Back 
Printable version
| 1 | Lehed vastakud | 2 |
| 1 | Lehed pole vastakud (vahelduvad, männases või kõik juurmised) | |
| Spergula arvensis L. - harilik nälghein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars liht- ja näärmekarvadega, vahel kleepuv, väga harva paljas. Lehtedeta varreosa õisiku all õisiku pikkune. Lehed lineaalsed, 2-3 cm pikad, näärmekarvased. Õied valged, õieraood niitjad, tupest palju pikemad. Kõrgus 10-50(100) cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Liivastel põldudel umbrohuna, teede ääres, söötidel. Tavaline. Õitseb juunist augusti ja septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 2 | Õied korvõisikutes, mida ümbritsevad rohelised väikesed kattelehed | 3 |
| 2 | Õied pole korvõisikus | 6 |
| 3 | Korvõisikus ühte värvi õied, kas kollased või roosakaslillad. Varrelehed rootsutud | 4 |
| 3 | Korvõisiku keskel kollased, serval valged õied. Varrelehed pika rootsuga | 5 |
| 4 | Õied kollased | |
| Bidens cernua L. - longus ruse | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed terved, süstjad, rootsutud, pikalt teritunud. Õied kollased, õisikud enamasti longus, putkõitega või nii putk- kui keelõitega. Kõrgus (5)15-60(90) cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Veekogude kallastel, vesistes kohtades. Hajusalt. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 4 | Õied lillad | |
| Succisa pratensis Moench - harilik peetrileht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõik lehed terved, paljad või karvased. Õied sinised, kerajates nutitaolistes õisikutes. Kroon nelja hõlmaga, tupe servas tumedad harjased. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel ja soostuvatel niitudel ning põõsastikes. Tavaline. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 5 | Varre ülaosa paljas või lühikeste lidus karvadega | |
| Galinsoga parviflora Cav. - paljas võõrkakar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed loogelise servaga või peensaagjad. Varte ülaosa ja õisikute raod pisut karvased, karvad kuni 0,5 mm pikad. Keelõied valged. Kõrgus 10-60 (130) cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Prahipaikadel, umbrohuna. Harva. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 5 | Varre ülaosa harali karvadega | |
| Galinsoga ciliata (Raf.) Blake - karvane võõrkakar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed saagjad, teravate hammastega. Varred, eriti ülaosas, kaetud kuni 2 mm pikkuste valgete harali karvadega. Keelõied valged, harva punased. Kõrgus 20-70 (120) cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Prahipaikadel, umbrohuna põldudel, aedades ja parkides. Paiguti, Lõuna-Eestis sagedam. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 6 | Õied bilateraalsümmeetrilised (ühe sümmeetriateljega) | 7 |
| 6 | Õied radiaalsümmeetrilised (kiirjad) | 58 |
| 7 | Kroonlehed vabad. Tupp puudub. Lehed paralleelsete roodudega | 8 |
| 7 | Kroonlehed kokku kasvanud. Tupp olemas. Lehed pole paralleelsete roodudega | 12 |
| 8 | Õied pika kannusega | 9 |
| 8 | Õied kannuseta | 10 |
| 9 | Õied magusalõhnalised. Kannus niitjas, aheneva tipuga, ca 1,5 korda emakast pikem | |
| Platanthera bifolia (L.) Rich. - kahelehine käokeel | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehti kaks, elliptilised, läikivad, roots kuni 7 cm.. Hõredas õisikus kuni 30 valget lõhnavat õit. Kannus peenike, roheka aheneva tipuga. Tolmukad paralleelsed. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, hõredates metsades, sooservades. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 9 | Õied peaaegu lõhnatud. Kannus tipus veidi paksem, ca. 2 korda emakast pikem | |
| Platanthera chlorantha (Custer) Rchb. - rohekas käokeel | ||
| Iseloomulikud tunnused: Suurte varrelehtede roots lühem kui 4 cm. Õied valged, kannus peenike, kuid mitte niitjas, tipus veidi jämedam. Tolmukad alt laialihoiduvad. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Eelistab kuivemaid kasvukohti kui kahelehine käokeel. Paiguti. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 10 | Õie alumine huul terve. Lehed ainult varre alusel | |
| Liparis loeselii (L.) Rich. - soohiilakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehti kaks, vastakud, varre suhtes 45° nurga all, kuni 10 cm pikad, läikivad. Õisi 2-11, kollakasrohelised, hõredas õisikus. Kõrgus 6-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastes soodes, soistel jõe- ja järvekallastel. Harva. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 10 | Alumine huul lõhestunud kaheks. Vars lehistunud | 11 |
| 11 | Lehed munajad, üle 4 cm pikad. Alumine huul lõhestunud kaheks, ilma külghõlmadeta | |
| Listera ovata (L.) R. Br. - suur käopõll | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehti kaks, munajaselliptilised kuni ümarad, vastakud, rootsutud, tuhmid, üle 5 cm pikad, varre suhtes enam-vähem täisnurga all. Õied rohelised, õisik pikk, paljuõieline. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, niiskemates metsades. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 11 | Lehed südajad, alla 4 cm pikad. Almine huul kaheks lõhestunud, alusel kahe lühikese külghõlmaga | |
| Listera cordata (L.) R. Br. - väike käopõll | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehti kaks, vastakud, munajad või südajad. Õied punakasrohelised, õisik lühike, väheseõieline. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabastunud kuuse- ja männisegametsades. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 12 | Kroon kotja kannusega | |
| Chaenorhinum minus (L.) Lange - pihkane haiklõug | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed pikliksüstjad, sujuvalt lühikeseks rootsuks ahenevad. Vars hõredalt lehistunud, alumised lehed vastakud, õitseajaks kuivanud. Ülaosas lehed vahelduvalt. Õied helelillad, üksikult lehekaenaldes. Kroon kahehuuleline, lühikese kannusega. Taimed kleepuvad. Kõrgus 5-25 (40) cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Raudteedel, teeservades, umbrohuna. Hajusalt. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 12 | Kroon ilma kotja kannuseta | 13 |
| 13 | Õis ainult alumise huulega, näivalt ainult ühe kroonlehega | 14 |
| 13 | Õis kahehuuleline | 16 |
| 14 | Õied roosad. Krooni putk seest paljas (luup!) | |
| Teucrium scordium L. - vinav tarinõges | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed rootsutud, tömpsaagja servaga, sageli punakasvioletsed, küüslaugu lõhnaga. Õied kahekaupa lehekaenaldes, punakaslillad, kuni 1 cm pikad. Kroon ülahuuleta, alahuul tupest pikem, tolmukad ulatuvad õiest välja. Kõrgus 10-25(45) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, jõekallastel, lubjarikastes soodes. Paiguti. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 14 | Õied sinised (harva roosad kuni valged). Krooni putke sees karvaring | 15 |
| 15 | Vars ülaosas vastaskülgedelt karvane, karvased küljed vahelduvad igas sõlmevahes. Roomavate võsunditega taim | |
| Ajuga reptans L. - roomav akakapsas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Roomavate lehistunud võsunditega. Varred ladvaosas kahe vastaku karvaribaga. Lehed paljad või hõredalt karvased. Juurmised lehed pikarootsulised. Õied 1,5 cm pikad, sinised. Ülemised kandelehed õitest lühemad, sinised või rohekassinised. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Salumetsade servaaladel. Väga haruldane, ainult Abrukal ja Saaremaal. Kasvatatakse ka ilutaimena ja metsistub. Õitseb maist juulini. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 15 | Vars ülaosas ühtlaselt karvane. Taim ilma roomavate võsunditeta | |
| Ajuga pyramidalis L. - püramiid-akakapsas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim võsunditeta, ühtlaselt karvane. Juurmised lehed peaaegu rootsutud, õitseajal olemas. Õied alla 1,5 cm pikad, helesinised. Õisik neljatahuline, algab juba varre aluselt. Õite kandelehed suured, terveservalised, õitest 2 korda pikemad. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel metsaservadel ja nõlvadel, ainult Saaremaal. Haruldane. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 16 | Õiekroon põhiliselt kollane | 17 |
| 16 | Õied pole kollased, v.a. mõned kollased täpid | 27 |
| 17 | Lehed pika rootsuga. Vili koosneb neljast 1-seemnelisest pähklikesest (vaata sigimikku luubiga!) | 18 |
| 17 | Lehed enam-vähem rootsutud. Vili - kupar | 19 |
| 18 | Õie alumine huul lillakate laikudeta, kooniliste väljakasveteta | |
| Galeobdolon luteum Huds. - koldnõges | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim maapealsete võsunditega. Lehed pikarootsulised, munajad, sageli valkjate laikudega. Õied kollased, kahehuulelised, vähemalt 1 cm pikad, 6-kaupa männases. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Salulehtmetsades ja -kuusikutes, sarapikes. Tavaline. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 18 | Õie alumine huul lillade laikudega, alusel 2 koonilise väljakasvega | |
| Galeopsis speciosa Mill. - kirju kõrvik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed karedakarvased, vars sõlmekohtades jämenenud. Lehed kuni 4 cm laiad. Õied 2-3,5 cm pikad, kollased, lilla alahuule ja valkjate hõlmadega. Kõrgus 12-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Umbrohuna põldudel ja aedades. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 19 | Õietupp lapik. Ülemine huul lõpeb lühikese hambakesega. Alumiste lehtede servad igalt poolt hambulised | 20 |
| 19 | Õietupp pole lapik. Ülemine huul hambakeseta. Alumiste lehtede servad terved või ainult alusel mõne hambakesega | 22 |
| 20 | Ülemine huul alla 1 mm pikkuse hambakesega. Krooni putk sirge | |
| Rhinanthus minor L. - väike robirohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsed, tömpide sakkidega. Näärmekarvu pole. Õiekroon määrdunud kollane, kuni 1,5 cm pikk, peaaegu sirge putkeosaga. Ülahuule hambake alla 1 mm pikk. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Niitudel, puisniitudel, sooservades. Sage. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 20 | Ülahuul 1,3-2,5 mm pikkuste hambakestega. Krooni tupp kõverdunud | 21 |
| 21 | Õietupp paljas või ainult väheste näärmekarvadega | |
| Rhinanthus angustifolius C.C. Gmel. - suur robirohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsed, tömpide sakkidega, näärmekarvadeta. Õiekroon kuldkollane, umbes 2 cm pikk, putkeosa rohkem või vähem kõverdunud. Ülahuule hambake 2 mm pikk. Kõrgus 10-60(80) cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Niitudel, puisniitudel, metsaservadel. Tavaline. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 21 | Õietupp vähemalt servadel tihedalt näärmekarvane | |
| Rhinanthus rumelicus Velen. subsp. osiliensis Ronninger & Saarsoo - saaremaa robirohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Õietupp ja teised taimeosad näärmekarvased. Õiekroon kuni 2 cm pikk, helekollane, veidi kõverdunud putkega. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Lubjarikastes allikasoodes ja puisniitudel. Väga haruldane, ainult Saaremaa lääneosas. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Märkused: Eesti endeem. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 22 | Õisik neljatahuline. Õisiku alumised kõrglehed südaja labaga, lõpevad 2-3 cm pikkse lineaalse jätkega. Tupe hambad erineva pikkusega | |
| Melampyrum cristatum L. - harjakas härghein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Õisikus punakaslillad kõrglehed, mille alumine osa on mõlemalt poolt kaarjalt üles käändunud ja kamjalt hambuline. Õied kollakad või punakad, neljatahulises tihedas õisikus. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Puisniitudel ja põõsastikes. Paiguti, peamiselt Saaremaal. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 22 | Õisik pole neljatahuline. Alumised kõrglehed pole selgelt labaks ja jätkeks eristunud. Tupe hambad enam-vähem ühepikkused | 23 |
