Back 
Printable version
| 1 | Kääbuspõõsad | 2 |
| 1 | Rohttaimed | 3 |
| 2 | Lehed 5-6 x 40-60 mm, paljad. Urvad ümmargused | |
| Salix rosmarinifolia L. - hundipaju | ||
| Iseloomulikud tunnused: Põõsas, võrsed noorelt karvased, hiljem paljad, peened, pruunid kuni kollased. Lehed kuni 0,5 cm laiad, pikliksüstjad, terveservalised, noorelt siidkarvased, hiljem hallikate karvadega või paljad, kuivades muutuvad mustaks. Kõrgus 0,5-1 m.
Levik ja ökoloogia: Põõsas. Soistel niitudel, madal- ja siirdesoodes, hõredates rabastuvates metsades, rannikualadel niiskel liival. Tavaline. Õitseb mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 2 | Lehed 10-20 x 50-70 mm, hõredalt karvaed. Urvad ruljad | |
| Salix repens L. - hanepaju | ||
| Iseloomulikud tunnused: Põõsas. Lehed, oksad ja pungad halli siidiläikese karvastusega, vanemad võivad olla paljad. Lehed piklikovaalsed, servad pisut alla rullunud, tipp lame, sageli käändunud. Kõrgus 30-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane põõsas. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Märkused: Eestis läänesaartel puhta liigina haruldane, enamasti hübridiseerunud hundipajuga. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 3 | Vähemalt alumised lehed rootsuga | 4 |
| 3 | Kõik lehed rootsutud | 29 |
| 4 | Lehed paralleelsete roodudega, kõik lehed juurmised | 5 |
| 4 | Lehed pole paralleelsete roodudega, lehed olemas ka varrel | 8 |
| 5 | Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, ümarad kuni elliptilised | 6 |
| 5 | Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed | 7 |
| 6 | Lehed paljad või ainult üksikute karvadega. Õisikud alusel sageli tühikutega. Tolmukaniidid kroonist pikemad, tolmukapead kollakad | |
| Plantago major L. - suur teeleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise rosetina, elliptilised kuni laimunajad, paljad, nahkjad, tumerohelised, 5-9 kaarja rooga. Õisik ruljas, 1-20 cm pikk, õisikuraag pikk. Kroonlehed valkjad, tolmukad lillad või kollased. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teede ääres, õuedel, aedades, põldudel. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 6 | Lehed tihedalt karvased. Õisik ühtlane, tühikuteta. Tolmukaniidid kroonist 4-8 mm pikemad, tolmukapead helelillad | |
| Plantago media L. - keskmine teeleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise rosetina, elliptilised, karvased, üle 2 cm laiad, 5-9 rooga. Õisik ruljas, 2-6 (vahel 15) cm pikk, õisikuraag pikk. Kroonlehed heleroosad, tolmukad lillad. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teeservades. Tavaline. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 7 | Lehed süstjad, lamedad, karvased, pole lihakad, tumedate täppideta. Pole mereranniku ega sooldunud pinnase taimed | |
| Plantago lanceolata L. - süstlehine teeleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed rosetina, süstjad, 0,5-2 cm laiad. 3-7 rooga, karvased (harva paljad). Õisik piklikmunajas. Kroonlehed helepruunid, tolmukad kollased, kroonist 4-5 korda pikemad. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, loodudel. Tavaline. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 7 | Lehed lineaalsed, renjad, paljad, lihakad, tumedate täppidega. Mereranniku ja sooldunud pinnase taimed | |
| Plantago maritima L. - rand-teeleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsed, renjad, lihakad, hallikasrohelised, tumedatäpilised, kuni 0,5 cm laiad, kolme rooga. Kroonlehed valkjad, õisikud pikad, ruljad. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannal ja rannaniitudel tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 8 | Lehed sõrmroodsed | 9 |
| 8 | Lehed sulgroodsed või ühe rooga | 10 |
| 9 | Vars kolmnurkne. Õisik ümbritsetud rohekaskollaste kõrglehtedega. Varrelehti kuni 4 | |
| Chrysosplenium alternifolium L. - harilik lepiklill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 1-3 cm laiad, jämedalt täkilise servaga. Õied neljatised, rohekaskollased, 5 mm läbimõõdus, tihedas õisikus. Kõrglehed õisiku alusel kollakad, teistest lehtedest heledamad. Kõrgus 6-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes varjukates kohtades. Tavaline. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 9 | Vars ruljas. Õisik pole selliste kõrglehtedega ümbritsetud. Varrelehti üle 4 | |
| Alchemilla vulgaris L. - harilik kortsleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed ümarneerjad, voldilised, hõlmad sakilise servaga, võivad olla mitmeti karvastunud. Õied pisikesed, kollakad, kerajate tipmiste õisikutena. Kõrgus 5-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teeservades. Tavaline. Õitseb maist juulini. Märkused: Jaotatakse Eestis 23 väga sarnaseks pisiliigiks. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 10 | Vili pole tiivuline. Abilehed puuduvad või on vabad, pole vart ümbritsevaks kilejaks tupeks (tõrveks) kokku kasvanud | 11 |
| 10 | Viljad tiivulised. Abilehed moodustavad kileja vart ümbritseva tupe (tõrve) | 19 |
| 11 | Vilja ümber kaks kandelehekest. Õied ühesoolised | 12 |
| 11 | Viljad pole kahe kandelehekesega ümbritsetud. Õied kahesoolised | 15 |
| 12 | Alumised lehed rombjad või kolmnurksed, odaja alusega | 13 |
| 12 | Alumised lehed lineaalsed kuni äraspidimunajad | 14 |
| 13 | Alumised lehed rombjad, odaja alusega, ülemised süstjad. Vilju ümbritsevad kandelehekesed hambulised | |
| Atriplex patula L. - harilik malts | ||
| Iseloomulikud tunnused: Ülemised lehed alati vahelduvalt, ainult kõige alumised vastakud. Lehed süstjasrombjad, odaja alusega, sageli allapoole käändunud. Kandelehekesed terveservalised. Varred harunevad juba alusel, külgharud eemalduvad täisnurga all. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Aedades, põldudel, elamute ümbruses, prahipaikadel, mererannikul. Tavaline. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 13 | Kõik lehed kolmnurksed, odaja alusega. Kandelehekesed saagjaservalised või lõhestunud, naaskeljate jätketega | |
| Atriplex calotheca (Rafn) Fr. - noollehine malts | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed vahelduvad, kolmnurkjas-odajad, leheserv suurte ja ebakorrapäraselt ülespoole suunatud hammastega. Õied pikkades, ainult alusel lehistunud õisikutes. Õite kandelehekesed saagjaservalised või lõhestunud, naaskeljate jätketega. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Liivasel mererannal, adrul, peamiselt loode- ja läänerannikul ning läänesaartel. Paiguti. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 14 | Lehed pole lihakad, rohelised, lineaalsed kuni kitsas-süstjad | |
| Atriplex littoralis L. - randmalts | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars harunenud, ülespoole suunatud harudega. Lehed siledad, terveservalised või hambulised, kuivanult õhukesed. Kandelehekesed ümaralt rombjad, pikliku tipu ja servmiste jätketega. Õied kerajate või piklike õisikutena varre ja külgharude tipus. Kõrgus 15-70(150) cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Liivastel ja adrustel randadel sage, rannikust kaugemal harva. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 14 | Lehed veidi lihakad, äraspidimunajad, hõbedase jahuja kattega | |
| Halimione pedunculata L. - hall soolmalts | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed hõbedase jahuja kattega. Lehed vahelduvad, piklik-äraspidimunajad, kuni 4 cm pikad ja 1 cm laiad, lihakad. Isasõied viie õielehega, emasõite alusel. Emasõied kuni 15 mm pikkuse raoga, õielehtedeta, kahe vastaku kandelehega. Õied kerajates osaõisikutes, alumised lehekaenaldes, ülemised lehtedeta. Kõrgus 7-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Rannasoolakutel, rannaniitudel ja mererannas Lääne-Eestis. Harva. Õitseb juulist septembrini. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 15 | Lehed ega õisikud pole jahuja kattega | 16 |
| 15 | Lehed või vähemalt õisikud valge jahuja kattega | 17 |
| 16 | Õisik lehistunud peaaegu tipuni. Lehed ja vars sageli punakad | |
| Chenopodium rubrum L. - punane hanemalts | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed alt rohelised või punakad, jahuja katteta, munajasrombjad, jämedalt loogelis-hambulise servaga, pisut lihakad. Õied viietised, seemned horisontaalselt, üle 1 mm läbimõõdus. Taimed sageli punakad. Kõrgus 10-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Raudteedel, prahipaikadel, teeservades. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 16 | Õisik lehtedeta või lehed ainult alumises osas. Lehed ja varred rohelised | |
| Chenopodium hybridum L. - värd-hanemalts | ||
| Iseloomulikud tunnused: Suuremad varrelehed südaja kuni tömbi alusega. Õied viie õielehega. Õisik tipmine pööris. Seemned 1,5-2 mm läbimõõdus, horisontaalsed, selgete lohukestega. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Umbrohuna aedades, prahipaikadel, teeservades. Paiguti, peamiselt Põhja- ja Lääne-Eestis. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 17 | Õisik paljas. Seemned püstised (luup!) | |
| Chenopodium glaucum L. - vesihaljas hanemalts | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed alt tiheda jahuja katte tõttu valged või hallikad, süstjad või kitsasrombjad, sügavalt hambulise servaga, alumisel küljel kollaka keskrooga. Õied viie õielehega, seemned horisontaalsed, läbimõõt üle 1 mm. Kõrgus 5-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Elamute ümbruses, prahipaikadel, raudteedel, jõekallastel, mererannas. Hajusalt. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 17 | Õisik jahuja kattega. Kõik seemned horisontaalselt | 18 |
| 18 | Taimed tavaliselt tumerohelised (kuigi sageli hallika kirmega). Varred sageli punakad. Lehed munajas-süstjad, hambulised või terve servaga. Seemnekest madalate, laiade, radiaalsete vagudega | |
| Chenopodium album L. - valge hanemalts | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed rombjalt munajad kuni süstjad, teravatipulised, ebakorrapäraselt hambulise või terve servaga, jahuja kattega. Vars haruneb ülaosas, roheline, punane või punasetriibuline. Õisikud mitmesuguse kujuga. Seemned 1,1-1,6 mm läbimõõdus, tömbiservalised. Kõrgus 20-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Elamute ümbruses, prahipaikadel, umbrohuna aedades ja põldudel. Sage. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 18 | Taimed eredalt hallikasrohelised. Varred pole punased. Suuremad varrelehed ovaalrombjad, paljude teravate, lehe tipu poole suunatud hammastega. Seemnekest rohkemate, tihedamate ja sügavamate vagudega kui valgel hanemaltsal | |
| Chenopodium suecicum Murr - roheline hanemalts | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed eredalt hallikasrohelised, noorelt jahuja kattega. Vars pehme, roheline. Suuremad varrelehed ovaalrombjad, paljude teravate, lehe tipu poole suunatud hammastega. Õisikud hõredad, laiuvad, tipuni lehistunud. Kõrgus 20-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Elamute ümbruses, prahipaikades. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 19 | Lehed kitsas-süstjad, ahenevad võrdselt mõlemast otsast, lehed olemas ka õisiku tipuosas. Üheaastased taimed | |
| Rumex maritimus L. - merioblikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim kollakasroheline. Lehed süstjad kuni lineaalsed. Õisik tihe, lõpuni lehistunud. Sisemised õiekattelehed pikkade naaskeljate jätketega ja kitsaste mõhnadega. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Mererannal ja suuremate jõgede ning järvede kallastel. Paiguti. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 19 | Lehed teistsugused. Mitmeaastased taimed | 20 |
| 20 | Lehed nooljad või odajad, hapuka maitsega. Õied ühesoolised | 21 |
| 20 | Lehe alus südajas, ümar või kiiljas, mitte kunagi nooljas või odajas, pole hapuka maitsega. Õied kahesoolised | 23 |
| 21 | Lehed tavaliselt alla 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnete pikkused (alla 1,5 mm) | |
| Rumex acetosella L. - väike oblikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed süstja või elliptilise keskmise hõlma ja kahe kolmnurkse või kitsa alumise hõlmaga. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel kinkudel, niitudel, raiesmikel, teeäärtel, ka umbrohuna põldudel. Sage. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 21 | Lehed tavaliselt üle 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnetest pikemad (üle 2 mm) | 22 |
| 22 | Õisiku harud lihtsad, ei harune | |
| Rumex acetosa L. - hapu oblikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed noolja alusega, lehed ja varred meeldiva hapu maitsega. Õisikuraod harunemata, õisik hõre. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, kallastel, põõsastikes, teeservadel. Sage. Õitseb maist augustini. Märkused: Kasutatakse rohelise supi tegemiseks. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 22 | Õisiku harud harunevad korduvalt | |
| Rumex thyrsiflorus Fingerh. - aasoblikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed noolja alusega, lehed ja varred kibekalt hapu maitsega. Õisikuharud korduvalt harunenud, õisik tihe. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel nõlvadel, seljandikel, niitudel, teeäärtel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 23 | Vilju ümbritsevad kattelehed ümberringi hambulised | |
| Rumex obtusifolius L. - tömbilehine oblikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed munajad, südaja aluse ja ümara tipuga, keskmised lehed kitsamad, ümara alusega, ülemised süstjad. Kõik lehed tumerohelised, õhukesed. Osaõisikud üksteisest eemal. Sisemised õiekattelehed mõhnadega, piklik-kolmnurksed, alusel mõne hambaga. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kallastel, kaldavõsas, niiskemates paikades elamute ümber, teede ääres. Tavaline. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 23 | Kattelehed terved või ainult alusel mõne hambaga | 24 |
| 24 | Alumised lehed veesisesed, 50-100 cm pikad | |
| Rumex hydrolapathum Huds. - jõgioblikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed 30-60 cm pikad ja 4-8 cm laiad, peaaegu sirge serva ja rõhtsate külgroodudega. Lehed aluse ja tipu suunas pikalt ahenevad. Sisemised õiekattelehed piklik-kolmnurksed, piklike mõhnadega. Liitõisik pole tipuni lehistunud. Kõrgus 1-2 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel ja kaldaäärses vees, kraavides, soodes. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 24 | Alumised lehed pole veesisesed, palju väiksemad | 25 |
| 25 | Vähemalt üks vilja külg selge mõhnaga | 26 |
| 25 | Viljad mõhnadeta | 27 |
| 26 | Juurmised lehed ja alumised varrelehed laiusest pikemad, kiilja alusega | |
| Rumex crispus L. - kärnoblikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed süstjad kuni lineaalsed, lühidalt aheneva alusega, enamasti tugevalt kurrulised, vahel ainult serv kurruline. Liitõisik ei ole tipuni lehistunud. Sisemised õiekattelehed ümarad, mõhnadega. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teeäärtel, jäätmaadel, elamute ümbruses, raudteedel, niitudel, kraavides, mererannal, umbrohuna põldudel. Sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 26 | Juurmised lehed ja alumised varrelehed sama pikad kui laiad, sügavalt südaja alusega | |
| Rumex confertus Willd. - hobuoblikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed kolmnurkjas-südajad, aeglaselt aheneva tipuga, ülemised süstjad. Leherootsudel ja reljeefsetel leheroodudel lehe alumisel pinnal lühikesed lamedad karvad. Sisemised õiekattelehed ümarsüdajad, neist üks väikese mõhnaga. Kõrgus 60-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, parkides, teeäärtel, raudteedel. Kohati hoogsalt laieneva levikuga. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 27 | Juurmised lehed ja alumised varrelehed kõige laiemad alusel, lehe alus südajas | |
| Rumex aquaticus L. - vesioblikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed kolmnurkjas-südajad, aeglaselt aheneva tipuga, ülemised süstjad. Lehed paljad. Sisemised õiekattelehed munajaskolmnurksed, mõhnadeta. Kõrgus 80-170 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kallastel, kraavides, soodes, soistel niitudel. Peamiselt Eesti mandriosas, hajusalt. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 27 | Juurmised lehed ja alumised varrelehed kõige laiemad keskel või veidi madalamal, tavaliselt lehe alus pole südajas | 28 |
| 28 | Alumised varrelehed kuni 8 korda laiusest pikemad. Viljad 3,5-5 mm pikad ja alla 5 mm laiad | |
| Rumex pseudonatronatus Borbas - soome oblikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed aluse ja tipu suunas pikalt ahenevad. Alumised lehed umbes 10 korda laiusest pikemad, suhteliselt kitsad, kurrulise servaga. Sisemised õiekattelehed ümarmunajad või kolmnurksed, mõhnadeta. Kõrgus 60-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Jõeluhtadel, kraavides, teeäärtel. Hajusalt, sagedam rannikul. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 28 | Alumised varrelehed vähem kui 4 korda laiusest pikemad. Viljad 4,5-6 mm pikad ja üle 5 mm laiad | |
| Rumex longifolius DC. - koduoblikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lühidalt aheneva alusega, kurrulised või ainult kurrulise servaga. Liitõisik ülaosas lehtedeta. Sisemised õiekattelehed ümarneerjad, sügavalt südaja alusega, mõhnadeta. Kõrgus 30-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teeäärtel, elamute ümbruses, mererannal, ka umbrohuna. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 29 | Lehed lihakad | |
| Suaeda maritima (L.) Dumort. - rand-soodahein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 1-5 cm pikad ja 1 mm laiad, poolruljad, teravatipulised või pisut tömbid. Lehtede pealmine külg tasane. Õiekattelehed rohelised või punased. Seemned võrkjad. Kõrgus 3-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Mererannal soolakulisel pinnasel, läänerannikul ja läänesaartel. Paiguti. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 29 | Lehed pole lihakad | 30 |
| 30 | Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga) | 31 |
| 30 | Õied pole radiaalsümmeetrilised | 57 |
| 31 | Lehed vähemalt alusel pikkade valgete karvadega | 32 |
| 31 | Lehed paljad või väga lühikeste karvadega | 36 |
| 32 | Õied üksikult, pikaraolised, õieraod erineva pikkusega | |
| Luzula pilosa (L.) Willd. - karvane piiphein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 5-13 mm laiad, alumised lehetuped punakaspruunid. Lehtede ja tuppede servad valgete pikkade udekarvadega, lehetuped kinnised. Õied tumepruunid, üksikult (harva 2-kaupa) hõredas õisikus, õieraod väga erineva pikkusega. Valminud viljad longus, kupar rohekaskollane. Kõrgus 15-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Okas- ja segametsades, puisniitudel. Tavaline. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 32 | Õied 3- kuni mitmekaupa osaõisikutes, nuttide või kobaratena | 33 |
| 33 | Õied valged | |
