Back 
Printable version
| 1 | Lehed nõeljad (okkad) või soomusekujulised | 2 |
| 1 | Lehed tavalised, pole nõeljad ega soomusekujulised | 21 |
| 2 | Õied roosad, kroonlehtedega. Taimed kuni 80 cm kõrged | |
| Calluna vulgaris (L.) Hull - harilik kanarbik | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Kääbuspõõsas,
10-60 (80) cm kõrge. Lehed soomusjad, asuvad varrel
katusekivide taoliselt. Õied roosad, kellukjad, 3-4 mm pikad,
pikkades tipmistes õisikutes. Viljad kuivad. Levik ja ökoloogia: Eestis tavaline nõmmedel, rabades ja männikutes, õitseb juulis, augustis. Levinud laialdaselt peaaegu kogu Euroopas, kohati ka Aasias, Põhja-Aafrikas ning Põhja-Ameerika lääneosas. Märkused: Sarnane soo-erikaga, mis Eestis looduslikult ei kasva, küll aga kasutatakse haljastuses, esineb Soomes ja Rootsis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 2 | Õied kroonlehtedeta. Taimed üle 80 cm kõrged | 3 |
| 3 | Lehed soomusekujulised | 4 |
| 3 | Lehed nõeljad (okkad) | 5 |
| 4 | Võrsed püstised. Okste harud kõik enam-vähem ühes tasapinnas. Viljad (käbid) piklikud | |
| Thuja occidentalis L. - harilik elupuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas,
kuni 20 m kõrge. Soomusjad, tihedalt okstele liibuvad
lehekesed, mis hõõrumisel lõhnavad aromaatselt.
Viljadeks umbes 1 cm pikkused pruunikad käbid, mis valminult
avanevad. Levik ja ökoloogia: Eestis aedades ja parkides tavaline ilupuu. Pärit Põhja-Ameerikast. Märkused: Eestis kasvatatakse väga erinevaid elupuu vorme ja sorte, mis erinevad mõõtmetelt ja väliskujult. Talub hästi kärpimist. |
 |
|
| 4 | Võrsed lamavad. Okste harud hoiavad igas suunas harali. Viljad (“kadakamarjad”) ümarad | |
| Juniperus sabina L. - sabiina kadakas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, kuni 2 m
kõrge, hargneb rohkesti. Okkad pehmed, mittetorkavad, osalt
soomusjad, hõõrumisel lõhnavad vastikult. Vili
lihakas, marjataoline, pruunikasmust, sinaka kirmega, rippuv. Levik ja ökoloogia: Eestis aedades ja parkides ilupuuna, suhteliselt sageli. Pärit Kesk- ja Lõuna-Euroopa mägedest, kasvab ka Kaukaasias ja Siberis. |
 |
|
| 5 | Põõsad, kuni 3 m kõrged | 6 |
| 5 | Puud, täiskasvanult üle 3 m kõrged | 7 |
| 6 | Okkad üle 4 cm pikad. Viljadeks pruunid puitunud käbid | |
| Pinus mugo Turra - mägimänd | ||
|
Iseloomulikud tunnused: 20 cm kõrgune maapinnal
laiuv põõsas kuni 10(–20) m kõrgune puu. Okkad
3-8 cm pikad, tumerohelised, tömbitipulised, veidi kõverdunud,
2-kaupa, kinnituvad võrsele väga tihedalt. Käbid
kastanpruunid, läikivad, 2-6 cm pikad, valminud käbil kõik
soomused avanevad. Pungad oranžikaspruunid, suured, kaetud rohke
vaiguga. Levik ja ökoloogia: Eestis ilupuuna aedaes ja parkides, kasutatakse ka karjääride metsastamisel ja nõlvade kinnistamiseks. Levinud Kesk- ja Lõuna-Euroopa mägedes. |
 |
|
| 6 | Okkad kuni 4 cm pikad. Vili valminult sinine, ümar ja lihakas | |
| Juniperus communis L. - harilik kadakas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, vahel ka
puukujuline, kuni 12 m kõrge. Okkad teravad, 3-kaupa
männastes, hõõrumisel lõhnavad aromaatselt.
Vili lihakas, marjatoline, noorelt roheline, valminult sinakasmust.
Korraga on põõsal nii rohelisi kui siniseid
“kadakamarju”, mis tegelikult on lihakad käbid. Levik ja ökoloogia: Eestis sage liivikutel, loodudel, männikutes, ka soodes. Võib kasvada tihedate kadastikena. Levinud Euroopas, Põhja-Aasias, Põhja-Aafrikas ja Põhja-Ameerikas. Märkused: Lambad söövad meeleldi kadakate noori võrseid ja hoiavad sellega kadastike tiheduse kontrolli all. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 7 | Okkad 2-5-kaupa või suuremate kimpudena väikestel lühivõrstel | 8 |
| 7 | Okkad üksikult | 12 |
| 8 | Okkad suuremate kimpudena väikestel lühivõrsetel | 9 |
| 8 | Okkad 2-5-kaupa | 10 |
| 9 | Käbi seemnesoomused sirged, väljast paljad. Kattesoomused ulatuvad seemnesoomuste vahelt välja | |
| Larix decidua Mill - euroopa lehis | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 30-40 m kõrge.
Okkad 1,5-3 cm pikad, helerohelised, tihedate kimudena lühivõrsetel,
hilissügiseni rohelised, varisevad. Käbi seemnesoomused
väljast paljad, kattesoomused ulatuvad seemnesoomuste vahelt
välja. Käbid 3-4 cm pikad. Levik ja ökoloogia: Eestis sageli ilupuuna parkides ja aedades, ka metsakultuurina. Pärit Kesk-Euroopast. Õitseb varakevadel. Märkused: Eestis hübridiseerub vahel siberi lehisega. |
 |
|
| 9 | Käbi seemnesoomused tipus veidi kõverdunud, väljast udemelised. Kattesoomused ei ulatu seemnesoomuste vahelt välja | |
| Larix sibirica Ledeb. - siberi lehis | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 40 m kõrge. Okkad
2,5-4 cm pikad, helerohelised, tihedate kimpudena lühivõrsetel,
sügisel kolletuvad ja varisevad. Käbi viljasoomused on
välisküljelt sametjalt karvased, kattesoomused ei ulatu
viljasoomuste vahelt välja. Käbid 2-4 cm pikad. Levik ja ökoloogia: Eestis hajusalt ilupuuna parkides ja aedades. Pärit Siberist. Õitseb aprillis, mais üheaegselt okaste moodustumisega. Märkused: Eestis hübridiseerub vahel euroopa lehisega. |
 |
|
| 10 | Okkad 2-kaupa | |
| Pinus sylvestris L. - harilik mänd | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 40 m kõrge. Okkad
2-kaupa, sinakasrohelised, teravatipulised, kinnituvad võrsele
suhteliselt hõredalt. Käbid tuhmid, pruunid, alumised
soomused ei avane. Pungad punakaspruunid, harva veidi vaigused. Levik ja ökoloogia: Eestis laialt levinud metsapuu liivmullal ja rabastuval pinnasel. Õitseb mais, juunis. Levinud Euroopas ja Aasias. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 10 | Okkad 5-kaupa | 11 |
| 11 | Pungasoomused tuhmid. Käbid vähem kui 1,5 korda laiusest pikemad | |
| Pinus cembra L. - alpi seedermänd | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 25 m kõrge. Okkad
8-10 cm pikad, teravatipulised, pealt säravalt rohelised, alt
sinakashallid, 5-kaupa kimbus. Võrsed roostepunaste viltjate
karvadega. Pungad ligihoiduvate soomustega, nõrgalt vaigused.
Käbid 6-8 cm pikad, valminud käbil soomused ei avane. Levik ja ökoloogia: Eestis hajusalt ilupuuna parkides ja aedades. Pärit Alpide ja Karpaatide mägimetsadest. |
 |
|
| 11 | Pungasoomused läikivad. Käbid vähemalt 1,5 korda laiusest pikemad | |
| Pinus sibirica Du Tour - siberi seedermänd | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 40 m kõrge. Okkad
7-13 cm pikad, tumerohelised, 5-kaupa kimbus. Võrsed
roostepunaste viltjate karvadega. Pungade soomused tipust
eemalehoiduvad. Käbid 6-13 cm pikad, valminud käbil
soomused ei avane. Levik ja ökoloogia: Eestis hajusalt ilupuuna parkides ja aedades. Pärit Siberist. |
 |
|
| 12 | Okkad pole lamedad, kinnituvad okstele hajusalt | 13 |
| 12 | Okkad lamedad, kinnituvad okstele kahe vastaku reana | 15 |
| 13 | Okkad teravatipulised, torkavad, kuni 2 cm pikad | |
| Picea pungens Engelm. - torkav kuusk (sinikuusk) | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 20 m kõrge. Okkad
1,5-3 cm pikad, pika torkava tipuga, jäigad, tumerohelised kuni
helehallid, igal neljal tahul 3-6 heleda triibuga, kinnituvad oksale
rootsukesega. Käbid 6-10 cm pikad, viljasoomused pügaldunud
tipuga. Levik ja ökoloogia: Eestis sageli ilupuuna parkides ja aedades. Õitseb mais, juunis. Pärit Põhja-Ameerikas lääneosast. |
 |
|
| 13 | Okkad tömbid, pole torkavad, kuni 1,5 cm pikad | 14 |
| 14 | Okkad tumerohelised. Käbid 15-20 cm pikad | |
| Picea abies (L.) H.Karst. - harilik kuusk | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 48 m kõrge. Okkad
1,5-2,5 cm pikad, veidi torkavad, tumerohelised, igal neljal tahul
kahe heledama triibuga, kinnituvad oksale rootsukesega. Käbid
10-15cm pikad. Levik ja ökoloogia: Eestis sage metsapuu, kasvatakse ka ilupuuna ja hekina. Õitseb mais, juunis. Levinud Põhja- ja Kesk-Euroopas. Märkused: Palju aretatud iluvorme. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 14 | Okkad sinakasrohelised. Käbid 3-6 cm pikad | |
| Picea glauca (Moench) Voss - kanada kuusk | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 35 m kõrge. Okkad
tömbitipulised, 1-2 cm pikad, hallikasrohelised kuni hõbehallid,
pisut kõverdunud, hõõrudes ebameeldiva lõhnaga,
kinnituvad oksale rootsukesega. Käbid 4-5 cm pikad, 1,5-2 cm
läbimõõdus, silindrilised, viljasoomused
terveservalised. Levik ja ökoloogia: Eestis sageli ilupuuna parkides ja aedades. Õitseb mais. Pärit Kanadast. Märkused: Palju erinevaid aretatud sorte. |
 |
|
| 15 | Okaste pealmisel küljel 1 või 2 heledat triipu | |
| Abies concolor (Gordon) Hillebr. - hall nulg | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, 25-40 m kõrge. Okkad
tömbitipulised, 4-8 cm pikad, mõlemalt poolt
sinakasrohelised, pisut kõverdunud, kinnituvad oksale ketasja
alusega, paiknevad 2-3-realiselt. Pungad kerajad,
kollakasrohelised-roosakad, vaigused. Levik ja ökoloogia: Eestis sageli ilupuuna parkides ja aedades. Pärit Põhja-Ameerikast. |
 |
|
| 15 | Okaste ülemised küljed heledate triipudeta | 16 |
| 16 | Okaste alumised küljed heledate triipudeta. Vili lihakas, punane, karikja kujuga, üheseemneline | |
| Taxus baccata L. - harilik jugapuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 15(20) m kõrge.
Okkad pehmed, 1,8-3,5 cm pikad ja 2-2,5 mm laiad, lamedad, teravneva
tipuga, pealt tumerohelised, alt heledamad, ilma triipudeta, lühikese
rootsu ja lühikese ogaja tipuga. Puit ilma vaiguta. Vili punane,
karikjas, lihaka rüüga. Levik ja ökoloogia: Eestis looduslikult Lääne-Eesti rannikupiirkonnas ja saartel soostunud kuuse-segametsades, kasvatatakse ka ilupuuna. Põhilevila Kesk-Euroopa mägedes, Aasias ja Põhja-Aafrikas. Eestis on levila kirdepiiril ja siin külmaõrn. Eestis sisemaal ilupuudeks istutatud taimedel võtab külm külmadel talvedel sageli lumest väljaulatuvad ladvapungad ära, nii et alles jäävad jugapuu põõsad. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punane Raamat (2008) ohukategooria - tähelepanu vajavad Märkused: Kogu taim mürgine, v.a. viljarüü. Taluvad hästi pügamist. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 16 | Okkad alaküljel kahe heleda triibuga. Puitunud käbid | 17 |
| 17 | Peale okaste varisemist jäävad koorele näsajad armid. Käbid rippuvad | 18 |
| 17 | Peale okaste varisemist jääb koor sile. Käbid püstised | 19 |
| 18 | Pungad munajad kuni koonilised. Käbid väljaulatuvate kattesoomusteta | |
| Tsuga canadensis (L.) Carrière - kanada tsuuga | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, 15-30 m kõrge, latv
longus. Okkad tipu suunas ahenevad, tömbid, saagja servaga,
1-1,5 cm pikad, alt kahe laia sinakasvalge triibuga, asuvad oksal
kahes reas. Koor lillakashall, mureneb soomusjateks helvesteks. Käbid
1,5-1,8 cm pikad. Levik ja ökoloogia: Eestis vahel ilupuuna parkides ja aedades. Õitseb mais, juunis. Pärit Põhja-Ameerika idaosast. |
 |
|
| 18 | Pungad värtnakujulised. Käbide kattesoomused 3-hõlmalised, ulatuvad seemnesoomuste vahelt välja | |
| Pseudotsuga menziesii (Mirb.) Franco - harilik ebatsuuga | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, 40-50 m kõrge. Koor
hall kuni kahvatupruun, vanadel puudel suurte lõhedega. Okkad
lamedad, nahkjad, 2-4 cm pikad, asuvad oksal spiraalselt. Käbid
5-8 cm pikad, kattesoomused kolmetipulised, seemnesoomustest
pikemad. Levik ja ökoloogia: Eestis sageli ilupuuna parkides ja aedades. Pärit Põhja-Ameerikas lääneosast. Märkused: Oma kodumaal võib kasvada üle 100 m kõrguseks. Eestis suhteliselt külmakartlik. |
 |
|
| 19 | Tipupungad pole vaigused | |
| Abies alba Mill. - euroopa nulg | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 50 m kõrge. Okkad
pügaldunud tipuga, kuni 3 cm pikad, pealt tumerohelised ja
läikivad, alaküljel kahe heleda triibuga, kinnituvad
ketasja alusega. Pungad punakaspruunid, vaiguta. Noored võrsed
hallikad, pruunide karvadega. Käbide nõelja tipuga
kattesoomused ulatuvad seemnesoomuste tagant välja. Käbid
üle 10 cm pikad. Levik ja ökoloogia: Eestis sageli ilupuuna parkides ja aedades. Looduslikult esineb Kesk- ja Lõuna-Euroopa mägimetsades. Pikaealine, elab kuni 400(500) aastat vanaks. Märkused: Kodumaal kasutatakse jõulupuuna. |
 |
|
| 19 | Tipupungad üleni vaigused | 20 |
| 20 | Okkad pehmed. Noored oksad valgete karvadega | |
| Abies sibirica Ledeb. - siberi nulg | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 40 m kõrge. Koor
pruunikas-tumehall, sile. Okkad pehmed, 1-3 cm pikad, pealt
helerohelised, alt kahe heledama triibuga, kinnituvad ketasja
alusega. Käbid 5-8 cm pikad, kattesoomused varjatud. Levik ja ökoloogia: Eestis sageli ilupuuna parkides ja aedades. Õitseb mais. Pärit Siberist. |
 |
|
| 20 | Okkad jäigad. Noored oksad tumedate karvadega | |
| Abies balsamea (L.) Mill. - palsaminulg | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, 15-25(35) m kõrge. Koor
kahvatuhall, suurte vaigumuhkudega. Okkad tömbitipulised,
sisselõikega, jäigad, kergesti murduvad, 1,5-3 cm pikad,
alt (sageli ka pealt) kahe heledama triibuga, kinnituvad ketasja
alusega, katkihõõrutult lõhnavad aromaatselt.
