Back 
Printable version
| 1 | Leheserv hambuline kuni hõlmine | 2 |
| 1 | Leheserv terve (või lehed õitseajal puuduvad) | 21 |
| 2 | Lehed rootsutud või peaaegu rootsutud | 3 |
| 2 | Lehed selgelt rootsulised | 5 |
| 3 | Õied põhiliselt valged, 2-huulelised, alumine huul jagunenud kolmeks hõlmaks. Üheaastane | |
| Euphrasia officinalis L. - harilik silmarohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed rootsutud, peaaegu vastakud, hambulise servaga, 1 cm pikad. Õied valkjaslillad kuni valged, tumedamate joonte ja kollaka neeluga, lühiraolised, tipmises õisikus. Kõrgus 3-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Niitudel, karjamaadel, põõsastikes, põlluservades. Hajusalt. Märkused: Harilik silmarohi on kollektiivliik, mis on jagatud paljudeks väga raskesti eristatavateks liikideks. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 3 | Õied üleni roosakaslillad, alumine huul pole kolmehõlmaline. Mitmeaastased | 4 |
| 4 | Varred tavaliselt harunenud. Alumised sõlmevahed lehtega ühepikkune või lühem | |
| Odontites vulgaris Moench - harilik kamaras | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars keskosast allpool harunev. Harud pikad, laiuvad. Lehed süstjad, teritunud tipuga. Õied lihakarva punased, ühekülgses kobaras. Kupar tupplehtedega ühepikkune. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Niitudel, teeservades, kallastel, umbrohuna põldudel. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 4 | Varred enamasti ei harune. Alumised sõlmevahed pikemad kui kõrvalolevad lehed | |
| Odontites litoralis Fr. - randkamaras | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine, enamasti harunemata. Lehed munajassüstjad, veidi lihakad, tömbi tipuga. Õied lillakaspunased, tipmises õisikus. Kupar tupest pikem. Kõrgus 5-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Rannaniitudel. Harva, peamiselt Lääne-Eestis. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 5 | Kroonlehed alusel kokku kasvanud | 6 |
| 5 | Kroonlehed vabad | 7 |
| 6 | Õied 6-18 mm pikad. Kannus sirge. Viljad pole rippuvad | |
| Impatiens parviflora DC. - väikeseõiene lemmalts | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed rohelised, elliptilised, tihedalt teravsaagjate hammastega, veidi karvased. Õied kahvatukollased, 1 cm pikad, püstised, sirge kannusega. Kõrgus 25-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Naturaliseerunud tulnukas aedades, parkides, kalmistutel, teeservades. Ida-Eestis sage, mujal hajusalt. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 6 | Õied 20-35 mm pikad. Kannus kõver. Viljad rippuvad | |
| Impatiens noli-tangere L. - õrn lemmalts | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed rohelised, õrnad, paljad, munajad või elliptilised, hõredate tömpide hammastega. Õied erekollased, 3 cm pikad, rippuvad, pika kõvera kannusega. Kõrgus 40-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kaldavõsastikes ja lodumetsades. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 7 | Õied osaliselt kollased, kahe- kuni kolmevärvilised. Külgmised kroonlehed suunatud ülespoole | 8 |
| 7 | Õied valged, sinised või lillad. Külgmised kroonlehed suunatud allapoole | 9 |
| 8 | Alumine kroonleht (koos kannusega) 12-25 mm pikk, kuni kaks korda tupest pikem | |
| Viola tricolor L. - aaskannike | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine, sageli harunev. Õieraod kinnituvad varrelehtede kaenlasse. Alumised lehed kuni 2 cm laiad, hõredalt karvased, ülemised kitsamad, süstjad. Abilehed sügavalt lõhestunud, suure tipmise hõlmaga. Õied kahe- kuni kolmevärvilised (valge, kollane, lilla). Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Kaldavõsas, teede ääres. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 8 | Alumine kroonleht 8-15 mm pikk, enam-vähem tupe pikkune | |
| Viola arvensis Murray - põldkannike | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed munajad, pikarootsulised, ülemised lühirootsulised. Abilehed sügavalt lõhised, suure tipmise hõlmaga. Õied valkjad (vahel ülemised kroonlehed veidi lillakad), 1-1,5 cm pikad. Kroonlehed tupest lühemad või tupe pikkused. Kõrgus 5-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Sage umbrohi. Õitseb aprillist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 9 | Lehistunud õitsvat vart ei ole, lehed ainult juurmise rosetina (vahel esinevad roomavad võsundid) | 10 |
| 9 | Lehistunud õitsev vars olemas | 14 |
| 10 | Kuivade kasvukohtade taimed. Lehed enam-vähem tihedalt karvased | 11 |
| 10 | Niiskete kasvukohtade (sood, niisked metsad, puisniidud) taimed. Lehed paljad või väga hõredalt karvased, peamiselt alaküljel | 12 |