| Luzula luzuloides (Lam.) Dandy & Wilmott - salu-piiphein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 3-6 mm laiad. Lehtede ja tuppede servad valgete pikkade udekarvadega, lehetuped kinnised. Varred alt muguljalt paksenenud, kiuliste pruunide lehetuppedega. Õied hõbevalged või õlgkollased, 5- või 6-kaupa väikestes nutitaolistes osaõisikutes. Kupar tume-punakaspruun. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Vanades parkides, salumetsades. Haruldane. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 33 | Õied pruunid kuni mustad | 34 |
| 34 | Õied hele-kollakaspruunid. Emakakael sigimikust lühem (luup!). Õiekattelehed erineva suurusega | |
| Luzula pallidula Kirschner - kahkjas piiphein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kitsad, 1,5-3,5 mm laiad. Lehtede ja tuppede servad valgete pikkade udekarvadega, lehetuped kinnised. Õied õlgkollased või valkjaspruunid, 6-12-kaupa piklikes osaõisikutes, millest keskmine on raotu. Kupar helepruun, ümar. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, võsastikes. Hajusalt. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 34 | Õied pruunid kuni tumepruunid. Emakakael vähemalt sigimiku pikkune. Õiekattelehed ühesuurused | 35 |
| 35 | Hõredalt karvane, lühikeste võsunditega, puhmikuid ei mooduste. Emakakael pikem kui sigimik. Tolmukapea tolmukaniidist 2-6 korda pikem | |
| Luzula campestris (L.) DC. - põld-piiphein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lühikeste võsunditega hallikasroheline taim. Lehtede ja tuppede servad valgete pikkade udekarvadega, lehetuped kinnised. Õisiku kandeleht õisikust lühem. Õiekattelehed tumepruunid, valge kileja äärisega. Kupar pruun, õiekattelehtedest lühem. Kõrgus 7-35 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel ja parasniisketel niitudel, hõredates metsades. Hajusalt. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 35 | Tihedalt karvane, ilma võsunditeta, kasvab pisikeste puhmikutena. Emakakael umbes sigimiku pikkune. Tolmukapea tolmukaniidi pikkune või veidi lühem | |
| Luzula multiflora (Ehrh.) Lej. - mitmeõiene piiphein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Võsunditeta taim. Lehtede ja tuppede servad valgete pikkade udekarvadega, lehetuped kinnised. Õisiku kandeleht õisiku pikkune või veidi lühem. Õiekattelehed punakaspruunid, valkja kileja äärisega. Kupar rohekas-helepruun, sisemiste õiekattelehtede pikkune. Kõrgus 20-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, leht- ja segametsades, teeservadel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 36 | Õied ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena | 37 |
| 36 | Õied pole ruljate tähkõisikute ega ümarate nuttidena | 42 |
| 37 | Õied ruljate tähkadna. Kõik lehed juurmised | 38 |
| 37 | Õied ümarate nuttidena. Varred lehistunud | 39 |
| 38 | Märgade niitude ja soode taim. Risoom peenike, võsunditega. Vili jaguneb 3 osaviljaks | |
| Triglochin palustre L. - soo-õisluht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmised, kuni 30 cm pikad, alt ruljad, tipuosas poolruljad. Keeleke 1-2 mm pikk. Õisik hõre, niitjas, õieraod 0,5-1 mm pikad. Vili jaguneb 3 osaviljaks. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Märgadel niitudel, soodes, veekogude kallastel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 38 | Mererannataim. Risoom jäme, võsunditeta. Vili jaguneb 6 osaviljaks | |
| Triglochin maritimum L. - rand-õisluht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed koondunud varre alusele, naaskeljad, kuni 40 cm pikad, poolruljad. Keeleke 3-4 mm pikk. Õisik tihe, õieraod 1-4 mm pikad. Vili jaguneb 6 osaviljaks.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannal ja rannaniitudel tavaline. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 39 | Õiekattelehed paksud, tumeda tipuga. Liitõisik korduvalt harunenud. Seemned 6-10 pikisuunalise vaoga (binokulaar!) | 40 |
| 39 | Õiekattelehed õhukesed, ühtlaselt pruunid. Liitõisik ei harune või ainut mõne haruga alusel. Seemned vagudeta | 41 |
| 40 | Vili (ilma emakakaelata) (3-)4-6(-7) mm lai, ülemine osa lamendunud | |
| Sparganium erectum L. - haruline jõgitakjas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tugev taim, lehed umbes 2 cm laiad. Liitõisik harunenud. Vili tumepruun, aheneb järsult lühikeseks nokaks. Kõrgus 35-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kaldaosas, kraavides. Väga haruldane. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 40 | Vili (ilma emakakaelata) 6-7(-8) mm lai, ülemine osa kuppeljas | |
| Sparganium microcarpum (Neuman) Celak – väikeseviljane jõgitakjas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed umbes 1,5 mm laiad, varrest pikemad. Enamasti ainult alumise osaga vees kasvavad taimed. Liitõisik harunenud. Isas- ja emasnutte mitu; emasnutid raolised, kinnituvad varrele kõrglehtedest ülalpool. Kõrgus kuni 60(80)cm. Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. veekogude kaldaosas. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) | ||
| 41 | Lehed kolmnurksed või lamedad, ilma andruta. Emasnutid üksteisest eemal, samuti isasnuttidest | |
| Sparganium emersum Rehmann - liht-jõgitakjas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Liitõisik ei harune, pikenenud, mitme emas- ja isasnutiga, vähemalt emasnutid üksteisest selgelt eemal. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kaldaosas, kraavides. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 41 | Lehed alaküljel tiivulise andruga. Emasnutid ja isasnutid üksteisega kokkupuutuvad | |
| Sparganium glomeratum Laest. ex Beurl. - kera-jõgitakjas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Liitõisik lühike, ühe isas- ja mitme emasnutiga, vähemalt osa emasnutte tihedalt kokkupuutuvad. Kõrgus 20-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kallastel, kraavides, soistes kohtades. Harva. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) | ||
| 42 | Lehed renjad, tipul pealmisel küljel hästimärgatava pooriga (luup!). Vili koosneb kolmest osast | |
| Scheuchzeria palustris L. - rabakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kitsaslineaalsed, renjad, veidi lihakad, varrelehed suurenenud tupega. Õied kollakasrohelised, 3-6-kaupa kobarõisikus. Vili koosneb 3 osast. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mandriosa rabaälvestes ja siirdesoodes hajusalt, saartel harvem. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 42 | Lehed pole renjad, lehe tipul poor puudub. Vili on kupar | 43 |
| 43 | Üheaastased väikesed taimed. Õied üksikult või 2(3)-kaupa | 44 |
| 43 | Mitmeaastased tugevad taimed. Õied pole üksikult | 45 |
| 44 | Kõik õied üksikult. Sisemised õiekattelehed teravatipulised, pikemad kui kupar | |
| Juncus bufonius L. - kraavluga | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred püstised, lehed renjad, peenikesed. Taimed helerohelised, rikkalikult harunenud. Kupar õiekattelehtedest lühem, aheneb sujuvalt teravaks tipuks. Kõrgus 5-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kraavides, niiskel pinnasel, põldudel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 44 | Vähemalt alumised õied paarikaupa. Sisemised õiekattelehed tömbid, kupra pikkused või lühemad | |
| Juncus ranarius Songeon & E.P.Perrier - konnaluga | ||
| Iseloomulikud tunnused: Väike narmasjuurtega taim. Varred tõusvad. Lehti arvukalt, renjad. Õiekattelehed ebavõrdse pikkusega: välimised pikemad, terava ogaja tipuga, sisemised tömbid. Kupar sisemiste õiekattelehtede pikkune, lameda tipuga, millel väike teravik. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Peamiselt rannaniitudel. Paiguti. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 45 | Varred lehistumata (varre alusel labata lehetuped). Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskkohas, sest pikk püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena | 46 |
| 45 | Varred lehistunud. Õisik tipmine. Õisiku kandeleht suhteliselt lühike, allakäändunud, ei näi varre pikendusena | 49 |
| 46 | Varred peenikesed (1 mm), hele-hallikasrohelised. Õisik varre keskosas või veidi allpool | |
| Juncus filiformis L. - niitluga | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred lehistumata, peenikesed, hele-hallikasrohelised. Varre alusel labata lehetuped. Õisik külgmine, varre keskosas või veidi allpool, väheseõieline. Õiekattelehed helerohelised või roostepruunid. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, jõeluhtadel. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 46 | Varred 1,5-4 mm läbimõõdus. Õisik varre keskosast kõrgemal | 47 |
| 47 | Varred kasvavad ridadena, värskelt sinakad, vaolised. Alumised lehetuped õlgkollaseed või helepruunid. Õisik 25-60 õiega | |
| Juncus balticus Willd. - randluga | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab ridadena. Varred lehistumata, varre alusel õlgkollased labata lehetuped. Õisik 25-60-õieline, külgmine, õisiku harud ebavõrdse pikkusega. Õiekattelehed pruunid, laia heleda kesktriibuga. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannas, rannaäärsete veekogude kallastel. Paiguti, põhiliselt Lääne-Eestis. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 47 | Tihemurusalt või mättana kasvavad taimed. Varred tugevad, pole sinakad. Õisik rohkeõieline | 48 |
| 48 | Vars peenem, vaoline, eriti allosas. Alumised labata tuped hele- kuni hallikaspruunid. Õisiku kandeleht puhetunud tupega. Õisikuraod väga lühikesed (ei ole nähtavad), õisik kerajas, tihe. Kupar tumepruun | |
| Juncus conglomeratus L. - keraluga | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised labata tuped hele- kuni hallikaspruunid. Varred lehistumata, veidi vaolised, eriti allosas. Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskosas, sest püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena. Õisik kerajas, tihe. Kupar tumepruun. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niiskel savisel ja liivasel pinnasel, sageli koos hariliku loaga. Tavaline. Õitseb juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 48 | Vars tugev, sile. Alumised labata tuped punakaspruunid. Õisikuraod ebavõrdse pikkusega, õisik rohekaspruun, hõre, haraline. Kupar roostepruun | |
| Juncus effusus L. - harilik luga | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised labata lehetuped punakaspruunid. Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskosas, sest püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena. Õisik haraline, õisikuraod ebavõrdse pikkusega. Kupar roostepruun. Kõrgus 30-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soostunud niitudel, veekogude kallastel, teeservades, sageli koos keraloaga. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 49 | Lehed rististe vaheseinteta (lõigake leht lõikudeks!) | 50 |
| 49 | Leht rististe vaheseintega | 53 |
| 50 | Õisik tihe nutt, 2-10 õiega | |
| Juncus stygius L. - rabaluga | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars lehistunud, varred ja lehed peenikesed, niitjad. Varre tipus üks väheseõieline õisik. Kupar õlgkollane, õiekattelehtedest kaks korda pikem. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabades ja rabaservades. Harva. Õitseb juulis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 50 | Õisik hõre, rohkem kui 10 õiega | 51 |
| 51 | Lehti palju, kõik juurmise kodarikuna | |
| Juncus squarrosus L. - nõmmluga | ||
| Iseloomulikud tunnused: Õlgkollaste laiade lehetuppedega tihemätasjas taim. Lehed jäigad, ainult juurmised. Õisik 10 cm pikk, ühe lühikese kandelehega. Kupar õiekattelehtede pikkune. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Peamiselt Loode-Eestis rabastuval liivapinnasel. Haruldane. Õitseb juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 51 | Igal varrel 1-4 lehte | 52 |
| 52 | Vars alusel lapik. Kupar tavaliselt õiekattelehtedest pikem. Tolmukapea kuni kaks korda tolmukaniidist pikem | |
| Juncus compressus Jacq. - lapik luga | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim tumeroheline. Vars alusel lapik. Juurmisi lehti palju, nõrgalt renjad. Varrelehti üks. Õisiku kandeleht õisikust pikem. Kupar helepruun, kerajas, õielehtedest poole pikem. Kõrgus 10-30 cm
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, teeservadel, veekogude kallastel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 52 | Vars ruljas. Kupar õiekattelehtede pikkune. Tolmukapead 2-6 korda tolmukaniidist pikemad | |
| Juncus gerardii Loisel. - tuderluga | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred lehistunud, varrelehti 1-2, õisik tipmine. Juurmisi lehti vähe. Lehed kitsad, kuni 12 mm laiad. Kandeleht õisikust lühem. Kupar tumepruun, õiekattelehtede pikkune. Kõrgus 8-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rannaniitudel sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 53 | Lehed paljude torukestega (tehke lehe aluse lähedalt ristlõige: peaksite nägema mitmeid torukesi). Kuivanud lehel sõlmekesed katsudes tunda, värskelt mitte | 54 |
| 53 | Lehed ühe torukesega | 55 |
| 54 | Varre alus pole paksenenud. Taim 40-130 cm kõrge, risoomiga | |
| Juncus subnodulosus Schrank - tömbiõiene luga | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmisi lehti pole, taime alusel 3 või 4 labata lehetuppe. Varred suhteliselt jämedad, kuni 3 mm läbimõõdus. Varrelehti 1 või 2, ruljad, kuivanult selgelt sõlmelised, õisikust lühemad. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastes allikasoodes Saaremaal. Haruldane. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 54 | Varre alus sibuljalt paksenenud. Taim 1-30 cm kõrge, ilma risoomita | |
| Juncus bulbosus L. - madal luga | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varre alus sibuljalt paksenenud. Lehed ruljad, 1 mm laiad, kuivanult ebaselgelt sõlmelised. Lehetuped pikkade valkjate kõrvakestega. Õied poolkerajates pähikutes. Kõrgus 5-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mandri loodeosas ja läänesaartel veekogude liivastel ja mudastel kallastel. Harva. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 55 | Lehe ristlõige ovaalne. Välimised õiekattelehed teravad, 3-4 mm pikad. Õied 4-10 kaupa osaõisikutes | |
| Juncus articulatus L. - läikviljaline luga | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varrelehed ruljad, värskelt tugevalt sõlmelised. Varre alusel punakaspruunid labata tuped. Kupar mustjaspruun, läikiv, õiekattelehtedest märgatavalt pikem. Õielehed pikalt teritunud tipuga. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, teeservadel, karjamaadel, rannikul, tihti madalas vees. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 55 | Lehe ristlõige ümar. Välimised õiekattelehed tömbid, 2-3 mm pikad. Õied 3-6 kaupa osaõisikus | 56 |
| 56 | Õied tumepruunid, kõik rootsutud | |
| Juncus alpinoarticulatus Chaix - tumepruun luga | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed paljad, hõredalt ja nõrgalt sõlmelised. Alumised labata tuped helepruunid. Osaõisikus 6-8 õit. Kupar tumepruun, õiekattelehtedest pikem. Õielehed tömbid. Pähikute raod püstised. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel rohumaadel, teeservadel, sooniitudel, rannikul. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 56 | Õied rohekas- kuni helepruunid, vähemalt mõned rootsulised | |
| Juncus alpinoarticulatus Chaix subsp. nodulosus (Wahlenb.) Haemet-Ahti - sõlmluga | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed paljad, katsudes nõrgalt sõlmelised. Alumised tuped labata, punakaspruunid. Õiekattelehed helepruunid, tihti rohekad, teritunud. Osaõisikus 3-5 õit, neist üks teistest pikema raoga. Kõrgus 20-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude niisketel kallastel, soistel luhtadel, teeäärtel. Peamiselt Lääne- ja Loode-Eestis, Saare- ja Hiiumaal. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 57 | Õisik vivipaarne, mõnede õite asemel sigisibulad, millest arenevad väikesed lehed | |
| Poa alpina L. - alpi nurmikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tihedate madalate mätastena kasvav taim. Võsude alusel vanadest lehetuppedest moodustunud tihe lühike paksend. Lehed lamedad, 2-4 mm laiad, hallikasrohelised. Alumised lehetuped ruljad. Keeleke kuni 3,5 mm pikk, kolmnurkse tipuga. Õisik 3-7 mm pikk, tihe, pähikud hallikaslillad. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Põhja-Eesti loodudel ja paemurdudes. Harva. Õitseb juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 57 | Õisik pole vivipaarne | 58 |
| 58 | Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED) | 59 |
| 58 | Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED) | 142 |
| 59 | Kõik lehed alla 2 cm pikad | 60 |
| 59 | Vähemalt osa lehti üle 4 cm pikad | 61 |
| 60 | Taimed pikkade võsunditega. Viljunud pähik kuni 2,5 cm pikkuste karvadega, meenutab villatutti | |
| Trichophorum alpinum (L.) Pers. - alpi jänesvill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim lühikese roomava risoomiga, millelt tihedate ridadena tõusevad siledad varred. Ainult ülemine lehetupp lühikese labaga. Pähik 4-8 mm pikk, õisi üle 10. Viljunud pähik kuni 2,5 cm pikkuste valgete kattekarvadega, meenutab villatutti. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Siirdesoodes, lodu- ja siirdesoometsades. Hajusalt. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 60 | Taim võsunditeta. Viljunud pähik lühikeste, kuni pähklikese pikkuste karvadega, ei meenuta villatutti | |
| Trichophorum cespitosum (L.) Hartm. - raba-jänesvill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tihedate kogumikena kasvav taim. Varre alusel kaks lühikese labaga lehte. Pähik 3-4,5 mm pikk, 3-5 õiega. Viljunud pähik lühikeste, kuni pähklikese pikkuste kattekarvadega, villatutti ei meenuta. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Siirdesoodes, rabades. Lääne-Eestis sage, Ida-Eestis haruldane. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 61 | Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega | 62 |
| 61 | Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed) | 65 |
| 62 | Pähikuid 1, rootsutu, püstine, lehetaolise kõrgleheta | |
| Eriophorum vaginatum L. - tupp-villpea | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tihedate puhmikutena kasvav risoomvõsunditeta taim. Alumised lehetuped punakaspruunid. Varre keskosas 1-2 peaaegu labata avarat lehetuppe. Juurmised lehed 1-2 mm laiad, kolmekandilised, jäigad, varrest lühemad. Varre tipus üks pähik. Pähik 1,4-2 cm pikk. Õiekattekarvad 1,5-3 cm pikad, valkjad. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabades, siirdesoodes, rabastuvates metsades. Sage, läänesaartel haruldane. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 62 | Pähikuid varrel mitu, rootsulised, rootsu juures 1-3 lehetaolist kõrglehte | 63 |
| 63 | Pähikuraod siledad. Varred keskosas ümarad. Tolmukad 2,5-5 mm pikad | |