| 23 | Õiekrooni putkeosa valkjas, huul kollane. Tupe hambad kõverdunud, suunatud ülespoole | |
| Melampyrum pratense L. - palu-härghein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõrglehed rohelised, serv alusel enamasti üksikute kõverdunud hammastega. Õiekroon 1-1,5 cm pikk, putk valkjas, huuled kollased. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Puisniitudel, metsades. Tavaline. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 23 | Kroon üleni kollane. Tupe hambad sirged | 24 |
| 24 | Õisiku kõrglehed rohelised. Kroon 6-8 (11) mm pikk | |
| Melampyrum sylvaticum L. - mets-härghein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõrglehed rohelised, enamasti terveservalised (hambakesteta). Õiekroon kuni 1 cm pikk, ühtlaselt kuldkollane. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Salu- ja laanemetsades, puisniitudel. Tavaline. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 24 | Õisiku kõrglehed purpursed kuni sinakaslillad. Kroon 15-30 cm pikk | 25 |
| 25 | Õisik tihe. Kõrglehed purpursed, katavad tihedalt katusekivitaoliselt õisikutelge | |
| Melampyrum arvense L. - põld-härghein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõrglehed roosakaspunased, sulgjalt lõhestunud. Õied punased, alumisel huulel kollane laik. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Põlluumbrohi. Lääne-Eesti saartel paiguti, mujal pole. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 25 | Õisik hõre. Kõrglehed sinakaslillad, hõredate katusekivide taoliselt, õisikutelge ei varja | 26 |
| 26 | Tupp karvane, karvad üle 0,5 mm pikad | |
| Melampyrum nemorosum L. - harilik härghein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõrglehed sinakaslillad, harva valged, servad ebaühtlaselt hambulised. Õied erekollased, oranži putkega. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Niitudel, võsastikes, metsaservadel, lehtmetsades. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 26 | Tupp paljas või lühikeste (alla 0,25 mm) karvadega ainult soontel | |
| Melampyrum polonicum (P.Beauv.) Soó - poola härghein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõrglehed sinilillad, servadel ebaühtlaselt hambulised. Õied erekollased, oranži putkega. Õietupp paljas või ainult roodudel üksikute karvadega. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Paiguti, peamiselt Ida-Eestis. Märkused: Üleminekuvormide esinemise tõttu harilikust härgheinast raskesti eristatav. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 27 | Õied kahekaupa varre tipus | |
| Linnaea borealis L. - harilik harakkuljus | ||
| Iseloomulikud tunnused: Rohttaime välislaadiga peenikese roomava puitunud varre ja igihaljaste lehtedega taim. Lehed terved, ümardunud, pisut nahkjad, kuni 1,5 cm läbimõõduga. Õied valkjasroosad, rippuvad, 2-kaupa pikal püstisel raol. Pikkus 15-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Varjukates okasmetsades. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Märkused: Nime saanud süstemaatik Carl Linne järgi, kelle lemmiktaim ta oli. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 27 | Õied pole kahekaupa varre tipus | 28 |
| 28 | Õie alumine huul pikem kui ülemine, jagunenud 3 hõlmaks, mis igaüks omakorda jagunevad kaheks | |
| Euphrasia officinalis L. - harilik silmarohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed rootsutud, peaaegu vastakud, hambulise servaga, 1 cm pikad. Õied valkjaslillad kuni valged, tumedamate joonte ja kollaka neeluga, lühiraolised, tipmises õisikus. Kõrgus 3-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Niitudel, karjamaadel, põõsastikes, põlluservades. Hajusalt. Märkused: Harilik silmarohi on kollektiivliik, mis on jagatud paljudeks väga raskesti eristatavateks liikideks. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 28 | Alumine huul teistsugune | 29 |
| 29 | Õied valged | 30 |
| 29 | Õied pole valged | 32 |
| 30 | Õied alla 8 mm pikad | |
| Lycopus europaeus L. - harilik parkhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sopilised kuni sulglõhised. Vars püstine. Õied valkjad, korrapäraselt neljatised, väikesed, rohkearvuliste kimpudena lehtede kaenaldes. Kõrgus 20-80(100) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, puisniitudel, lodumetsades, soodes, kraavides, kallastel. Tavaline. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 30 | Õied üle 8 mm pikad | 31 |
| 31 | Lehed südaja alusega. Alumine huul alusel väljakasveteta | |
| Lamium album L. - valge iminõges | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed südajasmunajad, karvased, rootsulised. Õied valged, kahehuulelised, võrdlemisi suured, magusa mesimahlaga õieputke põhjas. Kõrgus 20-60(75) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Elamute ümbruses, prahipaikadel, aedades. Sage. Õitseb maist septembrini. Märkused: Lapsed armastavad õitest nektarit imeda. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 31 | Lehed ahenevad aluse suunas. Alumine huul alusel kahe koonilise väljakasvega | |
| Galeopsis tetrahit L. - kare kõrvik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Karedakarvane taim, lehed munajassüstjad või munajad, 1,5-3 cm laiad. Õied 1,5-2 cm pikad, purpurpunased või harva valkjad. Krooni alahuule keskmine hõlm peaaegu ruudukujuline, laia heleda servaga. Kõrgus 10-50(70) cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Umbrohuna põldudel, aedades, prahipaikades. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 32 | Kroon lühikese, enam-vähem ümara putkeosa ja kahehuulelise äärisega | |
| Scrophularia nodosa L. - harilik sealõuarohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed munajad, südaja alusega, saagja servaga, vastakud. Õied väikesed, tipmises õisikus. Kroon rohekas, ülahuul pruunikaspunane. Kogu taim muljumisel vastiku lõhnaga. Kõrgus 40-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Tee- ja metsaservadel, prahipaikades, rannikul. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Märkused: Õis meenutab sea avatud lõugu. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 32 | Kroon teistsugune | 33 |
| 33 | Õietupp nelja hambaga. Vili kupar | 34 |
| 33 | Õietupp 5 hambaga. Vili koosneb neljast 1-seemnelisest pähklikesest (vaata sigimikku luubiga!) | 36 |
| 34 | Leheserv terve | |
| Melampyrum arvense L. - põld-härghein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõrglehed roosakaspunased, sulgjalt lõhestunud. Õied punased, alumisel huulel kollane laik. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Põlluumbrohi. Lääne-Eesti saartel paiguti, mujal pole. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 34 | Leheserv hambuline | 35 |
| 35 | Lehed teravad. Vars enamasti paljude poolpüstiste harudega. Alumised sõlmevahed lehtede pikkused või lühemad | |
| Odontites vulgaris Moench - harilik kamaras | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars keskosast allpool harunev. Harud pikad, laiuvad. Lehed süstjad, teritunud tipuga. Õied lihakarva punased, ühekülgses kobaras. Kupar tupplehtedega ühepikkune. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Niitudel, teeservades, kallastel, umbrohuna põldudel. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 35 | Lehed tömbid. Varred tavaliselt lihtsad. Alumised sõlmevahed lehtedest pikemad | |
| Odontites litoralis Fr. - randkamaras | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine, enamasti harunemata. Lehed munajassüstjad, veidi lihakad, tömbi tipuga. Õied lillakaspunased, tipmises õisikus. Kupar tupest pikem. Kõrgus 5-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Rannaniitudel. Harva, peamiselt Lääne-Eestis. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 36 | Õietupp 2-huuleline, hambad ebavõrdsed, 3 ühel, 2 teisel küljel | 37 |
| 36 | Õietupp radiaalsümmeetriline, hambad enamvähem võrdsed | 45 |
| 37 | Lehed lineaalsed, vähemalt 7 korda laiusest pikemad | |
| Dracocephalum ruyschiana L. - sile tondipea | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsed, terveservalised, rootsuta. Õied suured, tupest 2-3 korda pikemad, sinised. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel nõlvadel, metsaservadel, loometsades. Paiguti, peamiselt Põhja-Eestis. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 37 | Lehed pole lineaalsed, vähem kui 5 korda laiusest pikemad | 38 |
| 38 | Krooni ülahuul selgelt kiiverjas (nõgus) | 39 |
| 38 | Krooni ülahuul enam-vähem lame | 41 |
| 39 | Õietupp selgmise lisemeta | |
| Prunella vulgaris L. - harilik käbihein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred püstised. Varrelehed piklikmunajad, rootsulised. Õite kandelehed ümarad. Õied sinakad, tihedas tipmises piklikus õisikus. Kõrgus 8-40(70) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, metsades, võsastikes, elamute ümbruses. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Märkused: Nimi sellest, et äraõitsenud õisikud meenutavad käbikesi. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 39 | Õietupp selgmise õõnsa lisemega | 40 |
| 40 | Õietupp paljas või ainult mõne üksiku lihtkarvaga. Lehed hõredalt hambulised, pole odajad | |
| Scutellaria galericulata L. - harilik tihashein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed hõredalt täkilised, piklikmunajad, ümardunud või südaja alusega. Õietupp paljas või ainult lihtkarvadega. Õied violetjassinised, kandelehekestest lühemad, kahekaupa lehtede kaenlais. Kõrgus 10-50(75) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes metsades, puisniitudel, niitudel, veekogude kallastel. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 40 | Õietupp näärmekarvane. Lehed terveservalised, odajad | |
| Scutellaria hastifolia L. - odalehine tihashein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed terveservalised, odaja alusega. Õietupp näärmekarvane. Õied sinised, kandelehekestest pikemad, ühekülgse kobarana varre tipus. Kõrgus 10-40(60) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannikul ja jõekallastel. Paiguti rannikul, sisemaal harvem. Õitseb juunist septembrini. Märkused: Väga harva võivad tihasheinad omavahel hübridiseeruda. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 41 | Tolmukad kokkuhoiduvad. Leheserv hambuline. Lehed ei lõhna muljumisel liivatee järgi | 42 |
| 41 | Tolmukad eemalehoiduvad. Leheserv terve. Lehed lõhnavad muljumisel liivatee järgi | 44 |
| 42 | Vähemalt alumised lehed südaja alusega | |
| Dracocephalum thymiflorum L. - karvane tondipea | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed südajasmunajad, tömpsaagja servaga, lühirootsulised. Õied väikesed, tupest veidi pikemad, helelillakad. Kõrgus 20-50(70) cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Tulnukana kuivadel nõlvadel, raudteedel, kruusaaukudes. Paiguti, peamiselt mandriosas. Õitseb juunist augustini. |
 |
|
| 42 | Kõik lehed ümarad või aluse suunas ahenevad | 43 |
| 43 | Õied rohkem kui 10 kaupa kimpudes. Õietupe alusel kühmu pole, tupp ei ahene | |
| Clinopodium vulgare L. - harilik mägimünt | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 1,2-2 cm laiad, pehmekarvased, munajad, hõredalt hambulise servaga. Vars püstine. Õied lillakaspunased, tihedas ümaras õisikus, mis koosneb1-3 õitemännasest. Kõrgus 25-65(90) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, segametsades, võsastikes, raiesmikel. Hajusalt. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 43 | Õied 2-6(8) kaupa kimpudes. Tupp alusel kühmuga, aheneb | |