| 11 | Õied peaaegu lõhnatud. Abilehed lühidalt narmastunud. Lehed lühikarvased, pikalt aheneva tipuga | |
| Viola hirta L. - karvane kannike | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed ainult juurmised, lehistunud vart pole, õieraod kinnituvad rosetilehtede kaenlasse. Lehed kolmnurkjas-südajad, lühikarvased, täkilise serva ja terava tipuga, alusel sügava laia väljalõikega. Kroonlehed hele- või punakaslillad, tipul sämpunud, kannus lillakas, terav. Õied ei lõhna. Kõrgus 10-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lehtmetsades, puisniitudel, sarapikes. Peamiselt Lääne-Eestis. Harva. Õitseb aprillis, mais. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 11 | Õied magusa lõhnaga. Abilehed pikalt narmastunud. Lehed pikkade valgete karvade ja tõmbi tipuga | |
| Viola collina Besser - kinkkannike | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed laimunajad või ümardunud-munajad, pikkade valkjate karvadega, täkilishambulised, kumerate servade ja ümara tipuga, alusel sügava laia väljalõikega. Lehed ainult juurmised, lehistunud varsi pole, õieraod kinnituvad rosetilehtede kaenlasse. Kroonlehed helelillad, kannus valkjas, tömp. Õied lõhnavad. Kõrgus 10-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Sega- ja lehtmetsades, sarapikes, puisniitudel. Paiguti, peamiselt Lääne-Eestis. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 12 | Abilehed rootsuga pooleni kokku kasvanud | |
| Viola uliginosa Besser - lodukannike | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed südajasmunajad, teritunud tipuga, alusel madala väljalõikega, paljad või pealt roodude kohal veidi karvased, 2- või 4-kaupa kodarikus. Abilehed rootsuga pooleni kokku kasvanud. Õied tumelillad, 2-3 cm pikad, ulatuvad lehtedest kõrgemale. Kõrgus 8-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soistel niitudel, puisniitudel, lodudes. Paiguti, peamiselt Lääne-Eestis. Õitseb aprillis, mais. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 12 | Abilehed täiesti vabad | 13 |
| 13 | Lehti 3 või 4. Kandelehekesed kinnituvad õierao keskele | |
| Viola palustris L. - sookannike | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed ainult juurmised, lehistunud vart pole, õieraod kinnituvad rosetilehtede kaenlasse. Lehed paljad, laimunajad. Abilehed narmastunud või terve servaga. Õied 1-1,5 cm pikad. Õieraod 4-10 cm pikad, kandelehekesed kinnituvad õierao keskele või allapoole. Õied helelillad, kannus 1-1,5 mm pikk, tömp. Kõrgus 5-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soistel niitudel ja puisniitudel, lepikutes. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Märkused: Sarnane turvaskannikesele, kelle lehed on alt veidi karvased. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 13 | Lehti 2. Kandelehekesed õierao ülemises kolmandikus | |
| Viola epipsila Ledeb. - turvaskannike | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed ainult juurmised, lehistunud vart pole, õieraod kinnituvad rosetilehtede kaenlasse. Lehed pealt paljad, alt hõredalt karvased, laimunajad. Abilehed terveservalised. Õied helelillad, 1,4-2 cm pikad, kannus 2-3 mm pikk, tömp. Õieraod sageli üle 10 cm pikad, kandelehekesed kinnituvad õierao keskosast oluliselt kõrgemale. Kõrgus 10-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes metsades, madalsoodes. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Märkused: Sarnane sookannikesega, kelle lehed on alt paljad. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 14 | Juurmist leherosetti pole. Lehed tavaliselt laiusest pikemad | 15 |
| 14 | Juurmine leherosett olemas. Lehed tavaliselt võrdse pikkuse ja laiusega | 18 |
| 15 | Lehed piklik-munajad või munajad, südaja alusega | |
| Viola canina L. - koerkannike | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed munajad, südaja alusega, kuni kaks korda laiusest pikemad, paljad või hõredalt karvased. Abilehed väikesed, naaskeljad, kuni 1 cm pikad. Juurmist leherosetti pole. Õied sinised, kinnituvad varrelehtede kaenlasse. Kõrgus 15-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, sihtidel, raiesmikel, kraavikallastel, liivikutel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 15 | Lehed munajassüstjad, alus pole tavaliselt südajas | 16 |
| 16 | Taimed paljad | |
| Viola pumila Chaix - pisikannike | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed ainult juurmised, lehistunud vart pole, õieraod kinnituvad rosetilehtede kaenlasse. Lehed munajassüstjad või süstjad, paljad, läikivad, pisut lihakad, kuni 5 cm pikad ja 4-10 mm laiad. Abilehed peaaegu terveservalised, alumistel lehtedel rootsust lühemad, ülemistel pikemad. Õied 10-15 mm pikad, helesinised, vahel valged, tumedate joontega. Kõrgus 5-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes lohkudes loodudel, niitudel, puisniitudel Lääne-Eestis. Haruldane. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 16 | Taimed (vähemalt lehed) lühikarvased | 17 |
