Printable version

1 Õied kollased 2
1 Õied pole kollased 7
2 Kroonlehti 4. Lehed rootsutud
  Isatis tinctoria L. - harilik sinerõigas
  Iseloomulikud tunnused: Taimed sinaka kirmega. Varrelehed süstjad, noolja alusega, vart ümbritsevad, terve servaga. Juurmised lehed rootsuga, elliptilised, serval enamasti väikeste hammastega, sinaka kirmeta, õitseajaks kuivanud. Õied kollased, neljatised. Õisik algul väga tihe, hiljem haruneb. Kõdrakesed laia tiivaga, õlgkollased kuni tumevioletsed, ripuvad peenikestel raagudel. Kõrgus 25-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Mererannal. Paiguti, sagedam Lääne-Eestis. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
2 Kroonlehti 5 või rohkem. Vähemalt alumised lehed selgelt rootsulised 3
3 Tupp puudub
  Caltha palustris L. - harilik varsakabi
  Iseloomulikud tunnused: Vars harunenud, õõnes. Varrelehed vahelduvad, lühirootsulised või rootsutud. Juurmised pikarootsulised, lehed neerjad, täkilise servaga, läikivad. Õiekate lihtne (rohelisi tupplehti pole), kollane, õielehed ümarad, õite läbimõõt 2-4 cm. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, soodes, niisketel niitudel. Sage. Õitseb aprillis, mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
3 Tupp olemas 4
4 Kroonlehti üle 5
  Ranunculus ficaria L. - kanakoole
  Iseloomulikud tunnused: Lehed südajad või neerjad, juurmised pikarootsulised, varrelehed lühikese rootsuga. Juured piklikmunajate mugulatega. Peale õitsemist lehekaenaldes sigisibulad. Kroonlehed kollased, piklikud, tupplehti 3. Kõrgus 5-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes võsades, lehtmetsades, parkides. Tavaline. Õitseb aprillis, mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
4 Kroonlehti 5 5
5 Juurmised lehed ümarneerjad, hõlmadeta, 12-16 cm laiad, serv hambuline, alus südajas
  Ranunculus cassubicus L. - metstulikas
  Iseloomulikud tunnused: Juurmisi lehti 1 või 2, ümarneerjad, täkilise servaga, lõhestumata, 12-16 cm laiad, alt karvased. Varrelehed sõrmjagused, hõlmad hambulised. Õied kollased, 2-3 cm läbimõõdus. Õiepõhi ja viljad karvased, pika nokaga. Kõrgus 30-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsades ja puisniitudel, võsastikes. Tavaline. Õitseb mais, juunis.
Märkused: Kõigi tulikate kroonlehed läigivad seest.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
5 Juurmised lehed ümarad, hõlmised või sügavate sisselõigetega, väiksemad, alus nõrgalt südajas või sirge 6
6 Juurmisi lehti tavaliselt 2-3. Varrelehed hambulised ja sageli hõlmised
  Ranunculus fallax (Wimmer & Gaerbn.) Kerner - virvatulikas
  Iseloomulikud tunnused: Juurmisi lehti 2 või 3, vähemalt mõned neist hõlmised või sügavalt hambulised, alt karvased. Varrelehed hambulised. Õied kollased, õiepõhi veidi karvane, viljad tihedalt karvased, keskmise nokaga. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, võsades. Hajusalt. Õitseb mais, juunis.
Märkused: Kõigi tulikate kroonlehed läigivad seest. Virvatulikas on välimuselt mets- ja kuldtulika vahepealne.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
6 Juurmisi lehti 5 või rohkem. Varrelehtede segmendid terveservalised
  Ranunculus auricomus L. - kuldtulikas
  Iseloomulikud tunnused: Juurmisi lehti 4-6, terved või sõrmjalt lõhestunud, alt paljad. Varrelehtede hõlmad terveservalised. Õied kollased, 1,5-2 cm läbimõõdus. Õiepõhi paljas, viljad lühikarvased, lühikese nokaga. Kõrgus 15-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, võsades. Tavaline. Õitseb mais, juunis.
