvatukollased, alla 1 cm pikad, 2-6-kaupa tipmises õisikus. Kannus alumise huule pikkune ja selle vastu surutud. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Seisvates vetes, turbaaukudes, soodes. Hajusalt. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 10 | Lehed sulgjalt jagunenud | 11 |
| 10 | Lehed sõrmjalt jagunenud | 12 |
| 11 | Sulglehekesed alla 5 mm laiad, terve servaga. Õied pole sarikõisikus | |
| Hottonia palustris L. - harilik vesisulg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kamjalt sulgjagused, veesisesed, tihedalt varrel ja varreharudel. Veest ulatub välja õisikuvarb hõreda kobarõisikuga. Õied valged või veidi roosakad, kollase neeluga, varrel männastena. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mudase või turbase põhjaga veekogudes. Hajusalt Eesti mandriosas, saartel väga haruldane. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 11 | Sulglehekesed üle 5 mm laiad, serv hambuline. Õied sarikõisikus | |
| Berula erecta (Huds.) Coville - oja-haneputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars ruljas, peenesooneline. Paaritusulgjad liitlehed. Sulglehekesed piklikmunajad, hõredalt saagja servaga. Õied valged, sarikõisikus. Sarikakiiri 10-20, ebavõrdse pikkusega. Katis ja osakatis paljulehelised. Kõrgus 25-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Jõgede, kraavide kaldavees, eriti allikavees. Paiguti, tavalisem Saaremaal ja Järvamaal. Õitseb juulist augustini. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 12 | Lehtede hõlmad ühel tasapinnal, jäigad, 1-2 cm pikad, veest välja võetult ei meenuta pintslit | |
| Ranunculus circinatus Sibth. - sõõr-särjesilm | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehtede väline piirjoon ümar või poolümar. Lehtede hõlmad ühel tasapinnal ning enam-vähem jäigad. Ujulehti pole. Pikkus 50-150(200) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Hajusalt. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 12 | Lehtede hõlmad pole ühel tasapinnal, lõdvad, 2-5 cm pikad, veest väljs võttes pintsli moodi | 13 |
| 13 | Ujulehed alati puuduvad. Kroonlehed 3-5,5 mm pikad, õitseajal üksteist ei kata. Nektaariumid poolkuujad | |
| Ranunculus trichophyllus Chaix - jõgi-särjesilm | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim tumeroheline, eriti ülemises osas karvane. Lehed veesisesed, rootsutud, lehtede väline piirjoon pole ümar. Lehetupp suur, karvane. Kroonlehed valged, kuni 5 mm pikad, õitseajal üksteist ei kata. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Voolavates või seisvates vetes. Hajusalt. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 13 | Ujulehed vahel olemas. Kroonlehed 5-15 (21) mm pikad, õitseajal üksteist katvate servadega. Nektaariumid ümarad või pirnjad | 14 |
| 14 | Viljaraag üle 50 mm pikk, sageli pikem kui kõrvaloleva ujulehe roots. Nektaariumid pirnjad | |
| Ranunculus peltatus Schrank - meri-särjesilm | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kahesugused – vee peal ümarad hõlmised ujulehed, vee all peenjagused lehed. Veesisesed lehed tugevad, jäigad, vars tugev, hele. Õied valged, kroonlehed 5-10 mm pikad, õitseajal üksteist katvate servadega. Õiepõhi karvane, viljumisel pikeneb. Tupplehtede tipud värskel taimel sinakad. Viljaraag vastasoleva ujulehe rootsust pikem. Kõrgus 0,5-2(3) m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Meres ja riimvees. Paiguti. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 14 | Viljaraag alla 50 mm pikk, harva pikem kui kõrvaloleva ujulehe roots. Nektaariumid ümarad | |
| Ranunculus aquatilis L. - tume särjesilm | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kahesugused. Ujulehed kuni aluseni 3-5-jagused, veesisesed lehed tumerohelised, peaaegu rootsutud, tupega. Tupplehtede tipud pole kunagi sinised. Viljaraag vastasoleva ujulehe rootsust lühem. Kõrgus 10-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Järvedes, tiikides, soolompides, aeglaselt voolavates vetes. Paiguti, Lääne-Eestis sagedam. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 15 | Taimed ilma õiteta, paljunevad eostega (sõnajalad) | 16 |
| 15 | Taimed õitega, paljunevad seemnetega | 38 |
| 16 | Lehed ühelisulgjad | 17 |
| 16 | Lehed 2-4 sulgjad | 20 |
| 17 | Taim rohelise varrega, millel on üks leht ja tipus tähakujuline eoseid kandev osa | |
| Botrychium lunaria (L.) Sw. - kuu-võtmehein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehetaoline osa peaaegu rootsutu, sulgjalt lõhestunud, sulghõlmad poolkuujad või talbjad, rasvaselt läikivad. Eospesadega varreline osa leheosast tunduvalt pikem. Kõrgus 10-25 cm. Levik ja ökoloogia: Kuivadel kasvukohtadel niitudel. Hõredates metsades, liivikuil. Hajusalt. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulist augustini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Märkused: Võtmeheintest kõige sagedam. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 17 | Taimed rohelise varreta, kõik lehed juurmised, eosed lehtede alakülgedel | 18 |
| 18 | Lehed enamasti alla 1,5 cm laiad, liitlehed, ümarate lehekestega. Eoslad lineaalsed | |
| Asplenium trichomanes L. - pruun raunjalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lihtsulgjad, pisut jäigad, pikad ja kitsad, sulglehekesed ümarad või munajad. Leheroots kuni tipuni tumepruun, läikiv. Kõrgus 10-30 cm. Levik ja ökoloogia: Paepragudes. Harva, peamiselt Lääne-Eesti saartel ja mandri loodeosas. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juunist septembrini. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualtid. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 18 | Lehed üle 1,5 cm laiad, sügavalt sisselõikunud-hõlmised, aga mitte liitlehed. Eoslad ümarad | 19 |
| 19 | Lehehõlmade servad terved. Eoslad paljad | |
| Polypodium vulgare L. - kivi-imar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Sulgjagused lihtlehed nahkjad, ühekaupa. Leheroots labast lühem. Lehehõlmad vahelduvalt, harva vastakuti, eospesad lehe alaküljel. Kõrgus 10-30 cm Levik ja ökoloogia: Rändrahnudel, kiviaedadel. Hajusalt, sagedam Põhja- ja Lääne-Eestis. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab aprillist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 19 | Lehehõlmade servad hambulised. Eoslad vähemalt noorelt kaetud membraaniga (indusium) | |
| Polystichum lonchitis (L.) Roth - odajas astelsõnajalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lihtsulgjad, jäigad, talvehaljad, sõkalsoomustega. Sulglehekesi mitukümmend kummalgi küljel, ogaliselt saagja servaga. Kõrgus 30-50 cm. Levik ja ökoloogia: Kiviaedadel või kivistel kohtadel. Väga haruldane. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulist septembrini. Looduskaitseline seisund: LK I kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – äärmielt ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 20 | Taim rohelise varrega, millel on 1-3 lehte ja tipus tähakujuline eoseid kandev osa | 21 |
| 20 | Taimed teistsugused, ilma varreta, kõik lehed juurmised | 23 |
| 21 | Lehehõlmad laiusest pikemad, lantsetjad kuni piklikud | |
| Botrychium matricariifolium (A. Braun ex Döll) W.D.J. Koch - haruline võtmehein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehetaoline osa üldkujult munajas, rootsutu, hõlmad sulgjalt lõhestunud. Eospesadega varreline osa lehest pikem. Kõrgus 10-18 cm. Levik ja ökoloogia: Kuivadel kasvukohtadel niitudel, hõredates metsades, liivikuil. Väga haruldane. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juunist juulini. Looduskaitseline seisund: LK I kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 21 | Lehehõlmad lai-kolmnurksed, pikkusest laiemad | 22 |
| 22 | Lehed õhukesed, rootsutud, 3- kuni 4-li sulgjad, lehehõlmad teravad | |
| Botrychium virginianum (L.) Sw. - virgiinia võtmehein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehetaoline osa peaaegu rootsuta, algab taime keskosast, lai-kolmnurkne, kaheli- või kolmelisulgjalt jagunenud. Eoseid kandev osa lehest palju väiksem. Kõrgus 20-40 cm. Levik ja ökoloogia: Metsades ja võsastikes. Haruldane. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulist augustini Looduskaitseline seisund: LK I kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – äärmiselt ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 22 | Lehed veidi lihakad, rootsuga, 2- kuni 3-li sulgjad, lehehõlmad tömbid | |
| Botrychium multifidum (S.G. Gmel.) Rupr. - kummeli-võtmehein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehetaoline osa rootsuga, algab taime alumisest osast, lai-kolmnurkne, kaheli- või kolmelisulgjas. Eoseid kandev osa umbes lehe pikkune. Kõrgus 10-25 cm. Levik ja ökoloogia: Kuivad kasvukohad niitudel, nõmmedel, hõredates metsades. Üsna harva, peamiselt Ida-Eestis. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 23 | Leherootsud vähemalt 50 cm pikad. Taim vahel ligi 2 m kõrge | |
| Pteridium aquilinum (L.) Kuhn - kilpjalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kasvavad ühekaupa. Lehelaba kolmnurkne, kaheli- või kolmelisulgjas, hoiab rõhtsalt. Leheroots pikk, kollakas, renjas. Kõrgus 50-120 (180) cm Levik ja ökoloogia: Kuivades metsades, metsaservadel, võsastikes, raiesmikel, teede ääres. Sage. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 23 | Leherootsud alla 50 cm pikad. Taim alati lühem kui 2 m | 24 |
| 24 | Lehekeste servad terved | 25 |
| 24 | Lehekeste servad hambulised või hõlmised | 26 |
| 25 | Kõik lehed ühesugused, eoslatega, kasvavad kimbuna | |
| Thelypteris palustris Schott - harilik soosõnajalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehelaba üldkujult süstjas, lihtsulgjas, õrn, hel eroheline. Leheroots sõkalsoomusteta. Kõrgus 20-50 cm. Levik ja ökoloogia: Soodes, lodudes, lodumetsades, soiste järvede kallastel. Tavaline. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseod kannab juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 25 | Lehed kahesugused: fertiilsed (eoseid kandvad) lehed väiksemad, vähem lõhestunud, pikema rootsuga kui steriilsed lehed, kasvavad lehtrina | |
| Matteuccia struthiopteris (L.) Tod. - harilik laanesõnajalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lihtsulgjad, suured, kasvavad ilusate lehtritena. Lehtri keskel on väiksemad lehed, mis kannavad eoseid (suurte lehtede alakülgedel eoseid pole). Suurte lehtede sulgõhised lehekesed muutuvad lehe allosas järjest väiksemaks ja heledamaks, peaaegu valgeks. Leheroots lühike. Levik ja ökoloogia: Varjukates metsades, jõgede ja ojade kallastel varjus. Kasvatakse ka ilutaimena surnuaedades, parkides, aedades. Hajusalt, saartel haruldane. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 26 | Kõige alumine sulglehekeste paar hoiab alaspidi | |
| Phegopteris connectilis (Michx.) Watt - harilik metssõnajalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehelaba üldkujult kolmnurkne, pikalt teritunud tipuga, lihtsulgjas, tuhmroheline. Sulglehekesed süstjad, kõige alumine paar hoidub alaspidi. Kõrgus 20-50 cm. Levik ja ökoloogia: Varjukates niisketes metsades. Hajusalt. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 26 | Kõige alumised sulglehekesed ei hoia alaspidi | 27 |
| 27 | Lehelaba alla 25 cm pikk | 28 |
| 27 | Lehelaba üle 25 cm pikk | 31 |
| 28 | Lehelaba üldkujult süstjas, kõige laiem koht keskel | |
| Cystopteris fragilis (L.) Bernh. - habras põisjalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Mitmelisulgjas lehelaba väga õrn, üldkujult süstjas. Leheroots väga peenike, habras, labast lühem. Kõrgus 10-30 cm. Levik ja ökoloogia: Paepragudes ja kivimüüridel. Paiguti, sagedam Lääne-Eestis. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 28 | Lehelaba üldkujult munajas-kolmnurkne, kõige laiem koht alusel | 29 |
| 29 | Lehed igihaljad. Eoslad lineaalsed | |
| Asplenium ruta-muraria L. - müür-raunjalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kahelisulgjad, üldkujult kolmnurksed, viimase järgu sulglehekesed rombjad, kiilja alusega. Leheroots labast pikem, alumises osas tumepruun, ülaosas roheline. Kõrgus 5-15 cm. Levik ja ökoloogia: Paepragudes ,a –müüridel. Harva, peamiselt Lääne-Eestis. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juunist septembrini. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualtid. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 29 | Lehed pole igihaljad. Eoslad ümarad | 30 |
| 30 | Lehed paljad, näärmekarvadeta, ererohelised, õrnad | |
| Gymnocarpium dryopteris (L.) Newman - harilik kolmissõnajalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed õrnad, pehmed. Lehelaba võrdkülgse kolmnurga kujuline, mitmeli sulgjas. Leheroots peenike, mustjas, lehelabast pikem. Kõrgus 10-30 cm. Levik ja ökoloogia: Varjukates metsades. Tavaline. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 30 | Lehed väikeste näärmekarvadega vähemalt roodudel (luup!), tumerohelised | |
| Gymnocarpium robertianum (Hoffm.) Newman - paas-kolmissõnajalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed pisut jäigad, tumerohelised, näärmekarvadega. Lehelaba võrdhaarse kolmnurga kujuline, kolmelisulgjas. Leheroots labast pikem, kollane, alusel tumepruun. Kõrgus 10-30 cm. Levik ja ökoloogia: Paelõhedes ja rusukalletel. Paiguti, peamiselt Lääne- ja Loode-Eestis. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ????. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 31 | Sulglehekesed sirpjad. Eoslate kattemembraan (indusium) kinnitub keskelt | 32 |
| 31 | Sulglehekesed pole sirpjad. Kattemembraan ei kinnitu keskelt | 33 |
| 32 | Lehed jäigad, talvehaljad. Sulglehekesed pealt paljad | |
| Polystichum aculeatum (L.) Roth - ogane astelsõnajalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kahelisulgjad, jäigavõitu, pealt paljad, sulglehekesed odaja tipuga. Kõrgus 30-70 cm. Levik ja ökoloogia: Lehtmetsades. Väga haruldane. Eesti ja võimalusel üldine levik. Sagedus Eestis. Tüüpiline kasvu Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: LK I kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – äärmiselt ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 32 | Lehed pehmed, suvehaljad. Sulglehekesed pealt hõredalt karvased | |
| Polystichum braunii (Spenn.) Fée - Brauni astelsõnajalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kahelisulgjad, pehmed, süstja laba ja sellest 6 korda lühema rootsuga. Sulglehekesi palju, hõredalt karvased, saagja servaga. Kõrgus kuni 1 m. Levik ja ökoloogia: Metsastel nõlvadel. Väga haruldane. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 33 | Eoslad laiusest pikemad | |
| Athyrium filix-femina (L.) Roth - harilik naistesõnajalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed üldkujult süstjad, suhteliselt õrnad, ebakorrapärase lehtrina, sageli heledamad rohelised. Lehelaba kahelisulgjas, lehe serv saagjas või lõhine. Leheroots lühike, alusel laienenud, kaetud pruunide sõkalsoomustega. Kõrgus 40-100 cm. Levik ja ökoloogia: Metsades ja võsastikes. Sage. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 33 | Eoslad ümarad | 34 |
| 34 | Lehed kahelisulgjad | 35 |
| 34 | Lehed kolmeli- kuni neljalisulgjad | 36 |
| 35 | Lehed pehmed, 20-35 paari lehekestega, leheroots palju lühem kui lehelaba | |
| Dryopteris filix-mas (L.) Schott - maarja-sõnajalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lihtsulgjad, tumerohelised, sulglõhiste saagjaservaliste lehekestega, kasvavad lehtrina. Leheroots labast palju lühem, tihedalt kaetud pruunide sõkalsoomustega. Kõrgus 50-80 cm. Levik ja ökoloogia: Niisketes metsades ja võsastikes. Tavaline. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 35 | Lehed jäigad, lehekesi 10-20 paari, leheroots labast veidi lühem | |
| Dryopteris cristata (L.) A. Gray - suga-sõnajalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed heledamad rohelised, pisut jäigad, mõnekaupa hõredas kimbus. Alumised ja keskmised sulglehekesed ühepikkused. Leheroots labast pisut lühem, sõkalsoomustega. Kõrgus 20-40 cm. Levik ja ökoloogia: Soostuvatel aladel, rabaservades. Hajusalt. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 36 | Sõkalsoomused leherootsul ühevärvilised, pruunikad. Eoslate kattemembraan näärmeteta (binokulaar!) | |
| Dryopteris carthusiana (Vill.) H.P. Fuchs - ohtene sõnajalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed mitmelisulgjad, üldkujult kolmnurksed. Esimese järgu sulglehekesed ei puutu üksteisega kokku. Teise järgu sulglehekesed ogateravate hammastega. Leheroots umbes laba pikkune, sõkalsoomused ühtlaselt helepruunid. Kõrgus 40-60 cm. Levik ja ökoloogia: Metsades ja võsastikes. Tavaline. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulis, augustis Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 36 | Sõkalsoomused leherootsul kahevärvilised, keskelt tumepruunid kuni mustad, serval helepruunid. Eoslate kattemembraan varreliste näärmetega | 37 |