| 17 | Varred kuni 50 cm kõrged. Abilehed leherootsu pikkused või pikemad | |
| Viola elatior Fr. - kõrge kannike | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed pikliksüdajad, 6-8 cm pikad, 2-3 cm laiad, pehmekarvased. Juurmist leherosetti pole, õied kinnituvad varrelehtede kaenlasse. Õied 2-2,5 cm pikad, helesinised, neelus valged, tumedate joontega. Abilehed suured, 3-5 cm pikad, karvased, lehekujulised, leherootsust pikemad, saagja servaga. Kõrgus 20-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, loometsades, sarapikes. Harva. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 17 | Varred kuni 25 cm kõrged. Abilehed leherootsust kuni poole lühemad | |
| Viola persicifolia Schreb. - mülgaskannike | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehistunud vars olemas, õied kinnituvad varrelehtede kaenlasse. Lehed pikliksüstjad, pisut karvased, 2-4,5 cm pikad ja 8-15 mm laiad. Abilehed leherootsust palju lühemad, paljad, hõredalt hambulise kuni terve servaga. Õied valged kuni helesinised, tumedate joontega, 1,5 cm pikad. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soistel niitudel, puisniitudel. Hajusalt. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 18 | Abilehed terved. Kroonlehtedega õied (kevadel) kinnituvad rosetilehtede kaenlasse | |
| Viola mirabilis L. - imekannike | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kevadel ainult juurmised lehed, õied nende kaenlas. Suvel arenevad ilma kroonita, kuid viljuvate õite ja lehtedega varred. Juurmised lehed suured, helerohelised, 5-10 cm pikad ja 3-8 cm laiad, õhukesed, peaaegu paljad, laisüdajad kuni neerjad. Kevadised õied roosakaslillad, roheka kannusega, lõhnavad, viljatud. Kõrgus 6-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Segametsades, puisniitudel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 18 | Abilehed hambulised kuni narmastunud. Õied kinnituvad varrele | 19 |
| 19 | Taimed 3-10 cm kõrged, üleni lühikarvased (sageli hallikad), juurmisi lehti palju, kuni 1,5 cm laiad | |
| Viola rupestris A.F.W. Schmidt - nõmmkannike | ||
| Iseloomulikud tunnused: Madalad, paljude rosetilehtedega, sageli murusalt kasvavad üleni lühikarvased (sageli hallikad) taimed. Vars lühike, õieraod kinnituvad varrelehtede kaenlasse. Lehed 1,5-2,5 cm pikad ja 1,5 cm laiad, ümardunud. Õied 12-17 mm pikad, sinakaslillad, 2-5 cm pikkustel raagudel. Kõrgus 3-10 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Loodudel, loometsades, liivastes kohtades. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 19 | Taimed suuremad, paljad või üksikute karvadega, rosetilehti vähe, laiemad kui 1,5 cm | 20 |
| 20 | Õied helesinised või lillad, neelus valged. Kannus 3 mm pikk, jäme, sirge või ülespoole suunatud. Varsi tavaliselt mitu | |
| Viola riviniana Rchb. - võsakannike | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehistunud varsi mitu, õieraod kinnituvad varrelehtede kaenlasse. Lehed laimunajad või südajad, täkilise servaga, hõredakarvased. Abilehed lineaalsüstjad, servadel pikalt narmastunud, narmad abilehe laiusest sageli pikemad. Kroonlehed helesinised või lillad, neelus valged. Kannus 3 mm pikk, valkjas, jäme, sirge või ülespoole hoiduv. Kõrgus 5-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, lagendikel, raiesmikel, puisniitudel. Sage. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 20 | Õied lillad, neelus tumedamad. Kannus 5-7 mm, peenike, sirge või allapoole suunatud. Varsi tavaliselt üks | |
| Viola reichenbachiana Jord. ex Boreau - metskannike | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varsi tavaliselt üks, õieraod kinnituvad varrelehtede kaenlasse. Lehed laisüdajad või munajad, täkilise servaga. Rosetilehti vähe. Abilehed naaskeljad, 1 cm pikad, serval pikkade narmastega. Kroonlehed lillad, neelus tumedamad, kolm alumist kroonlehte tumedate joontega. Kannus 5-7 mm pikk, peenike, lillakas, sirge. Kõrgus 15-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja kuusesegametsades. Haruldane. Õitseb aprillis, mais. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 21 | Kroonlehed alusel kokku kasvanud | 22 |
| 21 | Kroonlehed vabad | 29 |
| 22 | Õied ilma kannuseta | 23 |
| 22 | Õied kannusega | 26 |
| 23 | Lehed kaetud torkavate karvakestega | |