Pungad vaigused. Käbid 6-8 cm pikad. Levik ja ökoloogia: Eestis sageli ilupuuna parkides ja aedades. Õitseb mais. Pärit Põhja-Ameerikast. |
 |
|
| 21 | Lehed vastakud | 22 |
| 21 | Lehed vahelduvad või männases | 47 |
| 22 | Lihtlehed, selgete hõlmadega | 23 |
| 22 | Liitlehed või terved (ilma sisselõigeteta) lihtlehed | 26 |
| 23 | Lehed üldkujult selgelt viisnurksed | 24 |
| 23 | Lehed pole üldkujult viisnurksed | 25 |
| 24 | Lehed pealt rohelised, alt hallikasrohelised. Lehe hõlmad tömbid. Õisikud longus. Vilja tiivad ühinevad teravnurkselt, moodustades V-tähe | |
| Acer pseudoplatanus L. - mägivaher | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, 30(40) m kõrge.
Vanemate puude koor tumehall, langeb kihtidena maha ja nähtavale
tuleb hele noor koor. Lehed viiehõlmalised, hõlmad
ebakorrapäraselt hambulised, tömbid, pealt tume-, alt
hallikasrohelised, sügisel lähevad kollaseks. Õied
kollakasrohelised. Õiekobar pikk, kitsas, rippuv. Vilja tiivad
ühinevad terav- kuni nürinurkselt, tiibade sisemised servad
paralleelsed. Levik ja ökoloogia: Eestis ilupuuna, vahel metsistub. Õitseb mais, juunis, pärast lehtimist. Euroopa mägiste metsade liik. |
 |
|
| 24 | Lehed mõlemalt poolt ühesuguselt rohelised. Lehe hõlmad terava tipuga. Õisikud enam-vähem püstised. Vilja tiivad ühinevad nürinurkselt | |
| Acer platanoides L. - harilik vaher | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 30 m kõrge.
Vanemate puude tüvi kaetud tumehalli peenerõmelise
korbaga. Lehed pealt ja alt ühesuguselt rohelised, lehed
viiehõlmalised, hõlmad teravatipulised, üksikute
teravate hammastega, sügisel lähevad kollaseks või
punaseks. Leheroots sisaldab piimmahla. Õitseb enne lehtede
täielikku puhkemist. Õied kollakasrohelised. Õiekobar
lai, püstine. Vilja tiivad ühinevad nürinurkselt,
tiibade sisemised servad moodustavad kaare. Levik ja ökoloogia: Eestis tavaline leht- ja segametsades, sageli ilupuuna parkides ja aedades. Levinud Kesk- ja Põhja-Euroopas, kasvab ka Balkanil, Väike-Aasias ja Iraanis. Õitseb mais, enne lehtede täielikku puhkemist. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 25 | Lehe keskmine hõlm külgmistest hõlmadest alla 3 korra pikem. Õied valged. Viljad lihakad | |
| Viburnum opulus L. - harilik lodjapuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, (1)2-3(4) m
kõrge. Võrsed kandilised, hallid, punaka varjundiga.
Lehed kolmehõlmalised, hõlmad teritunud tipuga, pealt
paljad, alt pehmekarvased. Valkjad ratasjad õied
on lamedates vihmavarjutaolistes õisikutes, servmised
steriilsed õied teistest suuremad. Viljad erepunased, lihakad,
luuseemnega. Levik ja ökoloogia: Eestis tavaline, kasvab sega- ja lodumetsades, puisniitudel, sageli ka ilupõõsana. Õitseb mais, juunis. Levinud Euroopast Põhja-Aasiani. Märkused: Marjad söödavad, aga moos ebameeldiva lõhnaga. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 25 | Lehe keskmine hõlm külgmistest vähemalt 3 korda pikem. Õid pole valged. Viljad kuivad | |
| Acer ginnala Maxim. - ginnala vaher | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, 5-6 m kõrge. Koor
hallikas, sile või rümeline. Lehed pealt tume- ja alt
helerohelised, kolmehõlmalised, keskmine hõlm
külgmistest palju pikem, leheserv ebaühtlaselt sakiline,
lehed lähevad sügisel punaseks. Õied rohekasvalged.
Õisikud püstised. Vilja tiivad punased, ühinevad
teravnurkselt, sageli üksteist kattes. Levik ja ökoloogia: Eestis ilupuuna parkides ja aedades. Õitseb juunis, pärast lehtede puhkemist. Levinud Kesk-Aasiast Jaapanini. |
 |
|
| 26 | Liitlehed | 27 |
| 26 | Lihtlehed | 32 |
| 27 | Lehed kolmetised | |
| Acer negundo L. - saarvaher | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, 15-25 m kõrge. Lehed
kollakasrohelised paaritusulgjad liitlehed, lehekesi enamasti
viis (harvem kolm), tipmine leheke teistest suurem. Õisikud
rippuvad. Vilja tiivad ühinevad väga terava nurga
all, sageli üksteist kattes. Levik ja ökoloogia: Eestis ilupuuna parkides, vahel metsistub. Õitseb aprillis, mais enne lehtede puhkemist. Pärit Põhja-Ameerikast. Märkused: Kiirekasvuline ja suhteliselt lühiealine, murdub kergesti. |
 |
|
| 27 | Lehekesi rohkem kui kolm | 28 |
| 28 | Lehed sõrmjad | |
| Aesculus hippocastanum L. - harilik hobukastan | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 30 m kõrge.
Sõrmjate pikarootsuliste liitlehtedega, lehekesed 10-20 cm
pikad. Õied ebakorrapärased, valged, punakate laikudega,
püstises koonusjas õisikus. Vili ogaline, kerajas, avaneb
kolme praoga, 1-3 seemnega. Pähklitaoline seeme tumepruun,
läikiv. Levik ja ökoloogia: Eestis sage ilupuu, harva metsistub. Õitseb mais, juunis. Looduslikult esineb Põhja-Kreekas, Väike-Aasias, kultuurina levinud väga laialdaselt, ulatub Skandinaavia põhjaossagi. |
 |
|
| 28 | Lehed sulgjad | 29 |
| 29 | Lehed erilise lõhnata. Viljad kuivad, tiivulised | 30 |
| 29 | Lehed hõõrumisel ebameeldiva lõhnaga. Viljad lihakad | 31 |
| 30 | Lehekesi rohkem kui 7 | |
| Fraxinus excelsior L. - harilik saar | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 35(40) m kõrge.
Paaritusulgjad liitlehed, lehekesi 9-15, lehekesed kuni 10 cm pikad.
Õied pisikesed, tihedates külgmistes tumedates kimpudes,
täiesti ilma õiekattelehtedeta, ainult emakate või
tolmukatega, harvem ühes õies olemas nii tolmukad kui
emakad. Tiibviljad ühe seemnega, kuni 4 cm pikad,
kimpudena. Pungad silmatorkavalt mustad. Levik ja ökoloogia: Tavaline kogu Eestis ja suuremas osas Euroopas niisketes metsades, puisniitudel, jõekallastel. Kasutatakse ka haljastuses. Õitseb aprillis, mais enne lehtimist. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 30 | Lehed 3-7 lehekesega | |
| Acer negundo L. - saarvaher | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, 15-25 m kõrge. Lehed
kollakasrohelised paaritusulgjad liitlehed, lehekesi enamasti
viis (harvem kolm), tipmine leheke teistest suurem. Õisikud
rippuvad. Vilja tiivad ühinevad väga terava nurga
all, sageli üksteist kattes. Levik ja ökoloogia: Eestis ilupuuna parkides, vahel metsistub. Õitseb aprillis, mais enne lehtede puhkemist. Pärit Põhja-Ameerikast. Märkused: Kiirekasvuline ja suhteliselt lühiealine, murdub kergesti. |
|
|
| 31 | Vili must. Õied valged, vihmavarjutaolises kännasõisikus. Okste säsi valge | |
| Sambucus nigra L. - must leeder | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, 4-6 m kõrge.
Paaritusulgjad liitlehed, lehekesi tavaliselt 5, 6-12 cm pikad,
saagja servaga, hõõrumisel ebameeldiva lõhnaga.
Okste sees olev säsi valge. Õied valged, lõhnavad,
6-10 mm läbimõõdus, lamedates sarikjates
õisikutes, õisikute harud karvased. Vili must. Levik ja ökoloogia: Parkides ja aedades ilupõõsana, kohati metsistub ja naturaliseerub, peamiselt Lääne-Eestis ja saartel. Õitseb juunis, juulis. Looduslikult esineb Kesk-Euroopas ja Lääne-Aasias niisketes metsades ja võsades. Märkused: Taim mürgine, v.a. valminud viljad. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 31 | Viljad punased. Rohekaskollased õied munajas pöörisõisikus. Okste säsi pruunikas | |
| Sambucus racemosa L. - punane leeder | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas,
2-4 m kõrge. Paaritusulgjad liitlehed, lehekesi 5-7, 5-8 cm
pikad, saagja servaga, hõõrumisel ebameeldiva lõhnaga.
Okste sees olev säsi pruunikas. Õied rohekaskollased,
lõhnata, tihedates munajates õisikutes. Viljad
oranžikaspunased. Levik ja ökoloogia: Sageli parkides, aedades. Kultuurist metsistunult ja naturaliseerunult segametsades, võsades. Hajusalt, peamiselt Eesti mandriosas. Pärit Lääne-Aasiast. Õitseb juunis, juulis. Märkused: Seemned mürgised, muud taimeosad mitte. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 32 | Leht alusel sirge kuni südajas | 33 |
| 32 | Leht aheneb aluse suunas | 34 |
| 33 | Leheserv terve. Vili tiibadeta | |
| Syringa vulgaris L. - harilik sirel | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, kuni 7(10) m
kõrge. Lehed vastakud, 8-10 cm pikad, südajad,
tumerohelised, terveservalised, siledad. Õied lillad või
valged, neljatised, torujad, lõhnavad, 10-25 cm pikkustes
püstistes, enamasti kahekaupa asetsevates õisikutes. Vili
pruun, väike piklik kupar. Levik ja ökoloogia: Väga levinud ilupõõsas parkides, aedades ja vanade talude juures, metsistub. Looduslikult Kagu-Euroopa kivistel nõlvadel tihnikutes, mujal istutatud ja metsistunud ning naturaliseerunud. Õitseb mais, juunis. Märkused: Väga palju erinevaid sorte. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 33 | Leheserv hambuline. Vili tiivuline | |
| Acer tataricum L. - tatari vaher | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 10 m kõrge, Eestis
kasvab vahel ka põõsana. Koor tumehall või must,
sile. Lehed peaaegu terved või ainult madalalt kolmehõlmased,
munajad, alusel kergelt südajad, kahelisaagja servaga, pealt
tume-, alt helerohelised. Õisikud püstised. Vilja tiivad
erepunased, ühinevad teravnurkselt, sageli üksteist
kattes. Levik ja ökoloogia: Eestis ilupuuna parkides. Õitseb juunis pärast lehtede puhkemist. Kasvab Kagu-Euroopas, Kaukaasias ja Uraalides, ulatub Väike-Aasiani. |
 |
|
| 34 | Oksad lõpevad astlaga | |
| Rhamnus cathartica L. - harilik türnpuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas,
2-8 m kõrge. Tüve koor kare, ketendav, mustjas. Oksad
lõpevad sageli astlaga. Lehed vastakud, hambulise servaga,
elliptilised, külgrood keeravad tipu suunas, ei lähe lehe
servani. Õied väikesed, kollakasrohelised, neljatised,
ühesugulised, ümarates õisikutes. Vili algul
roheline, hiljem must mari. Levik ja ökoloogia: Tavaline kogu Eestis segametsades, kaldavõsastikes, puisniitudel, loodudel. Õitseb mais, juunis. Levinud kogu Euroopas, Kaukaasias, Lääne-Siberis, Kesk-Aasias. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 34 | Oksad ei lõpe astlaga | 35 |
| 35 | Leheserv hambuline | 36 |
| 35 | Leheserv terve | 40 |
| 36 | Lehed pealt rohelised, alt valgekarvased | |
| Viburnum lantana L. - villane lodjapuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-5 m kõrge.
