Printable version

1 Õietupp puudub 2
1 Õietupp olemas 5
2 Lehed sõrmjad. Kroonlehti üle 5, püsivad, erekollased
  Trollius europaeus L. - harilik kullerkupp
  Iseloomulikud tunnused: Lehed sõrmjad, 3-5-jagused. Taimed paljad. Õied kollased, kerajad, paljude õielehtedega. Viljad kuivad, mustad. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, metsaservades. Mandril paiguti, saartel harva. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
2 Lehed sulgjad. Kroonlehti 5, varisevad varakult, helekollased 3
3 Sulglehekesed lineaalsed, 10-20 korda laiusest pikemad. Õisik piklik, 2-3 cm lai
  Thalictrum simplex L. - liht-ängelhein
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kahelisulgjad, lehekesed 5-15 mm laiad. Tolmukad sinakad, rippuvad, terava tipuga. Õiekattelehed rohekaspunased, varisevad varakult. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, puisniitudel, metsaservadel. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
3 Sulglehekesed äraspidimunajad kuni lantsetjad, suuremad 2-4 korda laiusest pikemad. Õisik pöörisjas, (3)5-20 cm lai 4
4 Maa-aluste võsunditega. Juurmiste lehtede lehekesed lantsetjad, üle 4 mm laiad
  Thalictrum flavum L. - kollane ängelhein
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kaheli- või kolmelisulgjad, lehekesed 20-35 mm laiad. Tolmukad kollased, püstised, tolmukapea tömp. Õiekattelehed kollased, varisevad varakult. Kõrgus 40-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, luhaniitudel, võsastikes. Sage. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
4 Ilma maa-aluste võsunditeta. Juurmiste lehtede lehekesed lantsetjad, alla 4 mm laiad
  Thalictrum lucidum L. - ahtalehine ängelhein
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kaheli- kuni kolmelisulgjad, lehekesed süstjad kuni lineaalsed, terveservalised, 1-10 mm laiad, pealt läikivad. Abilehed puuduvad. Tolmukad kollased, õiekattelehed varisevad varakult. Kõrgus 40-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, metsaservadel, võsastikes. Harva. Õitseb juunist augustini.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
5 Väikesed põõsad
  Dasiphora fruticosa (L.) Rydb. - põõsasmaran
  Eesti puud ja põõsad

Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 50-120 cm kõrge. Sulgjad liitlehed, lehekesi 5-7, terveservalised. Õied kollased (ilutaimedel ka roosad, punased, oranžid, valged), 20-30 cm läbimõõdus. Viljad kuivad.
Levik ja ökoloogia: Eestis looduslikult Loode-Eesti loopealsetel. Õitseb juulist septembrini. Istutatult parkides ja aedades. Ilutaimena kasvatatav alamliik on pärit Aasiast.
Looduskaitseline seisund: LK III katekooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
5 Rohttaimed 6
6 Lehed abilehtedeta 7
6 Lehed abilehtedega 15
7 Viljad silindrilise tähana
  Ranunculus sceleratus L. - mürktulikas
  Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed rootsulised, sõrmjalt 3-5-hõlmalised. Taim paljas, ülemises osas tugevalt harunev. Vars vaoline, õõnes. Õied kahvatukollased, kuni 1 cm läbimõõdus. Õiepõhi kuhikjalt pikenenud, tupplehed allapoole hoiduvad, varakult ära langevad. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Niisketel niitudel, kallastel, mererannas. Hajusalt. Õitseb maist augustini.
Märkused: Kõigi tulikate kroonlehed läigivad seest.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
7 Viljad ümara nutina 8
8 Varre alus paksenenud ca 1 cm laiuseks mugulaks
  Ranunculus bulbosus L. - mugultulikas
  Iseloomulikud tunnused: Varre alus muguljalt paksenenud. Juurmised lehed pikarootsulised, kolmetised, keskmine hõlm rootsuline. Õied kollased, seest läikivad, kuni 3 cm läbimõõdus, tupplehed allapoole suunatud. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lääne-Eestis kuivades männikutes, loodudel, rannaniitudel. Paiguti. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
8 Varre alus pole paksenunud 9
9 Juurmised lehed terved, varrelehed sügavalt jagunenud 10
9 Kõik lehed sügavalt jagunenud 12
10 Varre alusel nahkjad labata lehetuped
  Ranunculus cassubicus L. - metstulikas
  Iseloomulikud tunnused: Juurmisi lehti 1 või 2, ümarneerjad, täkilise servaga, lõhestumata, 12-16 cm laiad, alt karvased. Varrelehed sõrmjagused, hõlmad hambulised. Õied kollased, 2-3 cm läbimõõdus. Õiepõhi ja viljad karvased, pika nokaga. Kõrgus 30-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsades ja puisniitudel, võsastikes. Tavaline. Õitseb mais, juunis.