| Echium vulgare L. - harilik ussikeel | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim karedakarvane, lehed pikliksüstjad, 1,5-2 cm laiad. Õied helesinised, viltuselt kellukjad. Tolmukaniidid erineva pikkusega, ulatuvad koos emakakaelaga kroonist välja. Õisik pikk, lehistunud. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kergetel muldadel, teeäärtel, jäätmaadel. Sage. Õitseb juunist septembrini. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 23 | Lehed paljad või hõredate pehmete karvadega | 24 |
| 24 | Õie kandeleht õieraost u. kaks korda pikem. Õied purpurvioletsed | |
| Polygala comosa Schkuhr - tups-vahulill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed pole kodarikuna, kuivavad õitsemise ajaks, lehe kõige laiem koht keskel või alusel. Varrelehed süstjad. Õierao alusel olev õie kandeleht ulatub enne õite puhkemist õiest üle, seetõttu tundub õisiku tipus olevat karvatutt. Õied purpurvioletsed või roosad, harva valged, 5-6 mm pikad, tipmise õisikuna. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, puisniitudel, teeservades. Paiguti, saartel harva. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 24 | Õie kandeleht u. õierao pikkune. Õied sinised | 25 |
| 25 | Alumised lehed ei ole kodarikuna, kuivavad õitseajaks | |
| Polygala vulgaris L. - aas-vahulill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed pole kodarikuna, kuivavad õitsemise ajaks, lehe kõige laiem koht keskel või alusel. Varrelehed süstjad. Õierao alusel olev kandeleht ainult õierao pikkune. Õied helesinised, harva roosad või valged, 6-8 mm pikad, tipmise õisikuna. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Niitudel, puisniitudel. Paiguti, saartel harva. Õitseb maist augustini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 25 | Alumised lehed varrelehtedest palju suuremad, asuvad juurmise kodariuna | |
| Polygala amarella Crantz - mõru vahulill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed kodarikuna, mõlajad, õitsemise ajal olemas. Varrelehed alumistest lehtedest väiksemad, süstjad. Õied sinised, pikas tipmises õisikus. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, karjamaadel. Tavaline. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 26 | Vars lehistunud, lehed alla 1 cm laiad | 27 |
| 26 | Kõik lehed juurmised, üle 1 cm laiad | 28 |
| 27 | Õied kollased | |
| Linaria vulgaris Mill. - harilik käokannus | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kitsaslineaalsed, varrel vahelduvalt. Õied kollased, kannusega, kannus õiekroonist pikem. Vars õisiku osas näärmekarvane. Kõrgus 10-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teeservades, mererannas, karjäärides jm. kergematel kuivematel muldadel. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 27 | Õied pole kollase (roosad ja/või valged) | |
| Chaenorhinum minus (L.) Lange - pihkane haiklõug | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed pikliksüstjad, sujuvalt lühikeseks rootsuks ahenevad. Vars hõredalt lehistunud, alumised lehed vastakud, õitseajaks kuivanud. Ülaosas lehed vahelduvalt. Õied helelillad, üksikult lehekaenaldes. Kroon kahehuuleline, lühikese kannusega. Taimed kleepuvad. Kõrgus 5-25 (40) cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Raudteedel, teeservades, umbrohuna. Hajusalt. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 28 | Õied valged | |
| Pinguicula alpina L. - alpi võipätakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise kodarikuna, kollakasrohelised, lihakad, terved, pealt libedad, servadest sageli rullunud. Õied valged, neelus kollaste laikudega. Õied 1,2-1,5 cm pikad, ettepoole käändunud, koonusja, kroonist palju lühema kannusega. Kõrgus 5-12 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastes soodes. Haruldane. Õitseb maist juulini. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 28 | Õied sinakaslillad | |
| Pinguicula vulgaris L. - harilik võipätakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise kodarikuna, kollakasrohelised, lihakad, terved, pealt libedad, servadest sageli rullunud. Õied sinakaslillad, harva valged, neelus pikkade valgete karvadega, sageli kahe valkja täpiga. Õied 1,8-2 cm pikad, naaskelja, umbes krooni pikkuse kannusega. Kõrgus 5-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, soodes. Paiguti. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 29 | Õied roosad, üle 3 cm läbimõõdus | |