| Eriophorum angustifolium Honck. - ahtalehine villpea | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõredate kogumikena kasvav risoomvõsunditega taim. Alumised lehetuped punakaspruunid. Lehed 3-5 mm laiad, jäigad, renjad. Varred keskosas ümarad. Õisik 3-5 munaja pähikuga, pähikud õitsemise ajal 1-2 cm pikad. Õiekattekarvad valged, kuni 4 cm pikad. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Märgadel niitudel, kallastel, lodumetsades. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 63 | Pähikuraod karedad. Varred keskosas kolmekandilised. Tolmukapead 1,5-2 mm pikad | 64 |
| 64 | Taimed roomavate võsunditeta, kasvavd tihedate kogumikena. Lehed 3-8 mm laiad | |
| Eriophorum latifolium Hoppe - laialehine villpea | ||
| Iseloomulikud tunnused: Roomavate võsunditeta tihedate kogumikena kasvav taim. Lehed 3-6 mm laiad, lamedad. Varred keskosas kolmekandilised. Õisik 2-12 munaja pähikuga. Õiekattekarvad valged, 2-2,5 cm pikad. Kõrgus 30-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastes soodes, niisketel niitudel. Hajusalt. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 64 | Taimed roomavate võsunditega, kasvavad hõredalt. Lehed 1-2 mm laiad | |
| Eriophorum gracile W.D.J. Koch ex Roth - sale villpea | ||
| Iseloomulikud tunnused: Roomavate võsunditega hõremurusate kogumikena kasvav taim. Varred keskosas kolmekandilised. Lehed 1-2 mm laiad, kolmekandilised. Õisik 3-6 munaja pähikuga. Õiekattekarvad 1,5-2 cm pikad, valged. Kõrgus 25-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kraavides, õõtsikutel, soostunud niitudel. Harva. Õitseb juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 65 | Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi | 66 |
| 65 | Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega | 78 |
| 66 | Pähikud 2-3 õiega (luup!) | 67 |
| 66 | Pähikus rohkem kui 3 õit | 71 |
| 67 | Taimed suured, lehed 5-10 mm laiad. Pähikud pikarootsuliste külgmiste nuttidena | |
| Cladium mariscus (L.) Pohl - lääne-mõõkrohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 1-1,5 cm laiad, teravsaagja servaga, heledamad hallikasrohelised, leheserv ja alumine kesksoon teravate allapoole suunatud hammastega. Õisik 30-50 cm pikk, piklik, korruseline, koosneb 5-10-kaupa tihedatesse nuttidesse koondunud kollakaspruunidest pähikutest. Kõrgus 60-180 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastes soodes, veekogude kallastel. Paiguti Lääne-Eestis, mujal haruldane. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. |
 |
|
| 67 | Taimed väikesed, lehed alla 5 mm laiad. Pähikud tipmise nutina | 68 |
| 68 | Õied igal pool ümber õisikutelje. Vars kolmnurkne, lehtedega, enamasti harunenud | 69 |
| 68 | Õied õisikuteljel kahe vastaku reana. Vars ümar, lehtedeta (kõik lehed juurmised) | 70 |
| 69 | Pähikud valged. Tipmise õisiku alumine kandeleht enamasti õisikust lühem | |
| Rhynchospora alba (L.) Vahl - valge nokkhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tihedate kogumikena kasvav risoomvõsunditeta taim. Lehed 1-2 mm laiad, jäigad. Pähikud valkjaspruunid. Õisik 7-10 mm pikk, nutitaoline, tipmisest õisikust allpool sageli veel üks pikaraoline õisik. Tipmise õisiku alumine kandeleht õisikust lühem või veidi pikem. Õiekattekarvu 9-13, umbes pähklikese pikkused. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabaälvestes, laukaservadel. Harilik. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 69 | Pähikud punakaspruunid. Tipmise õisiku alumine kandeleht õisikust enamasti 20-50 mm pikem | |
| Rhynchospora fusca (L.) W.T. Aiton - tume nokkhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõredate kogumikena kasvav roomavate risoomvõsunditega taim. Lehed 0,5-1,5 mm laiad. Pähikud tumepruunid. Tipmise õisiku alumine kandeleht õisikust vähemalt kaks korda pikem. Õisik 8-12 mm pikk. Õiekattekarvu 5 või 6, pähklikesest kaks korda pikemad. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabastuvates nõmmemännikutes Loode-Eestis ja saartel. Haruldane. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 70 | Pähikid 1-3(5). Õisiku alumine kandeleht õisiku pikkune | |
| Schoenus ferrugineus L. - pruun sepsikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Väikeste mätastena kasvav taim. Alumised lehetuped mustjaspunased, läikivad, ülemised naaskelja labaga. Pähikuid 2 või 3. Õisik 1-1,4 cm pikk ja 2-8 mm lai, õisiku alumine kandeleht õisiku pikkune või veidi pikem. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastes allika- ja madalsoodes. Lääne- ja Loode-Eestis sage, mujal harva. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 70 | Pähikuid tavaliselt 5-15. Õisiku alumine kandeleht õisikust oluliselt pikem | |
| Schoenus nigricans L. - mustjas sepsikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehetuped mustpruunid, läikivad, ülemised heledamad, kitsa renja labaga. Pähikuid 5-10, õisik 1-1,8 cm pikk ja 8-12 mm lai. Õisiku alumine kandeleht õisikust vähemalt kaks korda pikem. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastes soodes läänesaartel. Haruldane. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 71 | Pähikud õisikus kahe reana, õisikuid üks | 72 |
| 71 | Pähikud pole kaherealiselt, õisikuid rohkem | 73 |
| 72 | Lehed lamedad. Õiekattekarvad pruunid, pähklikesest vähemalt kaks korda pikemad. Pähklike 1,5-2 mm. Pähikuid õisikus 10-25 | |
| Blysmus compressus (L.) Panz. ex Link - lapik soonerohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred pisut lapikud, ülaosas kolmekandilised. Lehed 2-4 mm laiad. Õisik 2-3 cm pikk, 8-15 roostepruuni pähikuga. Pähikud 6-8-õielised, varrel kaherealiselt. Pähklike läikiv, pruunikas. Õiekattekarvad pähklikesest vähemalt kaks korda pikemad. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, teeservadel. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 72 | Lehed kokkurullunud. Õiekattekarvad valged või puuduvad, pähklikesest palju lühemad. Pähklike 3-4 mm. Pähikuid õisikus 3-8 | |
| Blysmus rufus (Huds.) Link - tõmmu soonerohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred ümarad. Lehed 1-2 mm laiad. Õisik 0,8-2 cm pikk, 3-8 tumeda kastanpruuni pähikuga. Pähikus 1-3(5) õit. Pähklike tuhm, kollane. Õiekattekarvad pähklikesest lühemad või puuduvad. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rannaniitudel. Paiguti Lääne- ja Põhja-Eestis. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 73 | Õisik nutitaoline, paljude väikeste, üldjuhul tihedalt asetsevate lapikute pähikutega. Vars lehtedeta | |
| Cyperus fuscus L. - pruun lõikhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Väikeste puhmikutena kasvav taim. Varred teravalt kolmekandilised. Lehed 2-3 mm laiad, helerohelised, lamedad, varrest lühemad või sama pikad. Õisik nutitaoline, paljude väikeste tihedalt asetsevate lapikute pähikutega. Õisiku alumised kandelehed lehetaolised, õisikust pikalt üleulatuvad. Õiekattelehed tumepunased. Kõrgus 3-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Märgadel muda- ja liivakallastel, eriti Peipsi ääres ja Ida-Eestis. Harva. Õitseb juulist septembrini. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 73 | Õisik teistsugune. Vars lehtedega | 74 |
| 74 | Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute | 75 |
| 74 | Õisik tipmine | 76 |
| 75 | Varred kuni 3 m kõrged. Õiekattelehed siledad. Emakakaelu tavaliselt 3. Pähklike 2,5-3 mm, lapik-kolmnurkne | |
| Schoenoplectus lacustris (L.) Palla - järvkaisel | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred ruljad, puhasrohelised, kuni 2 cm läbimõõdus, lehitud või mõnikord üksikute lehtedega. Õisik 5-8 cm pikk. Õiekattelehed punakaspruunid, siledad, papillideta. Kõrgus 1-2,5 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mageveekogude kaldaosas. Tavaline, saartel haruldasem. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 75 | Varred kuni 1,5 m. Õiekakattelehed tihedalt tumedate papillidega kaetud. Emakakaelu tavaliselt 2. Pähklike 2-2,5 mm, lame või kaksikkumer | |
| Schoenoplectus tabernaemontani (C.C. Gmel.) Palla - kare kaisel | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred ruljad, sinakashallid, kuni 1,4 cm läbimõõduga, lehtedeta. Õisik 1,5-5 cm pikk. Õiekattelehed tumepruunid, kaetud tumedamate täpitaoliste papillidega. Kõrgus 0,5-1,2 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Põhja- ja Lääne-Eesti rannikul merevees sage, magevees harva. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 76 | Pähikud üle 8 mm pikad, 5-12, õisik tihe, koosneb 1-3 ülestikku asetsevast pähikute kimbust | |
| Bolboschoenus maritimus (L.) Palla - meri-mugulkõrkjas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred kolmekandilised. Lehed 3-6 mm laiad, lamedad, rohelised. Õisik koosneb 1-3 ülestikku asetsevast pähikute kimbust. Pähikuid 5-12, pruunid, piklikud. Õiekattekarvakesed pähklikesest lühemad. Risoomvõsundite tippudesse tekivad sügisel talvituvad kerajad kuni 1,5 cm laiused sigikehad. Kõrgus 20-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rannikuvetes. Läänerannikul tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 76 | Pähikud 3-8 mm pikad, arvukalt, hõreda õisikuna | 77 |
| 77 | Juurduvad steriilsed võrsed puuduvad. Õiekattekarvad sirged, jäigad. Pähikud 3-4 mm pikad, 2-5-kaupa | |
| Scirpus sylvaticus L. - metskõrkjas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab hõredate kogumikena. Lehed 0,5-1,9 cm laiad, helerohelised kuni tumerohelised, kahekurrulised. Varred püstised. Enamik pähikuid 2 või 3-kaupa, raotud, 3-4 mm pikad. Õiekattekarvad pähklikese pikkused. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kraavides, lodumetsades, veekogude kallastel. Tavaline. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 77 | Mahakaarduvad võrsed juurduvad tipus. Õiekattekarvad painduvad, siledad. Pähikud üksikult, 5-8 mm pikad | |
| Scirpus radicans Schkuhr - juurduv kõrkjas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 0,5-1,2 cm laiad. Paljuneb vegetatiivselt mahakaarduvate võrsete ja viljunud varte abil. Kõik pähikud üksikult, peale osaõisiku alumise pähiku kõik raolised, 3-9 mm pikad. Õiekattekarvad pähklikestest 2-3 korda pikemad. Kõrgus 60-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soistel luhtadel, niitudel, veekogude kallastel. Harva, peamiselt Peipsi kallastel. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 78 | Varre tipus 1 pähik | 79 |
| 78 | Varrel pähikuid rohkem kui üks | 82 |
| 79 | Taimed roomava risoomiga, ei moodusta puhmikuid | 80 |
| 79 | Taimed ilma roomava risoomita, tihedapuhmikulised | 81 |
| 80 | Põisikud kuni 3,5 mm pikad, selgelt soonilised (luup!). Emakakaelu 2 | |
| Carex dioica L. - kahekojane tarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Pika risoomiga, kasvab hõreda kogumikuna. Varred peened, ruljad, peenevaolised. Lehed harjasjad, siledad, vartest poole lühemad, alusel tuhmpruuni tupega. Kahekojalised taimed, pähikud ainult isas- või emasõitega. Emastaime pähikud tihedalt asetsevate põisikutega. Põisiku katteleht roostepruun, heleda kesktriibu ja kileja servaga, põisikust lühem. Põisikud pruunid, lühikese kahehambalise nokaga. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Siirdesoodes, soostunud niitudel, rabades. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 80 | Põisikud 5-7 mm pikad, ebaselgete soontega. Emakakaelu 3 | |
| Carex pauciflora Lightf. - õievähene tarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varre tipusüks pähik. Lehed 1-1,5 mm laiad, renjad, niitjad. Pähik 0,7-1 cm pikk. Põisikuid pähikus 2-5, valminult valkjaspruunid, alla käänatud. Põisik kitsassüstjas, peenesooneline. Põisiku katteleht kollakaspruun. Kõrgus 8-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabastuvates männimetsades, rabaservades. Hajusalt. Õitseb juunis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 81 | Taimed kahekojalised, pähikud ainult emas- või isasõitega | |
| Carex davalliana Sm. - raudtarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab tiheda puhmiku või väikese mättana. Varred soonilised, veidi karedad. Lehed kolmekandilised. Isaspähikud kitsas-ruljad. Emaspähikud hõredalt asetsevate põisikutega. Põisikud kõverdunud, ahenevad pikaks nokaks. Kattelehed põisikust lühemad, pruunid, teravad. Põisik tumepruun. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastes madalsoodes, soostunud niitudel. Paiguti Lääne-Eestis, kaguosas puudub. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 81 | Taimed ühekojalised, pähikute tipul isasõied, alusel emasõied | |
| Carex pulicaris L. - kirptarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 1 mm laiad, niitjad. Varre tipul üks pähik. Põisikuid pähikus 5-10, 3-5 mm pikad, valminult tumepruunid, läikivad, alla käändunud. Pähik 1-2,5 cm pikk. Põisiku katteleht pruun, heledama servaga, põisikust lühem. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soostunud niitudel. Lääne-Eestis tavaline, idaosas harva. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 82 | Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega | 83 |
| 82 | Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega | 106 |
| 83 | Lehetupe vaba serv ainult ülaosas (2-3 mm) kilejas, edasi rohtjas | |
| Carex disticha Huds. - lünktarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab hõreda kogumikuna. Lehed hallikasrohelised, lamedad kuni kahekurrulised, 3-4 mm laiad, umbes varre pikkused. Õisik tihe, 2-6 cm pikk, 20 või enama munaja pähikuga, ülemised ja alumised koosnevad emasõitest, keskmised isasõitest. Isasõie kohalt võib õisik olla veidi lünklik. Põisiku katteleht punakaspruun, heleda servaga, põisikust lühem. Põisik roostepruun, pika lõhestunud nokaga. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, siirdesoometsades, kraavides. Tavaline. Õitseb juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 83 | Lehetupp ülaservast allapoole pikalt kilejas | 84 |
| 84 | Vähemalt alumised pähikud asuvad varrel hõredalt | 85 |
| 84 | Kõik pähikud on varrel tihedalt koos | 94 |
| 85 | Taimed alusel punakad, tuped võrkkiududega (kiududeks jagunenud lehetupe jäänused) | 86 |
| 85 | Taimed pole alusel punakad, võrkkiude pole | 87 |
| 86 | Kõik pähikud enam-vähem võrdsed, 0,5-2 cm pikad, munajad | |
| Carex buxbaumii Wahlenb. - padutarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed alusel punaselt värvunud, tuped võrkkiududega. Kõik pähikud võrdse pikkusega, 0,5-2 cm pikad, munajad. Pähikuid 2-5, tipmine pähik nuiakujuline, alusel väheste isasõitega, teised pähikud emasõitega. Põisiku katteleht piklikmunajas. Kõrgus 30-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel lubjarikastel niitudel, madal- ja siirdesoodes. Paiguti Lääne-Eestis, mujal harva. Õitseb mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 86 | Tipmine pähik 2-4 cm pikk, sellele järgneb 1-2 palju lühemat pähikut, edasised on sarnased tipmisega | |
| Carex hartmanii Cajander - rulltarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed alusel punakad, tuped võrkkiududega. Tipmisele pähikule järgnevad kaks (või üks) märgatavalt lühemat pähikut, edasised on sarnased ülemisega. Pähikuid 2-5, tipmise alusel vähesed isasõied, teised emasõitega. Alumise emaspähiku kandeleht võib olla õisikust lühem või pikem. Põisik lühikese nokaga, pruunikas, peenesooneline. Põisiku katteleht süstjas. Kõrgus 30-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsaservades, lehtmetsades, niitudel. Hajusalt. Õitseb mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 87 | Põisikuid emaspähikus kuni 3 | |
| Carex disperma Dewey - õrn tarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehetuped helepruunid. Lehed hallikasrohelised, 1-1,5 mm laiad, lamedad kuni kahekurrulised, pehmed. Õisik 2-4 pähikuga, emasõite kohal 1 või 2 isasõit. Põisikute kattelehed valgekilejad, põisikust lühemad. Põisikud pruunid, soonelised, väga lühikese nokaga. Kõrgus 15-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuuse-lodumetsades, niisketes kuusikutes. Paiguti mandriosas, peamiselt Alutagusel ja Edela-Eestis. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 87 | Põisikuid emaspähikus rohkem kui 3 | 88 |
| 88 | Alumise emaspähiku kandeleht õisikust palju pikem | |
| Carex remota L. - varjutarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed tumerohelised, 1,5-2,5 mm laiad, lamedad. Õisik 6-10 piklikmunaja pähikuga. Alumise emaspähiku kandeleht õisikust pikalt üleulatuv. Põisiku katteleht valge, kilejas, põisikust lühem. Põisik kahvaturoheline, pika nokaga. Kõrgus 30-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes metsades. Paiguti., sagedam Edela-Eestis. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 88 | Alumise emaspähiku kandeleht õisikust lühem | 89 |
| 89 | Tipmine pähik teistest u. kaks korda pikem, nuiakujuline | |
| Carex mackenziei V.I.Krezc. - põhjatarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kollakasrohelised, 2-3 mm laiad, lamedad. Õisik 3-6 pähikuga, tipmine teistest umbes kaks korda pikem, nuiakujuline, selle alusel kõige rohkem isasõisi. Põisiku katteleht helepruun, valkja servaga, põisiku pikkune. Põisik hallikas, lühikese nokaga. Kõrgus 15-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mandriosa rannikualadel. Harva. Õitseb juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu altid. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 89 | Tipmine pähik teistest alla kahe korra pikem | 90 |
| 90 | Põisikud püstised, lühikese nokaga | 91 |
| 90 | Põisikud laiuvad või rõhtsad, ilma nokata või pika nokaga | 92 |
| 91 | Pähikud ümarmunajad, u. 5 mm pikad. Põisiku nokk pikalt lõhestunud, valge triibuga | |
| Carex brunnescens (Pers.) Poir. - tõmmukas tarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Murusalt kasvav taim. Varred peened, tikjad, ülaosas karedad. Lehed puhasrohelised, 1-2 mm laiad. Vanemad lehed ja lehetuped sageli kaetud kollakaspruunide laikudega. Õisik 4-8 ümarmunaja pähikuga. Põisikud munajad, soonilised, välisküljel pikalt lõhestunud nokaga, lõhestunud serv valge kileja äärisega. Põisikud pähikus püstiselt või poolpüstiselt. Kõrgus 10-45 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soistel niitudel, sihtidel, metsades. Harva. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 91 | Pähikud üle 5 mm pikad. Põisiku nokk veidi lõhestunud, ilma valge triibuta | |
| Carex canescens L. - hallikas tarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Murusalt kasvav hallikasroheline taim. Varred püstised, ülaosas karedad. Lehed 2-3 mm laiad, lamedad, vartest lühemad. Õisik 3-7 piklikmunaja pähikuga. Põisik munajas, püstine, katteleht rohelise kesktriibuga. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lodumetsades, sihtidel, rabaservades. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 92 | Pähikud laiusest pikemad | |
| Carex elongata L. - pikk tarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kollakasrohelised, 2-4 mm laiad, lamedad, varte pikkused. Kasvab väikeste mätastena. Taime alusel kiude pole. Õisik 2-8 cm pikk, 5-12 pähikuga. Pähikud piklikud. Põisiku katteleht punakaspruun, põisikust lühem. Põisik kollakaspruun, süstjas, sujuvalt nokaks ahenev. Põisikud asetsevad rõhtsalt. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lodumetsades, niisketes kuusikutes. Hajusalt. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 92 | Pähikud ümarad | 93 |
