Back 
Printable version
| 1 | Kroonlehed vabad. Tupp puudub. Lehed paralleelsete roodudega | 2 |
| 1 | Kroonlehed kokku kasvanud. Tupp olemas. Lehed pole paralleelsete roodudega | 6 |
| 2 | Õied pika kannusega | 3 |
| 2 | Õied kannuseta | 4 |
| 3 | Õied magusalõhnalised. Kannus niitjas, aheneva tipuga, ca 1,5 korda emakast pikem | |
| Platanthera bifolia (L.) Rich. - kahelehine käokeel | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehti kaks, elliptilised, läikivad, roots kuni 7 cm.. Hõredas õisikus kuni 30 valget lõhnavat õit. Kannus peenike, roheka aheneva tipuga. Tolmukad paralleelsed. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, hõredates metsades, sooservades. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 3 | Õied peaaegu lõhnatud. Kannus tipus veidi paksem, ca. 2 korda emakast pikem | |
| Platanthera chlorantha (Custer) Rchb. - rohekas käokeel | ||
| Iseloomulikud tunnused: Suurte varrelehtede roots lühem kui 4 cm. Õied valged, kannus peenike, kuid mitte niitjas, tipus veidi jämedam. Tolmukad alt laialihoiduvad. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Eelistab kuivemaid kasvukohti kui kahelehine käokeel. Paiguti. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 4 | Õie alumine huul terve. Lehed ainult varre alusel | |
| Liparis loeselii (L.) Rich. - soohiilakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehti kaks, vastakud, varre suhtes 45° nurga all, kuni 10 cm pikad, läikivad. Õisi 2-11, kollakasrohelised, hõredas õisikus. Kõrgus 6-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastes soodes, soistel jõe- ja järvekallastel. Harva. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 4 | Alumine huul lõhestunud kaheks. Vars lehistunud | 5 |
| 5 | Lehed munajad, üle 4 cm pikad. Alumine huul lõhestunud kaheks, ilma külghõlmadeta | |
| Listera ovata (L.) R. Br. - suur käopõll | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehti kaks, munajaselliptilised kuni ümarad, vastakud, rootsutud, tuhmid, üle 5 cm pikad, varre suhtes enam-vähem täisnurga all. Õied rohelised, õisik pikk, paljuõieline. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, niiskemates metsades. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 5 | Lehed südajad, alla 4 cm pikad. Almine huul kaheks lõhestunud, alusel kahe lühikese külghõlmaga | |
| Listera cordata (L.) R. Br. - väike käopõll | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehti kaks, vastakud, munajad või südajad. Õied punakasrohelised, õisik lühike, väheseõieline. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabastunud kuuse- ja männisegametsades. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 6 | Kroon kotja kannusega | |
| Chaenorhinum minus (L.) Lange - pihkane haiklõug | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed pikliksüstjad, sujuvalt lühikeseks rootsuks ahenevad. Vars hõredalt lehistunud, alumised lehed vastakud, õitseajaks kuivanud. Ülaosas lehed vahelduvalt. Õied helelillad, üksikult lehekaenaldes. Kroon kahehuuleline, lühikese kannusega. Taimed kleepuvad. Kõrgus 5-25 (40) cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Raudteedel, teeservades, umbrohuna. Hajusalt. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 6 | Kroon ilma kotja kannuseta | 7 |
| 7 | Õis ainult alumise huulega, näivalt ainult ühe kroonlehega | 8 |
| 7 | Õis kahehuuleline | 10 |
| 8 | Õied roosad. Krooni putk seest paljas (luup!) | |
| Teucrium scordium L. - vinav tarinõges | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed rootsutud, tömpsaagja servaga, sageli punakasvioletsed, küüslaugu lõhnaga. Õied kahekaupa lehekaenaldes, punakaslillad, kuni 1 cm pikad. Kroon ülahuuleta, alahuul tupest pikem, tolmukad ulatuvad õiest välja. Kõrgus 10-25(45) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, jõekallastel, lubjarikastes soodes. Paiguti. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 8 | Õied sinised (harva roosad kuni valged). Krooni putke sees karvaring | 9 |
| 9 | Vars ülaosas vastaskülgedelt karvane, karvased küljed vahelduvad igas sõlmevahes. Roomavate võsunditega taim | |
