Printable version

1 Kroonlehed alusel kokku kasvanud 2
1 Kroonlehed vabad 9
2 Õied ilma kannuseta 3
2 Õied kannusega 6
3 Lehed kaetud torkavate karvakestega
  Echium vulgare L. - harilik ussikeel
  Iseloomulikud tunnused: Taim karedakarvane, lehed pikliksüstjad, 1,5-2 cm laiad. Õied helesinised, viltuselt kellukjad. Tolmukaniidid erineva pikkusega, ulatuvad koos emakakaelaga kroonist välja. Õisik pikk, lehistunud. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kergetel muldadel, teeäärtel, jäätmaadel. Sage. Õitseb juunist septembrini.
Märkused: Mürgine.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

3 Lehed paljad või hõredate pehmete karvadega 4
4 Õie kandeleht õieraost u. kaks korda pikem. Õied purpurvioletsed
  Polygala comosa Schkuhr - tups-vahulill
  Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed pole kodarikuna, kuivavad õitsemise ajaks, lehe kõige laiem koht keskel või alusel. Varrelehed süstjad. Õierao alusel olev õie kandeleht ulatub enne õite puhkemist õiest üle, seetõttu tundub õisiku tipus olevat karvatutt. Õied purpurvioletsed või roosad, harva valged, 5-6 mm pikad, tipmise õisikuna. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, puisniitudel, teeservades. Paiguti, saartel harva. Õitseb maist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

4 Õie kandeleht u. õierao pikkune. Õied sinised 5
5 Alumised lehed ei ole kodarikuna, kuivavad õitseajaks
  Polygala vulgaris L. - aas-vahulill
  Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed pole kodarikuna, kuivavad õitsemise ajaks, lehe kõige laiem koht keskel või alusel. Varrelehed süstjad. Õierao alusel olev kandeleht ainult õierao pikkune. Õied helesinised, harva roosad või valged, 6-8 mm pikad, tipmise õisikuna. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Niitudel, puisniitudel. Paiguti, saartel harva. Õitseb maist augustini.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

5 Alumised lehed varrelehtedest palju suuremad, asuvad juurmise kodariuna
  Polygala amarella Crantz - mõru vahulill
  Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed kodarikuna, mõlajad, õitsemise ajal olemas. Varrelehed alumistest lehtedest väiksemad, süstjad. Õied sinised, pikas tipmises õisikus. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, karjamaadel. Tavaline. Õitseb maist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

6 Vars lehistunud, lehed alla 1 cm laiad 7
6 Kõik lehed juurmised, üle 1 cm laiad 8
7 Õied kollased
  Linaria vulgaris Mill. - harilik käokannus
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kitsaslineaalsed, varrel vahelduvalt. Õied kollased, kannusega, kannus õiekroonist pikem. Vars õisiku osas näärmekarvane. Kõrgus 10-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teeservades, mererannas, karjäärides jm. kergematel kuivematel muldadel. Tavaline. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

7 Õied pole kollase (roosad ja/või valged)
  Chaenorhinum minus (L.) Lange - pihkane haiklõug
  Iseloomulikud tunnused: Lehed pikliksüstjad, sujuvalt lühikeseks rootsuks ahenevad. Vars hõredalt lehistunud, alumised lehed vastakud, õitseajaks kuivanud. Ülaosas lehed vahelduvalt. Õied helelillad, üksikult lehekaenaldes. Kroon kahehuuleline, lühikese kannusega. Taimed kleepuvad. Kõrgus 5-25 (40) cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Raudteedel, teeservades, umbrohuna. Hajusalt. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

8 Õied valged
  Pinguicula alpina L. - alpi võipätakas
  Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise kodarikuna, kollakasrohelised, lihakad, terved, pealt libedad, servadest sageli rullunud. Õied valged, neelus kollaste laikudega. Õied 1,2-1,5 cm pikad, ettepoole käändunud, koonusja, kroonist palju lühema kannusega. Kõrgus 5-12 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastes soodes. Haruldane. Õitseb maist juulini.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

