Back 
Printable version
| 1 | Vähemalt alumised lehed sirge, südaja või noolja alusega | 2 |
| 1 | Kõik lehed ümara või aheneva alusega | 4 |
| 2 | Õied varre tipus nuttidena | |
| Campanula glomerata L. - kerakellukas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Leheservad peenehambalised. Alumised lehed piklikmunajad, rootsulised. Varrelehed munajassüstjad, varreümbrised. Vars tömbikandiline. Kroon lillakassinine. Tupe tipmed teravad. Õied raotud, männasjas õisikus varre tipus ja lehtede kaenlas. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, niitudel, teeservades, kraavikaldail. Sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 2 | Õied pole nuttidena | 3 |
| 3 | Õied üksikult või mõnekaupa. Tupe hambad süstjad, alusel alla 1,5 mm laiad | |
| Campanula rotundifolia L. - ümaralehine kellukas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed ümarad, südaja alusega, pika rootsuga, õitsemisajaks sageli kuivanud. Ülemised lehed lineaalsed, rootsutud. Õied helesinised, madalalt 5-hõlmalise krooniga, longus, 1-2,5 cm pikad, tipmises õisikus. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades männikutes, liivastel niitudel, kinkudel, loodudel, teeservades. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 3 | Õisi palju. Tupe hambad laikolmnurksed, alusel üle 1,5 mm laiad | |
| Campanula latifolia L. - laialehine kellukas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars ümar või tömbilt kandiline, paljas või peenekarvane. Lehed ebakorrapäraselt hambulised, alumised munajad, rootsulised. Ülemised lehed süstjad, rootsutud. Õied helelillakad, lühiraolised. Tupp paljas. Kõrgus 60-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, kaldavõsas, parkides, ka ilutaimena. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 4 | Lehed okkataolised, igihaljad, kinnituvad varrele männastena | 5 |
| 4 | Lehed pole okkataolised, ei kinnitu männastena | 6 |
| 5 | Lehed 2-4 korda laiusest pikemad, kõige laiemad keskkohast allpool, serv kaardunud. Õied kahesoolised (emakate ja tolmukatega) | |
| Empetrum hermaphroditum Hagerup - põhja kukemari | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred lamavad või tõusvad, tihedalt lehistunud. Lehed lineaalsed, väikesed, igihaljad. Õied roosakad, väikesed, kahesugulised, tupp- ja kroonlehti 3. Marjad mustad, nende alusel säilinud tolmukad. Pikkus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rannikunõmmedel Põhja-Eestis. Harva. Õitseb aprillis, mais. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Märkused: Marjad söödavad, imala maitsega. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 5 | Lehed 3-5 korda laiusest pikemad, servad paralleelsed. Õied ainult tolmukate või ainult emakatega | |
| Empetrum nigrum L. - harilik kukemari | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred lamavad või tõusvad, tihedalt lehistunud. Lehed lineaalsed, väikesed, igihaljad. Õied ühesugulised, isasõied roosad, emasõied valged. Taimed kahekojalised. Marjad mustad, nende alusel tolmukajäänuseid pole. Pikkus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades nõmme- ja palumetsades, rabades ja rabametsades. Tavaline. Õitseb aprillis, mais. Märkused: Marjad söödavad, imala maitsega. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 6 | Õitsvad varred lehtedeta (vahel väikeste kandelehekestega), kõik lehed varre alusel juurmise kodarikuna | 7 |
| 6 | Õitsvad varred lehistunud | 25 |
| 7 | Õied rootsutud, ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena | 8 |
| 7 | Õied rootsulised, üksikult või õisikutena | 12 |
| 8 | Õied roosad. Õisik kerajas | |
| Armeria elongata (Hoffm.) C.Koch - roosa merikann | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kitsaslineaalsed renjad lehed juurmise kodarikuna. Õisikuvarre tipus peaaegu kerajas tihe nutitaoline roosa liitõisik. Õied roosad, õietupp lehterjas, kileja servaga. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rannaniitudel ja liivaaladel Põhja- ja Loode-Eestis paiguti, sisemaal harva. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 8 | Õied pole roosad. Õisik ovaalne kuni ruljas | 9 |
| 9 | Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, munajad kuni elliptilised | 10 |
| 9 | Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed | 11 |
| 10 | Lehed paljad või üksikute karvadega. Õisikud tavaliselt allosas tühikutega. Tolmukaniidid kroonist pikemad, tolmukapead kollakad | |
| Plantago major L. - suur teeleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise rosetina, elliptilised kuni laimunajad, paljad, nahkjad, tumerohelised, 5-9 kaarja rooga. Õisik ruljas, 1-20 cm pikk, õisikuraag pikk. Kroonlehed valkjad, tolmukad lillad või kollased. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teede ääres, õuedel, aedades, põldudel. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 10 | Lehed tihedalt karvased. Õisikud alusel tühikuteta. Tolmukaniidid kroonist 4-8 mm pikemad, tolmukapead helelillad | |
| Plantago media L. - keskmine teeleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise rosetina, elliptilised, karvased, üle 2 cm laiad, 5-9 rooga. Õisik ruljas, 2-6 (vahel 15) cm pikk, õisikuraag pikk. Kroonlehed heleroosad, tolmukad lillad. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teeservades. Tavaline. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 11 | Lehed süstjad, lamedad, karvased, pole lihakad, tumedate täppideta. Pole mereranniku ega sooldunud pinnase taimed | |
| Plantago lanceolata L. - süstlehine teeleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed rosetina, süstjad, 0,5-2 cm laiad. 3-7 rooga, karvased (harva paljad). Õisik piklikmunajas. Kroonlehed helepruunid, tolmukad kollased, kroonist 4-5 korda pikemad. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, loodudel. Tavaline. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 11 | Lehed lineaalsed, renjad, paljad, lihakad, tumedate täppidega. Mereranniku ja sooldunud pinnase taimed | |
| Plantago maritima L. - rand-teeleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsed, renjad, lihakad, hallikasrohelised, tumedatäpilised, kuni 0,5 cm laiad, kolme rooga. Kroonlehed valkjad, õisikud pikad, ruljad. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannal ja rannaniitudel tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 12 | Lehed üle 5 korra laiusest pikemad | 13 |
| 12 | Lehed alla 5 korra laiusest pikemad | 16 |
| 13 | Lehed mõlajad, rootsulised. Õied alla 3 mm läbimõõdus. Märgade kasvukohtade taimed | |
| Limosella aquatica L. - harilik nõgilillik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõik lehed juurmise kodarikuna, lineaalsed või mõlajad. Õieraod lehtedest palju lühemad. Õied väikesed, viietised, valged või roosakad. Kõrgus 3-10 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Seisva või aeglase vooluga veekogude mudastel kallastel ja madalas vees, peamiselt mererannikul. Harva. Õitseb juunist oktoobrini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 13 | Lehed lineaalsed, rootsutud. Õied üle 3 mm läbimõõdus. Parasniisked kasvukohad | 14 |
| 14 | Kroonlehti 5. Õied püstised | |
| Myosurus minimus L. - väike hiiresaba | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed süstjad, ainult juurmise kodarikuna. Õied üksikult, kroon valkjaskollane, kroonlehed väikesed, õiepõhi ruljalt pikenenud (viljumisel kuni 6 cm pikk). Kõrgus 2-10 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Niisketel põldudel, kraavides, teeservades. Hajusalt. Õitseb aprillist juunini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 14 | Kroonlehti 6. Õied rippuvad | 15 |
| 15 | Kõik kroonlehed ühesugused, õis laikellukjas | |