| Acinos arvensis (Lam.) Dandy - väike nõmmemünt | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kuni 0,5 cm laiad, peaaegu paljad, elliptilised, nõrgalt saagja servaga. Vars püstine või tõusev. Õied helelillad, hõredate kimpudena männases. Kõrgus 10-30(45) cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Kuivades metsades, nõlvadel, loodudel, raudteetammidel, liiva- ja kruusaaukudes. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 44 | Karvad ainult varre kantidel (luup!) | |
| Thymus pulegioides L. - paljalehine liivatee | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred ülaosas selgelt neljakandilised, kantidel karvased, mujalt paljad. Lehed lühirootsulised, elliptilised, 0,3-0,8 cm laiad. Õietupp kahehuuleline. Õisiku alumised männased üksteisest eemal. Kõrgus 5-20(30) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel nõlvadel, teeservadel, söötidel. Hajusalt. Õitseb juulist septembrini. Märkused: Ravimtaim. Iseloomuliku lõhnaga. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 44 | Varred ühtlaselt karvased või peaaegu paljad | |
| Thymus serpyllum L. - nõmm-liivatee | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred ruljad, ühtlaselt karvased või peaaegu paljad. Lehed peaaegu rootsutud, süstjad, 0,2-0,3 cm laiad. Õietupp kahehuuleline. Õisik ühtlane. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivikutel, luidetel, nõlvadel, metsades, loopealsetel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Märkused: Ravimtaim. Iseloomuliku lõhnaga. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 45 | Leheserv terve | |
| Origanum vulgare L. - harilik pune | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine. Lehed rootsulised, piklikmunajad, terveservalised. Õietupp viietipmeline. Õiekroon lillakas või roosa, 0,5-1 cm pikk. Kõrglehed tumepunased. Õied koondunud paljuõielistesse kännasjatesse õisikutesse. Kõrgus 25-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades metsades, nõlvadel, teeservadel, loodudel. Tavaline. Õitseb juulist septembrini. Märkused: Ravimtaim ja maitsetaim, kasutatakse vorstirohuna. Tugeva iseloomuliku lõhnaga. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 45 | Leheserv hambuline | 46 |
| 46 | Õie alumise huule alusel 2 kühmukest (sarvekest) | 47 |
| 46 | Õie alumine huul kühmukesteta | 50 |
| 47 | Õis kahvatukollane, alahuul lilla laiguga | |
| Galeopsis speciosa Mill. - kirju kõrvik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed karedakarvased, vars sõlmekohtades jämenenud. Lehed kuni 4 cm laiad. Õied 2-3,5 cm pikad, kollased, lilla alahuule ja valkjate hõlmadega. Kõrgus 12-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Umbrohuna põldudel ja aedades. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 47 | Õis roosa või valkjas, ilma lilla laiguta alahuulel | 48 |
| 48 | Vars pole sõlmekohtadel jämenenud. Karedad karvad puuduvad | |
| Galeopsis ladanum L. - ahtalehine kõrvik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed munajassüstjad, kuni 1,5 cm laiad, kummalgi küljel 3-8 jämeda hambaga. Pehmete lidus karvadega. Õied 2 cm pikad, purpurpunased, alahuul kollase täpi ja võrgulise joonisega. Õietuped tihedalt näärmekarvased. Kõrgus 5-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Umbrohuna põldudel, teeservadel, raudteede ääres, liivasel pinnasel. Paiguti, peamiselt Põhja- ja Lääne-Eestis. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 48 | Värske vars sõlmekohtadel jämenenud. Taim karekarvane | 49 |
| 49 | Krooni alahuule keskmine hõlm niisama pikk kui lai, terve | |
| Galeopsis tetrahit L. - kare kõrvik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Karedakarvane taim, lehed munajassüstjad või munajad, 1,5-3 cm laiad. Õied 1,5-2 cm pikad, purpurpunased või harva valkjad. Krooni alahuule keskmine hõlm peaaegu ruudukujuline, laia heleda servaga. Kõrgus 10-50(70) cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Umbrohuna põldudel, aedades, prahipaikades. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 49 | Krooni alahuule keskmine hõlm kitsas, selgelt kaheks lõhestunud | |
| Galeopsis bifida Boenn. - pügaldunud kõrvik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Üleni karekarvane taim. Õisiku näärmekarvad heledad. Õied alla 1,5 cm pikad, roosad või kollakasvalged. Õie alahuule keskmine hõlm selgelt kaheks lõhestunud. Kõrgus 10-45(50) cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Mererannas adruvallidel, prahipaikades, umbrohuna aedades ja põldudel. Paiguti. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 50 | Alumised lehed juurmise kodarikuna, õitseajal olemas | |
| Stachys officinalis (L.) Trevis. - tõnnike | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed enamasti juurmised, pikarootsulised, piklikmunajad, jämedalt täkilise servaga. Õied purpurpunased, kuni 2 cm pikad. Õisikud tihedad, piklikud. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: mitmeaastane. Puisniitudel, metsaservadel, võsastikes. Paiguti, sagedam Kesk- ja Lõuna-Eestis. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 50 | Alumised lehed pole kodarikuna, õitseajal enamasti puuduvad | 51 |
| 51 | Õied alla 8 mm pikad. Fertiilseid tolmukaid 2 | |
| Lycopus europaeus L. - harilik parkhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sopilised kuni sulglõhised. Vars püstine. Õied valkjad, korrapäraselt neljatised, väikesed, rohkearvuliste kimpudena lehtede kaenaldes. Kõrgus 20-80(100) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, puisniitudel, lodumetsades, soodes, kraavides, kallastel. Tavaline. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 51 | Õied üle 8 mm pikad. Fertiilseid tolmukaid 4 | 52 |
| 52 | Lehed südaja alusega. Õied kahvatusinised. Tupp 13-15 rooga | |
| Glechoma hederacea L. - harilik maajalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred roomavad. Õitega varred püstised. Lehed neerjad, jämedalt sakilise servaga. Õied lillakassinised, 1,5 cm pikad, 2-4-kaupa lehtede kaenaldes. Pikkus 25-50(70) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, võsastikes, jõekallastel, teeservadel, umbrohuna aedades. Tavaline. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 52 | Lehe alus sirge või kiiljas. Õied roosad kuni punakaslillad. Tupp 5-10 rooga | 53 |
| 53 | Krooni alahuul selgelt 3-hõlmaline | 54 |
| 53 | Krooni alahuule alumised hõlmad ebaselged või redutseerunud lühikesteks hammasteks | 55 |
| 54 | Ülemised lehed 3 korda laiusest pikemad. Tupp näärmekarvadega | |
| Stachys sylvatica L. - mets-nõianõges | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed südajasmunajad, rootsulised, ebameeldiva lõhnaga, tihedalt kaetud harali karvadega. Õied umbes 1,5 cm pikad, tumepunased. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Peamiselt kuuse-segametsades, kaldavõsastikes, puisniitudel. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 54 | Ülemised lehed 3-6 korda laiusest pikemad. Tupp lihtkarvadega | |
| Stachys palustris L. - soo-nõianõges | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine. Lehed süstjad, lühirootsulised või rootsutud, lühikarvased. Õied lillakaspunased, 1-1,5 cm pikad. Kõrgus (17)30-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kraavide, ojade kallastel, soistel niitudel, umbrohuna põldudel ja aedades. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 55 | Õiekrooni tupeosa kõverdunud. Mitmeaastane | |
| Lamium maculatum L. - täpiline iminõges | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed südajasmunajad, rootsulised, vahel heledate laigukestega. Õied lillakaspunased, 2 cm pikad. Kõrgus 25-60(100) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Paekalda nõlval varjukates kohtades, metsades, võsastikes. Harva, peamiselt Põhja-Eestis. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 55 | Õiekrooni tupeosa sirge. Üheaastane | 56 |
| 56 | Ülemised lehed varreümbrised. Krooni sees karvaringi pole | |
| Lamium amplexicaule L. - - hõlmine iminõges | ||
| Iseloomulikud tunnused: Ülemised lehed varreümbrised, peaaegu neerjad, alumised rootsulised, südajad. Õied lillakaspunased, alla 2 cm pikad. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Umbrohuna aedades ja põldudel, elamute ümbruses. Hajusalt. Õitseb maist oktoobrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti t |
 |
|
| 56 | Ülemised lehed pole varreümbrised. Krooni sees karvaring (luup!) | 57 |
| 57 | Õielehed südaja alusega, tavaliselt veinpunased | |
| Lamium purpureum L. - verev iminõges | ||
| Iseloomulikud tunnused: Ülemised lehed munajad, täkilise servaga, südaja alusega. Õied lillakaspunased, krooni putkeosa tupest kuni poole pikem. Kõrgus 10-30(60) cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Umbrohuna aedades, põldudel ja elamute ümbruses. Tavaline. Õitseb maist oktoobrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 57 | Õielehed ovaalsed, kiilja alusega, kollakasrohelised | |
| Lamium hybridum Vill. – hambune iminõges | ||
| sügavalt sisselõikunud serva, laikiilja aluse ja laiatiivalise rootsuga. Õied lillakaspunased, kahehuulelised, väheldased, tihedate männastena. Kõrgus 5-30(60) cm. Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Umbrohuna aedades, põldudel, prahipaikades. Hajusalt. Õitseb maist oktoobrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) | ||
| 58 | Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud | 59 |
| 58 | Kroonlehed vabad | 97 |
| 59 | Lehed mündi lõhnaga | 60 |
| 59 | Lehed ei lõhna mündi järgi | 62 |
| 60 | Õisik kerajas, tipmine | |
| Mentha aquatica L. - vesimünt | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed munajad, rootsuga, ebakorrapäraselt saagja servaga, paljad või karvased. Õied lillad, ülemised moodustavad varre tipus keraja õisiku, alumised kimpudena lehtede kaenaldes. Kõrgus 20-80(100) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kaldavees ja kallastel. Paiguti. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 60 | Õied üksteisest eemalasetsevate õiekimpudena lehekaenaldes | 61 |
| 61 | Õietupp kooniline, pole seest karvane, tupe tipmed lai-kolmnurksed | |
| Mentha arvensis L. - põldmünt | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed tumerohelised, munajad, lühiraolised, täkilise servaga, veidi karvased. Õietupp seest paljas, tupe tipmed laikolmnurksed. Varre tipus lehed, õied üksteisest eemalasuvate männastena lehtede kaenlas. Kõrgus 15-75 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel põldudel, aedades, rohumaadel. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 61 | Õietupp silindriline, seest karvane, tupe tipmed piklik-kolmnurksed | |
| Mentha x verticillata L. - männasmünt | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed heledamad rohelised, munajaselliptilised, rootsuga, hõredalt sakilise servaga, paljad või hõredalt karvased. Õied tumeroosad. Õietupp seest karvane, tupe tipmed piklik-kolmnurksed. Varre tipus lehed, õied üksteisest eemalasuvate männastena lehtede kaenlas. Kõrgus 25-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel ja kaldavees, soodes. Hajusalt. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 62 | Õied erekollased | 63 |
| 62 | Õied pole kollased | 65 |
| 63 | Varred lamavad | |
| Lysimachia nummularia L. - roomav metsvits | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars roomav, tihedalt lehistunud. Lehed vastakud, ümarad, lühikese rootsuga. Õied kollased, kuni 2 cm läbimõõdus, üksikult keskmiste lehtede kaenaldes. Pikkus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, veekogude kallastel, murudes. Hajusalt, sagedam Ida- ja Kagu-Eestis. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 63 | Varred püstised | 64 |