| 37 | Sõkalsoomused keskelt väga tumedad. Lehed tumerohelised | |
| Dryopteris austriaca (Jacq.) Woyn. ex Schinz et Thell. - austria sõnajalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed mitmelisulgjad, üldkujult kolmnurksed. Esimese järgu sulglehekesed vaevalt üksteisega kokkupuutuvad. Sulglehekeste hõlmad veidi alla käändunud. Esimese järgu sulglehekeste kõige alumise paari alumine sulgleheke moodustab esimese järgu sulglehekese pikkusest 1/3. Lehed püsivad talveni. Leheroots labast poole lühem, sõkalsoomused selgepiirilise tumeda keskosaga. Kõrgus 40-100 cm. Levik ja ökoloogia: Varjukates metsades. Harva. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 37 | Sõkalsoomused keskelt keskmiselt pruunid. Lehed helerohelised | |
| Dryopteris expansa (C. Presl) Fraser-Jenk. & Jermy - laiuv sõnajalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed tugevalt allapoole kaarduvad, lehterja kimbuna. Esimese järgu sulglehekesed puutuvad üksteisega kokku, kõige alumise paari kõige alumine sulgleheke pikk, moodustab esimese järgu sulglehekese pikkusest umbes poole. Sõkalsoomuseid vähe, hajusa tumepruuni keskosa ja heledama servaga. Kõrgus 60-100 cm. Levik ja ökoloogia: Varjukates metsades. Hajusalt. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 38 | Õied kroonlehtedeta | 39 |
| 38 | Õied kroonlehtedega | 46 |
| 39 | Lehed lehviku moodi, sõrmjalt jagunenud | |
| Aphanes arvensis L. - harilik põldkortsleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed puuduvad, varrelehed 0,5-1,5 cm pikad sügavalt kolmehõlmalised lihtlehed. Õied kollakasrohelised, väga väikesed (õiekroon puudub), koondunud rohkeõielisse õisikusse. Viljad kuivad. Kõrgus 2-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Saaremaal umbrohuna põldudel. Väga harva. Õitseb maist septembrini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 39 | Lehed sulgjalt jagunenud | 40 |
| 40 | Lehed lihtsulgjad | 41 |
| 40 | Lehed 2-4-li sulgjad | 43 |
| 41 | Õied kobaratena | |
| Lepidium ruderale L. - haisev kress | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars rikkalikult harunev. Lehed tumerohelised, sulgjagused. Õied väikesed, rohelised, kroonlehed puuduvad. Viljaraod sirged, kõdrake ovaalne, tipul pügaldunud, kitsa tiivaga. Kogu taim vastiku haisuga. Kõrgus 8-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Raudteejaamades, sadamates, prahipaikades, asulates, teede ääres, tänavasillutise pragudes. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 41 | Õied nuttidena | 42 |
| 42 | Lehekese ühel serval vähemalt 12 hammast, lehekesed elliptilised, 2,5-6 cm pikad. Õied tumepunased. Niiskete kohtade taimed | |
| Sanguisorba officinalis L. - ürt-punanupp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed paaritusulgjad, lehekesed piklikud, koos rootsuga 2,5-6 cm pikad. Õied tumepunased, kahesugulised, tipmistes nuttides. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, põõsastikes, metsa- ja sooservadel. Paiguti, peamiselt Loode-Eestis. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 42 | Lehekese ühes servas vähem kui 12 hammast, lehekesed ümarad, 1-1,5 cm pikad. Õied rohekad. Kuivade kohtade taimed | |
| Sanguisorba minor Scop. - harilik mustnupp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed paaritusulgjad, lehekesed munajad kuni ümarad, koos rootsuga 1-1,5 cm pikad. Õied rohekad, enamasti ühesugulised, tipmistes kerajates, viljunult elliptilistes nuttides. Kõrgus 30-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, tee- ja põlluservades, jäätmaadel. Haruldane. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 43 | Lehekesed äraspidimunajad või ümarad. Õied 8-15 mm läbimõõdus. Tolmukaniit lapik, ülaosas sama lai kui tolmukapea | |
| Thalictrum aquilegiifolium L. - kurekell-ängelhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Paaritusulgjad liitlehed, lehekesed äraspidimunajad või ümarad, täkilise servaga, 5-40 mm laiad. Abilehed peened, kilejad. Tolmukad lillad, tolmukaniidid ülaosas laienenud, õiekattelehed varisevad varakult. Kõrgus 40-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Segametsades, metsaservades, puisniitudel. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 43 | Lehekesed lantsetjad või lineaalsed. Õied 3-5 mm läbimõõdus. Tolmukaniit peenike | 44 |
| 44 | Lehekesed lineaalsed, 10-20 korda laiusest pikemad. Õisik lineaalne, 2-3 cm lai. Tupplehed roosad | |
| Thalictrum simplex L. - liht-ängelhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kahelisulgjad, lehekesed 5-15 mm laiad. Tolmukad sinakad, rippuvad, terava tipuga. Õiekattelehed rohekaspunased, varisevad varakult. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, puisniitudel, metsaservadel. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 44 | Lehekesed ovaalsed kuni lantsetjad, suuremad 2-4 korda laiusest pikemad. Õisik kännasjas, (3)5-20 cm lai. Tupplehed kollakad | 45 |
| 45 | Maa-aluste võsunditega. Lehed tuhmid. Alumiste lehtede lehekesed lantsetjad, kuni 4 mm laiad | |
| Thalictrum flavum L. - kollane ängelhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kaheli- või kolmelisulgjad, lehekesed 20-35 mm laiad. Tolmukad kollased, püstised, tolmukapea tömp. Õiekattelehed kollased, varisevad varakult. Kõrgus 40-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, luhaniitudel, võsastikes. Sage. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 45 | Võsundid puuduvad. Lehed läikivad. Alumiste lehtede lehekesed lantsetjad, alla 4 mm laiad | |
| Thalictrum lucidum L. - ahtalehine ängelhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kaheli- kuni kolmelisulgjad, lehekesed süstjad kuni lineaalsed, terveservalised, 1-10 mm laiad, pealt läikivad. Abilehed puuduvad. Tolmukad kollased, õiekattelehed varisevad varakult. Kõrgus 40-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, metsaservadel, võsastikes. Harva. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 46 | Õied üldkatise lehtedega ümbritsetud korvõisikutes | 47 |
| 46 | Õied pole korvõisikutes või on korvikutes, mida ei ümbritse üldkatise lehed | 79 |
| 47 | Putkõied (torujad õied) puuduvad, olemas ainult keelõied (ühekülgse krooniga õied) | 48 |
| 47 | Putkõied olemas, keelõied on ainult korvõisiku servades või puuduvad | 59 |
| 48 | Õied sinised | |
| Cichorium intybus L. - harilik sigur | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed ebakorrapäraselt sulghõlmised, pooleldi varreümbrised, karedalt lühikarvased. Õied sinised, õisikud 3-4(5) cm läbimõõdus, rühmadena varrel. Kõrgus 40-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teede servadel, jäätmaadel, elamute ümbruses, kasvatatakse aedades. Hajusalt. Õitseb juulist septembrini. Märkused: Juurikaid kasutatakse sigurikohvi tegemiseks. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 48 | Õied kollased | 49 |
| 49 | Õitsvad varred lehtedeta (kõik lehed juurmise kodarikuna) | 50 |
| 49 | Õitsvad varred lehistunud | 53 |
| 50 | Õisikud üksikult. Varred ei harune | 51 |
| 50 | Õisikud pole üksikult. Varred harunevad | 52 |
| 51 | Õitsvad varred karvased kuni peaaegu paljad, pole siledad ega õõnsad. Pappuse karvad sulgjad (vaadake keskmisi vilju!) | |
| Leontodon hispidus L. - kare seanupp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise kodarikuna, enamasti lõhestumata, hambulise servaga, karvased või paljad. Varred enamasti 1 või 2 õisikuga, karvased või paljad, harva väikeste kõrglehtedega. Õied kollased keelõied. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel puisniitudel, niitudel, loodudel, metsaservadel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 51 | Õitsvad varred paljad, siledad, õõnsad. Pappuse karvad ei harune (luup!) | |
| Taraxacum officinale Weber in Wiggers s.l. - harilik võilill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed piimmahlaga. Lehed juurmise kodarikuna, lõhestunud, hambulised, paljad. Õisikuvarb paljas. Õied kollased, korvõisikus, õisikud ühekaupa. Seemnised ruljad, lendkarvadega. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teeservades, jäätmaadel, umbrohuna. Õitseb maist juunini. Tavaline. Märkused: Väga keerulise süstemaatikaga rühm, mida võib käsitleda ühe kollektiivliigina nagu siin määrajas. Spetsialistid eristavad Eestis üle 150 võililleliigi. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 52 | Õisikupõhi karvane. Lehed veidi jagunenud, karvased | |
| Hypochaeris radicata L. - püsik-põrsashein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise kodarikuna, sulghõlmised, kuni 10 cm pikad ja 2 cm laiad. Varred paljad, väikeste naaskeljate kõrglehtedega. Õied kollased keelõied, õisikud kuni 3 cm läbimõõdus, 2-3- kaupa. Seemned lendkarvadega. Kõrgus 25-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades männikutes, nõlvadel, enamasti liivasel pinnasel. Lõuna-Eestis, paiguti. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 52 | Õisikupõhi paljas. Lehed sügavalt suljagused, paljad | |
| Leontodon autumnalis L. - sügisene seanupp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise kodarikuna, sügavalt sulgjagused, paljad. Varred 2-7 õisikuga, paljad, ülemises osas väheste kõrglehtedega. Õied kollased. Kõrgus 10-30(40) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, mererannas, jäätmaadel. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 53 | Viljad ilma pappuseta (tehke õisik lahti ja vaadake luubiga õisikupõhja) | |
| Lapsana communis L. - harilik linnukapsas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed rootsulised, kanneljad, varrelehed süstjad, lõhestumata, rootsutud. Õied kollased, õisikud 0,7-1,2 cm läbimõõdus, kännasjas liitõisikus. Seemned lendkarvadeta. Kõrgus 25-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Varjukates metsades, parkides, raiesmikel, prahipaikadel. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 53 | Viljad pappuse karvadega | 54 |
| 54 | Õisikus ainult 5 õit. Viljad pika nokaga | |
| Mycelis muralis (L.) Dumort. - harilik jänesesalat | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kanneljad, paljad, sageli punakad, vart ümbritsevate kõrvakestega. Õisikud enamasti viieõielised, helekollased, hõredas laiuvas liitõisikus. Kõrgus 20-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Varjukates metsades, parkides, raiesmikel, prahipaikadel. Tavaline. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 54 | Õisikus rohkem kui 5 õit. Vili nokata | 55 |
| 55 | Õisiku üldkatis poolkerajas. Lehed pole servas ogalised. Viljad silinderjad | 56 |
| 55 | Õisiku üldkatis laiusest pikem. Leheservad ogalised. Vili lame | 57 |
| 56 | Ülemised varrelehed pole lineaalsed, serv on lame. Viljad helepruunid, 13-20 roidega (luup!) | |
| Crepis biennis L. - kaheaastane koeratubakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars lehistunud, lehed sulghõlmised või –jagused, varrelehed veidi varreümbrised. Õied kollased, õisikud 2,5-3 cm läbimõõdus, hõredas liitõisikus. Seemned kollased, valgete lendkarvadega. Kõrgus 40-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Lubjalembene, metsa- ja teeservades, põllupeenardel, raiesmikel. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 56 | Ülemised varrelehed kitsaslineaalsed, tagasikäändunud servaga. Vili tumepruun, 10 roidega | |
| Crepis tectorum L. - liiv-koeratubakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed vastu maad surutud, sopilishambulised, aluse suunas ahenevad. Õied helekollased, õisikud 1-1,5 cm läbimõõdus. Seemned valgete lendkarvadega. Kõrgus 10-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Liivikutel, liivastel põldudel, loodudel, teeservades, kuivadel nõlvadel. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 57 | Õisikuraod ja üldkatise lehed kollaste näärmekarvadega (luup!) | |
| Sonchus arvensis L. - põld-piimohakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed südaja alusega, jäigad, pealt läikivad, ebaühtlaselt hambulised. Õied erekollased, õisikud 3-6 cm läbimõõdus, hõredas liitõisikus. Kõrgus 50-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rannaniitudel, põllu- ja teeäärtel, kraavikaldail, ka umbrohuna. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 57 | Õisikuraod ja üldkatise lehed ilma kollaste näärmekarvadeta | 58 |
| 58 | Lehed tuhmid, leheservad ogadeta või veidi ogalised, ümbritsevad vart kahe kõrvataolise terava hõlmaga. Vili ristkortsuline (luup!) | |
| Sonchus oleraceus L. - harilik piimohakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sulgjagused või –lõhised, väikeste teravate ogadega, suure kolmnurkse tipmise hõlmaga, alusel nooljad. Õied helekollased, õisikud 2-2,5 cm läbimõõdus. Kõrgus 20-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Tee- ja põlluservadel, prahipaikades, umbrohuna. Tavaline. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 58 | Lehed veidi läikivad, suurte pehmelt torkavate hammastega, ümbritsevad vart suurte ümarate kõrvakestega. Vili sile | |
| Sonchus asper (L.) Hill - kare piimohakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lõhestumata, paljad, suurte pehmelt torkavate hammastega, alusel suurte ümarate kõrvakestega, pealt läikivad, jäigad. Õid tumekollased, õisikute läbimõõt kuni 2,5 cm. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Prahipaikadel, mererannal, umbrohuna aedades ja põldudel. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 59 | Kõik õied õisikus sinised, roosad või lillad | 60 |
| 59 | Vähemalt osa õisi kollased või valged | 63 |
| 60 | Lehed hõõrudes tugeva lõhnaga. Keelõied olemas, õisikud koondunud vihmavarjutaoliseks kännasõisikuks | |
| Achillea millefolium L. - harilik raudrohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kaheli- või kolmelisulgjagused, üldkujult süstjad, hõlmad kitsad. Keelõied valged, harva roosad. Õisikud liitõisikutena. Kõrgus 20-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, karjamaadel, teeservades, murudes. Sage. Õitseb juulist oktoobrini. Märkused: Ravimtaim. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 60 | Lehed enam-vähem lõhnatud. Keelõied puuduvad, õisikud pole vihmavarjutaolises kännasõisikus | 61 |
| 61 | Õied sinised. Üheaastane | |
| Centaurea cyanus L. - rukkilill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsüstjad, alumised sageli sulgjad, pehmekarvased või paljad. Õisikud siniste (harva punakate või valgete) õitega, pikavarrelised, 2,5-3,5 cm läbimõõdus. Kõrgus 20-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Põlluumbrohi, aedades ilutaimena. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Märkused: Kultuuris erivärviliste õitega sordid. Eesti rahvuslill. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 61 | Õied roosad kuni lillad. Mitmeaastased | 62 |
| 62 | Üldkatise lehed terved | |
| Serratula tinctoria L. - värvi-paskhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed paljad, peensaagja servaga, alt pisut heledamad, sulglõhised kuni sulgjagused. Kõik õied putkjad, violetsed. Õisikud varte ja varreharude tippudes suhteliselt tihedate liitõisikutena. Kõrgus 20-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, puisniitudel, võsastikes. Harva. Õitseb juulist septembrini. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 62 | Üldkatise lehed tumedanarmalise äärisega | |
| Centaurea scabiosa L. - põldjumikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sulgjalt lõhestunud, 4-10 cm laiad ja koos rootsuga kuni 25 cm pikad, lehehõlmad pikliksüstjad. Juur tugev, peaaegu puitunud. Õied lillakaspunased. Õisikute läbimõõt 3,5-5,5 cm, hõredas liitõisikus. Kõrgus 60-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel valgusrikastel kasvukohtadel. Tavaline. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 63 | Keelõied puuduvad (õisikus ainult putkõied) | 64 |
| 63 | Keelõied õisikus olemas | 71 |
| 64 | Lehed kahevärvilised: pealt rohelised, alt valgeviltjad | |
| Artemisia vulgaris L. - harilik puju | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed teravate väljalõigetega, alt valgeviltjad, pealt paljad, tumerohelised. Õisikud 2,5-3 mm laiad ja 3-4 mm pikad, rohekad. Kõrgus 50-100(150) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Prahipaikadel, asulate ümbruses, mererannas, söötidel, umbrohuna. Sage. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 64 | Lehed pole kahevärvilised | 65 |
| 65 | Õisiku üldkatis silinderjas. Lehed hõõrumisel enam-vähem lõhnatud | |
| Senecio vulgaris L. - harilik ristirohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed peaaegu paljad, sopilis-sulglõhised. Õied kollased, õisikud keelõiteta. Üldkatise sisemised lehed mustatipulised. Kõrgus 15-45 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Aedades ja põldudel umbrohuna, teeservadel, prahipaikadel, mererannas. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 65 | Õisiku üldkatis poolkerajas. Lehed hõõrumisel tugeva lõhnaga | 66 |