| Gladiolus imbricatus L. - niidu-kuremõõk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred üksikult, harunemata, suhteliselt peenikesed. Juurmised lehed soomusjad, varrelehti 2 või 3, 1,5-2 cm laiad, õisikust lühemad. Õied punakaslillad, ebakorrapärased, lehterjad, kõverdunud putkeosaga, ühekülgses 3-10-õielises õisikus. Mugulsibulaga taimed. Kõrgus 30-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel ja uhtlammi-niitudel. Paiguti Pärnu ja Tartu ümbruses, mujal haruldane. Õitseb juulis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 29 | Õied teistsugused, pole roosad ja üle 3 cm läbimõõdus | 30 |
| 30 | Õied ilma kannuseta | 31 |
| 30 | Õied kannusega | 41 |
| 31 | Huul kollane, suur, puhetunud, sussitaoline | |
| Cypripedium calceolus L. - kaunis kuldking | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehti kuni 6, elliptilised, helerohelised, tugevalt kaarroodsed, ümbritsevad alusega vart, alt ja servadest näärmekarvased. Õisi 1-3, suured, kollase sussitaolise huulega, teised õiekattelehed pruunid. Kõrgus 20-55 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuuse-segametsades ja puisniitudel. Kohati. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 31 | Huul pole kollane, puhetunud ega sussitaoline | 32 |
| 32 | Vähemalt huul põhiliselt valge | 33 |
| 32 | Ükski õiekatteleht pole valge | 35 |
| 33 | Välimised õiekattelehed roosad kuni lillad | |
| Epipactis palustris (L.) Crantz - soo-neiuvaip | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed süstjad, enamasti pikalt teravnevad. Õied valkjad, välimised õiekattelehed punakasrohelised, sisemised valkjasroosad, huul valge, punaste soontega, kannuseta. Õisik hõre, ühekülgne, enne puhkemist longus. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel ja puisniitudel, soodes. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 33 | Kõik õiekattelehed valged | 34 |
| 34 | Lehed süstjad, renjad. Õisik pole karvane. Välimised õiekattelehed üle 5 mm pikad | |
| Cephalanthera longifolia (L.) Fritsch - valge tolmpea | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed helerohelised, süstjad, renjad, asuvad varrel selgelt kahekülgselt. Õied valged, suured, raotud, kellukjad, ilma kannuseta. Õisik hõre kobar. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lääne-Eesti puisniitudel ja laialehistes metsades. Harva. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 34 | Lehed munajad. Õisik karvane. Välimised õiekattelehed alla 5 mm pikad | |
| Goodyera repens (L.) R. Br. - roomav öövilge | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed munajad, 2-3 cm pikad, selgete ristroodudega. Moodustab sageli padjandeid. Õied valged, õisik 3-8 cm pikk, tihe, ühekülgne, karvane. Kõrgus 13-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Okas- ja segametsades. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 35 | Kõik õiekattelehed roosad kuni punased | 36 |
| 35 | Vähemalt välimised õiekattelehed tumepruunid kuni kollakasrohelised | 37 |
| 36 | Õied rippuvad, selgelt raolised | |
| Epipactis atrorubens (Hoffm. ex Bernh.) Besser - tumepunane neiuvaip | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed tumerohelised, karedad, elliptilised kuni ümarelliptilised. Vars sageli punakasvioletne, tihedalt lühikarvane. Õied tumepunased, raolised, kannuseta, ühekülgses paljuõielises õisikus. Kõrgus 20-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel rannavallidel, rannamännikutes, klibukadastikes ja puisniitudel. Paiguti, põhiliselt Lääne- ja Põhja-Eestis ning saartel. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 36 | Õied püstised, raotud | |
| Cephalanthera rubra (L.) Rich. - punane tolmpea | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed süstjad, tumerohelised, alt sinakasrohelised, veidi renjad, püstiselt kaldu. Õisikus 3-10 õit. Õied roosad, suured, raotud, ilma kannuseta. Kõrgus 25-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, loometsades. Harva. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 37 | Huul punakaspruun, üle 1 cm pikk | |
| Ophrys insectifera L. - kärbesõis | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sinakasrohelised, kuni 10 cm pikad ja 2 cm laiad. Õied putukakujulised, tumedad. Kõrgus 20-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, allikasoodes, lookadastikes. Paiguti, põhiliselt Lääne-Eestis ja saartel. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 37 | Huul pole pruun, alla 1 cm pikk | 38 |
| 38 | Huul ülespoole suunatud | 39 |
| 38 | Huul allapoole suunatud | 40 |
| 39 | Lehti üks. Huul välimiste õiekattelehtedega ühepikkune | |
| Malaxis monophyllos (L.) Sw. - soovalk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehti tavaliselt üks, munajaselliptiline, vahel esineb ka teine, palju pisem leht. Pikas õisikus kuni 100 väikest rohekaskollast õit. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lodu- ja segametsades, soistes võsastikes, puisniitudel. Paiguti. Looduskaitseline seisund: LK II, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 39 | Lehti rohkem kui üks. Huul välimistest õiekattelehtedest lühem | |
