Printable version

1 Õied roosad, kroonlehtedega. Taimed kuni 80 cm kõrged
  Calluna vulgaris (L.) Hull - harilik kanarbik
  Iseloomulikud tunnused: Kääbuspõõsas, 10-60 (80) cm kõrge. Lehed soomusjad, asuvad varrel katusekivide taoliselt. Õied roosad, kellukjad, 3-4 mm pikad, pikkades tipmistes õisikutes. Viljad kuivad.
Levik ja ökoloogia: Eestis tavaline nõmmedel, rabades ja männikutes, õitseb juulis, augustis. Levinud laialdaselt peaaegu kogu Euroopas, kohati ka Aasias, Põhja-Aafrikas ning Põhja-Ameerika lääneosas.
Märkused: Sarnane soo-erikaga, mis Eestis looduslikult ei kasva, küll aga kasutatakse haljastuses, esineb Soomes ja Rootsis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

1 Õied kroonlehtedeta. Taimed üle 80 cm kõrged 2
2 Lehed soomusekujulised 3
2 Lehed nõeljad (okkad) 4
3 Võrsed püstised. Okste harud kõik enam-vähem ühes tasapinnas. Viljad (käbid) piklikud
  Thuja occidentalis L. - harilik elupuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas, kuni 20 m kõrge. Soomusjad, tihedalt okstele liibuvad lehekesed, mis hõõrumisel lõhnavad aromaatselt. Viljadeks umbes 1 cm pikkused pruunikad käbid, mis valminult avanevad.
Levik ja ökoloogia: Eestis aedades ja parkides tavaline ilupuu. Pärit Põhja-Ameerikast.
Märkused: Eestis kasvatatakse väga erinevaid elupuu vorme ja sorte, mis erinevad mõõtmetelt ja väliskujult. Talub hästi kärpimist.
3 Võrsed lamavad. Okste harud hoiavad igas suunas harali. Viljad (“kadakamarjad”) ümarad
  Juniperus sabina L. - sabiina kadakas
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, kuni 2 m kõrge, hargneb rohkesti. Okkad pehmed, mittetorkavad, osalt soomusjad, hõõrumisel lõhnavad vastikult. Vili lihakas, marjataoline, pruunikasmust, sinaka kirmega, rippuv.
Levik ja ökoloogia: Eestis aedades ja parkides ilupuuna, suhteliselt sageli. Pärit Kesk- ja Lõuna-Euroopa mägedest, kasvab ka Kaukaasias ja Siberis.
4 Põõsad, kuni 3 m kõrged 5
4 Puud, täiskasvanult üle 3 m kõrged 6
5 Okkad üle 4 cm pikad. Viljadeks pruunid puitunud käbid
  Pinus mugo Turra - mägimänd
  Iseloomulikud tunnused: 20 cm kõrgune maapinnal laiuv põõsas kuni 10(–20) m kõrgune puu. Okkad 3-8 cm pikad, tumerohelised, tömbitipulised, veidi kõverdunud, 2-kaupa,  kinnituvad võrsele väga tihedalt. Käbid kastanpruunid, läikivad, 2-6 cm pikad, valminud käbil kõik soomused avanevad. Pungad oranžikaspruunid, suured, kaetud rohke vaiguga.
Levik ja ökoloogia: Eestis ilupuuna aedaes ja parkides, kasutatakse ka karjääride metsastamisel ja nõlvade kinnistamiseks. Levinud Kesk- ja Lõuna-Euroopa mägedes.
5 Okkad kuni 4 cm pikad. Vili valminult sinine, ümar ja lihakas
  Juniperus communis L. - harilik kadakas
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, vahel ka puukujuline, kuni 12 m kõrge. Okkad teravad, 3-kaupa männastes, hõõrumisel lõhnavad aromaatselt. Vili lihakas, marjatoline, noorelt roheline, valminult sinakasmust. Korraga on põõsal nii rohelisi kui siniseid “kadakamarju”, mis tegelikult on lihakad käbid.
