Back 
Printable version
| 1 | Põõsad, kuni 3 m kõrged | 2 |
| 1 | Puud, täiskasvanult üle 3 m kõrged | 3 |
| 2 | Okkad üle 4 cm pikad. Viljadeks pruunid puitunud käbid | |
| Pinus mugo Turra - mägimänd | ||
|
Iseloomulikud tunnused: 20 cm kõrgune maapinnal
laiuv põõsas kuni 10(–20) m kõrgune puu. Okkad
3-8 cm pikad, tumerohelised, tömbitipulised, veidi kõverdunud,
2-kaupa, kinnituvad võrsele väga tihedalt. Käbid
kastanpruunid, läikivad, 2-6 cm pikad, valminud käbil kõik
soomused avanevad. Pungad oranžikaspruunid, suured, kaetud rohke
vaiguga. Levik ja ökoloogia: Eestis ilupuuna aedaes ja parkides, kasutatakse ka karjääride metsastamisel ja nõlvade kinnistamiseks. Levinud Kesk- ja Lõuna-Euroopa mägedes. |
 |
|
| 2 | Okkad kuni 4 cm pikad. Vili valminult sinine, ümar ja lihakas | |
| Juniperus communis L. - harilik kadakas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, vahel ka
puukujuline, kuni 12 m kõrge. Okkad teravad, 3-kaupa
männastes, hõõrumisel lõhnavad aromaatselt.
Vili lihakas, marjatoline, noorelt roheline, valminult sinakasmust.
Korraga on põõsal nii rohelisi kui siniseid
“kadakamarju”, mis tegelikult on lihakad käbid. Levik ja ökoloogia: Eestis sage liivikutel, loodudel, männikutes, ka soodes. Võib kasvada tihedate kadastikena. Levinud Euroopas, Põhja-Aasias, Põhja-Aafrikas ja Põhja-Ameerikas. Märkused: Lambad söövad meeleldi kadakate noori võrseid ja hoiavad sellega kadastike tiheduse kontrolli all. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 3 | Okkad 2-5-kaupa või suuremate kimpudena väikestel lühivõrstel | 4 |
| 3 | Okkad üksikult | 8 |
| 4 | Okkad suuremate kimpudena väikestel lühivõrsetel | 5 |
| 4 | Okkad 2-5-kaupa | 6 |
| 5 | Käbi seemnesoomused sirged, väljast paljad. Kattesoomused ulatuvad seemnesoomuste vahelt välja | |
| Larix decidua Mill - euroopa lehis | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 30-40 m kõrge.
Okkad 1,5-3 cm pikad, helerohelised, tihedate kimudena lühivõrsetel,
hilissügiseni rohelised, varisevad. Käbi seemnesoomused
väljast paljad, kattesoomused ulatuvad seemnesoomuste vahelt
välja. Käbid 3-4 cm pikad. Levik ja ökoloogia: Eestis sageli ilupuuna parkides ja aedades, ka metsakultuurina. Pärit Kesk-Euroopast. Õitseb varakevadel. Märkused: Eestis hübridiseerub vahel siberi lehisega. |
 |
|
| 5 | Käbi seemnesoomused tipus veidi kõverdunud, väljast udemelised. Kattesoomused ei ulatu seemnesoomuste vahelt välja | |
| Larix sibirica Ledeb. - siberi lehis | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 40 m kõrge. Okkad
2,5-4 cm pikad, helerohelised, tihedate kimpudena lühivõrsetel,
sügisel kolletuvad ja varisevad. Käbi viljasoomused on
välisküljelt sametjalt karvased, kattesoomused ei ulatu
viljasoomuste vahelt välja. Käbid 2-4 cm pikad. Levik ja ökoloogia: Eestis hajusalt ilupuuna parkides ja aedades. Pärit Siberist. Õitseb aprillis, mais üheaegselt okaste moodustumisega. Märkused: Eestis hübridiseerub vahel euroopa lehisega. |
 |
|
| 6 | Okkad 2-kaupa | |
| Pinus sylvestris L. - harilik mänd | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 40 m kõrge. Okkad
2-kaupa, sinakasrohelised, teravatipulised, kinnituvad võrsele
suhteliselt hõredalt. Käbid tuhmid, pruunid, alumised
soomused ei avane. Pungad punakaspruunid, harva veidi vaigused. Levik ja ökoloogia: Eestis laialt levinud metsapuu liivmullal ja rabastuval pinnasel. Õitseb mais, juunis. Levinud Euroopas ja Aasias. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 6 | Okkad 5-kaupa | 7 |
| 7 | Pungasoomused tuhmid. Käbid vähem kui 1,5 korda laiusest pikemad | |
| Pinus cembra L. - alpi seedermänd | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 25 m kõrge. Okkad
8-10 cm pikad, teravatipulised, pealt säravalt rohelised, alt
sinakashallid, 5-kaupa kimbus. Võrsed roostepunaste viltjate
karvadega. Pungad ligihoiduvate soomustega, nõrgalt vaigused.