| 64 | Kroonlehti 5. Õisik hõre, püramiidjas | |
| Lysimachia vulgaris L. - harilik metsvits | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine. Lehed süstjad, vastakud või 3-4-kaupa männases. Õied kollased, üle 2 cm läbimõõdus, tipmises püramiidjas õisikus. Kõrgus 25-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, kraavides, lodudes, lodumetsades, sooservades, niisketel niitudel. Sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 64 | Kroonlehti 7. Õisik tihe, nutitaoline | |
| Lysimachia thyrsiflora L. - ussilill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine. Lehed süstjad, vastakud. Varre alaosas lehtede asemel pruunid soomused. Õied kollased, väga väikesed, tihedates nutitaolistes raolistes õisikutes lehtede kaenaldes. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Kraavides, lodudes, lodumetsades, soodes, veekogude kaldaosas. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 65 | Õied valged | 66 |
| 65 | Õied pole valged | 68 |
| 66 | Kroonlehti 4 | |
| Veronica catenata Pennell - vesimailane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed munajassüstjad, tömbitipulised, rootsutud. Õieraod kandelehtedest lühemad, püstised või rõhtsalt eemale hoiduvad. Kõrgus 15-60(100) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Saaremaal. Väga haruldane Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 66 | Kroonlehti 5 | 67 |
| 67 | Lehed üle 4 cm pikad | |
| Vincetoxicum hirundinaria Medik. - lood-angervars | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine. Lehed vastakud, 6-10 cm pikad ja 3-5 cm laiad, tervete servadega. Õied kollakasvalged, viietised, alla 1 cm läbimõõduga, hõredates õisikutes. Seemnetel ühes otsas pikad karvad. Kõrgus kuni 1 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Võsastikes, loodudel, nõlvadel. Paiguti Saaremaal, harvem Lääne-Eesti mandriosas. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. |
 |
|
| 67 | Lehed alla 4 cm pikad | |
| Montia fontana L. - harilik allikrohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars tõusev, peenike, harkjalt harunev. Lehed lihakad, mõlajad. Õied valged, tipmised. Seemned mustad, läikivad. Kõrgus 4-12 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Veekogude liivastel või soostunud kallastel, kraavides. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 68 | Õied oranžikaspunased | |
| Anagallis arvensis L. - põld-varsapõlv | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars neljakandiline, lehistunud. Lehed munajad, vastakud, rootsutud, alaküljel mustade täppidega. Õied telliskivipunased, üksikult pikkadel raagudel lehtede kaenaldes. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Umbrohuna põldudel ja aedades, teede ääres. Paiguti, valdavalt Saaremaal. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 68 | Õied teistsugust värvi | 69 |
| 69 | Kroonlehti 5 või rohkem | 70 |
| 69 | Kroonlehti 4 | 81 |
| 70 | Varred ja lehed tihedate, pikkade, jäikade karvadega | |
| Asperugo procumbens L. - karerohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars lamav või tõusev, tagasipöördunud ogadega, habras. Varrelehed piklikelliptilised, karedad. Õied algul lillad, hiljem helesinised, valgete mühksoomustega, väikesed (läbimõõt 3 mm), üksikult või mõnekaupa suurte kõrglehtede kaenlais. Õietupp suureneb pärast õitsemist ja käändub kahe hõlmana ümber vilja. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Mererannikul, varemetes, elamute ümbruses niiskel kõdul. Paiguti rannikualadel, mujal haruldane. Õitseb maist augustini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohulähedane. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 70 | Varred ja lehed paljad või hõredate, lühikeste, pehmete karvadega | 71 |
| 71 | Õied kogu varrel lehekaenaldes | 72 |
| 71 | Õied üksikult või koondunud varre tippu | 74 |
| 72 | Õied üle 1 cm läbimõõdus | |
| Vinca minor L. - väike igihali | ||
| Iseloomulikud tunnused: Õiteta varred lamavad, juurduvad. Lehed vastakud, tumerohelised, nahkjad, elliptilised, paljad, pealt läikivad, 1-2 cm laiad. Õied lillakassinised, üksikult lehekaenaldes.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane, puitunud. Kasvatatakse aedades, parkides, metsistub. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 72 | Õied alla 1 cm läbimõõdus | 73 |
| 73 | Õied sinised, tupe ja krooniga | |
| Anagallis arvensis L. - põld-varsapõlv | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars neljakandiline, lehistunud. Lehed munajad, vastakud, rootsutud, alaküljel mustade täppidega. Õied telliskivipunased, üksikult pikkadel raagudel lehtede kaenaldes. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Umbrohuna põldudel ja aedades, teede ääres. Paiguti, valdavalt Saaremaal. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 73 | Õied kahvaturoosad, ainult kroonlehetaoliste tupplehtedega (seetõttu näivalt ilma tupeta) | |
| Glaux maritima L. - rannikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed tumerohelised, lihakad, varrel tihedalt, allosas ristvastakud, ülal vahelduvad. Õied roosakasvioletsed, raotud, ühekaupa keskmiste lehtede kaenaldes. Kõrgus 4-10 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannal ja rannaniitudel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 74 | Õied alla 8 mm läbimõõdus | |
| Valerianella locusta (L.) Laterr. - põldkännak | ||
| Iseloomulikud tunnused: Terved lihtlehed, varrelehed piklikud, juurmised mõlajad. Õied väikesed, sinakad, tipmises tihedas õisikus. Viljad veidi lapikud. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Lääne-Eestis mererannal, umbrohuna põldudel. Paiguti. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 74 | Õied üle 8 mm läbimõõdus | 75 |
| 75 | Kroonlehed roosad. Emakael niitjas, vilja küljes ei säili | 76 |
| 75 | Kroonlehed sinised, lillad või veinipunased. Emakakael jääb vilja külge | 78 |
| 76 | Varrelehed 1-roolised, enamvähem paralleelsete servadega. Juurmised lehed 1-3 rooga, 3-5 mm laiad | |
| Centaurium littorale (Turner) Gilmour - linalehine maasapp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed talbjad, veidi lihakad, varrelehed lineaalsed, 1-3 rooga. Õied roosad, erineval kõrgusel. Õietupp õitsemise ajal peaaegu krooni putke pikkune. Kõrgus 5-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Paiguti mererannikul ja rannaniitudel. Lääne-Eestis ja -saartel sagedam. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 76 | Varrelehed 3-roolised, lineaar-mõlajad kuni lantsetjad. Juurmised lehed 3-7 rooga, tavaliselt üle 5 mm laiad | 77 |
| 77 | Kaheaastane taim juurmise lehekodarikuga. Õietupp ¾ krooni putkeosa pikkune | |
| Centaurium erythraea Rafn - harilik maasapp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed süstjas-äraspidimunajad, varrelehed piklikelliptilised, 5 ebaselge rooga. Õied roosad, enamasti ühel kõrgusel. Õietupp õitsemise ajal krooni putkest palju lühem. Kõrgus 10-45 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Teeservadel, raiesmikel, jäätmaadel. Hajusalt. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 77 | Üheaastane taim, juurmine lehekodarik puudub. Õietupp enam-vähem krooni putkeosa pikkune | |
| Centaurium pulchellum (Sw.) Druce - väike maasapp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars hõredalt lehistunud, juurmist lehekodarikku pole. Lehed munajad, 5 ebaselge rooga. Õied roosad, üksikult lehekaenlais. Keskmised õied raotud, külgmised 1 cm raoga. Õietupp õitsemise ajal krooni putkest lühem. Kõrgus 2-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Mererannikul, rannaniitudel. Harva, peamiselt Lääne-Eestis. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 78 | Õiekroon ratasjas, lühikese putkeosaga. Iga kroonlehe aluse lähedal 2 narmalist nektaariumi | |
| Swertia perennis L. - püsiksannikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed terveservalised, juurmised pikarootsulised, ülemised rootsutud, terava tipuga. Õiekroon ratasjas, sügavalt 5-jagune. Õied määrdunudsinised, tumedate täppidega, raolised, pöörisõisikutena. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Ida- ja Lõuna-Eesti soistel niitudel ja soodes. Haruldane. Õitseb juunist septembrini. Looduskaitseline seisund: LK I kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 78 | Õiekroon pole ratasjas, putkeosa pikk | 79 |
| 79 | Õied sinised. Krooni putke neel karvadeta | |
| Gentiana pneumonanthe L. - sinine emajuur | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmine lehekodarik puudub. Alumised lehed soomusjad, varrelehed lineaalsed, sileda servaga, enamasti ühe rooga. Õied tumesinised, suured, 5 roheka triibuga, kroon 5-tipmeline. Kõrgus 15-45(60) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lammi- ja niisketel niitudel. Harva, peamiselt Ida-Eestis. Õitseb juulist septembrini. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 79 | Õied lillad. Krooni putke neel karvadega | 80 |
| 80 | Ülemine sõlmevahe ja tipmine õieraag koos moodustavad kõige rohkem 1/6 taime kõrgusest. Sõlmevahesid tavaliselt üle 3. Õisi palju, kroonlehed teravad | |
| Gentianella amarella (L.) Börner - mõru emajuurke | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars rohkem kui 3 sõlmevahega. Juurmised lehed mõlajad, sageli osa neist õitseajaks kuivanud. Õisi palju. Õied määrdunudlillad, (punaka varjundiga) või valkjad. Kroon 4 või 5 teritunud tipmega. Kõrgus 10-30(40) cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Niisketel niitudel, kadastikes, loodudel, teeservadel, söötidel. Kohati. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 80 | Ülemine sõlmevahe ja tipmine õieraag koos moodustavad vähemalt poole taime kõrgusest. Sõlmevahesid kõige rohkem 3. Õisi vähe, kroonlehed tömbid | |
| Gentianella uliginosa (Willd.) Boerner - rand-emajuureke | ||
| Iseloomulikud tunnused: Väike taim, vars 2 või 3 sõlmevahega. Juurmisi lehti vähe, äraspidimunajad või süstjad, tipuosas ahenevad. Varrelehed munajad kuni süstjad, terava tipuga. Õisi vähe. Õied määrdunud-helelillad või valkjad. Õiekroon 5 tömbi tipmega. Kõrgus 3-15(20) cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Rannaniitudel, savikal mererannal. Läänerannikul küllalt sage, põhjarannikul väga harva. Õitseb augustist oktoobrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 81 | Õied üle 1 cm läbimõõdus. Lehed paralleelsete roodudega. Tolmukaid 5 | |
| Gentiana cruciata L. - südame-emajuur | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim heleroheline, püstine. Juurmised lehed olemas. Lehed munajassüstjad, kareda servaga, 3 rooga, alusel tupena kokku kasvanud. Õied seest sinised, väljast hallikassinised. Kroon 4-tipmeline. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, paepealsetel. Harva, peamiselt Lääne-Eestis. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 81 | Õied alla 1 cm läbimõõdus. Lehed pole paralleelsete roodudega. Tolmukaid 2 | 82 |
| 82 | Lehed lineaalsed, vähemalt 7 korda laiusest pikemad | |
| Veronica scutellata L. - kännasmailane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kitsad, süstjad kuni lineaalsed, hõredate hammastega. Õied valkjad, roosade või siniste joontega. Õieraod nõrgad, alla kaardunud. Õisikud hõredad, enamasti ainult lehepaari ühes kaenlas. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kraavides, soodes jt. niisketes kasvukohtades. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 82 | Lehed pole lineaalsed | 83 |
