Printable version

1 Õitsvad varred lehtedeta (vahel väikeste kandelehekestega), kõik lehed varre alusel juurmise kodarikuna 2
1 Õitsvad varred lehistunud
  Convallaria majalis L. - harilik maikelluke
  Iseloomulikud tunnused: Lehti 2 või 3, juurmised, laielliptilised, teritunud tipuga. Lehetuped lillakad. Õied valged, kellukjad, rippuvad, lõhnavad. Õisik tipmine ühekülgne kobar 5-10 õiega. Marjad oranžid. Kõrgus 12-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, metsaservadel, jõekallastel, ka ilutaimena. Sage. Õitseb mais, juunis.
Märkused: Mürgine.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

2 Õied rootsutud, ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena 3
2 Õied rootsulised, üksikult või õisikutena 7
3 Õied roosad. Õisik kerajas
  Armeria elongata (Hoffm.) C.Koch - roosa merikann
  Iseloomulikud tunnused: Kitsaslineaalsed renjad lehed juurmise kodarikuna. Õisikuvarre tipus peaaegu kerajas tihe nutitaoline roosa liitõisik. Õied roosad, õietupp lehterjas, kileja servaga. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rannaniitudel ja liivaaladel Põhja- ja Loode-Eestis paiguti, sisemaal harva. Õitseb juunist augustini.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

3 Õied pole roosad. Õisik ovaalne kuni ruljas 4
4 Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, munajad kuni elliptilised 5
4 Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed 6
5 Lehed paljad või üksikute karvadega. Õisikud tavaliselt allosas tühikutega. Tolmukaniidid kroonist pikemad, tolmukapead kollakad
  Plantago major L. - suur teeleht
  Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise rosetina, elliptilised kuni laimunajad, paljad, nahkjad, tumerohelised, 5-9 kaarja rooga. Õisik ruljas, 1-20 cm pikk, õisikuraag pikk. Kroonlehed valkjad, tolmukad lillad või kollased. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teede ääres, õuedel, aedades, põldudel. Sage. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

5 Lehed tihedalt karvased. Õisikud alusel tühikuteta. Tolmukaniidid kroonist 4-8 mm pikemad, tolmukapead helelillad
  Plantago media L. - keskmine teeleht
  Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise rosetina, elliptilised, karvased, üle 2 cm laiad, 5-9 rooga. Õisik ruljas, 2-6 (vahel 15) cm pikk, õisikuraag pikk. Kroonlehed heleroosad, tolmukad lillad. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teeservades. Tavaline. Õitseb maist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

6 Lehed süstjad, lamedad, karvased, pole lihakad, tumedate täppideta. Pole mereranniku ega sooldunud pinnase taimed
  Plantago lanceolata L. - süstlehine teeleht
  Iseloomulikud tunnused: Lehed rosetina, süstjad, 0,5-2 cm laiad. 3-7 rooga, karvased (harva paljad). Õisik piklikmunajas. Kroonlehed helepruunid, tolmukad kollased, kroonist 4-5 korda pikemad. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, loodudel. Tavaline. Õitseb maist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

6 Lehed lineaalsed, renjad, paljad, lihakad, tumedate täppidega. Mereranniku ja sooldunud pinnase taimed
  Plantago maritima L. - rand-teeleht
  Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsed, renjad, lihakad, hallikasrohelised, tumedatäpilised, kuni 0,5 cm laiad, kolme rooga. Kroonlehed valkjad, õisikud pikad, ruljad. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannal ja rannaniitudel tavaline. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

7 Lehed üle 5 korra laiusest pikemad 8
7 Lehed alla 5 korra laiusest pikemad 11
8 Lehed mõlajad, rootsulised. Õied alla 3 mm läbimõõdus. Märgade kasvukohtade taimed
  Limosella aquatica L. - harilik nõgilillik
  Iseloomulikud tunnused: Kõik lehed juurmise kodarikuna, lineaalsed või mõlajad. Õieraod lehtedest palju lühemad. Õied väikesed, viietised, valged või roosakad. Kõrgus 3-10 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Seisva või aeglase vooluga veekogude mudastel kallastel ja madalas vees, peamiselt mererannikul. Harva. Õitseb juunist oktoobrini.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

8 Lehed lineaalsed, rootsutud. Õied üle 3 mm läbimõõdus. Parasniisked kasvukohad 9
9 Kroonlehti 5. Õied püstised
  Myosurus minimus L. - väike hiiresaba
  Iseloomulikud tunnused: Lehed süstjad, ainult juurmise kodarikuna. Õied üksikult, kroon valkjaskollane, kroonlehed väikesed, õiepõhi ruljalt pikenenud (viljumisel kuni 6 cm pikk). Kõrgus 2-10 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Niisketel põldudel, kraavides, teeservades. Hajusalt. Õitseb aprillist juunini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

9 Kroonlehti 6. Õied rippuvad 10
10 Kõik kroonlehed ühesugused, õis laikellukjas
  Leucojum vernum L. - kevadine märtsikelluke
  Iseloomulikud tunnused: Lehti 2 või 3, lailineaalsed. Sibultaim. Õied laikellukjad, koosnevad kuuest ühesuurusest õielehest, mille paksenenud tipul on kollakas või rohekas täpp. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Tavaline aia-ilutaim, metsistub harva. Õitseb aprillis, mais.
10 Kolm kroonlehte pikemad kui teised. Õis kitsaskellukjas
  Galanthus nivalis L. - harilik lumikelluke
  Iseloomulikud tunnused: Lehti kaks, lineaalsed. Sibultaim. Õied rippuvad, kellukjad, valged. Kolm välimist õiekattelehte kolmest sisemisest pikemad. Sisemised tipul rohekaskollase täpiga. Kõrgus 10-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Tavaline aia-ilutaim, vahel metsistub. Õitseb märtsist maini.
11 Lehed rootsutud 12
11 Lehed selgelt rootsulised 14
12 Lehed alla 1 cm laiad. Kroonlehti 4, vabad
  Erophila verna (L.) DC. - harilik varakevadik
  Iseloomulikud tunnused: Kõik lehed juurmised, terved, süstjad või äraspidimunajad. Varsi mitu, lehitud. Õied väikesed, valged, neljatised. Õisikutelg võnkjas. Vili kitsasovaalne kõdrake, viljaraost lühem. Kõrgus 3-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kuivades kasvukohtades, põldudel umbrohuna. Tavaline. Õitseb aprillist juunini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