Märkused: Kõigi tulikate kroonlehed läigivad seest.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
10 Varre alusel lehetuped puuduvad 11
11 Juurmisi lehti tavaliselt 2-3. Varrelehtede lehekesed hambulised ja sageli hõlmised
  Ranunculus fallax (Wimmer & Gaerbn.) Kerner - virvatulikas
  Iseloomulikud tunnused: Juurmisi lehti 2 või 3, vähemalt mõned neist hõlmised või sügavalt hambulised, alt karvased. Varrelehed hambulised. Õied kollased, õiepõhi veidi karvane, viljad tihedalt karvased, keskmise nokaga. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, võsades. Hajusalt. Õitseb mais, juunis.
Märkused: Kõigi tulikate kroonlehed läigivad seest. Virvatulikas on välimuselt mets- ja kuldtulika vahepealne.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
11 Juurmisi lehti 5 või rohkem. Varrelehtede lehekesed tavaliselt terved
  Ranunculus auricomus L. - kuldtulikas
  Iseloomulikud tunnused: Juurmisi lehti 4-6, terved või sõrmjalt lõhestunud, alt paljad. Varrelehtede hõlmad terveservalised. Õied kollased, 1,5-2 cm läbimõõdus. Õiepõhi paljas, viljad lühikarvased, lühikese nokaga. Kõrgus 15-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, võsades. Tavaline. Õitseb mais, juunis.
Märkused: Kõigi tulikate kroonlehed läigivad seest.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
12 Varred kollaste harali karvadega. Vili spiraalselt kõvera nokaga
  Ranunculus nemorosus DC. - salutulikas
  Iseloomulikud tunnused: Lehed jagunevad sõrmjalt 3-5 osaks, segmendid hambulise servaga. Juurmised lehed viisnurkse piirjoonega. Varred kollakate harali karvadega. Õied kollased, 3-4 cm läbimõõdus. Vili spiraalselt kõverdunud nokaga. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Põhiliselt saarte lehtmetsades, puisniitudel. Haruldane. Õitseb juunis, juulis.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.
Märkused: Kõigi tulikate kroonlehed läigivad seest.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

  
12 Varred paljad või valkjate karvadega. Vili veidi kõvera nokaga 13
13 Lehtede hõlmad üle 1 cm laiad
  Ranunculus lanuginosus L. - villtulikas
  Iseloomulikud tunnused: Lehed sõrmhõlmised, kolme laia hõlmaga, üldkujult ümarad, südaja alusega. Varred pikkade valkjate harali karvadega, lehe alumine pind siidkarvane. Õied kollased, 3 cm läbimõõdus, õiepõhi paljas. Vili pika kõverdunud nokaga. Kõrgus 20-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kirde-Eesti varjukates leht- ja segametsades. Haruldane. Õitseb mais, juunis.
Looduskaitseline seisund: LK I kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis.
Märkused: Kõigi tulikate kroonlehed läigivad seest.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
13 Lehetede hõlmad alla 1 cm laiad, enamvähem lineaalsed 14
14 Taimed paljad või peaaegu paljad. Õiepõhi paljas
  Ranunculus acris L. - kibe tulikas
  Iseloomulikud tunnused: Lehed sõrmjagused, lineaalsete hõlmadega. Taimed ülaosas paljad või lidus karvadega, alaosas paljad või väheste harali karvadega. Õied kollased, kuni 2 cm läbimõõdus. Õiepõhi paljas. Viljad paljad, lühikese sirge nokaga. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, karjamaadel, teeservades. Sage. Õitseb maist septembrini.