Võrsed ümarad, hallid. Lehed munajad või ovaalsed,
pealt paljad, tumerohelised, veidi kortsulised, alt tihedalt
viltkarvased. Õied valged, ühesuurused, kellukjad,
kumeras õisikus. Viljad algul punased, hiljem mustad,
luuseemnega, mittesöödavad. Levik ja ökoloogia: Eestis aedades ja parkides ilupõõsana. Õitseb mais, juunis. Looduslikult levinud Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Väike-Aasias ja Põhja-Aafrikas. |
 |
|
| 36 | Lehed mõlemalt poolt rohelised | 37 |
| 37 | Õied kollased, puhkevad enne lehtimist. Kroonlehed kokkukasvanud | |
| Forsythia x intermedia Zab. - värd- e. vahelmine forsüütia | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, kuni 3 m
kõrge. Võrsed pruunid, neljakandilised. Lehed süstjad
kuni elliptilised, pealt ererohelised, alt kollakasrohelised,
mõnikord esinevad ka kolmetised liitlehed. Leheserv alusel
terve, mujalt sakiline. Õied kollased, kuni 2 cm pikkuse
neljatise krooniga. Vili teritunud otsaga kupar. Levik ja ökoloogia: Ilupõõsana aedades, parkides. Õitseb aprillis, mais enne lehtimist. Pärit Hiinast. Märkused: Ilutaimedena kasvatatakse ka mitmeid teisi forsüütia liike. |
 |
|
| 37 | Õied pole kollased, puhkevad peale lehtimist. Kroonlehed vabad | 38 |
| 38 | Õied valged, üle 1 cm läbimõõdus. Lehe aluselt algab vähemalt kolm pearoodu. Tolmukaid üle 5 | |
| Philadelphus coronarius L. - harilik ebajasmiin | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1,5-3 m
kõrge. Kaheaastaste võrsete koor ketendab suurte
lappidena. Lehed vastakud, elliptilised, sakilise servaga, 5-10 cm
pikad. Õied suured, valged, lõhnavad, neljatised,
5-7-kaupa kobaras. Viljad pruunid, kuivad. Levik ja ökoloogia: Sagelikasvatatav ilupõõsas. Õitseb juunis. Pärit Lõuna-Euroopast, Kaukaasiast. Märkused: Palju erinevaid sorte. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 38 | Õied pole valged, alla 8 mm läbimõõdus. Lehed ühe aluselt algava pearooga. Tolmukaid kõige rohkem 5 | 39 |
| 39 | Noored oksad neljakandilised, ilma tumedate näsadeta. Kroonlehed kollakasrohelised | |
| Euonymus europaeus L. - harilik kikkapuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas või
puu, 1-7 m kõrge. Oksad kandilised, siledad või
üksikute kühmudega. Lehed vastakud, elliptilised,
peensaagja servaga, kuni 10 cm pikad. Õied väikesed,
kroonlehti neli, piklikud, rohekad, 3-5-kaupa lehtede kaenaldes,
isas- ja emasõied eraldi. Vili lillakaspunane kupar. Seemned
heledad, üleni kaetud oranžpunase lihaka seemnerüüga,
ei ripu kuprast välja. Levik ja ökoloogia: Looduslikult Lõuna-Eestis Koiva jõe lammil, mujal ilupuuna ja kultuurist metsistunult. Õitseb mais. Levila Euroopas ja Lääne-Aasias. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Märkused: Kõik taimeosad mürgised. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 39 | Noored oksad ruljad, tihedalt kaetud tumepruunide kuni mustade näsadega. Kroonlehed punakaspruunid | |
| Euonymus verrucosus Scop. - naastune kikkapuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-3 m kõrge.
Oksad ruljad, tihedalt kaetud pruunikate näsakestega. Lehed
vastakud, elliptilised, peensaagja servaga, kuni 10 cm pikad. Õied
väikesed, kroonlehti neli, ümarad, pruunikad, väikeste
õisikutena lehtede kaenaldes. Vili kollakasroosa kupar.
Seemned mustad, pooleldi kaetud lihaka punase seemnerüüga,
ripuvad kuprast välja. Levik ja ökoloogia: Eestis ilupõõsana, harva metsistub. Õitseb juunis. Levinud Kesk-Euroopas, Kaukaasias, Siberis, meile lähimad looduslikud leiukohad on Lätis. Märkused: Kõik taimeosad mürgised. |
 |
|
| 40 | Õied ja viljad kahekaupa lehekaenaldes (mõnel juhul võib kahest alusel kokkukasvanud õiest moodustuda üks mari) | 41 |
| 40 | Õied ja viljad pole kahekaupa lehekaenaldes vaid kobarate või pööristena | 43 |
| 41 | Õied korrapärased (radiaalsümmeetrilised). Viljad valged | |
| Symphoricarpos albus (L.) S.F. Blake - harilik lumimari | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-2 m kõrge.
Lehed vastakud, elliptilised, pealt tumerohelised, alt
hallikasrohelised, 3-5 cm pikad, lisaks terveservalistele esineb ka
ebakorrapäraselt hõlmiseid. Õied väikesed,
roosakad, kellukjad, tihedates ümarates õisikutes. Viljad
valged, marjataolised, kahe luuseemnega, püsivad kaua. Levik ja ökoloogia: Sageli ilupõõsana aedades ja parkides, vahel metsistub. Õitseb mais, juunis. Pärit Põhja-Ameerika idaosast. Märkused: Viljad mürgised. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 41 | Õied ebakorrapärased (bilateraalsümmetrilised). Viljad pole valged | 42 |
| 42 | Lehed tömbid. Viljad sinised | |
| Lonicera caerulea L. - sinine kuslapuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-2 m kõrge.
Lehed vastakud, piklik-elliptilised, 3-5 cm pikad,
sinakasrohelised, hõredalt karvased. Õied
rohekasvalged, peaaegu korrapärased, kahe kõrvuti
asetseva õie sigimikud täielikult teineteisega kokku
kasvanud. Marjad sinakasmustad, hallika kirmega, kahekaupa täiesti
kokku kasvanud (nagu üks lapik mari). Levik ja ökoloogia: Soostuvatel puisniitudel, hõredates metsades, põõsastikes, Lääne-Eestis tavaline, Kagu-Eestis harva. Õitseb mais, juunis. Levinud Põhja-Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Põhja-Aasias. Märkused: Sinisese kuslapuu marjad pole mürgised, aga on mõrkja maitsega. Söödavate marjadega on söödav kuslapuu (Lonicera caerulea var. edulis), mida ka Eestis kasvatakse. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 42 | Lehed terava tipuga. Viljad punased | |
| Lonicera xylosteum L. - harilik kuslapuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 2-3 m kõrge.
Lehed vastakud, lai-elliptilised, pehmekarvased, hallikasrohelised.
Õied valged kuni kollakasvalged, kahehuulelised, kahe kõrvuti
asuva õie sigimikud alusel kokku kasvanud. Marjad tumepunased,
alusel 2-kaupa kokku kasvanud. Levik ja ökoloogia: Tavaline kogu Eestis kuusikutes ja kuusesegametsades, puisniitudel, võsastikes. Õitseb mais, juunis. Levinud Euroopast kuni Altaini. Märkused: Marjad mürgised. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 43 | Õied lillad. Viljad kuivad | |
| Syringa josikaea J.Jacq. ex Rchb. - ungari sirel | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 2-4(7) m
kõrge. Lehed vastakud, elliptilised, aheneva alusega, 5-14 cm
pikad, pealt tumedamad, alt heledamad rohelised, rood karvased. Õied
tumelillad, lõhnavad, neljatised, torujad, 10-20 cm pikkustes,
ühekaupa asuvates püstistes õisikutes. Viljad
pruunid. Levik ja ökoloogia: Sage ilupõõsas, harva metsistub. Õitseb juunis. Looduslikult Ungaris, Taga-Karpaatias. |
 |
|
| 43 | Õied valged. Viljad lihakad | 44 |
| 44 | Leheroots alla 1 cm pikk. Kroonlehti 4, kokkukasvanud | |
| Ligustrum vulgare L. - harilik liguster | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-3(5) m
kõrge. Võrsed pruunid, valgete täpikestega. Lehed
piklikud, 3-6 cm pikad, tumerohelised, paljad, terveservalised. Õied
valged, väikesed, krooni putkeosa sama pikk kui hõlmine
osa, kuni 6 cm pikkuste kohevate pöörisõisikutena.
Läikivmustad marjataolised luuviljad. Levik ja ökoloogia: Sage ilupõõsas, harva metsistub. Õitseb juunis, juulis. Looduslikult levinud Kesk- ja Lõuna-Euroopas ja Kaukaasias, Põhja-Aafrikas. |
 |
|
| 44 | Leheroots üle 1 cm pikk. Kroonlehti 5, pole kokku kasvanud | 45 |
| 45 | Lehed mõlemalt küljelt rohelised, alt veidi heledamad, 4-5 paari külgroodudega. Vili tume | |
| Swida sanguinea (L.) Opiz - verev kontpuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 3-5(7) m
kõrge. Noored võrsed rohekad, karvased, hiljem
punakaspruunid, vanemad oksad hallikad. Lehed vastakud, elliptilised,
4-7 cm pikad, rohelised, alt heledamad, sügisel veripunased.
Õied valged, suurtes vihmavarju moodi õisikutes.
Luuviljad kerajad, sinakasmustad, valgete täpikestega. Levik ja ökoloogia: Kohati Põhja- ja Lääne-Eestis leht- ja segametsades, sageli kasvatatakse ka ilupõõsana. Õitseb mais, juunis. Levinud Euroopas ja Lääne-Aasias. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 45 | Lehed pealt rohelised, alt sinakasrohelised, 5-8 paari külgroodudega. Vili valge | 46 |
| 46 | Lehed 8-12 cm pikad, 5-6 paari külgroodudega, keskrood roheline. Võrsed püstised, juurevõsunditeta | |
| Swida alba (L.) Opiz - siberi kontpuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-3 m kõrge.
Noored võrsed vahakirmega, talvel erepunased. Lehed vastakud,
elliptilised, pealt rohelised, alt sinakasrohelised, sügisel
lillakaspunased. Õied valged, väikesed,
vihmavarjutaolises õisikus. Luuvili valge, sinaka läikega,
piklik. Levik ja ökoloogia: Ilupõõsas, juhuslikult metsistuv. Õitseb juunist augustini. Looduslikult kasvab Siberis ja Põhja-Hiinas. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 46 | Lehed kuni 20 cm pikad, 5-8 paari külgroodudega, keskrood kollakaspunane. Võrsed laiuvad, juurevõsunditega | |
| Swida stolonifera (Michx.) Rydb. - võsund-kontpuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, kuni 3 m
kõrge. Noored võrsed rohelised, karvased, hiljem
erepunased. Mahaulatuvad oksad juurduvad. Lehed vastakud,
elliptilised, alt valkjalt sinakasrohelised, kollakaspunase pearooga.
Õied valged, väikesed, vihmavarjutaolises õisikus.
Luuvili valge, kerajas. Levik ja ökoloogia: Sage ilupõõsas, vahel metsistub. Õitseb juunist augustini. Pärit Põhja-Ameerikast. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 47 | Liitlehed | 48 |
| 47 | Lihtlehed | 74 |
| 48 | Lehed kolmetised | 49 |
| 48 | Lehekesi rohkem kui 3 | 52 |
| 49 | Taimed ogadega. Õied korrapärsed, pole kollased. Vili lihakas (vaarika moodi) | 50 |
| 49 | Taimed ogadeta. Õied ebakorrapärased, kollased. Vili kuiv (kaun) | 51 |
| 50 | Taim tugevate teravate ogadega, üle 30 cm kõrge.Vili sinine | |
| Rubus caesius L. - põldmurakas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Maapinnale kaarduvate tugevalt
ogaliste puitunud vartega, mis tipul juurduvad, pikkus 50-200 cm.
Lehed kolmetised, lehekesed sakilise servaga. Õied valged,
viietised. Vili must, sinaka kirmega, koosneb väikestest
lihakatest osaviljadest (koguluuvili). Levik ja ökoloogia: Lääne-Eestis sageli teede ääres, võsastikes, kiviaedadel ja põldude ääres. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 50 | Taim hõredate peenikeste ogadega, kuni 30 cm kõrge. Vili punane | |
| Rubus saxatilis L. - lillakas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Väike puhmik juurduvate
võsunditega, kõrgus 10-30 cm. Lehed kolmetised, varred
peenikeste ogadega. Õied valged, 3-10-kaupa. Vili erepunane,
hapukas, koosneb väikestest lihaktest osaviljadest
(koguluuvili). Levik ja ökoloogia: Tavaline taim leht- ja segametsades, võsastikes. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 51 | Puu või kõrge põõsas, lehed üle 3 cm laiad. Õied rippuvates kobarates | |
| Laburnum alpinum (Mill.) Bercht. & J. Presl - alpi kuldvihm | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas või
puu, 1-8 m kõrge. Lehed kolmetised, lehekesed 4-7 cm pikad,
tumerohelised, läikivad. Õied kuldkollased, 25-35 cm
pikkustes rippuvates kobarates. Kaunad 5-8 cm pikad, paljad,
kahvatupruunid. Levik ja ökoloogia: Eestis ilupuuna, kodumaa on Alpides ja Balkanil. Õitseb juunis, juulis. Märkused: Mürgine. |
 |
|
| 51 | Väike põõsas, lehed kuni 3 cm laiad. Õied püstised, lehtede kaenaldes | |
| Chamaecytisus ratisbonensis (Schaeff.) Rothm. - madal ubapõõsas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 30-100 cm
kõrge. Lehed kolmetised, lehekesed 1-2,5 cm pikad,
elliptilised, nõelja tipuga. Õied kollased, pruunika
purjega, 1-4-kaupa lehtede kaenaldes. Kaunad 2,5-3 cm pikad,
karvased. Levik ja ökoloogia: Eestis suhteliselt harva ilupõõsana, pärit Kesk-Euroopast. Õitseb juunis, juulis. |
 |
|
| 52 | Lehed sõrmjad | 53 |
| 52 | Lehed sulgjad | 55 |
| 53 | Taim ogadega. Vili vaarika moodi | |
| Rubus nessensis Hall - kitsemurakas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 60-150 cm
kõrge. Vars püstine, ogaline, ei juurdu. Lehekesi 5-7,
alumine lehekeste paar rootsuta ja väiksem. Õied valged.