| Ajuga reptans L. - roomav akakapsas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Roomavate lehistunud võsunditega. Varred ladvaosas kahe vastaku karvaribaga. Lehed paljad või hõredalt karvased. Juurmised lehed pikarootsulised. Õied 1,5 cm pikad, sinised. Ülemised kandelehed õitest lühemad, sinised või rohekassinised. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Salumetsade servaaladel. Väga haruldane, ainult Abrukal ja Saaremaal. Kasvatatakse ka ilutaimena ja metsistub. Õitseb maist juulini. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 9 | Vars ülaosas ühtlaselt karvane. Taim ilma roomavate võsunditeta | |
| Ajuga pyramidalis L. - püramiid-akakapsas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim võsunditeta, ühtlaselt karvane. Juurmised lehed peaaegu rootsutud, õitseajal olemas. Õied alla 1,5 cm pikad, helesinised. Õisik neljatahuline, algab juba varre aluselt. Õite kandelehed suured, terveservalised, õitest 2 korda pikemad. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel metsaservadel ja nõlvadel, ainult Saaremaal. Haruldane. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 10 | Õiekroon põhiliselt kollane | 11 |
| 10 | Õied pole kollased, v.a. mõned kollased täpid | 21 |
| 11 | Lehed pika rootsuga. Vili koosneb neljast 1-seemnelisest pähklikesest (vaata sigimikku luubiga!) | 12 |
| 11 | Lehed enam-vähem rootsutud. Vili - kupar | 13 |
| 12 | Õie alumine huul lillakate laikudeta, kooniliste väljakasveteta | |
| Galeobdolon luteum Huds. - koldnõges | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim maapealsete võsunditega. Lehed pikarootsulised, munajad, sageli valkjate laikudega. Õied kollased, kahehuulelised, vähemalt 1 cm pikad, 6-kaupa männases. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Salulehtmetsades ja -kuusikutes, sarapikes. Tavaline. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 12 | Õie alumine huul lillade laikudega, alusel 2 koonilise väljakasvega | |
| Galeopsis speciosa Mill. - kirju kõrvik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed karedakarvased, vars sõlmekohtades jämenenud. Lehed kuni 4 cm laiad. Õied 2-3,5 cm pikad, kollased, lilla alahuule ja valkjate hõlmadega. Kõrgus 12-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Umbrohuna põldudel ja aedades. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 13 | Õietupp lapik. Ülemine huul lõpeb lühikese hambakesega. Alumiste lehtede servad igalt poolt hambulised | 14 |
| 13 | Õietupp pole lapik. Ülemine huul hambakeseta. Alumiste lehtede servad terved või ainult alusel mõne hambakesega | 16 |
| 14 | Ülemine huul alla 1 mm pikkuse hambakesega. Krooni putk sirge | |
| Rhinanthus minor L. - väike robirohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsed, tömpide sakkidega. Näärmekarvu pole. Õiekroon määrdunud kollane, kuni 1,5 cm pikk, peaaegu sirge putkeosaga. Ülahuule hambake alla 1 mm pikk. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Niitudel, puisniitudel, sooservades. Sage. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 14 | Ülahuul 1,3-2,5 mm pikkuste hambakestega. Krooni tupp kõverdunud | 15 |
| 15 | Õietupp paljas või ainult väheste näärmekarvadega | |
| Rhinanthus angustifolius C.C. Gmel. - suur robirohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsed, tömpide sakkidega, näärmekarvadeta. Õiekroon kuldkollane, umbes 2 cm pikk, putkeosa rohkem või vähem kõverdunud. Ülahuule hambake 2 mm pikk. Kõrgus 10-60(80) cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Niitudel, puisniitudel, metsaservadel. Tavaline. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 15 | Õietupp vähemalt servadel tihedalt näärmekarvane | |
| Rhinanthus rumelicus Velen. subsp. osiliensis Ronninger & Saarsoo - saaremaa robirohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Õietupp ja teised taimeosad näärmekarvased. Õiekroon kuni 2 cm pikk, helekollane, veidi kõverdunud putkega. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Lubjarikastes allikasoodes ja puisniitudel. Väga haruldane, ainult Saaremaa lääneosas. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Märkused: Eesti endeem. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 16 | Õisik neljatahuline. Õisiku alumised kõrglehed südaja labaga, lõpevad 2-3 cm pikkse lineaalse jätkega. Tupe hambad erineva pikkusega | |