Märkused: Kõigi tulikate kroonlehed läigivad seest.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
14 Taimed 1-2 mm pikkuste harali karavadega vähemalt varre alumises osas ja leherootsudel. Õiepõhi karvane
  Ranunculus polyanthemos L. - mitmeõiene tulikas
  Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed viietised, sisselõikunud segmendid kitsad, hambulised. Varrelehed samasugused kui juurmised, ainult väiksemad. Varred alumises osas alati tugevate harali karvadega. Õied kollased, 2-3 cm läbimõõdus. Õiepõhi karvane. Vilja nokk 0,5 mm pikk, kõver. Kõrgus 25-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, karjamaadel, teeservades. Tavaline. Õitseb maist augustini.
Märkused: Kõigi tulikate kroonlehed läigivad seest.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
15 Lehed sõrmjad 16
15 Lehed sulgjad 21
16 Varred roomavad. Õied üksikult
  Potentilla reptans L. - roomav maran
  Iseloomulikud tunnused: Roomavate, sõlmekohtadest juurduvate vartega taim. Lehed sõrmjad, lehekesi 5-7, hambulise servaga. Õied kollased, 15-25 mm läbimõõdus, üksikult pikkadel õieraagudel. Pikkus kuni 1 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teeservades, loodudel, rannavallidel, klibul. Paiguti, Lääne-Eestis tavaline. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
16 Varred pole roomavad. Õied pole üksikult 17
17 Õitsev vars tihedalt lehistunud, püstine. Juurmisi lehti vähe või puuduvad 18
17 Õisikuvars väheste väikeste lehtedega, külgmine. Lehed põhiliselt juurmise rosetina, leherosette taimel mitu 19
18 Lehekesed alt tihedalt valgeviltjad, lehepind täielikult kaetud
  Potentilla argentea L. - hõbemaran
  Iseloomulikud tunnused: Lehed sõrmjad, lehekesi 5-7, alt valgeviltjad, pealt viltjad või hõredalt karvased. Leheserv sügavalt sakiline, allarullunud. Õied kollased, hõredas rohkeõielises õisikus. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel kasvukohtadel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
18 Lehed alt rohelised
  Potentilla intermedia L. - keskmine maran
  Iseloomulikud tunnused: Vars tõusev, keskosas harunev. Lehed sõrmjad, lehekesi 5-8, ebaühtlaselt sakilise servaga. Lehed pealt paljad kuni hõredalt karvased, alt hõredalt karvased kuni hallviltjad, vars vahel punakas. Õied kollased, hõredas õisikus. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teeservades, põllupeenardel, niitudel, jäätmaadel. Hajusalt. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
19 Lehe alaküljel liht- ja tähtkarvad. Juurmised lehed 7-9 lehekesega
  Potentilla x subarenaria Borbas ex Zimmeter - värdmaran
  Iseloomulikud tunnused: Lehed sõrmjad, viietised, põhiliselt juurmise rosetina, õisikuvars väheste lehtedega. Juurekaela katvate mustade abilehejäänuste servas heledad jäigad karvad. Lehed pealt lihtkarvadega, alaküljel lihtkarvad ja haralised tähtkarvad (luup!). Õis kollane. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lääne-Eesti loopealsetel, sageli koos kevadmaranaga. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
19 Lehtedel ainult lihtkarvad. Juurmised lehed tavaliselt 5 lehekesega 20
20 Juurekael ümar, kaetud mustjate abilehejäänustega, mille servadel on jäigad valged karvad
  Potentilla neumanniana Rchb. - kevadmaran
  Iseloomulikud tunnused: Lehed sõrmjad, viietised, põhiliselt juurmise rosetina, õisikuvars väheste lehtedega, varrelehed kolmetised. Juurekael ümar, seda katvate mustade abilehejäänuste servas heledad jäigad karvad. Lehed ainult lihtkarvadega, vahel lehe tipus tihe heledatest karvadest tutt. Õied kollased. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Loodudel, nõlvadel. Lääne-Eestis sage, mujal puudub. Õitseb mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
20 Juurekael lapik, kaetud pruunide paljaste abilehejäänustega
  Potentilla crantzii (Crantz) Beck - mägimaran
  Iseloomulikud tunnused: Juurekael lapik seda kaherealiselt katvate pruunide paljaste abilehejäänuste tõttu. Lehed sõrmjad, viietised, juurmise rosetina. Õied kollased, pikkadel väheste lehtedega õisikuraagudel. Kõrgus 5-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel nõlvadel, loodudel, kuivematel puisniitudel. Paiguti, Lääne- ja Põhja-Eestis sage. Õitseb maist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
21 Õied tipmise pikliku õisikuna 22
21 Õied pole pikliku õisikuna 23
22 Õied erekollased. Lehekeste serv aluseni hambuline
  Agrimonia eupatoria L. - harilik maarjalepp
  Iseloomulikud tunnused: Lehed katkestunult paaritusulgjad, lehekesed aluseni hambulise servaga, varre alumine osa tihedalt lehistunud. Õied kollased, pikas tipmises, ülaosas tihedas õisikus. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsaservades, teede ääres, puisniitudel. Tavaline. Õitseb juulis, augustis.