Vili punakasmust, läikiv, koosneb väikestest osaviljadest
(koguluuvili). Levik ja ökoloogia: Paiguti, rohkem Ida- ja Kagu-Eestis metsade, teede ja põldude servades. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 53 | Taim ogadeta. Vili ei meenuta vaarikat | 54 |
| 54 | Puitunud ronitaim. Vili lihakas (mari) | |
| Parthenocissus quinquefolia (L.) Planch. - harilik metsviinapuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Köitraagude abil roniv liaan,
kuni 20 m pikk. Liitlehed sõrmjad, enamasti viietised.
Lehekesed elliptilised, sakilise servaga, pealt läikivad
tumerohelised, alt sinakasrohelised, sügisel värvuvad
punaseks. Õied neljatised, väikesed, pöörisõisikus.
Vili – sinakasmust mari. Levik ja ökoloogia: Sage ilutaim, õitseb juunist augustini. Pärit Põhja-Ameerikast. Märkused: Võib seinu mööda ülesronides suuri pindu katta. |
 |
|
| 54 | Põõsas. Vili kuiv (kaun) | |
| Caragana frutex (L.) Koch - väike läätspuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1,5-2 m
kõrge. Lehed neljatised, lehekesed äraspidimunajad,
abilehtede asemel astlad. Õied kollased, 2,5 cm pikad,
1-2-kaupa. Kaunad 2,5-4 cm pikad, ruljad. Levik ja ökoloogia: Ilupõõsas, harva metsistub. Õitseb juunis, juulis. Looduslikult esineb Kaukaasias, Siberis, Hiinas ja Jaapanis. |
 |
|
| 55 | Lehe tipus pole üksikut lehekest (paarissulgjas leht) | |
| Caragana arborescens Lam. - suur läätspuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, kuni 6 m
kõrge. Lehed paaritusulgjad, helerohelised, lehekesi 4-7
paari, ovaalsed, abilehtede asemel astlad. Õied kollased,
1,5-2 cm pikad, 1-2-kaupa. Kaunad 3-3,5 cm pikad, ruljad. Levik ja ökoloogia: Ilupõõsas, harva metsistub. Õitseb juunis, juulis. Pärit Siberist. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 55 | Lehe tipus üksik leheke (paaritusulgjas leht) | 56 |
| 56 | Lehed hõõrumisel tugeva aromaatse lõhnaga. Vili ovaalne, kõva, kuni 5 cm läbimõõdus, seeme nagu kreeka pähkel | 57 |
| 56 | Lehed erilise lõhnata. Viljad kuivad või lihakad, seeme pole kreeka pähkli moodi | 59 |
| 57 | Lehekeste servad terved, lehekesi vähem kui 9 | |
| Juglans regia L. - kreeka pähklipuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, 20 m kõrge. Liitleht,
lehekesi 5-9, neist tipmine suurem, elliptilised, peaaegu
terveservalised, pealt tumerohelised, alt hallikad. Vili sile, ümar,
selle sees olev pähkel terava tipuga, pähklikoor pruun,
laineliselt krobeline, kahe poolega. Levik ja ökoloogia: Harva ilupuuna, õitseb mais, juunis, pähklid valmivad Eestis väga harva. Looduslikult kasvab Väike-Aasias, Lõuna-Euroopas. |
 |
|
| 57 | Lehekeste servad hambulised, lehekesi vähemalt 9 | 58 |
| 58 | Leheroots ja lehe alakülg tihedalt viltkarvased (luup!). Viljad 4-6 cm läbimõõdus | |
| Juglans cinerea L. - hall pähklipuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 25 m kõrge.
Liitleht 50-70 cm pikk, lehekesi 11-19. Lehekesed saagja servaga,
piklikmunajad, mõlemalt poolt karvased. Võrsed mustjas-
või punakaspruunid, sametjalt näärmekarvased. Vili
pika terava tipuga, kleepuvate näärmekarvadega. Pähklikoor
mustjaspruun, 8 kandiga. Levik ja ökoloogia: Ilupuuna, üsna harva. Õitseb juunis. Pärit Põhja-Ameerikast. |
 |
|
| 58 | Leheroots ja lehe alakülg hõredate lihtkarvade ja tähtkarvadega. Viljad 2,5-4,5 cm läbimõõdus | |
| Juglans mandshurica Maxim. - mandžuuria pähklipuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 22 m kõrge.
Liitleht kuni 100 cm pikk, lehekesi 13-19. Lehekesed terveservalised,
lehekeste servad paralleelsed, pealt peaaegu paljad, alt tihedalt
hallide tähtkarvadega. Võrsed hallikas- või
kollakaspruunid. Vili ümara või terava tipuga, pähklikoor
tume hallikaspruun, 6-8 kandiga. Levik ja ökoloogia: Ilupuu, harva. Õitseb mais, juunis. Kodumaa Manžuuria, Amuurimaa, Korea. |
 |
|
| 59 | Lehed kaheli- või kolmelisulgjad | |
| Aruncus dioicus (Walter) Fernald - harilik kitseenelas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Mitmeaastane rohttaim, põõsasja
kasvuga, 1-2 m kõrge. Lehed kaheli- või kolmelisulgjad.
Õied valged, väikesed, kuni 50 cm pikkuses kohevas
õisikus. Viljad kuivad. Levik ja ökoloogia: Sage ilutaim, metsistub. Õitseb juunis, juulis. Kotinentaalse Euraasia liik. |
 |
|
| 59 | Lehed lihtsulgjad | 60 |
| 60 | Lehekesed tömbid või tipus madalalt kahehõlmalised. Õied ebakorrapärsed (bilateraalsümmeetrilised). Vili on kaun | |
| Robinia pseudacacia L. - harilik robiinia | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, 20 m kõrge. Lehed
paaritusulgjad, kuni 30 cm pikad, lehekesi 9-19, ovaalsed, nõelterava
tipuga, pealt tuhmrohelised, alt hallikasrohelised. Abilehtede asemel
astlad. Õied valged, 10-20 cm pikkustes rippuvates kobarates.
Kaunad 5-12 cm pikad, tumepruunid, lamedad. Levik ja ökoloogia: Ilupuu, Pärit Põhja-Ameerikast. Õitseb juunis. |
 |
|
| 60 | Lehed terava tipuga. Õied korrapärased (radiaalsümmeetrilised). Vili pole kaun | 61 |
| 61 | Taimed ogadeta | 62 |
| 61 | Taimed ogadega | 64 |
| 62 | Lehed vähem kui 9 lehekesega. Õied erekollased | |
| Dasiphora fruticosa (L.) Rydb. - põõsasmaran | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 50-120 cm
kõrge. Sulgjad liitlehed, lehekesi 5-7, terveservalised. Õied
kollased (ilutaimedel ka roosad, punased, oranžid, valged), 20-30 cm
läbimõõdus. Viljad kuivad. Levik ja ökoloogia: Eestis looduslikult Loode-Eesti loopealsetel. Õitseb juulist septembrini. Istutatult parkides ja aedades. Ilutaimena kasvatatav alamliik on pärit Aasiast. Looduskaitseline seisund: LK III katekooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 62 | Lehed rohkem kui 9 lehekesega. Õied valged | 63 |
| 63 | Väike puu. Vili lihakas | |
| Sorbus aucuparia L. - harilik pihlakas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 15 m kõrge.
Paaritusulgjad liitlehed, lehekesi 11-15, sakilise servaga, kuni 6 cm
pikad. Õied valged, paljuõielistes kännasjates
õisikutes. Marjad punased või oranžikad, ümarad,
kuni 1 cm läbimõõdus, mõrkjad. Levik ja ökoloogia: Segametsades, raiesmikel, metsaservades, sage. Õitseb juunis. Levinud Euroopas ja Siberis. Sageli kasvatatkse ka ilupuuna. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 63 | Põõsas. Vili kuiv | |
| Sorbaria sorbifolia (L.) A. Braun - harilik pihlenelas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-2 m kõrge.
Lehed paaritusulgjad, 25 cm pikad. Lehekesi 13-19, sakilise servaga,
paljad. Õied valged, kuni 30 cm pikkuses hõredas
püstises õisikus. Viljad kuivad. Levik ja ökoloogia: Sage ilupõõsas, metsistub. Õitseb juunis, juulis. Levila Uuralitest Jaapanini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 64 | Õied alla 2 cm läbimõõdus. Vili mahlane, koosneb väikestest osadest (koguluuvili) | |
| Rubus idaeus L. - harilik vaarikas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, varred
sirged, 1-1,5 m kõrged. Paaritusulgjad liitlehed 3-5
lehekesega, alt hallikad. Õitsevad ja viljuvad teisel aastal.
Õied valged, kroonlehed kitsad, tupplehtedest lühemad.
Vili punane, eraldub kergesti õiepõhjalt, koosneb
osaviljadest (koguluuvili). Levik ja ökoloogia: Tavaline kogu Eestis metsades, raiesmikel, teeservades. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 64 | Õied üle 2 cm läbimõõdus. Vili pole mahlane, ei koosne osadest | 65 |
| 65 | Kroonlehti üle 10 | |
| Rosa spp. - roos (erinevad sordid) | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Väga erinevat värvi
õitega okkaliste puitunud vartega püsikud. Levik ja ökoloogia: Aia- ja pargitaimed. |
 |
|
| 65 | Kroonlehti 5 | 66 |
| 66 | Õied valged. Viljad mustad | |
| Rosa pimpinellifolia L. - näärelehine kibuvits | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,5-1,5 m
kõrge. Varred tihedalt ogalised, ogad sirged. Lehekesed
väikesed, ümarad, pealt tumerohelised. Õied valged.
Viljad mustad. Levik ja ökoloogia: Sage ilupõõsas, metsistunult hajusalt asulate ümbruses. Õitseb juunis. Looduslikult kasvab Ida-Euroopas ja Aasias. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 66 | Õied roosad. Viljad oranžid või punased | 67 |
| 67 | Võrsed ja ogad tihedalt karvased. Lehed tugevalt kurdunud | |
| Rosa rugosa Thunb. - kurdlehine kibuvits | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,5 – 2 m
kõrge. Võrsed ja ogad tihedalt karvased. Lehekesed
tugevalt kurdunud, pealt paljad ja läikivad, alt karvased. Õied
suured, roosad. Viljad oranžikaspunased, kerajad või veidi
lapikud, 2-3 cm läbimõõdus. Levik ja ökoloogia: Eestis kultuurist naturaliseerunud liik. Hajusalt liivastes männikutes, liivastel mererandadel, teede ääres, parkides. Õitseb juunist augustini. Pärit Aasiast Kaug-Idast. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 67 | Võrsed ja ogad paljad. Lehed pole kurdunud | 68 |
| 68 | Õitsvatel võrsetel ogad paarikaupa lehe alusel (harva puuduvad) | |
| Rosa majalis Herrm. - mets-kibuvits | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,5 – 1,5 m
kõrge. Lehed tihedate lühikeste karvadega, peensaagja
servaga, pealt tume-, alt hallikasrohelised, näärmekarvu
pole. Õied roosad. Viljad kerajad, 1 cm läbimõõduga. Levik ja ökoloogia: Tavaline kogu Eestis kuivades metsades, niitudel, loodudel, mererannas, parkides. Õitseb juunis. Levinud Euraasia põhja- ja keskosas. |
 |
|
| 68 | Õitsvatel võrsetel ogad hajusalt | 69 |
| 69 | Lehed mõlemalt poolt karvased | 70 |
| 69 | Lehed paljad või karvad ainult leherootsul ja roodudel | 72 |
| 70 | Lehekesed ainult lihtkarvadega, liht- või kahelisaagja servaga | |
| Rosa coriifolia Fr. - nahklehine kibuvits | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,5-2,5 m
kõrge. Oksad looklevad või sirged, noorelt punakad.
Ogad kõverdunud. Lehed heledamad rohelised, nakjad, alt
tihedalt karvased. Õied roosad. Vili kuni 3 cm läbimõõduga,
küpsetel viljadel tupplehed püstised, püsivad
küljes. Levik ja ökoloogia: Paiguti Lääne- ja Loode-Eestis männikutes, kuivadel niitudel, loodudel, mererannas, teede ääres. Õitseb juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 70 | Lehekesed allküljel näärme- või viltkarvadega, kahelisaagjad, näärmelise servaga. Õieraag, õiepõhi ja tupplehed näärmekarvadega | 71 |
| 71 | Lehekesed näärmekarvadega, ererohelised, pealt paljad võ hõredalt karvased. Valminud viljadel tupplehed enamasti puuduvad | |
| Rosa rubiginosa L. - näärmekas kibuvits | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,5-2 m
kõrge. Ogad kõverad, tugevalt laienenud alusega,
õitsvatel võrsetel lisaks sirged ogad. Olemas
näärmekarvad, mis annavad õunte lõhna.
Lehekesed ererohelised, ümara alusega, alt tihedalt
näärmekarvased. Õied roosad. Küpsetel viljadel
tupplehed puuduvad. Levik ja ökoloogia: Harva, Lääne-Eestis kuivadel niitudel, kiviklibul, teede ääres, parkides. Õitseb juunis. Levinud Lääne-Euroopas, Baltimaades, Valgevenes, Ukraianas. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 71 | Lehekesed alt viltkarvadega, hallikasrohelised; näärmekarvu ainult õieraol ja tupplehtedel. Valminud viljadel tupplehed olemas | |
| Rosa mollis Sm. - pehme kibuvits | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,3-1,5 m
kõrge. Ogad kõik ühesugused kõverad,
punakad nagu võrsegi. Lehekesed ümarad,
hallikasrohelised, siidkarvased, näärmekalt saagja servaga.