Käbid 6-8 cm pikad, valminud käbil soomused ei avane. Levik ja ökoloogia: Eestis hajusalt ilupuuna parkides ja aedades. Pärit Alpide ja Karpaatide mägimetsadest. |
 |
|
| 7 | Pungasoomused läikivad. Käbid vähemalt 1,5 korda laiusest pikemad | |
| Pinus sibirica Du Tour - siberi seedermänd | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 40 m kõrge. Okkad
7-13 cm pikad, tumerohelised, 5-kaupa kimbus. Võrsed
roostepunaste viltjate karvadega. Pungade soomused tipust
eemalehoiduvad. Käbid 6-13 cm pikad, valminud käbil
soomused ei avane. Levik ja ökoloogia: Eestis hajusalt ilupuuna parkides ja aedades. Pärit Siberist. |
 |
|
| 8 | Okkad pole lamedad, kinnituvad okstele hajusalt | 9 |
| 8 | Okkad lamedad, kinnituvad okstele kahe vastaku reana | 11 |
| 9 | Okkad teravatipulised, torkavad, kuni 2 cm pikad | |
| Picea pungens Engelm. - torkav kuusk (sinikuusk) | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 20 m kõrge. Okkad
1,5-3 cm pikad, pika torkava tipuga, jäigad, tumerohelised kuni
helehallid, igal neljal tahul 3-6 heleda triibuga, kinnituvad oksale
rootsukesega. Käbid 6-10 cm pikad, viljasoomused pügaldunud
tipuga. Levik ja ökoloogia: Eestis sageli ilupuuna parkides ja aedades. Õitseb mais, juunis. Pärit Põhja-Ameerikas lääneosast. |
 |
|
| 9 | Okkad tömbid, pole torkavad, kuni 1,5 cm pikad | 10 |
| 10 | Okkad tumerohelised. Käbid 15-20 cm pikad | |
| Picea abies (L.) H.Karst. - harilik kuusk | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 48 m kõrge. Okkad
1,5-2,5 cm pikad, veidi torkavad, tumerohelised, igal neljal tahul
kahe heledama triibuga, kinnituvad oksale rootsukesega. Käbid
10-15cm pikad. Levik ja ökoloogia: Eestis sage metsapuu, kasvatakse ka ilupuuna ja hekina. Õitseb mais, juunis. Levinud Põhja- ja Kesk-Euroopas. Märkused: Palju aretatud iluvorme. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 10 | Okkad sinakasrohelised. Käbid 3-6 cm pikad | |
| Picea glauca (Moench) Voss - kanada kuusk | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 35 m kõrge. Okkad
tömbitipulised, 1-2 cm pikad, hallikasrohelised kuni hõbehallid,
pisut kõverdunud, hõõrudes ebameeldiva lõhnaga,
kinnituvad oksale rootsukesega. Käbid 4-5 cm pikad, 1,5-2 cm
läbimõõdus, silindrilised, viljasoomused
terveservalised. Levik ja ökoloogia: Eestis sageli ilupuuna parkides ja aedades. Õitseb mais. Pärit Kanadast. Märkused: Palju erinevaid aretatud sorte. |
 |
|
| 11 | Okaste pealmisel küljel 1 või 2 heledat triipu | |
| Abies concolor (Gordon) Hillebr. - hall nulg | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, 25-40 m kõrge. Okkad
tömbitipulised, 4-8 cm pikad, mõlemalt poolt
sinakasrohelised, pisut kõverdunud, kinnituvad oksale ketasja
alusega, paiknevad 2-3-realiselt. Pungad kerajad,
kollakasrohelised-roosakad, vaigused. Levik ja ökoloogia: Eestis sageli ilupuuna parkides ja aedades. Pärit Põhja-Ameerikast. |
 |
|
| 11 | Okaste ülemised küljed heledate triipudeta | 12 |
| 12 | Okaste alumised küljed heledate triipudeta. Vili lihakas, punane, karikja kujuga, üheseemneline | |
| Taxus baccata L. - harilik jugapuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 15(20) m kõrge.
