Back 
Printable version
| 1 | Tupplehed kokku kasvanud | 2 |
| 1 | Tupplehed vabad | 6 |
| 2 | Lehed alla 8 mm laiad. Kroonlehed narmastunud | |
| Dianthus arenarius L. - nõmmnelk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab tiheda mättana, hallikas. Varrelehed peaaegu nõeljad, alumised lehed mõni mm laiad. Kroonlehed sügavalt narmastunud, valged, harva roosad või verupunase laiguga. Õietupe alusel kaks paari kõrglehti, mis ulatuvad veerandi õietupe pikkuseni. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades männikutes, liivikutel. luidetel. Harva. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualtid. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 2 | Lehed (vähemalt alumised) üle 1 cm laiad. Kroonlehed sämpunud kuni nõrgalt 2-hõlmalised, mitte narmastunud | 3 |
| 3 | Tupp karvane | 4 |
| 3 | Tupp paljas | 5 |
| 4 | Emakakaelu 5 (luup!) | |
| Silene alba (Mill.) E.H.L.Krause - valge pusurohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars alumises osas udekarvane, ülaosas näärmekarvadega. Lehed süstjad või elliptilised, karvased, 4-5 cm pikad ja 1-2 cm laiad. Õied valged, ühesugulised, hõredas õisikus. Õieraag ja –tupp näärmekarvased. Kõrgus 40-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Luhaniitudel, põldudel, kraavikallastel, teeservades, aedades. Sage. Õitseb mais septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 4 | Emakakaelu 3 | |
| Silene nutans L. - longus põisrohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred üksikult või mitmekaupa. Lehed pehmekarvased. Juurmised lehed mõlajad, lühidalt teritunud, 5-15 cm pikad; varrelehed väiksemad. Õied valged, hõredas ühekülgses õisikus. Kroonlehed sügavalt 2-jagused, tipus rullunud. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Hõredates männikutes, kuivadel nõlvadel, teedservades, kraavikallastel, liivastel söötidel. Tavaline. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 5 | Kroonlehed sügavalt lõhestunud. Õietupp põisjas. Emakakaelu 3 (luup!) | |
| Silene vulgaris (Moench) Garcke - harilik põisrohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim sinakasroheline, paljas. Lehed lineaal- või munajassüstjad. 3-6 cm pikad ja 1-2 cm laiad, teravatipulised. Õied valged, kroonlehed peaaegu aluseni 2-jagused. Tupp paljas, valkjasroheline kunilillakas, võrrkja soonestusega. Kõrgus 20-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivematel puisniitudel, põllu- ja teesrvadel. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 5 | Kroonlehed madalalt 2-hõlmalised. Õietupp silinderjas. Emakakaelu 5 | |
| Saponaria officinalis L. - harilik seebilill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim püstine, paljas või lühikarvane. Lehed elliptilised, 5-10 cm pikad, 3 rooga. Alumised lehed rootsuga, ülemised ilma rootsuta. Õied lühiraolised, kännasjas õisikus. Kroon valge või roosa, 3 cm läbimõõdus, keskel lisakrooniga. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kergesti metsistuv, kohati naturaliseerunud aia-ilutaim. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 6 | Kupar silinderjas, vähemalt kaks korda nii pikk kui tupp | 7 |
| 6 | Kupar kerajas või ovaalne, pole tupest pikem | 10 |
| 7 | Kroonlehed üle 8 mm pikad, vähemalt 1,5 korda nii pikad kui tupp | |
| Cerastium arvense L. - põld-kadakkaer | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lühikarvased kuni paljad, kuni 2 cm pikad, vähemalt kolm korda laiusest pikemad. Lehtede kaenlais lühivõrsed. Õied valged, kroonlehed tupplehtedest kuni kaks korda pikemad. Tupplehed tömbi tipuga, laia kileja äärisega. Kõrgus 10-35 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, jäätmaadel, umbrohuna. Hajusalt. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 7 | Kroonlehed alla 8 mm pikad | 8 |
| 8 | Õieraag 2-3 korda õiest pikem. Taim mitmeaastane, lühikeste steriilsete võrsetega | |
| Cerastium fontanum Baumg. - harilik kadakkaer | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed üle 1 cm pikad ja umbes 3 korda laiusest pikemad, teritunud, lühikarvased. Kroonlehed valged, lõhestunud, tupplehtede pikkused. Tupplehed kileja äärisega, karvased. Vars sageli alumistest sõlmekohtadest juurduv. Kõrgus 5-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe-, kahe- või mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, teede ääres, umbrohuna põldudel. Sage. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 8 | Õieraag õie pikkune või lühem. Taim üheaastane, ilma steriilsete võrseteta | 9 |
| 9 | Taim karvane, tavaliselt kleepuv. Õite kandelehed (pisikesed lehed õite all) kitsa äärisega | |
| Cerastium glutinosum Fr. - madal kadakkaer | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim enamasti kleepuv, kollakasroheline. Lehed noorelt valgeviltjad, kuni kolm korda laiusest pikemad. Õied valged. Õisik tihe, sest õite raod on õitest palju lühemad. Tupplehed tihedalt näärmekarvased. Kõrgus 3-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kuivadel liivastel kasvukohtadel: niitudel, puisniitudel, männimetsa servas ja raiesmikel, liivikuil. Haruldane, ainult läänesaartel. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 9 | Taim karvadeta. Õite kandelehed selge heleda äärisega | |