Õied roosad. Viljad kerajad, tupplehed varisevad. Levik ja ökoloogia: Läänesaartel tavaline. Männikutes, kuivadel niitudel, loodudel, klibul, teeservades, parkides. Levinud Skandinaavias, Taanis, Kesk-Euroopas, Balkanil, Türgis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 72 | Tupplehed pärast õitsemist tagasi käändunud, varisevad varakult. Oksad looklevad | |
| Rosa subcanina (Christ) Dalla Torre & Sarnth. - kutsik-kibuvits | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-3 m kõrge.
Oksad looklevad. Lehekesed ümardunud tipuga, paljad,
sinakasrohelised. Õied heleroosad, välimised tupplehed
külgmiste lisemetega. Tupplehed pärast õitsemist
tagasi käändunud, varisevad varakult. Levik ja ökoloogia: Liivastes männikutes, loodudel, mererannas, teede ääres, parkides. Tavaline Lääne- ja Põhja-Eestis, mujal hajusalt. Õitseb juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 72 | Tupplehed pärast õitsemist püstised või laiuvad, püsivad ka valminud viljadel. Oksad sirged | 73 |
| 73 | Lehekesed tumerohelised, läikivad, sügavalt lihtsaagjad, paljad | |
| Rosa canina L. - koer-kibuvits | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,5-2 m
kõrge. Oksad sirged. Lehed tumerohelised, läikivad,
saagja servaga, paljad. Õied ereroosad. Tupplehed varisevad
enne vilja värvumist. Levik ja ökoloogia: Liivastes männikutes, loodudel, mererannas, kadastikes. Tavalisem Lääne-Eestis, mujal hajusalt. Õitseb juunis. Levinud Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Krimmis, Kaukaasias, Kesk-Aasias. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 73 | Lehekesed sinakasrohelised, tuhmid, liht- või kahelisaagjad, vahel näärmekarvadega | |
| Rosa vosagiaca Desp. - harilik kibuvits | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,5-2 m
kõrge. Lehed sinakasrohelised, tuhmid, saagja servaga,
näärmekarvadega. Õied roosad. Tupplehed pärast
õitsemist püstised ja püsivad ka küpsetel
viljadel. Levik ja ökoloogia: Männikutes, niitudel, loodudel, kadastikes, teede ääres, parkides. Paiguti, sagedam Lääne-Eestis. Levila Kesk- ja Lääne-Euroopas. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 74 | Igihaljas puitunud ronitaim | |
| Hedera helix L. - harilik luuderohi | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Roomav või ronijuurte abil
roniv liaan, pikkus Eestis kuni 10 m, mujal kuni 30 m. Lehed
igihaljad, tumerohelised, pisut läikivad, paljad. Õiteta
harudel 3-5-hõlmalised, õitsvatel vartel rombjad või
ümarad. Õied kollakasrohelised, väikesed, sarikjates
õisikutes. Viljad väikesed, marjataolised mustad
luuviljad. Levik ja ökoloogia: Eestis õitseb väga harva, septembris või oktoobris. Niisketes segametsades, sarapikes Saare- ja Hiiumaal, harva. Levinud Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Krimmis, Kaukaasias, Aasias, Põhja-Aafrikas, Eestis levila põhjapiiril. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 74 | Puud või põõsad | 75 |
| 75 | Lehed hõlmised | 76 |
| 75 | Lehed terved, hõlmadeta | 87 |
| 76 | Taimed ogaliste varte või astlaga lõpevate okstega | 77 |
| 76 | Taimed ogadeta | 78 |
| 77 | Lehed sulgroodsed, aluse suunas ahenevad. Viljad punased | |
| Crataegus spp. - viirpuud | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Lehed rombjad või
kolmnurksed, sulghõlmised, ebaühtlaselt hambulise
servaga. Võrsed enamasti asteldega. Õied valged (on ka
punaseõielisi liike). Vili lihakas, 1-3 luuseemnega, kollane,
punane või must. Levik ja ökoloogia: Paljusid liike kasvatatakse ilupuudena, metsistuvad. Looduslikke liike Eestis vähe. Märkused: Liigid raskesti määratavad. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 77 | Lehed sulgroodsed, alusel ümarad. Viljad kollakad või punakad | |
| Grossularia reclinata (L.) Mill. - aed-karusmari | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-1,5 m
kõrge. Oksad teravate ogadega. Lehed 3-5-hõlmalised.
Õied viietised, rohekad, 1-3-kaupa. Marjad 10-15 mm
läbimõõduga, rohelised, kollakad või
tumepunased. Levik ja ökoloogia: Marjapõõsas, vahel metsistub. Õitseb mais. Märkused: Palju erinevaid sorte. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 78 | Lehed sulgroodsed | 79 |
| 78 | Lehed sõrmroodsed | 82 |
| 79 | Väikesed põõsad, tavaliselt vähem kui 2 m kõrged | |
| Physocarpus opulifolius (L.) Maxim. - lodjap-põisenelas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, kuni 3m
kõrge. Oksad hallika ketendava koorega. Lehed sõrmjalt
3-5-hõlmalised, ebaühtlaselt saagja servaga. Õied
valged, kännasõisikutes. Vili kuiv, läikivpruun. Levik ja ökoloogia: Sage ilupõõsas. Õitseb mais, juunis. Pärit Põhja-Ameerikast. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 79 | Puud või üle 2 m kõrgused põõsad | 80 |
| 80 | Väike puu. Lehed alt tihedalt karvased. Õied kroonlehtedega. Vili lihakas | |
| Sorbus intermedia (Ehrh.) Pers. - pooppuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 10 m kõrge.
Madalalt hõlmised lihtlehed, sakilise servaga, pealt läikivad,
alt hallviltjad. Õied valged, kännasjates õisikutes.
Marjad 1,5 cm pikad, oranžpunased. Levik ja ökoloogia: Paiguti Lääne-Eestis, Saaremaal kohati tavaline. Sageli kasvatatakse ilupuuna. Õitseb mais, juunis. Levinud Euroopa loodeosas. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 80 | Puud. Lehed pole alt karvased. Õied kroonlehtedeta. Vili kuiv (tõru) | 81 |
| 81 | Lehed tömpide kuni teravate, ilma ogatiputa hõlmadega | |
| Quercus robur L. - harilik tamm | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kõrgus kuni 30 m. Lehed
nahkjad, pealt läikivad, sulghõlmised, hõlmad
tömbid, leheroots lühike (7 mm). Isasõied
kollakasrohekad, laialihoiduvates urbades, emasõied
silmapaistmatud. Tõru piklik, 1/3 ulatuses lüdiga
ümbritsetud. Levik ja ökoloogia: Tavaline, looduslikult sagedam Lääne-Eestis. Puisniitudel, salu-, leht- ja segametsades, jõelammidel. Sageli pargipuuna. Õitseb mais, juunis. Areaal hõlmab suurema osa Euroopas, esineb ka Kaukaasias, Krimmis, Väike-Aasias. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 81 | Lehehõlmad ogatipuga | |
| Quercus rubra L. - punane tamm | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, 20-35 m kõrge.
Lehed õhukesed, pealt läikivad, tumerohelised, alt
roostevärvi karvadega, sulghõlmised, hõlmad
teritunud, leherootsud alusel punased, kuni 5 cm pikk. Isasõied
kollakasrohelised, rippuvates urbades, emasõied
vähemärgatavad. Tõru ümardunud, üle 1/3
pikkusest ümbritsetud lüdiga. Levik ja ökoloogia: Õitseb mais, juunis. Ilupuuna, ka metsakultuurides. Pärit Põhja-Ameerika idaosast. |
 |
|
| 82 | Puud. Lehed alt valgekarvased. Vili kuiv | |
| Populus alba L. - hõbepappel | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 35 m kõrge. Lehed
3-8 cm pikad, peaaegu ümarad, 3-5 hõlmaga, alt
valgeviltjad, pealt noorelt valgeviltjad, hiljem peaaegu paljad,
tumerohelised. Noored võrsed ei kleepu. Leheroots ruljas. Õied
urbades. Levik ja ökoloogia: Tavaline ilupuu parkides ja talude juures, metsistub. Õitseb aprillis, mais. Pärit Lõuna-Euroopast. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 82 | Väikesed põõsad. Lehed mõlemalt poolt rohelised. Vili lihakas | 83 |
| 83 | Õied erekollased. Lehed paljad | |
| Ribes aureum Pursh - kuldsõstar | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, kuni 2 m
kõrge. Lehed kolmehõlmalised, ainult tipuosas väheste
hammastega, pearoo külgharud pearooga paralleelsed. Õied
kuldkollased, 5-15-kaupa püstistes kobarates. Marjad
punakaspruunid või mustad. Levik ja ökoloogia: Hajusalt kultuuris, harva metsistub. Õitseb mais, juunis. Pärit Põhja-Ameerikast. |
 |
|
| 83 | Õied pole kollased. Lehed karvased | 84 |
| 84 | Vili must. Taim tihedalt kaetud kollakate näärmetäppidega | |
| Ribes nigrum L. - must sõstar | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-2 m
kõrge. Lehed viie hõlmaga, alt kollakate
näärmetäppidega, lõhnavad. Õied
punakasrohekad, 5-10-kaupa rippuvates kobarates. Marjad mustad. Levik ja ökoloogia: Niisketes metsades, võsastikes, aedades marjapõõsana, tavaline. Õitseb mais. Levinud Euraasia põhja- ja keskaladel. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 84 | Vili punane. Näärmetäpid puuduvad või esinevad mõned üksikud | 85 |
| 85 | Lehed väikesed, 2-3 cm pikad. Õisikud püstised. Õied ühesoolised | |
| Ribes alpinum L. - mage sõstar | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-2 m
kõrge. Lehed 3- (harva 5-) hõlmalised, 1,5-4 cm
läbimõõdus, peaaegu paljad. Õied
kollakasrohelised, õisikud püstised. Marjad punased,
lääged. Levik ja ökoloogia: Tavaline segametsades, võsades, loodudel. Õitseb mais, juunis. Levinud kogu Euroopas, Kaukaasias. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 85 | Lehed tavaliselt üle 4 cm pikad. Õisikud rippuvad. Õied kahesoolised | 86 |
| 86 | Lehed paljad või alaküljel hõredalt karvased, lehehõlmad teravad, ulatuvad poole lehelaba sügavuseni. Õieraod paljad | |
| Ribes rubrum L. - punane sõstar | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1,5-3 m
kõrge. Lehed 5-10 cm läbimõõdus, 5 hõlmaga,
hõlmad teravad, ulatuvad poole lehelaba sügavuseni, pealt
paljad, alt paljad või veidi karvased. Õisiku ja
õiteraod paljad, õied rohekad, rippuvates kobarates.
Marjad punased, hapud. Levik ja ökoloogia: Tavaline marjapõõsas, metsistub. Õitseb mais. Pärit Kesk- ja Põhja-Euroopast. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 86 | Lehed alt karvased, lehehõlmad tömbid, ulatuvad 1/3 lehelaba sügavuseni. Õieraod karvased | |
| Ribes spicatum E. Robson - karvane sõstar | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1,5 m kõrge.
Lehed 6-10 cm läbimõõdus, 5 hõlmaga, hõlmad
tömbid, ulatuvad 1/3 lehelaba sügavuseni, alt karvased kuni
viltkarvased. Õieraod karvased, õied rohekad,
rippuvates kobarates. Marjad punased. Levik ja ökoloogia: Segametsades, puisniitudel, paiguti. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 87 | Lehed üldkujult kolmnurksed, rombjad või viisnurksed | 88 |
| 87 | Lehed munajad või lantsetjad | 93 |
| 88 | Leheroots lapik | |
| Populus tremula L. - harilik haab | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, 20-35 m kõrge. Lehed
ümarad, täkilise sevaga, 3-5 cm läbimõõdus,
paljad, mõlemalt poolt enamvähem ühte värvi.
Leheroots lapik. Pungad pisut kleepuvad. Õied urbades. Levik ja ökoloogia: Sageli sega- ja lodumetsades, haavikutena tavalisem Ida-Eestis. Õitseb aprillis, mais. Kasvab kogu Euroopas, Hiinas, Jaapanis ja Põhja-Aafrikas. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 88 | Leheroots ruljas | 89 |
| 89 | Lehed alaküljelt palju heledamad. Koor valge, paberjas. Viljad pisikesed tiivulised pähklikesed, rippuvates urbades | 90 |
| 89 | Lehed pole alaküljelt heledamad. Koor pole valge, paberjas. Viljad teistsugused, koondunud kuprataolisteks moodustisteks | 91 |
| 90 | Noored võrsed paljad, näsakestega, rippuvad. Lehehambad tipus kõverdunud. Vilja tiivad pähklikesest 2-3 korda laiemad | |
| Betula pendula Roth - arukask | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 35 m kõrge. Tüve
koor valge, vanematel puudel allosa musta korbaga. Noored oksad
paljad, vahatäpikestest kröbulused. Lehed paljad,
rombjad, pika terava tipuga, kahelisaagja servaga. Viljasoomus
allapoole suunatud hõlmadega. Levik ja ökoloogia: Puisniitudel, sega- ja lehtmetsades, loodudel. Tavaline kogu Eestis. Õitseb aprillis, mais. Levinud kogu Euroopas, Kaukaasias, Lääne-Siberis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 90 | Noored võrsed pehmekarvased, näsakesteta, pole rippuvad. Lehehambad pole tipus kõverdunud. Vilja tiivad pählikesest 1-1,5 korda laiemad | |
| Betula pubescens Ehrh. - sookask | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 25 m kõrge.