| Melampyrum cristatum L. - harjakas härghein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Õisikus punakaslillad kõrglehed, mille alumine osa on mõlemalt poolt kaarjalt üles käändunud ja kamjalt hambuline. Õied kollakad või punakad, neljatahulises tihedas õisikus. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Puisniitudel ja põõsastikes. Paiguti, peamiselt Saaremaal. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 16 | Õisik pole neljatahuline. Alumised kõrglehed pole selgelt labaks ja jätkeks eristunud. Tupe hambad enam-vähem ühepikkused | 17 |
| 17 | Õiekrooni putkeosa valkjas, huul kollane. Tupe hambad kõverdunud, suunatud ülespoole | |
| Melampyrum pratense L. - palu-härghein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõrglehed rohelised, serv alusel enamasti üksikute kõverdunud hammastega. Õiekroon 1-1,5 cm pikk, putk valkjas, huuled kollased. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Puisniitudel, metsades. Tavaline. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 17 | Kroon üleni kollane. Tupe hambad sirged | 18 |
| 18 | Õisiku kõrglehed rohelised. Kroon 6-8 (11) mm pikk | |
| Melampyrum sylvaticum L. - mets-härghein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõrglehed rohelised, enamasti terveservalised (hambakesteta). Õiekroon kuni 1 cm pikk, ühtlaselt kuldkollane. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Salu- ja laanemetsades, puisniitudel. Tavaline. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 18 | Õisiku kõrglehed purpursed kuni sinakaslillad. Kroon 15-30 cm pikk | 19 |
| 19 | Õisik tihe. Kõrglehed purpursed, katavad tihedalt katusekivitaoliselt õisikutelge | |
| Melampyrum arvense L. - põld-härghein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõrglehed roosakaspunased, sulgjalt lõhestunud. Õied punased, alumisel huulel kollane laik. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Põlluumbrohi. Lääne-Eesti saartel paiguti, mujal pole. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 19 | Õisik hõre. Kõrglehed sinakaslillad, hõredate katusekivide taoliselt, õisikutelge ei varja | 20 |
| 20 | Tupp karvane, karvad üle 0,5 mm pikad | |
| Melampyrum nemorosum L. - harilik härghein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõrglehed sinakaslillad, harva valged, servad ebaühtlaselt hambulised. Õied erekollased, oranži putkega. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Niitudel, võsastikes, metsaservadel, lehtmetsades. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 20 | Tupp paljas või lühikeste (alla 0,25 mm) karvadega ainult soontel | |
| Melampyrum polonicum (P.Beauv.) Soó - poola härghein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõrglehed sinilillad, servadel ebaühtlaselt hambulised. Õied erekollased, oranži putkega. Õietupp paljas või ainult roodudel üksikute karvadega. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Paiguti, peamiselt Ida-Eestis. Märkused: Üleminekuvormide esinemise tõttu harilikust härgheinast raskesti eristatav. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 21 | Õied kahekaupa varre tipus | |
| Linnaea borealis L. - harilik harakkuljus | ||
| Iseloomulikud tunnused: Rohttaime välislaadiga peenikese roomava puitunud varre ja igihaljaste lehtedega taim. Lehed terved, ümardunud, pisut nahkjad, kuni 1,5 cm läbimõõduga. Õied valkjasroosad, rippuvad, 2-kaupa pikal püstisel raol. Pikkus 15-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Varjukates okasmetsades. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Märkused: Nime saanud süstemaatik Carl Linne järgi, kelle lemmiktaim ta oli. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 21 | Õied pole kahekaupa varre tipus | 22 |
| 22 | Õie alumine huul pikem kui ülemine, jagunenud 3 hõlmaks, mis igaüks omakorda jagunevad kaheks | |
| Euphrasia officinalis L. - harilik silmarohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed rootsutud, peaaegu vastakud, hambulise servaga, 1 cm pikad. Õied valkjaslillad kuni valged, tumedamate joonte ja kollaka neeluga, lühiraolised, tipmises õisikus. Kõrgus 3-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Niitudel, karjamaadel, põõsastikes, põlluservades. Hajusalt. Märkused: Harilik silmarohi on kollektiivliik, mis on jagatud paljudeks väga raskesti eristatavateks liikideks. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 22 | Alumine huul teistsugune | 23 |
