Printable version

1 Lehed sõrmjad 2
1 Lehed sulgjad 7
2 Varred roomavad. Õied üksikult
  Potentilla reptans L. - roomav maran
  Iseloomulikud tunnused: Roomavate, sõlmekohtadest juurduvate vartega taim. Lehed sõrmjad, lehekesi 5-7, hambulise servaga. Õied kollased, 15-25 mm läbimõõdus, üksikult pikkadel õieraagudel. Pikkus kuni 1 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teeservades, loodudel, rannavallidel, klibul. Paiguti, Lääne-Eestis tavaline. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
2 Varred pole roomavad. Õied pole üksikult 3
3 Õitsev vars tihedalt lehistunud, püstine. Juurmisi lehti vähe või puuduvad 4
3 Õisikuvars väheste väikeste lehtedega, külgmine. Lehed põhiliselt juurmise rosetina, leherosette taimel mitu 5
4 Lehekesed alt tihedalt valgeviltjad, lehepind täielikult kaetud
  Potentilla argentea L. - hõbemaran
  Iseloomulikud tunnused: Lehed sõrmjad, lehekesi 5-7, alt valgeviltjad, pealt viltjad või hõredalt karvased. Leheserv sügavalt sakiline, allarullunud. Õied kollased, hõredas rohkeõielises õisikus. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel kasvukohtadel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
4 Lehed alt rohelised
  Potentilla intermedia L. - keskmine maran
  Iseloomulikud tunnused: Vars tõusev, keskosas harunev. Lehed sõrmjad, lehekesi 5-8, ebaühtlaselt sakilise servaga. Lehed pealt paljad kuni hõredalt karvased, alt hõredalt karvased kuni hallviltjad, vars vahel punakas. Õied kollased, hõredas õisikus. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teeservades, põllupeenardel, niitudel, jäätmaadel. Hajusalt. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
5 Lehe alaküljel liht- ja tähtkarvad. Juurmised lehed 7-9 lehekesega
  Potentilla x subarenaria Borbas ex Zimmeter - värdmaran
  Iseloomulikud tunnused: Lehed sõrmjad, viietised, põhiliselt juurmise rosetina, õisikuvars väheste lehtedega. Juurekaela katvate mustade abilehejäänuste servas heledad jäigad karvad. Lehed pealt lihtkarvadega, alaküljel lihtkarvad ja haralised tähtkarvad (luup!). Õis kollane. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lääne-Eesti loopealsetel, sageli koos kevadmaranaga. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
5 Lehtedel ainult lihtkarvad. Juurmised lehed tavaliselt 5 lehekesega 6
6 Juurekael ümar, kaetud mustjate abilehejäänustega, mille servadel on jäigad valged karvad
  Potentilla neumanniana Rchb. - kevadmaran
  Iseloomulikud tunnused: Lehed sõrmjad, viietised, põhiliselt juurmise rosetina, õisikuvars väheste lehtedega, varrelehed kolmetised. Juurekael ümar, seda katvate mustade abilehejäänuste servas heledad jäigad karvad. Lehed ainult lihtkarvadega, vahel lehe tipus tihe heledatest karvadest tutt. Õied kollased. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Loodudel, nõlvadel. Lääne-Eestis sage, mujal puudub. Õitseb mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
6 Juurekael lapik, kaetud pruunide paljaste abilehejäänustega
  Potentilla crantzii (Crantz) Beck - mägimaran
  Iseloomulikud tunnused: Juurekael lapik seda kaherealiselt katvate pruunide paljaste abilehejäänuste tõttu. Lehed sõrmjad, viietised, juurmise rosetina. Õied kollased, pikkadel väheste lehtedega õisikuraagudel. Kõrgus 5-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel nõlvadel, loodudel, kuivematel puisniitudel. Paiguti, Lääne- ja Põhja-Eestis sage. Õitseb maist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
7 Õied tipmise pikliku õisikuna 8
7 Õied pole pikliku õisikuna 9
8 Õied erekollased. Lehekeste serv aluseni hambuline
  Agrimonia eupatoria L. - harilik maarjalepp
  Iseloomulikud tunnused: Lehed katkestunult paaritusulgjad, lehekesed aluseni hambulise servaga, varre alumine osa tihedalt lehistunud. Õied kollased, pikas tipmises, ülaosas tihedas õisikus. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsaservades, teede ääres, puisniitudel. Tavaline. Õitseb juulis, augustis.