| Leucojum vernum L. - kevadine märtsikelluke | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehti 2 või 3, lailineaalsed. Sibultaim. Õied laikellukjad, koosnevad kuuest ühesuurusest õielehest, mille paksenenud tipul on kollakas või rohekas täpp. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Tavaline aia-ilutaim, metsistub harva. Õitseb aprillis, mais. |
 |
|
| 15 | Kolm kroonlehte pikemad kui teised. Õis kitsaskellukjas | |
| Galanthus nivalis L. - harilik lumikelluke | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehti kaks, lineaalsed. Sibultaim. Õied rippuvad, kellukjad, valged. Kolm välimist õiekattelehte kolmest sisemisest pikemad. Sisemised tipul rohekaskollase täpiga. Kõrgus 10-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Tavaline aia-ilutaim, vahel metsistub. Õitseb märtsist maini. |
 |
|
| 16 | Lehed rootsutud | 17 |
| 16 | Lehed selgelt rootsulised | 19 |
| 17 | Lehed alla 1 cm laiad. Kroonlehti 4, vabad | |
| Erophila verna (L.) DC. - harilik varakevadik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõik lehed juurmised, terved, süstjad või äraspidimunajad. Varsi mitu, lehitud. Õied väikesed, valged, neljatised. Õisikutelg võnkjas. Vili kitsasovaalne kõdrake, viljaraost lühem. Kõrgus 3-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kuivades kasvukohtades, põldudel umbrohuna. Tavaline. Õitseb aprillist juunini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 17 | Lehed üle 1 cm laiad. Kroonlehti 6, vähemalt alusel kokku kasvanud | 18 |
| 18 | Õied roosad, üle 1 cm pikad, üksikult | |
| Colchicum autumnale L. - harilik sügislill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehti 4, ainult juurmised, laisüstjad, tömbi tipuga. Õitsemisajal (septembris) taim lehtedeta. Õisi 1-4, suured, lehterjad, allosas pikaks putkeks kokku kasvanud, lillakasroosad. Kõrgus 20-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Sage ilutaim. Looduslikult Hiiumaal ja Põhja-Eestis. Õitseb septembris. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu altid. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 18 | Õied valged, alla 1 cm pikad, õisikuna | |
| Convallaria majalis L. - harilik maikelluke | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehti 2 või 3, juurmised, laielliptilised, teritunud tipuga. Lehetuped lillakad. Õied valged, kellukjad, rippuvad, lõhnavad. Õisik tipmine ühekülgne kobar 5-10 õiega. Marjad oranžid. Kõrgus 12-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, metsaservadel, jõekallastel, ka ilutaimena. Sage. Õitseb mais, juunis. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 19 | Õied üksikult | |
| Moneses uniflora (L.) A. Gray - kuningakübar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed vastakud, varre alusel ligistikku, ümarad, 4-20 mm läbimõõdus, peenetäkilise servaga. Leheroots labast lühem. Üks valge, ratasjas, rippuv, hästilõhnav õis läbimõõduga 12-28 mm. Kõrgus 5-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuusikutes ja kuusesegametsades. Hajusalt. Õitseb juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 19 | Õied pole üksikult | 20 |
| 20 | Lehed paralleelsete roodudega. Kroonlehti 3 | |
| Alisma plantago-aquatica L. - harilik konnarohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kollakasrohelised, munajad, terava tipuga, alusel ümardunud või pisut südajad, pika rootsuga. Esineb ka lailineaalseid ujulehti. Õisik püramiidja kujuga, lehtedest kõrgemale ulatuv. Kroonlehed valged, tupplehtedest pikemad. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel. Sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 20 | Lehed pole paralleelsete roodudega. Kroonlehti 5 | 21 |
| 21 | Õisik ühekülgne | |
| Orthilia secunda (L.) House - harilik lakkleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kitsasmunajad, teravatipulised, lühirootsulised, peensaagja servaga. Õied rohekasvalged, väikesed, ühekülgses kobarõisikus. Kõrgus 4-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Okas- ja segametsades. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 21 | Õisik pole ühekülgne | 22 |
| 22 | Tolmukad emaka kõrval, emakakael ulatub õiest pikalt välja | 23 |
| 22 | Tolmukad ümber emaka, emakakael ei ulatu või ulatub õiest väga vähe välja | 24 |
| 23 | Kroonlehed valged. Emakakael 2-3 mm pikk | |
| Pyrola rotundifolia L. - ümaralehine uibuleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed ümarad, pealt läikivad. Õied valged või roosakad, lõhnavad. Emakakael pikk, kõverdunud, ulatub õiest kaugele välja. Tupplehed 2-3 korda kroonlehtedest lühemad, tagasikäänduvate tippudega. Kõrgus 15-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsades ja põõsastikes. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 23 | Kroonlehed rohekad. Emakakael u. 5 mm pikk | |
| Pyrola chlorantha Sw. - rohekas uibuleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed ümarad, läiketud, tumerohelised. Vars ja leheroots sageli punakad. Õied kollakasrohelised, lõhnatud. Tupplehed 4-5 korda kroonlehtedest lühemad, hoiduvad vastu krooni. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Vanemates männikutes. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 24 | Emakakael u. 2,5 mm pikk. Tupplehed 1-1,5 mm, rohelised. Kroonlehed 3-4 mm | |
| Pyrola minor L. - väike uibuleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed ümarad, pealt läikivad. Õied kerajad, vähe avatud, kuni 6 mm läbimõõdus, roosakad. Emakakael sirge, ei ulatu õiest välja. Emakasuudme alusel paksendit pole. Kõrgus 10-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsades. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 24 | Emakakael u. 6 mm. Tupplehed u. 3 mm, tipus punakad. Kroonlehed 7-8 mm | |
| Pyrola media Sw. - keskmine uibuleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed ümarad, pealt läikivad. Õied valged, 7-10 mm läbimõõdus. Emakakael sirge, ulatub veidi kroonist välja. Emakasuudme alusel rõngasjas paksend. Kõrgus 15-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Okasmetsades, puisniitudel. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 25 | Kääbuspõõsad | 26 |
| 25 | Rohtsed taimed | 33 |
| 26 | Lehed pealt rohelised, alt kas hõbevalkjad või pruunikate roostetäppidega. Vili kuiv | 27 |
| 26 | Lehed pole alt valkjad ega roostetäppidega. Vili lihakas | 28 |
| 27 | Lehed üle 5 korra laiusest pikemad, alt valkjad | |
| Andromeda polifolia L. - harilik küüvits | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine, lehed nahkjad, alt valkjad, pealt rohelised, läikivad, lineaalsüstjad, allarullunud servaga. Õied kellukjad, roosad, pikaraolised, väheseõielistes longus õisikutes. Kõrgus 5-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabastuvates männikutes, soodes, rabades. Tavaline. Õitseb maist juunini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 27 | Lehed alla 5 korra laiusest pikemad, pruunikte roostetäppidega | |
| Chamaedaphne calyculata (L.) Moench - hanevits | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine, harunev. Lehed nahkjad, igihaljad, piklikovaalsed, 8-15 m laiad, roostetäpilised. Õied valged, kellukjad, longus, ühekaupa lehekaenlais, moodustavad ühekülgse õisiku. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabades, rabamännikutes, siirdesoodes. Paiguti, peamiselt Ida-Eestis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 28 | Leheserv peenehambaline | |
| Vaccinium myrtillus L. - harilik mustikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred rohelised, teravakandilised, lehed helerohelised, suvehaljad. Õied punakad või rohekad. Mari sinakasmust. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Okas- ja segametsades. Sage. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 28 | Leheserv terve | 29 |
| 29 | Varred peenikesed, niitjad, roomavad. Lehed kuni 8 mm pikad | 30 |
| 29 | Varred pole niitjad. Lehed üle 8 mm pikad | 31 |
| 30 | Õieraod paljad. Lehed alla 3 mm laiad | |