Märkused: Sarnane karvase maarjalepaga, kelle lehekesed on alumises osas terve servaga.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
22 Õied kahvatukollased. Lehekeste serv alumise veerandi osas terve
  Agrimonia pilosa Ledeb. - karvane maarjalepp
  Iseloomulikud tunnused: Lehed katkestunult paaritusulgjad, lehekesed alumises osas terveservalised, alumised varrelehed õitseajaks kuivanud. Õied kahvatukollased, pikas tipmises õisikus, mis on ülaosas hõre. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsades, metsaservades, põõsastikes. Harva. Peamiselt mandri ida- ja lõunaosas. Õitseb juulis, augustis.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria.
Märkused: Sarnane hariliku maarjalepaga, kelle lehekesed on aluseni sakilise servaga.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
23 Emakakael lühike, ei jää vilja külge 24
23 Emakakael pikk, jääb vilja külge 25
24 Leht rohkem kui 5 sulglehekesega
  Potentilla anserina L. - hanijalg
  Iseloomulikud tunnused: Roomava sõlmekohtadest juurduva varrega taim. Lehed katkestunult paaritusulgjad, lehekesed hambulise servaga. Õied viietised, kollased, 15-20 mm läbimõõdus, üksikult 3-10 cm pikkustel raagudel. Pikkus 10-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teeservades, õuedel, mererannas. Sage. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
24 Sulglehekesi 5
  Potentilla norvegica L. - norra maran
  Iseloomulikud tunnused: Hõredate pikkade karvadega püstine taim. Lehed rootsulised, kolmetised, keskmine leheke jaguneb sageli hõlmadeks. Õied kollased, viietised, rohkeõielises õisikus. Kõrgus 15-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe-, kahe- või mitmeaastane. Jäätmaadel, kuivendatud turbapinnasel, teeveertes. Hajusalt. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
25 Õied longus, kellukjad, kroonlehed kreemikad
  Geum rivale L. - ojamõõl
  Iseloomulikud tunnused: Lehed katkestunult sulgjad (osa sulglehekesi tunduvalt väiksemad), tipmine leheke teistest tunduvalt suurem. Varred püstised, karvased. Õied longus, määrdunudpunaste tupplehtede ja kreemikate või roosakate kroonlehtedega. Viljad püstised, karvased, tupplehtede ja viljade kogumiku vahele jääb tühemik. Kõrgus 25-75 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, puisniitudel, lodudes, veekogude kallastel. Tavaline.
Märkused: Vahel hübridiseerub maamõõlaga.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
25 Õied püstised, pole kellukjad, kroonlehed kollased 26
26 Kroonlehed alla 8 mm pikad
  Geum urbanum L. - maamõõl
  Iseloomulikud tunnused: Lehed katkestunult sulgjad, tipmine leheke teistest oluliselt suurem. Õied kahvatukollased, püstised, üksikult peenikestel raagudel, 1,5 cm läbimõõdus. Viljade kogum ümar, tupplehed vahetult viljade vastas. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Võsastikes, metsa- ja teeservades. Tavaline. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
26 Kroonlehed üle 8 mm pikad
  Geum aleppicum Jacq. - püstmõõl
  Iseloomulikud tunnused: Katkestunud sulgjad liitlehed, tipmine leheke suurem. Õied kuldkollased, püstised, jämedatel karekarvastel raagudel, 1,7-2,3 cm läbimõõdus. Viljade kogumik piklik, emakakaelte jäänused hoiavad allapoole. Viljade ja tupplehtede vahel tühemikku pole. Kõrgus 40-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsaservades, elamute ja teede ümbruses. Harva Kagu-Eestis. Õitseb juulis, augustis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)