| 93 | Põisiku nokk moodustab ½ põisiku alumise osa pikkusest. Lehed jäigad, tumerohelised, renjad. Põisiku katteleht helepruun | |
| Carex echinata Murray - tähttarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed jäigad, tumerohelised, renjad, 1-2 mm laiad, vartest lühemad. Varred püstised, alusel hallide või hallikaspruunide labata tuppedega. Õisikus 3-5 hõredalt asetsevat pähikut. Pähikud ümarad, tähtjalt asetsevate põisikutega. Põisiku katteleht helepruun, põisik munajas, pruun, aheneb aeglaselt kahehambaliseks nokaks. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, soostunud metsades. Hajusalt. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 93 | Põisikud nokata. Lehed pehmed, puhasrohelised, lamedad. Põisiku kandeleht valge, kilejas | |
| Carex loliacea L. - lodutarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed pehmed, puhasrohelised, lamedad. Pähikuid 3-6. Pähikutes 4-10 tähtjalt asetsevat põisikut. Põisikud nokata, valminult pruunikad. Põisiku katteleht valge, kilejas. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lodumetsades ja nende raiesmikel. Paiguti, peamiselt Kirde- ja Edela-eestis. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 94 | Taimed pika risoomiga. Pähikutega varred kasvavad tavaliselt ridadena | 95 |
| 94 | Taimed pika risoomita. Pähikuid kandvad varred ei kasva ridadena | 97 |
| 95 | Põisiku tiibjas serv ei ulatu kõrgemale põisiku keskkohast. Lehed 1,5-4 mm laiad. Õisik 3-8 cm pikk | |
| Carex arenaria L. - liivtarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Pika risoomiga taim, pähikutega varred sageli ühes reas. Lehed 1,5-4 mm laiad. Lehetupe kileja osa ülaserv tumekollane. Õisik 3-8 cm pikk, 8-15 munaja pähikuga. Tipmised pähikud isasõitega, keskmiste tipus isasõied, alusel emasõied, alumised pähikud ainult emasõitega. Põisiku katteleht kollakas- kuni punakaspruun, heledama äärisega. Põisik punakaspruun, aheneb sujuvalt tipust lõhestunud nokaks. Kõrgus 15-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivikutel, rannaluidetel. Paiguti, rannikul ja saartel kohati sage. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 95 | Põisiku tiibjas serv ulatub 1/3 kuni ¾ põisiku pikkuseni. Lehed 1-2 mm laiad. Õisik 1-4 cm pikk | 96 |
| 96 | Kuivade kasvukohtade taimed. Õisik üle 1,2 cm pikk. Varred ülaosas karedad | |
| Carex brizoides L. - salutarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 1,5-3 mm laiad, lamedad, pehmed, varrest pikemad, helerohelised. Varred ülaosas karedad. Õisik 1,5-2,5 cm pikk, 5-9 äraspidimunaja pähikuga. Põisiku katteleht valkjas, põisikust lühem. Põisik aheneb sujuvalt pikaks nokaks. Kõrgus 25-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lehtmetsades. Väga haruldane. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 96 | Niiskete kasvukohtade taimed. Õisik 0,6-1 cm pikk. Vars sile | |
| Carex chordorrhiza L. f. - alsstarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed hallikasrohelised, 1,5-2 mm laiad, renjad, varrest lühemad. Varred siledad. Õisik 0,6-1 cm pikk, munajas, väga tihe, 3-5 pähikuga. Põisiku katteleht pruun, põisiku pikkune. Põisik elliptiline, pruun, läikiv, lühikese nokaga, sooniline. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel õõtsikul, rabastunud metsades. Hajusalt, peamiselt mandriosas. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 97 | Lehed üle 5 mm laiad | 98 |
| 97 | Lehed alla 5 mm laiad | 100 |
| 98 | Taime alus mustade lihtkiududeta. Põisik 2,5-3 mm pikk | |
| Carex paniculata L. - pööristarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab suurte mätastena. Lehed hallikasrohelised, 3-6 mm laiad, lamedad. Lehetuped pruunid, pole kiulised. Varred väga jäigad. Õisik tihe, alusel harunenud, 3-10 cm pikk, paljude pähikutega. Põisiku katteleht pruun, valge kileja servaga, põisiku pikkune. Põisik pruun, pika nokaga. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lammisoodes, sookraavides. Harva. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 98 | Taime alus mustade lihtkiududega. Põisik pikem kui 3 mm | 99 |
| 99 | Keelekese pikkus laiusega võrdne või sellest suurem. Põisik sile (luup!), läikiv. Lehed kollakasrohelised | |
| Carex otrubae Podp. - tihe tarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kollakasrohelised, 4-8 mm laiad. Õisik veidi lünklik, 5-10 munaja pähikuga. Õisiku kandelehed oma pähikutest pikemad. Põisiku katteleht punakaspruun. Põisik kollakasroheline, hiljem pruun, sooniline, veidi lõhestunud nokaga. Kõrgus 40-65 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soostunud niitudel. Haruldane. Õitseb mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 99 | Keeleke pikkusest laiem. Põisik papillidega. Lehed puhasrohelised | |
| Carex vulpina L. - rebastarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred väga teravad, enamasti nõgusate külgedega. Lehed puhasrohelised, 5-10 mm laiad, lamedad kuni kahekurrulised. Taimed alusel mustade lihtkiududega. Õisik tihe, 8 või enama munaja pähikuga. Põisiku katteleht roostepruun, teravnev, põisikuga sama pikk või lühem. Põisik valminult roostepruun, tuhm, näsakestega, aheneb sujuvalt välisküljelt lõhestunud nokaks. Kõrgus 40-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Märgadel niitudel, kallastel, teeservadel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 100 | Õisik alla 2 cm pikk. Väikeste puhmikutena kasvavad taimed | 101 |
| 100 | Õisik üle 2 cm pikk. Hõremurusalt või suurte mätastena kasvavad taimed | 102 |
| 101 | Taime alusel ei ole tumepruune lihtkiude. Lehed sinakasrohelised. Õisik 3-5 laimunaja pähikuga | |
| Carex heleonastes L. f. - turvastarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sinakasrohelised, vartest lühemad, lehetuped kiududeta. Õisik 3-5 laimunaja pähikuga. Põisiku katteleht hele punakaspruun, põisikust lühem. Põisik valkjasroheline kuni helepruun, peenesooneline, pikkamisi nokaks ahenev. Kõrgus 15-35 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabastuvates soodes, lodumetsades. Harva. Õitseb juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 101 | Taim alusel tumepruunide lihtkiududega. Lehed hallikasrohelised. Õisik 2-3 piklikmunaja pähikuga | |
| Carex glareosa Wahlenb. - klibutarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Väikeste puhmikutena kasvav taim alusel tumepruunide lihtkiududega. Lehed hallikasrohelised, renjad, vartest lühemad. Õisik 2 või 3 piklikmunaja pähikuga. Põisiku katteleht tumepruun, põisikust lühem. Põisik hallikasroheline kuni pruun, sooniline, lühikese nokaga. Kõrgus 10-35 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererandadel. Harva. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu altid. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 102 | Põisikud alla 3 mm pikad | 103 |
| 102 | Põisikud üle 3 mm pikad | 104 |
| 103 | Õisik tihe, ei ole harunenud. Alumised lehetuped mustade kiududeta. Kasvab murusalt, ei moodusta mättaid | |
| Carex diandra Schrank - ümartarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hallikasroheline hõremurusalt kasvav taim. Varred püstised või kaardus, suhteliselt jäigad. Lehed jäigad, lamedad või renjad, 1-3 mm laiad, varrest lühemad. Õisik tihe, 2-4,5 cm pikk, ei ole harunenud. Alumise pähiku kandeleht pähikust märksa lühem, rohelise kesktriibu ja naaskelja tipuga. Põisiku katteleht põisikust pisut lühem, pruun, laia heleda servaga. Põisik läikiv tumepruun, aheneb pikkamisi nokaks. Kõrgus 25-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soostunud niitudel, siirdesoodes. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 103 | Õisik vähemalt alusel harunenud. Alumised lehetuped ohtrate mustade lihtkiududega. Kasvab kõrgete mätastena | |
| Carex appropinquata Schumach. - eristarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab kõrgete mätastena. Alumised lehetuped ohtrate mustade lihtkiududega. Lehed 1,5-2 mm laiad, hallikasrohelised, renjad. Õisik 4-8 cm pikk, alusel harunenud. Põisik tuhm, aheneb järsult pikaks nokaks. Kõrgus 40-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soostunud niitudel, madalsoodes, kraavides. Hajusalt. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 104 | Põisikud pähikus püstiselt. Kasvab tihedate puhmikutena | |
| Carex leporina L. - jänestarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehetuped hele- kuni tumepruunid, pruunide lihtkiududega. Lehed 1,5-3,5 cm laiad. Õisik 1-4 cm pikk, 4-9 munaja pähikuga. Põisikud pähikus püstiselt. Põisiku katteleht hele- kuni tumepruun, heledama servaga, põisikust lühem. Põisik kileja tiivulise servaga, pruun, sujuvalt nokaks ahenev. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, raiesmikel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 104 | Põisikud asetsevad pähikus rõhtsalt või tähtjalt. Puhmikuid ei moodusta | 105 |
| 105 | Taime alaosa helepunase tooniga. Keeleke 2-4 korda laiusest pikem. Põisikud alaosas käsnja koega, 5,4-6,5 mm pikad | |
| Carex spicata Huds. - lakktarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Valkjasroheline murusalt kasvav taim. Lehetuped roosakad. Lehed lamedad, 2-3,5 cm laiad, vartest lühemad. Õisik 5-12 munaja pähikuga, alumised üksteisest eemal, pikkade kandelehtedega. Põisik munajas, rohekas, valminult pruun, läikiv, aheneb sujuvalt nokaks. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, metsaservadel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 105 | Taime alaosa pole punakas. Keelekepikkusest laiem. Põisik pole alusel käsnjas, 3-4 mm pikk | |
| Carex muricata L. - siiltarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 1,5-3 cm laiad, vartest lühemad. Murusalt kasvav valkjasroheline taim. Varte alusel vanade tuppede mustjad kiud. Õisik 4-7 ümara pähikuga. Põisikud asetsevad pähikus rõhtsalt kuni tähtjalt. Põisk mustjaspruun, järsu lühikese nokaga. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, nõlvadel. Põhja-Eestis rannikualadel ja saartel paiguti, mujal harva. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 106 | Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad | 107 |
| 106 | Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega | 110 |
| 107 | Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed | 108 |
| 107 | Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta | 109 |
| 108 | Alumised lehetuped kollakaspruunid. Lehed sinakasrohelised. Põisikud 2,5-4 mm pikad | |
| Carex elata Bell. ex All. - luhttarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab mätastena. Alumised lehetuped pruunikas- kuni õlgkollased, võrkkiududega. Lehed hallikasrohelised, 2-5 mm laiad, andruga kuni kahekurrulised. Nii isas- kui emaspähikuid 2-4, piklikud, alumise emaspähiku kandeleht õisikust lühem. Põisiku katteleht mustjas, põisiku pikkune või pikem. Põisik munajas, lühikese nokaga, sinakashall. Kõrgus 40-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, veekogude kallastel, luhtadel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 108 | Alumised lehetuped tumepunased või mustjaspunased. Lehed tumerohelised. Põisikud 2-2,5 mm pikad | |
| Carex cespitosa L. - mätastarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab mätaste või tihedate puhmikutena. Alusel mustjaspunased võrkkiududega lehetuped. Lehed tumerohelised, 1-3 mm laiad, kahekurrulised. Isaspähikuid üks, emaspähikuid 1-3. Alumise emaspähiku kandeleht õisikust lühem. Põisiku katteleht mustjas, põisikust lühem. Põisik hallikasroheline, väga lühikese nokaga. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, lodumetsades. Mandril sage, saartel harva. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 109 | Lehed 1-3(5) mm laiad, kuivades sisserulluvate servadega. Isaspäikuid 1 | |
| Carex nigra (L.) Reichard - harilik tarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Puhmikutena kasvav taim. Alumised lehetuped hele- kuni tumepruunid, läikivad. Lehed lamedad kuni renjad, kuivades sisserulluvate servadega, 1,5-3 mm laiad, hallikasrohelised. Isaspähikuid üks, emaspähikuid 2-4, 1-2,5 cm pikad. Alumise emaspähiku kandeleht õisiku pikkune. Põisiku katteleht mustjaspruun, tömp, põisikust lühem. Põisik valminult pruun, lühikese nokaga. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, soostunud niitudel, metsades, puisniitudel. Sage. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 109 | Lehed (3)5-10 mm laiad, servad rulluvad kuivades väljapoole. Isaspähikuid 2-4 | |
| Carex acuta L. - sale tarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehetuped pruunid kuni punakaspruunid. Lehed 3-10 mm laiad, rohelised, andruga, lamedad kuni kahekurrulised. Varred ülaosas karedad. Isaspähikuid 1-4, emaspähikuid 2-4, kuni 10 cm pikkused. Põisik lame, lühikese nokaga, rohekas. Põisiku katteleht süstjas, teravnev, mustjaspruun, põisikust pikem. Kõrgus 15-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, soodes, luhtadel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 110 | Põisikud vähemalt osaliselt karvased (luup!) | 111 |
| 110 | Põisikud paljad, karvad vahel noka servades | 122 |
| 111 | Põisikud selgelt kaheharulise üle 5 mm pika nokaga | 112 |
| 111 | Põisikud ilma nokata või lühikese, alla 0,5 mm pikkuse koonilise teraviku või nõrgalt kaheharulise nokaga | 113 |
| 112 | Lehed karvased vähemalt tuppedel. Põisikud pehmekarvased | |
| Carex hirta L. - karvane tarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab hõredate kogumikena. Taim üleni karvane. Alumised lehetuped pruunikaspunased, võrkkiududega. Lehed 2-5 mm laiad, heledamad hallikasrohelised, kahekurrulised. Õisik hõre, isaspähikuid 2 või 3, emaspähikuid 2-4, püstised, piklikud. Alumise emaspähiku kandeleht õisiku pikkune. Põisiku katteleht punakaspruun, heledama servaga, pika ogatipuga, põisikust lühem. Põisik karvane, valminult pruun, aheneb sujuvalt pikaks kahehambaliseks nokaks. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, teeäärtes, nõlvadel. Harilik. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 112 | Lehed paljad. Põisikud tihedalt viltkarvased | |
| Carex lasiocarpa Ehrh. - niitjas tarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred alusel ruljad, ülaosas kolmekandilised. Alumised lehetuped punakaspruunid, võrkkiududega. Lehed hallikasrohelised, 1-2 mm laiad, jäigad, renjad. Isaspähikuid 1-3, 3-6 cm pikad, tihedalt. Emaspähikuid 1-3, varrel hõredalt. Õisiku alumine kandeleht õisikust pikem. Põisiku katteleht roostepruun, ogatipuga, põisiku pikkune. Põisik pruun, lühikese nokaga. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Siirde- ja madalsoodes, soostunud niitudel. Hajusalt. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 113 | Taimed moodustavad tihedaid mättaid, roomavad risoomid puuduvad | 114 |
| 113 | Taimed tihedaid mättaid ei moodusta, roomavad risoomid olemas | 117 |
| 114 | Emaspähikud tihedad. Alumine kandeleht pole vart ümbritseva alusega | 115 |
| 114 | Emaspähikud hõredad. Alumine kandeleht ümbritseb vart 3-10 mm ulatuses | 116 |
| 115 | Alumine kandeleht pruun. Lehed noorelt hõredalt karvased. Põisiku kattelehed tumedad, põisikust lühemad | |
| Carex montana L. - mägitarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed helerohelised, pehmed, hõredakarvased, lamedad, 1-2 mm laiad. Alumised lehetuped mustjaspunased, väheste kiududega. Õisik tihe. Isaspähikuid üks, emaspähikuid 1-3, 0,5-1 cm pikad, ümarad. Alumise emaspähiku kandeleht pruunikas, õisikust lühem. Põisiku katteleht mustjaspunane, heleda äärega, põisikust lühem. Põisik rohekas, järsult lühikeseks nokaks ahenev. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastel puisniitudel, tamme-segametsades, nõlvadel. Paiguti, sagedam Põhja-Eestis ja läänesaartel. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 115 | Alumine kandeleht lehetaoline, roheline. Lehed ka noorelt paljad. Põisiku kattelehed punakad, u. põisiku pikkused | |
| Carex pilulifera L. - põngastarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehetuped heledamad punakaspruunid, ohtrate kiududega. Lehed helerohelised, 2-3 mm laiad, pehmed, kahekurrulised. Õisik tihe, harva alumine pähik teistest eemal. Isaspähikuid üks, 0,5-1 cm pikk, emaspähikuid 2 või 3, 0,5-1 cm pikad, ümarad. Põisiku katteleht punakaspruun, põisikust pikem või lühem. Põisik ümar, karvane, valminult pruun, järsu nokaga. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel nõlvadel, kinkudel, hõredates metsades. Paiguti, Kagu-Eesytis harva. Õitseb mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 116 | Põisikud 2-3 mm pikad, vähemalt 1,5 korda nii pikad kui põisiku kattelehed | |
| Carex ornithopoda Willd. - varvastarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehetuped heledamad pruunikaspunased. Lehed 2-3 mm laiad, helerohelised. Isaspähikuid üks, 4-8 mm pikk, emaspähikuid 1-4. Alumise emaspähiku kandeleht punakaspruun. Põisiku katteleht põisikust oluliselt lühem. Põisik hõredakarvane, rohekas, järsult lühikeseks nokaks ahenev. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Nõlvadel, hõredates lehtmetsades, loodudel. Tavaline. Õitseb mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 116 | Põisikud 3-4,5 mm pikad, enam-vähem kattelehtede pikkused | |
| Carex digitata L. - sõrmtarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab puhmikutena. Alumised lehetuped tumepunased. Lehed 2-5 mm laiad, tumerohelised, lamedad, lühidalt teritunud. Emaspähikud asuvad varrel hõredalt, alumise emaspähiku kandeleht punakaspruuni tupega. Põisiku katteleht tömp, punakaspruun, põisiku pikkune. Põisik kolmekandiline, hõrekarvane, rohekas, hiljem pruun, lühikese nokaga. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, puisniitudel. Tavaline. Õitseb mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 117 | Emaspähikud hõredad, väheste õitega | |
| Carex rhizina Blytt ex Lindblom - jalgtarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim maapinnal roomava jämeda risoomiga. Alumised lehetuped tumepruunid, ohtrate kiududega. Lehed hallikasrohelised, 2-3,5 mm laiad, kahekurrulised. Õisik hõre, pähikud sõrmjalt asetsevad. Isaspähikuid üks, emaspähikuid 2 või 3, 1,5-3 cm pikad, hõredalt asetsevate põisikutega. Põisik hõrekarvane, rohekashall, lühikese nokaga. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsaservadel, kuivadel nõlvadel. Haruldane. Õitseb mais. Looduskaitseline seisund: LK I kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – äärmiselt ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 117 | Emaspähik tihe, paljude õitega | 118 |
| 118 | Põisikud selgete soontega | |