Levik ja ökoloogia: Eestis sage liivikutel, loodudel, männikutes, ka soodes. Võib kasvada tihedate kadastikena. Levinud Euroopas, Põhja-Aasias, Põhja-Aafrikas ja Põhja-Ameerikas.
Märkused: Lambad söövad meeleldi kadakate noori võrseid ja hoiavad sellega kadastike tiheduse kontrolli all.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

6 Okkad 2-5-kaupa või suuremate kimpudena väikestel lühivõrstel 7
6 Okkad üksikult 11
7 Okkad suuremate kimpudena väikestel lühivõrsetel 8
7 Okkad 2-5-kaupa 9
8 Käbi seemnesoomused sirged, väljast paljad. Kattesoomused ulatuvad seemnesoomuste vahelt välja
  Larix decidua Mill - euroopa lehis
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 30-40 m kõrge. Okkad 1,5-3 cm pikad, helerohelised, tihedate kimudena lühivõrsetel, hilissügiseni rohelised, varisevad. Käbi seemnesoomused väljast paljad, kattesoomused ulatuvad seemnesoomuste vahelt välja. Käbid 3-4 cm pikad.
Levik ja ökoloogia: Eestis sageli ilupuuna parkides ja aedades, ka metsakultuurina. Pärit Kesk-Euroopast.  Õitseb varakevadel.
Märkused: Eestis hübridiseerub vahel siberi lehisega.
8 Käbi seemnesoomused tipus veidi kõverdunud, väljast udemelised. Kattesoomused ei ulatu seemnesoomuste vahelt välja
  Larix sibirica Ledeb. - siberi lehis
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 40 m kõrge. Okkad 2,5-4 cm pikad, helerohelised, tihedate kimpudena lühivõrsetel, sügisel kolletuvad ja varisevad. Käbi viljasoomused on välisküljelt sametjalt karvased, kattesoomused ei ulatu viljasoomuste vahelt välja. Käbid 2-4 cm pikad.
Levik ja ökoloogia: Eestis hajusalt ilupuuna parkides ja aedades. Pärit Siberist. Õitseb aprillis, mais üheaegselt okaste moodustumisega.
Märkused: Eestis hübridiseerub vahel euroopa lehisega.
9 Okkad 2-kaupa
  Pinus sylvestris L. - harilik mänd
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 40 m kõrge. Okkad 2-kaupa, sinakasrohelised, teravatipulised, kinnituvad võrsele suhteliselt hõredalt. Käbid tuhmid, pruunid, alumised soomused ei avane. Pungad punakaspruunid, harva veidi vaigused.
Levik ja ökoloogia: Eestis laialt levinud metsapuu liivmullal ja rabastuval pinnasel. Õitseb mais, juunis. Levinud Euroopas ja Aasias.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

9 Okkad 5-kaupa 10
10 Pungasoomused tuhmid. Käbid vähem kui 1,5 korda laiusest pikemad
  Pinus cembra L. - alpi seedermänd
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 25 m kõrge. Okkad 8-10 cm pikad, teravatipulised, pealt säravalt rohelised, alt sinakashallid, 5-kaupa kimbus. Võrsed roostepunaste viltjate karvadega. Pungad ligihoiduvate soomustega, nõrgalt vaigused. Käbid 6-8 cm pikad, valminud käbil soomused ei avane.
Levik ja ökoloogia: Eestis hajusalt ilupuuna parkides ja aedades. Pärit Alpide ja Karpaatide mägimetsadest.
10 Pungasoomused läikivad. Käbid vähemalt 1,5 korda laiusest pikemad
  Pinus sibirica Du Tour - siberi seedermänd
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 40 m kõrge. Okkad 7-13 cm pikad, tumerohelised, 5-kaupa kimbus. Võrsed roostepunaste viltjate karvadega. Pungade soomused tipust eemalehoiduvad.  Käbid 6-13 cm pikad, valminud käbil soomused ei avane.
Levik ja ökoloogia: Eestis hajusalt ilupuuna parkides ja aedades. Pärit Siberist.