8 Õied sinakaslillad
  Pinguicula vulgaris L. - harilik võipätakas
  Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise kodarikuna, kollakasrohelised, lihakad, terved, pealt libedad, servadest sageli rullunud. Õied sinakaslillad, harva valged, neelus pikkade valgete karvadega, sageli kahe valkja täpiga. Õied 1,8-2 cm pikad, naaskelja, umbes krooni pikkuse kannusega. Kõrgus 5-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, soodes. Paiguti. Õitseb juunis, juulis.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

9 Õied roosad, üle 3 cm läbimõõdus
  Gladiolus imbricatus L. - niidu-kuremõõk
  Iseloomulikud tunnused: Varred üksikult, harunemata, suhteliselt peenikesed. Juurmised lehed soomusjad, varrelehti 2 või 3, 1,5-2 cm laiad, õisikust lühemad. Õied punakaslillad, ebakorrapärased, lehterjad, kõverdunud putkeosaga, ühekülgses 3-10-õielises õisikus. Mugulsibulaga taimed. Kõrgus 30-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel ja uhtlammi-niitudel. Paiguti Pärnu ja Tartu ümbruses, mujal haruldane. Õitseb juulis.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

9 Õied teistsugused, pole roosad ja üle 3 cm läbimõõdus 10
10 Õied ilma kannuseta 11
10 Õied kannusega 21
11 Huul kollane, suur, puhetunud, sussitaoline
  Cypripedium calceolus L. - kaunis kuldking
  Iseloomulikud tunnused: Lehti kuni 6, elliptilised, helerohelised, tugevalt kaarroodsed, ümbritsevad alusega vart, alt ja servadest näärmekarvased. Õisi 1-3, suured, kollase sussitaolise huulega, teised õiekattelehed pruunid. Kõrgus 20-55 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuuse-segametsades ja puisniitudel. Kohati. Õitseb mais, juunis.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

11 Huul pole kollane, puhetunud ega sussitaoline 12
12 Vähemalt huul põhiliselt valge 13
12 Ükski õiekatteleht pole valge 15
13 Välimised õiekattelehed roosad kuni lillad
  Epipactis palustris (L.) Crantz - soo-neiuvaip
  Iseloomulikud tunnused: Lehed süstjad, enamasti pikalt teravnevad. Õied valkjad, välimised õiekattelehed punakasrohelised, sisemised valkjasroosad, huul valge, punaste soontega, kannuseta. Õisik hõre, ühekülgne, enne puhkemist longus. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel ja puisniitudel, soodes. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

13 Kõik õiekattelehed valged 14
14 Lehed süstjad, renjad. Õisik pole karvane. Välimised õiekattelehed üle 5 mm pikad
  Cephalanthera longifolia (L.) Fritsch - valge tolmpea
  Iseloomulikud tunnused: Lehed helerohelised, süstjad, renjad, asuvad varrel selgelt kahekülgselt. Õied valged, suured, raotud, kellukjad, ilma kannuseta. Õisik hõre kobar. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lääne-Eesti puisniitudel ja laialehistes metsades. Harva. Õitseb mais, juunis.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

14 Lehed munajad. Õisik karvane. Välimised õiekattelehed alla 5 mm pikad
  Goodyera repens (L.) R. Br. - roomav öövilge
  Iseloomulikud tunnused: Lehed munajad, 2-3 cm pikad, selgete ristroodudega. Moodustab sageli padjandeid. Õied valged, õisik 3-8 cm pikk, tihe, ühekülgne, karvane. Kõrgus 13-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Okas- ja segametsades. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

15 Kõik õiekattelehed roosad kuni punased 16
15 Vähemalt välimised õiekattelehed tumepruunid kuni kollakasrohelised 17
16 Õied rippuvad, selgelt raolised
  Epipactis atrorubens (Hoffm. ex Bernh.) Besser - tumepunane neiuvaip
  Iseloomulikud tunnused: Lehed tumerohelised, karedad, elliptilised kuni ümarelliptilised. Vars sageli punakasvioletne, tihedalt lühikarvane. Õied tumepunased, raolised, kannuseta, ühekülgses paljuõielises õisikus. Kõrgus 20-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel rannavallidel, rannamännikutes, klibukadastikes ja puisniitudel. Paiguti, põhiliselt Lääne- ja Põhja-Eestis ning saartel. Õitseb juulis, augustis.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