| Carex globularis L. - keratarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Peente roomavate ja harunevate helepunaste risoomvõsunditega taim. Alumised lehetuped helepunased, võrkkiududega. Lehed tumerohelised, 1-2 mm laiad. Isaspähikuid üks, 0,5-1cm pikk, emaspähikuid 2 või 3, ümarad. Põisiku katteleht punakaspruun. Põisikud lühikese nokaga. Kõrgus 15-35 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabastuvates männi- ja kuusemetsades. Hajusalt. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 118 | Põisikud soonteta | 119 |
| 119 | Isaspähikuid 2 või rohkem. Alumised lehetuped jäävad terveks | |
| Carex flacca Schreb. - vesihaljas tarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõreda kogumikuna kasvav taim. Lehed 2,5-6 mm laiad, kahekurrulised, vähemalt alaküljel sinakashallid. Alumised lehetuped pruunikas- kuni lillakaspunased, võrkkiududega. Pähikud pikkadel raagudel, valminult rippuvad. Isaspähikuid 1-3, emaspähikuid 2 või 3, 1-5 cm pikad, piklikud. Alumise emaspähiku kandeleht õisiku pikkune või pikem. Põisiku katteleht tömp, mustjaspunane, põisikust lühem. Põisik valminult mustjas. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastel niitudel ja puisniitudel, loodudel. Lääne-Eestis tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 119 | Isaspähikuid üks. Alumised lehetuped kiulised | 120 |
| 120 | Alumine kandeleht pähikust pikem. Lehed hallikad. Niiskete kasvukohtade taimed | |
| Carex tomentosa L. - villtarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehetuped mustjaspunased, võrkkiududega. Lehed rohelised, allküljel sageli hallikasrohelised, 1,5-3 cm laiad. Isaspähikuid üks, 1-2,5 cm pikk, emaspähikuid 1 või 2. Põisiku katteleht tume-punakaspruun. Põisik tihedalt hallikarvane, väga lühikese nokaga. Kõrgus 15-35 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, loodudel. Paiguti Lääne-Eestis, mujal harva. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 120 | Alumine kandeleht pähikust palju lühem. Lehed rohelised. Üsna kuivade kasvukohtade taimed | 121 |
| 121 | Alumine kandeleht 3-5 mm pikkuse tupega. Põisikute kattelehed põisiku pikkused | |
| Carex caryophyllea Latourr. - kevadtarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab hõremurusalt. Varred kaarjad, ebaselgelt kolmekandilised. Lehed rohelised kuni helerohelised, 2-3 mm laiad, servast tagasi käändunud, vartest lühemad. Emaspähikuid 2-3, munajad või piklikmunajad. Põisiku katteleht pruun, põisiku pikkune või pikem. Põisik lühikese nokaga. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel loodudel, nõlvadel, sarapikes. Tavaline. Õitseb mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 121 | Alumine kandeleht tupeta või alla 2 mm pikkuse tupega. Põisikute kattelehted põisikust lühem | |
| Carex ericetorum Pollich - nõmmtarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõremurusalt kasvav hallikasroheline taim alusel kastanpruunide läikivate tuppede ja nende kõdunenud kiududega. Varred peened, jäigad. Lehed tumerohelised, 1,5-4 mm laiad, varre alusele koondunud. Emaspähikuid 1-3, piklikmunajad. Põisiku katteleht põisikust lühem. Põisik pruun, väga lühikese nokaga. Kõrgus 10-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel nõlvadel, nõmmemetsades. Hajusalt. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 122 | Vähemalt alumine pähik rippuv | 123 |
| 122 | Pähikud pole rippuvad | 130 |
| 123 | Isaspähikuid 2 või rohkem | 124 |
| 123 | Isaspähikuid 1 | 126 |
| 124 | Põisikud nokata või terve, alla 0,5 mm pika nokaga | |
| Carex flacca Schreb. - vesihaljas tarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõreda kogumikuna kasvav taim. Lehed 2,5-6 mm laiad, kahekurrulised, vähemalt alaküljel sinakashallid. Alumised lehetuped pruunikas- kuni lillakaspunased, võrkkiududega. Pähikud pikkadel raagudel, valminult rippuvad. Isaspähikuid 1-3, emaspähikuid 2 või 3, 1-5 cm pikad, piklikud. Alumise emaspähiku kandeleht õisiku pikkune või pikem. Põisiku katteleht tömp, mustjaspunane, põisikust lühem. Põisik valminult mustjas. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastel niitudel ja puisniitudel, loodudel. Lääne-Eestis tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 124 | Põisikud üle 0,5 mm pikkuse sügavalt kaheharulise nokaga | 125 |
| 125 | Põisikud 2-2,5 korda laiusest pikemad, püstised. Emaspähikud üksteisest eemal, alumise pähiku tipp ei ulatu järgmise aluseni | |
| Carex riparia Curtis - kallastarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed alt, sageli ka pealt sinakashallid, 8-15 mm laiad. Lehetuped pruunid või punakaspruunid, ümarad. Isaspähikuid 3-5, ligistikku. Emaspähikuid 2-4, ruljad, 2-7 cm pikad. Alumise emaspähiku kandeleht õisikust pikem. Põisik tume-rohekaspruun, läigib, lühikese kahehambalise nokaga, asetseb poolpüstiselt. Põisiku katteleht tumepruun, ogatipuga, põisiku pikkune. ÕRGUS 60-150 CM.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, soostunud niitudel, kraavides. Paiguti. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 125 | Põisikud 4-5 korda laiusest pikemad, valminult allapoole hoiduvad. Emaspähikud tihedalt, alumise pähiku tipp ulatub järgmise aluseni | |
| Carex pseudocyperus L. - kraavtarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kollakasrohelised, 5-12 mm laiad, ristroodudega. Alumised lehetuped valkjaspruunid. Emaspähikud 3-7 cm pikad, veidi rippuvad. Põisiku katteleht pika ogatipuga, põisiku pikkune. Põisik läikiv, sooniline, aheneb sujuvalt pikaks nokaks, pähikus rõhtsalt. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, niisketel niitudel, kraavides. Hajusalt. Õitsebmais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 126 | Emaspähikud rohelised kuni hele kollakasrohelised | 127 |
| 126 | Emaspähikud pruunid | 128 |
| 127 | Emaspähikud 5-12 mm pikad. Märgade kasvukohtade taimed | |
| Carex pseudocyperus L. - kraavtarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kollakasrohelised, 5-12 mm laiad, ristroodudega. Alumised lehetuped valkjaspruunid. Emaspähikud 3-7 cm pikad, veidi rippuvad. Põisiku katteleht pika ogatipuga, põisiku pikkune. Põisik läikiv, sooniline, aheneb sujuvalt pikaks nokaks, pähikus rõhtsalt. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, niisketel niitudel, kraavides. Hajusalt. Õitsebmais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 127 | Emaspähikud 2,5-5 mm pikad. Parasniiskete kohtade taimed | |
| Carex sylvatica Huds. - metstarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed rohirohelised, 4-8 mm laiad, vartes lühemad. Alumised lehetuped helepruunid. Varred tipus peened, veidi longus. Emaspõhikuid 3-5, lineaalsed, 1,5-6 cm pikad, pikkadel raagudel, valminult longus või rippuvad. Põisiku katteleht valkjas, teravnev, põisikust lühem. Põisik pika nokaga, pähikus poolpüstiselt. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Varjukates salumetsades, lodumetsades. Paiguti, sagedam mandri idaosas. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 128 | Moodustab tihedaid puhmikuid, roomav risoom puudub | |
| Carex capillaris L. - jõhvtarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab puhmikutena. Alumised lehetuped punakaspruunid, lihtkiududega. Lehed puhasrohelised, 1,5-3 mm laiad, varrest lühemad. Õisik tihe, isaspähikuid üks, valkjas, 5-7 mm pikk. Emaspähikuid 2-4, 0,4-1,5 mm pikad, valminult pikkadel kaarjatel raagudel rippuvad. Alumise emaspähiku kandeleht pähikust lühem. Põisiku katteleht valkjas, põisikust lühem. Põisik pruun, läikiv, aheneb sujuvalt nokaks. Kõrgus 15-45 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel ja puisniitudel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 128 | Roomava risoomiga taimed, puhmikuid ei moodusta | 129 |
| 129 | Lehed hallikasrohelised, 1-2 mm laiad. Külgmised pähikuid ainult emasõitega | |
| Carex limosa L. - mudatarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juured tihedalt kaetud tumekollaste karvadega. Lehed 1-2 mm laiad. Lehetuped punakad, võrkkiududega. Emaspähikuid 1 või 2, alumise emaspähiku kandelehe laba pähikust lühem.Põisiku katteleht pruun, ogatipuga, põisikust pikem. Põisik hallikasroheline, sooniline, järsult lühikeseks nokaks ahenev. Kõrgus 15-45 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabaälvestes, siirdesoodes. Hajusalt. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 129 | Lehed rohelised, 2-4 mm laiad. Külgmised pähikud alusel isasõitega | |
| Carex irrigua (Wahlenb.) Sm. ex Hoppe - sagristarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juured tihedalt kaetud tumekollaste karvadega. Lehetuped punakad, võrkkiududega. Lehed 1-2 mm laiad. Emaspähikuid 1-3, 0,8-1,3 cm pikad, alumiste alusel üksikud isasõied. Pähikud pikkadel raagudel, valminult rippuvad. Alumise emaspähiku kandeleht õisikust pikem. Põisiku katteleht süstjas, põisikust pikem ja kitsam. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Siirdesoodes, rabaservades. Hajusalt. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 130 | Lehetuped või lehed või varred karvased | |
| Carex pallescens L. - kahkjas tarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab tihedate puhmikutena. Lehed helerohelised, 1,5-3,5 cm laiad, karvased, kahekurrulised. Alumised lehetuped pruunikaspunased, karvased, võrkkiududega. Õisik tihe, isaspähikuid üks, 0,5-1 cm pikk, emaspähiluid 2 või 3, 0,8-1,8 cm pikad, ruljad, veidi longus. Alumise emaspähiku kandeleht õisikust pikem. Põisiku katteleht kahvatupruun, põisikust lühem. Põisik kollakasroheline, nokata. Kõrgus 20-45 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 130 | Lehetuped, lehed ja varred paljad | 131 |
| 131 | Alumine kandeleht ei ümbritse vart | 132 |
| 131 | Alumine kandeleht 2-10 mm ulatuses ümber varre | 134 |
| 132 | Põisiku nokk 0,5 mm pikk, nõrgalt kaheharuline | |
| Carex acutiformis Ehrh. - sootarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehetuped sageli punaka värvusega. Lehed vähemalt alaküljel sinakashallid, alla 1 cm laiad. Emaspähikud 2-5 cm pikad. Alumise emaspähiku kandeleht alusel ristipidiselt kurdunud. Põisik lamedalt kolmekandiline, lühikese nokaga, sinakasroheline, hiljem pruunikas. Põisiku katteleht süstjas, teravnev, tumepruun, põisiku pikkune. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, soostunud niitudel, kraavides. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 132 | Põisiku nokk kaheharuline, vähemalt 0,75 mm pikk | 133 |
| 133 | Põisikud rõhtsad, järsult nokaks ahenevad | |
| Carex rostrata Stokes - pudeltarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehetuped käsnjalt paksenenud, taim seetõttu alusel jämenenud. Varred ümarad. Lehed 2-4(8) mm laiad, hallikasrohelised, renjad, ülaküljel papillidega, alaküljel selgete ristroodudega. Õisik hõre, isaspähikuid 2-4, 3-5 cm pikad. Emaspähikuid 2 või 3, 2-7 cm pikad, püstised, ruljad, rõhtsalt asetsevate põisikutega. Põisiku katteleht põisikust lühem, punakaspruun. Põisik valminult pruunikas, aheneb järsult pikaks nokaks, meenutab Pliska pudelit. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, kraavides, kallastel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 133 | Põisikud püstised, ahenevad nokaks aeglaselt | |
| Carex vesicaria L. - põistarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed puhasrohelised, 3-5 mm laiad, umbes varte pikkused, ristroodudega. Alumised lehetuped sageli punaka tooniga. Isaspähikuid 2 või 3, asetsevad ligistikku. Emaspähikuid 2-4, ruljad, 3-6 cm pikad, üksteisest eemal. Põisik valminult kollane, püstine, aheneb sujuvalt nokaks. Põisiku katteleht põisikust lühem. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, niisketel niitudel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 134 | Murusalt või väga hõredate puhmikutena kasvav pikarisoomilised taimed | 135 |
| 134 | Tihedate puhmikutena kasvavad taimed, roomav risoom puudub või väga lühike | 136 |
| 135 | Alumine kandeleht vart tihedalt ümbritseva tupega. Lehed hallikad. Põisik peaaegu nokata või järsult 0,5 mm pikkuseks nokaks ahenev | |
| Carex panicea L. - hirsstarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed pikalt teritunud, sinakasrohelised, 2-4 mm laiad, andruga kuni kahekurrulised. Leherood lõpeb enne lehetippu. Isaspähikuid üks, emaspähikuid 1-3. Alumise emaspähiku kandeleht vart tihedalt ümbritseva tupega, õisikust lühem. Põisiku katteleht tumepruun, heleda servaga. Põisikud hõredalt nagu hirsiterad, valminult pruunikad. Kõrgus 15-45 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, loopealsetel. Sage. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 135 | Alumine kandeleht vart lõdvalt ümbritseva tupega. Lehed kollakas- kuni tumeroheliesed. Põisik aheneb aeglaselt 0,5-1 cm pikkuseks nokaks | |
| Carex vaginata Tausch - tupptarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lühidalt teritunud, puhasrohelised, 2-5 mm laiad, kahekurrulised. Alumised lehetuped helepruunid. Isaspähikuid üks, 1-1,5 cm pikk, emaspähikuid 1-3, 1-2 cm pikad, asetsevad hõredalt. Alumise emaspähiku kandeleht pähikust lühem, vart lõdvalt ümbritseva tupega. Põisiku katteleht punakaspruun, heledama servaga, põisikust lühem. Põisik rohekaskollane, lühikese viltuse nokaga. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soostunud metsades, niisketel niitudel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 136 | Alumine kandeleht õisikust lühem | 137 |
| 136 | Alumine kandeleht õisiku pikkune või pikem | 138 |
| 137 | Põisiku katteleht kileja servata või väga kitsa servaga | |
| Carex distans L. - läänetarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hallikasroheline tihedate puhmikutena kasvav taim. Alusel mustjaspruunide labata tuppedega. Lehed 2-3 mm laiad, jäigad, allapoole rullunud servadega, vartest lühemad. Õisik hõre, 2-5 pähikuga, tipmine on ruljas pikaraoline isaspähik, millest allpool 1-4 kuni 2 cm pikkust tihedat emaspähikut. Alumise emaspähiku kandeleht kuni poole õisikuni ulatuv, varrelehtede sarnane, kitsam. Põisiku katteleht roostepruun, keskel triibuga, põisikust lühem. Põisikud rohekad, kahehambalise nokaga. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannikul Lääne-Eestis paiguti. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 137 | Põisiku katteleht hästimärgatava valge kileja servaga | |
| Carex hostiana DC. - ääristarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab hõredate kogumikena. Lehetupe kileja osa ülaserv üles suunatud kileja pikendusega. Lehe keskrood lõpeb enne lehetippu. Isaspähikuid 1-3, emaspähikuid 2-4. Emaspähikud üksteisest umbes 5 cm kaugusel, kollakasrohelised kuni pruunid. Põisik kaheharulise nokaga, valminult pruun. Põisiku katteleht roostepruun, valge kileja servaga. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastes madalsoodes, niisketel niitudel. Lääne-Eestis tavaline, mujal paiguti. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 138 | Põisikud püstiselt | |
| Carex extensa Gooden. - randtarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed tugevalt paksenenud, hallikasrohelised, renjad, sisserulluvate servadega, 1-2 mm laiad. Kasvab tiheda puhmikuna. Alumised lehetuped tumepruunid. Õisik tihe, isaspähikuid üks, emaspähikuid 2 või 3, alumine mõnikord teistest eemal. Põisiku katteleht munajas, ogatipuga, pruun, põisikust lühem. Põisik sooniline, lühikese nokaga. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannal. Paiguti Lääne-Eestis. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 138 | Põisikud rõhtsalt või allakäändunult | 139 |
| 139 | Põisikud 2-4 mm pikad, nokk sirge, 1/3-1/2 põisiku alumise osa pikkune | 140 |
| 139 | Põisikud (3,5)4-6 mm pikad, nokk alumise osa pikkune, kõvedunud | 141 |
| 140 | Varred püstised. Lehed 1-3,5 mm laiad. Põisikud kuni 3,5 mm pikad | |
| Carex viridula Michx. - ojatarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 1-3 mm laiad, kollakas- kuni puhasrohelised, lamedad kuni andruga, varte pikkused. Kasvab väikeste puhmikutena. Isaspähikuid üks, emaspähikuid 2-5, 3-8 mm pikad, lähestikku. Põisiku katteleht punakaspruun, põisikust lühem. Põisik munajas, nokk kuni 1/3 põisiku pikkusest. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel hõreda taimestikuga niitudel, kraavides, rannikul. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 140 | Varred kaarjalt tõusvad. Mõned lehed tavaliselt üle (3)3,5 mm laiad. Põisikud üle 3,5 mm pikad | |
| Carex demissa Hornem. - sirptarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed umbes varte pikkused, 2,5-4 mm laiad, puhasrohelised. Varred kaarjalt tõusvad. Alumine emaspähik teistest eemal, sageli varre alumisel kolmandikul. Põisik sageli ka valminult roheline, umbes 1/3 põisiku pikkuse nokaga. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, sihtidel. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 141 | Põisikud 5-7 mm pikad. Isapähik tavaliselt rootsutu. Lehed kuni 7 mm laiad | |
| Carex flava L. - kollane tarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab puhmikutena. Lehed kollakasrohelised, 3-5 mm laiad, lamedad kuni kahekurrulised. Isaspähikuid üks, kuni 5 mm pikkuse raoga. Emaspähikuid 2 või 3, ümarad, 0,8-2 cm pikad, asuvad tihedalt, vahel alumine teistest eemal. Alumise emaspähiku kandeleht õisikust pikem. Põisiku katteleht punakaspruun, mõnikord heleda servaga, põisikust lühem. Põisik valminult kollane, aheneb umbes poole põisiku pikkuseks kõverdunud nokaks. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Madalsoodes, niisketel niitudel. Tavaline. Õitseb mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 141 | Põisikud 1,5-5 mm pikad. Isaspähik rootsuline. Lehed alla 4 mm laiad | |
| Carex lepidocarpa Tausch - niidutarn | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed vartest poole lühemad, 2-3 mm laiad, kollakasrohelised. Isaspähikuid üks, emaspähikuid 2 või 3, 0,7-1,5 cm pikad, asuvad varrel hõrealt. Põisiku katteleht punakaspruun, heleda servaga, põisikust lühem. Põisik rohekaskollane, 1/3-1/2 põisiku pikkuse veidi käändunud nokaga. Kõrgus 20-45 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, siirde- ja madalsoodes. Hajusalt. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 142 | Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne | 143 |
| 142 | Õisik harunenud pööris | 169 |
| 143 | Pähikud oheteta | 144 |
| 143 | Pähikud ohetega | 153 |
| 144 | Pähikud varre vastaskülgedel | 145 |
| 144 | Pähikud varrel ümberringi | 149 |
| 145 | Pähikud kinnituvad õisiku teljele kitsama küljega | |
| Lolium perenne L. - karjamaa-raihein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 3-6 mm laiad, veidi renjad, siledad, alt tugevasti läikivad. Keeleke kuni 1 mm pikk. Kõrvakesed sirpjad, lühikesed. Õisikud lapikud, pähikud kinnituvad varrele kitsama servaga, kollakasrohelised või lillakad. Kõrgus 30-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Tallatud kohtadel, rohtunud teedel, teeäärtel, kultuurtaimena karjamaadel ja murudes. Hajusalt. Õitseb maist oktoobrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 145 | Pähikud kinnituvad õisiku teljele laiema küljega | 146 |
| 146 | Pähikud kahesugused: sisemine pähik viljuv, lapik, koosneb 3-5 normaalsest õiest, välimine on steriilne, koosneb kitsaspiklikest jäikadest libledest ja sõkaldest | |