| Oxycoccus microcarpus Turcz. ex Rupr. - väike jõhvikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Peenevarreline roomav taim. Lehed alla 6 mm pikad, väga kitsad. Õieraod paljad, enamasti üksikult, kandelehekesed allpool õierao keskpaika. Õied roosad. Marjad punased. Pikkus 15-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabades, soodes. Hajusalt mandriosas. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 30 | Õieraod karvased. Lehed üle 3 mm laiad | |
| Oxycoccus palustris Pers. - harilik jõhvikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Peenevarreline roomav taim. Lehed üle 6 mm pikad ja üle 3 mm laiad. Õieraod karvased, mitmekaupa koos, kandelehekesed õierao keskkohas või kõrgemal. Õied roosad. Marjad punased. Pikkus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabades, rabastuvates metsades, siirdesoodes. Sage. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 31 | Lehed suvehaljad, õhukesed. Valminud vili sinine | |
| Vaccinium uliginosum L. - sinikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sinakasrohelised, suvehaljad, oksad pruunid, ruljad. Õied heledad, valkjaskollakad-rohekad. Mari sinine. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabastuvates metsades, rabaservades. Sage. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 31 | Lehed igihaljad, nahkjad. Valminud vili punane | 32 |
| 32 | Lehed pealt tuhmid, mõlemal pinnal silmatorkava võrkroodumisega | |
| Arctostaphylos uva-ursi (L.) Spreng. - harilik leesikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars lamav või roomav. Lehed nahkjad, igihaljad, mõlemalt pinnalt võrkroodumisega, alt heledamad. Õied valkjad, tipmises kobaras. Punane jahukas marja meenutav luuvili maitsetu. Kõrgus 5-10 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivastes metsades ja nõmmedel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 32 | Lehed pealt läikivad, alt paljude kollakate näärmetäppidega | |
| Vaccinium vitis-idaea L. - harilik pohl | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed igihaljad, läikivad, tumerohelised, elliptilised, alumine pind kollakate näärmetäppidega. Õied valged, kellukjad, lühikese tipmise kobarana. Mari punane. Kõrgus 8-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Männimetsades, liivikuil, rabaservadel. Sage. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 33 | Lehe või lehrootsu alus kileja vart ümbritseva tupega (tõrvega) | 34 |
| 33 | Lehe ja leherootsu alus kileja tupeta | 41 |
| 34 | Õied lehekaenaldes | 35 |
| 34 | Õied tähkõisikuna | 37 |
| 35 | Õiekate lõhestunud pooleni (luup!). Kõik lehed enamvähem ühesuurused | |
| Polygonum arenastrum Boreau - harilik linnurohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Peavarre ja harude lehed ühesuurused, piklikovaalsed. Tõri kilejas, tuhm, alusel pruunikas, narmastunud. Õied 1-5-kaupa kogu varrel lehekaenaldes. Õiekate üle poole lõhestunud, valge servaga. Vili kolmekandiline, 2-3 mm pikk, õiekatte pikkune. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Õuedel, teeäärtel, muruplatsidel, jäätmaadel. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 35 | Õiekate lõhestunud ¾ ulatuses. Varre peaharude lehed pikemad kui külgharude lehed | 36 |
| 36 | Suuremad lehed munajas-süstjad, väga lühikese, tõrves peituva rootsuga. Seemned 3 mm läbimõõdus (luup!) | |
| Polygonum aviculare L. - erilehine linnurohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed süstjad, erineva suurusega, valdavalt terava tipuga. Tõri noorel taimel hõbedane, hiljem pruunikas ja narmastunud. Õiekate sügavalt lõhestunud, hõlmad rohelised, valge, roosa või punase servaga. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Teeäärtel, muruplatsidel, mererannas, umbrohuna aias ja põldudel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 36 | Suuremad lehed elliptilised, selgelt nähtava rootuga. Seemned u. 4 mm läbimõõdus | |
| Polygonum boreale (Lange) Small - põhja-linnurohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred laiuvad. Lehed elliptilised, veidi lihakad, taime vananedes varisevad kergesti. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Mererannal. Harva. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 37 | Vars lihtne, ühe tipmise õisikuga | |
| Polygonum viviparum L. - pung-kirburohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine, harunemata, ühe tipmise õisikuga. Alumised lehed 1-8 cm pikad, ovaalsed kuni süstjad, ümardunud, pikalt aheneva või kiilja alusega. Lehtede alumine pind sinakasroheline. Õisik ruljas, alumises osas mustjad sigipungad. Õiekate valge või roosakas. Kõrgus 8-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel või soistel niitudel ning puisniitudel. Lõuna-Eestis harva, mujal tavaline. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 37 | Vars harunenud, iga haru kannab õisikut | 38 |
| 38 | Õisik lõtv, kitsas, kaardus, kõik õied selgelt nähtavad | 39 |
| 38 | Õisik tihe, ruljas, õied tihedalt puntras koos | 40 |
| 39 | Lehed tugevalt kibeda maitsega. Õiekate pruunikate suurte näärmetäppidega | |
| Polygonum hydropiper L. - mõru kirburohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine, alusel pisut harunev. Lehed pikliksüstjad, pikalt tervneva tipuga, pisut lainja servaga, lühirootsulised, kibeda maitsega. Tõri avar, punakaspruun, paljas, ainult servadel lühikeste ripsmetega. Õisik hõre, katkestunud, kitsas, longus, 4-6 cm pikk. Õied roosakad. Kõrgus 20-65 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kallastel, kraavides, lompides, mererannal, metsateedel. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 39 | Lehed pole kibeda maitsega. Õiekate näärmtäppideta | |
| Polygonum minus Huds. - väike kirburohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tõri kitsas, lidus harjaskarvadega, serval erineva pikkusega ripsmetega. Õisik hõre, kitsas, viljumisajal alla 5 mm läbimõõduga. Õiekate näärmetäppideta, roosa, punaka või valge servaga. Kõrgus 15-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kallastel, poolkuivades kraavides, niisketel niitudel, metsateedel. Hajusalt, sagedam mandriosas. Õitseb juunist septembrini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 40 | Tõri (tupp lehe alusel) lidus karvadege, serval ripsmetega, tihedlt ümber varre | |
| Polygonum persicaria L. - harilik kirburohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tõri kitsas, lidus karvadega, serval erineva pikkusega ripsmetega. Õiekate, õie- ja õisikuraod ning kandelehed näärmeteta, õiekate roosa või valge servaga. Õisik tihe, ruljas, viljumise ajal üle 6 mm läbimõõdus. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kallastel, niiskematel põldudel umbrohuna, elamute ümbruses, prahipaikadel, jäätmaadel. Hajusalt. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 40 | Tõri paljas, serval üksikute ripsmetega, lõdvalt ümber varre | |
| Polygonum lapathifolium L. - kahar kirburohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Õiekate, õie- ja õisikuraod ning kandelehed näärmetäppidega. Õiekate roheline, valge servaga. Õieraag õie alusel liigesega. Tõri avar, paljas, serval väga lühikeste ripsmetega. Õisik tihe, ruljas, viljumisajal üle 6 mm läbimõõduga. Taimed vahel villkarvased. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kraavides, kallastel, adruvallidel, umbrohuna aias ja põllul, elamute ümbruses. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 41 | Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud | 42 |
| 41 | Kroonlehed vabad | 75 |
| 42 | Lehed hõlmised. Õis määrdunudkollane, tumelilla keskosaga | |
| Hyoscyamus niger L. - koera-pöörirohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed hallikasrohelised, lihakad, piklikmunajad, jämedalt hambulise servaga kuni sulgjalt lõhestunud. Määrdunudkollased violetse mustriga peaaegu raotud õied tipmises, väljakasvanult ühekülgses õisikus. Taimed ebameeldiva lõhnaga. Vili kaanega avanev kupar. Kõrgus 20-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Prahipaikadel, rusul. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 42 | Lehed hõlmadeta. Õis teistsugune | 43 |