Märkused: Sarnane karvase maarjalepaga, kelle lehekesed on alumises osas terve servaga.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
8 Õied kahvatukollased. Lehekeste serv alumise veerandi osas terve
  Agrimonia pilosa Ledeb. - karvane maarjalepp
  Iseloomulikud tunnused: Lehed katkestunult paaritusulgjad, lehekesed alumises osas terveservalised, alumised varrelehed õitseajaks kuivanud. Õied kahvatukollased, pikas tipmises õisikus, mis on ülaosas hõre. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsades, metsaservades, põõsastikes. Harva. Peamiselt mandri ida- ja lõunaosas. Õitseb juulis, augustis.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria.
Märkused: Sarnane hariliku maarjalepaga, kelle lehekesed on aluseni sakilise servaga.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
9 Emakakael lühike, ei jää vilja külge 10
9 Emakakael pikk, jääb vilja külge 11
10 Leht rohkem kui 5 sulglehekesega
  Potentilla anserina L. - hanijalg
  Iseloomulikud tunnused: Roomava sõlmekohtadest juurduva varrega taim. Lehed katkestunult paaritusulgjad, lehekesed hambulise servaga. Õied viietised, kollased, 15-20 mm läbimõõdus, üksikult 3-10 cm pikkustel raagudel. Pikkus 10-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teeservades, õuedel, mererannas. Sage. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
10 Sulglehekesi 5
  Potentilla norvegica L. - norra maran
  Iseloomulikud tunnused: Hõredate pikkade karvadega püstine taim. Lehed rootsulised, kolmetised, keskmine leheke jaguneb sageli hõlmadeks. Õied kollased, viietised, rohkeõielises õisikus. Kõrgus 15-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe-, kahe- või mitmeaastane. Jäätmaadel, kuivendatud turbapinnasel, teeveertes. Hajusalt. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
11 Õied longus, kellukjad, kroonlehed kreemikad
  Geum rivale L. - ojamõõl
  Iseloomulikud tunnused: Lehed katkestunult sulgjad (osa sulglehekesi tunduvalt väiksemad), tipmine leheke teistest tunduvalt suurem. Varred püstised, karvased. Õied longus, määrdunudpunaste tupplehtede ja kreemikate või roosakate kroonlehtedega. Viljad püstised, karvased, tupplehtede ja viljade kogumiku vahele jääb tühemik. Kõrgus 25-75 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, puisniitudel, lodudes, veekogude kallastel. Tavaline.
Märkused: Vahel hübridiseerub maamõõlaga.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
11 Õied püstised, pole kellukjad, kroonlehed kollased 12
12 Kroonlehed alla 8 mm pikad
  Geum urbanum L. - maamõõl
  Iseloomulikud tunnused: Lehed katkestunult sulgjad, tipmine leheke teistest oluliselt suurem. Õied kahvatukollased, püstised, üksikult peenikestel raagudel, 1,5 cm läbimõõdus. Viljade kogum ümar, tupplehed vahetult viljade vastas. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Võsastikes, metsa- ja teeservades. Tavaline. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
12 Kroonlehed üle 8 mm pikad
  Geum aleppicum Jacq. - püstmõõl
  Iseloomulikud tunnused: Katkestunud sulgjad liitlehed, tipmine leheke suurem. Õied kuldkollased, püstised, jämedatel karekarvastel raagudel, 1,7-2,3 cm läbimõõdus. Viljade kogumik piklik, emakakaelte jäänused hoiavad allapoole. Viljade ja tupplehtede vahel tühemikku pole. Kõrgus 40-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsaservades, elamute ja teede ümbruses. Harva Kagu-Eestis. Õitseb juulis, augustis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)