| Hammarbya paludosa (L.) Kuntze - sookäpp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varre alusel mugulad, vana ja noor mugul teineteisest eemal, esimene sambla sees, teine ülemise lehe kaenlas. Lehti tavaliselt 3, ülemine kõige suurem, kuni 4 cm pikk ja 1 cm lai. Õisikus 8-30 rohekaskollast õit sigimikust pikematel õieraagudel. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, rabades, järveäärsetel õõtsikutel. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 40 | Lehti varrel palju rohkem kui 2. Huul üle 5 mm pikk | |
| Epipactis helleborine (L.) Crantz - laialehine neiuvaip | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed üle 4 cm laiad, tumerohelised, munajaselliptilised, terava tipu ja selgete roodudega, serval ja roodudel näsajate karvadega. Õisi palju, punakasrohelised, kannuseta, ühekülgses õisikus. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, puisniitudel. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 40 | Lehti varre alusel 2(3). Huul alla 5 mm pikk | |
| Herminium monorchis (L.) R. Br. - harilik muguljuur | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehti varre alusel 2 (harva 3), alumine leht teisest tömbim. Lehed süstjad, peaaegu vastakud, kuni 10 cm pikad, pealt veidi läikivad, kollakasrohelised, nõrgalt renjad. Õied väikesed, vaevu märgatava kannusega, kollased, mee lõhnaga. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel ja soistel niitudel, allikasoodes mätastel. Paiguti, põhiliselt Lääne-Eestis ja saartel. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 41 | Lehed redutseerunud vähesteks tupetaolisteks soomusteks | |
| Epipogium aphyllum Sw. - lehitu pisikäpp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim värvitu, lihakas, paljas, vars läbikumav. Õisi 2-4, harva rohkem, rippuvad, kollakasvalged, huul valge, punasekirjaline, kannus lillakas. Õied lõhnavad. Kõrgus 10-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Varjukates niisketes kuuse-segametsades. Väga haruldane. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: LK I kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – äärmiselt ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 41 | Lehed hästiarenenud, rohelised | 42 |
| 42 | Õied kollased | |
| Dactylorhiza incarnata subsp.ochroleuca (Wüstn. ex Boll) Holub. - kollakas sõrmkäpp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Nagu kahkjaspunane sõrmkäpp, aga õied valkjaskollased.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 42 | Õied pole kollased | 43 |
| 43 | Õied valged või rohekasvalged | 44 |
| 43 | Õied pole valged | 46 |
| 44 | Õiekattelehed puhasvalged | |
| Orchis morio L. - arukäpp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varre alumises osas lehti 4-6, kuni 7 cm pikad, selgete piki- ja ristroodudega, ilma laikudeta. Õisik hõre, 5-10-õieline. Välimised õiekattelehed lillakasrohelised rohekate soontega. Huul violetne, kolmehõlmaline, kumer, teised õiekattelehed üsna ühepikkused, kiivrina kokku kooldunud. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lääne-Saaremaa ja Muhumaa kuivematel niitudel ja hõredates loomännikutes. Haruldane. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 44 | Vähemalt huul osaliselt rohekas | 45 |
| 45 | Õied lõhnavad. Kannus niitjas, aheneva tipuga, 1,5 korda sigimikust pikem. Tolmukad paralleelsed | |
| Platanthera bifolia (L.) Rich. - kahelehine käokeel | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehti kaks, elliptilised, läikivad, roots kuni 7 cm.. Hõredas õisikus kuni 30 valget lõhnavat õit. Kannus peenike, roheka aheneva tipuga. Tolmukad paralleelsed. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, hõredates metsades, sooservades. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 45 | Õied peaaegu lõhnatud. Kannus tipus veidi jämedam, u. kaks korda sigimikust pikem. Tolmukad alt laialihoiduvad | |
| Platanthera chlorantha (Custer) Rchb. - rohekas käokeel | ||
| Iseloomulikud tunnused: Suurte varrelehtede roots lühem kui 4 cm. Õied valged, kannus peenike, kuid mitte niitjas, tipus veidi jämedam. Tolmukad alt laialihoiduvad. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Eelistab kuivemaid kasvukohti kui kahelehine käokeel. Paiguti. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 46 | Vähemalt välimised õiekattelehed rohekad | |
| Coeloglossum viride (L.) Hartm. - rohekas õõskeel | ||