| 43 | Lehed ja varred täiesti paljad, õied pole sinised | 44 |
| 43 | Lehed ja/või vähemalt varred karvased (kui paljad, siis õied sinised) | 49 |
| 44 | Lehed lineaalsed | |
| Thesium ebracteatum Hayne - püst-linalehik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine, harunemata, paljas. Lehed lineaalsed, kuni 2,5 mm laiad, kolme ebaselge pikirooga. Õied kellukjad, seest kollakad. Ühe pika, õiest tublisti üle ulatuva kandelehega. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Paiguti Loode- ja Kesk-Eesti niitudel, puisniitudel, nõlvadel. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 44 | Lehed pole lineaalsed | 45 |
| 45 | Lehed pole parallelsete roodudega. Kroonlehti 5. Tupp olemas | 46 |
| 45 | Lehed selgelt paralleelsete roodudega. Kroonlehti 6. Tupp puudub | 47 |
| 46 | Õied kobarõisikutes. Taim üle 10 cm kõrge | |
| Samolus valerandi L. - liht-randpung | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed äraspidimunajad või piklikmõlajad, juurmise kodarikuna ja varrel vahelduvalt. Õied valged, väikesed, üsna hõredas tipmises kobarõisikus. Kõrgus 15-35 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannal ja merre suubuvates ojades. Harva Saaremaal, väga haruldane Hiiumaal ja mandri lääneosas. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 46 | Õied lehtede kaenaldes. Taim alla10 cm kõrge | |
| Centunculus minimus L. - põldpisikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed munajad, terava tipuga, varrel vahelduvalt. Õied valged või pisut roosakad, väga väikesed, peaaegu raotud, üksikult lehtede kaenlas. Kõrgus 2-6 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Põldudel, jäätmaadel. Haruldane, peamiselt Lääne-Eestis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 47 | Õied tipmise ühekülgse kobarana. Kroon sama pikk kui lai | |
| Convallaria majalis L. - harilik maikelluke | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehti 2 või 3, juurmised, laielliptilised, teritunud tipuga. Lehetuped lillakad. Õied valged, kellukjad, rippuvad, lõhnavad. Õisik tipmine ühekülgne kobar 5-10 õiega. Marjad oranžid. Kõrgus 12-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, metsaservadel, jõekallastel, ka ilutaimena. Sage. Õitseb mais, juunis. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 47 | Õied lehtede kaenaldes. Koon laiusest pikem | 48 |
| 48 | Vars kandiline. Õied üksikult, harva 2-kaupa | |
| Polygonatum odoratum (Mill.) Druce - harilik kuutõverohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars kandiline. Lehed vahelduvalt, elliptilised, rootsutud, 10-14 cm pikad ja 1,5-4 cm laiad, asetsevad ühekülgselt. Õied lõhnavad, 1- või 2-kaupa lehekaenlais. Õis 1-2,5 cm pikk, 2-3 mm lai, putkjas, valge. Marjad sinakasmustad. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Okas- ja segametsades, puisniitudel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 48 | Vars ruljas. Õied 3-5-kaupa | |
| Polygonatum multiflorum (L.) All. - mitmeõiene kuutõverohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars ümar. Lehed elliptilised, alusel järsult ahenevad, lühirootsulised, 10-15 cm pikad, 3-6 cm laiad. Õied 2-4-kaupa lehtede kaenlas, ei lõhna. Õiekate valge, 1,5-2 cm pikk, 2-6 mm lai, ruljas. Mari kerajas, sinakasmust. Kõrgus 40-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjalembene, sagedam Lääne-Eestis, mujal paiguti. Ilutaimena aedades. Õitseb juunis. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 49 | Õied hele- kuni tumekollased | 50 |
| 49 | Õied pole kollased | 52 |
| 50 | Kroon ruljas, krooni tipmd sirged | |
| Symphytum officinale L. - harilik varemerohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed varrele laskuvad, mistõttu vars tundub tiivuline. Ülemised lehed rootsutud. Lehed karedad. Õied lillad, krooni tipmed väljapoole käändunud. Kroon tupest poole pikem. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, veekogude kallastel, põldude ja teede ääres. Hajusalt, peamiselt mandril. Õitseb juunis, juulis. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 50 | Kroon pole ruljas, kroonlehed hoiavad laiali | 51 |
| 51 | Õied helekollased. Vili valge pähklike | |
| Lithospermum officinale L. - suur rusujuur | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed pikalt teritunud tipuga, pealt tume-, alt helerohelised, vähemalt 3 selgelt eristatava külgroo paariga. Õied kollakasvalged, mühksoomused vähemärgatavad, kollakasvalged. Viljad läikivad, siledad, valged. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Põõsastikes, klibul, kruusal. Harva, peamiselt rannikulähedastel aladel. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 51 | Õied tumekollased. Vili kupar | |
| Verbascum thapsus L. - üheksavägine | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed hallikad, mõlemalt poolt viltkarvased, piklikelliptilised. Varrelehed laskuvad. Õied kollased, tolmukaniidid punakad. Õisik pikk, tihe, tipmine. Kõrgus 30-180 cm
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Teeservadel, kruusakarjäärides jm. kuival, kivisel ja kruusasel pinnal. Paiguti, tavalisem Põhja- ja Lääne-Eestis. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 52 | Õied valged | 53 |
| 52 | Õied sinised kuni lillakad | 54 |
| 53 | Õiekrooni neelus 5 karvatutikest | |
| Buglossoides arvensis (L.) I.M. Johnst - põld-rusuvars | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars hõredalt lehistunud. Lehed lühidalt teritunud tipuga, hallikasrohelised, vähemärgatavate külgroodudega. Õied väikesed, lühiraolised, kollakasvalged, sinaka varjundiga, mühksoomused õie neelus vähemärgatavad. Viljad krobelised. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Teede ääres ja elamute ümbruses, umbrohuna põldudel. Paiguti, sagedam Põhja- ja Lääne-Eestis. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 53 | Õiekrooni neelus 5 mühksoomust | |
| Lithospermum officinale L. - suur rusujuur | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed pikalt teritunud tipuga, pealt tume-, alt helerohelised, vähemalt 3 selgelt eristatava külgroo paariga. Õied kollakasvalged, mühksoomused vähemärgatavad, kollakasvalged. Viljad läikivad, siledad, valged. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Põõsastikes, klibul, kruusal. Harva, peamiselt rannikulähedastel aladel. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 54 | Õied varte tippudes nuttidena | 55 |
| 54 | Õied pole nuttidena | 57 |
| 55 | Õied alla 8 mm läbimõõdus, pole kellukjad | |
| Jasione montana L. - harilik sininukk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsed, rootsutud, kuni 0,5 cm laiad. Varre ülaosa lehtedeta. Õied väikesed, sinised, tihedates kerajates tipmistes nuttides. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivastes hõredates männikutes, liivikuil, kinkudel. Paiguti. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 55 | Õied üle 8 mm läbimõõdus, kellukjad | 56 |
| 56 | Varred karekarvased, kandilised. Tupe hambad 2 korda laiusest pikemad, tömbid | |
| Campanula cervicaria L. - kare kellukas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed süstjad, 15-20 cm pikad, ülemised lineaalsed, varreümbrised. Varred jäigad, kandilised. Õied helesinised, raotud, männasjate õisikutena varre tipus ja lehtede kaenaldes. Õietupp lühikeste tömpide tipmetega. Kõrgus 30-130 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Sihtidel, teeservades, nõlvadel. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 56 | Varred pehmekarvased, enamvähem ümarad. Tupe hambad 3-4 korda laiusest pikemad, teravad | |
