Printable version

1 Kroonlehti 2-4 2
1 Kroonlehti 5 4
2 Lehed pole lineaalsed, üle 4 korra laiusest pikemad
  Cornus suecica L. - rootsi kukits
  Iseloomulikud tunnused: Vars neljakandiline, hõredalt karvane. Lehed elliptilised, rootsuta, ümardunud alusega, 1,5-4 cm pikad. Õisik meenutab üksikut õit – rohkearvulisi väikesi punakaspruune õisi ümbritseb neli valget kandelehte. Viljad marjataolised, erepunased. Kõrgus 6-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Puitunud risoomiga rohttaime välimusega poolpõõsas. Niisketes metsades, soostuvatel niitudel. Harva Põhja-Eesti saartel ja rannikul ning Hiiumaal. Õitseb juunis, juulis.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

2 Lehed lineaalsed kuni nõeljad, üle 5 korra laiusest pikemad 3
3 Varred tihedalt harunenud, moodustavad padjandeid. Mitmeaastane
  Sagina procumbens L. - lamav kesakann
  Iseloomulikud tunnused: Lehed ogatipuga, kitsaslineaalsed, 0,5-1 cm pikad. Varred lamavad või tõusvad. Kroonlehed valged või puuduvad. Tupplehed õitsemisajal laiuvad. Pikkus 2-10(19) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teedel, karjamaadel, enamasti liiva- ja turbapinnasel. Sage. Õitseb maist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

3 Varred hõredalt harunenud, padjandeid ei moodusta. Üheaastane
  Sagina maritima G. Don - rand-kesakann
  Iseloomulikud tunnused: Lehed ogatippudeta, tömbid, kitsaslineaalsed, kuni 1 cm pikad. Varred püstised või tõusvad. Kroonlehed sageli puuduvad. Tupplehed õitsemisajal püstised. Pikkus 4-10 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Liivastel mererandadel, haruldane. Õitseb juunist augustini.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualtid.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

4 Kroonlehed terved 5
4 Kroonlehed 2-hõlmalised, hambulised või narmastunud 10
5 Lehed lineaalsed, üle 5 korra laiusest pikemad, alla 5 mm laiad 6
5 Lehed pole lineaalsed 8
6 Tupplehed kokkukasvanud
  Gypsophila fastigiata L. - kännas-kipslill
  Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsed, ühe rooga, varre alusel kimbuna, varrel vastakud. Õied valged, emakad ja tolmukad ulatuvad õiest välja, kroonlehed tupplehtedest veidi pikemad. Õisik tihe, kännasjas, harud näärmekarvased. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivastel alade. Paiguti, peamiselt Ida- ja Kagu-Eestis. Õitseb juunis, juulis.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

6 Tupplehed vabad 7
7 Lehed alla 1 cm pikad. Emakakaelu 5
  Sagina nodosa (L.) Fenzl - sõlmine kesakann
  Iseloomulikud tunnused: Varsi palju, lamavad või tõusvad. Juurmised lehed kimbuna, lineaalsed, kuni 3 cm pikad, varrelehed vastakud, väiksemad. Varrelehtede kaenaldes lühivõrsed, mistõttu vars tundub sõlmelisena. Õied valged, 1 cm läbimõõdus, püstised. Kroonlehed tupplehtedest kaks korda pikemad. Kõrgus 4-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, niitudel, loodudel. Tavaline. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

7 Lehed üle 1 cm pikad. Emakakaelu 2
  Arenaria procera Spreng. - palu-liivkann
  Iseloomulikud tunnused: Vars kuni õisikuni harunemata. Lehed kitsaslineaalsed, paljad, peenesaagja servaga, enamik varre alusel kimbuna, varrel vastakult. Õied valged, tipmises pöörisjas õisikus. Tupplehed tömbid, kroonlehtedest kuni 2 korda lühemad. Kõrgus 20-45 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivastes männikutes ja nende raiesmikel, teede ääres. Haruldane. Õitseb juunist augustini.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

8 Tolmukaid 5 (luup!)
  Linum catharticum L. - aaslina
  Iseloomulikud tunnused: Lehed vastakud, terveservalised. Vars haruneb ülaosas korduvalt harkjalt, jagunemiskoha keskel on õis. Õied valged, kuni 1 cm läbimõõdus, enne puhkemist longus. Tupplehtede serv näärmekarvane. Kõrgus 4-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Niitudel, tavaline. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