16 Õied püstised, raotud
  Cephalanthera rubra (L.) Rich. - punane tolmpea
  Iseloomulikud tunnused: Lehed süstjad, tumerohelised, alt sinakasrohelised, veidi renjad, püstiselt kaldu. Õisikus 3-10 õit. Õied roosad, suured, raotud, ilma kannuseta. Kõrgus 25-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, loometsades. Harva. Õitseb juunis, juulis.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

17 Huul punakaspruun, üle 1 cm pikk
  Ophrys insectifera L. - kärbesõis
  Iseloomulikud tunnused: Lehed sinakasrohelised, kuni 10 cm pikad ja 2 cm laiad. Õied putukakujulised, tumedad. Kõrgus 20-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, allikasoodes, lookadastikes. Paiguti, põhiliselt Lääne-Eestis ja saartel. Õitseb juunis, juulis.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

17 Huul pole pruun, alla 1 cm pikk 18
18 Huul ülespoole suunatud 19
18 Huul allapoole suunatud 20
19 Lehti üks. Huul välimiste õiekattelehtedega ühepikkune
  Malaxis monophyllos (L.) Sw. - soovalk
  Iseloomulikud tunnused: Lehti tavaliselt üks, munajaselliptiline, vahel esineb ka teine, palju pisem leht. Pikas õisikus kuni 100 väikest rohekaskollast õit. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lodu- ja segametsades, soistes võsastikes, puisniitudel. Paiguti.
Looduskaitseline seisund: LK II, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

19 Lehti rohkem kui üks. Huul välimistest õiekattelehtedest lühem
  Hammarbya paludosa (L.) Kuntze - sookäpp
  Iseloomulikud tunnused: Varre alusel mugulad, vana ja noor mugul teineteisest eemal, esimene sambla sees, teine ülemise lehe kaenlas. Lehti tavaliselt 3, ülemine kõige suurem, kuni 4 cm pikk ja 1 cm lai. Õisikus 8-30 rohekaskollast õit sigimikust pikematel õieraagudel. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, rabades, järveäärsetel õõtsikutel. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

20 Lehti varrel palju rohkem kui 2. Huul üle 5 mm pikk
  Epipactis helleborine (L.) Crantz - laialehine neiuvaip
  Iseloomulikud tunnused: Lehed üle 4 cm laiad, tumerohelised, munajaselliptilised, terava tipu ja selgete roodudega, serval ja roodudel näsajate karvadega. Õisi palju, punakasrohelised, kannuseta, ühekülgses õisikus. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, puisniitudel. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

20 Lehti varre alusel 2(3). Huul alla 5 mm pikk
  Herminium monorchis (L.) R. Br. - harilik muguljuur
  Iseloomulikud tunnused: Lehti varre alusel 2 (harva 3), alumine leht teisest tömbim. Lehed süstjad, peaaegu vastakud, kuni 10 cm pikad, pealt veidi läikivad, kollakasrohelised, nõrgalt renjad. Õied väikesed, vaevu märgatava kannusega, kollased, mee lõhnaga. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel ja soistel niitudel, allikasoodes mätastel. Paiguti, põhiliselt Lääne-Eestis ja saartel. Õitseb juunis, juulis.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

21 Lehed redutseerunud vähesteks tupetaolisteks soomusteks
  Epipogium aphyllum Sw. - lehitu pisikäpp
  Iseloomulikud tunnused: Taim värvitu, lihakas, paljas, vars läbikumav. Õisi 2-4, harva rohkem, rippuvad, kollakasvalged, huul valge, punasekirjaline, kannus lillakas. Õied lõhnavad. Kõrgus 10-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Varjukates niisketes kuuse-segametsades. Väga haruldane. Õitseb juulis, augustis.
Looduskaitseline seisund: LK I kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – äärmiselt ohustatud.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

21 Lehed hästiarenenud, rohelised 22
22 Õied kollased
  Dactylorhiza incarnata subsp.ochroleuca (Wüstn. ex Boll) Holub. - kollakas sõrmkäpp
  Iseloomulikud tunnused: Nagu kahkjaspunane sõrmkäpp, aga õied valkjaskollased.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