| 83 | Õied lehekaenaldest lähtuvates õisikutes | 84 |
| 83 | Õied tipmises tähkõisikus või üksikult lehekaenaldes | 89 |
| 84 | Varred ja lehed karvased | 85 |
| 84 | Varred ja lehed paljad | 87 |
| 85 | Varred roomavad. Õietupp alla 4 mm pikk | |
| Veronica officinalis L. - harilik mailane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars roomav, ülemises osas tõusev, ühtlaselt karvane. Lehed vastakud, lühirootsulised, elliptilised, kiilja alusega. Õied helelillakassinised. Pikkus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades metsades ja niitudel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 85 | Varred püstised. Õietupp üle 4 mm pikk | 86 |
| 86 | Tupe hambad võrdse pikkusega. Kupar pikkusest oluliselt laiem. Varrel karvad kahe vastaku pikireana | |
| Veronica chamaedrys L. - külmamailane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varrel karvad kahe vastaku pikireana. Alumised lehed lühirootsulised, ülemised rootsutud. Lehed munajad, hambulise servaga. Õied helesinised. Õisikud lehekaenaldes. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, metsades, karjamaadel. Tavaline. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 86 | Üks neljast tupeh ambast teistest oluliselt väiksem. Kupar sama pikk kui lai. Vars ühtlaselt karvane | |
| Veronica teucrium L. - laialehine mailane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehelaba munajas, saagja või täkilise servaga, kuni 5,5 cm pikk. Õied sinised, neljatised, ratasjad. Õietupp viietine, üks tipe teistest palju väiksem. Õied 2-4 lehekaenlast lähtuva kobarana. Kõrgus 15-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, metsaservades, nõlvadel. Paiguti. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 87 | Õiekroon roosa, punakate soontega | |
| Veronica catenata Pennell - vesimailane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed munajassüstjad, tömbitipulised, rootsutud. Õieraod kandelehtedest lühemad, püstised või rõhtsalt eemale hoiduvad. Kõrgus 15-60(100) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Saaremaal. Väga haruldane Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 87 | Õiekroon sinine, tumesiniste soontega | 88 |
| 88 | Keskmised ja ülemised lehed ümarad kuni elliptilised, lühirootsulised, lehe tipp tömp. Õitsvad varred lamavad või tõusvad | |
| Veronica beccabunga L. - ojamailane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõik lehed lühirootsulised, elliptilised, tömbitipulised. Taim paljas. Õied sinised. Õisikud lehtede kaenlais. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Ojades, kraavides, allikasoodes, lodudes. Tavaline. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 88 | Keskmised ja ülemised lehed lantsetjad, rootsutud (vähemalt ülemised), teravad. Õitsvad varred püstised | |
| Veronica anagallis-aquatica L. - allikmailane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed rootsulised, ülemised rootsutud (varreümbrised), süstjasmunajad, terava tipuga. Vars püstine, neljakandiline. Õiekroon sinine, tumedamate joontega. Õisikud lehtede kaenaldes. Kõrgus 10-90(150)cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, allikasoodes. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 89 | Õied pikkades lehtedeta tähataolistes õisikutes. Krooniputke laius ja pikkus võrdsed | 90 |
| 89 | Õied lehekaenaldes. Krooniputk pikkusest laiem | 91 |
| 90 | Lehed teravate hammastega. Taim tavaliselt üle 60 cm kõrge | |
| Veronica longifolia L. - pikalehine mailane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 4(5)-kaupa männases, piklikmunajad, tihedalt sakilise servaga, enamasti paljad. Õied sinised, õietupp tihedalt karvane. Õisikuid sageli mitu, 10-30 cm pikad, varte tippudes. Kõrgus 30-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, veekogude kallastel, võsastikes. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 90 | Lehed tömpide hammastega. Taim tavaliselt alla 60 cm kõrge | |
| Veronica spicata L. - kassisaba | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed vastakud või vahelduvad. Lehed süstjad, harvade madalate hammastega, liht- ja näärmekarvane. Õied sinised, õiertupp ainult serval lühiripsmeline. Õisikuid üks, varre tipul. Kõrgus 15-40(60) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, teeservadel. Paiguti, peamiselt Põhja- ja Lääne-Eestis. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 91 | Õied koondunud varre ülaossa tavalistest varrelehtedest palju väiksemate kõrglehtede kaenaldesse | 92 |
| 91 | Õied ühtlaselt kogu varrel tavaliste varrelehtede kaenaldes | 93 |
| 92 | Õieraag lühem kui tupp . Üheaastane | |
| Veronica arvensis L. - põldmailane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred püstised või tõusvad. Ülemised varrelehed terve servaga, keskmised täkilised. Õied helesinised, väikesed. Õisikud hõredad, lehtede kaenlais. Kõrgus 3-30(40) cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Umbrohuna kuivadel liivastel põldudel, teeservades. Tavaline. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 92 | Õieraag tupe pikkune või pikem. Mitmeaastane | |
| Veronica serpyllifolia L. - liivateelehine mailane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred roomavad või tõusvad, tipus püstised. Varrelehed enam-vähem terveservalised, alumised rootsuga, ülemised rootsutud. Õied valged või helesinised, 0,6-1,5 cm läbimõõdus. Õisikud hõredad, tipmised. Kõrgus 10-25(40) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, põldudel, teeservadel, eriti savikal mullal. Tavaline. Õitseb maist augusti ja septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 93 | Kupar kerajas, mitte lapik ega 2-hõlmalise tipuga. Lehed 3-7(9) hõlmalised, sõrmroodsed | |
| Veronica hederifolia L. - hõlmlehine mailane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars lamav. Lehed 3-7(9) hõlmaga, sõrmroodsed, lühikeste karvadega. Õied väikesed, helesinised, üksikult lehekaenlais. Kõrgus 6-30(40) cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Põllu- ja teeservadel. Väga haruldane, peamiselt Saaremaal. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu altid. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 93 | Kupar tugevalt lapik, 2-hõlmalise tipuga. Lehed pole hõlmised, ainult hambulise servaga, sulgroodsed või sooned halvasti nähtavad | 94 |
| 94 | Õieraag alusel olevast lehest 2-5 korda pikem, peenike, näärmekarvadega. Emakakael 3,5-4 mm pikk | |
| Veronica filiformis Sm. - niitjas mailane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred lamavad või tõusvad, kergesti juurduvad. Lehed munajad, täkilise servaga. Alumised lehed vastakud, ülemised vahelduvad. Õied helesinised või valkjad, üksikult lehekaenlais, õieraag lehest 3-4 korda pikem. Kõrgus 10-35 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kasvatatakse ilutaimena, metsistub, esineb ka umbrohuna. Paljuneb ainult vegetatiivselt. Hajusalt. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 94 | Õieraag kuni 2 korda alusel olevast lehest pikem, näärmekarvadeta. Emakakael alla 3 mm pikk | 95 |
| 95 | Kupar andruga, hõlmad laiali hoiduvad. Õiekroon 8-12 mm läbimõõdus | |
| Veronica persica Poir. - pärsia mailane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars lamav, kaetud käharate karvadega. Lehed ümarmunajad, sügavalt saagja servaga. Õied sinised, rohekaskollase neeluga. Õieraag ligikaudu 2 korda alusel olevast lehest pikem. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Tulnukumbrohuna põldudel, aedades. Paiguti, sagedam Lääne-Eestis. Õitseb juunist oktoobrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 95 | Kupar andruta või nõrga andruga, hõlmad paralleelsed või veidi eemale hoiduvad. Õiekroon all 8 mm läbimõõdus | 96 |
| 96 | Kupar ainult pikkade hõredate näärmekarvadega. Õis valkjas või kahvatu helesinine | |
| Veronica agrestis L. - kesamailane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars lamav, lehed veidi lihakad, hõredalt karvased. Ülemised lehed piklikmunajad, alumised munajad. Õied peaaegu valged, sinakate joontega, üksikult lehe kaenlas. Õieraag kõrvaloleva lehega ühepikkune. Kõrgus 5-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Umbrohuna põldudel ja aedades, hajusalt. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 96 | Kupar pikkade näärmekarvade ja lühikeste lihtkarvadega. Õis sinine | |
| Veronica opaca Fr. - tumeroheline mailane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars lamav, tihedalt karvane. Lehed ümarmunajad, täkilise servaga, karvased. Õied sinised, õieraag alusel olevast lehest pikem. Kõrgus 5-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Umbrohuna põldudel ja aedades. Hajusalt. Õitseb aprillist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 97 | Lehed männastes | |
| Spergula arvensis L. - harilik nälghein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars liht- ja näärmekarvadega, vahel kleepuv, väga harva paljas. Lehtedeta varreosa õisiku all õisiku pikkune. Lehed lineaalsed, 2-3 cm pikad, näärmekarvased. Õied valged, õieraood niitjad, tupest palju pikemad. Kõrgus 10-50(100) cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Liivastel põldudel umbrohuna, teede ääres, söötidel. Tavaline. Õitseb juunist augusti ja septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 97 | Lehed pole männastes | 98 |
| 98 | Lehed paksud ja lihakad | 99 |
| 98 | Lehed pole lihakad | 100 |
| 99 | Lehed üle 2 cm laiad, varrel hõredalt | |
| Sedum maximum (L.) Suter - suur kukehari | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lihakad, terveservalised, piklikovaalsed, alusel südajalt laienenud, enam-vähem varreümbrised. Õied valged või kollakasvalged, paljuõielistes tipmistes õisikutes. Kõrgus 30-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel põldudel, kruusaaukudes, loodudel. Kohati. Õitseb juulist oktoobrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 99 | Lehed alla 2 cm läbimõõdus, carrel tihedalt | |
| Honckenya peploides (L.) Ehrh. - merihumur | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lihakad, paljad, munajad, rootsutud, 1-3 cm pikad. Lehed asuvad varrel tihedalt ristvastakult, seetõttu tundub vars neljatahulisena. Taim kollakasroheline. Vars algul püstine, hiljem lamav. Õied üksikult lehtede kaenlais, kroonlehed tupplehtede pikkused, kollakad. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivastel mererandadel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 100 | Õied erekollased | 101 |
| 100 | Õied pole kollased | 105 |
| 101 | Tupplehti näivalt 3 (tegelikult 5, 3 ülejäänutest palju laiemad) | |
| Helianthemum nummularium (L.) Mill. - harilik kuldkann | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tõusva või lamava varrega. Lehed vastakud, veidi nahkjad, ovaalsed, pisut allakäändunud sirgete servadega, alt hallikarvased. Õied kollased, viietised, 1,2-2,5 cm läbimõõdus, 3-8-kaupa õisikus. Pikkus 15-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane rohttaime välimusega poolpõõsas. Kuivadel lubjarikastel niitudel, puisniitudel, loodudel, loomännikutes, harvem liival. Paiguti, peamiselt Põhja-Eestis ja läänesaartel. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 101 | Tupplehti 5, kõik ühesuurused | 102 |
| 102 | Taime varred ja lehed karvased | |
| Hypericum hirsutum L. - karvane naistepuna | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine, ruljas, vars ja lehed tihedalt karvased. Lehed alusel kiiljad, lühikese rootsuga. Õied kollased, kroonlehed väljast mustade täppidega. Tupplehtede serv mustatipuliste hammastega. Kõrgus 40-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, lehtmetsades. Paiguti, peamiselt Põhja- ja Lääne-Eestis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 102 | Taime varred ja lehed paljad | 103 |