Märkused: Kõigi tulikate kroonlehed läigivad seest.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
7 Lehe serv terve, sile
  Parnassia palustris L. - harilik ädalalill
  Iseloomulikud tunnused: Varred püstised, harunemata, paljad. Juurmised lehed südajasmunajad, pika rootsuga, varrelehed rootsutud, varreümbrised. Õied valged, viietised, üksikult varre tipus. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, puisniitudel, soodes. Tavaline. Õitseb juulis, augustis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
7 Lehe serv hambuline 8
8 Kroonlehti 5
  Saxifraga granulata L. - harilik kivirik
  Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed ümarneerjad, lehelaba 2-5 cm lai, hõlmine, näärmekarvadega. Varte alusel sigipungad. Õied valged, 2-3 cm läbimõõdus, rohkeõielises laiuvas õisikus. Kõrgus 15-45 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel. Paiguti, sagedam Kagu-Eestis. Õitseb maist juulini.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
8 Kroonlehti 4 9
9 Vili kõige rohkem 3 korda laiusest pikem 10
9 Vili lineaalne, üle 5 korra laiusest pikem 11
10 Varrelehed rootsutud. Taim alla 30 cm kõrge. Vili alla 1 cm pikk
  Cochlearia danica L. - taani merisalat
  Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed pika rootsu ja kolmnurkselt südaja labaga. Varrelehed lühikese rootsu ja kolmnurkselt munaja labaga, lehealus sageli odajas. Õied väikesed, valged. Vili ümarmunajas kõdrake. Kõrgus 6-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Läänesaarte rannas lubjakivikaljudel ja saliinses vööndis. Väga haruldane. Õitseb mais, juunis.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu altid.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
10 Varrelehed rootsulised. Taim üle 30 cm kõrge. Vili üle 1 cm pikk
  Lunaria rediviva L. - mets-kuukress
  Iseloomulikud tunnused: Varrelehed suured, õhukesed, südajad, ogateravalt hambulise servaga. Kõige alumised lehed neerjad. Õied lillad, lõhnavad, hõredas õisikus. Vili suur, lame, mõlemast otsast teritunud kõdrake. Kõrgus 60-110 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Paiguti põhjaranniku paekalda jalamil lehtmetsades ja sealsete jõgede orgudes, mujal Eestis harva. Õitseb maist juulini.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
11 Varrelehed rootsulised
  Alliaria petiolata (M. Bieb.) Cavara & Grande - salukõdrik
  Iseloomulikud tunnused: Varrelehed kolmnurkselt munajad, südaja alusega, täkilishambulise servaga. Juurmised lehed neerjad, täkilise servaga. Õied neljatised, valged, väikesed. Vili jämeda raoga kõder. Katkihõõrumisel taim küüslaugu lõhnaga. Kõrgus 20-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Lehtmetsades, põõsastikes, mererannal. Paiguti, peamiselt Põhja- ja Lääne-Eestis. Õitseb maist juulini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
11 Varrelehed rootsutud, ümbritsevad alusega vart (varreümbrised) 12
12 Varrelehed paljad, hallikad
  Turritis glabra L. - lehmakapsas
  Iseloomulikud tunnused: Taimed sinaka kirmega. Varrelehed munajaselliptilised või süstjad, terava tipuga, alusega vart ümbritsevad, terve servaga. Juurmised lehed rootsuks ahenevad, süstjad, suurte hammastega, ilma sinaka kirmeta, õitseajaks kuivanud. Õied väikesed, kollaks- või rohekasvalged, tihedas õisikus. Vili püstine kõder. Kõrgus 30-130 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Kuivades kasvukohtades. Tavaline. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
12 Varrelehed karvased, pole hallikad
  Arabis hirsuta (L.) Scop. - kare hanerohi
  Iseloomulikud tunnused: Vars hõredalt lehistunud. Taim hallikasroheline või violetse varjundiga. Varrel põhiliselt lihtkarvad, lehtedel harunenud karvad, harva taim paljas. Õied väikesed, valged, tiheda kobarana. Seemned helepruunid. Kõrgus 10-75 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Hajusalt kuivadel kasvukohtadel. Tavalisem Lääne- ja Põhja-Eestis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)