Tüve koor valge, vanematel puudel allosas hallikas kuni mustjas,
peenelt pragunev. Noored oksad karvased, vahatäpikesteta. Lehed
rombjas-munajad, lühidalt teritunud tipuga, ebakorrapäraselt
saagja servaga. Viljasoomus ülespoole suunatud hõlmadega. Levik ja ökoloogia: Puisniitudel, segametsades, soodes, rabades. Tavaline kogu Eestis. Õitseb aprillis, mais. Levila Euroopa ja Aasia põhjaosas. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 91 | Lehed pealt läikivad, terava tipuga. Leheserv teravate hammastega | |
| Populus balsamifera L. - palsamipappel | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 35 m kõrge. Lehed
munajad, 6-12 cm pikad, peensaagja servaga, noored lehed pisut
karvased, hiljem paljad, pisut kleepuvad. Õied urbades. Levik ja ökoloogia: Tavaline ilupuuna, vahel metsistub. Õitseb aprillis, mais. Pärit Põhja-Ameerikast. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 91 | Lehed pealt tuhmid, tömbi tipuga. Leheservad tömpide hammastega | 92 |
| 92 | Lehed alt paljad. Õite kandesoomused pikkade hammastega | |
| Populus canescens (Aiton) Sm. - hall pappel | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 40 m kõrge. Lehed
ümarmunajad, 4-7 cm pikad, alt hallvitjad, pealt noorelt
viltjad, hiljem läikivad tumerohelised. Leheroots ruljas või
lapik. Noored võrsed ei kleepu. Õied urbades. Levik ja ökoloogia: Eestis hajusalt ilupuuna, vahel metsistub. Õitseb aprillis, mais. Pärit Kesk-Euroopast. |
 |
|
| 92 | Lehed alt valgeviltjad. Õite kandesoomused lühikeste hammastega | |
| Populus alba L. - hõbepappel | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 35 m kõrge. Lehed
3-8 cm pikad, peaaegu ümarad, 3-5 hõlmaga, alt
valgeviltjad, pealt noorelt valgeviltjad, hiljem peaaegu paljad,
tumerohelised. Noored võrsed ei kleepu. Leheroots ruljas. Õied
urbades. Levik ja ökoloogia: Tavaline ilupuu parkides ja talude juures, metsistub. Õitseb aprillis, mais. Pärit Lõuna-Euroopast. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 93 | Lehed südaja alusega | 94 |
| 93 | Lehed aluse suunas ahenevad | 98 |
| 94 | Õied kroonlehtedeta, ühesugulised, isas- ja emasõisikutes. Vili (pähkel) rohtse pesa (lüdi) sees | |
| Corylus avellana L. - harilik sarapuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, kuni 5 m
kõrge. Lehed piklikümarad, vahel tipuosas veidi hõlmised,
südaja alusega, salikilse servaga, 6-12 cm pikad. Isasõied
pikkades urbades, emasõied punga sees, millest ulatuvad välja
vaid punased emakasuudmed. Vili on helerohelise lüdiga
ümbritsetud pähkel. Levik ja ökoloogia: Tavaline puisniitudel, loodudel, leht- ja segametsades, vahel sarapikena. Õitseb enne lehtimist, aprillis. Levinud Euraasia ja Põhja-Ameerika põhjapoolses parasvöötmes. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 94 | Õied kroonlehtedega, kahesoolised. Vilja ei ümbritse rohtne pesa | 95 |
| 95 | Lehed pealt läikivad. Kroonlehed valged. Vili lihakas | 96 |
| 95 | Kroonlehed pole valged. Viljad kuivad | 97 |
| 96 | Oksad lõpevad astlaga. Viljad alla 4 cm läbimõõdus | |
| Pyrus pyraster (L.) Burgsd. - mets-pirnipuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, 10-15 m kõrge. Oksad
alati asteldega. Lehed munajad või ümarad, lühikese
teravikuga, läikivad. Viljad väikesed, ümarad või
pirnjad, ebameeldiva maitsega. Levik ja ökoloogia: Harva laialehistes metsades, puisniitudel, parkides, teede ääres. Õitseb mais. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 96 | Oksad ei lõpe astlaga. Viljad üle 4 cm läbimõõdus | |
| Pyrus communis L. - harilik pirnipuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, 10-20 m kõrge. Võra
laipüramiidjas, oksad tavaliselt asteldeta. Lehed munajad, tipus
ahenevad, läikivad. Õied valged. Viljad suured,
söödavad. Levik ja ökoloogia: Tavaline viljapuu, harva metsistub. Õitseb mais. Looduslikult lõuna- ja Kesk-Euroopas, ka Väike-Aasias ja Põhja-Iraanis. Märkused: Noored lehed lähevad kuivatamisel sageli mustaks. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 97 | Lehtede alaküljel roodude nurkades roostepruunid karvatutid. Viljad ebaselgete soontega | |
| Tilia cordata Mill. - harilik pärn | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, 20-25 m kõrge. Lehed
4-7 cm pikad, südajad, sakilise serva ja teravneva tipuga. Lehed
paljad, lehe alaküljel roodude nurkades roostepruunid
karvatutid, leheroots paljas, pungad paljad. Õied rohekad.
Vili ümar, 0,4-0,6 cm pikk, pruunikas, viljaraag kokku kasvanud
kollaka kõrglehega. Levik ja ökoloogia: Hajusalt sega- ja lehtmetsades, ilupuuna parkides ja aedades. Õitseb juulis, augustis. Suuremas osas Euroopas, ulatub Kaukaasiasse ja Iraani, Siberisse. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 97 | Lehtede alaküljel roodude nurkades valged karvatutid. Viljad 5 selge pikisoonega | |
| Tilia platyphyllos Scop. - suurelehine pärn | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 40 m kõrge. Lehed
7-15 cm pikad, südajad, alt karvased, leheroodude nurkades
valged karavatutid. Leheroots karvane, pungad karvased. Õied
rohekad. Vili ümar, 1 cm pikk, hallviltjas, viljaraag kokku
kasvanud kollaka kõrglehega. Levik ja ökoloogia: Sage pargipuu, harva metsistub. Kasvab looduslikult Lääne-Ukrainas, Moldaavias, Lääne-Euroopas kuni Lõuna-Rootsini. Õitseb juunis. Märkused: Väga pikaealine, võib elada üle 1000 aasta vanuseks. |
 |
|
| 98 | Taimed asteldega | 99 |
| 98 | Taimed asteldeta | 103 |
| 99 | Lehed laiusest vähemalt 5 korda pikemad, hõbehallid | |
| Hippophaë rhamnoides L. - harilik astelpaju | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas või
puu, 3-9 m kõrge. Oksad asteldega. Lehed lineaalsed, 0,5 cm
laiad ja 3-8 cm pikad, hõbedaselt hallikasrohelised. Emas- ja
isasõied eraldi taimedel. Õied väikesed,
pruunikad, soomusja kattega. Lihakad luuviljad oranzikad, kinnituvad
tihedalt oksale. Levik ja ökoloogia: Marjapõõsana ja ilutaimena, metsistub. Kasutatud ka vanade karjääride rekultiveerimiseks. Õitseb aprillis, mais. Kontinentaalse Euraasia liik. |
 |
|
| 99 | Lehed vähem kui 4 korda laiusest pikemad, rohelised | 100 |
| 100 | Kroonlehed erekollased. Võrsed üleni astlalised. Õied ja viljad rippuvates kobarates | |
| Berberis vulgaris L. - harilik kukerpuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-5 m kõrge.
Lehed äraspidimunajad, peensaagja servaga, kinnituvad varrele
kimpudena, kimbu alusel sirge või haraline astel. Õied
kollased, 15-25-kaupa rippuvates õisikutes. Mari ruljas,
punane, söödav. Levik ja ökoloogia: Metsaservades, võsastikes. Tavalisem Lääne-Eestis, mujal hajusalt. Õitsebmais, juunis. Märkused: Kõrrerooste vahepermeestaim, seepärast viljapõldude läheduses ohtlik. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 100 | Kroonlehed pole kollased. Astlad ainult okste tippudes. Õied ja viljad pole rippuvates kobarates | 101 |
| 101 | Kroonlehti 4, alusel kokku kasvanud, kollakasrohelised. Vili kuni 1 cm läbimõõdus | |
| Rhamnus cathartica L. - harilik türnpuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas,
2-8 m kõrge. Tüve koor kare, ketendav, mustjas. Oksad
lõpevad sageli astlaga. Lehed vastakud, hambulise servaga,
elliptilised, külgrood keeravad tipu suunas, ei lähe lehe
servani. Õied väikesed, kollakasrohelised, neljatised,
ühesugulised, ümarates õisikutes. Vili algul
roheline, hiljem must mari. Levik ja ökoloogia: Tavaline kogu Eestis segametsades, kaldavõsastikes, puisniitudel, loodudel. Õitseb mais, juunis. Levinud kogu Euroopas, Kaukaasias, Lääne-Siberis, Kesk-Aasias. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 101 | Kroonlehti 5, vabad, valged. Vili üle 1 cm läbimõõdus | 102 |
| 102 | Lehed pealt tuhmid. Tolmukad pole punased. Vili sinine, ümar, ühe luuseemnega | |
| Prunus spinosa L. - laukapuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, kuni 5 m
kõrge. Tugevate asteldega. Lehed 2-4 cm pikad, elliptilised,
sakilise servaga. Õied valged, üksikult. Viljad kuni 1,5
cm läbimõõdus, mustad, sinaka vahakirmega,
viljaliha rohekas, hapu. Levik ja ökoloogia: Haruldane, metsa- ja võsaservades Saaremaal ja Väike-Pakril. Õitseb mais, enne lehtimist. Looduskaitseline seisund: LK II, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – tähelepanu vajav. Kasvab looduslikult Euroopas 60. põhjalaiuskraadini ja Krimmis, Kaukaasias ja Lääne-Aasias. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 102 | Lehed pealt läikivad. Tolmukad punased. Vili roheline kuni kollane, pirnikujuline, paljude seemnetega | |
| Pyrus pyraster (L.) Burgsd. - mets-pirnipuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, 10-15 m kõrge. Oksad
alati asteldega. Lehed munajad või ümarad, lühikese
teravikuga, läikivad. Viljad väikesed, ümarad või
pirnjad, ebameeldiva maitsega. Levik ja ökoloogia: Harva laialehistes metsades, puisniitudel, parkides, teede ääres. Õitseb mais. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 103 | Lehed hõõrudes tugeva aromaatse lõhnaga. Lehed ja oksad kollaste näärmetega | |
| Myrica gale L. - harilik porss | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 30-150 cm
kõrge. Lehed piklikud, nahkjad, hallikad, 2-4 cm pikad ja 1-2
cm laiad, vürtsika lõhnaga. Okstel, lehtedel ja pungadel
kuldkollased näärmetäpid. Õied urbades Levik ja ökoloogia: Paiguti Lääne-Eestis ja saartel sage. Madal- ja siirdesoodes, soometsades, soistel puisniitudel. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK II Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 103 | Lehed erilise lõhnata. Lehtedel ja okstel pole kollaseid näärmeid | 104 |
| 104 | Lehed rohkem kui 4 korda laiusest pikemad | 105 |
| 104 | Lehed vähem kui 4 korda laiusest pikemad | 115 |
| 105 | Lehe rood ei moodusta selget võrgustikku. Õied kroonlehtedega | 106 |
| 105 | Lehe rood moodustavad selge võrgustiku. Õied kroonlehtedeta | 108 |
| 106 | Lehed suvehaljad, pehmed. Õied lillad, puhkevad enne lehtimist. Viljad lihakad | |
| Daphne mezereum L. - harilik näsiniin | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 30-120(200)
cm kõrge. Lehed 4-9 cm pikad ja 1-2 cm laiad, talbjassüstjad,
tuttidena okste tippudes. Õied roosad, lõhnavad, väga
lühikese raoga, kinnituvad võrsele 3-5-kaupa. Luuviljad
punased. Levik ja ökoloogia: Õitseb enne lehtimist aprillis, mais. Segametsades, puisniitudel, hajusalt. Märkused: Kogu taim mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 106 | Lehed igihaljad, jäigad. Õied valged. Viljad kuivad | 107 |
| 107 | Õied ja viljad pikkades lehistunud õisikutes. Kroonlehed kokkukasvanud | |
| Chamaedaphne calyculata (L.) Moench - hanevits | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Kääbuspõõsas,
20-60 cm kõrge. Lehed piklikelliptilised, 2-4 cm pikad,
tihedalt roostetäpilised. Õied valged, kellukjad,
ühekaupa lehekaenlas, moodustavad ühekülgse õisiku.
Viljad kuivad. Levik ja ökoloogia: Kohati rabades, rabamännikutes, siirdesoodes, peamiselt Ida-Eestis. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 107 | Õied ja viljad tipmistes kerajates õisikutes. Kroonlehed vabad | |
| Ledum palustre L. - sookail | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Kääbuspõõsas,
25-120 cm kõrge. Igihaljas. Lehed lineaalsed, allapoole
käändunud servaga, pealt pruunikasrohelised, alt
roosteviltjad. Õied valged, kerajates kohevates õisikutes
varte tippudes. Viljad kuivad. Kogu taim, eriti õied,
uimastava lõhnaga. Levik ja ökoloogia: Rabades ja rabastuvates metsades, tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 108 | Täiskasvanud lehed alt tihedalt karvased | 109 |
| 108 | Täiskasvanud lehed alt paljad või mõne üksiku karvaga | 111 |
| 109 | Emasõite kandesoomused üleni heledad. Lehtede servad peenehambalised (luup!) | |
| Salix alba L. - hõberemmelgas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 25 m kõrge. Lehed
piklikud, noorelt mõlemalt poolt hõbedased,
täiskasvanud lehed vähemalt alt siidkarvadest hõbedased.
Noored oksad karvased. Levik ja ökoloogia: Looduslikult vaid Lõuna-Eesti suurte jõgede kallastel, ilupuuna kohati. Õitseb mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 109 | Emasõite kandesoomuste alumine osa hele, ülemine tume. Lehtede servad tavaliselt terved | 110 |
| 110 | 2-4 aastaste okste koorealune puit sile (eemaldage oksalt osa koort!). Lehed kuni 25 cm pikad, harva laiemad kui 1 cm | |
| Salix viminalis L. - vitspaju | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 4-8 m kõrge.