| 103 | Tupplehed roodudel ja servades selgete näärmekarvadega | |
| Hypericum montanum L. - mägi-naistepuna | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine, ruljas, paljas. Lehed alumisel pinnal soonte kohal väheste karedate karvadega. Lehe alus südajas, vart ümbritsev. Õied kollased, kroonlehed täppideta. Tupplehtede serv mustatipuliste hammastega. Kõrgus 30-70(90) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades leht- ja segametsades. Haruldane, ainult Saaremaal. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualtid. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 103 | Tupplehed näärmekarvadeta | 104 |
| 104 | Varred neljakandilised. Kroonlehed üleni mustade täppidega, serv pole narmaline | |
| Hypericum maculatum Crantz - kandiline naistepuna | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine, selgelt nelja kandiga (eriti keskosas), seest õõnes. Lehed ovaalsed, servadel mustad näärmetäpid. Õied kollased, kroonlehtede välisküljed üleni mustatäpilised. Tupplehed tömbid, enamasti 5 rooga, terveservalised. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, võsastikes. Sage. Õitseb juunist augustini. Märkused: Ravimtaim. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 104 | Varred pole neljakandilised. Kroonlehtedel mustad täpid ainult servadel, kroonlehe serv hambuline-narmaline ühelt poolt, teiselt poolt terve | |
| Hypericum perforatum L. - liht-naistepuna | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars 2 pikikandiga, säsikas, püstine. Lehed ovaalsed, läbipaistvate näärmetäppidega. Õied kollased, kroonlehtede väliskülgedel hõredalt musti täppe. Tupplehed teravatipulised, enamasti 3 rooga, terveservalised. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, puisniitudel, kinkudel, tee- ja põlluservades. Tavaline. Õitseb juunist augusti, septembrini. Märkused: Ravimtaim Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 105 | Väikesed põõsad soomusjate lehtedega | |
| Calluna vulgaris (L.) Hull - harilik kanarbik | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Kääbuspõõsas, 10-60 (80) cm kõrge. Lehed soomusjad, asuvad varrel katusekivide taoliselt. Õied roosad, kellukjad, 3-4 mm pikad, pikkades tipmistes õisikutes. Viljad kuivad. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 105 | Rohttaimed, lehed pole soomusjad | 106 |
| 106 | Õied valged | 107 |
| 106 | Õied pole valged | 132 |
| 107 | Kroonlehti 2-4 | 108 |
| 107 | Kroonlehti 5 | 110 |
| 108 | Lehed pole lineaalsed, üle 4 korra laiusest pikemad | |
| Cornus suecica L. - rootsi kukits | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars neljakandiline, hõredalt karvane. Lehed elliptilised, rootsuta, ümardunud alusega, 1,5-4 cm pikad. Õisik meenutab üksikut õit – rohkearvulisi väikesi punakaspruune õisi ümbritseb neli valget kandelehte. Viljad marjataolised, erepunased. Kõrgus 6-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Puitunud risoomiga rohttaime välimusega poolpõõsas. Niisketes metsades, soostuvatel niitudel. Harva Põhja-Eesti saartel ja rannikul ning Hiiumaal. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 108 | Lehed lineaalsed kuni nõeljad, üle 5 korra laiusest pikemad | 109 |
| 109 | Varred tihedalt harunenud, moodustavad padjandeid. Mitmeaastane | |
| Sagina procumbens L. - lamav kesakann | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed ogatipuga, kitsaslineaalsed, 0,5-1 cm pikad. Varred lamavad või tõusvad. Kroonlehed valged või puuduvad. Tupplehed õitsemisajal laiuvad. Pikkus 2-10(19) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teedel, karjamaadel, enamasti liiva- ja turbapinnasel. Sage. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 109 | Varred hõredalt harunenud, padjandeid ei moodusta. Üheaastane | |
| Sagina maritima G. Don - rand-kesakann | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed ogatippudeta, tömbid, kitsaslineaalsed, kuni 1 cm pikad. Varred püstised või tõusvad. Kroonlehed sageli puuduvad. Tupplehed õitsemisajal püstised. Pikkus 4-10 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Liivastel mererandadel, haruldane. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualtid. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 110 | Kroonlehed terved | 111 |
| 110 | Kroonlehed 2-hõlmalised, hambulised või narmastunud | 116 |
| 111 | Lehed lineaalsed, üle 5 korra laiusest pikemad, alla 5 mm laiad | 112 |
| 111 | Lehed pole lineaalsed | 114 |
| 112 | Tupplehed kokkukasvanud | |
| Gypsophila fastigiata L. - kännas-kipslill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsed, ühe rooga, varre alusel kimbuna, varrel vastakud. Õied valged, emakad ja tolmukad ulatuvad õiest välja, kroonlehed tupplehtedest veidi pikemad. Õisik tihe, kännasjas, harud näärmekarvased. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivastel alade. Paiguti, peamiselt Ida- ja Kagu-Eestis. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 112 | Tupplehed vabad | 113 |
| 113 | Lehed alla 1 cm pikad. Emakakaelu 5 | |
| Sagina nodosa (L.) Fenzl - sõlmine kesakann | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varsi palju, lamavad või tõusvad. Juurmised lehed kimbuna, lineaalsed, kuni 3 cm pikad, varrelehed vastakud, väiksemad. Varrelehtede kaenaldes lühivõrsed, mistõttu vars tundub sõlmelisena. Õied valged, 1 cm läbimõõdus, püstised. Kroonlehed tupplehtedest kaks korda pikemad. Kõrgus 4-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, niitudel, loodudel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 113 | Lehed üle 1 cm pikad. Emakakaelu 2 | |
| Arenaria procera Spreng. - palu-liivkann | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars kuni õisikuni harunemata. Lehed kitsaslineaalsed, paljad, peenesaagja servaga, enamik varre alusel kimbuna, varrel vastakult. Õied valged, tipmises pöörisjas õisikus. Tupplehed tömbid, kroonlehtedest kuni 2 korda lühemad. Kõrgus 20-45 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivastes männikutes ja nende raiesmikel, teede ääres. Haruldane. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 114 | Tolmukaid 5 (luup!) | |
| Linum catharticum L. - aaslina | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed vastakud, terveservalised. Vars haruneb ülaosas korduvalt harkjalt, jagunemiskoha keskel on õis. Õied valged, kuni 1 cm läbimõõdus, enne puhkemist longus. Tupplehtede serv näärmekarvane. Kõrgus 4-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Niitudel, tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 114 | Tolmukaid 10 | 115 |
| 115 | Lehed alla 8 mm pikad, enam-vähem rootsutud, rood pole nähtavad. Kupra hambad moodustavad kupra pikkusest alla 1/3 | |
| Arenaria serpyllifolia L. - harilik liivkann | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars alates alusest harunev. Lehed munajad, 0,2-0,4 cm laiad, terveservalised, karedakarvased. Õied valged. Tupplehed teravatipulised, kroonlehtedest palju pikemad. Kõrgus 3-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kuivadel nõlvadel, liivikuil, teede ääres, umbrohuna põldudel. Sage. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 115 | Lehed üle 8mm pikad, 3 selge rooga, vähemalt alumised lehed rootsuga. Kupra hambad vähemalt 1/3 kupra pikkused | |
| Moehringia trinervia (L.) Clairv. - harilik võsalill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed munajad, selgelt 3-roolised, alumised lehed rootsuga. Õied valged. Kroon tupest lühem. Tupplehed teravatipulised. Pikkus 10-35 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Varjukates metsades, puisniitudel põõsaste varjus. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 116 | Tupplehed kokku kasvanud | 117 |
| 116 | Tupplehed vabad | 121 |
| 117 | Lehed alla 8 mm laiad. Kroonlehed narmastunud | |
| Dianthus arenarius L. - nõmmnelk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab tiheda mättana, hallikas. Varrelehed peaaegu nõeljad, alumised lehed mõni mm laiad. Kroonlehed sügavalt narmastunud, valged, harva roosad või verupunase laiguga. Õietupe alusel kaks paari kõrglehti, mis ulatuvad veerandi õietupe pikkuseni. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades männikutes, liivikutel. luidetel. Harva. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualtid. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 117 | Lehed (vähemalt alumised) üle 1 cm laiad. Kroonlehed sämpunud kuni nõrgalt 2-hõlmalised, mitte narmastunud | 118 |
| 118 | Tupp karvane | 119 |
| 118 | Tupp paljas | 120 |
| 119 | Emakakaelu 5 (luup!) | |
| Silene alba (Mill.) E.H.L.Krause - valge pusurohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars alumises osas udekarvane, ülaosas näärmekarvadega. Lehed süstjad või elliptilised, karvased, 4-5 cm pikad ja 1-2 cm laiad. Õied valged, ühesugulised, hõredas õisikus. Õieraag ja –tupp näärmekarvased. Kõrgus 40-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Luhaniitudel, põldudel, kraavikallastel, teeservades, aedades. Sage. Õitseb mais septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 119 | Emakakaelu 3 | |
| Silene nutans L. - longus põisrohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred üksikult või mitmekaupa. Lehed pehmekarvased. Juurmised lehed mõlajad, lühidalt teritunud, 5-15 cm pikad; varrelehed väiksemad. Õied valged, hõredas ühekülgses õisikus. Kroonlehed sügavalt 2-jagused, tipus rullunud. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Hõredates männikutes, kuivadel nõlvadel, teedservades, kraavikallastel, liivastel söötidel. Tavaline. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 120 | Kroonlehed sügavalt lõhestunud. Õietupp põisjas. Emakakaelu 3 (luup!) | |
| Silene vulgaris (Moench) Garcke - harilik põisrohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim sinakasroheline, paljas. Lehed lineaal- või munajassüstjad. 3-6 cm pikad ja 1-2 cm laiad, teravatipulised. Õied valged, kroonlehed peaaegu aluseni 2-jagused. Tupp paljas, valkjasroheline kunilillakas, võrrkja soonestusega. Kõrgus 20-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivematel puisniitudel, põllu- ja teesrvadel. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 120 | Kroonlehed madalalt 2-hõlmalised. Õietupp silinderjas. Emakakaelu 5 | |
| Saponaria officinalis L. - harilik seebilill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim püstine, paljas või lühikarvane. Lehed elliptilised, 5-10 cm pikad, 3 rooga. Alumised lehed rootsuga, ülemised ilma rootsuta. Õied lühiraolised, kännasjas õisikus. Kroon valge või roosa, 3 cm läbimõõdus, keskel lisakrooniga. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kergesti metsistuv, kohati naturaliseerunud aia-ilutaim. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 121 | Kupar silinderjas, vähemalt kaks korda nii pikk kui tupp | 122 |
| 121 | Kupar kerajas või ovaalne, pole tupest pikem | 125 |
| 122 | Kroonlehed üle 8 mm pikad, vähemalt 1,5 korda nii pikad kui tupp | |
| Cerastium arvense L. - põld-kadakkaer | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lühikarvased kuni paljad, kuni 2 cm pikad, vähemalt kolm korda laiusest pikemad. Lehtede kaenlais lühivõrsed. Õied valged, kroonlehed tupplehtedest kuni kaks korda pikemad. Tupplehed tömbi tipuga, laia kileja äärisega. Kõrgus 10-35 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, jäätmaadel, umbrohuna. Hajusalt. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 122 | Kroonlehed alla 8 mm pikad | 123 |