11 Okkad pole lamedad, kinnituvad okstele hajusalt 12
11 Okkad lamedad, kinnituvad okstele kahe vastaku reana 14
12 Okkad teravatipulised, torkavad, kuni 2 cm pikad
  Picea pungens Engelm. - torkav kuusk (sinikuusk)
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 20 m kõrge. Okkad 1,5-3 cm pikad, pika torkava tipuga, jäigad, tumerohelised kuni helehallid, igal neljal tahul 3-6 heleda triibuga, kinnituvad oksale rootsukesega. Käbid 6-10 cm pikad, viljasoomused pügaldunud tipuga.
Levik ja ökoloogia: Eestis sageli ilupuuna parkides ja aedades. Õitseb mais, juunis. Pärit Põhja-Ameerikas lääneosast.
12 Okkad tömbid, pole torkavad, kuni 1,5 cm pikad 13
13 Okkad tumerohelised. Käbid 15-20 cm pikad
  Picea abies (L.) H.Karst. - harilik kuusk
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 48 m kõrge. Okkad 1,5-2,5 cm pikad, veidi torkavad, tumerohelised, igal neljal tahul kahe heledama triibuga, kinnituvad oksale rootsukesega. Käbid 10-15cm pikad.
Levik ja ökoloogia: Eestis sage metsapuu, kasvatakse ka ilupuuna ja hekina. Õitseb mais, juunis. Levinud Põhja- ja Kesk-Euroopas.
Märkused: Palju aretatud iluvorme.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

13 Okkad sinakasrohelised. Käbid 3-6 cm pikad
  Picea glauca (Moench) Voss - kanada kuusk
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 35 m kõrge. Okkad tömbitipulised, 1-2 cm pikad, hallikasrohelised kuni hõbehallid, pisut kõverdunud, hõõrudes ebameeldiva lõhnaga, kinnituvad oksale rootsukesega. Käbid 4-5 cm pikad, 1,5-2 cm läbimõõdus, silindrilised, viljasoomused terveservalised.
Levik ja ökoloogia: Eestis sageli ilupuuna parkides ja aedades. Õitseb mais. Pärit Kanadast.
Märkused: Palju erinevaid aretatud sorte.
14 Okaste pealmisel küljel 1 või 2 heledat triipu
  Abies concolor (Gordon) Hillebr. - hall nulg
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 25-40 m kõrge. Okkad tömbitipulised, 4-8 cm pikad, mõlemalt poolt sinakasrohelised, pisut kõverdunud, kinnituvad oksale ketasja alusega, paiknevad 2-3-realiselt. Pungad kerajad, kollakasrohelised-roosakad, vaigused.
Levik ja ökoloogia: Eestis sageli ilupuuna parkides ja aedades. Pärit Põhja-Ameerikast.
14 Okaste ülemised küljed heledate triipudeta 15
15 Okaste alumised küljed heledate triipudeta. Vili lihakas, punane, karikja kujuga, üheseemneline
  Taxus baccata L. - harilik jugapuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 15(20) m kõrge. Okkad pehmed, 1,8-3,5 cm pikad ja 2-2,5 mm laiad, lamedad, teravneva tipuga, pealt tumerohelised, alt heledamad, ilma triipudeta, lühikese rootsu ja lühikese ogaja tipuga. Puit ilma vaiguta. Vili punane, karikjas, lihaka rüüga.