| 66 | Varred ja lehed hallikarvased | 67 |
| 66 | Varred ja lehed pole hallikarvased | 68 |
| 67 | Õisiku üldkatis 2-3 cm läbimõõdus. Õisiku servas emasõied | |
| Artemisia absinthium L. - koirohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed hallikad, karvased. Lehed tömpide väljalõigetega, alt viltjad, pealt karvased. Õisikud 2,5-4 mm laiad. Aromaatne taim. Kõrgus 50-100(150) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Elamute ümbruses, kuival liivasel või kivisel pinnasel. Sagedamini saartel ja rannikualadel. Õitseb augustis, septembris. Märkused: Ravimtaim. Absindi komponent. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 67 | Üldkatis 3-6 cm läbimõõdus. Kõik õied kahesoolised | |
| Artemisia maritima L. - meripuju | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lõhestunud, hõlmad kuni 1,5 mm laiad, tihedalt valgeviltjad. Aromaatne taim. Õied kollased, õisikud laiusest oluliselt pikemad, püstised, 2-3 mm läbimõõdus. Kõrgus 15-45 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Savikal ja klibusel mererannal, peamiselt Lääne-Saaremaal. Harva. Õitseb augustis, septembris. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 68 | Lehehõlmad üle 3 mm laiad, hambulised. Õisikud vihmavarjutaolises kännasjas liitõisikus | |
| Tanacetum vulgare L. - harilik soolikarohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sulgjagused, lehehõlmad pikliksüstjad, sulgjagused, näärmetega. Õisikud ainult putkõitega, 7-12 mm läbimõõdus, kollased, tihedas kännasjas liitõisikus. Kõrgus 25-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rannavallidel, rähal, tee- ja põlluservadel. Tavaline. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 68 | Lehehõlmad alla 3 mm laiad. Õisikud pole kännasjas liitõisikus | 69 |
| 69 | Õisikud üle 8 mm laiad. Taim paljas | |
| Chamomilla suaveolens (Pursh) Rydb. - lõhnav kummel | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kaheli- või kolmelisulgjad, hõlmad tihedalt, kitsad. Keelõisi pole, õisikus ainult kollased putkõied. Õisikud lühikestel raagudel. Taim lõhnav. Kõrgus 10-35 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Õuedel, jalgteedel, tallatud kohtades, mererannal. Sage. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 69 | Õisikud alla 8 mm laiad. Taim karvane | 70 |
| 70 | Õisiku üldkatis paljas | |
| Artemisia campestris L. - põldpuju | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kaheli- või kolmelisulgjagused, hõlmad lineaalsed, teravatipulised. Õisikud 2-3 mm läbimõõdus, raotud, külgmistes kobarjates liitõisikutes. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivikuil, teede ääres, jäätmaadel, mererannal. Sage. Õitseb augustis, septembris. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 70 | Õisiku üldkatis karvane | |
| Artemisia rupestris L. - kaljupuju | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sulgjalt lõhised, hõlmad süstjad, lineaalsed. Õisikud 4-7 mm läbimõõdus, kerajad, longus, kitsas liitõisikus. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Loodudel, kuival rähal. Eesti lääneosas, paiguti. Õitseb augustis, septembris. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 71 | Kõik õied kollased | 72 |
| 71 | Vähemalt keelõied valged | 75 |
| 72 | Üldkatis poolkerajas, spiraalselt asetunud katiselehtedega | |
| Anthemis tinctoria L. - kollane karikakar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sügavalt kaheli-sulgjagused, pealt paljad või veidi karvased, alt tihedalt karvased. Keel- ja putkõied kuldkollased, õisikupõhi kumer. Kõrgus 20-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Põlluumbrohuna, teede ääres, prahipaikadel, jäätmaadel. Tavaline. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 72 | Üldkatis silinderjas, katise lehed kahe reana (üks kõrgem, teine palju madalam) | 73 |
| 73 | Üldkatis 13 pika ja 1-9 lühikese lehekesega | |
| Senecio jacobaea L. - voolme-ristirohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varrelehed sulgjagused, paljad, õitseajaks alumised lehed kuivanud. Keelõied kuldkollased. Üldkatise välimisi lehekesi 1-3. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Loodudel, kuivadel niitudel ja hõrendikes. Tavaline. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 73 | Üldkatis 21 pika ja 6-12 lühikese lehekesega | 74 |
| 74 | Taim kleepuv. Lühemad üldkatise lehed umbes ½ pikemate pikkusest | |
| Senecio viscosus L. - pihkane ristirohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim näärmekarvane, kleepuv, iseloomuliku nõrga lõhnaga. Lehed sulghõlmised. Keelõied silmapaistmatud, lühikese väljapoole rulluva helekollase naastuga. Välimisi üldkatise lehekesi 6-8, musta tipuga. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Tulnukas raudteedel, laoplatsidel, mererandadel. Paiguti. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 74 | Taim pole kleepuv. Väiksemad üldkatise lehed palju lühemad kui ½ pikemate pikkusest | |
| Senecio sylvaticus L. - mets-ristirohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sulglõhised, hõlmad lineaalsed, ebaühtlaselt hambulised. Taim hajusalt võrkvillane, hiljem paljas, tugevalt ebameeldiva lõhnaga. Keelõied kollased, 2-3 mm pikad, servad väljapoole rullunud. Välimisi üldkatise lehekesi 3-5, rohelise tipuga. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Liivastel aladel, männikutes, raiesmikel, sihtidel, metsapõlendikel. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 75 | Kõik õied valged | |
| Achillea millefolium L. - harilik raudrohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kaheli- või kolmelisulgjagused, üldkujult süstjad, hõlmad kitsad. Keelõied valged, harva roosad. Õisikud liitõisikutena. Kõrgus 20-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, karjamaadel, teeservades, murudes. Sage. Õitseb juulist oktoobrini. Märkused: Ravimtaim. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 75 | Servmised õied valged, keskmised kollased | 76 |
| 76 | Õisikupõhi paljas | 77 |
| 76 | Õisikupõhi vilja aluseid ümbritsevate harjastega (eemaldage kõik õied ja vaadake luubiga!) | 78 |
| 77 | Taim tugeva aromaatse lõhnaga | |
| Chamomilla recutita (L.) Rauschert - teekummel | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sulglõhised, hõlmad peenikesed. Keelõied valged, putkõied kollased. Õisikupõhi kuhikjas, seest õõnes. Õisikud pikkadel raagudel. Taimed tugeva lõhnaga. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kasvatatakse ravimtaimena, metsistunult tee- ja põlluservadel, prahipaikades. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis. Märkused: Ravimtaim. Sarnane kesalillele, mille õisikupõhi on lame ja pole õõnes. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 77 | Taim peaaegu lõhnatu | |
| Matricaria perforata Merat - harilik kesalill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Sulgjagused liitlehed, lehehõlmad niitjad, teritunud tipuga. Keelõied valged, putkõied kollased, õisikupõhi kumer või lame, pole seest õõnes. Üldkatise lehed 3-5 mm pikad ja 0,2 mm laiuse helepruuni äärisega. Kõrgus 25-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Põldudel umbrohuna, prahipaikadel, teede ääres. Sage. Õitseb juunist oktoobrini. Märkused: Meenutab teekummelit, mille õisikud on aga keskelt õõnsad ja taimed lõhnavad tugevalt. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 78 | Varred õisiku all tugevalt jämenenud. Üheaastane | |
| Anthemis arvensis L. - valge karikakar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sügavalt kahelisulgjad, hõlmad süstjad, terveservalised või hõredalt hambulised. Õisikupõhi kuhikjas, seest säsikas. Keelõied valged, putkõied kollased. Üldkatise lehekesed piklikud. Õisikud 2-3 cm läbimõõdus. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Kuivematel lubjarikastel põldudel umbrohuna, prahipaikadel. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 78 | Varred pole õisiku all jämenenud. Mitmeaastane | |
| Matricaria maritima L. - rand-kesalill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sulgjagused, lihakad, lehehõlmad niitjad, tömbid. Keelõied valged, putkõied kollased. Õisikupõhi kumer, seest säsikas. Üldkatise lehekesed 5-6 mm pikad, kuni 0,5 mm laiuse pruuni äärisega. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Mererannal, paiguti. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 79 | Õied bilateraalsümmeetrilised | 80 |
| 79 | Õied radiaalsümmeetrilised | 117 |
| 80 | Lehed sõrmjalt jagunenud | 81 |
| 80 | Lehed sulgjalt jagunenud | 83 |
| 81 | Õis pika kannusega | |
| Consolida regalis Gray - põld-varesjalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sõrmjagused või kolmetised, hõlmad niitjad. Õied sinakaslillad, ühe pika kannusega. Seemned pruunid, paljad. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Põlluumbrohi. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 81 | Õis kannuseta | 82 |
| 82 | Õietupp olemas. Vili on kaun | |
| Lupinus polyphyllus Lindl. - hulgalehine lupiin | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sõrmjad, pikarootsulised, lehekesi 7-15. Õied pikkades tipmistes rohkeõielistes õisikutes, sinised, valged või punased. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Ilutaim, paiguti metsistunud ja naturaliseerunud, eriti Lõuna-Eesti okasmetsades. Õitseb juunist augustini. Märkused: Invasiivne liik, Eestis musta raamatu kandidaat. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 82 | Õietupp puudub. Vili pole kaun (kupar) | |
| Aconitum napellus L. - sinine käoking | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sõrmjagused kuni kolmetised. Õied lillakassinised, viietised, ülemine kroonleht kiiverjalt kumer. Vars paljas. Kõrgus 50-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Ilutaim, metsistub sageli. Õitseb juulist septembrini. Märkused: Väga mürgine. |
 |
|
| 83 | Kroonlehed kokku kasvanud | 84 |
| 83 | Kroonlehed vabad | 85 |
| 84 | Õie roosad | |
| Pedicularis palustris L. - soo-kuuskjalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim punakas, harunenud varrega, vars ühtlaselt lehistunud. Lehed peensulgjate hõlmadega. Õied roosad, kuni 2 cm pikad, lehistunud õisikutes ja üksikult lehtede kaenlais. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Niisketel niitudel ja soodes. Tavaline. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 84 | Õied helekollased (ainult õie neel tavaliselt lillakasroosa) | |
| Pedicularis sceptrum-carolinum L. - kuninga-kuuskjalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim roheline, harunemata varrega. Lehed sulglõhised, laiovaalsete hõlmadega. Õied kollased, suured, üle 3 cm pikad, hõredas tipmises õisikus. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soostunud niitudel, kraavikallastel. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 85 | Õis kannuse või kotja sopistusega alusel | 86 |
| 85 | Õis kannuseta | 88 |
| 86 | Õied lühemad kui 1 cm. Üheaastane kultuurmaade taim | |
| Fumaria officinalis L. - harilik punand | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed mitmelisulgjad, hallikasrohelised. Õied kannusega, violetjasroosad. Kroon 0,7-0,9 cm pikk, huul tumedama laiguga. Õied kitsas, õisikuraost veidi pikemas kobaras. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Põldudel, aedades, prahipaikades. Tavaline. Õitseb maist oktoobrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 86 | Õied üle 1 cm pikad. Mitmeaastased metsataimed | 87 |
| 87 | Kandelehed alumiste õie alusel sügavalt lõhestunud | |
| Corydalis solida (L.) Clairv. - harilik lõokannus | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kahelikolmetised, hallikasrohelised. Vars alusel muguljalt paksenenud. Õied kannusega, kannus moodustab õie pikkusest üle poole. Kandelehed õite alusel sügavalt lõhestunud. Õied roosakasvioletsed, kroon 1,5-2 cm pikk. Kobaras 10-20 õit. Viljaraod viljade pikkused. Kõrgus 7-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lehtmetsades, võsastikes. Hajusalt. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 87 | Kandelehed terved või veidi hammastunud | |
| Corydalis intermedia (L.) Mérat - vahelmine käokannus | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kahelikolmetised, hallikasrohelised. Vars alusel muguljalt paksenenud. Õied kannusega, kannus moodustab õie pikkusest üle poole. Õied lillakasroosad, kobaras kuni 8 õit. Kroon kuni 1,5 cm pikk. Kandelehed õite alusel munajad, jagunemata. Viljaraod viljast 3 korda lühemad. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lehtmetsades, võsastikes. Haruldane. Õitseb aprillis, mais. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 88 | Lehed paaritusulgjad, tipmise lehekesega | 89 |
| 88 | Lehed paarissulgjad, tipmise lehekeseta (vahel tipus köitraag) | 99 |
| 89 | Õied kollased | 90 |
| 89 | Õied pole kollased | 93 |
| 90 | Lehekesi rohkem kui 17 | |
| Oxytropis pilosa (L.) DC - karvane lipphernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehekesi 7-14 paari, piklikud või süstjad, viltkarvased. Abilehed vabad, pole leherootsuga kokku kasvanud. Õied helekollased, piklikus või munajas kobaras, kinnituvad lehistunud vartele. Kaunad karvased. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel nõlvadel, söötidel. Harva, peamiselt Loode-Eestis. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 90 | Lehekesi vähem kui 17 | 91 |
| 91 | Tipmine leheke külgmistest oluliselt suurem. Õietupp tugevalt puhetunud | |
| Anthyllis vulneraria L. - harilik koldrohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred püstised või tõusvad, liduskarvased, paaritusulgjad liitlehed, tipmine leheke teistest suurem. Õied kollased, harvem punakad, nutitaolised õisikud tipmised või lehtede kaenaldes. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, nõlvadel, teede ääres, metsaservades. Lubjalembene. Õitseb juunis, juulis. Paiguti. Märkused: Koldrohtusid on Eestis eristatud 8 liiki, mis on omavahel suhteliselt raskesti eristatavad, neid võib käsitleda ka ühe kollektiivliigina. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 91 | Kõik lehed ühesuurused. Õietupp pole puhetunud | 92 |
| 92 | Lehekesi rohkem kui 9. Õied helekollased | |
| Astragalus glycyphyllos L. - magus hundihammas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehekesi 4-6 paari, pealt paljad, alt hõredalt karvased, 2-4 cm pikad ja 1-2 cm laiad. Õied rohekaskollased. Kaunad pisut kõverdunud, paljad, 3-4 cm pikad. Pikkus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Sega- ja lehtmetsades, puisniitudel, raiesmikel. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 92 | Lehekesi 5. Õied erekollased | |
| Lotus corniculatus L. - harilik nõiahammas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 2 paari lehekestega, taim paljas või hõredakarvane. Õied 12-14 mm pikad, kollased, peale õisemist sageli oranžid. Kaunad 15-25 mm pikad. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, puisniitudel, loodudel, teeservades. Tavaline. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 93 | Õied liitsarikas. Vili seemnis | 94 |
| 93 | Õied pole liitsarikas. Vili on kaun | 96 |
| 94 | Vili kaetud haakjate ogakestega. Üheaastane | |
| Torilis japonica (Houtt.) DC. - jaapani harjasputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kaheli- või kolmelisulgjad, karekarvased, hallikasrohelised. Vars harunev, karekarvane. Õied valged või roosad. Liitsarika kiired karvased. Katis koosneb 5 lehekesest, osakatise lehekesed püstised, karvased, rohkearvulised. Viljad haakjate ogadega. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Kuivades võsastikes, teeservadel, põllupeenardel, prahipaikades. Paiguti, peamiselt Lääne- ja Loode-Eestis. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 94 | Vili haakjate ogakesteta. Mitmeaastased | 95 |
| 95 | Kroonlehed madalalt 2-hõlmased, kapuutsi moodi. Vili seljal sile | |
| Anthriscus sylvestris (L.) Hoffm. - mets-harakputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars vaoline, allosas sageli punakas. Lehed kaheli- või kolmelisulgjad, alt hõredalt karvased, sulglehekesed lõhestunud. Õied valged. Liitsarikas 8-15 kiirega, katis puudub, osakatis koosneb 5 või 6 lehekesest. Kõrgus 40-140 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Võsastikes, puisniitudel, metsades, teeservadel, aedades. Sage. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 95 | Kroonlehed sügavalt 2-hõlmased, pole kapuutsi moodi. Vili seljal roideline | |