| 123 | Õieraag 2-3 korda õiest pikem. Taim mitmeaastane, lühikeste steriilsete võrsetega | |
| Cerastium fontanum Baumg. - harilik kadakkaer | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed üle 1 cm pikad ja umbes 3 korda laiusest pikemad, teritunud, lühikarvased. Kroonlehed valged, lõhestunud, tupplehtede pikkused. Tupplehed kileja äärisega, karvased. Vars sageli alumistest sõlmekohtadest juurduv. Kõrgus 5-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe-, kahe- või mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, teede ääres, umbrohuna põldudel. Sage. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 123 | Õieraag õie pikkune või lühem. Taim üheaastane, ilma steriilsete võrseteta | 124 |
| 124 | Taim karvane, tavaliselt kleepuv. Õite kandelehed (pisikesed lehed õite all) kitsa äärisega | |
| Cerastium glutinosum Fr. - madal kadakkaer | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim enamasti kleepuv, kollakasroheline. Lehed noorelt valgeviltjad, kuni kolm korda laiusest pikemad. Õied valged. Õisik tihe, sest õite raod on õitest palju lühemad. Tupplehed tihedalt näärmekarvased. Kõrgus 3-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kuivadel liivastel kasvukohtadel: niitudel, puisniitudel, männimetsa servas ja raiesmikel, liivikuil. Haruldane, ainult läänesaartel. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 124 | Taim karvadeta. Õite kandelehed selge heleda äärisega | |
| Cerastium semidecandrum L. - kevad-kadakkaer | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars ja lehed liht- ja näärmekarvadega, kleepuv. Lehed kuni 8 mm pikad ja 6 mm laiad, alumised õitseajaks kuivanud. Õied valged, õisik hõre, õite raod õite pikkused või pikemad. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Kuivadel puisniitudel, niitudel, loodudel, teeservades liivastel kohtadel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 125 | Emakakaelu 5 (luup!) | |
| Myosoton aquaticum (L.) Moench - vesitähthein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars nõrk, mahlane, sageli lamav. Lehed 3-7 cm pikad, munajad, rootsutud. Õied valged, kroonlehed tupplehtedest kuni kaks korda pikemad, sügavalt lõhestunud nii et näivalt on kroonlehti kümme. Pikkus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes põõsastikes, metsaservades, teede ja kraavide ääres. Mandriosas tavaline, saartel harva. Õitseb juunist septembrini. Märkused: Võib segi minna salu-tähtheinaga. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 125 | Emakakaelu 3 | 126 |
| 126 | Vähemalt alumised lehed selgelt rootsulised. Lehed pole kunagi lineaal-lantsetjad ega lineaalsed | 127 |
| 126 | Kõik lehed rootsutud | 129 |
| 127 | Varred ühtlaselt karvased (luup!) | |
| Stellaria nemorum L. - salu-tähthein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars ülaosas ühtlaselt karvane, alaosas paljas, ümar, kergesti murduv. Lehed 3-8 cm pikad, ülemised väiksemad. Kroonlehed valged, peaaegu aluseni kaheks lõhestunud (näivalt kroonlehti 10). Kroon 2 korda pikem kui tupp. Kõrgus 20-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuuse-segametsades, peamiselt Mandri-Eestis. Tavaline. Õitseb maist juulini. Märkused: Võib segi minna vesitähtheinaga. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 127 | Varred igas sõlmevahes ühe vertikaalse karvareaga, harva paljad või kahe karvareaga | 128 |
| 128 | Vars neljakandiline. Õite kandelehed kilejad | |
| Stellaria media (L.) Vill. - vesihein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kollakasroheline pehme mahlane taim. Lehed 1-2 cm pikad. Õied väikesed, kroonlehed 2-jagused. Kroon ja tupp enam-vähem ühepikkused. Pikkus 5-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Umbrohuna aedades, põldudel, teede ääres. Sage. Õitseb aprillist oktoobrini. Märkused: Võib segi minna võsalillega, mille lehed on aga kolme rooga (vesiheinal sulgroodsed). Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 128 | Vars ruljas. Õite kandelehed rohtsed | |
| Stellaria uliginosa Murray - oja-tähthein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars nõrk, murduv, kergesti juurduv. Lehed kuni 1,5 cm pikad ja alla 0,5 cm laiad, leheserv vahel lainjas. Kroonlehed valged, peaaegu aluseni 2-jagused. Kroon tupest selgelt lühem. Õisikud väikesed, külgmised, lehtede kaenldes. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, allikate ümbruses, kraavides. Paiguti, saartel ja Kesak-Eestis haruldane. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 129 | Kroonlehed tupplehtedest lühemad või võrdsed | 130 |
| 129 | Kroonlehed tupplehtedest palju pikemad | 131 |
| 130 | Varred ja lehtede servad siledad | |
| Stellaria graminea L. - oras-tähthein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kuni 6 cm pikad ja alla 0,5 cm laiad, alusel ripsmelise servaga, rohirohelised. Kroonlehed valged, sügavalt 2-jagused, tupplehtedega ühepikkused. Tupplehed luubiga vaadates ripsmelise servaga. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel puisniitudel ja niitudel, raiesmikel, teede ja põldude ääres. Sage. Õitseb maist juulini. Märkused: Meenutab soo-tähtheina, kui selle lehed on hallikad ja kroonlehed tupest pikemad. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 130 | Varte ülaosa servad ja lehtede servad karedad | |
| Stellaria longifolia Willd. - varju-tähthein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim hele- kuni kollakasroheline. Vars tõusev kuni lamav, õrn, murduv, servadest kare. Lehed kuni 3 cm pikad ja alla 0,3 cm laiad, aluse poole ahenevad. Õied valged. Kroon peaaegu putke pikkune, kroonlehed rohkem kui pooleni pikkusest kaheks lõhestunud. Kõrgus 15-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes varjukates kuuse-segametsades. Hajusalt. Õitseb juunist septembrini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 131 | Lehed tumerohelised. Kroonlehed lõhestunud pooleni. Kandelehed rohtsed | |
| Stellaria holostea L. - mets-tähthein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 4-9 cm pikad ja 1 cm laiad, pisut jäigad, varrest rõhtsalt eemale hoiduvad, serval ja roodudel karedad. Kroonlehed valged, ainult keskpaigani 2-jagused, tupest kuni 2 korda pikemad. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuuse-segametsades, põõsastikes, puisniitudel. Tavaline. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 131 | Lehed sinakasrohelised. Kroonlehed lõhestunud peaaegu aluseni. Kandelehed kilejad | |
| Stellaria palustris Retz. - soo-tähthein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sinakasrohelised, kuni 3 cm pikad ja alla 0,5 cm laiad, ülespoole suunatud. Kroonlehed valged, aluseni 2-jagused, tupest oluliselt pikemad. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, märgadel niitudel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Märkused: Meenutab oras-tähtheina, kuid selle lehed on rohirohelised ja kroonlehed tupplehtedega ühepikkused. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 132 | Lehed südaja alusega. Õied 2 kroonlehe ja 2 kroonlehetaolise tupplehega | 133 |
| 132 | Lehed pole südaja alusega. Kroonlehti ja tupplehti 4 või 5 | 134 |
| 133 | Lehed tuhmid, roodudel karvased. Õisik pikeneb enne kroonlehtede pudenemist. Vili kahepesaline | |
| Circaea lutetiana L. - pori-nõiakold | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed pikalt teritunud tipuga, leherootsud pole tiivulised. Õied väikesed, kobarates, mille alusel kõrglehti pole. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Varjulistes metsades. Väga haruldane. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 133 | Lehed läigivad, peaaegu paljad. Õisik enne kroonlehtede pudenemist ei pikene. Vili ühepesaline | |
| Circaea alpina L. - harilik nõiakold | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed vastakud, südajad, õhukesed, lainjashmbulise servaga. Leheroots kitsatiivuline, lehelaba pikkune. Õied väikesed, valged, pikaraolistes tipmistes või kaenlasisestes kobarates, mille alusel kõrglehed. Kõrgus 5-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes kuuse- ja segametsades, raiesmikel, lodudes. Hajusalt. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 134 | Õied rohekad või sinakashallid | 135 |
| 134 | Õied sinised, roosad või lillad | 137 |
| 135 | Õied alla 3 mm läbimõõdus, lehtede kaenaldes | |
| Herniaria glabra L. - sööt-reiarohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim rohekaskollane. Varred harkjalt harunevad, maapinnal lamavad. Lehed piklikmunajad, 2-8 mm pikad. Õiekate kollane, sageli kroon puudub. Õied pisikesed, nutitaolises õisikus ülemiste lehtede kaenaldes. Pikkus 3-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe-, kahe- või mitmeaastane. Loodudel, liivastes kohtades. Tavaline. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 135 | Õied üle 3 mm läbimõõdus, pole lehtede kaenaldes | 136 |
| 136 | Varre ülaosa ja lehed näärmekarvased | |
| Silene nutans L. - longus põisrohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred üksikult või mitmekaupa. Lehed pehmekarvased. Juurmised lehed mõlajad, lühidalt teritunud, 5-15 cm pikad; varrelehed väiksemad. Õied valged, hõredas ühekülgses õisikus. Kroonlehed sügavalt 2-jagused, tipus rullunud. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Hõredates männikutes, kuivadel nõlvadel, teedservades, kraavikallastel, liivastel söötidel. Tavaline. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 136 | Varre ülaosa ja lehed paljad | |
| Silene chlorantha (Willd.) Ehrh. - palu-põisrohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine, harunemata. Juurmised lehed kodarikuna, mõlajassüstjad, 3-5 cm pikad ja 0,5 cm laiad. Varrelehed sõlmevahedest poole lühemad. Kroonlehed rohekad või kollakasrohekad, sügavalt 2-jagused. Kroon lühikese lisakrooniga. Õied longus, kitsastes enam-vähem ühekülgsetes õisikutes. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivastel nõlvadel ja hõredates männikutes. Haruldane, peamiselt Kagu-Eestis. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualtid. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 137 | Kroonlehti 4 | 138 |
| 137 | Kroonlehti 5 | 144 |
| 138 | Emakasuue selgelt 4-hõlmaline | 139 |
| 138 | Emakasuue pole neljahõlmaline (tõlvjas või peajas) | 141 |
| 139 | Vars enam-vähem paljas või lühikeste lidus karvadega. Lehed (vähemalt alumised) umbes 1 mm pikkuse rootsuga | |
| Epilobium montanum L. - mägi-pajulill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars ruljasLehed munajad, ebakorrapäraselt hambulised, peaaegu rootsutud, rohirohelised, kuni 10 cm pikad. Kroonlehed roosad, tipul kitsa terava sämbuga. Kroon 0,7-1 cm pikk. Emakasuue neljahõlmaline. Õieraagu meenutav sigimik näärme- ja lihtkarvadega.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Hõredates metsades ja võsastikes, veekogude kallastel, teeservadel, raiesmikel, ka umbrohuna. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 139 | Vars harali karvadega. Kõik lehed enam-vähem rootsutud | 140 |
| 140 | Kroonlehed 1,5-2 cm pikad, kaks korda nii pikad kui tupplehed. Lehed varreümbrised. Taimed 50-150 cm kõrged | |
| Epilobium hirsutum L. - karvane pajulill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim tihedalt käharakarvane, näärmekarvade tõttu pisut kleepuv. Lehed pooleldi varreümbrised, pikliksüstjad, saagja servaga ja teritunud tipuga, 5-12 cm pikad ja kuni 3 cm laiad. Õiekroon 1,5-2 cm läbimõõdus, lillakaspunane. Emakasuue neljahõlmaline. Kõrgus 50-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes kasvukohtades, veekogude kallastel. Hajusalt. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 140 | Kroonlehed 3-8 mm pikad, 1/3 tupplehtede pikkusest. Lehed pole varreümbrised. Taimed 80-100 cm kõrged | |