22 Õied pole kollased 23
23 Õied valged või rohekasvalged 24
23 Õied pole valged 26
24 Õiekattelehed puhasvalged
  Orchis morio L. - arukäpp
  Iseloomulikud tunnused: Varre alumises osas lehti 4-6, kuni 7 cm pikad, selgete piki- ja ristroodudega, ilma laikudeta. Õisik hõre, 5-10-õieline. Välimised õiekattelehed lillakasrohelised rohekate soontega. Huul violetne, kolmehõlmaline, kumer, teised õiekattelehed üsna ühepikkused, kiivrina kokku kooldunud. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lääne-Saaremaa ja Muhumaa kuivematel niitudel ja hõredates loomännikutes. Haruldane. Õitseb mais, juunis.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

24 Vähemalt huul osaliselt rohekas 25
25 Õied lõhnavad. Kannus niitjas, aheneva tipuga, 1,5 korda sigimikust pikem. Tolmukad paralleelsed
  Platanthera bifolia (L.) Rich. - kahelehine käokeel
  Iseloomulikud tunnused: Lehti kaks, elliptilised, läikivad, roots kuni 7 cm.. Hõredas õisikus kuni 30 valget lõhnavat õit. Kannus peenike, roheka aheneva tipuga. Tolmukad paralleelsed. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, hõredates metsades, sooservades. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

25 Õied peaaegu lõhnatud. Kannus tipus veidi jämedam, u. kaks korda sigimikust pikem. Tolmukad alt laialihoiduvad
  Platanthera chlorantha (Custer) Rchb. - rohekas käokeel
  Iseloomulikud tunnused: Suurte varrelehtede roots lühem kui 4 cm. Õied valged, kannus peenike, kuid mitte niitjas, tipus veidi jämedam. Tolmukad alt laialihoiduvad. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Eelistab kuivemaid kasvukohti kui kahelehine käokeel. Paiguti. Õitseb juunis, juulis.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

26 Vähemalt välimised õiekattelehed rohekad
  Coeloglossum viride (L.) Hartm. - rohekas õõskeel
 
Iseloomulikud tunnused: Vars üleni lehistunud, lehti 3-5, kuni 5 cm pikad ja 1-2 cm laiad, elliptilis-munajad kuni süstjad. Õisikus 5-25 õit. Õied rohekad kuni rohekaspruunid, huul tipus kolmehambaline, kannus sigimikust lühem. Kõrgus 8-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rannakadastikes ja niitudel. Haruldane. Õitseb juunis, juulis.
Looduskaitseline seisund: LK I kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – äärmiselt ohustatud.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

26 Õiekattelehed pole rohekad 27
27 Kannus üle 10 mm pikk ja u. 1 mm paks 28
27 Kannus kas alla 10 mm pikk või üle 1 mm paks 29
28 Huul sügavalt 3-hõlmane, huule alusel 2 piklikku naastu. Õisik püramiidjas
  Anacamptis pyramidalis (L.) Rich. - püramiid-koerakäpp
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kuni 1 cm laiad ja 12 cm pikad, süstjad, asetsevad varrel spiraalselt. Õisik tihe, paljuõieline, õitsemise algul püramiidjas või koonusjas. Õied roosakaspunased, lõhnavad, huul jooniseta, huule alusel kaks väikest naastu. Kannus sigimikust pikem. Kõrgus 20-45 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastel puisniitudel. Saaremaal ja ühes kohas Läänemaal. Haruldane. Õitseb juulis.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

28 Huul madalalt kolmehõlmane, huule alusel naaste ei ole. Õisik ruljas
  Gymnadenia conopsea (L.) R. Br. - harilik käoraamat
  Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsed, kuni 25 cm pikad, renjad, pika tupega, asetsevad varrel vaheldumisi. Õisik ruljas, tihe. Õied lillakasroosad, jooniseta, nelgilõhnalised, kannus sigimikust kuni 2 korda pikem. Kõrgus 20-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel liigirikastel niitudel. Paiguti, peamiselt Lääne-Eestis ja saartel. Õitseb juunis, juulis.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