| 23 | Õied valged | 24 |
| 23 | Õied pole valged | 26 |
| 24 | Õied alla 8 mm pikad | |
| Lycopus europaeus L. - harilik parkhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sopilised kuni sulglõhised. Vars püstine. Õied valkjad, korrapäraselt neljatised, väikesed, rohkearvuliste kimpudena lehtede kaenaldes. Kõrgus 20-80(100) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, puisniitudel, lodumetsades, soodes, kraavides, kallastel. Tavaline. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 24 | Õied üle 8 mm pikad | 25 |
| 25 | Lehed südaja alusega. Alumine huul alusel väljakasveteta | |
| Lamium album L. - valge iminõges | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed südajasmunajad, karvased, rootsulised. Õied valged, kahehuulelised, võrdlemisi suured, magusa mesimahlaga õieputke põhjas. Kõrgus 20-60(75) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Elamute ümbruses, prahipaikadel, aedades. Sage. Õitseb maist septembrini. Märkused: Lapsed armastavad õitest nektarit imeda. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 25 | Lehed ahenevad aluse suunas. Alumine huul alusel kahe koonilise väljakasvega | |
| Galeopsis tetrahit L. - kare kõrvik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Karedakarvane taim, lehed munajassüstjad või munajad, 1,5-3 cm laiad. Õied 1,5-2 cm pikad, purpurpunased või harva valkjad. Krooni alahuule keskmine hõlm peaaegu ruudukujuline, laia heleda servaga. Kõrgus 10-50(70) cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Umbrohuna põldudel, aedades, prahipaikades. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 26 | Kroon lühikese, enam-vähem ümara putkeosa ja kahehuulelise äärisega | |
| Scrophularia nodosa L. - harilik sealõuarohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed munajad, südaja alusega, saagja servaga, vastakud. Õied väikesed, tipmises õisikus. Kroon rohekas, ülahuul pruunikaspunane. Kogu taim muljumisel vastiku lõhnaga. Kõrgus 40-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Tee- ja metsaservadel, prahipaikades, rannikul. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Märkused: Õis meenutab sea avatud lõugu. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 26 | Kroon teistsugune | 27 |
| 27 | Õietupp nelja hambaga. Vili kupar | 28 |
| 27 | Õietupp 5 hambaga. Vili koosneb neljast 1-seemnelisest pähklikesest (vaata sigimikku luubiga!) | 30 |
| 28 | Leheserv terve | |
| Melampyrum arvense L. - põld-härghein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõrglehed roosakaspunased, sulgjalt lõhestunud. Õied punased, alumisel huulel kollane laik. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Põlluumbrohi. Lääne-Eesti saartel paiguti, mujal pole. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 28 | Leheserv hambuline | 29 |
| 29 | Lehed teravad. Vars enamasti paljude poolpüstiste harudega. Alumised sõlmevahed lehtede pikkused või lühemad | |
| Odontites vulgaris Moench - harilik kamaras | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars keskosast allpool harunev. Harud pikad, laiuvad. Lehed süstjad, teritunud tipuga. Õied lihakarva punased, ühekülgses kobaras. Kupar tupplehtedega ühepikkune. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Niitudel, teeservades, kallastel, umbrohuna põldudel. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 29 | Lehed tömbid. Varred tavaliselt lihtsad. Alumised sõlmevahed lehtedest pikemad | |
| Odontites litoralis Fr. - randkamaras | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine, enamasti harunemata. Lehed munajassüstjad, veidi lihakad, tömbi tipuga. Õied lillakaspunased, tipmises õisikus. Kupar tupest pikem. Kõrgus 5-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Rannaniitudel. Harva, peamiselt Lääne-Eestis. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 30 | Õietupp 2-huuleline, hambad ebavõrdsed, 3 ühel, 2 teisel küljel | 31 |
| 30 | Õietupp radiaalsümmeetriline, hambad enamvähem võrdsed | 39 |
| 31 | Lehed lineaalsed, vähemalt 7 korda laiusest pikemad | |