| Campanula glomerata L. - kerakellukas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Leheservad peenehambalised. Alumised lehed piklikmunajad, rootsulised. Varrelehed munajassüstjad, varreümbrised. Vars tömbikandiline. Kroon lillakassinine. Tupe tipmed teravad. Õied raotud, männasjas õisikus varre tipus ja lehtede kaenlas. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, niitudel, teeservades, kraavikaldail. Sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 57 | Õied helesinised, kellukjad. Vili kupar | 58 |
| 57 | Õied pole kellukjad (kui on kellukjad, siis roosad). Vili pole kupar | 61 |
| 58 | Tupe hambad laikolmnurksed. Lehed suured, palju üle 9 mm laiad, karedad | |
| Campanula latifolia L. - laialehine kellukas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars ümar või tömbilt kandiline, paljas või peenekarvane. Lehed ebakorrapäraselt hambulised, alumised munajad, rootsulised. Ülemised lehed süstjad, rootsutud. Õied helelillakad, lühiraolised. Tupp paljas. Kõrgus 60-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, kaldavõsas, parkides, ka ilutaimena. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 58 | Tupe hambad lineaalsed kuni lineaalsüstjad. Lehed kuni 9 mm laiad, siledad | 59 |
| 59 | Tupplehed palju lühemad kui pool õiekrooni putkeosa | |
| Campanula rotundifolia L. - ümaralehine kellukas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed ümarad, südaja alusega, pika rootsuga, õitsemisajaks sageli kuivanud. Ülemised lehed lineaalsed, rootsutud. Õied helesinised, madalalt 5-hõlmalise krooniga, longus, 1-2,5 cm pikad, tipmises õisikus. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades männikutes, liivastel niitudel, kinkudel, loodudel, teeservades. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 59 | Tupplehed ulatuvad pooleni õiekrooni putkeosast | 60 |
| 60 | Vars harunenud. Kroon 10-25 (35) mm pikk, lõhestunud pooleni pikkusest | |
| Campanula patula L. - harilik kellukas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed äraspidimunajad või talbjad, rootsulised, õitseajal olemas. Ülemised lehed süstjad või lineaalsüstjad, rootsutud. Õied lillakassinised, sügavalt 5-hõlmalised. Kõrgus 25-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Puisniitudel, niitudel, teeservades. Tavaline. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 60 | Vars lihtne. Kroon 30-40 mm, lõhestunud 1/5-ni pikkusest | |
| Campanula persicifolia L. - suureõiene kellukas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed äraspidisüstjad kuni talbjad, õitsemise ajaks enamasti kuivanud. Varrelehed lineaalsed või lineaalsüstjad, rootsuta. Õied suured, tipmised, 3-4 cm pikad, üksikult või mõnekaupa. Kõrgus 40-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, metsades, loodudel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 61 | Krooni putk väga lühike, u. nii pikk kui lai | 62 |
| 61 | Krooni putk laiusest pikem (luup!) | 63 |
| 62 | Kroon üle 8 mm läbimõõdus, mühksoomused õie neelus sametpunased, õied pole kõrglehtede kaenlas | |
| Cynoglossum officinale L. - harilik rass | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kuni 10 cm laiad, hallikad, pehmekarvased, lineaalsüstjad. Kõige alumised lehed õitseajaks kuivanud, ülemised varreümbrised. Õis punakaslilla, ratasjas, ümarate hõlmadega, kuni 0,8 cm läbimõõduga. Mühksoomused õie keskel sametpunased. Vili kaetud haakjate ogadega. Taim vastiku lõhnaga. Kõrgus 40-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Teeservadel, elamute ümbruses, kruusasel ja liivasel pinnal. Kasvatatakse ka ilutaimena. Paiguti, peamiselt rannikul. Õitseb maist augustini. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 62 | Kroon alla 5 mm läbimõõdus, mühksoomused õie neelus valged, õied suurte kõrglehtede kaenaldes | |
| Asperugo procumbens L. - karerohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars lamav või tõusev, tagasipöördunud ogadega, habras. Varrelehed piklikelliptilised, karedad. Õied algul lillad, hiljem helesinised, valgete mühksoomustega, väikesed (läbimõõt 3 mm), üksikult või mõnekaupa suurte kõrglehtede kaenlais. Õietupp suureneb pärast õitsemist ja käändub kahe hõlmana ümber vilja. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Mererannikul, varemetes, elamute ümbruses niiskel kõdul. Paiguti rannikualadel, mujal haruldane. Õitseb maist augustini. |
 |
|
| 63 | Krooni putkeosa kõverdunud | |
| Anchusa arvensis (L.) M. Bieb. - karukeel | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed piklikud, hallikasrohelised, karekarvased, ebakorrapäraselt lainjashambulise servaga. Õied helesinised, putkeosa veidi kõverdunud. Iga õie alusel kandeleht. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Liivasel ja lubjavaesel pinnasel teede ääres ja põldudel umbrohuna. Tavaline. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 63 | Krooni putkeosa sirge | 64 |
| 64 | Õied üle 1 cm läbimõõdus, pole helesinised kollase neeluga | 65 |
| 64 | Õied alla 1 cm läbimõõdus, helesinised, neel (keskosa) kollane | 68 |
| 65 | Alumised lehed ilmuvad palju enne õitsemist, õitseajal juurmist lehekodarikku pole | 66 |
| 65 | Esmalt moodustb õitsev vars, seejärel juurmiste lehtede kodarik | 67 |
| 66 | Kroon roosa, ruljas, kroonlehed püstised. Lehed varrele laskuvad | |
| Symphytum officinale L. - harilik varemerohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed varrele laskuvad, mistõttu vars tundub tiivuline. Ülemised lehed rootsutud. Lehed karedad. Õied lillad, krooni tipmed väljapoole käändunud. Kroon tupest poole pikem. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, veekogude kallastel, põldude ja teede ääres. Hajusalt, peamiselt mandril. Õitseb juunis, juulis. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 66 | Kroon lillakas-tumesinine, pole ruljas, kroonlehed laiali. Lehed pole varrele laskuvad | |
| Anchusa officinalis L. - harilik imikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed piklikud, karekarvased, rohelised. Paljuvarreline rohkeõieliste keerisõisikutega taim. Õied sametjad, lillad, õieputk sirge.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades kasvukohtades, teede ja põldude ääres. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 67 | Suvised lehed alla 6 korra laiusest pikemad, valgete laikudega | |
| Pulmonaria obscura Dumort - harilik kopsurohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed südajasmunajad, pikarootsulised, kuni 7 cm laiad, hõredalt karvased, varrelehed piklikud. Noored õied roosad, vanemad lillakaspunased või sinised. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, puisniitudel, põõsastes. Võrdlemisi sage. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 67 | Suvised lehed 6-9 korda laiusest pikemad, laikudeta | |
| Pulmonaria angustifolia L. - sinine kopsurohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed pikliksüstjad, pikkamööda tiivuliseks rootsuks ahenevad, kuni 3 cm laiad, karvased. Varrelehed kuni 4 korda juurmistest lühemad. Noored õied karmiinpunased, vanemad taevassinised. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, põõsastikes. Väga haruldane, üksikud leiukohad Kagu-Eestis. Õitseb aprillist juunini. Looduskaitseline seisund: LK I kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – äärmiselt ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 68 | Viljad kolmekandilised, kantidel haakuvate ogadega | |
| Lappula squarrosa (Retz.) Dumort. - siil-takelrohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsüstjad, kuni 1 cm laiad, karedad. Õied väikesed, 3-4 mm läbimõõdus, helesinised, mühksoomused krooni neelus kollased. Tupp aluseni pikkadeks hõlmadeks lõhestunud. Viljad kolmekandilised, kantidel haakuvate ogadega. Värske taim nõrga hiire haisuga. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Elamute ümbruses, teede ja põldude ääres, liivasel ja kruusasel pinnasel. Harva. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 68 | Viljad ogadeta | 69 |