| Cynosurus cristatus L. - harilik sugapea | ||
| Iseloomulikud tunnused: Väikeste mätastena kasvav kollakasroheline taim. Lehed 1-3 mm laiad, paljad, lehelaba lühike. Keeleke 1 mm pikk, tömp. Õisik kahekülgne. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel ja puisniitudel. Paiguti. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 146 | Pähikud pole kahesugused | 147 |
| 147 | Pähikud kahekaupa igas sõlmekohas | |
| Leymus arenarius (L.) Hochst. - liiv-vareskaer | ||
| Iseloomulikud tunnused: Roomava risoomiga hallikas- või sinakasroheline taim. Lehed kuni 10 mm laiad, lameda või rullunud servaga, sinaka vahakirmega, jäigad, tugevate roodudega, alusel väikeste kõrvakestega. Keeleke lühikese äärisena. Õisik 15-25 cm pikk, jäigalt püstine. Kõrgus 60-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivastel mererandadel ja luidetel sage, sisemaal paiguti. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 147 | Pähikud üksikult | 148 |
| 148 | Õisikutelg tugev, ei murdu kuivades, servadel haakuvate karvakestega | |
| Elymus repens (L.) Gould - harilik orashein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Pikavõsundiline taim. Lehed kollakas- või sinakasrohelised, pealt hõredalt karvased, alt paljad, alusel teravatipuliste kõrvakestega. Alumised lehetuped karvased. Õisik püstine, tihe. Pähikud ohtetud. Kõrgus 40-130 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Umbrohuna aedades, põldudel, teede ääres, mererannas. Sage. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 148 | Õisikutelg habras, murdub kuivades üksikuteks lülideks, siledate sevadega | |
| Elymus farctus (Viv.) Runemark ex Melderis subsp. boreali-altanticus (Simonet & Guin.) Melderis - rand-orashein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 3-4 mm laiad, hallikasrohelised, enamasti rullunud, tömbilt teritunud, hoiduvad ülespidi. Õisik püstine, hele- või hallikasroheline, kuivanult murdub üksikuteks lülideks. Ohted puuduvad. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rannaluidetel läänesaartel. Harva. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 149 | Pähikud üheõielised | 150 |
| 149 | Pähikus õisi rohkem kui üks | 151 |
| 150 | Keeleke kuni 2 mm pikk, terve tipuga | |
| Phleum phleoides (L.) H. Karst. - loodtimut | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõrred sageli punakad. Lehed hallikasrohelised, 2-5 mm laiad, karedad. Keeleke tömp. Õisik tipu suunas ahenev, painutamisel tekivad üksikud hõlmad. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Loodudel, kuivadel niitudel, klibul. Lääne- ja Põhja-Eestis tavaline, mujal haruldane. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 150 | Keeleke 10-30 mm pikk, sügavalt kaheks jagunenud | |
| Ammophila arenaria (L.) Link - rand-luidekaer | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõvu mättaid moodustav harkjalt harunev taim. Lehed kokkurullunud, jäigad, kuni 5 mm laiad. Keeleke 1-3 cm pikk. Õisik lühikeste ligistunud harudega, õlgkollane. Kõrgus 60-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mandri ja läänesaarte rannaluidetel. Harva. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 151 | Pähikud 6-8 mm pikad | |
| Koeleria glauca (Schrad.) DC. - vesihaljas haguhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõrs alusel vanade tihedalt kuhjunud lehetuppede tõttu jämenenud. Lehed kitsad, 0,8-3 mm laiad, enamasti kokkurullunud, hallikasrohelised, jäigad. Keeleke kuni 1,5 mm pikk. Õisik kuni 10 cm pikk, kitsasruljas. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivasel pinnasel, paiguti. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 151 | Pähikud alla 6 mm pikad | 152 |
| 152 | Tihedapuhmikuline taim, roomavaid risoome esineb harva. Lehetuped hõredalt harali või allapidi karvadega | |
| Koeleria macrantha (Ledeb.) Schult. - sale haguhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tihedapuhmikuline taim. Lehed 1-2 mm laiad, kokkurullunud, pikkade hõredate karvadega. Lehetuped harali või alaspidi karvadega. Keeleke 1 mm pikk, kõhrjas. Õisik kuni 6 cm pikk, tihe. Kõrs õisiku all vähem kui 2 cm ulatuses karvane. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivikutel, teede ääres, hõredates männikutes. Põhja- ja Kagu-Eestis. Haruldane. Õitseb maist juulini. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 152 | Hõredapuhmikuline, kaarjalt tõuvate võsudega taim. Lehetuped tihedalt pehmekarvased | |
| Koeleria grandis Besser ex Gorski - suur haguhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõredapuhmikuline, kaarjalt tõusvate võsudega taim. Lehed 2-3 mm laiad, lamedad, lehetuped pehmekarvased. Keeleke 1 mm pikk, veidi kõhrjas. Õisik kuni 15 cm pikk, kitsas. Kõrs õisiku all 2 cm ulatuses lühikarvane. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivikutel, nõmmedel, hõredates männikutes. Paiguti, valdavalt Põhja- ja Ida-Eestis. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 153 | Tähk ühekülgne, pähikud kahe reana varre ühel küljel | |
| Nardus stricta L. - jusshein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Väga tihedaid mättaid moodustav traatjate juurtega taim. Lehed harjasjad, hallikasrohelised, alusel jäigalt harali. Õisik kitsas, ühekülgne, hõre. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, niitudel, nõmmedel, karjamaadel. Paiguti. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 153 | Tähk pole ühekülgne | 154 |
| 154 | Pähikud ümber kogu varre | 155 |
| 154 | Pähikud varre vastaskülgedel | 162 |
| 155 | Tähk munajas | 156 |
| 155 | Tähk ruljas | 158 |
| 156 | Pähikus rohkem kui üks viljuv õis | |
| Sesleria caerulea (L.) Ard. - harilik lubikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Laiu madalaid mättaid moodustav taim. Võsud ümbritsetud rohkete vanade lehetuppedega. Lehed lühikesed, järsult teritunud, kuni 4 mm laiad, heleda sinaka kirmega. Keeleke 0,2-0,4 mm laiuse narmastunud äärisena. Õisik munajas, lühike, 1-2 cm pikk. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastel niitudel ja soodes. Lääne-Eestis ja saartel sage, mujal paiguti. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 156 | Pähikus üks viljuv õis | 157 |
| 157 | Pähikud üle 4 mm pikad | |
| Anthoxanthum odoratum L. - lõhnav maarjahein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab väikeste mätastena, hõõrudes meeldiva kumariini lõhnaga. Lehed 2-6 mm laiad, lühikesed. Kõrvakesed karvased, punakad. Keeleke 2 mm, tömp, tipus narmastunud. Õisik 4-7 cm pikk, alusel sageli lünklik, kollakasroheline. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivematel niitudel, nõlvadel, hõredates metsades. Tavaline. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 157 | Pähikud alla 4 mm pikad | |
| Phleum pratense subsp. bertolonii (DC.) Bornm. - mugultimut | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõrs alati alt sibuljalt paksenenud. Keeleke kolmnurkselt teritunud tipuga. Õisik ühtlaselt ruljas, lühike, 2-4 cm pikk, painutamisel hõlmu ei teki. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, harva. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 158 | Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised | |
| Phleum pratense L. - harilik timut | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõredapuhmikuline taim. Kõrs alusel vahel veidi paksenenud. Lehed 3-10 mm laiad, kahvaturohelised, noorelt rullunud. Keeleke teritunud tipuga. Õisik 3-20 cm pikk, kuni 8 mm läbimõõdus. Õisik ühtlaselt ruljas, painutamisel hõlmu ei teki. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rohumaadel, niitudel, teeäärtel, põldheinana kultuuris. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 158 | Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid | 159 |
| 159 | Ohe lühem kui välissõkal, vaevu ulatub liblede vahelt välja | 160 |
| 159 | Ohe u. kaks korda välissõklast pikem, ulatub liblede vahelt välja | 161 |
| 160 | Ohe u. 3 mm pikk, põlvjas, kinnitub välissõkla alumisele veerandile, ulatub liblede vahelt välja. Tolmukapead kollased | |
| Alopecurus geniculatus L. - põlvjas rebasesaba | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõredapuhmikuline väikeseid mättaid moodustav hallikas- või sinakasroheline taim. Kõrred põlvjalt tõusvad. Ülemise kõrrelehe laba tupest 2-3 korda lühem. Ohted ulatuvad pähikust märgatavalt välja. Tolmukad kollased, hiljem kohvipruunid. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Niisketel kohtadel, veekogude kallastel, umbrohuna teraviljas. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 160 | Ohe u. 1,5 mm pikk, sirge, kinnitub välissõkla keskele, liblede vahelt välja ei ulatu. Tolmukapead oranžid | |
| Alopecurus aequalis Sobol. - ruuge rebasesaba | ||
| Iseloomulikud tunnused: Väikeseid mättaid moodustav rohkete viljuvate kõrtega kahvaturoheline taim. Ülemise kõrrelehe laba tupest pikem või sama pikk. Keeleke 3-4 mm pikk, teritunud. Õisik mõlemast otsast ahenev. Tolmukad lillakad, hiljem telliskivipunased. Kõrgus 20-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Vesistel kohtadel, soistel niitudel, kraavides. Paiguti, peamiselt Ida-Eestis. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 161 | Risoom lühike. Libled pole väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt pikalt välja | |
| Alopecurus pratensis L. - aas-rebasesaba | ||
| Iseloomulikud tunnused: Väikeste mätastena kasvav rohiroheline taim. Lehed 3-10 mm laiad, keeleke sama pikk kui lai. Õisik sale, mõlemast otsast ahenev, painutamisel annab pikki, ebakorrapäraseid pikkade ohetega sagaraid. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, teeservadel, ka kultuuris. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 161 | Risoom 20-30 cm pikk. Libled väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt veidi välja | |
| Alopecurus arundinaceus Poir. - mustjas rebasesaba | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim hallikasrohelise vahakirmega, kasvab hõremurusate kogumikena, pika roomava risoomiga. Lehed 4-12 mm laiad, keeleke kuni 5 mm pikk. Õisik 3-8 cm pikk ja 15 mm läbimõõdus, ühtlaselt ruljas, tömp, hallikas või lillakas, valminult mustjas. Ohe lühike. Kõrgus 60-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rannaniitudel tavaline, sisemaal harva. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 162 | Õisik tihe, pähikud lähestikku | 163 |
| 162 | Õisik hõre, pähikud üksteisest eemal | 165 |
| 163 | Pähikud üheõielised, 3-kaupa pundis | |
| Hordeum vulgare L. - harilik oder | ||
| Iseloomulikud tunnused: Püstine taim. Õisik püstine, jäik, tugevate karedate ohetega, 4-10 cm pikk, neljakandiline. Lehetuped paljad, lehed lamedad, karedad, kuni 12 mm laiad, alusel kõrt sirpjalt ümbritsevate kõrvakestega. Kõrgus 50-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Sage teravili, harva metsistub. Õitseb juunis. |
 |
|
| 163 | Pähikud 2 või enama õiega, pole 3-kaupa pundis | 164 |
| 164 | Pähikud 2-õielised. Libled naaskeljad, 0-1 rooga | |
| Secale cereale L. - harilik rukis | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõrs ülaosas harali karvadega. Alumised lehetuped harilikult punakad. Lehed 1 cm laiad, sinaka kirmega, alumised noorelt karvased, ülemised paljad. Keeleke 1-3 mm pikk, tömp. Kõrvakesed väikesed, valkjad. Õisik (tähk) 5-15 cm pikk, kaarjalt longus. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Sage teravili, harva metsistunult. Õitseb mais, juunis. |
 |
|
| 164 | Pähikus rohkem kui 2 õit. Libled pole naaskeljad, mitme rooga | |
| Triticum aestivum L. - harilik nisu | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehelaba lame, kuni 1 cm lai, paljas või pisut karvane. Lehetuped paljad. Keeleke lühike, tömp. Kõrvakesed olemas, ripskarvase servaga. Tähk (õisik) piklik, läbilõikes nelinurkne või lapik, tipus ahenev. Ohted olemas või puuduvad. Kõrgus 70-170 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Sage teravili, metsistunult harva. Õitseb juunis, juulis. |
 |
|
| 165 | Pähikud kinnituvad õisikuteljele kitsama küljega. Pähikud ühe liblega (välja arvatud tipmine) | |
| Lolium perenne L. - karjamaa-raihein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 3-6 mm laiad, veidi renjad, siledad, alt tugevasti läikivad. Keeleke kuni 1 mm pikk. Kõrvakesed sirpjad, lühikesed. Õisikud lapikud, pähikud kinnituvad varrele kitsama servaga, kollakasrohelised või lillakad. Kõrgus 30-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Tallatud kohtadel, rohtunud teedel, teeäärtel, kultuurtaimena karjamaadel ja murudes. Hajusalt. Õitseb maist oktoobrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 165 | Taimed teistsugused | 166 |
| 166 | Pähikud hoiduvad vastu vart. Libled enam-vähem ühepikkused | 167 |
| 166 | Pähikud kaarduvad varrest eemale. Libled väga erineva pikkusega | 168 |
| 167 | Hõredapuhmikuline, ilma risoomita taim. Ohe üle 5 mm pikk | |
| Elymus caninus (L.) L. - koera-orashein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõredapuhmikuline sügavroheline taim. Lehed pikalt teritunud tipuga, rood pealmisel pinnal pikakarvased. Lehetuped paljad, kõrs sõlmede lähedal karvane. Õisik longus tipuga, ohted pikad. Kõrgus 50-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kaldavõsas, hõredates leht- ja segametsades. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 167 | Pikavõsundiline taim, ei moodusta mättaid. Ohe alla 5 mm pikk | |
| Elymus repens (L.) Gould - harilik orashein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Pikavõsundiline taim. Lehed kollakas- või sinakasrohelised, pealt hõredalt karvased, alt paljad, alusel teravatipuliste kõrvakestega. Alumised lehetuped karvased. Õisik püstine, tihe. Pähikud ohtetud. Kõrgus 40-130 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Umbrohuna aedades, põldudel, teede ääres, mererannas. Sage. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 168 | Ohe kuni poole välissõkla pikkune. Taimed pika roomava risoomiga | |
| Brachypodium pinnatum (L.) P. Beauv. - sulg-aruluste | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab murusalt, mättaid ei moodusta. Lehed kollakas- või helerohelised, karedad, 5-10 mm laiad, rood hõredate pikkade karvadega, serv ripskarvane. Keeleke kuni 2 mm pikk, tömp või tipus narmastunud. Õisik püstine, ohted välissõklast lühemad. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Valgusrohketes metsades, puisniitudel, metsasihtidel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 168 | Ohe välissõkla pikkune või pikem. Lühikese risoomiga väikeseid mättaid moodustav taim | |
| Brachypodium sylvaticum (Huds.) P. Beauv. - mets-aruluste | ||
| Iseloomulikud tunnused: Väikeseid mättaid moodustav taim. Lehed puhasrohelised, pehmed, harali karvadega, 5-7 mm laiad, heleda keskrooga. Keeleke kuni 2,5 mm pikk, tipus hambuline. Õisik longus tipuga. Ohted välissõkla pikkused. Kõrgus 60-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, võsastikes. Paiguti, peamiselt Lääne-Eestis. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 169 | Tugevad risoomiga taimed, pilliroo moodi, sageli üle 2 m kõrged, vars 0,5-1 cm läbimõõdus | 170 |
| 169 | Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem | 171 |
| 170 | Keelekese asemel karvaring (vaata kohta, kus leht kinnitub varrele) | |
| Phragmites australis (Cav.) Trin. ex Steud. - harilik pilliroog | ||
| Iseloomulikud tunnused: Pika, 1-3 cm jämeduse roomava risoomiga taim. Keelekese asemel karvaring. Lehed 2-5 cm laiad, hallikasrohelised. Õisik kuni 50 cm pikk, tihe, rohkepähikuline. Pähikud tumevioletjad, 6-9 mm pikkuste sirgete karvadega. Kõrgus 80-400 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kaldavees ja kallastel, rabaservadel, rabastuvates metsades. Sage. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 170 | Keeleke (kilejas lise) olemas | |
| Scolochloa festucacea (Willd.) Link - rooghein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Jämeda roomava risoomiga taim. Kõrre veealune osa luitunud tuppedega, vahel ereroheline. Leht kuni 15 mm lai, lame, pikalt teritunud tipuga, alaspidi tõmmates väga kare. Keeleke kuni 6 mm pikk, tömp, narmastunud. Pööris sageli üle 30 cm pikk, rohekas või valkjas, hõre. Kõrgus 80-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kaldavees. Paiguti, peamiselt Ida-Eestis. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 171 | Pähikud ohetega | 172 |
| 171 | Pähikud oheteta | 199 |
| 172 | Keelekese asemel karvaring | |
| Danthonia decumbens (L.) DC. - harilik kastekaer | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed jäigad, pealt hallikasrohelised, alt rohirohelised, läikivad, karedad, servad hajusalt pikkade karvadega. Keelekese asemel karvaring. Õisik kuni 6 cm pikk, kitsas, harud püstised. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kergel liivasel mullal nõmmedel, metsaservades. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 172 | Keeleke kilejas või puudb | 173 |
| 173 | Pähikud ühe õiega | 174 |
| 173 | Pähikud 2 või rohkema õiega | 179 |
| 174 | Ohe 5-12 mm pikk | |
| Apera spica-venti (L.) P. Beauv. - harilik rukkihein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim alusel puhmasjalt harunenud, varsi palju. Lehed kuni 5 mm laiad, karedad. Keeleke 6 mm, tipus hambuline. Õisik suur, sageli üle 30 cm pikk, laiuv. Ohted pikad (5-8 mm). Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Umbrohi teraviljades. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 174 | Ohe alla 5 mm pikk | 175 |
| 175 | Ohe põlvjas. Välissõkla alusel karvad (luup!) | |
| Calamagrostis arundinacea (L.) Roth - metskastik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Moodustab tihedaid mättaid. Lehed kuni 2 cm laiad, alt tugevalt läikivad, ererohelised, lehelaba alusel karvatutikesed. Keeleke lühike, narmastunud. Ohe põlvjas, poole pikem kui sõkal. Kõrgus 60-130 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuuse- ja segametsades, raiesmikel, võsastikes. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 175 | Ohe sirge. Välissõkla alusel karvu pole | 176 |
| 176 | Lehed 10-20 mm laiad. Välissõklad rohtsed | |
| Cinna latifolia (Trevir.) Griseb. - laialehine nestik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõremurusalt kasvav kumariini lõhnaga taim. Lehed kuni 2 cm laiad, lamedad, karedad. Keeleke kuni 6 mm pikk, õhuke. Õisik 15-30 cm pikk, rohiroheline, harud erineva pikkusega. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes varjukates segametsades. Harva. Õitseb juulis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 176 | Lehed alla 10 mm laiad. Välissõklad kilejad või õlgjad | 177 |
| 177 | Pikkade roomavate võsunditega, puhmaid ei moodusta. Sisesõkal 2/5 välissõkla pikkusest | |