Oksad pikad, vitsjad. Lehed süstjad, 8-15 cm pikad ja 1,5 cm
laiad, pealt peaaegu paljad, tumerohelised, alt tihedalt
siidkarvased, karvad roodudega paralleelselt. Levik ja ökoloogia: Jõgede ja järvede kallastel tavaline, kasvatatakse ka istandustes. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 110 | 2-4 aastatste okste koorealune puit rõõnetega. Lehed 10-15 cm pikad, sageli üle 1 cm laiad | |
| Salix dasyclados Wimm. - pikalehine paju | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 4-8 m kõrge.
Noored võrsed lühikarvased, koore all puidul kuni 1 cm
pikkused rõõned (kriipsukujulised puhetised). Lehed
pikliksüstjad, 8-16(20) cm pikad ja 2-3 cm laiad, pealt paljad,
alt sinakasrohelised, hõredalt karvased. Levik ja ökoloogia: Kohati jõgede ja järvede kallastel, Lõuna- ja Ida-Eestis tavaline. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 111 | Lehe kõige laiem koht lehelaba keskel või alumises pooles | 112 |
| 111 | Lehe kõige laiem koht lehelaba ülemises pooles | 113 |
| 112 | Lehed 12-16 x 3-4 cm. Leherootsu alguses 1-3 paari näärmeid (luup!) | |
| Salix fragilis L. - rabe remmelgas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 15 m kõrge. Oksad
murduvad puu küljest kergesti. Lehed süstjad, pikalt
teritunud tipuga, 5-15 cm pikad, noorelt kleepuvad, pealt
tumerohelised, alt sinakasrohelised. Abilehed varisevad
varakult. Levik ja ökoloogia: Jõgede ja ojade kallastel, uhtlammimetsades. Lääne-Eestis sage, mujal harva. Õitseb mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 112 | Lehed 8-10 x 1,5-2,5 cm. Leherootsul näärmeid pole | |
| Salix daphnoides Vill. - härmpaju | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 6-10 m kõrge.
Oksad heleda vahakirmega, punakad või kollakad. Lehed süstjad,
5-12 cm pikad ja 1,5-3 cm laiad, nahkjad, pealt tumerohelised, alt
sinakad. Levik ja ökoloogia: Harva, peamiselt Kagu-Eestis luidetel, jõgede kallastel, teede ääres, õuedes, sageli istutatult. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 113 | Lehed vähem kui 1 cm laiad, lähevad kuivades mustaks | |
| Salix purpurea L. - punapaju | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 2-8 m kõrge.
Võrsed sihvakad, painduvad, koore sisepind sidrunkollane.
Lehed tipuosas veidi hambulised, mujalt terveservalised, süstjad,
5-10 cm pikad ja 0,6-2 cm laiad. Abilehed tavaliselt puuduvad. Levik ja ökoloogia: Kagu-Eestis looduslikult jõgede kallastel, mujal istutatult või naturaliseerunult. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 113 | Lehed laiemad kui 1 cm, ei lähe kuivades mustaks | 114 |
| 114 | Lehed 3-6 x 1,5-2,5 cm. Abilehed varisevad varakult. Õied puhkevad peale lehtimist. Tolmukaid 4-8 | |
| Salix pentandra L. - raudremmelgas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas,
6-15 m kõrge. Lehed korrapäraselt peensaagja servaga,
pealt tugevalt läikivad, tumerohelised, alt tuhmid,
elliptilised, 5-10 cm pikad ja 3-5 cm laiad. Leht aheneb tipu suunas
sujuvalt, alusel järsult. Levik ja ökoloogia: Tavaline jõgede ja järvede kallastel, soostunud niitudel, soodes, võsastikes, metsaservades, ka ilupuuna. Õitseb mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 114 | Lehed ca 12-15 x 3 cm. Abilehed püsivad. Õied puhkevad enne lehtimist või samal ajal. Tolmukaid 3 | |
| Salix triandra L. - vesipaju | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas,
2-10 m kõrge. Tüve ja jämedamate okste koor
ketendab, kaneeli värvi laikudega. Oksad painduvad. Lehed
süstjad, sageli paralleelsete servadega, peensaagjad, pealt
veidi läikivad tumerohelised, alt heledamad. Abilehed
suured. Levik ja ökoloogia: Jõe- ja ojakallaste, kaldavõsastikes, sageli ka istutatult. Õitseb mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 115 | Leherood moodustavad selge võrgustiku. Taimed ühesuguliste õitega, mis on koondunud isas- ja emasurbadesse. Vili kupar (pajud) | 116 |
| 115 | Leherood ei moodusta selget võrku. Taimed teistsuguste tunnustega | 123 |
| 116 | Lehed pealt tuhmid | 117 |
| 116 | Lehed pealt läikivad | 120 |
| 117 | Väikesed põõsad, kuni 60 cm kõrged | |
| Salix myrtilloides L. - mustikpaju | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,5-1 m
kõrge. Lehed ümarovaalsed, meenutavad sinika lehti, 1-2
cm pikad ja 0,5-1,2 cm laiad, pealt rohelised, alt sinakad, häst
silmatorkavate roodudega, lehe tipp sageli paadikujuline. Levik ja ökoloogia: Siirdesoodes, soometsades, hajusalt. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 117 | Puud või üle 60 cm kõrged põõsad | 118 |
| 118 | 2-4 aastaste okste koorealune puit sile (eemaldage oksalt veidi koort) | |
| Salix caprea L. - raagremmelgas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, 5-15 m kõrge. Noored
oksad hallikasrohelised, vanemad oksad lehearmidest jändrikud.
Lehed 7-10 cm pikad ja 3-5 cm laiad, ovaalsed, pealt tumerohelised,
alt viltkarvased. Levik ja ökoloogia: Tavaline metsades, võsastikes. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 118 | 2-4 aastaste okste koorealune puit rõõnetega | 119 |
| 119 | Madal põõsas (kuni 1,5 m kõrge). Lehed 2-4(6) cm pikad, hambad leheservaga risti. Abilehed püsivad | |
| Salix aurita L. - kõrvpaju | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,5-2 m
kõrge. Kaheaastatstel ja vanematel võrsetel koore all
puidul peened 1-3 cm pikkused rõõned (kriipsukujulised
puhetised). Lehed äraspidimunajad, 2-5 cm pikad ja 1-3 cm laiad,
leheserv ebaühlaste suurte hammastega või lainjas.
Abilehed suured, püsivad kaua. Levik ja ökoloogia: Niitudel, madalsoodes, võsastikes, tavaline. Õitseb mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 119 | Puu või kõrge põõsas (kuni 6 m). Lehed 5-12(15) cm pikad, tipu poole suunatud hammastega. Abilehed varisevad varakult | |
| Salix cinerea L. - tuhkur paju | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, kuni 4
m kõrge. Rõõned (kriipsukujulised puhetised) 1-3
cm pikad, koore all tihedalt. Võrsed tuhkhallid, karvased.
Lehed piklikud, 5-12 cm pikad ja 1,5-4 cm laiad, pealt
hallikasrohelised, udekarvased, alt hallid, peaaegu viltjad,
ebakorrapäraselt saagjad. Abilehed varisevad varakult. Levik ja ökoloogia: Tavaline madal- ja siirdesoodes, niitudel, kraavides, soometsades, põlluserades. Õitsebaprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 120 | Noored võrsed tihedalt peenekarvased | |
| Salix myrsinifolia Salisb. - mustjas paju | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 2-6 m kõrge.
Noored võrsed ja lehed tiheda tuhkhalli karvastuega. Lehed
täiskasvanult mõlemalt poolt ühte värvi,
kuivatamisel lähevad kergesti mustaks, külgroodusid 6-8
(12) paari. Abilehed suured, alati olemas. Levik ja ökoloogia: Soistel niitudel, madalsoodes, veekogude kallastel, sage. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 120 | Noored võrsed paljad või üksikute hõredate karvadega | 121 |
| 121 | Puu või üle 1,5 m kõrge põõsas | |
| Salix pentandra L. - raudremmelgas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas,
6-15 m kõrge. Lehed korrapäraselt peensaagja servaga,
pealt tugevalt läikivad, tumerohelised, alt tuhmid,
elliptilised, 5-10 cm pikad ja 3-5 cm laiad. Leht aheneb tipu suunas
sujuvalt, alusel järsult. Levik ja ökoloogia: Tavaline jõgede ja järvede kallastel, soostunud niitudel, soodes, võsastikes, metsaservades, ka ilupuuna. Õitseb mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 121 | Kuni 1,5 m kõrgused põõsad | 122 |
| 122 | Lehed abilehtedeta, kõige laiem koht lehe keskel või alumises pooles, külgroodusi vähem kui 8 paari | |
| Salix starkeana Willd. - verkjas paju | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,5- 1,5 m
kõrge. Täiskasvanud võrsed ja pungad paljad,
läikivad, noored vahel väheste karvadega. Lehed õhukesed,
laiovaalsed, 2-4 cm pikad ja 1-2 cm laiad, pealt tumerohelised, alt
heledamad, lehetipp sageli keerdunud. Abilehed väikesed,
ovaalsed. Levik ja ökoloogia: Niitudel, puisniitudel, võsastikes, hajusalt. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 122 | Lehed abilehtedega, kõige laiem koht lehe ülemises pooles, külgroodusid üle 8 paari | |
| Salix phylicifolia L. - kahevärvine paju | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 2-3 m kõrge.
Koore all puidul 1 cm pikkused rõõned (kriipsukujulised
puhetised). Lehed elliptilised, ebaühtlaselt sakilise või
terve servaga, pealt tumerohelised ja läikivad, alt
sinakasrohelised või vesihallid (kahevärvilised).
Abilehed väikesed, neerjad, püsivad kesksuveni. Levik ja ökoloogia: Puisniitudel, madalsoodes, lodudes, veekogude kallastel, sage. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 123 | Lehed valge- kuni hallikarvased vähemalt alaküljel | 124 |
| 123 | Lehed mõlemalt poolt rohelised | 129 |
| 124 | Lehed mõlemalt poolt hõbehallid. Õied kollased. Viljad kuivad | |
| Elaeagnus commutata Bernh. ex Rydb. - läikiv hõbepuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas,
kuni 3 m kõrge. Lehed süstjad või munajad,
hõbedaselt karvased, 4-7 cm pikad. Õied neljatised,
pealt hõbedased, seest kollased, 1-3-kaupa. Vili noorena
hõbedane, jahukas. Levik ja ökoloogia: Ilupõõsas, metsistub. Õitseb juunis, juulis. Pärit Põhja-Ameerikast. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 124 | Lehed valge- kuni hallikarvased ainult alt, pealt rohelised. Õied pole kollased. Vili lihakas | 125 |
| 125 | Leheserv terve. Väikesed põõsad, tavaliselt alla 1 m kõrged. Lehed kuni 4 cm pikad | 126 |
| 125 | Leheserv hambuline . Puud või üle 1m kõrgused põõsad. Lehed tavaliselt pikemad kui 4 cm | 127 |
| 126 | Kroonlehed roosad. Viljad mustad | |
| Cotoneaster niger (Wahlenb.) Fr. - must tuhkpuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,5-2,5 m
kõrge. Lehed munajad, tömbid, 2-5 cm pikad, pealt
tumerohelised, alt viltjad. Õied roosad, 3-12-kaupa kobarates.
Viljad mustad. Levik ja ökoloogia: Harva Põhja-Eestis ja Muhumaal lubjarikastel niitudel, loometsades, klibustel aladel. Õitseb juunis. Kasvatatakse ka ilupõõsana. Looduskaitseline seisund: LK III Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 126 | Kroonlehed valged kuni helelillad. Vili punane | |
| Cotoneaster scandinavicus B.Hylmö - harilik tuhkpuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-2 m kõrge.
Lehed elliptilised, kuni 4 cm pikad ja 2,5 cm laiad, tömbid,
pealt paljad, hallikasrohelised, alt hallviltjad. Õied
kahvaturoosad, 1- või 2-kaupa. Valminud marjad
erepunased. Levik ja ökoloogia: Paiguti Põhja- ja Loode-Eestis ja saartel loometsades, loodudel, liivikutel. Õitseb juunis. Kasvatatakse ka ilupõõsana. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 127 | Õied ja viljad pole sarikjas (vihmavarjutaolises) õisikus | |
| Malus domestica Borkh. - aed-õunapuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 10 m kõrge. Lehed
laimunajad, lehed ja võrsed rohkem või vähem
karvased, oksad asteldeta. Õied suured, roosakad,
õisikutes. Viljad suured, mitmesuguse kujuga õunad. Levik ja ökoloogia: Tavaline viljapuu, metsistub. Õitseb mais, juunis. Märkused: Väga palju erinevaid sorte. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 127 | Õied ja viljad sarikjas (vihmavarjutaolises) õisikus | 128 |
| 128 | Lehed kõige laiemad ülemises pooles, hõlmadeta, hambulise servaga | |
| Sorbus rupicola (Syme) Hedl. - tuhkpihlakas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 10 m kõrge.
Sakilise servaga lõhestumata lihtlehed, pealt läikivad
või veidi karvased, alt valgeviltjad. Õied valged,
väikestes õisikutes. Marjad pruunikaspunased, valgete
täppidega, ümarad. Levik ja ökoloogia: Eestis looduslikult Saaremaa lääneosas, õitseb juunis. Levinud Põhja-Euroopas. Looduskaitseline seisund: LK II, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 128 | Lehed kõige laiemad keskel, vähemalt mõned lehed hõlmadega | |
| Sorbus intermedia (Ehrh.) Pers. - pooppuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 10 m kõrge.
Madalalt hõlmised lihtlehed, sakilise servaga, pealt läikivad,
alt hallviltjad. Õied valged, kännasjates õisikutes.