12 Lehed üle 1 cm laiad. Kroonlehti 6, vähemalt alusel kokku kasvanud 13
13 Õied roosad, üle 1 cm pikad, üksikult
  Colchicum autumnale L. - harilik sügislill
  Iseloomulikud tunnused: Lehti 4, ainult juurmised, laisüstjad, tömbi tipuga. Õitsemisajal (septembris) taim lehtedeta. Õisi 1-4, suured, lehterjad, allosas pikaks putkeks kokku kasvanud, lillakasroosad. Kõrgus 20-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Sage ilutaim. Looduslikult Hiiumaal ja Põhja-Eestis. Õitseb septembris.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu altid.
Märkused: Mürgine.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

13 Õied valged, alla 1 cm pikad, õisikuna
  Convallaria majalis L. - harilik maikelluke
  Iseloomulikud tunnused: Lehti 2 või 3, juurmised, laielliptilised, teritunud tipuga. Lehetuped lillakad. Õied valged, kellukjad, rippuvad, lõhnavad. Õisik tipmine ühekülgne kobar 5-10 õiega. Marjad oranžid. Kõrgus 12-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, metsaservadel, jõekallastel, ka ilutaimena. Sage. Õitseb mais, juunis.
Märkused: Mürgine.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

14 Õied üksikult
  Moneses uniflora (L.) A. Gray - kuningakübar
  Iseloomulikud tunnused: Lehed vastakud, varre alusel ligistikku, ümarad, 4-20 mm läbimõõdus, peenetäkilise servaga. Leheroots labast lühem. Üks valge, ratasjas, rippuv, hästilõhnav õis läbimõõduga 12-28 mm. Kõrgus 5-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuusikutes ja kuusesegametsades. Hajusalt. Õitseb juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

14 Õied pole üksikult 15
15 Lehed paralleelsete roodudega. Kroonlehti 3
  Alisma plantago-aquatica L. - harilik konnarohi
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kollakasrohelised, munajad, terava tipuga, alusel ümardunud või pisut südajad, pika rootsuga. Esineb ka lailineaalseid ujulehti. Õisik püramiidja kujuga, lehtedest kõrgemale ulatuv. Kroonlehed valged, tupplehtedest pikemad. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel. Sage. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

15 Lehed pole paralleelsete roodudega. Kroonlehti 5 16
16 Õisik ühekülgne
  Orthilia secunda (L.) House - harilik lakkleht
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kitsasmunajad, teravatipulised, lühirootsulised, peensaagja servaga. Õied rohekasvalged, väikesed, ühekülgses kobarõisikus. Kõrgus 4-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Okas- ja segametsades. Tavaline. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

16 Õisik pole ühekülgne 17
17 Tolmukad emaka kõrval, emakakael ulatub õiest pikalt välja 18
17 Tolmukad ümber emaka, emakakael ei ulatu või ulatub õiest väga vähe välja 19
18 Kroonlehed valged. Emakakael 2-3 mm pikk
  Pyrola rotundifolia L. - ümaralehine uibuleht
  Iseloomulikud tunnused: Lehed ümarad, pealt läikivad. Õied valged või roosakad, lõhnavad. Emakakael pikk, kõverdunud, ulatub õiest kaugele välja. Tupplehed 2-3 korda kroonlehtedest lühemad, tagasikäänduvate tippudega. Kõrgus 15-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsades ja põõsastikes. Tavaline. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

18 Kroonlehed rohekad. Emakakael u. 5 mm pikk
  Pyrola chlorantha Sw. - rohekas uibuleht
  Iseloomulikud tunnused: Lehed ümarad, läiketud, tumerohelised. Vars ja leheroots sageli punakad. Õied kollakasrohelised, lõhnatud. Tupplehed 4-5 korda kroonlehtedest lühemad, hoiduvad vastu krooni. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Vanemates männikutes. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

19 Emakakael u. 2,5 mm pikk. Tupplehed 1-1,5 mm, rohelised. Kroonlehed 3-4 mm
  Pyrola minor L. - väike uibuleht
  Iseloomulikud tunnused: Lehed ümarad, pealt läikivad. Õied kerajad, vähe avatud, kuni 6 mm läbimõõdus, roosakad. Emakakael sirge, ei ulatu õiest välja. Emakasuudme alusel paksendit pole. Kõrgus 10-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsades. Tavaline. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

19 Emakakael u. 6 mm. Tupplehed u. 3 mm, tipus punakad. Kroonlehed 7-8 mm
  Pyrola media Sw. - keskmine uibuleht
  Iseloomulikud tunnused: Lehed ümarad, pealt läikivad. Õied valged, 7-10 mm läbimõõdus. Emakakael sirge, ulatub veidi kroonist välja. Emakasuudme alusel rõngasjas paksend. Kõrgus 15-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Okasmetsades, puisniitudel. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)