| 69 | Tupp ühepikkuste sirgete, tipu poole suuntud lidus karvadega (luup!) | 70 |
| 69 | Tupp konksja tipuga karvadega või karvad kahesugused: mõned eemalehoiduvad, konksjatipulised, teised lühemad, peenemad, konksja tiputa | 71 |
| 70 | Tupp variseb peale viljumist, õitseajal lõhestunud kuni poolni pikkusest, tupe hambad kitsaskolmnurksed | |
| Myosotis laxa Lehm. - muru-lõosilm | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsüstjad, veidi karedad. Vars ruljas. Õied helesinised, neelus kollaste mühksoomustega, 2-5 mm läbimõõdus, ratasjad. Õietupp lõhestunud kuni pooleni pikkusest, tupe tipmed laiusest pikemad. Õietupe alusel lidus karvad. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes kohtades, kraavides, soodes. Hajusalt. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 70 | Tupp püsib peale viljumist, õitseajal lõhestunud kolmandikuni pikkusest, tupe hambad laikolmnurksed | |
| Myosotis scorpioides L. - soo-lõosilm | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsüstjad, veidi karedad. Varred kandilised. Õied helesinised, neelus kollaste mühksoomustega, 7-10 mm läbimõõdus, ratasjad Õietupe alusel lidus karvad. Õietupp lõhestunud kolmandikuni pikkusest, tupe tipmed kolmnurksed. Alumised viljaraod tupest kuni kaks korda pikemad. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, kraavides, niisketel niitudel ja puisniitudel. Tavaline. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 71 | Mitmeaastane. Õied 5-10 mm läbimõõdus | |
| Myosotis sylvatica Hoffm. - mets-lõosilm | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsüstjad, veidi karedad. Varred alumises kolmandikus harunenud. Õied helesinised, neelus kollaste mühksoomustega, 6-10 mm läbimõõdus, ratasjad. Õietupe alusel harali karvad. Viljaraag tupe pikkune või alumistel õitel 2 korda pikem. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Parkides, hõredamates segametsades, elamute läheduses, aedades ilutaimena. Hajusalt. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 71 | Üheaastane. Õied kuni 5 mm läbimõõdus | 72 |
| 72 | Lehe alaküljel, eriti roodudel, konksjad karvad. Õisikuraag üles suunatud või harali karvadega | |
| Myosotis stricta Link ex Roem. & Schult. - liiv-lõosilm | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsüstjad, veidi karedad. Varred püstised, konksjate karvadega, alusel puhmasjalt harunevad. Õied helesinised, neelus kollaste mühksoomustega, 1-4 mm läbimõõdus. Tupp pooleni lõhestunud. Õisik lehistunud. Viljaraod varrele ligistunud, tupe all jämenenud, tupest lühemad. Kõrgus 10-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Liivikutel, kuivadel nõlvadel, liivastel põldudel. Hajusalt. Õitseb aprillist juunini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 72 | Lehtede alakülg konksjate karvadeta. Õisikuraagudel alati lidus karvad | 73 |
| 73 | Alumiste õite raod peale viljumist 3-4 korda pikemad kui tupp, allapoole käändunud. Viljad alusel selge lisemega (luup!) | |
| Myosotis sparsiflora Mikan ex Pohl - harvaõiene lõosilm | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsüstjad, veidi karedad. Vars nõrk, tõusev või lamav, kaetud allapoole suunatud karvadega. Õisik hõre. Õied helesinised, neelus kollaste mühksoomustega, 2-3(5) mm läbimõõdus, ratasjad, vaevalt tupest välja ulatuvad. Tupp pooleni või sügavamalt lõhestunud. Viljaraod allapoole käändunud, tupest 3-4 korda pikemad. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Mererannal, nõlvadel, umbrohuna aedades, niitudel. Harva. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 73 | Õieraod harva üle kahe korra pikemad kui tupp, pole tagasi käändunud. Vili lisemeta | 74 |
| 74 | Õietupp peale viljumist suletud. Viljaraod tupest pikemad, püstised. Vili must | |
| Myosotis arvensis (L.) Hill - põld-lõosilm | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsüstjad, veidi karedad. Õied helesinised, neelus kollaste mühksoomustega, 2-3 mm läbimõõdus, ratasjad. Õisik lehistumata, enamasti lühem kui varre alumine osa. Viljaraod püstised, enamasti 2 korda nii pikad kui tupp. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Põllu- ja aiaumbrohi, teede ääres, kuivematel niitudel. Sage. Õitseb maist oktoobrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 74 | Õietupp peale viljumist avatud. Viljaraod sama pikad kui tupp, peaaegu rõhtsad. Vili pruun | |
| Myosotis ramosissima Rochel ex Schult. - kink-lõosilm | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsüstjad, veidi karedad. Vars tugev, püstine, harali või kõverdunud karvadega. Õied tumesinised, neelus kollaste mühksoomustega, 1-2(4) mm läbimõõdus, ratasjad, vaevu tupest välja ulatuvad. Õisik lehistumata. Viljaraod rõhtsad, peaaegu sama pikad kui tupp. Viljunud õisik varre alumisest osast pikem. Kõrgus 5-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Paiguti, rohkem läänesaartel. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 75 | Õied tume- kuni helekollased | 76 |
| 75 | Õied pole kollased | 89 |
| 76 | Kroonlehti 6. Tupp puudub | 77 |
| 76 | Kroonlehti 4 või 5. Tupp olemas | 78 |
| 77 | Õied üle 3 cm läbimõõdus, tumekollased | |
| Iris pseudacorus L. - kollane võhumõõk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars veidi lame, säsiga. Lehed mõõkjad, lailineaalsed, peaaegu varte pikkused, 2(3) cm laiad. Õied kollased, 2-5-kaupa tipmises õisikus, lõhnata. Kõrgus 70-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lodumetsades, veekogude kallastel, madalsoodes. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 77 | Õied alla 8 mm läbimõõdus, helekollased | |
| Tofieldia calyculata (L.) Wahlenb. - lemmelill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed mõõkjad, 3-5 mm laiad, rootsutud. Varrelehti 2-4, rohtsed, juurmistest palju väiksemad. Õisik tipmine tähkjas või ruljas kobar. Õied väikesed, kellukjad, valkjaskollased. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Peamiselt lubjarikastel soostuvatel niitudel ja madalsoodes. Paiguti, Lõuna-Eestis haruldane. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 78 | Kroonlehti 5 | 79 |
| 78 | Kroonlehti 4 | 82 |
| 79 | Tolmukaid 10 | |
| Saxifraga hirculus L. - kollane kivirik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed terveservalised, süstjad, 1-3 cm pikad ja 3-5 mm laiad. Õied kollased, 2-2,5 cm läbimõõduga, 1-4-kaupa varre tipus. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Siirdesoodes mandri idaosas. Haruldane. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 79 | Tolmukaid palju rohkem kui 10 | 80 |
| 80 | Õied 3-4 cm läbimõõdus. Varred 20-120 cm kõrged | |
| Ranunculus lingua L. - suur tulikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine, lehed lineaalsed, ülemised rootsutud, alumised rootsulised. Õied suured, 3-4 cm läbimõõdus, seest läikivad. Tupp- ja kroonlehti 5. Kõrgus kuni 100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Madalas vees, kallastel, üleujutatavatel niitudel. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 80 | Õied alla 2 cm läbimõõdus. Varred 10-20 cm pikad | 81 |
| 81 | Varred tõusvad või lamavad, harva püstised. Vähemalt alumised lehed üle 3 cm laiad | |
| Ranunculus flammula L. - sootulikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars tõusev või lamav. Alumised lehed rootsulised, piklikelliptilised kuni süstjad, ülemised kitsad, peaaegu rootsutud. Õied kollased, 1-1,5 cm läbimõõdus, seest läikivad. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, soodes, kallastel. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 81 | Varred lamavad, kaarjate sõlmevahedega, sõlmekohast juurduvad. Lehed alla 3 cm laiad | |