29 Kannus alla 5 mm pikk
  Gymnadenia odoratissima (L.) Rich. - lõhnav käoraamat
  Iseloomulikud tunnused: Lehed 0,3-0,8 cm laiad, lühiripsmelise või näsalise servaga. Õisik tihe, paljuõieline, ruljas, kuni 1,5 cm läbimõõduga. Õied roosakaspunased, jooniseta. Kannus sigimikust lühem, harva selle pikkune. Õied vanilli lõhnaga. Kõrgus 25-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastes allikasoodes ja soistel puisniitudel. Haruldane. Õitseb juulis.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

29 Kannus üle 5 mm pikk 30
30 Õisikus kõik õite kandelehed kilejad 31
30 Vähemalt alumised õite kandelehed rohelised ja rohtsed 34
31 Vähemalt välimised külgmised õiekattelehed laiuvad
  Orchis mascula (L.) L. - jumalakäpp
  Iseloomulikud tunnused: Alumisi lehti 3-5, kuni 16 cm pikad, helerohelised. Õisi 9-30. Välimised õiekattelehed tume-purpurvioletsed, ilma roheliste soonteta, püstiselt ettepoole kaldu. Sisemised külgmised õiekattelehed välimistest oluliselt lühemad. Huul teistest veidi heledam. Kõrgus 20-45 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastel kuivematel niitudel ja puisniitudel. Paiguti läänesaartel ja mandri läänerannikul, mujal harva. Õitseb mais, juunis.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

31 Kõik õiekattelehed peale huule kiivrina kokku kooldunud 32
32 Kannus kõverdunud ülespoole. Huul pole laiusest pikem
  Orchis morio L. - arukäpp
  Iseloomulikud tunnused: Varre alumises osas lehti 4-6, kuni 7 cm pikad, selgete piki- ja ristroodudega, ilma laikudeta. Õisik hõre, 5-10-õieline. Välimised õiekattelehed lillakasrohelised rohekate soontega. Huul violetne, kolmehõlmaline, kumer, teised õiekattelehed üsna ühepikkused, kiivrina kokku kooldunud. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lääne-Saaremaa ja Muhumaa kuivematel niitudel ja hõredates loomännikutes. Haruldane. Õitseb mais, juunis.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

32 Kannus suunatud allapoole. Huul laiusest pikem 33
33 Välimised õiekattelehed väljast mustjas-purpurpunased. Huule keskmine hõlm kahe madala hõlmaga. Õite kandelehed vähemalt poole sigimiku pikkused
  Orchis ustulata L. - tõmmu käpp
  Iseloomulikud tunnused: Lehed sinakasrohelised, kuni 1,6 cm laiad ja 10 cm pikad. Õisik ruljas, paljuõieline. Välimised õiekattelehed väljast mustjas-purpurpunased, puhkemata õisik must. Huul valge või roosakas, purpurpunaste täppidega, ülejäänud õiekattelehed kiivrina kokku kooldunud. Õite kandelehed helevioletsed kuni purpurpunased. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel ja puisniitudel, kadastikes. Peamiselt Lääne-Eestis ja saartel, harva. Õitseb juunis, juulis.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

33 Välimised õiekattelehed väljast hallid. Huule keskmine hõlm sügavalt 2-hõlmaline. Õite kandelehed väga lühikesed, soomusjad
  Orchis militaris L. - hall käpp
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kuni 8 cm laiad ja 15 cm pikad, elliptilised või süstjad, tömbid. Õisik tihe, paljuõieline, õite kandelehed mõne millimeetri pikkused. Välimised õiekattelehed väljastpoolt hallid. Huul roosakasvioletne valkja keskosaga, millel purpurpunased täpid. Teised õiekattelehed kiiverjalt kokku kooldunud. Kõrgus 17-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel ja puisniitudel. Lääne-Eestis ja saartel tavaline, mujal harva. Õitseb mais, juunis.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