| Chaerophyllum temulum L. - uimastav varesputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Sulglehekesed kuni 0,5 cm laiad, sulgjalt lõhestunud, teravate tipmetega, hõredate pikkade karvadega. Õied valged. Liitsarikas 15-20 sileda kiirega. Osakatis koosneb 5-6 enam-vähem paljast lehekesest. Kõrgus 35-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Laialehiste ja segametsade servadel, teede ääres, põõsastikes. Väga haruldane (Abruka saarel). Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – äärmiselt ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 96 | Kaun seemnete vahelt sissesoondunud. Varred jäigad, 70-150 cm kõrged, paljad | |
| Galega orientalis Lam. - ida-kitsehernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred tugevad, püstised, paljad. Lehekesi palju. Õied sinakaslillad. Õisik pikk kobar, õisi 30-60. Kaunad pikalt teritunud otstega, paljad. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kasvab puhmastena. Põllukultuur, metsistub kergesti. Õitseb juunist augustini. Märkused: Invasiivne liik Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 96 | Kaun pole sissesoondunud. Varred 10-80 cm kõrged, saledad, karvased | 97 |
| 97 | Õied sinakaslillad. Kaun pole hambuline | |
| Astragalus danicus Retz. - aas-hundihammas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehekesi 6-12 paari, piklikud või piklikmunajad, lühikarvased. Õied sinised või lillakassinised, nutitaolistes kobarates. Õisikuraod lehtedest pikemad. Kaunad 7-8 mm pikad, ümarad, karvased. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Loodudel, nõlvadel, liivastel aladel. Paiguti, sagedam Loode-Eestis. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 97 | Õied roosad kuni punased. Kaun hambakestega | 98 |
| 98 | Tupe hambad 2-3 korda tupe putkest pikemad. Õied helepunased. Õisik tihe | |
| Onobrychis viciifolia Scop. - harilik esparsett | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehekesi 6-14 paari, elliptilised. Õied helepunased, tiheda kobarana. Kroon 10-12 mm pikk. Tupe hambad 2-3 korda tupe putkest pikemad. Kaun 5-8 mm pikk, serval 6-8 hambaga. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kasvatatud heintaimena, metsistub, ka tulnukana. Kuivadel nõlvadel, niitudel. Haruldane. |
 |
|
| 98 | Tupe hambad putke pikkused või veidi pikemad. Õied roosakaspunased. Õisik hõre | |
| Onobrychis arenaria (Kit.) DC. - liiv-esparsett | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehekesi 5-12 paari, pikliklineaalsed. Õied roosakaspunased, harva valkjad, hõredas kobaras. Kroon 8-10 mm pikk, tupe hambad putke pikkused või veidi pikemad. Kaun 4-6 mm pikk, serval 4-6 hambaga. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel kasvukohtadel, peamiselt Ida-Eestis. Haruldane. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 99 | Lehed maksimaalselt 6 lehekesega | 100 |
| 99 | Lehekesi rohkem kui 6 | 107 |
| 100 | Õied kollased | |
| Lathyrus pratensis L. - aas-seahernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed köitraagudega, lehekesi üks paar, äraspidimunajad. Varred väga kitsaste tiibadega. Õied kollased, kobaras. Kõrgus 25-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teeservades. Sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 100 | Õied pole kollased | 101 |
| 101 | Lehed lõpevad teravikuga | |
| Lathyrus vernus (L.) Bernh. - kevadine seahernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed püstised, köitraagudeta, varred tiivutud. Lehekesed suured, piklikmunajad, 4-8 cm pikad ja 1-4 cm laiad, pikalt teritunud tipuga. Õied algul punakaslillad, hiljem sinakad, 3-5-kaupa kobaras. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Sega- ja lehtmetsades. Tavaline. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 101 | Lehed lõpevad köitraoga (enamus) | 102 |
| 102 | Varred tiivulised | 103 |
| 102 | Varred pole tiivulised | 104 |
| 103 | Ülemised lehed ainult 2 lehekesega | |
| Lathyrus sylvestris L. - mets-seahernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars kahe laia tiivaga, lehed köitraagudega. Lehekesi üks paar, piklikud. Abilehed süstjad. Õied roosad, kobaras. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Segametsades, raiesmikel. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 103 | Ülemised lehed 2-6 lehekesega | |
| Lathyrus pisiformis L. - hernelehine seahernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred laiade tiibadega. Köitraod olemas. Lehekesed ovaalsed, tömbi tipuga. Abilehed lehekeste suurused. Õied punakad. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Loometsades, sarapikes, nõlvadel. Põhja- ja Lääne-Eestis. Harva. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 104 | Õied kuni 9 mm pikad | 105 |
| 104 | Õied alla 9 mm pikad | 106 |
| 105 | Õied pikaraolises õisikus | |
| Vicia tetrasperma (L.) Schreb. - neljaseemnene hiirehernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehekesed lineaalsed, 3-5 paari. Õied valkjad sinaka varjundiga, 5 mm pikad, üksikult, harvem 2-3-kaupa. Kaunad lineaalsed, 8-12 mm pikad, paljad, 4 seemnega. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Liivastel niitudel, männikutes, põldudel. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 105 | Õisik raotu, lehekaenlas | |
| Vicia lathyroides L. - väikeseõiene hiirehernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehekesed äraspidimunajad. Alumised lehed 1 või 2(4), ülemised 2 või 3(4) lehekeste paariga. Köitraod lihtsad. Õied kuni 10 mm pikad, punakaslillad. Kaunad püstised, seemned näsalised. Kõrgus 5-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Niitudel. Saaremaal, Ruhnul. Väga haruldane. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 106 | Lehed lineaalsed kuni kitsas-lantsetjad, paralleelsete roodudega | |
| Lathyrus palustris L. - soo-seahernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred kitsatiivulised. Köitraod olemas, lehekesed kitsad, piklikud, terava tipuga. Abilehed lehtedest väiksemad. Õied sinakaslillad. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, niisketel niitudel, rannaniitudel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 106 | Lehed lai-elliptilised, sulgroodsed | |
| Lathyrus japonicus Willd. subsp. maritimus (L.) P.W.Ball - rand-seahernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred lamavad, tiivutud. Taimed köitraagudega, lehekesi 3-5 paari, elliptilised. Abilehed munajad. Õied roosad, 4-7-kaupa. Pikkus 25-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivastel mererandadel. Paiguti. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohulähedane. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 107 | Lehed tipus lühikese teravikuga | |
| Lathyrus niger (L.) Bernh. - must seahernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed köitraagudeta, varred tiivutud. Lehekesed 5-12 mm laiad, ümardunud tipuga, kuivanult mustad. Õied lillakad, 3-10-kaupa kobaras. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, puisniitudel Saare- ja Muhumaal. Paiguti. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 107 | Lehed (vähemalt osa) tipus köitraoga | 108 |
| 108 | Õied raotud, lehekaenaldes | 109 |
| 108 | Õied pikaraolises õisikus | 111 |
| 109 | Õietupe suu viltune või tupe hambad ebavõrdse pikkusega, alumine hammas palju pikem kui ülemised | |
| Vicia sepium L. - aed-hiirehernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehekesed piklikmunajad, tipul ümarad või pisut sämpunud, kõige laiem koht alusel. Õied helelillad, 3-5-kaupa lehekaenaldes. Kaunad valminult mustad, läikivad, rippuvad. Kõrgus 30-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Segametsades, põlluservades, võsastikes. Tavaline. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 109 | Tupe suu pole viltune, tupe hambad ühepikkused | 110 |
| 110 | Tupp 5-8 mm pikk. Seemned näsalised | |
| Vicia lathyroides L. - väikeseõiene hiirehernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehekesed äraspidimunajad. Alumised lehed 1 või 2(4), ülemised 2 või 3(4) lehekeste paariga. Köitraod lihtsad. Õied kuni 10 mm pikad, punakaslillad. Kaunad püstised, seemned näsalised. Kõrgus 5-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Niitudel. Saaremaal, Ruhnul. Väga haruldane. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu altid. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 110 | Tupp 10-30 mm pikk. Seemned siledad | |
| Vicia angustifolia L. - ahtalehine hiirehernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehekesed kitsad, lineaalsed, köitraod harunenud. Õied lillakaspunased, 15-16 mm pikad. Õisikuraod lühikesed, õied lehekaenaldes, üksikult või kahekaupa. Kaunad valminult mustad, varrest eemale hoiduvad. Kõrgus 15-45 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Põldudel, teeservadel, põllupeenardel. Hajusalt. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 111 | Tupe hambad ühepikkused, kõik putkeosa pikkused või pikemad. Kaun karvane | |
| Vicia hirsuta (L.) Gray - karvane hiirehernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lihtsa või harunenud köitraoga, 4-8 paari lineaalsete lehekestega. Lehekesed 2-4 mm laiad. Õied valkjad, sinaka varjundiga, 3-5 mm pikad. Kaunad rombjad, karvased, 6-10 mm pikad, kahe seemnega. Kõrgus 20-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Liivastes männikutes, raiesmikel, põldudel. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 111 | Tupe hambad ebavõrdsed, vähemalt ülemised putkeosast lühemad. Kaun paljas | 112 |
| 112 | Õis valge, lillade roodudega, 12-20 mm pikk. Abilehed hambulised | |
| Vicia sylvatica L. - mets-hiirehernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim õrn, paljas, vars harunev. Lehed pehmed, lehekesi 6-10 paari, ovaalsed, asetsevad vahelduvalt. Õied valged, lillade roodudega. Õisik lehtedest pikem. Pikkus kuni 200 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Segametsades, sihtidel, põõsastikes. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 112 | Õis roosa kuni sinine. Abilehed terved | 113 |
| 113 | Õied 4-9 mm pikad. Õisikus kuni 8 õit | |
| Vicia tetrasperma (L.) Schreb. - neljaseemnene hiirehernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehekesed lineaalsed, 3-5 paari. Õied valkjad sinaka varjundiga, 5 mm pikad, üksikult, harvem 2-3-kaupa. Kaunad lineaalsed, 8-12 mm pikad, paljad, 4 seemnega. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Liivastel niitudel, männikutes, põldudel. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 113 | Õied üle 9 mm pikad. Õisikus tavaliselt üle 8 õie | 114 |
| 114 | Õietupp alusel tugeva kühmuga. Purje (ülemine kroonleht) ülaosa poole alaosa pikkune | |
| Vicia villosa Roth - põld-hiirehernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed pikkade pehmete karvadega, lehekesi 5-8 paari, lineaalsed või süstjad. Õied sinakaslillad, 15-30-kaupa tihedas kobaras. Õisikud lehtede pikkused või veidi pikemad. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kaduv umbrohi põldudel, teeservades. Harva. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 114 | Õietupp kühmuta või väikese kühmuga. Purje (ülemine kroonleht) ülaosa alaosaga ühepikkune või pikem | 115 |
| 115 | Kaun 6-8 mm lai, 1-3 seemnega. Õietupe alumised hambad putkeosast oluliselt lühemad | |
| Vicia cassubica L. - püstine hiirehernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred püstised, köitraod nõrgalt arenenud. Lehekesi 8-12 paari, elliptilised, liibuvate karvadega, asetsevad tihedalt. Õied lillad, 10 mm pikad, 8-15-kaupa kobaras. Õisikuraod lehtedest pisut lühemad. Kaunad peaaegu rombjad, tavaliselt 2 seemnega. Kõrgus 30-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lääne-Eesti kuivades männikutes, raiesmikel, nõlvadel. Paiguti. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 115 | Kaun 4-6 mm lai, 4-8 seemnega. Õietupe alumised hambad enam-vähem putkeosa pikkused | 116 |
| 116 | Kroon 8-12 (13) mm. Purje ülemine osa sama pikk kui alumine osa | |
| Vicia cracca L. - harilik hiirehernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred ronivad, köitraod hästi arenenud. Sulglehekesed lineaalsüstjad, lühikeste liibuvate karvadega, 16-20 mm pikad. Õied sinakaslillad, 20-50-kaupa kobaras. Õisikud lehtede pikkused või veidi pikemad. Püri 8-10 mm pikk. Kaun järsult ahenev. Kõrgus 20-120 cm
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, niitudel, raiesmikel, teeservadel, söötidel. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 116 | Kroon (10)12-18 mm. Purje ülemine osa pikem kui alumine | |
| Vicia tenuifolia Roth - peenelehine hiirehernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lühikeste lidus karvadega, lehekesed lineaalsüstjad. Õisikud lehtedest kaks korda pikemad, hõredad, õisi kobaras 10-25. Kroon punakaslilla, heledamate tiibadega. Puri 12-15 mm pikk. Kaun pikalt ahenev. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lääne-Saaremaa raiesmikel, metsaservades. Väga haruldane. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 117 | Õied ja viljad liitsarikates | 118 |
| 117 | Õied ja viljad pole liitsarikates | 153 |
| 118 | Lehed pole liitlehed (ei koosne üksikutest lehekestest) | |
| Sanicula europaea L. - euroopa metsputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Sõrmjalt lõhestunud lihtlehed (3-7-hõlmalised). Õied nutitaolises õisikus. Kroonlehed valkjad või punakad. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Peamiselt leht- ja salumetsades. Paiguti, rohkem lääneosas. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 118 | Liitlehed | 119 |
| 119 | Lehed lihtsulgjad | 120 |
| 119 | Lehed 2-4-li sulgjad või kolmetised | 127 |
| 120 | Õied erekollased | |
| Pastinaca sativa L. - harilik moorputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kollakasrohelised, lihtsulgjad, karedakarvased, munajate sulglehekestega. Lehekeste serv ebakorrapäraselt hambuline, vahel mõne hõlmaga. Sulglehekesed 3-5 cm pikad, rootsutud. Õied kollased. Liitsarikas 8-20 kiirega. Vars vaoline, alaosas karvane. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Kuivadel tee- ja põlluservadel. Tavaline. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 120 | Õied valged kuni hele rohekasvalged | 121 |
| 121 | Viljad lamedad, servadel tiibadega. Tipmine leheke tavaliselt üle 10 cm lai | 122 |
| 121 | Vili pole lame ega tiibadega. Tipmine leheke alla 10 cm lai | 124 |
| 122 | Õied rohekaskollasd, kõik ühesuurused. Leherootsud renjad. Viljad paljad, alla 6 mm laiad | |
| Heracleum sibiricum L. - siberi karuputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lihtsulgjad, karekarvased. Alumine sulglehekeste paar rootsuline, leherootsud renjad. Õied rohekaskollased, kroonlehed ühesuurused. Liitsarikas 10-20 karvase kiirega. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Puisniitudel, põõsastikes, teeservadel. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 122 | Õied valged, servmised õied oluliselt suuremad. Leherootsud ümarad. Vili karvane, üle 6 mm lai | 123 |
| 123 | Õisiku servmiste õite suurima kroonlehe hõlmade vaheline sälk 45 kraadi. Vars paljas kuni hõredalt karvane | |
| Heracleum mantegazzianum Sommier & Levier - hiid-karuputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kahelisulgjad lehed pikalt teritunud hõlmadega. Vars paljas või hõredalt karvane. Õied valged, sarika välimiste õite servmised kroonlehed tunduvalt suuremad kui seesmised. Sarika servmiste õite suurima kroonlehe hõlmade vaheline sälk teravnurkne. Liitsarikas üle 50 kiire. Kõrgus 1,5-4 m.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Tulnukana, kultuuris ja naturaliseerunud. Õitseb juulis, augustis. Märkused: Invasiivne, tehakse tõrjet. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 123 | Õisiku servmiste õite suurima kroonlehe hõlmade vahel sälk 90 kraadi | |
| Heracleum sosnowskyi Manden - Sosnovski karuputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kahelisulgjad lehed, hõlmad pole teritunud, vahel tömbid. Vars karedakarvane. Õied valged, sarika välimiste õite servmised kroonlehed tunduvalt suuremad kui seesmised. Sarika servmiste õite suurima kroonlehe hõlmade vaheline sälk peaaegu täisnurkne. Liitsarikas üle 50 kiire. Kõrgus 1,5-4 m.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Tulnukana, kultuuris ja naturaliseerunud. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis. Märkused: Invasiivne, tehakse tõrjet. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 124 | Katise lehekesed liitsarika alusel sügavalt lõhestunud | |
| Berula erecta (Huds.) Coville - oja-haneputk | ||
| Sulglehekesed piklikmunajad, hõredalt saagja servaga. Õied valged, sarikõisikus. Sarikakiiri 10-20, ebavõrdse pikkusega. Katis ja osakatis paljulehelised. Kõrgus 25-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Jõgede, kraavide kaldavees, eriti allikavees. Paiguti, tavalisem Saaremaal ja Järvamaal. Õitseb juulist augustini. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 124 | Katise lehekesed liitsarika alusel terved või katis puudub | 125 |
| 125 | Sarika alusel 2-6 katise lehekest | |