| Ranunculus reptans L. - kaartulikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars nõrk, kaarjate sõlmevahedega, sõlmekohtadest juurduv. Lehed kitsaslineaalsed, raotud. Õied 0,5-1 cm läbimõõdus, kollased, seest läikivad. Pikkus 20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kallastel, niisketel niitudel, mererannas. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 82 | Õied üle 3 cm läbimõõdus | 83 |
| 82 | Õied alla 3 cm läbimõõdus | 84 |
| 83 | Õisikutelg ilma punakate täppide ja punakate karvadeta | |
| Oenothera biennis L. - kaheaastane kuningakepp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars tugev, püstine, hõredalt karvane. Varrelehed süstjad, lühirootsulised, juurmised lehed piklikmunajad, pikarootsulised, kuni 7 cm pikad. Õied kollased, lõhnavad, avanevad ööseks. Kroonlehed kuni 2 cm pikad, õieraotaolisest sigimikust kolmandiku võrra lühemad. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Ilutaimena ja tulnukana, metsistunult ja naturaliseerunult. Kohati. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 83 | Õisikutelg punakate täppide ja punakate karvadega. Varred ja leherootsud sageli punakad | |
| Oenothera rubricaulis Klebahn - punavarrene kuningakepp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars tugev, püstine, tihedalt kaetud näärmekarvade ja pikemate lihtkarvadega, mis on sageli punakad. Varre ja leherootsud sageli punakat värvi. Varrelehed süstjad, lühirootsulised, juurmised lehed piklikmunajad, pikarootsulised, kuni 7 cm pikad. Õied kollased, lõhnavad, avanevad ööseks. Kroonlehed vähemalt 3 korda õieraotaolisest sigimikust lühemad. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Veekogude kallastel, teeservades, karjäärides. Naturaliseerunud tulnukas. Harva. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 84 | Vili lineaalne, üle 5 korra laiusest pikem | 85 |
| 84 | Vili pole lineaalne, alla 3 korra laiusest pikem | 86 |
| 85 | Õieraod tupplehtedest tunduvalt pikemad, rõhtsad. Kõdrad hoiduvad varrest eemale. Üheaastane | |
| Erysimum cheiranthoides L. - põld-harakalatv | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed süstjad, terveservalised või harvade hammastega, 3-haruliste karvakeste tõttu karedad. Õied kollased, kroonlehed kuni 5 mm pikad, õieraod tupplehtedest tunduvalt pikemad. Kõdrad raost 2-3 korda pikemad, hoiavad rõhtsalt. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Põldudel ja aedades tavaline umbrohi, prahipaikades, teeservadel. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 85 | Õieraod tupplehtedest lühemad, püstised. Kõdras hoiduvad vastu vart. Mitmeaastane | |
| Erysimum strictum P. Gaertn., B. Mey & Scherb. - sirge harakalatv | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed hõredalt hambulise servaga, süstjad või piklikud, tähtkarvadega. Õied väävelkollased, kroonlehed kuni 1 cm pikad. Õieraod tupplehtedest lühemad. Kõdrad 3-5 cm pikad, hoiduvad vastu vart või on pisut kaldu. Kõrgus 20-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kuivadel nõlvadel, klibustel rannavallidel, põõsastikes, müüridel, raudteedel. Paiguti, peamiselt Lääne- ja Põhja-Eestis. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 86 | Lehe serv hambuline | 87 |
| 86 | Lehe serv terve | 88 |
| 87 | Mitmeaastane, üle 30 cm kõrge. Alumised lehed pole rosetina | |
| Rorippa amphibia (L.) Besser - vesikerss | ||
| Iseloomulikud tunnused: Ülemised lehed terved, alumised enamasti hõlmised. Vars tõusev või lamav, üsna jäme, harunev. Õied kollased, neljatised, väheldased. Kroonlehed tupplehtedest poole pikemad. Kõdrakesed ovaalsed, viljast palju pikematel raagudel. Kõrgus 35-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mudastel kallastel, seisvas või aeglaselt voolavas vees, tiikides, sooniitudel. Paiguti, Ida-Eestis sagedam. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 87 | Üheaastane, alla 30 cm kõrge. Alumised lehed rosetina | |
| Draba nemorosa L. - metskevadik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kogu taim kollakasroheline. Juurmised lehed kuivavad vara, varrelehed munajad või piklikmunajad, rootsutud, hambulise või terve servaga. Õied kollased, neljatised, kroonlehed tupplehtedest veidi pikemad. Viljaraod viljast üle kahe korra pikemad, peaaegu rõhtsad. Kõrgus 5-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kuivadel loodudel, niitudel, liivikutel, metsaservadel, põldudel. Paiguti, peamiselt Põhja-, Lääne- ja Kagu-Eestis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu altid. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 88 | Mitmeaastane. Kroonlehed üle 5 mm, kuldkollased | |
| Alyssum montanum L. subsp. gmelinii Jord. Hegi & Em. Schmid - Gmelini kilbirohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim hallikasroheline, tähtkarvadega, paljude tõusvate alusel puitunud vartega. Õied kuldkollased, tihedas kobaras, silmapaistvad. Kõdrakesed ovaalsed, tähtkarvadega. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Saaremaal rannaluidetel. Haruldane. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 88 | Üheaastane. Kroonlehed 2-4 mm, helekollased | |
| Alyssum alyssoides (L.) L. - tupp-kilbirohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed hallikasrohelised, tihedalt tähtkarvased, varred alusel rikkalikult harunevad. Õied kahvatukollased, tihedas kobaras, vähemärgatavad. Tupplehed ei varise viljumisel. Kõdrakesed tähtkarvased. Kõrgus 6-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kuivadel nõlvadel, teeäärtel, raudteedel, umbrohuna põldudel. Hajusalt. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 89 | Õied sinised kuni roosad | 90 |
| 89 | Õied valged | 94 |
| 90 | Kroonlehti 6. Tupp puudub | 91 |
| 90 | Kroonlehti 4 või 5. Tupp olemas | 92 |
| 91 | Kroonlehed erineva pikkusega, 3 teistest oluliselt pikemad | |
| Iris sibirica L. - siberi võhumõõk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars ruljas, õõnes, juurmised lehed kitsaslineaalsed, vartest lühemad, 5-6 mm laiad. Õied sinised, 2- või 3-kaupa tipmises õisikus, veidi lõhnavad. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, puisniitudel. Paiguti Lääne- ja Lõuna-Eestis, mujal harva. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 91 | Kroonlehed ühepikkused | |
| Scilla sibirica Haw. - harilik siniliilia | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõik lehed juurmised, lineaalsed, tipus tanujad, 5-15 mm laiad. Õis noorelt kellukjas, hiljem tähtjalt laiuv, eresinine. Õisik 1-4-õieline kobar. Sibul 1-3 cm läbimõõdus, kaetud pruunide kattesoomustega. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Tavaline ilutaim, metsistub. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 92 | Kroonlehed terved | |
| Epilobium angustifolium L. - ahtalehine põdrakanep | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed vahelduvad, süstjad, alt sinakasrohelised. Vars ruljas, paljas, enamasti harunemata. Õied longus, lillakasroosad, 2,5-3 cm läbimõõdus, pika tipmise õisikuna. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Valgusrikastes metsades, raiesmikel, kuivendatud rabades, põlendikel. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 92 | Kroonlehed tipus sisse sämpunud | 93 |
| 93 | Emakasuue neljahõlmaline | |
| Epilobium montanum L. - mägi-pajulill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars ruljasLehed munajad, ebakorrapäraselt hambulised, peaaegu rootsutud, rohirohelised, kuni 10 cm pikad. Kroonlehed roosad, tipul kitsa terava sämbuga. Kroon 0,7-1 cm pikk. Emakasuue neljahõlmaline. Õieraagu meenutav sigimik näärme- ja lihtkarvadega.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Hõredates metsades ja võsastikes, veekogude kallastel, teeservadel, raiesmikel, ka umbrohuna. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 93 | Emakasuue tõlvjas, pole hõlmine | |