34 Külgmised välimised õiekattelehed liibuvad. Vars seest säsikas 35
34 Külgmised välimised õiekattelehed püstised. Vars seest õõnes 36
35 Huule keskmine hõlm sama lai kui külgmised
  Dactylorhiza fuchsii (Druce) Soó - vööthuul-sõrmkäpp
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kitsasmunajad või äraspidi-munajassüstjad, kuni 17 cm pikad ja 2-4 cm laiad, pruunikate laikude või täppidega, vahel ka ilma. Õisik paljuõieline. Õied helevioletsed või roosakaslillad tumedama joonisega. Huul kolmandiku kuni poole ulatuses kolmeks hõlmaks lõhestunud; keskmine hõlm kitsas-kolmnurkne, ulatub külgmiste hõlmade vahelt välja. Kõrgus 30-65 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Segametsades ja puisniitudel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

35 Huule keskmine hõlm palju kitsam kui külgmised
  Dactylorhiza maculata (L.) Soó – kuradi sõrmkäpp
  Iseloomulikud tunnused: Lehed süstjad, alumised lehed alusel märgatavalt ahenenud, tipu pool enamasti üle 2 cm laiad, laikudega või ilma, alt hallikasrohelised. Õisik paljuõieline. Õied helevioletsed või roosakaslillad tumedama joonisega. Huul kolmandiku ulatuses kolmeks hõlmaks lõhestunud; keskmine hõlm väike, kolmnurkne, enamasti ei ulatu külgmiste poolkuujate hõlmade vahelt välja. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabaastuvates metsades, rabaservades. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

36 Alumised lehed mitte rohkem kui 4 korda laiusest pikemad, elliptilised, üleni ühelaiused
  Dactylorhiza baltica (Klinge) Orlova - balti sõrmkäpp
  Iseloomulikud tunnused: Alumised ja keskmised lehed üleni ühelaiused, keskmiselt 2 cm laiad, tumedate laikudega, lamedad, laiuvad. Õisik tihe. Õied roosakasvioletsed selge purpurvioletse joonisega. Huul kolmehõlmaline, külgmised hõlmad laiad, külgedele suunatud. Kõrgus 25-65 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, eriti veekogude kallastel. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

36 Alumised lehed üle 4 korra laiusest pikemad, süstjad, aluse suunas rohkem või vähem ahenevad 37
37 Huul 5,5-16 mm pikk. Välimised õiekattelehed (6)7-13 mm
  Dactylorhiza russowii (Klinge) Holub - Russowi sõrmkäpp
  Iseloomulikud tunnused: Alumised ja keskmised lehed ahenevad aluse suunas ainult veidi, enamasti alla 1 cm laiad, laikudega või ilma. Õisik võrdlemisi väheseõieline. Õied tumevioletsed, mustriga, suhteliselt suured. Kõrgus 15-35 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soistel niitudel, allikasoodes. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

37 Huul 5-7,5(9) mm pikk. Välimised õiekattelehed 5-6(9) mm 38
38 Lehed tavaliselt tumedate laikudeta. Õied kahvaturoosad kuni tumevioletsed
  Dactylorhiza incarnata (L.) Soó - kahkjaspunane sõrmkäpp
  Iseloomulikud tunnused: Vars üleni lehistunud. Lehed kollakas- või helerohelised, laikudeta, kõige laiemad alusel. Õisik tihe, paljuõieline, õite kandelehed enamasti õite pikkused. Õied väikesed, kahvaturoosad kuni tumevioletsed. Huul rombjas, peaaegu terve, kuni 7 mm lai, külghõlmad tagasimurtud. Kõrgus 20-45 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel ja soistel niitudel, soodes. Tavaline. Õitseb juunis, juulis.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

38 Lehed tavaliselt tumedate laikudega. Õied purpurpunased, tumedama joonisega
  Dactylorhiza incarnata (L.) Soó subsp. cruenta (O.F. Müll.) P.D. Sell - täpiline sõrmkäpp
  Iseloomulikud tunnused: Lehed mõlemalt poolt tumedate laikude või täppidega, eriti tipuosas. Lehed kuni 10 cm pikad ja 2 cm laiad, tanuja tipuga, püstiselt kaldu. Õied väikesed, intensiivselt violetjas-purpurpunased tumedama joonisega. Kõrgus 15-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastel soistel niitudel ja puisniitudel. Harva, peamiselt Lääne-Eestis. Õitseb juunis.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)