| Sium latifolium L. - harilik jõgiputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Veest väljaulatuvate lehtede sulglehekesed pikliksüstjad, tihedalt saagja servaga. Veesisesed lehed lõhestunud, niitjate sulglehekestega. Vars tugev, kandiline. Õied valged. Liitsarikad kuni 20 kiirega, tipmised. Katis ja osakatis olemas. Kõrgus 50-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mageveekogude kaldavees, ka madalsoodes ja luhtadel. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 125 | Sarika alusel katis puudub | 126 |
| 126 | Vars teravate kantidega, õõnes. Vilja roided silmapaistvad, valkjad | |
| Pimpinella major (L.) Huds. - suur näär | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars sügavalt vaoline, paljas. Alumiste lehtede alumised sulglehekesed rootsulised, teravatipulised, paljad, munajad, sügavalt sakilise servaga, läikivad. Katis ja osakatis puuduvad. Õied valged. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, puisniitudel, põõsastikes, peamiselt Eesti mandriosas. Hajusalt, kohati küllalt sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 126 | Vars ruljas, peenevaoline, pole õõnes. Vilja roided vähemärgatavad | |
| Pimpinella saxifraga L. - harilik näär | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars ruljas, peenevaoline, alumises osas lühikarvane. Varre alusel lehekodarik. Alumiste lehtede sulglehekesed rootsuta, tömbitipulised, peaaegu ümarad, sakilise servaga, pealt tuhmid. Õied valged. Katis ja osakatis enamasti puuduvad või koosnevad 1-2 lehekesest. Kõrgus 15-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teeservadel, loodudel. Sage. Õitseb juunist oktoobrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 127 | Õied roosad | 128 |
| 127 | Õied valged | 131 |
| 128 | Sulglehekesed alla 8 mm laiad | |
| Carum carvi L. - harilik köömen | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised teise järgu sulglehekeste paarid leheteljel ristina. Vars paljas. Õied valged. Liitsarikas 6-8 kiirt, mis õisiku keskel on lühemad, seetõttu näib õisik lame või nõgus. Viljad vürtsika lõhnaga. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Niitudel, teeservades, elamute ümbruses. Sage. Õitseb maist augustini. Märkused: Maitse- ja ravimtaim. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 128 | Sulglehekesed üle 8 mm laiad | 129 |
| 129 | Lehed 3-li sulgjad. Vili tiivuline | |
| Angelica sylvestris L. - harilik heinputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars ruljas. Alumised leherootsud renjad. Alumised lehed kolmelisulgjad, suure põisja tupega, sulglehekeste kinnituskohad lehe alaküljel lillakaspunased. Õied valged või roosakasvalged. Liitsarikad suured, poolkerajad, 15-30 lühikarvase kiirega. Katis puudub, osakatis koosneb paljudest lineaalsetest lehekestest. Kõrgus 50-200 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel ja puisniitudel, leht- ja segametsades. Sage. Õitseb juulist septembrini. Märkused: Võib segi minna naadiga, kellel aga pole lillakaid rõngaid sulglehekeste kinnituskohtades. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 129 | Lehed kaheli kolmetised või kahelisulgjad. Vili tiibadeta | 130 |
| 130 | Lehed kaheli kolmetised. Vili ovaalne | |
| Aegopodium podagraria L. - harilik naat | ||
| Iseloomulikud tunnused: Ülemised lehed kolmetised, alumised sageli kahelikolmetised, pikarootsulised, saagja servaga. Vars paljas, roheline. Lehekesed 4-10 cm pikad ja 2-5 cm laiad. Õied valged, sarikõisikus. Sarikakiired erineva pikkusega. Katis ja osakatis puuduvad. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, niisketel niitudel, aedades, parkides, jõgede ja kraavide kallastel. Sage. Õitseb juunist septembrini. Märkused: Võib segi minna hariliku heinputkega, millel aga on varrel sõlmekohtades tumelillad rõngad. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 130 | Lehed 2-4-li sulgjad. Vili silinderjas | |
| Chaerophyllum temulum L. - uimastav varesputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Sulglehekesed kuni 0,5 cm laiad, sulgjalt lõhestunud, teravate tipmetega, hõredate pikkade karvadega. Õied valged. Liitsarikas 15-20 sileda kiirega. Osakatis 5-6 enam-vähem paljast lehekesest. Kõrgus 35-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Laialehiste ja segametsade servadel, teede ääres, põõsastikes. Väga haruldane (Abruka saarel). Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – äärmiselt ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 131 | Vili kaetud ogade või jäikade ripsmetega | 132 |
| 131 | Viljad ogadeta ja ripsmeteta | 133 |
| 132 | Katise lehekesed kolmeks lõhestunud | |
| Daucus carota L. - metsporgand | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kaheli- kuni neljalisulgjad, kollakasrohelised, sulglehekesed kitsad, karedakarvased. Õied valged. Katise lehekesed sulglõhised, karvased, suured. Liitsarikas õitsemise ajal pealt lame, äraõitsenult hoiavad sarikakiired kokku. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Kuivadel kinkudel, niitudel, tee- ja põlluservadel. Paiguti, sagedam lubjarikastel muldadel. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 132 | Katis puudub või katise lehekesed terved | |
| Torilis japonica (Houtt.) DC. - jaapani harjasputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kaheli- või kolmelisulgjad, karekarvased, hallikasrohelised. Vars harunev, karekarvane. Õied valged või roosad. Liitsarika kiired karvased. Katis koosneb 5 lehekesest, osakatise lehekesed püstised, karvased, rohkearvulised. Viljad haakjate ogadega. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Kuivades võsastikes, teeservadel, põllupeenardel, prahipaikades. Paiguti, peamiselt Lääne- ja Loode-Eestis. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 133 | Vili lame, servad tiivulised | 134 |
| 133 | Vili pole lame, tiibadeta või tiivad ka seljal | 138 |
| 134 | Sulglehekesed lineaalsed kuni lantsetjad, 1-8 mm laiad | 135 |
| 134 | Sulglehekesed üle 1 cm laiad | 136 |
| 135 | Sulglehekesed 2-3 x 5-8 mm. Varre alusel surnud lehejäänuste kiud | |
| Peucedanum oreoselinum (L.) Moench - mägi-piimputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehelaba põlvjalt allapoole käändunud. Alumised lehed kaheli- või kolmelisulgjad, sulglehekesed laimunajad, hõlmised või lõhised, teritunud tipuga. Õied valged. Liitsarikas 11-25 kiirega. Katis ja osakatis koosnevad paljudest kileja servaga lehekestest. Vars ruljas. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Hõredates liivastes männikutes, liivikuil, teeservadel. Haruldane, üksikud leiukohad peamiselt Tartu ümbruses. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: LK I kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 135 | Sulglehekesed 0,5-1,2 x 5-15 mm. Varre alus kiududeta | |
| Peucedanum palustre (L.) Moench - soo-piimputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed kaheli- või kolmelisulgjad, sulglehekesed lõhestunud lineaalseteks, valkja ogaja tipuga hõlmadeks. Õied valged. Liitsarikas 15-20 kiirega. Katis ja osakatis koosnevad paljudest kileja servaga lehekestest. Vars kandiline. Kõrgus 50-130 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soistel niitudel ja puisniitudel, soistes metsades. Sage. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 136 | Tupe hambad lai-ovaalsed, valkjad, hästiarenenud | |
| Angelica palustris (Bess.) Hoffm. - emaputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars vaoline. Lehelaba põlvjalt alla käändunud. Sulglehekesed südajasmunajad, kõverdunud. Õied valged. Sarikakiiri 8-30, tiivuliselt kandilised. Katis puudub, osakatis paljuleheline. Kõrgus 50-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Niisketel niitudel, mererannas, jõgede ja kraavide kallastel. Paiguti rannikul ja Emajõe kallastel. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 136 | Tupe hambad puuduvad või vähemärgatavad | 137 |
| 137 | Sulglehekesed pole laskuvad, tipmine leheke pole hõlmine. Vili kilejate tiibadega | |
| Angelica sylvestris L. - harilik heinputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars ruljas. Alumised leherootsud renjad. Alumised lehed kolmelisulgjad, suure põisja tupega, sulglehekeste kinnituskohad lehe alaküljel lillakaspunased. Õied valged või roosakasvalged. Liitsarikad suured, poolkerajad, 15-30 lühikarvase kiirega. Katis puudub, osakatis koosneb paljudest lineaalsetest lehekestest. Kõrgus 50-200 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel ja puisniitudel, leht- ja segametsades. Sage. Õitseb juulist septembrini. Märkused: Võib segi minna naadiga, kellel aga pole lillakaid rõngaid sulglehekeste kinnituskohtades. |
|
|
| 137 | Sulglehekesed sageli rootsule laskuvad, tipmine leheke enamasti 3-hõlmaline. Vili kilejate tiibadega | |
| Angelica archangelica L. - kikkaputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed suured, alumised 80 cm pikad, suure põisja tupega, kaheli- või kolmelisulgjad. Vars jäme, ruljas, sageli punakas. Alumised leherootsud ruljad. Kroonlehed rohekad. Liitsarikad suured (15 cm läbimõõdus), kerajad, 20-40 pehmekarvase kiirega. Katis puudub, osakatis paljudest naaskeljatest lehekestest. Kõrgus 80-200 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Mererannikul ja jõgede kallastel. Paiguti, peamiselt Lääne-Eestis. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 138 | Alumiste lehtede sulglehekesed alla 2 mm laiad | 139 |
| 138 | Alumiste lehtede sulglehekesed üle 2 mm laiad | 142 |
| 139 | Liitsarikas üle 20 sarikakiirega | 140 |
| 139 | Liitsarikas alla 20 sarikakiirega | 141 |
| 140 | Katis liitsarika alusel koosneb 8 või enamast lineaalsest lehekesest | |
| Libanotis montana Crantz - vahelmine põdrajuur | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kaheli- või kolmelisulgjad, ülemised lihtsulgjad, paljad või hõredalt karvased. Alumised teise järgu sulglehekeste paarid asuvad lehe peateljel ristina. Vars teravakandiline, karvane. Õied valged, vahel roosakad. Liitsarikas 25-50 kiirega. Katis ja osakatis olemas. Kõrgus 50-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Loodudel, kuivadel niitudel, nõlvadel. Paiguti, eriti Lääne- ja Põhja-Eestis. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 140 | Katis liitsarika alusel puudub või koosneb vähem kui 8 lehekesest | |
| Cnidium dubium (Schkuhr) Thell. - niit-kõrveköömen | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 4-8 cm laiad, kaheli- või kolmelisulgjad, paljad, ülemised pika ja kitsa punaka tupega. Viimase järgu sulglehekesed lineaalsed, pisut allarullunud servaga. Õied valged. Liitsarikas 20-35 kiirega, katis puudub või koosneb mõnest lehekesest, osakatis paljudest naaskeljatest lehekestest. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, põõsastikes, kraavikallastel. Paiguti. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 141 | Vilja tipus emakakaela jäänust pole või on see väga lühike. Parasniiskete kasvukohtade taim | |
| Carum carvi L. - harilik köömen | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised teise järgu sulglehekeste paarid leheteljel ristina. Vars paljas. Õied valged. Liitsarikas 6-8 kiirt, mis õisiku keskel on lühemad, seetõttu näib õisik lame või nõgus. Viljad vürtsika lõhnaga. Kõrgus30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Niitudel, teeservades, elamute ümbruses. Sage. Õitseb maist augustini. Märkused: Maitse- ja ravimtaim. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 141 | Vilja tipus emakakaela jäänus vähemalt 1 mm pikk. Märgade kasvukohtade taim | |
| Oenanthe aquatica (L.) Poir. - harilik vesiputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kollakasroheline enamasti vees kasvav taim. Lehed kaheli- või kolmelisulgjad, paljad, õrnad, murtud välimusega, sulglehekesed lõhestunud. Veesiseste lehtede sulglehekesed 1-2 cm pikad, tipud niitjad. Katis puudub, osakatis koosneb 5-10 lineaalsest lehekesest. Kõrgus 30-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- kuni mitmeaastane. Mudasel pinnasel, veekogude kalda lähedal vees. Paiguti. Õitseb juunist septembrini. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 142 | Liitsarikas 5-6 sarikakiirega | |
| Myrrhis odorata (L.) Scop. - mesiputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed suured, pehmekarvased, kolmelisulgjad, hõõrumisel aniisi lõhnaga. Õied valged. Liitsarikas 8-10 karvase kiirega. Katis puudub, osakatis koosneb 5-7 ripsmelisest lehekesest. Viljad 2-2,5 cm pikad, valminult pruunikasmustad, läikivad. Kõrgus 50-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsistunult parkides endiste mõisate ümbruses, harva. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 142 | Liitsarikas rohkem kui 6 sarikakiirega | 143 |
| 143 | Liitsarika alusel palju katiselehti | 144 |
| 143 | Liitsarika alusel katis puudub või koosneb 1-2 varakult varisevast lehekesest | 146 |
| 144 | Sulglehekesed südaja alusega, üle 3 cm laiad | |
| Laserpitium latifolium L. - laialehine kareputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Sulglehekesed suured, 2-6 cm laiad, lõhestumata, täkilise servaga, pealt paljad. Vars ruljas, paljas, sinaka kirmega. Õied valged. Liitsarikas 15-40 kiirega. 15-30 cm läbimõõduga. Katis koosneb 8-10 lehekesest, osakatis vähestest naaskeljatest lehekestest. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, leht- ja segametsades. Paiguti, peamiselt Saaremaal. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 144 | Sulglehekesed pole südaja alusega ja on alla 3 cm laiad | 145 |
| 145 | Vars tihedalt punaselaiguline. Vili 2-4 mm pikk | |
| Conium maculatum L. - täpiline surmaputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars paljas, vahel sinaka kirmega, alusel punakate laikudega. Lehed kaheli- või kolmelisulgjad, üldkujult laikolmnurksed, hallikasrohelised. Õied valged. Liitsarikad 12-20 kareda kiirega. Osakatis koosneb 3-6 lehekesest, ühekülgne. Taim ebameeldiva hiirehaisuga. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Prahipaikadel, jäätmaadel, teeservadel. Hajusalt. Õitseb juunist septembrini. Märkused: Surmavalt mürgine. Sarnane mets-harakputkega. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 145 | Vars pole punaselaiguline. Vili 7-8 mm pikk | |
| Pleurospermum austriacum (L.) Hoffm. - austria roidputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed suured, paljad. Alumised lehed pikarootsulised, kolmelisulgjad, lühidalt teritunud sakiliseservaliste sulglehekestega. Liitsarikad 12-20 lühikarvase kiirega, kuni 20 cm läbimõõdus. Viljad paljad, kuni 1 cm pikad. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Kõrgetel jõekallastel, salumetsades. Haruldane, ainult Kagu-Eestis. Õitseb juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 146 | Vili ümar, tipul tupe jäänustega | |
| Cicuta virosa L. - harilik mürkputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Sulglehekesed 0,2-1 cm laiad ja 3-5 cm pikad, pikliksüstjad, teravalt saagja servaga. Lehed läikivad, paljad, kaheli- või kolmelisulgjad. Risoom pikilõikes kambriline. Õied valged. liitsarikas 10-20 kiirega. Katis puudub või koosneb 1 või 2 lehekesest, osakatis 8-12 lehekesest. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kaldaosas, soodes, kraavides. Peamiselt Eesti mandriosas, hajusalt. Õitseb juulist septembrini. Märkused: Surmavalt mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 146 | Vili ovaalne kuni silindriline, tipul tupe jäänuseid pole | 147 |
| 147 | Liitsarikas üle 20 kiirega | |
| Selinum carvifolia (L.) L. - harilik aruputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars vaoline, teravate kantidega. Alumised lehed kaheli- või kolmelisulgjad, paljad, tupeta. Sulglehekesed süstjad, kuni 2 mm laiad, lühikese valkja ogatipuga. Õied valged. Liitsarikas 15-20 kiirega. Katis puudub või variseb varakult, osakatise lehekesed kileja äärisega. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, põõsastikes. Tavaline, sagedam Lääne- ja Kesk-Eestis. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 147 | Liitsarikas alla 20 kiirega | 148 |
| 148 | Lehed kaheli kolmetised, lehekesi 9, lantsetjad-teritunud, 3-4 cm laiad | 149 |
| 148 | Lehed 2-3-li sulgjad, sulglehekesed enamasti alla 3 cm laiad | 150 |
| 149 | Vars paljas. Juurmiste lehtede rootsud ja pealmine külg paljad. Alumiste varrelehtede lehekesed laiusest alla kahe korra pikemad | |
| Aegopodium podagraria L. - harilik naat | ||
| Iseloomulikud tunnused: Ülemised lehed kolmetised, alumised sageli kahelikolmetised, pikarootsulised, saagja servaga. Vars paljas, roheline. Lehekesed 4-10 cm pikad ja 2-5 cm laiad. Õied valged, sarikõisikus. Sarikakiired erineva pikkusega. Katis ja osakatis puuduvad. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, niisketel niitudel, aedades, parkides, jõgede ja kraavide kallastel. Sage. Õitseb juunist septembrini. Märkused: Võib segi minna hariliku heinputkega, millel aga on varrel sõlmekohtades tumelillad rõngad. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 149 | Vars karvane. Juurmiste lehtede rootsud ja pealmine külg karvased. Alumiste varrelehtede lehekesed 3 korda laiusest pikemad | |