| Epilobium tetragonum L. - laskuvalehine pajulill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred neljakandilised. Lehed helerohelised, rootsutud. Kroon 0,4-0,6 cm läbimõõdus, lillakasroosa. Emakasuue nuia kujuline. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, mererannikuil, peamiseltläänesaartel. Haruldane. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualtid. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 94 | Lehe serv terve | 95 |
| 94 | Vähemalt alumised lehed hambulised või hõlmised | 98 |
| 95 | Kroonlehti 5. Õied lehekaenaldes | |
| Centunculus minimus L. - põldpisikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed munajad, terava tipuga, varrel vahelduvalt. Õied valged või pisut roosakad, väga väikesed, peaaegu raotud, üksikult lehtede kaenlas. Kõrgus 2-6 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Põldudel, jäätmaadel. Haruldane, peamiselt Lääne-Eestis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 95 | Kroonlehti 4. Õied õisikutes | 96 |
| 96 | Taim alla 30 cm kõrge. Kroonlehed 2,5-4 mm pikad | |
| Alyssum alyssoides (L.) L. - tupp-kilbirohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed hallikasrohelised, tihedalt tähtkarvased, varred alusel rikkalikult harunevad. Õied kahvatukollased, tihedas kobaras, vähemärgatavad. Tupplehed ei varise viljumisel. Kõdrakesed tähtkarvased. Kõrgus 6-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kuivadel nõlvadel, teeäärtel, raudteedel, umbrohuna põldudel. Hajusalt. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 96 | Taim üle 30 cm kõrge. Kroonlehed üle 4 mm pikad | 97 |
| 97 | Kroonlehed 2-hõlmalised. Vili tiibadeta. Taim hallikarvane | |
| Berteroa incana (L.) DC. - hall kogelejarohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim üleni hallikas, tähtkarvadega. Lehed süstjad, teravad, terveservalised või üksikute hammastega. Õied valged, neljatised, kroonlehed sügavalt kaheks lõhestunud. Vili ovaalne püstine kõdrake. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Kuivadel kasvukohtadel, põldudel, jäätmaadel, teede ääres, raudteedel. Tavaline, eriti Lõuna-Eestis. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 97 | Kroonlehed terved. Vili tiibadega. Taim roheline, lehed nahkjad | |
| Lepidium latifolium L. - randkress | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kitsasmunajad kuni süstjad, nahkjad, leheserv saagjas. Vars ülaosas harunev. Õied valged, väikesed, tihedais õisikuis, mis moodustavad liitõisikuid. Viljaraod peenikesed. Kõdrake ovaalne, tiivutu. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lääne-Eesti mererannal. Paiguti. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 98 | Kroonlehti 5. Tolmukaid 10 | 99 |
| 98 | Kroonlehti 4. Tolmukaid 4+2 | 100 |
| 99 | Üheaastane. Alumised lehed terved, rootsuga, pole kodarikuna, tavaliselt õitseajaks kuivanud | |
| Saxifraga tridactylites L. - väike kivirik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed talbjad, terveservalised, kuni 2 cm pikad ja 3-5 mm laiad, hõreda kodarikuna, mis õitseajal tavaliselt on kuivanud. Õied valged, kuni 10 mm läbimõõdus. Kroonlehed tupplehtede pikkused. Kõrgus 2-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Paesel pinnasel. Paiguti. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 99 | Kaheaastane. Alumised lehed 3-5 hambaga, rootsutud, tiheda kodarikuna, olemas ka õitseajal | |
| Saxifraga adscendens L. - püstkivirik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed hambulise tipuga, 2,5 cm pikad ja 6-7 mm laiad, tiheda kodarikuna. Õied valged, 20 mm läbimõõdus, kroonlehed tupplehtedest palju pikemad. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Paekividel, loodudel. Haruldane. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK I kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 100 | Vili lineaalne, üle 5 korra laiusest pikem | |
| Arabidopsis thaliana (L.) Heynh. - harilik müürlook | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars peenike, väheste lehtedega, karvane, alusel lehekodarikuga. Lehed lihtsad, kaetud pealt haraliste karvadega. Kodarikulehed terveservalised või hõredate madalate hammastega. Õied väikesed, valged. Kroonlehed 2-4 mm pikad, tupplehtedest palju pikemad. Kõdrad ruljad, peentel raagudel. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Kuivadel liivastel kasvukohtadel, ka põldudel umbrohuna. Tavaline. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 100 | Vili pole lineaalne, alla 3 korra laiusest pikem | 101 |
| 101 | Lehe alus pole varreümbrine | 102 |
| 101 | Lehe alus varreümbrine | 104 |
| 102 | Taimed alla 30 cm kõrged. Kõik lehed rootsutud | |
| Draba incana L. - hall kevadik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hallikasroheline tähtkarvadega taim tiheda lehekodarikuga. Vars tihedalt lehistunud, lehed süstjad, teravatipulised, hõredahambalise servaga. Õied valged, neljatised, kroonlehed tupplehtedest märgatavalt pikemad. Viljaraod kuni poole vilja pikkused, hoiduvad püstiselt kaldu. Kõrgus 5-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Kuivadel päikesepaistelistel paealadel Lääne- ja Loode-Eestis. Paiguti. Õitseb maist juulini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 102 | Taimed üle 30 cm kõrged. Vähemalt alumised lehed selgelt rootsulised | 103 |
| 103 | Lehed rohelised | |
| Armoracia rusticana G. Gaertn., B. Mey. & Scherb. - aed-mädarõigas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim paljas. Juurmised lehed terved, pikarootsulised, kitsaselliptilise täkilise labaga. Alumised varrelehed sageli sulglõhised, keskmised ja ülemised terved, täkilise servaga. Õied valged, tipmises kohevas õisikus. Viljad ümarad kõdrakesed, valmivad väga harva. Kõrgus 60-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Köögiviljataim. Metsistunult asulate ümbruses, prahipaikadel, teede ääres tavaline; kohati mererannas naturaliseerunud. Õitseb juunis, juulis. |
 |
|
| 103 | Lehed sinakasrohelised | |
| Crambe maritima L. - merikapsas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim üleni hallika kirmega. Lehed paksud, suured, ebakorrapäraselt sopilised või sulghõlmised, ebaühtlaselt hambulise servaga. Õied valged, lõhnavad. Õisik suur, harunev. Vili kahelüliline. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kruusasel ja klibusel mererannal Lääne-Eestis. Paiguti. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 104 | Vili kolmnurkne, tipus 2-hõlmaline | |
| Capsella bursa-pastoris (L.) Medik. - harilik hiirekõrv | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed mitmesugusel määral sulgjalt lõhestunud, tipmine hõlm sageli teistest suurem või kõik lehed peaaegu terve servaga. Õied väikesed, valged, neljatised. Kõdrake lame, kolmnurkne, sämpunud. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Põldudel, aedades, teede ääres, jäätmaadel. Paiguti. Õitseb maist septembrini. |
 |
|
| 104 | Vili pole kolmnurkne | 105 |
| 105 | Vili paljas, tiivuline | |
| Thlaspi arvense L. - põld-litterhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varrelehed alusel kõrvakestega, hõredalt hambulise servaga. Õied valged, väikesed, neljatised, algul tihedas kobaras. Viljaraod eemalehoiduvad, kõdrakesed peaaegu ümarad, tipul sügavalt pügaldunud, ümbritsetud laia tiivaga. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Sage umbrohi aedades, põldudel, teeäärtel. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 105 | Vili karvane, tiibadeta | |
| Draba muralis L. - müürkevadik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim roheline, hõreda lehekodariku ja väheste varrelehtedega. Juurmised lehed kuivavad vara. Varrelehed lai-munajad, teravneva tipuga, hambulised, vart ümbritseva alusega, tähtkarvadega. Õied valged, neljatised, kroonlehed tupplehtede pikkused või pisut pikemad. Viljaraod vilja pikkused, hoiduvad rõhtsalt. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kuivadel kohtadel, klibul, teeäärtel, okasmetsas seljandikel, kaljupragudes. Harva, peamiselt läänesaartel. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