Iseloomulikud tunnused: Vars üleni lehistunud, lehti 3-5, kuni 5 cm pikad ja 1-2 cm laiad, elliptilis-munajad kuni süstjad. Õisikus 5-25 õit. Õied rohekad kuni rohekaspruunid, huul tipus kolmehambaline, kannus sigimikust lühem. Kõrgus 8-20 cm. Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rannakadastikes ja niitudel. Haruldane. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK I kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – äärmiselt ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 46 | Õiekattelehed pole rohekad | 47 |
| 47 | Kannus üle 10 mm pikk ja u. 1 mm paks | 48 |
| 47 | Kannus kas alla 10 mm pikk või üle 1 mm paks | 49 |
| 48 | Huul sügavalt 3-hõlmane, huule alusel 2 piklikku naastu. Õisik püramiidjas | |
| Anacamptis pyramidalis (L.) Rich. - püramiid-koerakäpp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kuni 1 cm laiad ja 12 cm pikad, süstjad, asetsevad varrel spiraalselt. Õisik tihe, paljuõieline, õitsemise algul püramiidjas või koonusjas. Õied roosakaspunased, lõhnavad, huul jooniseta, huule alusel kaks väikest naastu. Kannus sigimikust pikem. Kõrgus 20-45 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastel puisniitudel. Saaremaal ja ühes kohas Läänemaal. Haruldane. Õitseb juulis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 48 | Huul madalalt kolmehõlmane, huule alusel naaste ei ole. Õisik ruljas | |
| Gymnadenia conopsea (L.) R. Br. - harilik käoraamat | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsed, kuni 25 cm pikad, renjad, pika tupega, asetsevad varrel vaheldumisi. Õisik ruljas, tihe. Õied lillakasroosad, jooniseta, nelgilõhnalised, kannus sigimikust kuni 2 korda pikem. Kõrgus 20-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel liigirikastel niitudel. Paiguti, peamiselt Lääne-Eestis ja saartel. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 49 | Kannus alla 5 mm pikk | |
| Gymnadenia odoratissima (L.) Rich. - lõhnav käoraamat | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 0,3-0,8 cm laiad, lühiripsmelise või näsalise servaga. Õisik tihe, paljuõieline, ruljas, kuni 1,5 cm läbimõõduga. Õied roosakaspunased, jooniseta. Kannus sigimikust lühem, harva selle pikkune. Õied vanilli lõhnaga. Kõrgus 25-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastes allikasoodes ja soistel puisniitudel. Haruldane. Õitseb juulis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 49 | Kannus üle 5 mm pikk | 50 |
| 50 | Õisikus kõik õite kandelehed kilejad | 51 |
| 50 | Vähemalt alumised õite kandelehed rohelised ja rohtsed | 54 |
| 51 | Vähemalt välimised külgmised õiekattelehed laiuvad | |
| Orchis mascula (L.) L. - jumalakäpp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumisi lehti 3-5, kuni 16 cm pikad, helerohelised. Õisi 9-30. Välimised õiekattelehed tume-purpurvioletsed, ilma roheliste soonteta, püstiselt ettepoole kaldu. Sisemised külgmised õiekattelehed välimistest oluliselt lühemad. Huul teistest veidi heledam. Kõrgus 20-45 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastel kuivematel niitudel ja puisniitudel. Paiguti läänesaartel ja mandri läänerannikul, mujal harva. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 51 | Kõik õiekattelehed peale huule kiivrina kokku kooldunud | 52 |
| 52 | Kannus kõverdunud ülespoole. Huul pole laiusest pikem | |
| Orchis morio L. - arukäpp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varre alumises osas lehti 4-6, kuni 7 cm pikad, selgete piki- ja ristroodudega, ilma laikudeta. Õisik hõre, 5-10-õieline. Välimised õiekattelehed lillakasrohelised rohekate soontega. Huul violetne, kolmehõlmaline, kumer, teised õiekattelehed üsna ühepikkused, kiivrina kokku kooldunud. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lääne-Saaremaa ja Muhumaa kuivematel niitudel ja hõredates loomännikutes. Haruldane. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 52 | Kannus suunatud allapoole. Huul laiusest pikem | 53 |
| 53 | Välimised õiekattelehed väljast mustjas-purpurpunased. Huule keskmine hõlm kahe madala hõlmaga. Õite kandelehed vähemalt poole sigimiku pikkused | |
| Orchis ustulata L. - tõmmu käpp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sinakasrohelised, kuni 1,6 cm laiad ja 10 cm pikad. Õisik ruljas, paljuõieline. Välimised õiekattelehed väljast mustjas-purpurpunased, puhkemata õisik must. Huul valge või roosakas, purpurpunaste täppidega, ülejäänud õiekattelehed kiivrina kokku kooldunud. Õite kandelehed helevioletsed kuni purpurpunased. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel ja puisniitudel, kadastikes. Peamiselt Lääne-Eestis ja saartel, harva. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 53 | Välimised õiekattelehed väljast hallid. Huule keskmine hõlm sügavalt 2-hõlmaline. Õite kandelehed väga lühikesed, soomusjad | |