| Epilobium parviflorum Schreb. - väikeseõiene pajulill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lühirootsulised, taim madaltihedalt karvane, esinevad ainult lihtkarvad. Õied lillakasroosad, 0,5-0,8 cm läbimõõdus. Kõrgus 15-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes kasvukohtades, veekogude kallastel. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 141 | Taimed niitjate lehitute roomavate võrsetega. Leheserv terve. Seemned 1,5-2 mm | |
| Epilobium palustre L. - soo-pajulill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim peaaegu paljas, vars ümar. Lehed kitsad, terveservalised, rootsutud, 2-8 cm pikad. Õiekroon 0,5-0,7 cm läbimõõdus. Emakasuue nuia kujuline. Kõrgus 10-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, niiskel pinnasel, soodes. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 141 | Roomavad võrsed puuduvad või on lehtedega. Leheserv tavaliselt hambuline. Seemned alla 1,5 mm | 142 |
| 142 | Lehed rootsutud. Vars 4-kandiline | |
| Epilobium tetragonum L. - laskuvalehine pajulill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred neljakandilised. Lehed helerohelised, rootsutud. Kroon 0,4-0,6 cm läbimõõdus, lillakasroosa. Emakasuue nuia kujuline. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, mererannikuil, peamiseltläänesaartel. Haruldane. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualtid. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 142 | Lehed rootsulised. Vars pole 4-kandiline | 143 |
| 143 | Lehed 4-15 mm pikkuse rootsuga. Vars näärmekarvadeta (ainult lihtkarvad). Seemned ümarate otstega, pole näsalised (luup!) | |
| Epilobium roseum Schreb. - roosa pajulill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars 2-4 servataolise kandiga. Lehed elliptilised, 0,5-1 cm pikkuse rootsuga. Õied puhkedes peaaegu valged, hiljem roosad. Emakasuue nuiataoline. Kõrgus 15-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, veekogude kallastel, põõsastikes, aedades. Hajusalt. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 143 | Lehed alla 5 mm pikkuse rootsuga. Vars ülaosas näärmekarvadega. Seemned vöödilised-näsalised, otsast teravnevad | |
| Epilobium adenocaulon Hausskn. - mets-pajulill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars 2-4 servataolise kandiga, ülaosas näärmekarvane. Leherootsud kuni 0,5 cm pikkused, lehelaba piklikmunajas. Õiekroon lillakasroosa, 0,5-0,7 cm läbimõõdus. Varre alusel sageli punakate ümarate lehtedega lühivõrsed. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teeservades, karjäärides, niisketes metsades ja niitudel. Tavaline. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) | ||
| 144 | Kroonlehed terved | 145 |
| 144 | Kroonlehed 2-hõlmalised, hambulised või narmastunud | 149 |
| 145 | Lehed silindrilised või okka moodi, pikkus ületab laius vähemalt 5 korda | 146 |
| 145 | Lehed lamedad, alla 5 korra laiusest pikemad | 147 |
| 146 | Abilehed noortel võrsetel pooleni pikkusest kokku kasvanud, moodustavad tupe. Seemned helepruunid, sageli tiivulised | |
| Spergularia salina J. & C. Presl - rand-sõlmhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lihakad, kuni 3 cm pikad, piklikud, tömbid, kollakasrohelised. Tupplehed tömbitipulised, laia kileja äärisega, kroonlehtedest pikemad. Kroonlehed roosakad. Õieraod tupplehtede pikkused või lühemad. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe-, kahe- või mitmeaastane. Paiguti rannikul. Õitseb mais septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 146 | Abilehed noortel võrsetel lühidalt kokku kasvanud. Seemned tumepruunid, vähemalt mõned tiivutud | |
| Spergularia rubra (L.) J. & C. Presl - punane sõlmhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varrelehed teravatipulised, naaskeljad, 0,5-1,5 cm pikad. Tupplehed laia kileja äärisega, kroonlehtede pikkused või veidi pikemad. Õieraod õitseajal tupplehtede pikkused, hiljem kuni 3 korda pikemad. Kroonlehed roosad või helelillad. Kõrgus 4-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe-, kahe- või mitmeaastane. Umbrohuna põldudel, söötidel. teede ääres. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 147 | Lehed 3 enam-vähem paralleelse rooga | |
| Saponaria officinalis L. - harilik seebilill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim püstine, paljas või lühikarvane. Lehed elliptilised, 5-10 cm pikad, 3 rooga. Alumised lehed rootsuga, ülemised ilma rootsuta. Õied lühiraolised, kännasjas õisikus. Kroon valge või roosa, 3 cm läbimõõdus, keskel lisakrooniga. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kergesti metsistuv, kohati naturaliseerunud aia-ilutaim. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 147 | Lehed selgelt sulgroodsed | 148 |
| 148 | Varred püstised, üle 30 cm kõrged. Õied pikkades tipmistes õisikutes | |
| Lythrum salicaria L. - harilik kukesaba | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred püstised, peaaegu neljakandilised. Lehed karvased, alumised vastakud või männases, ülemised vahelduvalt. Õied suured, lillakaspunased, pikkades kobarjates lehistunud õisikutes. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, madalsoodes, veekogude kallastel. Tavaline. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 148 | Varred roomavad ja sõlmekohtadest juurduvad, alla 30 cm pikad. Õied lehetede kaenaldes | |
| Peplis portula L. - muda-ojakapsas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Nõrkade lamavate või tõusvate vartega taimed. Lehed vastakud (harvem vahelduvad), kuni 1 cm pikad, äraspidimunajad, ümara tipuga, lühikese rootsuga. Õied väikesed, kellukjad, üksikult lehtede kaenlais. Kroonlehed roosad või valged. Kõrgus 2-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Madalsoodes, veekogude kallastel, niisketel põldudel. Harva. Õitsebjuunist septembrini. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualtid. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 149 | Õied alla 1 cm läbimõõdus | |
| Gypsophila muralis L. - müür-kipslill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars peenike, alates alusest harunenud, alumises osas lühikarvane. Lehed lineaalsed, 1-2 cm pikad ja 0,2-0,3 cm laiad. Õied roosakaspunased, niitjatel raagudel, tipmised või lehtede kaenaldes. Kroonlehed sämpunud, tumedate joontega. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Põldudel, jäätmaadel, teeservades. Harva, peamiselt Kagu-Eestis. Õitseb juunist septembrini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualtid. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 149 | Õied üle 1 cm läbimõõdus | 150 |
| 150 | Emakakaelu 2 (luup!) | 151 |
| 150 | Emakakaelu 3-5 | 153 |
| 151 | Lehed pole lineaalsed, vähemalt alumised üle 8 mm laiad. Kroonlehed madalalt lõhestunud | |
| Saponaria officinalis L. - harilik seebilill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim püstine, paljas või lühikarvane. Lehed elliptilised, 5-10 cm pikad, 3 rooga. Alumised lehed rootsuga, ülemised ilma rootsuta. Õied lühiraolised, kännasjas õisikus. Kroon valge või roosa, 3 cm läbimõõdus, keskel lisakrooniga. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kergesti metsistuv, kohati naturaliseerunud aia-ilutaim. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 151 | Lehed lineaalsed, alla 1 cm laiad. Kroonlehed hambulised kuni narmastunud | 152 |
| 152 | Kroonlehed sügavalt narmastunud | |
| Dianthus superbus L. - aasnelk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab hõredate mätastena. Varrelehed üle 4 cm pikad ja 0,3-0,6 cm laiad. Üietupe alusel 2 (harva 3) paari kõrglehti, mis ulatuvad kuni kolmandikuni tupe pikkusest. Kroonlehed roosakasvalged kuni helelillad, narmastunud. Kõrgus 30-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel ja niitudel, põõsastikes. Paiguti, peamiselt Põhja- ja Loode-Eestis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria - ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 152 | Kroonlehed lühikeste hammastega | |
| Dianthus deltoides L. - nurmnelk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred lühikarvased, hallikad. Lehed kuni 3 cm pikad ja 0,5 cm laiad, alusel ripsmelised. Tupe alusel üks paar kõrglehti, ulatuvad pooleni tupe pikkusest. Kroonlehed punakad, hambulise servaga. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivikutel, kuivadel niitudel, puisniitudel, teede ääres. Tavaline. Õitsebjuunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 153 | Tupp pikem kui õiekroon. Õied üksikult | |
| Agrostemma githago L. - harilik äiakas (nisulill) | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsed, alusel kokku kasvanud, 6-12 cm pikad. Vars ja lehed pehmekarvased. Õied punased, suured, 2,5-3,5 cm läbimõõdus, tipmised, pikaraolised. Seemned mustad. Kõrgus 40-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Umbrohuna viljapõldudel, söötidel. Väga haruldane. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – äärmiselt ohustatud Märkused: Seemned mürgised. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 153 | Tupp lühem kui õiekroon. Õied pole üksikult | 154 |
| 154 | Kroonlehed lõhestunud 4 hõlmaks | |
| Lychnis flos-cuculi L. - käokann | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varrelehed kitsassüstjad, 3-9 cm pikad, alumised lehed piklikmunajad, kodarikuna. Vars sageli punakas, pole kunagi kleepuv. Kroonlehed roosakad, sügavalt neljaks lõhestunud. Õie keskel lisakroon. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, puisniitudel, veekogude kallastel, põõsastikes. Sage. Õitseb maist juulini. Sage Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 154 | Kroonlehed madalalt sämpunud kuni kaheks lõhestunud | 155 |
| 155 | Emakakaelu 3 (luup!). Üheaastasedal | |
| Silene noctiflora L. - öö-põisrohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine, harunemata, alusel hõredalt karekarvane, ülaosas näärmekarvane ja veidi kleepuv. Lehed piklikud, 3-5 cm pikad. Õied 1-3-kaupa varre tipus, avanevad ööseks, lõhnavad. Kroonlehed valged või kahvaturoosad, sügavalt lõhestunud, lühikese lisakrooniga. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Metsaservadel, põõsastikes, põldudel. Paiguti, peamiselt Lääne-Eestis. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 155 | Emakakaelu 5. Mitmeaastased | 156 |
| 156 | Taim kleepuv. Kroonlehed veidi sämpunud. Kuprad 5 hambaga | |
| Lychnis viscaria L. - tõrvalill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim ühe väheharunenud punaka varrega, mis on sõlmekohtades ja õisiku all kleepuvad. Lehed lineaalsüstjad, 4-7 cm pikad, kodarikuna. Õied lühiraolised, roosad või punased, kroonlehed ümarad, tipus pügaldunud, esineb lisakroon. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivikutel, nõlvadel, kuivadel niitudel, teeservadel. Tavaline. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 156 | Taim pole kleepuv. Kroonlehed kaheks lõhestunud. Kuprad 10 hambaga | |
| Silene dioica (L.) Clairv. - punane pusurohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars ja lehed pehmekarvased. Lehed munajad, 5-7 cm pikad ja 1,5-3 cm laiad. Kroon punane, õied ühesugulised. Õieraag ja tupp lihtkarvased. Kõrgus 25-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Varjukates lehtmetsades ja põõsatikes, jõgede kaldavõsas, aedades. Tavaline, sagedam Põhja- ja Lääne-Eestis. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