| Chaerophyllum aromaticum L. - lõhnav varesputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed meenutavad naadi lehte, sulglehekesed piklikmunajad, 2-4 cm laiad, terved, kahelisaagja servaga, hõredalt pikakarvased. Vars sõlmekohtadest jämenenud. Liitsarikas 12-20 sileda kiirega. Katis puudub, osakatis koosneb 5-8 kilejast, ripsmelise servaga, allapoole käänatud lehekesest. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lehtmetsades, tee- ja põlluservades. Sagedam Ida- ja Lõuna-Eestis, puudub saartel. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 150 | Vili ovaalne, umbes 2 korda nii pikk kui lai. Üheaastane | |
| Aethusa cynapium L. - koeraputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kaheli- või kolmelisulgjad, pealt läikivad. Õied valged. Liitsarikas 12-18 erineva pikkusega kiirega. Katis puudub, osakatis koosneb 3 või 4 lehekesest. Taim meenutab peterselli. Kõrgus 10-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Prahipaikades, aedades, parkides. Hajusalt. Õitseb juunist oktoobrini. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 150 | Vili silinderjas, üle 2 korra nii pikk kui lai. Mitmeaastased | 151 |
| 151 | Kroonlehed nõrgalt 2-hõlmalised, kiiverjad. Vili seljapoolt sile | |
| Anthriscus sylvestris (L.) Hoffm. - mets-harakputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars vaoline, allosas sageli punakas. Lehed kaheli- või kolmelisulgjad, alt hõredalt karvased, sulglehekesed lõhestunud. Õied valged. Liitsarikas 8-15 kiirega, katis puudub, osakatis 5 või 6 lehekesest. Kõrgus 40-140 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Võsastikes, puisniitudel, metsades, teeservadel, aedades. Sage. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 151 | Kroonlehed sügavalt 2-hõlmalised, pole kiiverjad. Vili seljalt roideline | 152 |
| 152 | Taim pika risoomiga. Vars karvane. Katise lehed karvased | |
| Chaerophyllum temulum L. - uimastav varesputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Sulglehekesed kuni 0,5 cm laiad, sulgjalt lõhestunud, teravate tipmetega, hõredate pikkade karvadega. Õied valged. Liitsarikas 15-20 sileda kiirega. Osakatis 5-6 enam-vähem paljast lehekesest. Kõrgus 35-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Laialehiste ja segametsade servadel, teede ääres, põõsastikes. Väga haruldane (Abruka saarel). Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – äärmiselt ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 152 | Taim lühikese, mugulja juurega. Vars vähemalt ülaosas paljas. Katise lehed paljad | |
| Chaerophyllum bulbosum L.- mugul-varesputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Sulglehekesed 0,5-1,5 cm laiad, omakorda sulgjalt lõhestunud, tömpide tipmetega, mõlemalt poolt karvased. Õied valged. Liitsarikas 6-12 kareda kiirega. Osakatis koosneb 6-8 tihedalt asetsevast lehekesest. Vars karvane, võib olla punaselaiguline. Kõrgus 80-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Tulnukana ja metsistunult vanades parkides ja aedades, veekogude kallastel, põõsastikes. Haruldane. Õitseb juunist augustini. |
 |
|
| 153 | Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud | 154 |
| 153 | Kroonlehed vabad | 155 |
| 154 | Sulglehekesi vähem kui 7. Õied lillad. Vili lihakas | |
| Solanum dulcamara L. - harilik maavits | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred alusel puitunud, roomavad või väänduvad. Lehed piklikmunajad, ülemised enamasti odajad või alusel kahe hõlmaga. Õied lillad, kartuli õie moodi. Vili erepunane mari. Kõrgus 30-300 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kaldavõsastikes, lodumetsades, lepikutes. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 154 | Sulgehekesi rohkem kui 7. Õied sinised. Vili kuiv | |
| Polemonium caeruleum L. - harilik sinilatv | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed paaritusulgjad, sulglehekesi 15-20, teravatipulised. Õied sinised, kellukjad, tipmises püramiidjas õisikus. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, ilutaimena aedades. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 155 | Õied valged, punased, roosad või sinakaslillad | 156 |
| 155 | Õied kollased | 192 |
| 156 | Lehed sõrmjalt jagunenud | 157 |
| 156 | Lehed sulgjalt jagunenud | 168 |
| 157 | Õied valged | |
| Anemone sylvestris L. - metsülane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmisi lehti 2-6, taimed karvased. Varrelehed rootsulised. Õied valged, 3-6 cm läbimõõdus, õielehed väljast punakad, karvased. Viljad karvased. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, loodudel, metsaservadel. Paiguti, peamiselt Põhja- ja Lääne-Eestis. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 157 | Õied roosad kuni lillad | 158 |
| 158 | Kõik lehed juurmised. Kroonlehti üle 5 | |
| Hepatica nobilis Schreb. - harilik sinilill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kolme hõlmaga, terveservalised, tumerohelised, ainult juurmised. Õied sinised, kolme tupplehetaolise kõrglehega. Kõrgus 5-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Salumetsades, põõsastikes. Tavaline. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 158 | Lehed ka varrel. Kroonlehti 5 | 159 |
| 159 | Õietupp puudub. Õied üksikult. Vili ilma nokata | |
| Pulsatilla patens (L.) Mill. - palu-karukell | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sõrmjagused kuni kolmetised, juurmised lehed ilmuvad pärast õitsemist. Õied püstised, kellukjad, hiljem tähtjalt laiuvad, sinakaslillad. Kõrgus 8-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades männikutes, liivastel nõlvadel, loometsades. Harva. Õitseb aprillis, mais. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 159 | Õietupp olemas. Õied pole üksikult. Vili pika nokaga | 160 |
| 160 | Kroonlehed tipus sämpunud | 161 |
| 160 | Kroonlehed ümara tipuga | 164 |
| 161 | Kroonlehed üle 1,5 cm pikad | |
| Geranium sanguineum L. - verev kurereha | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed üldkujult ümarad, 3-6 cm läbimõõduga, sõrmjagused, pealt veidi läikivad, sügisel sageli veripunased. Õied karmiinpunased, kroonlehed pügaldunud tipuga, tupest 2 korda pikemad, 2 cm pikad. Kõrgus15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel valgus- ja lubjarikastel kasvukohtadel (loometsad, puisniidud). Paiguti Loode-, Põhja- ja Lääne-Eestis. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 161 | Kroonlehed alla 1,5 cm pikad | 162 |
| 162 | Lehed üldkujult viisnurksed. Mitmeaastane | |
| Geranium bohemicum L. - böömi kurereha | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taime vars ja leherootsud kaetud ebameeldivalt lõhnavate näärmekarvadega, kleepuvad. Juurmised lehed 5-7-lõhised, 2-6 cm läbimõõdus. Kroonlehed kuni 1,5 cm pikad, sinakaslillad tumedate soontega, tupplehtedest pisut pikemad. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe-või kaheaastane. Segametsades, raiesmikel, põlendikel. Väga haruldane. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualtid. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 162 | Lehed üldkujult ümarad. Üheaastased | 163 |
| 163 | Varre karvad 1-2 mm pikad. Kroonlehed roosad, 4-6 mm pikad. Viljad paljad, ristsoonelised | |
| Geranium molle L. - pehme kurereha | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed kodarikuna, ümarneerjad, laba läbimõõt alla 3 cm, sõrmlõhised, 7-9 hõlmaga. Kroonlehed roosakaspunased, pügaldunud tipuga, tupplehtedest pisut pikemad. Vili paljas, alumises osas pisut ristsooneline. Kõrgus 7-35 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Põlluäärtel, söötidel, teede ääres, prahipaikadel. Harva, peamiselt rannikul ja saartel. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 163 | Varre karvad alla 1 mm pikad. Kroonlehed lillad, 2,5-4 mm pikad. Viljad karvased, siledad | |
| Geranium pusillum L. - madal kurereha | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed sõrmhõlmised, 7-9 hõlmaga, üldkujult peaaegu ümmargused, alla 3 cm läbimõõdus. Õieraod tihedalt näärmekarvased. Kroonlehed lillad kuni roosad, pügaldunud tipuga, tupplehtede pikkused. Viljad liduskarvased, nokaots näärmekarvadega. Kõrgus 8-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Umbrohuna jäätmaadel, söötidel, teeservades. Hajusalt, peamiselt saartel. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 164 | Lehed liitlehed (koosnevad üksikutest lehekestest) | |
| Geranium robertianum L. - haisev kurereha | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kolmetised liitlehed jaguste sulglehekestega, keskmine leheke pikema rootsuga. Hõredalt karvane. Kroonlehed roosad, ümara tipuga, kuni 1,5 cm pikad. Varred ja õieraod rõhtsate liht- ja näärmekarvadega. Taim ebameeldiva lõhnaga. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Loodudel, mererannavallidel, varjukates leht- ja segametsades. Paiguti, eriti Põhja- ja Lääne-Eestis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 164 | Lehed sügavalt hõlmised, kuid mitte liitlehed | 165 |
| 165 | Lehed läikivad. Üheaastane | |
| Geranium lucidum L. - läikiv kurereha | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars ja lehed läikivad, sügisel sageli punakad, sõrmlõhised, üldkujult ümarad, 2-5 cm läbimõõdus. Õied 2-kaupa lehekaenaldes. Kroonlehed roosad, kuni 1 cm pikad, tupplehtedest pikemad, ümara tipuga. Viljade küljed kortsulised. Kõrgus 10-30(40) cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Loodudel, rannavallidel, kadastikes. Haruldane, peamiselt Saare- ja Hiiumaal ja väikesaartel. Õitseb maist augustini. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualtid. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 165 | Lehed tuhmid. Mitmeaastased | 166 |
| 166 | Õied lillakassinised | |
| Geranium pratense L. - aas-kurereha | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed peaaegu aluseni 7-lõhised. Kroonlehed sinised, kuni 2,2 cm pikad. Tugeva püstise kasvuga, paljuvarreline, hallikasroheline taim. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, puisniitudel, teede ja kraavide kallastel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 166 | Õied roosad | 167 |
| 167 | Õieraagudel harali karvad | |
| Geranium sylvaticum L. - mets-kurereha | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed üldkujult hulknurksed, 5-17 cm läbimõõdus. Juurmised lehed sügavalt 5-7-lõhised. Õied lillakaspunased, kuni 1,5 cm pikad. Õieraod rõhtsate karvadega.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Varjukates segametsades, puisniitudel, põõsastikes, kaldavõsas. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Märkused: Sarnane soo-kurerehale, mille õieraod on aga lidus karvadega. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 167 | Õieraagudel lidus karvad | |
| Geranium palustre L. - soo-kurereha | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed üldkujult hulknurksed, 5-17 cm läbimõõdus. Juurmised lehed sügavalt 5-7-lõhised. Õied lillakaspunased, kuni 1,5 cm pikad. Õieraod lidus karvadega. Kõrgus 20-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel ja puisniitudel, kraavikallastel, võsastikes. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Märkused: Sarnane mets-kurerehale, mille õieraod on aga harali karvadega. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 168 | Õied pole valged | 169 |
| 168 | Õied valged | 181 |
| 169 | Õied tumepunased või erepunased | 170 |
| 169 | Õied teist värvi | 173 |
| 170 | Kroonlehti 5. Õied alla 3 cm läbimõõdus. Vili pole kupar | |
| Potentilla palustris (L.) Scop. - soopihl | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred roomavad, puituvad, sõlmekohtadest juurduvad. Lehed lihtsulgjad, lehekesi 2-3 paari, teravahambalise servaga. Lehed pealt rohelised, alt sinakasrohelised, veidi karvased. Õied suured, tumepunased, väheseõielises õisikus. Pikkus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, rabades, lodudes. Tavaline. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 170 | Kroonlehti 4. Õied üle 3 cm läbimõõdus. Vili kupar | 171 |
| 171 | Kupar pikkade karvadega. Tolmukaniidid ülaosas laienenud | |
| Papaver argemone L. - liivmagun | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed valge piimmahlaga. Vars ja lehed hõredate lidus harjaskarvadega. Lehed sügavalt sulgjagused. Õienupud karvased. Õied telliskivipunased. Kupar karvane, emakasuudme kiiri kupra tipul 4-6. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Umbrohuna põldudel. Paiguti, peamiselt Lääne-Eestis. Õitseb maist juulini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 171 | Kupar paljas. Tolmukaniidid pole ülaosas laienenud | 172 |
| 172 | Kupar ümar kuni äraspidimunajas, alla 2 korra laiusest pikem | |
| Papaver rhoeas L. - kukemagun | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed valge piimmahlaga. Lehed sulgjagused. Vars harali karvadega. Õied helepunased (kultuursortidel ka punased, roosad, valged). Õienupud karvased. Kupar paljas, äraspidimunajas. Emakasuudme kiiri kupra tipul (6)8-12(14). Kõrgus 16-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Ilutaim, harva umbrohuna põldudel, raudteede ääres, peamiselt Lääne- ja Põhja-Eestis. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 172 | Kupar piklik-elliptiline, üle 2 korra laiusest pikem | |
| Papaver dubium L. - põldmagun | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed valge piimmahlaga. Lehed sulgjagused. Taimed kaetud pikkade valgete lidus karvadega. Õied helepunased või roosad, harva valged. Õienupud karvased. Kupar paljas, laiusest mitu korda pikem. Emakasuudme kiiri kupra tipul 6 või 7(9). Kõrgus 10-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Umbrohuna ja tulnukana, sagedamini Lääne-Eestis. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 173 | Õied üle 4 cm läbimõõdus. Tupplehti 2. Taimed piimmahlaga | |
| Papaver somniferum L. - unimagun | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed valge piimmahlaga. Lehed sinakasrohelised, ebaühtlaselt hõlmised; ülemised lehed varreümbrised. Õied enamasti lillad tumevioletsete laikudega, vahel punased või valged. Õienupud paljad. Kupar paljas, kerajas, 2-4 cm läbimõõdus, 8-12 emakasuudme kiirega tipul. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kasvatakse sageli, metsistub. Õitseb juunis, juulis. Märkused: Teatud sortidest toodetakse oopiumi, Eestis neid sorte ei kasva. Meil kasvatatakse unimagunat moonisaia jaoks seemnete saamiseks. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 173 | Õied alla 4 cm läbimõõdus. Tupplehti üle 2. Piimmahl puudub | 174 |
| 174 | Lehed 2-4-li sulgjad | 175 |
| 174 | Lehed lihtsulgjad | 178 |
| 175 | Kroon 5 konksja kannusega | |
| Aquilegia vulgaris L. - harilik kurekell | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kahelikolmetised, lehekesed ümarad, täkilise servaga. Õied suured, longus, mitme kannusega, kollakad, valged, sinakad, roosad või punakad. Viljad 2 cm pikad paljuseemnelised kuivad kukkurviljad. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lehtmetsades, võsastikes, aedades ilutaimena. Paiguti, peamiselt Lääne- ja Loode-Eestis. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 175 | Kroon kannusteta | 176 |
| 176 | Õietupp olemas | |
| Erodium cicutarium (L.) L'Hér. - harilik kurekael | ||
| Iseloomulikud tunnused: Sulgjad liitlehed. Õied roosad, õieraod karvased, õied 3-8-kaupa sarikates. Vilja valmides keerduvad osaviljade ülemised osad vedrudena rulli. Kõrgus 6-40(50) cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Jäätmaadel, teeservades, raudteede ääres, umbrohuna põldudel. Tavaline. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 176 | Õietupp puudub | 177 |
| 177 | Kroonlehed alla 1 cm pikad, varisevad varakult | |
| Thalictrum aquilegiifolium L. - kurekell-ängelhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Paaritusulgjad liitlehed, lehekesed äraspidimunajad või ümarad, täkilise servaga, 5-40 mm laiad. Abilehed peened, kilejad. Tolmukad lillad, tolmukaniidid ülaosas laienenud, õiekattelehed varisevad varakult. Kõrgus 40-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Segametsades, metsaservades, puisniitudel. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 177 | Kroonlehed üle 1 cm pikad, püsivad | |
| Pulsatilla pratensis (L.) Mill. - aas-karukell | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed ebakorrapäraselt sulgjagused, juurmised lehed ilmuvad õitseajal. Taimed pehmekarvased. Õied lillad, kellukjad, longus. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades männikutes, liivastel nõlvadel, loodudel. Hajusalt. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 178 | Kroonlehti 5 | |