| Agrostis stolonifera L. - valge kastehein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Pikkade maapealsete, sõlmekohtadel juurduvate võsunditega tihemurusalt kasvav taim. Lehed 2-5 mm laiad, lamedad, nõrgad, servast karedad. Keeleke 3-7 mm pikk, terve. Pöörisõisik 6-12 cm pikk, tihe, kitsas, harud karedad. Kõrgus 15-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, soodes, hõredates metsades, mererannal. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 177 | Puhmastena kasvav taim, ilma võsunditeta või lühikeste võsunditega (mõnikord ka maa-aluste risoomidega). Sisesõkal vähem kui 1/5 välissõkla pikkusest | 178 |
| 178 | Risoome pole. Maapealsed võsundid sageli olemas | |
| Agrostis canina L. - soo-kastehein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tihedapuhmikuline, sõlmede kohalt juurduvate maapealsete võsunditega taim. Lehed väga kitsad, lamedad, pehmed. Keeleke 2-3 mm pikk, teritunud. Ohe kuni 2 mm pikk, põlvjas. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel soomuldadel, luhtadel, veekogude kallastel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 178 | Risoomid olemas. Maapealsed võsundid puuduvad | |
| Agrostis vinealis Schreb. - mägi-kastehein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab väikeste puhmikutena või murusalt, maapealsete võsunditeta. Lehed jäigad, kokkurullunud, hallikasrohelised. Keeleke 1-2,5 mm pikk, väljast hõredalt karvane, tömp. Ohe 2 mm pikk, põlvjas. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel liivastel nõlvadel ja loodudel. Paiguti. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 179 | Pähikud 2 õiega | 180 |
| 179 | Pähikus rohkem kui 2 õit | 184 |
| 180 | Igast pähikust ulatub välja 1 ohe | |
| Arrhenatherum elatius (L.) P. Beauv. ex J. & C. Presl - kõrge raikaerik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Väikeste mätastena kasvav traatjate juurtega taim. Kõrs püstine, sile. Lehed 3-8 mm laiad, pealt hõredalt pikakarvased, kollakasrohelised. Keeleke 2 mm pikk, tömp. Õisik kuni 25 cm pikk, lühikeste harudega, läikiv. Ohted pikad, põlvjad. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannal, niitudel, metsaservas, hõredas võsas. Tavaline. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 180 | Igast pähikust ulatub välja vähemalt 2 ohet | 181 |
| 181 | Libled 2 korda õitest pikemad | 182 |
| 181 | Libled õite pikkused või veidi pikemad | 183 |
| 182 | Taimed üleni pehmekarvased. Lehed siledad, lehetupp puhetunud. Isasõie ohe konksjas, liblede varjus | |
| Holcus lanatus L. - vill-mesihein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tihemurusalt kasvav hallikasroheline üleni pehmekarvane taim. Keeleke üle 2 mm pikk, lõhestunud. Õisik 4-15 cm pikk, tihe. Libled karvased. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rannaniitudel, kraavikallastel, sooservadel, raudteedel. Paiguti, sagedam saartel. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 182 | Taim peaaegu paljas, karvad ainult sõlmekohtadel. Lehed karedad, lehetupp pole puhetunud. Isasõie ohe põlvjas, libledest üleulatuv | |
| Holcus mollis L. - pehme mesihein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab hõremurusalt. Peaaegu paljas või väga lühikeste karvadega. Keeleke 2-4 mm pikk, lõhestunud. Õisik 3-7 cm pikk, tihe. Libled paljad.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes metsades, metsateedel, niiskel liival. Kagu-Eestis. Väga haruldane. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 183 | Lehed 2-5 mm laiad, lamedad või vahel kokkurullunud. Ohe sirge | |
| Deschampsia cespitosa (L.) P. Beauv. - luht-kastevars | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tumeroheline, väga tihedaid ja suuri mättaid moodustav taim. Lehed lamedad, pealt väga sügavate ja karedate roodudega. Keeleke 3-6 mm pikk. Õisik hõbedaläikene, kuni 20 cm pikk. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soostunud niitudel, karjamaadel, teeäärtel, raiesmikel. Sage. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 183 | Lehed niitjad, alla 1 mm laiad, tihedalt kokkurullunud. Ohe teravalt põvjas | |
| Deschampsia flexuosa (L.) Trin. - võnk-kastevars | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõremurusalt kasvav taim. Lehed pehmed, niitjad. Keeleke 2 mm pikk. Õisik kuni 15 cm pikk, harud hoiavad laiali, looklevad. Pähikud purpurpunased. Ohe põlvjas. Kõrgus 20-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades metsades, nõmmedel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 184 | Ohe kaarjas või põlvjas | 185 |
| 184 | Ohe sirge | 191 |
| 185 | Ohe alla 3 mm pikk | |
| Hierochloë australis (Schrad.) Roem. & Schult. - lääne-lõhnhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab väikeste puhmikutena. Kõrre ülemine lehetupp labata, lõpeb 1,5-4 mm pikkuse keelekesega. Lehed 3-6 mm laiad, alt läikivad, pealt hallikasrohelised, paljad. Pähikud ümarad, läikivad. Pähikurao alusel harali karvad. Välissõkal pisikese põlvja ohtega, kohvipruun. Kõrgus 25-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjalembene. Kuivades leht- ja segametsades, puisniitudel. Paiguti, peamiselt Põhja-Eestis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 185 | Ohe üle 3 mm pikk | 186 |
| 186 | Ülemiste lehtede keeleke puudub või on alla 1,5 mm pikk. Pähikud (ilma oheteta) all 8 mm pikad | 187 |
| 186 | Ülemiste lehtede keeleke üle 1,5 mm pikk. Pähikud üle 8 mm pikad | 188 |
| 187 | Lehed üle 1,5 cm laiad. Pähikud kollakad, läikivad. Alumised lehetuped pikkade harali karvadega. Ohe teravalt põlvjas | |
| Trisetum flavescens (L.) P.Beauv. - aas-koldkaer | ||
| Iseloomulikud tunnused: Väikeste puhmikutena kasvav peene kõrrega taim. lehetuped pikkade harali karvadega. Lehed kuni 5 mm laiad, tihedalt roodunud, karvased. Keeleke kuni 2 mm pikk, tömp, narmastunud. Õisik kitsas, 5-15 cm pikk, lühikeste harudega. Pähikutelje karvad karedad, pähikud kullaläikega, 1-3 mm pikkuste peenikeste ohetega. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivematel niitudel ja nõlvadel, parkides. Harva. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 187 | Lehed alla 1,5 cm laiad. Pähikud pruunikad. Alumised lehetuped paljad või lühikeste lidus karvadega. Ohe tugevalt kaardunud, kuid mitte põlvjas | |
| Trisetum sibiricum Rupr. - siberi koldkaer | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehetuped paljad, harva lühidalt karvased. Kõrrelehed kuni 10 mm laiad, hõredalt roodunud, juurmised lehed kitsamad, paljad või hõredalt karvased. Keeleke kuni 2 mm pikk, tömp. Õisik 8-25 cm pikk. Pähikutelje karvad pehmed, pähikud hõbedaläikesed, väljapoole kaardus ohetega. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel ja soostunud luhtadel ja võsastikes. Ida-Eestis, väga haruldane. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 188 | Libled ühepikkused | 189 |
| 188 | Libled erineva pikkusega, üks on teisest palju lühem | 190 |
| 189 | Looduslik taim. Valminult murdub õisikutelg lülideks | |
| Avena fatua L. - tuulekaer | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 4-10 mm laiad, lamedad, karedad, alus ja servad ripskarvased. Alumised lehetuped karvased. Keeleke 3-4 mm pikk. Pähikud pruunikaskollased, 2-3 cm pikkuste ohetega, kitsad, igas suunas laiuvas õisikus. Pähikutelg karvane. Ohted pikad, põlvjad. Kõrgus 60-130 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Põlluumbrohi. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 189 | Põllutaim. Õisikutelg ei murdu lülideks | |
| Avena sativa L. s.l - harilik kaer | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kuni 15 mm laiad, karedad. Alumised lehetuped paljad, hallikasrohelised. Keeleke 2-3 mm pikk, tipus hambuline. Pähikutelg paljas. Õisik 15-25 cm pikk, laiuv. Ohted pikad, sirged. Kõrgus 60-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Tavaline teravili. Õitseb juunist augustini. |
 |
|
| 190 | Alumised lehed ja lehetuped harali karvadega. Sisesõkla telg sile. Rood ei ulatu välissõkla ülemise servani | |
| Helictotrichon pubescens (Huds.) Pilg. - aaskaerand | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõremurusalt kasvav taim. Lehed pehmed, alumised lehetuped ja lehed harali karvadega. Keeleke 2-6 mm pikk. Ohted põlvjad, pikad. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, teeäärtel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 190 | Alumised lehed ja lehetuped paljad. Sisesõkla telg lühikarvane. Rood ulatuvad välissõkla ülemise servani | |
| Helictotrichon pratense (L.) Besser - arukaerand | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tihemurusalt kasvav hallikasroheline taim. Alumised lehetuped paljad. Lehed jäigad, pisut karedad. Keeleke kuni 5 mm pikk. Õisik kitsas, lühikeste harudega, vähesepähikuline. Ohted põlvjad, kuni 2 cm pikad. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, teeäärtel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 191 | Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris | |
| Dactylis glomerata L. - harilik kerahein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Moodustab mättaid. Lehetuped tugevalt lapikud, lehed 10 mm laiad, hallikasrohelised, noorelt pikuti kahekorra, hiljem renjad. Õisik püstine, sagaraline, heleroheline või lillakas. Välissõkal väikese ohtega. Kõrgus 30-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teede ääres, võsastikes. Sage. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 191 | Õisik hõre, pole ühekülgne | 192 |
| 192 | Ohe ei asu lible kahe hambakese vahel (luup!). Taim paljas või väga lühikeste karvadega | 193 |
| 192 | Ohe asub lible kahe hambakese vahel. Taimed pikkade karvadega vartel või lehtedel | 195 |
| 193 | Laiemad lehed vähemalt 8 mm laiad. Ohe üle 1 cm pikk | |
| Festuca gigantea (L.) Vill. - suur aruhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kuni 15 mm laiad, sügavrohelised, alt läikivad. Kõrvakesed suured, sirpjalt kõrt ümbritsevad. Keeleke tömp, kuni 1 mm pikk. Õisik kuni 30 cm pikk, tipust longus, hõre, hallikasroheline. Ohted pikad, 2-3 korda sõklast pikemad. Kõrgus kuni 150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, vanades parkides, võsastikes, veekogude kallastel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 193 | Laiemad lehed alla 8 mm laiad. Ohe alla 1 cm pikk | 194 |
| 194 | Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!) | |
| Festuca rubra L. - punane aruhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed tume- kuni sinakasrohelised, ristlõikes enam-vähem kolmnurksed, kõrrelehed lamedad, pealt pikakarvased, sageli lapiti kokkukäändunud. Juurmised lehed alati kahekorra. Alumised lehetuped enamasti punased, karvased. Õisik 6-10 cm pikk, rohekaslilla, üks alumine haru suhteliselt pikem. Kõrgus 20-90 cm. Ohted lühikesed.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, hõredates metsades, luidetel, karjamaadel, kultuuris. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 194 | Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega | |
| Festuca ovina L. - lamba-aruhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõrs peenike, ümar, paljas. Lehed niitjad, peenikesed, välispinnal tipust allapoole tõmmates karedad. Alumised lehetuped hallid või õlgkollased. Õisik 3-7 cm pikk, enne ja pärast õitsemist kokku tõmbunud. Pähikud lillakad või helerohelised. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Männi- ja segametsades, kuivematel niitudel. Sage. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 195 | Mitmeaastased kuivade niitude taimed | 196 |
| 195 | Üheaastased kultuurmaade taimed | 197 |
| 196 | Õisik hõre, kuni 20 cm pikkuste rõhtsate harudega. Lehed 5-12 cm laiad | |
| Bromus benekenii (Lange) Trimen - varjuluste | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 8-11 mm laiad, sügavrohelised, pikakarvased. Keeleke õrn, narmastunud, 3-4 mm pikk. Õisik 10-20 cm pikk, hõre, kaarjalt longus. Ohe välissõkla pikkune. Kõrgus kuni 150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Varjukates leht- ja segametsades. Haruldane. õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 196 | Õisik kitsas, harud lühikesed, enam-vähem püstised. Lehed 2-4 mm laiad | |
| Bromus erectus Huds. - püstluste | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab mätastena. Alumised lehed ja tuped pikkade harali karvadega. Lehed kitsad, 2-4 mm laiad. Keeleke kuni 2 mm pikk, tömp. Õisik 7-10 cm pikk, püstine, kitsas. Pähikud lillakirjud, ohted olemas. Kõrgus 60-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Loodudel, parkides, raudteedel, teede ääres. Harva. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 197 | Alumiste lehtede tuped paljad | |
| Bromus secalinus L. - rukkiluste | ||
| Iseloomulikud tunnused: Väikeste puhmikutena. Lehed 3-8 mm laiad, servad ja pealmine pind hõredate pikkade harali karvadega, lehetuped paljad. Pähikutes hoiavad õied koos ohetega harali, ohted 0,5-8 mm pikad, sirged või kõverdunud. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Kaduv umbrohi, peamiselt rukkis, prahipaikadel. Harva. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 197 | Alumiste lehtede tuped tihedalt pehmekarvased | 198 |
| 198 | Alumiste lehetuppede karvad 1-1,5 mm pikad | |
| Bromus hordeaceus L. - pehme luste | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hallikasroheline taim, lehed ja pähikud tihedalt pehmekarvased. Õied pähikus tihedalt koos. Õisik 1-12 cm pikk, tihe, ligistunud lühikeste harudega. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Liivikutel, teeäärtel, raudteedel, kuivadel nõlvadel. Paiguti. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 198 | Alumiste lehetuppede karvad 0,4-0,7 mm pikad | |
| Bromus arvensis L. - põldluste | ||
| Iseloomulikud tunnused: Väikeste tuttidena kasvav hallikas- või lillakasroheline taim. Lehetuped karvased. Õisik kuni 30 cm pikk, paljupähikuline, hõre, laiuv, peale õitsemist veidi longus. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Teraviljapõldudel, teeäärtel, raudteedel. Harva. Õitseb maist juulini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 199 | Keelekese asemel karvaring | 200 |
| 199 | Keeleke olemas, kilejas | 201 |
| 200 | Lehed pealt pikakarvased. Varred ainult ühe sõlmekohaga (alumises osas) | |
| Molinia caerulea (L.) Moench - harilik sinihelmikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tihedapuhmikuline taim õlgkollaste traatjate juurte ja teravate kõrretüügastega. Lehed kollakasrohelised, pealt pikakarvalised. Keelekese asemel karvaring. Õisik kitsas, pähikud 5-7 mm pikad, tumelillad. Kõrgus 30-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, rabaservadel, rabastuvates metsades, soistel niitudel, kuivendatud aladel. Sage. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 200 | Lehed pealt paljad, serval hajusalt karvased. Varrel rohkem kui üks sõlmekoht | |
| Danthonia decumbens (L.) DC. - harilik kastekaer | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed jäigad, pealt hallikasrohelised, alt rohirohelised, läikivad, karedad, servad hajusalt pikkade karvadega. Keelekese asemel karvaring. Õisik kuni 6 cm pikk, kitsas, harud püstised. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kergel liivasel mullal nõmmedel, metsaservades. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 201 | Pähikud 1-õielised | 202 |
| 201 | Pähikud 2 või rohkemaõielised | 211 |
| 202 | Pähikud üle 9 mm pikad | |
| Ammophila arenaria (L.) Link - rand-luidekaer | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõvu mättaid moodustav harkjalt harunev taim. Lehed kokkurullunud, jäigad, kuni 5 mm laiad. Keeleke 1-3 cm pikk. Õisik lühikeste ligistunud harudega, õlgkollane. Kõrgus 60-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mandri ja läänesaarte rannaluidetel. Harva. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 202 | Pähikud alla 9 mm pikad | 203 |
| 203 | Pähikud libledeta (luup!) | |
| Leersia oryzoides (L.) Sw. - jõgi-metsriis | ||
| Iseloomulikud tunnused: Pika roomava risoomiga heleroheline taim. Lehetuped väga karedad, ülemine lehetupp puhetunud ja ümbritseb sageli kogu õisikut. Lehed 6-8 mm laiad, servast karedad. Keeleke lühike. Pähikud 1-õielised. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kaldavees. Haruldane. Õitseb juulist septembrini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 203 | Pähikud kahe liblega | 204 |
| 204 | Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga | 205 |
| 204 | Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta | 208 |
| 205 | Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad | |
| Phalaris arundinacea L. - päideroog | ||
| Iseloomulikud tunnused: Pika roomava risoomiga, kogumikke moodustav taim. Lehed 1-1,5 cm laiad, paberjad, helerohelised. Keeleke 6 mm pikk. Alumised lehetuped paljad, roosakad. Õisik 10 cm pikk, tihe, kitsas. Pähikud roosakashallid. Kõrgus 50-200 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, loikudes, lamminiitudel, põldheinana. Sage. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 205 | Pähikus liblesid üks paar | 206 |
| 206 | Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!) | |
| Calamagrostis neglecta Gaertn., B.Mey. & Scherb. - püstkastik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõremurusalt kasvav taim. Lehed 2-4 mm laiad, jäigad, rullunud servadega, tumerohelised. Ohe välissõkla pikkune. Õisik püstine, kitsas, tihe, alati kokkutõmbunud harudega, roostepunane või lillakas. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soistel niitudel, puisniitudel, vesistel kallastel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 206 | Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad | 207 |
| 207 | Keeleke 8 (10) mm. Vars ei harune. Välissõklad 3 rooga (binokulaar!). Libled kitsaslantsetjad, pikalt ahenevad | |
| Calamagrostis epigejos (L.) Roth - jäneskastik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kuni 1 cm laiad, hallikasrohelised, servast hambulised. Keeleke kuni 10 mm pikk, narmastunud. Õisik kuni 35 cm pikk, tihe, hõlmine, roheline või kahvatulillakas. Kõrgus 60-180 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel liivadel, teede ääres, raiesmikel, männikutes. Sage. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 207 | Keeleke 1-3 mm. Varred harunevad alates suvest. Välissõklad 5 rooga (vahel eabaselgelt). Libled lantsetjad | |
| Calamagrostis canescens (Weber) Roth - sookastik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab hõremurusalt, suurte kogumikena. Kõrs tavaliselt suve teises pooles sõlmekohtadest harunenud. Lehed 2-5 mm laiad, nõrgad, pealt hõredalt pikakarvased. Õisik nõrk, hõbelillakas või heleroheline. Ohe pole märgatav. Kõrgus 50-180 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kraavikallastel, võsastikes, kuivendatud soodes, lodumetsades. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 208 | Välissõklad terava tipuga, peale viljumist kõvad ja läikivad | |
| Milium effusum L. - harilik saluhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõredate kogumikena kasvav hallikasroheline taim. Lehed 6-15 mm laiad, lühidalt teritunud tipuga. Õisik kuni 30 cm pikk, kuni 10 cm pikkuste peenikeste horisontaalselt harali harudega. Pähikud 3-4 mm pikad, peamiselt harude tippudes. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 208 | Välissõklad tömbi või sirge tipuga, pole peale viljumist kõvad | 209 |