Okkad pehmed, 1,8-3,5 cm pikad ja 2-2,5 mm laiad, lamedad, teravneva
tipuga, pealt tumerohelised, alt heledamad, ilma triipudeta, lühikese
rootsu ja lühikese ogaja tipuga. Puit ilma vaiguta. Vili punane,
karikjas, lihaka rüüga. Levik ja ökoloogia: Eestis looduslikult Lääne-Eesti rannikupiirkonnas ja saartel soostunud kuuse-segametsades, kasvatatakse ka ilupuuna. Põhilevila Kesk-Euroopa mägedes, Aasias ja Põhja-Aafrikas. Eestis on levila kirdepiiril ja siin külmaõrn. Eestis sisemaal ilupuudeks istutatud taimedel võtab külm külmadel talvedel sageli lumest väljaulatuvad ladvapungad ära, nii et alles jäävad jugapuu põõsad. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punane Raamat (2008) ohukategooria - tähelepanu vajavad Märkused: Kogu taim mürgine, v.a. viljarüü. Taluvad hästi pügamist. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 12 | Okkad alaküljel kahe heleda triibuga. Puitunud käbid | 13 |
| 13 | Peale okaste varisemist jäävad koorele näsajad armid. Käbid rippuvad | 14 |
| 13 | Peale okaste varisemist jääb koor sile. Käbid püstised | 15 |
| 14 | Pungad munajad kuni koonilised. Käbid väljaulatuvate kattesoomusteta | |
| Tsuga canadensis (L.) Carrière - kanada tsuuga | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, 15-30 m kõrge, latv
longus. Okkad tipu suunas ahenevad, tömbid, saagja servaga,
1-1,5 cm pikad, alt kahe laia sinakasvalge triibuga, asuvad oksal
kahes reas. Koor lillakashall, mureneb soomusjateks helvesteks. Käbid
1,5-1,8 cm pikad. Levik ja ökoloogia: Eestis vahel ilupuuna parkides ja aedades. Õitseb mais, juunis. Pärit Põhja-Ameerika idaosast. |
 |
|
| 14 | Pungad värtnakujulised. Käbide kattesoomused 3-hõlmalised, ulatuvad seemnesoomuste vahelt välja | |
| Pseudotsuga menziesii (Mirb.) Franco - harilik ebatsuuga | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, 40-50 m kõrge. Koor
hall kuni kahvatupruun, vanadel puudel suurte lõhedega. Okkad
lamedad, nahkjad, 2-4 cm pikad, asuvad oksal spiraalselt. Käbid
5-8 cm pikad, kattesoomused kolmetipulised, seemnesoomustest
pikemad. Levik ja ökoloogia: Eestis sageli ilupuuna parkides ja aedades. Pärit Põhja-Ameerikas lääneosast. Märkused: Oma kodumaal võib kasvada üle 100 m kõrguseks. Eestis suhteliselt külmakartlik. |
 |
|
| 15 | Tipupungad pole vaigused | |
| Abies alba Mill. - euroopa nulg | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 50 m kõrge. Okkad
pügaldunud tipuga, kuni 3 cm pikad, pealt tumerohelised ja
läikivad, alaküljel kahe heleda triibuga, kinnituvad
ketasja alusega. Pungad punakaspruunid, vaiguta. Noored võrsed
hallikad, pruunide karvadega. Käbide nõelja tipuga
kattesoomused ulatuvad seemnesoomuste tagant välja. Käbid
üle 10 cm pikad. Levik ja ökoloogia: Eestis sageli ilupuuna parkides ja aedades. Looduslikult esineb Kesk- ja Lõuna-Euroopa mägimetsades. Pikaealine, elab kuni 400(500) aastat vanaks. Märkused: Kodumaal kasutatakse jõulupuuna. |
 |
|
| 15 | Tipupungad üleni vaigused | 16 |
| 16 | Okkad pehmed. Noored oksad valgete karvadega | |
| Abies sibirica Ledeb. - siberi nulg | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 40 m kõrge. Koor
pruunikas-tumehall, sile. Okkad pehmed, 1-3 cm pikad, pealt
helerohelised, alt kahe heledama triibuga, kinnituvad ketasja
alusega. Käbid 5-8 cm pikad, kattesoomused varjatud. Levik ja ökoloogia: Eestis sageli ilupuuna parkides ja aedades. Õitseb mais. Pärit Siberist. |
 |
|
| 16 | Okkad jäigad. Noored oksad tumedate karvadega | |
| Abies balsamea (L.) Mill. - palsaminulg | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, 15-25(35) m kõrge. Koor
kahvatuhall, suurte vaigumuhkudega. Okkad tömbitipulised,
sisselõikega, jäigad, kergesti murduvad, 1,5-3 cm pikad,
alt (sageli ka pealt) kahe heledama triibuga, kinnituvad ketasja
alusega, katkihõõrutult lõhnavad aromaatselt.
Pungad vaigused. Käbid 6-8 cm pikad. Levik ja ökoloogia: Eestis sageli ilupuuna parkides ja aedades. Õitseb mais. Pärit Põhja-Ameerikast. |
 |
|