| Geum rivale L. - ojamõõl | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed katkestunult sulgjad (osa sulglehekesi tunduvalt väiksemad), tipmine leheke teistest tunduvalt suurem. Varred püstised, karvased. Õied longus, määrdunudpunaste tupplehtede ja kreemikate või roosakate kroonlehtedega. Viljad püstised, karvased, tupplehtede ja viljade kogumiku vahele jääb tühemik. Kõrgus 25-75 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, puisniitudel, lodudes, veekogude kallastel. Tavaline. Märkused: Vahel hübridiseerub maamõõlaga. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 178 | Kroonlehti 4 | 179 |
| 179 | Lehed lihakad. Liivaste randade taimed | |
| Cakile maritima Scop. - liiv-merisinep | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lihakad, lineaalsete tömbitipuliste sulghõlmadega. Vars aluselt alates rikkalikult harunev. Õied roosad, lõhnavad, neljatised. Vili kahelüliline, ei avane. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Mererannas, eriti adruvallidel. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 179 | Lehed õhukesed, pole lihakad. Teistsuguste kasvukohtade taimed | 180 |
| 180 | Ülemiste lehtede kaenlas sigipungi pole. Kroonlehed alla 11 mm pikad | |
| Cardamine pratensis L. - aas-jürilill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sulgjad, lehekesed peaaegu terve servaga, rootsuta või väga lühikese rootsuga. Õied neljatised, valged või pisut lillakad, umbes 1 cm pikkuste kroonlehtedega. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niiskematel niitudel, metsalagendikel, ojakallastel, soodes. Tavaline. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 180 | Ülemiste lehtede kaenaldes pruunikaspunased sigipungad. Kroonlehed enamasti üle 11 mm pikad | |
| Cardamine bulbifera (L.) Crantz - hammasjuur | ||
| Iseloomulikud tunnused: Ülemised lehed terved, süstjad, alumised enamasti kahe paari sulglehekestega. Lehtede kaenlas mustjad sigipungad. Õied neljatised, helelillad või roosad, lühikeses kobaras. Kõrgus 30-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Salumetsades, sarapikes, puisniitudel. Paiguti, sagedam Lääne-Eestis. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 181 | Õied üle 4 cm läbimõõdus. Tupplehti 2. Taimed piimmahlaga | |
| Papaver somniferum L. - unimagun | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed valge piimmahlaga. Lehed sinakasrohelised, ebaühtlaselt hõlmised; ülemised lehed varreümbrised. Õied enamasti lillad tumevioletsete laikudega, vahel punased või valged. Õienupud paljad. Kupar paljas, kerajas, 2-4 cm läbimõõdus, 8-12 emakasuudme kiirega tipul. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kasvatakse sageli, metsistub. Õitseb juunis, juulis. Märkused: Teatud sortidest toodetakse oopiumi, Eestis neid sorte ei kasva. Meil kasvatatakse unimagunat moonisaia jaoks seemnete saamiseks. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 181 | Õied alla 4 cm läbimõõdus. Tupplehti rohkem kui 2. Piimmahl puudub | 182 |
| 182 | Kroonlehti 5 või rohkem | 183 |
| 182 | Kroonlehti 4 | 184 |
| 183 | Alumised lehed vähemalt 8 paari suuremate lehekestega. Lehekesed kuni 2 cm pikad. Kroonlehed 5-9 mm | |
| Filipendula vulgaris Moench - angerpist | ||
| Iseloomulikud tunnused: Paaritusulgjad liitlehed paljude sulglehekeste paaridega, tipmine ja külgmised lehekesed ühesuurused, sügavalt hambulise servaga. Õied kuuetised, kreemikasvalged, koondunud tipmisesse kohevasse õisikusse. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Loodudel, loomännikutes. Põhja- ja Lääne-Eestis tavaline, mujal harva. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 183 | Alumised lehed kuni 5 paari suuremate lehekestega. Lehekesed üle 2 cm pikad. Kroonlehed 2-5 mm | |
| Filipendula ulmaria (L.) Maxim. - angervaks | ||
| Iseloomulikud tunnused: Paaritusulgjad liitlehed, tipmine leheke suurem kui külgmised, sageli hõlmine. Lehekesi 3-5 paari, nende vahel lisaks pisikeste lehekeste paarid. Õied viietised, kreemikasvalged, tipmise koheva õisikuna. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, puisniitudel, lodudes, soodes. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 184 | Lehed 2-3-li sulgjad. Vili lihakas | |
| Actaea spicata L. - salu-siumari | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kahelikolmetised, lehekesed terava tipuga, sakilised. Õied väikesed, valged, neljatised, koheva pikaraolise õisikuna. Viljad mustad lihakad marjad. Kõrgus kuni 70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 184 | Lehed 1-sulgjad (hõlmised lihtlehed või sulgjad liitlehed) | 185 |
| 185 | Vili vähem kui 2 korda laiusest pikem | 186 |
| 185 | Vili üle 3 korra laiusest pikem | 189 |
| 186 | Liitleht, lehekesed lineaalsed, alla 3 mm laiad | |
| Hornungia petraea (L.) Rchb. - kaljukress | ||
| Iseloomulikud tunnused: Violetse varjundiga, alusel tugevalt harunev taim. Lehed peenelt sulgjagused. Õied valged, neljatised. Kroonlehed tupplehtede pikkused või veidi lühemad. Kõdrakesed ovaalsed, tihedas kobaras. Kõrgus 3,5-12 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Rannavallidel, kaljudel, kuivadel nõlvadel, kuivas kivises okasmetsas. Paiguti, peamiselt läänesaartel. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 186 | Hõlmised lihtlehed, hõlmad üle 3 mm laiad | 187 |
| 187 | Vili kolmnurkne, tipus 2 hõlmaline | |
| Capsella bursa-pastoris (L.) Medik. - harilik hiirekõrv | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõik lehed peaaegu terve servaga või juurmised lehed sopilis-hambulised kuni sulgjagused, liht- ja harunenud karvadega. Varrelehed vart ümbritsevate kõrvakestega. Õied valged, väikesed, neljatised. Kõdrake kolmnurkne, lame, sämpunud, poole pikema raoga. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Põldudel, aedades, teede ääres, jäätmaadel. Paiguti. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 187 | Vili pole kolmnurkne ega 2-hõlmaline | 188 |
| 188 | Lehed rohelised. Vili pole kaheks osaks jagunenud | |
| Armoracia rusticana G. Gaertn., B. Mey. & Scherb. - aed-mädarõigas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim paljas. Juurmised lehed terved, pikarootsulised, kitsaselliptilise täkilise labaga. Alumised varrelehed sageli sulglõhised, keskmised ja ülemised terved, täkilise servaga. Õied valged, tipmises kohevas õisikus. Viljad ümarad kõdrakesed, valmivad väga harva. Kõrgus 60-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Köögiviljataim. Metsistunult asulate ümbruses, prahipaikadel, teede ääres tavaline; kohati mererannas naturaliseerunud. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 188 | Lehed sinakasrohelised. Vili jagunenud kaheks ebavõrdseks osaks | |
| Crambe maritima L. - merikapsas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim üleni hallika kirmega. Lehed paksud, suured, ebakorrapäraselt sopilised või sulghõlmised, ebaühtlaselt hambulise servaga. Õied valged, lõhnavad. Õisik suur, harunev. Vili kahelüliline. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kruusasel ja klibusel mererannal Lääne-Eestis. Paiguti. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 189 | Lehed hõlmised lihtlehed (mitte liitlehed) | 190 |
| 189 | Lehed liitlehed (koosnevad eraldi lehekestest) | 191 |
| 190 | Kroonlehed 6-8 mm pikad | |
| Cardaminopsis arenosa (L.) Hayek - harilik liivrohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed sulglõhised kuni –jagused. Lehed hallikasrohelised, mitmeharuliste karvadega. Õied valged või violetse varjundiga, neljatised, silmapaistvad. Vili peenike kõder. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Kuivadel liivastel ja kruusastel kasvukohtadel, ka kuival turbamullal. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 190 | Kroonlehed 3-4 mm pikad | |
| Sisymbrium supinum L. - madal unilook | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varsi mitu, lamavad või tõusvad. Lehed sulglõhised või –jagused, hõredalt karekarvased. Õied valged, õied ja viljad kandelehtedega. Kõdrad varrest eemalehoiduvad, kõverdunud. Kõrgus 7-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Niiskematel loodudel, kallastel, põlevkivikarjäärides, kamardumata kohtades. Lääne- ja Põhja-Eestis, paiguti. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 191 | Kroonlehed alla 3 mm pikad, vaevu tupplehtedest pikemad. Üheaastane | |
| Cardamine hirsuta L. - kare jürilill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmine lehekodarik tihe, varred hõredalt lehistunud, harunevad alusel. Lehed sulgjad. Õied väikesed, valged, tolmukaid 4. Kõrgus 8-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Paiguti läänesaarte klibustel rannavallidel, paekalda pankadel teeservades, klibuseljandikel okasmetsades, Soome lahe saartel haruldane. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 191 | Kroonlehed üle 4 mm pikad, tupplehtedest selgelt pikemad | |
| Cardamine amara L. - mõru jürilill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmine lehekodarik puudub. Varrelehed sulgjad, tipmine leheke külgmistest tunduvalt suurem. Lehekesed ebakorrapäraselt hammastunud kuni terve servaga. Õied silmapaistvad, valged või kahvatuvioletsed, tolmukapead violetsed. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Allikate ääres, allikasoodes, ojakaldail, kraavides, lodumetsades ja lodudes. Hajusalt. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 192 | Oranži piimmahlaga taim (murdke vars pooleks!) | |
| Chelidonium majus L. - harilik vereurmarohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Piimmahl kollane. Lehed sulgjagused, pealt rohelised, alt hallikasrohelised. Õied kollased, neljatised, õisikus. Vili 2-5 cm pikk, avaneb kahe poolmena. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsasihtidel, parkides, elamute ümbruses, prahipaikades. Tavaline. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 192 | Oranž piimmahl puudub | 193 |
| 193 | Kroonlehti 4 | 194 |
| 193 | Kroonlehti 5 või rohkem | 205 |
| 194 | Lehed sõrmjad | |
| Potentilla erecta (L.) Raeusch. - tedremaran | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, varrelehed rootsutud, suurte abilehtedega ja võivad seetõttu tunduda lehemännastena. Õied kollased, neljatised, 8-12 mm läbimõõdus, üksikult pikkadel raagudel. Risoom jäme, puituv, seest kollakas või punakas. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabamätastel, soodes, niitudel, puisniitudel. Sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 194 | Lehed sulgjalt jagunenud | 195 |
| 195 | Vili vähem kui 2 korda laiusest pikem | 196 |
| 195 | Vili üle 3 korra laiusest pikem | 197 |
| 196 | Vili sile. Mitmeaastane | |
| Rorippa amphibia (L.) Besser - vesikerss | ||
| Iseloomulikud tunnused: Ülemised lehed terved, alumised hõlmised kuni kamjalt jagused. Õied erekollased, väheldased, kroonlehed tupplehtedest poole pikemad. Kõdrakesed munajad või ovaalsed, viljast palju pikematel raagudel. Kõrgus 35-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mudastel kallastel seisvas või aeglaselt voolavas vees, tiikides, sooniitudel. Paiguti, Ida-Eestis sagedam. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 196 | Vili ebakorrapäraselt krobeline. Üheaastane | |
| Bunias orientalis L. - harilik tõlkjas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kanneljad, tipmine hõlm pikk, aegamööda aheneva tipuga. Varrel mustad näärmeköbrukesed. Õied kollased. Vili ümarmunajas, jääb suletuks. Kõrgus 50-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Umbrohuna põldudel, jäätmaadel, teede ääres. Tavaline, Põhja-Eestis sagedam. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 197 | Leht ümbritseb alusega varte | 198 |
| 197 | Leht ei ümbritse vart | 200 |
| 198 | Alumised lehed üle 20 cm pikad. Vilja ristlõige ümar. Vilja nokk moodustab üle 10% ülejäänud vilja pikkusest | |
| Brassica rapa L. subsp. oleifera (DC.) Metzg. - põld-kapsasrohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varrelehed sügavalt südaja alusega, vart ümbritsevad, sinaka kirmega, terveservalised. Alumised lehed lõhestunud. Õied kollased, silmapaistvad. Kõdrad püstiselt kaldu. Kõrgus 20-75 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Tavaline umbrohi, sagedam Lõuna-Eestis. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) | ||
| 198 | Alumised lehed alla 20 cm pikad. Vili ristlõikel nelinurkne. Vilja nokk moodustab alla 10% ülejäänud vilja pikkusest | 199 |
| 199 | Emakakael viljal 2-3 mm. Pungad paljad. Viljad varrest eemalehoiduvad, noorelt kaarjad | |
| Barbarea vulgaris R. Br. subsp. arcuata (Opiz) Hayek - kaarkollakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kanneljad, mõne paari külghõlmadega, kõige ülemised lehed ebakorrapäraselt hõlmised. Õied kollased, kuni 9 mm pikad. Kõdrad eemalehoiduvad, noorelt kaarjad. Viljaraod peaaegu rõhtsad, kuni 1 cm pikad. Taim kahar. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Umbrohi põldudel, niiskematel rohumaadel, teeäärtel, jäätmaadel. Sage. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 199 | Emakakael viljal 0,5-1,5 mm. Pungad karvased. Viljad hoiduvad vastu vart, sirged | |
| Barbarea stricta Andrz. - püstkollakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Ülemised lehed rombjasmunajad, ebakorrapäraselt lainja servaga, alusel kõrvakestega. Alumised lehed kanneljad, ühe või kahe paari külghõlmadega. Kõdrad koos raagudega hoiduvad vastu vart, sirged, viljaraod alla 5 mm pikad. Õied väikesed, helekollased. Taim sageli kollakasroheline. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Niisketel niitudel, kallastel, kraavides, teeäärtel, umbrohuna niisketel põldudel. Hajusalt. Õitseb maist juulini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 200 | Vili seemnete vahekohtades tugevalt sisse soondunud | |
| Raphanus raphanistrum L. - põldrõigas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed mitmesugusel määral sulgjalt lõhestunud, keskmised varrelehed rootsuks ahenevad. Õied kollased, keskmise suurusega, tupplehed püstised. Viljad hoiduvad püstiselt, seemnete vahekohad on sisse soondunud, mistõttu vili meenutab helmekeed, murdub üheseemnelisteks osadeks. Kõrgus 20-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Tavaline umbrohi, Lõuna-Eestis sagedam. Õitseb maist oktoobrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 200 | Vili pole seemnete vahekohtades sisse soondunud | 201 |
| 201 | Alumised lehed tugevalt lõhestunud, varrelehed terved või veidi lõhestunud | |
| Sinapis arvensis L. - põldsinep | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vähemalt ülemised lehed terved, vahel ka kõik terved. Õied erekollased, tupplehed hoiduvad rõhtsalt. Kõdrad paljad või hõredalt karvased, vilja nokk koonusjas, kergelt murduv. Kõrgus 10-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Tavaline umbrohi, eriti sage Põhja- ja Lääne-Eestis. Õitseb juunist oktoobrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 201 | Kõik lehed lõhestunud | 202 |
| 202 | Lehed 2-3-li sulgjagused | |
| Descurainia sophia (L.) Webb ex Prantl - rihu-peenlook | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kaheli- või kolmelisulgjagused, hõlmad kitsad, kaheharuliste karvadega. Õied kahvatukollased, väga väikesed, tihedas õisikus. Vili peenike kõder. Kõrgus 20-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Teede ääres, prahipaikadel, asulates, raudteedel, aedades, põldudel, adruvallidel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 202 | Lehed lihtsulgjad | 203 |
| 203 | Vili üle 10 korra laiusest pikem, külgedel 1-3 soonega | |
| Sisymbrium officinale (L.) Scop. - harilik unilook | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars jäigalt püstine, rõhtsate harudega. Lehed sulglõhised. Õied kahvatukollased, ilma kandelehtedeta. Kõdrad hoiduvad vastu vart, lühikesed, tipul naaskeljalt teravnenud. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Prahipaikades, elamute ümbruses, teeäärtel, raudteedel, mererannas, ka umbrohuna. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 203 | Vili 3-6 korda laiusest pikem, küljed soonteta | 204 |
| 204 | Kroonlehed tupplehtedest selgelt pikemad. Õisik pole pöörisjas | |
| Rorippa sylvestris (L.) Besser - metskerss | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine või tõusev, harunev. Lehed sulglõhised või –jagused. Õied erekollased, väheldased. Kroonlehed tupplehtedest poole pikemad. Vili lühike sirge või kõverdunud kõder, umbes vilja pikkuse raoga. Kõrgus 20-55 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, kallastel, prahipaikadel, raudteedel. Harva. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 204 | Kroonlehed kõige rohkem tupplehtede pikkused. Õisik paljude harudega, moodustavad pöörise | |