8 Tolmukaid 10 9
9 Lehed alla 8 mm pikad, enam-vähem rootsutud, rood pole nähtavad. Kupra hambad moodustavad kupra pikkusest alla 1/3
  Arenaria serpyllifolia L. - harilik liivkann
  Iseloomulikud tunnused: Vars alates alusest harunev. Lehed munajad, 0,2-0,4 cm laiad, terveservalised, karedakarvased. Õied valged. Tupplehed teravatipulised, kroonlehtedest palju pikemad. Kõrgus 3-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kuivadel nõlvadel, liivikuil, teede ääres, umbrohuna põldudel. Sage. Õitseb maist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

9 Lehed üle 8mm pikad, 3 selge rooga, vähemalt alumised lehed rootsuga. Kupra hambad vähemalt 1/3 kupra pikkused
  Moehringia trinervia (L.) Clairv. - harilik võsalill
  Iseloomulikud tunnused: Lehed munajad, selgelt 3-roolised, alumised lehed rootsuga. Õied valged. Kroon tupest lühem. Tupplehed teravatipulised. Pikkus 10-35 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Varjukates metsades, puisniitudel põõsaste varjus. Tavaline. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

10 Tupplehed kokku kasvanud 11
10 Tupplehed vabad 15
11 Lehed alla 8 mm laiad. Kroonlehed narmastunud
  Dianthus arenarius L. - nõmmnelk
  Iseloomulikud tunnused: Kasvab tiheda mättana, hallikas. Varrelehed peaaegu nõeljad, alumised lehed mõni mm laiad. Kroonlehed sügavalt narmastunud, valged, harva roosad või verupunase laiguga. Õietupe alusel kaks paari kõrglehti, mis ulatuvad veerandi õietupe pikkuseni. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades männikutes, liivikutel. luidetel. Harva. Õitseb juunist augustini.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualtid.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

11 Lehed (vähemalt alumised) üle 1 cm laiad. Kroonlehed sämpunud kuni nõrgalt 2-hõlmalised, mitte narmastunud 12
12 Tupp karvane 13
12 Tupp paljas 14
13 Emakakaelu 5 (luup!)
  Silene alba (Mill.) E.H.L.Krause - valge pusurohi
  Iseloomulikud tunnused: Vars alumises osas udekarvane, ülaosas näärmekarvadega. Lehed süstjad või elliptilised, karvased, 4-5 cm pikad ja 1-2 cm laiad. Õied valged, ühesugulised, hõredas õisikus. Õieraag ja –tupp näärmekarvased. Kõrgus 40-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Luhaniitudel, põldudel, kraavikallastel, teeservades, aedades. Sage. Õitseb mais septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

13 Emakakaelu 3
  Silene nutans L. - longus põisrohi
  Iseloomulikud tunnused: Varred üksikult või mitmekaupa. Lehed pehmekarvased. Juurmised lehed mõlajad, lühidalt teritunud, 5-15 cm pikad; varrelehed väiksemad. Õied valged, hõredas ühekülgses õisikus. Kroonlehed sügavalt 2-jagused, tipus rullunud. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Hõredates männikutes, kuivadel nõlvadel, teedservades, kraavikallastel, liivastel söötidel. Tavaline. Õitseb maist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

14 Kroonlehed sügavalt lõhestunud. Õietupp põisjas. Emakakaelu 3 (luup!)
  Silene vulgaris (Moench) Garcke - harilik põisrohi
  Iseloomulikud tunnused: Taim sinakasroheline, paljas. Lehed lineaal- või munajassüstjad. 3-6 cm pikad ja 1-2 cm laiad, teravatipulised. Õied valged, kroonlehed peaaegu aluseni 2-jagused. Tupp paljas, valkjasroheline kunilillakas, võrrkja soonestusega. Kõrgus 20-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivematel puisniitudel, põllu- ja teesrvadel. Tavaline. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