| Dracocephalum ruyschiana L. - sile tondipea | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsed, terveservalised, rootsuta. Õied suured, tupest 2-3 korda pikemad, sinised. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel nõlvadel, metsaservadel, loometsades. Paiguti, peamiselt Põhja-Eestis. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 31 | Lehed pole lineaalsed, vähem kui 5 korda laiusest pikemad | 32 |
| 32 | Krooni ülahuul selgelt kiiverjas (nõgus) | 33 |
| 32 | Krooni ülahuul enam-vähem lame | 35 |
| 33 | Õietupp selgmise lisemeta | |
| Prunella vulgaris L. - harilik käbihein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred püstised. Varrelehed piklikmunajad, rootsulised. Õite kandelehed ümarad. Õied sinakad, tihedas tipmises piklikus õisikus. Kõrgus 8-40(70) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, metsades, võsastikes, elamute ümbruses. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Märkused: Nimi sellest, et äraõitsenud õisikud meenutavad käbikesi. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 33 | Õietupp selgmise õõnsa lisemega | 34 |
| 34 | Õietupp paljas või ainult mõne üksiku lihtkarvaga. Lehed hõredalt hambulised, pole odajad | |
| Scutellaria galericulata L. - harilik tihashein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed hõredalt täkilised, piklikmunajad, ümardunud või südaja alusega. Õietupp paljas või ainult lihtkarvadega. Õied violetjassinised, kandelehekestest lühemad, kahekaupa lehtede kaenlais. Kõrgus 10-50(75) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes metsades, puisniitudel, niitudel, veekogude kallastel. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 34 | Õietupp näärmekarvane. Lehed terveservalised, odajad | |
| Scutellaria hastifolia L. - odalehine tihashein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed terveservalised, odaja alusega. Õietupp näärmekarvane. Õied sinised, kandelehekestest pikemad, ühekülgse kobarana varre tipus. Kõrgus 10-40(60) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannikul ja jõekallastel. Paiguti rannikul, sisemaal harvem. Õitseb juunist septembrini. Märkused: Väga harva võivad tihasheinad omavahel hübridiseeruda. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 35 | Tolmukad kokkuhoiduvad. Leheserv hambuline. Lehed ei lõhna muljumisel liivatee järgi | 36 |
| 35 | Tolmukad eemalehoiduvad. Leheserv terve. Lehed lõhnavad muljumisel liivatee järgi | 38 |
| 36 | Vähemalt alumised lehed südaja alusega | |
| Dracocephalum thymiflorum L. - karvane tondipea | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed südajasmunajad, tömpsaagja servaga, lühirootsulised. Õied väikesed, tupest veidi pikemad, helelillakad. Kõrgus 20-50(70) cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Tulnukana kuivadel nõlvadel, raudteedel, kruusaaukudes. Paiguti, peamiselt mandriosas. Õitseb juunist augustini. |
 |
|
| 36 | Kõik lehed ümarad või aluse suunas ahenevad | 37 |
| 37 | Õied rohkem kui 10 kaupa kimpudes. Õietupe alusel kühmu pole, tupp ei ahene | |
| Clinopodium vulgare L. - harilik mägimünt | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 1,2-2 cm laiad, pehmekarvased, munajad, hõredalt hambulise servaga. Vars püstine. Õied lillakaspunased, tihedas ümaras õisikus, mis koosneb1-3 õitemännasest. Kõrgus 25-65(90) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, segametsades, võsastikes, raiesmikel. Hajusalt. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 37 | Õied 2-6(8) kaupa kimpudes. Tupp alusel kühmuga, aheneb | |
| Acinos arvensis (Lam.) Dandy - väike nõmmemünt | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kuni 0,5 cm laiad, peaaegu paljad, elliptilised, nõrgalt saagja servaga. Vars püstine või tõusev. Õied helelillad, hõredate kimpudena männases. Kõrgus 10-30(45) cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Kuivades metsades, nõlvadel, loodudel, raudteetammidel, liiva- ja kruusaaukudes. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 38 | Karvad ainult varre kantidel (luup!) | |
| Thymus pulegioides L. - paljalehine liivatee | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred ülaosas selgelt neljakandilised, kantidel karvased, mujalt paljad. Lehed lühirootsulised, elliptilised, 0,3-0,8 cm laiad. Õietupp kahehuuleline. Õisiku alumised männased üksteisest eemal. Kõrgus 5-20(30) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel nõlvadel, teeservadel, söötidel. Hajusalt. Õitseb juulist septembrini. Märkused: Ravimtaim. Iseloomuliku lõhnaga. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 38 | Varred ühtlaselt karvased või peaaegu paljad | |