| Cerastium semidecandrum L. - kevad-kadakkaer | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars ja lehed liht- ja näärmekarvadega, kleepuv. Lehed kuni 8 mm pikad ja 6 mm laiad, alumised õitseajaks kuivanud. Õied valged, õisik hõre, õite raod õite pikkused või pikemad. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Kuivadel puisniitudel, niitudel, loodudel, teeservades liivastel kohtadel. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 10 | Emakakaelu 5 (luup!) | |
| Myosoton aquaticum (L.) Moench - vesitähthein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars nõrk, mahlane, sageli lamav. Lehed 3-7 cm pikad, munajad, rootsutud. Õied valged, kroonlehed tupplehtedest kuni kaks korda pikemad, sügavalt lõhestunud nii et näivalt on kroonlehti kümme. Pikkus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes põõsastikes, metsaservades, teede ja kraavide ääres. Mandriosas tavaline, saartel harva. Õitseb juunist septembrini. Märkused: Võib segi minna salu-tähtheinaga. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 10 | Emakakaelu 3 | 11 |
| 11 | Vähemalt alumised lehed selgelt rootsulised. Lehed pole kunagi lineaal-lantsetjad ega lineaalsed | 12 |
| 11 | Kõik lehed rootsutud | 14 |
| 12 | Varred ühtlaselt karvased (luup!) | |
| Stellaria nemorum L. - salu-tähthein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars ülaosas ühtlaselt karvane, alaosas paljas, ümar, kergesti murduv. Lehed 3-8 cm pikad, ülemised väiksemad. Kroonlehed valged, peaaegu aluseni kaheks lõhestunud (näivalt kroonlehti 10). Kroon 2 korda pikem kui tupp. Kõrgus 20-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuuse-segametsades, peamiselt Mandri-Eestis. Tavaline. Õitseb maist juulini. Märkused: Võib segi minna vesitähtheinaga. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 12 | Varred igas sõlmevahes ühe vertikaalse karvareaga, harva paljad või kahe karvareaga | 13 |
| 13 | Vars neljakandiline. Õite kandelehed kilejad | |
| Stellaria media (L.) Vill. - vesihein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kollakasroheline pehme mahlane taim. Lehed 1-2 cm pikad. Õied väikesed, kroonlehed 2-jagused. Kroon ja tupp enam-vähem ühepikkused. Pikkus 5-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Umbrohuna aedades, põldudel, teede ääres. Sage. Õitseb aprillist oktoobrini. Märkused: Võib segi minna võsalillega, mille lehed on aga kolme rooga (vesiheinal sulgroodsed). Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 13 | Vars ruljas. Õite kandelehed rohtsed | |
| Stellaria uliginosa Murray - oja-tähthein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars nõrk, murduv, kergesti juurduv. Lehed kuni 1,5 cm pikad ja alla 0,5 cm laiad, leheserv vahel lainjas. Kroonlehed valged, peaaegu aluseni 2-jagused. Kroon tupest selgelt lühem. Õisikud väikesed, külgmised, lehtede kaenldes. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, allikate ümbruses, kraavides. Paiguti, saartel ja Kesak-Eestis haruldane. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 14 | Kroonlehed tupplehtedest lühemad või võrdsed | 15 |
| 14 | Kroonlehed tupplehtedest palju pikemad | 16 |
| 15 | Varred ja lehtede servad siledad | |
| Stellaria graminea L. - oras-tähthein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kuni 6 cm pikad ja alla 0,5 cm laiad, alusel ripsmelise servaga, rohirohelised. Kroonlehed valged, sügavalt 2-jagused, tupplehtedega ühepikkused. Tupplehed luubiga vaadates ripsmelise servaga. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel puisniitudel ja niitudel, raiesmikel, teede ja põldude ääres. Sage. Õitseb maist juulini. Märkused: Meenutab soo-tähtheina, kui selle lehed on hallikad ja kroonlehed tupest pikemad. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 15 | Varte ülaosa servad ja lehtede servad karedad | |
| Stellaria longifolia Willd. - varju-tähthein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim hele- kuni kollakasroheline. Vars tõusev kuni lamav, õrn, murduv, servadest kare. Lehed kuni 3 cm pikad ja alla 0,3 cm laiad, aluse poole ahenevad. Õied valged. Kroon peaaegu putke pikkune, kroonlehed rohkem kui pooleni pikkusest kaheks lõhestunud. Kõrgus 15-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes varjukates kuuse-segametsades. Hajusalt. Õitseb juunist septembrini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 16 | Lehed tumerohelised. Kroonlehed lõhestunud pooleni. Kandelehed rohtsed | |
| Stellaria holostea L. - mets-tähthein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 4-9 cm pikad ja 1 cm laiad, pisut jäigad, varrest rõhtsalt eemale hoiduvad, serval ja roodudel karedad. Kroonlehed valged, ainult keskpaigani 2-jagused, tupest kuni 2 korda pikemad. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuuse-segametsades, põõsastikes, puisniitudel. Tavaline. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 16 | Lehed sinakasrohelised. Kroonlehed lõhestunud peaaegu aluseni. Kandelehed kilejad | |
| Stellaria palustris Retz. - soo-tähthein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sinakasrohelised, kuni 3 cm pikad ja alla 0,5 cm laiad, ülespoole suunatud. Kroonlehed valged, aluseni 2-jagused, tupest oluliselt pikemad. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, märgadel niitudel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Märkused: Meenutab oras-tähtheina, kuid selle lehed on rohirohelised ja kroonlehed tupplehtedega ühepikkused. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