Levik ja ökoloogia: Eestis looduslikult Lääne-Eesti rannikupiirkonnas ja saartel soostunud kuuse-segametsades, kasvatatakse ka ilupuuna. Põhilevila Kesk-Euroopa mägedes, Aasias ja Põhja-Aafrikas. Eestis on levila kirdepiiril ja siin külmaõrn. Eestis sisemaal ilupuudeks istutatud taimedel võtab külm külmadel talvedel sageli lumest väljaulatuvad ladvapungad ära, nii et alles jäävad jugapuu põõsad.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punane Raamat (2008) ohukategooria - tähelepanu vajavad
Märkused: Kogu taim mürgine, v.a. viljarüü. Taluvad hästi pügamist.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

15 Okkad alaküljel kahe heleda triibuga. Puitunud käbid 16
16 Peale okaste varisemist jäävad koorele näsajad armid. Käbid rippuvad 17
16 Peale okaste varisemist jääb koor sile. Käbid püstised 18
17 Pungad munajad kuni koonilised. Käbid väljaulatuvate kattesoomusteta
  Tsuga canadensis (L.) Carrière - kanada tsuuga
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 15-30 m kõrge, latv longus. Okkad tipu suunas ahenevad, tömbid, saagja servaga, 1-1,5 cm pikad, alt kahe laia sinakasvalge triibuga, asuvad oksal kahes reas. Koor lillakashall, mureneb soomusjateks helvesteks. Käbid 1,5-1,8 cm pikad.
Levik ja ökoloogia: Eestis vahel ilupuuna parkides ja aedades. Õitseb mais, juunis. Pärit Põhja-Ameerika idaosast.
17 Pungad värtnakujulised. Käbide kattesoomused 3-hõlmalised, ulatuvad seemnesoomuste vahelt välja
  Pseudotsuga menziesii (Mirb.) Franco - harilik ebatsuuga
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 40-50 m kõrge. Koor hall kuni kahvatupruun, vanadel puudel suurte lõhedega. Okkad lamedad, nahkjad, 2-4 cm pikad, asuvad oksal spiraalselt. Käbid 5-8 cm pikad, kattesoomused kolmetipulised, seemnesoomustest pikemad.
Levik ja ökoloogia: Eestis sageli ilupuuna parkides ja aedades. Pärit Põhja-Ameerikas lääneosast.
Märkused: Oma kodumaal võib kasvada üle 100 m kõrguseks. Eestis suhteliselt külmakartlik.
18 Tipupungad pole vaigused
  Abies alba Mill. - euroopa nulg
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 50 m kõrge. Okkad pügaldunud tipuga, kuni 3 cm pikad, pealt tumerohelised ja läikivad, alaküljel kahe heleda triibuga, kinnituvad ketasja alusega. Pungad punakaspruunid, vaiguta. Noored võrsed hallikad, pruunide karvadega. Käbide nõelja tipuga kattesoomused ulatuvad seemnesoomuste tagant välja. Käbid üle 10 cm pikad.
Levik ja ökoloogia: Eestis sageli ilupuuna parkides ja aedades. Looduslikult esineb Kesk- ja Lõuna-Euroopa mägimetsades. Pikaealine, elab kuni 400(500) aastat vanaks.
Märkused: Kodumaal kasutatakse jõulupuuna.
18 Tipupungad üleni vaigused 19
19 Okkad pehmed. Noored oksad valgete karvadega
  Abies sibirica Ledeb. - siberi nulg
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 40 m kõrge. Koor pruunikas-tumehall, sile. Okkad pehmed, 1-3 cm pikad, pealt helerohelised, alt kahe heledama triibuga, kinnituvad ketasja alusega. Käbid 5-8 cm pikad, kattesoomused varjatud.
Levik ja ökoloogia: Eestis sageli ilupuuna parkides ja aedades. Õitseb mais. Pärit Siberist.
19 Okkad jäigad. Noored oksad tumedate karvadega
  Abies balsamea (L.) Mill. - palsaminulg
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 15-25(35) m kõrge. Koor kahvatuhall, suurte vaigumuhkudega. Okkad tömbitipulised, sisselõikega, jäigad, kergesti murduvad, 1,5-3 cm pikad, alt (sageli ka pealt) kahe heledama triibuga, kinnituvad ketasja alusega, katkihõõrutult lõhnavad aromaatselt. Pungad vaigused. Käbid 6-8 cm pikad.
Levik ja ökoloogia: Eestis sageli ilupuuna parkides ja aedades. Õitseb mais. Pärit Põhja-Ameerikast.