| Thymus serpyllum L. - nõmm-liivatee | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred ruljad, ühtlaselt karvased või peaaegu paljad. Lehed peaaegu rootsutud, süstjad, 0,2-0,3 cm laiad. Õietupp kahehuuleline. Õisik ühtlane. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivikutel, luidetel, nõlvadel, metsades, loopealsetel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Märkused: Ravimtaim. Iseloomuliku lõhnaga. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 39 | Leheserv terve | |
| Origanum vulgare L. - harilik pune | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine. Lehed rootsulised, piklikmunajad, terveservalised. Õietupp viietipmeline. Õiekroon lillakas või roosa, 0,5-1 cm pikk. Kõrglehed tumepunased. Õied koondunud paljuõielistesse kännasjatesse õisikutesse. Kõrgus 25-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades metsades, nõlvadel, teeservadel, loodudel. Tavaline. Õitseb juulist septembrini. Märkused: Ravimtaim ja maitsetaim, kasutatakse vorstirohuna. Tugeva iseloomuliku lõhnaga. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 39 | Leheserv hambuline | 40 |
| 40 | Õie alumise huule alusel 2 kühmukest (sarvekest) | 41 |
| 40 | Õie alumine huul kühmukesteta | 44 |
| 41 | Õis kahvatukollane, alahuul lilla laiguga | |
| Galeopsis speciosa Mill. - kirju kõrvik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed karedakarvased, vars sõlmekohtades jämenenud. Lehed kuni 4 cm laiad. Õied 2-3,5 cm pikad, kollased, lilla alahuule ja valkjate hõlmadega. Kõrgus 12-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Umbrohuna põldudel ja aedades. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 41 | Õis roosa või valkjas, ilma lilla laiguta alahuulel | 42 |
| 42 | Vars pole sõlmekohtadel jämenenud. Karedad karvad puuduvad | |
| Galeopsis ladanum L. - ahtalehine kõrvik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed munajassüstjad, kuni 1,5 cm laiad, kummalgi küljel 3-8 jämeda hambaga. Pehmete lidus karvadega. Õied 2 cm pikad, purpurpunased, alahuul kollase täpi ja võrgulise joonisega. Õietuped tihedalt näärmekarvased. Kõrgus 5-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Umbrohuna põldudel, teeservadel, raudteede ääres, liivasel pinnasel. Paiguti, peamiselt Põhja- ja Lääne-Eestis. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 42 | Värske vars sõlmekohtadel jämenenud. Taim karekarvane | 43 |
| 43 | Krooni alahuule keskmine hõlm niisama pikk kui lai, terve | |
| Galeopsis tetrahit L. - kare kõrvik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Karedakarvane taim, lehed munajassüstjad või munajad, 1,5-3 cm laiad. Õied 1,5-2 cm pikad, purpurpunased või harva valkjad. Krooni alahuule keskmine hõlm peaaegu ruudukujuline, laia heleda servaga. Kõrgus 10-50(70) cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Umbrohuna põldudel, aedades, prahipaikades. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 43 | Krooni alahuule keskmine hõlm kitsas, selgelt kaheks lõhestunud | |
| Galeopsis bifida Boenn. - pügaldunud kõrvik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Üleni karekarvane taim. Õisiku näärmekarvad heledad. Õied alla 1,5 cm pikad, roosad või kollakasvalged. Õie alahuule keskmine hõlm selgelt kaheks lõhestunud. Kõrgus 10-45(50) cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Mererannas adruvallidel, prahipaikades, umbrohuna aedades ja põldudel. Paiguti. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 44 | Alumised lehed juurmise kodarikuna, õitseajal olemas | |
| Stachys officinalis (L.) Trevis. - tõnnike | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed enamasti juurmised, pikarootsulised, piklikmunajad, jämedalt täkilise servaga. Õied purpurpunased, kuni 2 cm pikad. Õisikud tihedad, piklikud. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: mitmeaastane. Puisniitudel, metsaservadel, võsastikes. Paiguti, sagedam Kesk- ja Lõuna-Eestis. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 44 | Alumised lehed pole kodarikuna, õitseajal enamasti puuduvad | 45 |