| 209 | Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem | |
| Agrostis capillaris L. - harilik kasteheinl | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tihemurusalt kasvav maapealsete võsunditeta taim. Lehed kuni 4 mm laiad, pealt veidi karedad, alt siledad. Keeleke peaaegu puudub või kuni 1,5 mm pikk, tömp. Välissõkal ohtetu. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivematel niitudel, liivikutel, metsasihtidel, teeäärtel. Sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 209 | Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem | 210 |
| 210 | Risoomid rohkem kui 3 soomusja lehega. Lehed 5-10 mm laiad. Õisik lai ka peale õitsemist, 10-20 cm pikk, rõhtsate harudega | |
| Agrostis gigantea Roth - suur kastehein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõremurusalt kasvav maapealsete võsunditeta taim. Lehed kuni 10 mm laiad, karedad. Keeleke 4-8 mm pikk, lõhestunud. Pöörisõisik kuni 40 cm pikk, õitseajal laiuv, väga karedate harudega. Kõrgus 30-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lamminiitudel, veekogude kallastel, teeäärtel, põllupeenardel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 210 | Risoomid puuduvad või lühikesed, ilma soomusjate lehtedeta. Lehed 3-7 mm laiad. Õisik tõmbub peale õitsemist kokku, 5-15 cm pikk, harud püstised | |
| Agrostis stolonifera L. - valge kastehein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Pikkade maapealsete, sõlmekohtadel juurduvate võsunditega tihemurusalt kasvav taim. Lehed 2-5 mm laiad, lamedad, nõrgad, servast karedad. Keeleke 3-7 mm pikk, terve. Pöörisõisik 6-12 cm pikk, tihe, kitsas, harud karedad. Kõrgus 15-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, soodes, hõredates metsades, mererannal. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 211 | Õisik tihe, kas piklik-ruljas ja täha moodi või munajahõlmine | 212 |
| 211 | Õisik hõre, püramiidja väliskujuga | 216 |
| 212 | Pähikud 2-õielised, varrel ühe reana, õisik piklik, harunemata | |
| Melica nutans L. - longus helmikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõredate kogumikena kasvav taim. Alumised lehetuped purpurpunased, labata või lühikese labaga. Lehed 3-5 mm laiad, pealt hõredalt karvased, noorelt rullunud. Keeleke 1 mm pikk, tömp. Õisik ühekülgne. Pähikud lillakad, ühekülgselt rippuvad, lapikud. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Varjukates leht- ja segametsades. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 212 | Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb | 213 |
| 213 | Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris, alumine haru tavaliselt üle 2 cm pikk. Lehed enam-vähem paljad | |
| Dactylis glomerata L. - harilik kerahein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Moodustab mättaid. Lehetuped tugevalt lapikud, lehed 10 mm laiad, hallikasrohelised, noorelt pikuti kahekorra, hiljem renjad. Õisik püstine, sagaraline, heleroheline või lillakas. Välissõkal väikese ohtega. Kõrgus 30-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teede ääres, võsastikes. Sage. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 213 | Õisik ruljas, pole ühekülgne, kõik harud üle 2 cm pikad. Alumised lehed karvased | 214 |
| 214 | Pähikud alla 6 mm pikad | |
| Koeleria glauca (Schrad.) DC. - vesihaljas haguhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõrs alusel vanade tihedalt kuhjunud lehetuppede tõttu jämenenud. Lehed kitsad, 0,8-3 mm laiad, enamasti kokkurullunud, hallikasrohelised, jäigad. Keeleke kuni 1,5 mm pikk. Õisik kuni 10 cm pikk, kitsasruljas. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivasel pinnasel, paiguti. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 214 | Pähikud üle 6 mm pikad | 215 |
| 215 | Ilma pikkade roomavate risoomideta. Lehetuped hõredalt lühikarvased | |
| Koeleria macrantha (Ledeb.) Schult. - sale haguhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tihedapuhmikuline taim. Lehed 1-2 mm laiad, kokkurullunud, pikkade hõredate karvadega. Lehetuped harali või alaspidi karvadega. Keeleke 1 mm pikk, kõhrjas. Õisik kuni 6 cm pikk, tihe. Kõrs õisiku all vähem kui 2 cm ulatuses karvane. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivikutel, teede ääres, hõredates männikutes. Põhja- ja Kagu-Eestis. Haruldane. Õitseb maist juulini. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 215 | Pikkade roomavate risoomidega, kaarjalt tõusvate võsudega. Lehetuped tihedalt pehmekarvased | |
| Koeleria grandis Besser ex Gorski - suur haguhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõredapuhmikuline, kaarjalt tõusvate võsudega taim. Lehed 2-3 mm laiad, lamedad, lehetuped pehmekarvased. Keeleke 1 mm pikk, veidi kõhrjas. Õisik kuni 15 cm pikk, kitsas. Kõrs õisiku all 2 cm ulatuses lühikarvane. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivikutel, nõmmedel, hõredates männikutes. Paiguti, valdavalt Põhja- ja Ida-Eestis. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 216 | Pähikud südajad, rippuvad | |
| Briza media L. - keskmine värihein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Väikeste puhmikutena kasvav hallikasroheline taim. Keeleke kuni 1 mm pikk, tömp. Lehed paljad, näpu vahel katsudes otsekui niisked. Pähikud lapikud, munajad, paljad. Õisik 6-10 cm pikk, laiuv, hõre. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, metsalagendikel. Tavaline. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 216 | Pähikud pole südajad ega rippuvad | 217 |
| 217 | Pähikud ainult 2 õiega | |
| Catabrosa aquatica (L.) Beauv. - vesi-tarnhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Maapealsete roomavate võsunditega tumeroheline taim. Lehed 2-9 mm laiad, nõrgad, tipus järsult teritunud või tömbid. Keeleke 3-5 mm pikk, kolmnurkse tipuga.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel ja madalas vees, kraavides. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 217 | Pähikud 3 või enama õiega | 218 |
| 218 | Libled peaaegu pähiku pikkused. Pähikus keskel üks kahesooline õis ja servas 2 isasõit | |
| Hierochloë odorata (L.) P. Beauv. - harilik lõhnhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Ülemine kõrreleht olemas, vegetatiivsete võsude alusel pruunikad labata tuped. Lõhnab kumariini järgi. Pähikud ümarad, läikivad. Pähikuraag alusel paljas. Välissõkal tipus kileja äärisega, lühidalt teritunud, helepruun. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soostunud niitudel, veekogude ümbruses, mererannal, kraavikallastel. Hajusalt. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 218 | Libled pähikust oluliselt lühemad. Pähikus ainult kahesoolised õied | 219 |
| 219 | Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!) | 220 |
| 219 | Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga | 228 |
| 220 | Välissõkal ja libled teravad | 221 |
| 220 | Välissõkal ja libled tömbid või sirged | 223 |
| 221 | Alumine lible 7-8 mm pikk | |
| Bromus inermis Leyss. - ohtetu luste | ||
| Iseloomulikud tunnused: Sageli suurte murusate kogumikena, kus õitsvaid kõrsi vähe. Lehed 4-10 mm laiad, paljad, karedad. Keeleke 1-2 mm pikk, lõhestunud. Pähikud helerohelised või lillad, ohteid pole. Kõrgus 50-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsaservadel, teede ääres, kallastel, heinapõldudel. Sage. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 221 | Alumine lible 3-4 mm pikk | 222 |
| 222 | Lehed pealt enam-vähem siledad. Kõrvakesed paljad. Pöörise alumises sõlmekohas 2 haru, üks 1-3, teine 4-5 pähikuga | |
| Festuca pratensis Huds. - harilik aruhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 3-6 mm laiad, alt läikivad. Keeleke peaaegu puudub, kõrvakesed väikesed, paljad. Õisik kuni 20 cm pikk, kahe alumise ebavõrdse pikkusega haruga. Pähikud ohtetud. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, teeäärtel, hõredates metsades, madalsoodes, heinapõldudel. Sage. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 222 | Lehed pealt selgelt karedad. Kõrvakesed karvased. Pööriseharusid alumises sõlmes 2-3, igaüks 5-15 pähikuga | |
| Festuca arundinacea Schreb. - roog-aruhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tihedapuhmikuline. Lehed 3-10 mm laiad, tuhmrohelised, karedad, kõrvakesed poolenisti vart ümbritsevad, karvakestega tipul. Keeleke peaaegu puudub. Õisik kuni 35 cm pikk, kahekaupa männases asuvate pikkade harudega. Kõrgus 50-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel liivadel, mererannas, teeäärtel, puisniitudel, võsastikes. Lääne- ja Põhja-Eestis sage, Lõuna- ja Ida-Eestis paiguti. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 223 | Vähemalt ülemine lible 3 rooga (külgmised rood vahel lühikesed). Välissõkal rohkem kui 5 sageli ebaselge rooga | 224 |
| 223 | Libled 1 rooga. Välissõkal 7-9 selge rooga | 225 |
| 224 | Maapealsed võsundid puuduvad (taim moosdustab tihedaid puhmikuid) | |
| Puccinellia distans (Jacq.) Parl. - laiuv nadahein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Väikeste puhmikutena kasvav taim. Lehed lühikesed, lamedad, 1-3 mm laiad, vahel kokkurullunud, karedad. Keeleke 1-2 mm pikk, tömp. Pähikud hallikas- või lillakasrohelised. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Sooldunud pinnasel, laoplatsidel, prahipaikades, mererannal. Hajusalt. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 224 | Roomavad maapealsed võsundid olemas, juurduvad sõlmekohtades | |
| Puccinellia maritima (Huds.) Parl. - meri-nadahein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Võsud kaarjalt tõusvad. Lehed hallikasrohelised, lihakad, kahekorra, 1-1,5 mm laiad. Keeleke tömp, kuni 2 mm pikk. Pööriseharud püstised, lühikesed, siledad, pähikud roosakaslillad. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannikul ja üleujutatavatel rannaniitudel. Lääne-Eestis. Harva. Õitseb juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 225 | Pähikud 8-30 (40) mm pikad, 6-16 õiega. Varred püstised, lehetupp silinderjas | 226 |
| 225 | Pähikud 2-10 mm pikad, 3-11 õiega. Varred alusel tõusvad või lamavad, alumised lehetuped lapikud | 227 |
| 226 | Õisiku harud hoiduvad varrest eemale, alumised 2-4-kaupa, pähikuid harudel 8-15. Välissõkal 3,5-5 mm pikk | |
| Glyceria plicata (Fr.) Fr. - voldine parthein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed rohirohelised, 5-8 mm laiad, pikalt teritunud. Lehetuped lapikud, paljad. Keeleke 3-6 mm, pikalt teritunud. Tolmukad kollased. Õisik valkjasroheline või lillakas, laiuv. Kõrgus 40-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Märgadel teedel, kraavides, veekogude kallastel. Sage. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 226 | Õisikuharud hoiduvad vastu vart, alumised üksikult või paarikaupa, pähikuid harudel 3-4. Välissõkal 5,5-7,5 mm pikk | |
| Glyceria fluitans (L.) R. Br. - harilik parthein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehetuped lapikud, alumised ristroodudega. Lehed 5-8 mm laiad, lühidalt teritunud. Tolmukad lillad. Õisik kitsas, peatelje ligi hoiduvate püstiste harudega. Keeleke 5-8 mm pikk, tipus pika kitsa teravikuga. Kõrgus 40-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, kraavides, mererannas, vesistes kohtades. Tavaline. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 227 | Varred 5-10 mm läbimõõdus. Lehed 10-20 mm laiad, järsult aheneva tipuga. Tolmukaid 3. Tolmukapea üle 0,8 mm pikk | |
| Glyceria maxima (Hartm.) Holmb. - suur parthein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 10-20 mm laiad, oliivrohelised, järsult ahenenud. Keeleke 2-4 mm pikk. Lehetuped tugevalt lapikud, alumised ristroodudega. Õisik 15-30 cm pikk, püstine, sageli üle 10 cm pikkuste karedate laiuvate harudega. Kõrgus 75-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude mudastel kallastel ja madalas vees, luhaniitudel. Hajusalt mandriosas. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 227 | Varred 4-5 mm läbimõõdus. Lehed 4-9 mm laiad, pikalt teritunud tipuga. Tolmukaid 2. Tolmukapea kuni 0,8 mm pikk | |
| Glyceria lithuanica (Gorski) Gorski - kahar parthein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehetuped ruljad, karedad. Lehed 4-9 mm laiad, pikalt teritunud, rohirohelised. Keeleke 1-2,5 mm pikk. Õisik õrn, roheline, 15-25 cm pikk, ühekülgselt rippuvate harudega. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes leht- ja segametsades, kraavikallastel, metsasihtidel. Paiguti, valdavalt Ida- ja Edela-Eestis. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 228 | Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane | |
| Poa annua L. - murunurmikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kollakas- või puhasroheline tihedate madalate kogumikena kasvav taim. Lehetuped pisut lapikud. Lehed 2-5 mm laiad, nõrgad, tipus järsult paadikujuliselt ahenevad. Keeleke kuni 2 mm pikk, teritunud tipuga. Õisik hõre, püramiidjas, 4-6 cm pikk. Kõrgus 5-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Tallatud kohtades niitudel ja karjamaadel, teeradadel, põldudel, aedades. Sage. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 228 | Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas | 229 |
| 229 | Varred tugevalt lapikud kas ülaosas või alaosas | 230 |
| 229 | Vars ruljas, pole lapik | 231 |
| 230 | Vars üleni lapik, nurkjalt tõusev. Lehed kokkuvolditud, 1-2 mm laiad | |
| Poa compressa L. - lapik nurmikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõrs üleni lapik, nurkjalt tõusev. Lehed 1-4 mm laiad, tipus paatjad. Keeleke 0,5-1,5 mm pikk, tömp. Õisik 2-6 cm pikk, tihe, lünklik. Pähikud hallikasrohelised. Kõrgus kuni 40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel nõlvadel, teeäärtel, rusul, müüridel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 230 | Varre alumine osa tugevalt lapik. Lehed lamedad, 3-9 mm laiad | |
| Poa remota Forselles - kahar nurmikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Pika roomava risoomiga kollakasroheline taim. Alumised lehetuped kaheteraliselt lapikud, kuni 1 cm laiad, karedad. Lehed 5-15 mm laiad, tipus järsult paatjalt ahenenud. Keeleke kuni 3 mm pikk, teritunud tipuga. Õisik 12-30 cm pikk, laiuv, pikkade karedate harudega. Õite alusel karvad puuduvad. Kõrgus 60-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes leht- ja segametsades, kaldavõsastikes. Paiguti. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 231 | Õisiku alumises sõlmes ainult 1 või 2 haru | |
| Poa alpina L. - alpi nurmikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tihedate madalate mätastena kasvav taim. Võsude alusel vanadest lehetuppedest moodustunud tihe lühike paksend. Lehed lamedad, 2-4 mm laiad, hallikasrohelised. Alumised lehetuped ruljad. Keeleke kuni 3,5 mm pikk, kolmnurkse tipuga. Õisik 3-7 mm pikk, tihe, pähikud hallikaslillad. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Põhja-Eesti loodudel ja paemurdudes. Harva. Õitseb juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 231 | Õisiku alumises sõlmes 3-8 haru | 232 |
| 232 | Keeleke üle 1 mm pikk, terav | 233 |
| 232 | Keeleke puudub või alla 1 mm pikk | 234 |
| 233 | Ülemise lehe keeleke 5-10 mm pikk. Välissõkal selgete roodudega | |
| Poa trivialis L. - harilik nurmikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Maapealsete võsunditega taim. Alumised lehetuped lapikud, karedad. Lehed kuni 5 mm laiad, alumisel pinnal läikivad, tipus paatjalt ahenevad. Keeleke 3-7 mm pikk, teritunud tipuga. Õisik pikkade peente harudega, kuni 16 cm pikk, rohkepähikuline. Kõrgus 20-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, põllul, metsas, teeäärtel. Sage. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 233 | Ülemise lehe keeleke 1-2,5 mm pikk. Välissõkal roodudeta | |
| Poa palustris L. - soonurmikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõremurusalt kasvav pika roomava risoomiga taim. Kõrred sageli sõlmedest juurduvad, kõrgelt lehistunud. Lehed 2-4 mm laiad, lõdvad. Alumised lehetuped ruljad, siledad. Keeleke kuni 5 mm pikk, teritunud, välispinnal valgete karvakestega. Õisik hõre, laiuv. Pähikus õie alusel kähar karvatutt. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel ja puisniitudel, veekogude kallastel, võsastikes, prahipaikades. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 234 | Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad | |
| Poa nemoralis L. - salunurmikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõredate puhmastena kasvav heleroheline taim. Kõrs peenike, ümar. Lehed 1-2 mm laiad, pikalt teritunud tipuga, hoiavad rõhtsalt. Keeleke puudub või on väga lühike. Lehetuped ruljad. Õisik 5-12 cm pikk, hõre.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, võsastikes. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 234 | Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad | 235 |
| 235 | Varred enamasti üksikult, alusel väheste vanade lehetuppede jäänustega. Libled enam-vähem võrdsed, teravnevad, enamasti mõlemad 3 rooga | |
| Poa subcaerulea Sm. - ligunurmikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kaarjalt tõusvate kõrtega taim. Ülemine leht 1-2(3) cm pikk, lehed tipus järsult paatjalt ahenevad. Keeleke 1-2,5 mm pikk, tömp. Õisik püramiidjas, rõhtsate paarikaupa asuvate harudega. Kõrgus 7-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel liivastel või soostunud kohtades elamute ümbruses, rannikupiirkonnas. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 235 | Varred mitmekaupa, sageli puhmikutena, paljude vanade lehetuppede jäänustega alusel. Libled ebavõrdsed, teravad, alumine 1 rooga | 236 |
| 236 | Taim hõredalt karvane. Alumised lehed lamedad või renjad, palju lühemad kui vars. Keeleke laskub lehetupe servale | |
| Poa pratensis L. - aasnurmikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehetuped lapikud, siledad. Lehed 2-6 mm laiad, tipus järsult paadikujuliselt ahenevad. Keeleke 0,1-1 mm pikk, tömp. Õisik piklik, tihe, kuni 10 cm pikk, harud 3-7-kaupa männases. Pähikus õie alusel kähar karvatutt. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Karjamaadel, niitudel, teeäärtel, hõredates metsades, kesadel, põldudel. Sage. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 236 | Taim tihedalt karvane. Alumised lehed tugevalt kokkurullunud, harjasjad, sama pikad kui vars. Keeleke pole laskuv | |
| Poa angustifolia L. - ahtalehine nurmikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed pikad ja väga kitsad, harjasjad. Kõrrelehed 1-1,5 mm laiad, paadi nina moodi tipuga, pealt karvased. Taimed tupesiseste võsudega, mis on ümbritsetud vanade lehetuppedega. Õisik 7-10 cm pikk, piklik. Välissõkla alusel kähar karvatutt. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel nõlvadel, teeäärtel, loodudel, hõredates männikutes. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