| Rorippa palustris (L.) Besser - sookerss | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sulglõhised. Vars harunev, püstine või tõusev. Õied kahvatukollased, väikesed. Kroonlehed tupplehtede pikkused. Vili ruljas lühike kõder või ovaalne kõdrake. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Kallastel, kraavides, niisketel rohumaadel, ka umbrohuna niisketel põldudel. Tavaline. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 205 | Õietupp puudub | 206 |
| 205 | Õietupp olemas | 209 |
| 206 | Lehed sõrmjad. Kroonlehti üle 5, püsivad, erekollased | |
| Trollius europaeus L. - harilik kullerkupp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sõrmjad, 3-5-jagused. Taimed paljad. Õied kollased, kerajad, paljude õielehtedega. Viljad kuivad, mustad. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, metsaservades. Mandril paiguti, saartel harva. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 206 | Lehed sulgjad. Kroonlehti 5, varisevad varakult, helekollased | 207 |
| 207 | Sulglehekesed lineaalsed, 10-20 korda laiusest pikemad. Õisik piklik, 2-3 cm lai | |
| Thalictrum simplex L. - liht-ängelhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kahelisulgjad, lehekesed 5-15 mm laiad. Tolmukad sinakad, rippuvad, terava tipuga. Õiekattelehed rohekaspunased, varisevad varakult. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, puisniitudel, metsaservadel. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 207 | Sulglehekesed äraspidimunajad kuni lantsetjad, suuremad 2-4 korda laiusest pikemad. Õisik pöörisjas, (3)5-20 cm lai | 208 |
| 208 | Maa-aluste võsunditega. Juurmiste lehtede lehekesed lantsetjad, üle 4 mm laiad | |
| Thalictrum flavum L. - kollane ängelhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kaheli- või kolmelisulgjad, lehekesed 20-35 mm laiad. Tolmukad kollased, püstised, tolmukapea tömp. Õiekattelehed kollased, varisevad varakult. Kõrgus 40-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, luhaniitudel, võsastikes. Sage. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 208 | Ilma maa-aluste võsunditeta. Juurmiste lehtede lehekesed lantsetjad, alla 4 mm laiad | |
| Thalictrum lucidum L. - ahtalehine ängelhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kaheli- kuni kolmelisulgjad, lehekesed süstjad kuni lineaalsed, terveservalised, 1-10 mm laiad, pealt läikivad. Abilehed puuduvad. Tolmukad kollased, õiekattelehed varisevad varakult. Kõrgus 40-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, metsaservadel, võsastikes. Harva. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 209 | Väikesed põõsad | |
| Dasiphora fruticosa (L.) Rydb. - põõsasmaran | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 50-120 cm kõrge. Sulgjad liitlehed, lehekesi 5-7, terveservalised. Õied kollased (ilutaimedel ka roosad, punased, oranžid, valged), 20-30 cm läbimõõdus. Viljad kuivad. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 209 | Rohttaimed | 210 |
| 210 | Lehed abilehtedeta | 211 |
| 210 | Lehed abilehtedega | 219 |
| 211 | Viljad silindrilise tähana | |
| Ranunculus sceleratus L. - mürktulikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed rootsulised, sõrmjalt 3-5-hõlmalised. Taim paljas, ülemises osas tugevalt harunev. Vars vaoline, õõnes. Õied kahvatukollased, kuni 1 cm läbimõõdus. Õiepõhi kuhikjalt pikenenud, tupplehed allapoole hoiduvad, varakult ära langevad. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Niisketel niitudel, kallastel, mererannas. Hajusalt. Õitseb maist augustini. Märkused: Kõigi tulikate kroonlehed läigivad seest. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 211 | Viljad ümara nutina | 212 |
| 212 | Varre alus paksenenud ca 1 cm laiuseks mugulaks | |
| Ranunculus bulbosus L. - mugultulikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varre alus muguljalt paksenenud. Juurmised lehed pikarootsulised, kolmetised, keskmine hõlm rootsuline. Õied kollased, seest läikivad, kuni 3 cm läbimõõdus, tupplehed allapoole suunatud. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lääne-Eestis kuivades männikutes, loodudel, rannaniitudel. Paiguti. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 212 | Varre alus pole paksenunud | 213 |
| 213 | Juurmised lehed terved, varrelehed sügavalt jagunenud | 214 |
| 213 | Kõik lehed sügavalt jagunenud | 216 |
| 214 | Varre alusel nahkjad labata lehetuped | |
| Ranunculus cassubicus L. - metstulikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmisi lehti 1 või 2, ümarneerjad, täkilise servaga, lõhestumata, 12-16 cm laiad, alt karvased. Varrelehed sõrmjagused, hõlmad hambulised. Õied kollased, 2-3 cm läbimõõdus. Õiepõhi ja viljad karvased, pika nokaga. Kõrgus 30-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsades ja puisniitudel, võsastikes. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Märkused: Kõigi tulikate kroonlehed läigivad seest. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 214 | Varre alusel lehetuped puuduvad | 215 |
| 215 | Juurmisi lehti tavaliselt 2-3. Varrelehtede lehekesed hambulised ja sageli hõlmised | |
| Ranunculus fallax (Wimmer & Gaerbn.) Kerner - virvatulikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmisi lehti 2 või 3, vähemalt mõned neist hõlmised või sügavalt hambulised, alt karvased. Varrelehed hambulised. Õied kollased, õiepõhi veidi karvane, viljad tihedalt karvased, keskmise nokaga. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, võsades. Hajusalt. Õitseb mais, juunis. Märkused: Kõigi tulikate kroonlehed läigivad seest. Virvatulikas on välimuselt mets- ja kuldtulika vahepealne. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 215 | Juurmisi lehti 5 või rohkem. Varrelehtede lehekesed tavaliselt terved | |
| Ranunculus auricomus L. - kuldtulikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmisi lehti 4-6, terved või sõrmjalt lõhestunud, alt paljad. Varrelehtede hõlmad terveservalised. Õied kollased, 1,5-2 cm läbimõõdus. Õiepõhi paljas, viljad lühikarvased, lühikese nokaga. Kõrgus 15-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, võsades. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Märkused: Kõigi tulikate kroonlehed läigivad seest. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 216 | Varred kollaste harali karvadega. Vili spiraalselt kõvera nokaga | |
| Ranunculus nemorosus DC. - salutulikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed jagunevad sõrmjalt 3-5 osaks, segmendid hambulise servaga. Juurmised lehed viisnurkse piirjoonega. Varred kollakate harali karvadega. Õied kollased, 3-4 cm läbimõõdus. Vili spiraalselt kõverdunud nokaga. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Põhiliselt saarte lehtmetsades, puisniitudel. Haruldane. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Märkused: Kõigi tulikate kroonlehed läigivad seest. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) | ||
| 216 | Varred paljad või valkjate karvadega. Vili veidi kõvera nokaga | 217 |
| 217 | Lehtede hõlmad üle 1 cm laiad | |
| Ranunculus lanuginosus L. - villtulikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sõrmhõlmised, kolme laia hõlmaga, üldkujult ümarad, südaja alusega. Varred pikkade valkjate harali karvadega, lehe alumine pind siidkarvane. Õied kollased, 3 cm läbimõõdus, õiepõhi paljas. Vili pika kõverdunud nokaga. Kõrgus 20-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kirde-Eesti varjukates leht- ja segametsades. Haruldane. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK I kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Märkused: Kõigi tulikate kroonlehed läigivad seest. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 217 | Lehetede hõlmad alla 1 cm laiad, enamvähem lineaalsed | 218 |
| 218 | Taimed paljad või peaaegu paljad. Õiepõhi paljas | |
| Ranunculus acris L. - kibe tulikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sõrmjagused, lineaalsete hõlmadega. Taimed ülaosas paljad või lidus karvadega, alaosas paljad või väheste harali karvadega. Õied kollased, kuni 2 cm läbimõõdus. Õiepõhi paljas. Viljad paljad, lühikese sirge nokaga. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, karjamaadel, teeservades. Sage. Õitseb maist septembrini. Märkused: Kõigi tulikate kroonlehed läigivad seest. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 218 | Taimed 1-2 mm pikkuste harali karavadega vähemalt varre alumises osas ja leherootsudel. Õiepõhi karvane | |
| Ranunculus polyanthemos L. - mitmeõiene tulikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed viietised, sisselõikunud segmendid kitsad, hambulised. Varrelehed samasugused kui juurmised, ainult väiksemad. Varred alumises osas alati tugevate harali karvadega. Õied kollased, 2-3 cm läbimõõdus. Õiepõhi karvane. Vilja nokk 0,5 mm pikk, kõver. Kõrgus 25-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, karjamaadel, teeservades. Tavaline. Õitseb maist augustini. Märkused: Kõigi tulikate kroonlehed läigivad seest. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 219 | Lehed sõrmjad | 220 |
| 219 | Lehed sulgjad | 225 |
| 220 | Varred roomavad. Õied üksikult | |
| Potentilla reptans L. - roomav maran | ||
| Iseloomulikud tunnused: Roomavate, sõlmekohtadest juurduvate vartega taim. Lehed sõrmjad, lehekesi 5-7, hambulise servaga. Õied kollased, 15-25 mm läbimõõdus, üksikult pikkadel õieraagudel. Pikkus kuni 1 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teeservades, loodudel, rannavallidel, klibul. Paiguti, Lääne-Eestis tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 220 | Varred pole roomavad. Õied pole üksikult | 221 |
| 221 | Õitsev vars tihedalt lehistunud, püstine. Juurmisi lehti vähe või puuduvad | 222 |
| 221 | Õisikuvars väheste väikeste lehtedega, külgmine. Lehed põhiliselt juurmise rosetina, leherosette taimel mitu | 223 |
| 222 | Lehekesed alt tihedalt valgeviltjad, lehepind täielikult kaetud | |
| Potentilla argentea L. - hõbemaran | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sõrmjad, lehekesi 5-7, alt valgeviltjad, pealt viltjad või hõredalt karvased. Leheserv sügavalt sakiline, allarullunud. Õied kollased, hõredas rohkeõielises õisikus. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel kasvukohtadel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 222 | Lehed alt rohelised | |
| Potentilla intermedia L. - keskmine maran | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars tõusev, keskosas harunev. Lehed sõrmjad, lehekesi 5-8, ebaühtlaselt sakilise servaga. Lehed pealt paljad kuni hõredalt karvased, alt hõredalt karvased kuni hallviltjad, vars vahel punakas. Õied kollased, hõredas õisikus. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teeservades, põllupeenardel, niitudel, jäätmaadel. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 223 | Lehe alaküljel liht- ja tähtkarvad. Juurmised lehed 7-9 lehekesega | |
| Potentilla x subarenaria Borbas ex Zimmeter - värdmaran | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sõrmjad, viietised, põhiliselt juurmise rosetina, õisikuvars väheste lehtedega. Juurekaela katvate mustade abilehejäänuste servas heledad jäigad karvad. Lehed pealt lihtkarvadega, alaküljel lihtkarvad ja haralised tähtkarvad (luup!). Õis kollane. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lääne-Eesti loopealsetel, sageli koos kevadmaranaga. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 223 | Lehtedel ainult lihtkarvad. Juurmised lehed tavaliselt 5 lehekesega | 224 |
| 224 | Juurekael ümar, kaetud mustjate abilehejäänustega, mille servadel on jäigad valged karvad | |
| Potentilla neumanniana Rchb. - kevadmaran | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sõrmjad, viietised, põhiliselt juurmise rosetina, õisikuvars väheste lehtedega, varrelehed kolmetised. Juurekael ümar, seda katvate mustade abilehejäänuste servas heledad jäigad karvad. Lehed ainult lihtkarvadega, vahel lehe tipus tihe heledatest karvadest tutt. Õied kollased. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Loodudel, nõlvadel. Lääne-Eestis sage, mujal puudub. Õitseb mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 224 | Juurekael lapik, kaetud pruunide paljaste abilehejäänustega | |
| Potentilla crantzii (Crantz) Beck - mägimaran | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurekael lapik seda kaherealiselt katvate pruunide paljaste abilehejäänuste tõttu. Lehed sõrmjad, viietised, juurmise rosetina. Õied kollased, pikkadel väheste lehtedega õisikuraagudel. Kõrgus 5-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel nõlvadel, loodudel, kuivematel puisniitudel. Paiguti, Lääne- ja Põhja-Eestis sage. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 225 | Õied tipmise pikliku õisikuna | 226 |
| 225 | Õied pole pikliku õisikuna | 227 |
| 226 | Õied erekollased. Lehekeste serv aluseni hambuline | |
| Agrimonia eupatoria L. - harilik maarjalepp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed katkestunult paaritusulgjad, lehekesed aluseni hambulise servaga, varre alumine osa tihedalt lehistunud. Õied kollased, pikas tipmises, ülaosas tihedas õisikus. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsaservades, teede ääres, puisniitudel. Tavaline. Õitseb juulis, augustis. Märkused: Sarnane karvase maarjalepaga, kelle lehekesed on alumises osas terve servaga. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 226 | Õied kahvatukollased. Lehekeste serv alumise veerandi osas terve | |
| Agrimonia pilosa Ledeb. - karvane maarjalepp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed katkestunult paaritusulgjad, lehekesed alumises osas terveservalised, alumised varrelehed õitseajaks kuivanud. Õied kahvatukollased, pikas tipmises õisikus, mis on ülaosas hõre. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsades, metsaservades, põõsastikes. Harva. Peamiselt mandri ida- ja lõunaosas. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria. Märkused: Sarnane hariliku maarjalepaga, kelle lehekesed on aluseni sakilise servaga. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 227 | Emakakael lühike, ei jää vilja külge | 228 |
| 227 | Emakakael pikk, jääb vilja külge | 229 |
| 228 | Leht rohkem kui 5 sulglehekesega | |
| Potentilla anserina L. - hanijalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Roomava sõlmekohtadest juurduva varrega taim. Lehed katkestunult paaritusulgjad, lehekesed hambulise servaga. Õied viietised, kollased, 15-20 mm läbimõõdus, üksikult 3-10 cm pikkustel raagudel. Pikkus 10-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teeservades, õuedel, mererannas. Sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 228 | Sulglehekesi 5 | |
| Potentilla norvegica L. - norra maran | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõredate pikkade karvadega püstine taim. Lehed rootsulised, kolmetised, keskmine leheke jaguneb sageli hõlmadeks. Õied kollased, viietised, rohkeõielises õisikus. Kõrgus 15-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe-, kahe- või mitmeaastane. Jäätmaadel, kuivendatud turbapinnasel, teeveertes. Hajusalt. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 229 | Õied longus, kellukjad, kroonlehed kreemikad | |
| Geum rivale L. - ojamõõl | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed katkestunult sulgjad (osa sulglehekesi tunduvalt väiksemad), tipmine leheke teistest tunduvalt suurem. Varred püstised, karvased. Õied longus, määrdunudpunaste tupplehtede ja kreemikate või roosakate kroonlehtedega. Viljad püstised, karvased, tupplehtede ja viljade kogumiku vahele jääb tühemik. Kõrgus 25-75 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, puisniitudel, lodudes, veekogude kallastel. Tavaline. Märkused: Vahel hübridiseerub maamõõlaga. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 229 | Õied püstised, pole kellukjad, kroonlehed kollased | 230 |
| 230 | Kroonlehed alla 8 mm pikad | |
| Geum urbanum L. - maamõõl | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed katkestunult sulgjad, tipmine leheke teistest oluliselt suurem. Õied kahvatukollased, püstised, üksikult peenikestel raagudel, 1,5 cm läbimõõdus. Viljade kogum ümar, tupplehed vahetult viljade vastas. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Võsastikes, metsa- ja teeservades. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 230 | Kroonlehed üle 8 mm pikad | |
| Geum aleppicum Jacq. - püstmõõl | ||
| Iseloomulikud tunnused: Katkestunud sulgjad liitlehed, tipmine leheke suurem. Õied kuldkollased, püstised, jämedatel karekarvastel raagudel, 1,7-2,3 cm läbimõõdus. Viljade kogumik piklik, emakakaelte jäänused hoiavad allapoole. Viljade ja tupplehtede vahel tühemikku pole. Kõrgus 40-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsaservades, elamute ja teede ümbruses. Harva Kagu-Eestis. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