| 45 | Õied alla 8 mm pikad. Fertiilseid tolmukaid 2 | |
| Lycopus europaeus L. - harilik parkhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sopilised kuni sulglõhised. Vars püstine. Õied valkjad, korrapäraselt neljatised, väikesed, rohkearvuliste kimpudena lehtede kaenaldes. Kõrgus 20-80(100) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, puisniitudel, lodumetsades, soodes, kraavides, kallastel. Tavaline. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 45 | Õied üle 8 mm pikad. Fertiilseid tolmukaid 4 | 46 |
| 46 | Lehed südaja alusega. Õied kahvatusinised. Tupp 13-15 rooga | |
| Glechoma hederacea L. - harilik maajalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred roomavad. Õitega varred püstised. Lehed neerjad, jämedalt sakilise servaga. Õied lillakassinised, 1,5 cm pikad, 2-4-kaupa lehtede kaenaldes. Pikkus 25-50(70) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, võsastikes, jõekallastel, teeservadel, umbrohuna aedades. Tavaline. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 46 | Lehe alus sirge või kiiljas. Õied roosad kuni punakaslillad. Tupp 5-10 rooga | 47 |
| 47 | Krooni alahuul selgelt 3-hõlmaline | 48 |
| 47 | Krooni alahuule alumised hõlmad ebaselged või redutseerunud lühikesteks hammasteks | 49 |
| 48 | Ülemised lehed 3 korda laiusest pikemad. Tupp näärmekarvadega | |
| Stachys sylvatica L. - mets-nõianõges | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed südajasmunajad, rootsulised, ebameeldiva lõhnaga, tihedalt kaetud harali karvadega. Õied umbes 1,5 cm pikad, tumepunased. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Peamiselt kuuse-segametsades, kaldavõsastikes, puisniitudel. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 48 | Ülemised lehed 3-6 korda laiusest pikemad. Tupp lihtkarvadega | |
| Stachys palustris L. - soo-nõianõges | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine. Lehed süstjad, lühirootsulised või rootsutud, lühikarvased. Õied lillakaspunased, 1-1,5 cm pikad. Kõrgus (17)30-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kraavide, ojade kallastel, soistel niitudel, umbrohuna põldudel ja aedades. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 49 | Õiekrooni tupeosa kõverdunud. Mitmeaastane | |
| Lamium maculatum L. - täpiline iminõges | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed südajasmunajad, rootsulised, vahel heledate laigukestega. Õied lillakaspunased, 2 cm pikad. Kõrgus 25-60(100) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Paekalda nõlval varjukates kohtades, metsades, võsastikes. Harva, peamiselt Põhja-Eestis. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 49 | Õiekrooni tupeosa sirge. Üheaastane | 50 |
| 50 | Ülemised lehed varreümbrised. Krooni sees karvaringi pole | |
| Lamium amplexicaule L. - - hõlmine iminõges | ||
| Iseloomulikud tunnused: Ülemised lehed varreümbrised, peaaegu neerjad, alumised rootsulised, südajad. Õied lillakaspunased, alla 2 cm pikad. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Umbrohuna aedades ja põldudel, elamute ümbruses. Hajusalt. Õitseb maist oktoobrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti t |
 |
|
| 50 | Ülemised lehed pole varreümbrised. Krooni sees karvaring (luup!) | 51 |
| 51 | Õielehed südaja alusega, tavaliselt veinpunased | |
| Lamium purpureum L. - verev iminõges | ||
| Iseloomulikud tunnused: Ülemised lehed munajad, täkilise servaga, südaja alusega. Õied lillakaspunased, krooni putkeosa tupest kuni poole pikem. Kõrgus 10-30(60) cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Umbrohuna aedades, põldudel ja elamute ümbruses. Tavaline. Õitseb maist oktoobrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 51 | Õielehed ovaalsed, kiilja alusega, kollakasrohelised | |
| Lamium hybridum Vill. – hambune iminõges | ||
| sügavalt sisselõikunud serva, laikiilja aluse ja laiatiivalise rootsuga. Õied lillakaspunased, kahehuulelised, väheldased, tihedate männastena. Kõrgus 5-30(60) cm. Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Umbrohuna aedades, põldudel, prahipaikades. Hajusalt. Õitseb maist oktoobrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) | ||