| Orchis militaris L. - hall käpp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kuni 8 cm laiad ja 15 cm pikad, elliptilised või süstjad, tömbid. Õisik tihe, paljuõieline, õite kandelehed mõne millimeetri pikkused. Välimised õiekattelehed väljastpoolt hallid. Huul roosakasvioletne valkja keskosaga, millel purpurpunased täpid. Teised õiekattelehed kiiverjalt kokku kooldunud. Kõrgus 17-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel ja puisniitudel. Lääne-Eestis ja saartel tavaline, mujal harva. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 54 | Külgmised välimised õiekattelehed liibuvad. Vars seest säsikas | 55 |
| 54 | Külgmised välimised õiekattelehed püstised. Vars seest õõnes | 56 |
| 55 | Huule keskmine hõlm sama lai kui külgmised | |
| Dactylorhiza fuchsii (Druce) Soó - vööthuul-sõrmkäpp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kitsasmunajad või äraspidi-munajassüstjad, kuni 17 cm pikad ja 2-4 cm laiad, pruunikate laikude või täppidega, vahel ka ilma. Õisik paljuõieline. Õied helevioletsed või roosakaslillad tumedama joonisega. Huul kolmandiku kuni poole ulatuses kolmeks hõlmaks lõhestunud; keskmine hõlm kitsas-kolmnurkne, ulatub külgmiste hõlmade vahelt välja. Kõrgus 30-65 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Segametsades ja puisniitudel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 55 | Huule keskmine hõlm palju kitsam kui külgmised | |
| Dactylorhiza maculata (L.) Soó – kuradi sõrmkäpp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed süstjad, alumised lehed alusel märgatavalt ahenenud, tipu pool enamasti üle 2 cm laiad, laikudega või ilma, alt hallikasrohelised. Õisik paljuõieline. Õied helevioletsed või roosakaslillad tumedama joonisega. Huul kolmandiku ulatuses kolmeks hõlmaks lõhestunud; keskmine hõlm väike, kolmnurkne, enamasti ei ulatu külgmiste poolkuujate hõlmade vahelt välja. Kõrgus 20-50 cm. Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabaastuvates metsades, rabaservades. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 56 | Alumised lehed mitte rohkem kui 4 korda laiusest pikemad, elliptilised, üleni ühelaiused | |
| Dactylorhiza baltica (Klinge) Orlova - balti sõrmkäpp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised ja keskmised lehed üleni ühelaiused, keskmiselt 2 cm laiad, tumedate laikudega, lamedad, laiuvad. Õisik tihe. Õied roosakasvioletsed selge purpurvioletse joonisega. Huul kolmehõlmaline, külgmised hõlmad laiad, külgedele suunatud. Kõrgus 25-65 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, eriti veekogude kallastel. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 56 | Alumised lehed üle 4 korra laiusest pikemad, süstjad, aluse suunas rohkem või vähem ahenevad | 57 |
| 57 | Huul 5,5-16 mm pikk. Välimised õiekattelehed (6)7-13 mm | |
| Dactylorhiza russowii (Klinge) Holub - Russowi sõrmkäpp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised ja keskmised lehed ahenevad aluse suunas ainult veidi, enamasti alla 1 cm laiad, laikudega või ilma. Õisik võrdlemisi väheseõieline. Õied tumevioletsed, mustriga, suhteliselt suured. Kõrgus 15-35 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soistel niitudel, allikasoodes. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 57 | Huul 5-7,5(9) mm pikk. Välimised õiekattelehed 5-6(9) mm | 58 |
| 58 | Lehed tavaliselt tumedate laikudeta. Õied kahvaturoosad kuni tumevioletsed | |
| Dactylorhiza incarnata (L.) Soó - kahkjaspunane sõrmkäpp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars üleni lehistunud. Lehed kollakas- või helerohelised, laikudeta, kõige laiemad alusel. Õisik tihe, paljuõieline, õite kandelehed enamasti õite pikkused. Õied väikesed, kahvaturoosad kuni tumevioletsed. Huul rombjas, peaaegu terve, kuni 7 mm lai, külghõlmad tagasimurtud. Kõrgus 20-45 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel ja soistel niitudel, soodes. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 58 | Lehed tavaliselt tumedate laikudega. Õied purpurpunased, tumedama joonisega | |
| Dactylorhiza incarnata (L.) Soó subsp. cruenta (O.F. Müll.) P.D. Sell - täpiline sõrmkäpp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed mõlemalt poolt tumedate laikude või täppidega, eriti tipuosas. Lehed kuni 10 cm pikad ja 2 cm laiad, tanuja tipuga, püstiselt kaldu. Õied väikesed, intensiivselt violetjas-purpurpunased tumedama joonisega. Kõrgus 15-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastel soistel niitudel ja puisniitudel. Harva, peamiselt Lääne-Eestis. Õitseb juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