14 Kroonlehed madalalt 2-hõlmalised. Õietupp silinderjas. Emakakaelu 5
  Saponaria officinalis L. - harilik seebilill
  Iseloomulikud tunnused: Taim püstine, paljas või lühikarvane. Lehed elliptilised, 5-10 cm pikad, 3 rooga. Alumised lehed rootsuga, ülemised ilma rootsuta. Õied lühiraolised, kännasjas õisikus. Kroon valge või roosa, 3 cm läbimõõdus, keskel lisakrooniga. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kergesti metsistuv, kohati naturaliseerunud aia-ilutaim. Hajusalt. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

15 Kupar silinderjas, vähemalt kaks korda nii pikk kui tupp 16
15 Kupar kerajas või ovaalne, pole tupest pikem 19
16 Kroonlehed üle 8 mm pikad, vähemalt 1,5 korda nii pikad kui tupp
  Cerastium arvense L. - põld-kadakkaer
  Iseloomulikud tunnused: Lehed lühikarvased kuni paljad, kuni 2 cm pikad, vähemalt kolm korda laiusest pikemad. Lehtede kaenlais lühivõrsed. Õied valged, kroonlehed tupplehtedest kuni kaks korda pikemad. Tupplehed tömbi tipuga, laia kileja äärisega. Kõrgus 10-35 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, jäätmaadel, umbrohuna. Hajusalt. Õitseb maist juulini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

16 Kroonlehed alla 8 mm pikad 17
17 Õieraag 2-3 korda õiest pikem. Taim mitmeaastane, lühikeste steriilsete võrsetega
  Cerastium fontanum Baumg. - harilik kadakkaer
  Iseloomulikud tunnused: Lehed üle 1 cm pikad ja umbes 3 korda laiusest pikemad, teritunud, lühikarvased. Kroonlehed valged, lõhestunud, tupplehtede pikkused. Tupplehed kileja äärisega, karvased. Vars sageli alumistest sõlmekohtadest juurduv. Kõrgus 5-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe-, kahe- või mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, teede ääres, umbrohuna põldudel. Sage. Õitseb maist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

17 Õieraag õie pikkune või lühem. Taim üheaastane, ilma steriilsete võrseteta 18
18 Taim karvane, tavaliselt kleepuv. Õite kandelehed (pisikesed lehed õite all) kitsa äärisega
  Cerastium glutinosum Fr. - madal kadakkaer
  Iseloomulikud tunnused: Taim enamasti kleepuv, kollakasroheline. Lehed noorelt valgeviltjad, kuni kolm korda laiusest pikemad. Õied valged. Õisik tihe, sest õite raod on õitest palju lühemad. Tupplehed tihedalt näärmekarvased. Kõrgus 3-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kuivadel liivastel kasvukohtadel: niitudel, puisniitudel, männimetsa servas ja raiesmikel, liivikuil. Haruldane, ainult läänesaartel. Õitseb mais, juunis.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

18 Taim karvadeta. Õite kandelehed selge heleda äärisega
  Cerastium semidecandrum L. - kevad-kadakkaer
  Iseloomulikud tunnused: Vars ja lehed liht- ja näärmekarvadega, kleepuv. Lehed kuni 8 mm pikad ja 6 mm laiad, alumised õitseajaks kuivanud. Õied valged, õisik hõre, õite raod õite pikkused või pikemad. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Kuivadel puisniitudel, niitudel, loodudel, teeservades liivastel kohtadel. Tavaline. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

19 Emakakaelu 5 (luup!)
  Myosoton aquaticum (L.) Moench - vesitähthein
  Iseloomulikud tunnused: Vars nõrk, mahlane, sageli lamav. Lehed 3-7 cm pikad, munajad, rootsutud. Õied valged, kroonlehed tupplehtedest kuni kaks korda pikemad, sügavalt lõhestunud nii et näivalt on kroonlehti kümme. Pikkus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes põõsastikes, metsaservades, teede ja kraavide ääres. Mandriosas tavaline, saartel harva. Õitseb juunist septembrini.
Märkused: Võib segi minna salu-tähtheinaga.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

19 Emakakaelu 3 20
20 Vähemalt alumised lehed selgelt rootsulised. Lehed pole kunagi lineaal-lantsetjad ega lineaalsed 21
20 Kõik lehed rootsutud 23
21 Varred ühtlaselt karvased (luup!)
  Stellaria nemorum L. - salu-tähthein
  Iseloomulikud tunnused: Vars ülaosas ühtlaselt karvane, alaosas paljas, ümar, kergesti murduv. Lehed 3-8 cm pikad, ülemised väiksemad. Kroonlehed valged, peaaegu aluseni kaheks lõhestunud (näivalt kroonlehti 10). Kroon 2 korda pikem kui tupp. Kõrgus 20-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuuse-segametsades, peamiselt Mandri-Eestis. Tavaline. Õitseb maist juulini.
Märkused: Võib segi minna vesitähtheinaga.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