Marjad 1,5 cm pikad, oranžpunased. Levik ja ökoloogia: Paiguti Lääne-Eestis, Saaremaal kohati tavaline. Sageli kasvatatakse ilupuuna. Õitseb mais, juunis. Levinud Euroopa loodeosas. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 129 | Leheserv terve | 130 |
| 129 | Leheserv hambuline | 131 |
| 130 | Puu. Leheserv karvane. Õied kroonlehtedeta. Vili kuiv | |
| Fagus sylvatica L. - harilik pöök | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 40 m kõrge. Lehed
nahkjad, elliptilised, terveservalised, pealt läikivad
tumerohelised, leheserv hõredalt ripsmeline. Emasõied
kahekaupa, isasõied urbadena. Viljad kahekaupa, ümbritsetud
puitunud lüdiga, mis viljade valmides avaneb nelja lõhega. Levik ja ökoloogia: Ilupuu, õitseb mais, juunis. Kesk-Euroopa levikuga, olemas ka Rootsis. Märkused: Meie kliimas veidi külmatundlik, eriti noored lehed, mis saavad hiliste öökülmade puhul kannatada. |
 |
|
| 130 | Põõsas. Leheserv pole karvane. Õied kroonlehtedega. Vili lihakas | |
| Frangula alnus Mill. - harilik paakspuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas,
1-7 m kõrge. Lehed vahelduvad, terveservalised, elliptilised,
lehe külgrood lõpevad lehe servas. Tüve koor sile,
mustjas. Õied mõlemasoolised, väikesed,
rohekasvalged, mõnekaupa. Vili algul punakas, hiljem must,
lihakas. Levik ja ökoloogia: Sega- ja lodumetsades, puisniitudel, põõsastikes. Sage. Õitseb mais, juunis ja augustis, septembris. Levinud kogu Euroopas, Kaukaasias, Lääne- ja Ida-Siberis, Kesk-Aasias. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 131 | Leht alusel ebasümmeetriline | 132 |
| 131 | Leht alusel sümmeetriline | 134 |
| 132 | Õied ja viljad 1-2 cm pikkustel rootsudel. Viljade servad karvased | |
| Ulmus laevis Pallas - künnapuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 30 m kõrge. Lehed
tugevalt ebasümmeetrilise alusega, elliptilised, terava tipuga,
külgrood lähevad sirgelt servani, ei harune. Vilja tiib
ripsmelise rervaga, vili pikarootsuline. Levik ja ökoloogia: Leht- ja segametsades, ka ilupuuna. Kohati. Looduslik levila Põhja- Kesk- ja Lõuna-Euroopas. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 132 | Õied ja viljad peaaegu rootsutud. Viljade servad pole karvased | 133 |
| 133 | Noored võrsed paljad. Lehed 7- 12 paari külgroodudega | |
| Ulmus minor Mill. - põldjalakas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 22 m kõrge. Võrsed
paljad. Leht piklikelliptiline, sile, veidi ebasümmeetrilise
alusega, paljud külgrood jagunevad enne servani jõudmist.
Vilja tiib sileda servaga, seeme tiiva ülaosas. Levik ja ökoloogia: Ilupuu, harva metsistub. Õitseb aprillis, mais. Levinud Lõuna- ja Kesk-Euroopas. |
 |
|
| 133 | Noored võrsed karvased. Lehed 12-18 paari külgroodudega | |
| Ulmus glabra Huds. - harilik jalakas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 30 m kõrge. Võrsed
tihedalt karvased. Lehed elliptilised, vahel tipus kolmehõlmalised,
tugevalt karedad, külgrood jagunevad enne servani jõudmist
kaheks (jalakal on “jalad”). Seeme tiiva keskel, vilja
tiiva serv sile. Levik ja ökoloogia: Leht- ja segametsades, hajusalt, kasvatatakse ka ilupuuna. Õitseb mais. Looduslik levila Põhja- Kesk- ja Lõuna-Euroopas, ulatub ka Aasiasse. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 134 | Väikesed põõsad, alla 2 m kõrged | 135 |
| 134 | Puud või üle 2 m kõrged põõsad | 138 |
| 135 | Lehed kuni 3 cm pikad. Õied kroonlehtedeta | 136 |
| 135 | Lehed pikemad kui 3 cm. Õied kroonlehtedega | 137 |
| 136 | Lehed ümarad. Hambad tömbid | |
| Betula nana L. - vaevakask | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 20-120 cm
kõrge. Lehed ümarad, kuni 1 cm läbimõõdus,
tömpide hammastega, paljad, noorelt kleepuvad. Emasurvad 0,5-0,8
cm pikad. Levik ja ökoloogia: Siirdesoodes, rabades, rabastuvates metsades. Mandriosas tavaline, saartel haruldane. Õitseb mais. Kasvab Kesk-Euroopa kõrgmägedes ja Põhja-Euroopa ning Põhja-Ameerika madalikel. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 136 | Lehed laiusest pikemad. Hambad teravad | |
| Betula humilis Schrank - madal kask | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, kuni 2,5 m
kõrge. Lehed 1-2 cm laiad, ovaalsed, teravate hammastega,
pealt paljad, alt roodude kohalt karvased. Levik ja ökoloogia: Mandri Eestis paiguti madal- ja siirdesoodes, soistel niitudel, lodumetsades. Õitseb aprillis, mais. Levila Kesk- ja Põhja-Euroopas, Aasia ja Põhja-Ameerika põhjaosas. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 137 | Lehed ümara tipuga. Kroonlehed valged. Vili lihakas | |
| Amelanchier spicata (Lam.) C. Koch - tähk-toompihlakas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas,
kuni 4 m kõrge. Lehed ovaalsed, 2-6 cm pikad, algul karvased,
hiljem paljad, hambulise servaga. Õied valged, õisikus.
Viljad ümarad, punakasmustad, püstiste tupplehtedega,
magusad. Levik ja ökoloogia: Ilupõõsas, naturaliseerunult ja metsistunult metsaservades, võsastikes, sagedam Lääne-Eestis. Õitseb mais. Pärit Põhja-Ameerika idaosast. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 137 | Lehed terava tipuga. Kroonlehed roosad. Vili kuiv | |
| Spiraea salicifolia L. - pajulehine enelas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,5-2 m
kõrge. Lehed süstjad, saagja servaga, 4-7 cm pikad. Õied
roosad, väkesed, püstistes kohevates õisikutes.
Viljad kuivad. Levik ja ökoloogia: Tavaline ilupõõsas, harva metsistub. Õitseb juulist septembrini. Pärit Aasia idaosast. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 138 | Õied kroonlehtedeta. Vili kuiv. Lehtede külgrood enamvähem paralleelsed, lõpevad lehe servas | 139 |
| 138 | Õied kroonlehtedega. Vili lihakas. Lehtede külgrood ühinevad omavahel, tavaliselt ei ulatu servani | 142 |
| 139 | Lehed vähemalt 2,5 korda laiusest pikemad. Viljad tiivulised | |
| Carpinus betulus L. - harilik valgepöök | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, 18(20) m kõrge. Lehed
elliptilised, terava tipuga, kahelisaagja servaga, 6-12 cm pikad,
pealt paljad, alt rood karvadega. Viljad suurte kolmehõlmaliste
kandelehtedega, seepärast emasurb valminult kuni 6 cm lai. Levik ja ökoloogia: Ilupuu, kasvab Kesk-Euroopas ja Väike-Aasias. Õitseb mais, aprillis, meil harva. |
 |
|
| 139 | Lehed kuni 2 korda laiusest pikemad. Viljad tiibadeta | 140 |
| 140 | Leheroots lapik. Viljad kobarana | |
| Populus tremula L. - harilik haab | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, 20-35 m kõrge. Lehed
ümarad, täkilise sevaga, 3-5 cm läbimõõdus,
paljad, mõlemalt poolt enamvähem ühte värvi.
Leheroots lapik. Pungad pisut kleepuvad. Õied urbades. Levik ja ökoloogia: Sageli sega- ja lodumetsades, haavikutena tavalisem Ida-Eestis. Õitseb aprillis, mais. Kasvab kogu Euroopas, Hiinas, Jaapanis ja Põhja-Aafrikas. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 140 | Leheroots pole lapik. Viljad käbitaolistes kogumikes | 141 |
| 141 | Lehed tömbid, sämpunud tipuga, alt rohelised, karvad ainult roodude lähedal | |
| Alnus glutinosa (L.) Gaertn. - sanglepp | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 30 m kõrge. Koor
pruunikas, korp mustjas. Lehed ovaalsed, tipul tõmbi
väljalõikega, pealt tumerohelised, läikivad. Pungad
paljad, veidi kleepuvad. Isasõied rippuvates urbades,
emasõitest moodustuvad viljad, “lepakäbid”, on
raolised. Levik ja ökoloogia: Tavaline lodumetsades, puisniitudel, jõekallastel. Õitseb aprillis. Kesk- ja Põhja-Euroopa, Põhja-Aafrika, Aasias Lääne-Siberini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 141 | Lehed terava tipuga, alt hallikarvased | |
| Alnus incana (L.) Moench - hall lepp | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 25 m kõrge. Koor
hallikas, korpa ei moodustu. Lehed terava tipuga, saagja servaga,
hallikasrohelised, matid. Pungad karvased, ei kleepu. Isasõied
rippuvates urbades, emasõitest moodustuvad viljad,
“lepakäbid”, on enam-vähem raotud. Levik ja ökoloogia: Kuuse-segametsades, võsastikes, puisniitudel, endistel põldudel, sage. Õitseb aprillis. Levinud peaaegu kogu põhjapoolkeral. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 142 | Vili paljude seemnetega | 143 |
| 142 | Vili ühe seemnega | 145 |
| 143 | Lehed pealt läikivad, noored lehed lähevad kuivades mustaks. Vili pirnikujuline | |
| Pyrus communis L. - harilik pirnipuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, 10-20 m kõrge. Võra
laipüramiidjas, oksad tavaliselt asteldeta. Lehed munajad, tipus
ahenevad, läikivad. Õied valged. Viljad suured,
söödavad. Levik ja ökoloogia: Tavaline viljapuu, harva metsistub. Õitseb mais. Looduslikult lõuna- ja Kesk-Euroopas, ka Väike-Aasias ja Põhja-Iraanis. Märkused: Noored lehed lähevad kuivatamisel sageli mustaks. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 143 | Lehed pealt tuhmid, noored lehed ei lähe kuivades mustaks. Vili ümar (õun) | 144 |
| 144 | Lehed vähemalt alt karvased, võrsed asteldeta | |
| Malus domestica Borkh. - aed-õunapuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 10 m kõrge. Lehed
laimunajad, lehed ja võrsed rohkem või vähem
karvased, oksad asteldeta. Õied suured, roosakad,
õisikutes. Viljad suured, mitmesuguse kujuga õunad. Levik ja ökoloogia: Tavaline viljapuu, metsistub. Õitseb mais, juunis. Märkused: Väga palju erinevaid sorte. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 144 | Lehed paljad, võrsed asteldega | |
| Malus sylvestris (L.) Mill. - mets-õunapuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 10 m kõrge.
Oksad sageli asteldega. Lehed ja võrsed paljad, lehed
laimunajad, südaja alusega. Õied valged või
roosakad. Õunad väikesed, hapud. Levik ja ökoloogia: Puisniitudel, metsaservades, peamiselt läänesaartel. Õitseb mais, juunis. Levinud Kesk-, Ida- ja Lääne-Euroopas, Skandinaavias. Looduskaitseline seisund: LK III Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 145 | Õied ja viljad rippuvates kobarates | |
| Padus avium Mill. - harilik toomingas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas,
kuni 10 m kõrge. Lehed piklikelliptilised, 3-10 cm pikad,
pealt tumerohelised, alt heledamad, hõõrudes
iseloomuliku lõhnaga. Okste koore sisepind kollane, tugeva
lõhnaga. Õied valged, rippuvates kobarates, lõhnavad.
Viljad 7-8 mm läbimõõdus, mustad, kootava
toimega. Levik ja ökoloogia: Niisketes leht- ja segametsades, võsastikes, metsaservades, sageli. Õitseb mais. Euraasia levikuga. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 145 | Õied ja viljad pole rippuvates kobarates | 146 |
| 146 | Lehed paljad. Viljad punased | |
| Cerasus vulgaris Mill. - hapu kirsipuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, 3-6 m kõrge. Lehed
elliptilised, paljad, hambulise servaga, hamba tipp näärmekas.
Õied valged, mitmekaupa, õisiku alusel pungasoomustest
kõrgemal mitu rohelist lehte. Viljad kerajad tumepunased,
hapud. Levik ja ökoloogia: Tavaline viljapuu, vahel metsistub. Õitseb mais. Märkused: Viljapuuna kasvatatakse ka maguskirssi, mille viljad on punased, mustjad või kollased, magusad. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 146 | Lehed karvased Viljad kollased või sinised | 147 |
| 147 | Vili ovaalne, kollane, sinine või punane. Noored võrsed paljad | |
| Prunus domestica L. - harilik ploomipuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 12 m kõrge.
Astlaid pole, noored võrsed paljad. Lehed elliptilised,
4-8(10) cm pikad. Õied valged, enamasti kahekaupa. Viljad
piklikud, kollased, punakad kuni violetsed, viljaliha luuseemnest
kergesti eraldatav. Levik ja ökoloogia: Tavaline viljapuu, vahel metsistub. Õied puhkevad mais, lehtedega üheaegselt. Märkused: Palju erinevaid sorte. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 147 | Viljad ümarad, sinised. Noored võrsed karvased | |
| Prunus insititia L. - kreegipuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas,
3-6 m kõrge. Mõnede väikeste asteldega, noored
oksad sametjad. Lehed 4-5 cm pikad, elliptilised. Õied valged,
kahekaupa. Viljad kerajad kuni piklikud, sinakad, vahakirmega,
viljaliha luuseemnest raskesti eraldatav. Levik ja ökoloogia: Tavaline viljapuu, metsistub. Õitseb mais. Märkused: Levib edukalt juurvõrsetega. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