21 Varred igas sõlmevahes ühe vertikaalse karvareaga, harva paljad või kahe karvareaga 22
22 Vars neljakandiline. Õite kandelehed kilejad
  Stellaria media (L.) Vill. - vesihein
  Iseloomulikud tunnused: Kollakasroheline pehme mahlane taim. Lehed 1-2 cm pikad. Õied väikesed, kroonlehed 2-jagused. Kroon ja tupp enam-vähem ühepikkused. Pikkus 5-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Umbrohuna aedades, põldudel, teede ääres. Sage. Õitseb aprillist oktoobrini.
Märkused: Võib segi minna võsalillega, mille lehed on aga kolme rooga (vesiheinal sulgroodsed).

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

22 Vars ruljas. Õite kandelehed rohtsed
  Stellaria uliginosa Murray - oja-tähthein
  Iseloomulikud tunnused: Vars nõrk, murduv, kergesti juurduv. Lehed kuni 1,5 cm pikad ja alla 0,5 cm laiad, leheserv vahel lainjas. Kroonlehed valged, peaaegu aluseni 2-jagused. Kroon tupest selgelt lühem. Õisikud väikesed, külgmised, lehtede kaenldes. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, allikate ümbruses, kraavides. Paiguti, saartel ja Kesak-Eestis haruldane.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

23 Kroonlehed tupplehtedest lühemad või võrdsed 24
23 Kroonlehed tupplehtedest palju pikemad 25
24 Varred ja lehtede servad siledad
  Stellaria graminea L. - oras-tähthein
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kuni 6 cm pikad ja alla 0,5 cm laiad, alusel ripsmelise servaga, rohirohelised. Kroonlehed valged, sügavalt 2-jagused, tupplehtedega ühepikkused. Tupplehed luubiga vaadates ripsmelise servaga. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel puisniitudel ja niitudel, raiesmikel, teede ja põldude ääres. Sage. Õitseb maist juulini.
Märkused: Meenutab soo-tähtheina, kui selle lehed on hallikad ja kroonlehed tupest pikemad.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

24 Varte ülaosa servad ja lehtede servad karedad
  Stellaria longifolia Willd. - varju-tähthein
  Iseloomulikud tunnused: Taim hele- kuni kollakasroheline. Vars tõusev kuni lamav, õrn, murduv, servadest kare. Lehed kuni 3 cm pikad ja alla 0,3 cm laiad, aluse poole ahenevad. Õied valged. Kroon peaaegu putke pikkune, kroonlehed rohkem kui pooleni pikkusest kaheks lõhestunud. Kõrgus 15-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes varjukates kuuse-segametsades. Hajusalt. Õitseb juunist septembrini.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

25 Lehed tumerohelised. Kroonlehed lõhestunud pooleni. Kandelehed rohtsed
  Stellaria holostea L. - mets-tähthein
  Iseloomulikud tunnused: Lehed 4-9 cm pikad ja 1 cm laiad, pisut jäigad, varrest rõhtsalt eemale hoiduvad, serval ja roodudel karedad. Kroonlehed valged, ainult keskpaigani 2-jagused, tupest kuni 2 korda pikemad. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuuse-segametsades, põõsastikes, puisniitudel. Tavaline. Õitseb maist juulini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

25 Lehed sinakasrohelised. Kroonlehed lõhestunud peaaegu aluseni. Kandelehed kilejad
  Stellaria palustris Retz. - soo-tähthein
  Iseloomulikud tunnused: Lehed sinakasrohelised, kuni 3 cm pikad ja alla 0,5 cm laiad, ülespoole suunatud. Kroonlehed valged, aluseni 2-jagused, tupest oluliselt pikemad. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, märgadel niitudel. Tavaline. Õitseb juunist augustini.
Märkused: Meenutab oras-tähtheina, kuid selle lehed on rohirohelised ja kroonlehed tupplehtedega ühepikkused.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)