Back 
Printable version
| 1 | Taimed täiesti veesisesed või veepinnal ujuvate lehtedega | 2 |
| 1 | Maismaataimed, või kui veetaimed, siis lehed pole ujuvad ja veest välja ulatuvad | 3 |
| 2 | Lehed noolja alusega | |
| Sagittaria sagittifolia L. - jõgi-kõõlusleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed noolja alusega, pikarootsulised. Õisikuraag kolmekandiline, õied valged, enamasti kolmest õiest koosnevate männastena, all emasõied, ülal isasõied. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kaldaosas ning seisva või aeglase vooluga vetes. Mandriosas tavaline, saartel haruldane. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 2 | Lehe alus pole nooljas | |
| Polygonum amphibium L. - vesi-kirburohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Risoom pikk, harunev, sõlmekohtadest juurduv. Veevormil lehed varre tipuosas, ujuvad, pealt tume-, alt helerohelised, läikivad, ümara või lühidalt terava tipuga, 4-7 cm pikkuse rootsuga. Maismaavorm karvane, lehed kitsassüstjad, aeglaselt aheneva tipuga, kuni 1 cm pikkuse rootsuga. Õied roosad, tipmises õisikus. Pikkus kuni 1,5 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogudes ja nende kaldail, niisketel niitudel, rannaääres lompides, niisketel põldudel umbrohuna. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 3 | Vähemalt alumised lehed sirge, südaja või noolja alusega | 4 |
| 3 | Kõik lehed ümara või aheneva alusega | 41 |
| 4 | Varred väga pikad ja väänduvad või ronivad | 5 |
| 4 | Varred pole väänduvad ega ronivad | 8 |
| 5 | Õied vähemalt 2 cm läbimõõdus, kellukjad. Lehe alus või leheroots ilma vart ümbritseva kileja tupeta | 6 |
| 5 | Õied alla 2 cm läbimõõdus, pole kellukjad. Lehe alus või leheroots kileja tupega, mis ümbritseb vart | 7 |
| 6 | Õied üle 3 cm pikad. Tuppe ümbritseb kaks tupplehtedest suuremat kandelehte | |
| Calystegia sepium (L.) R. Br. - tara-seatapp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Väänduvate vartega rohttaim. Lehed laikolmnurksed, 4-10 cm pikad ja 2-7 cm laiad, terava tipuga, südaja või noolja alusega, lehe hõlmad allapoole suunatud. Õied valged või roosakad, 4-6 cm pikad, ühekaupa lehtede kaenlas. Tuppe ümbritseb kaks tupplehtedest suuremat kandelehte (näivad välistupena). Pikkus 3 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kaldavõsastikes, elamute ümbruses umbrohuna. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 6 | Õied alla 3 cm pikad. Kandelehed väikesed, ei ümbritse tuppe, asuvad õierao keskosas | |
| Convolvulus arvensis L. - harilik kassitapp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Väänduvate vartega ronitaim. Lehed 2-6 cm pikad ja 1-4 cm laiad, terava tipuga, kolmnurksed või piklikud, noolja alusega, lehe hõlmad väljapoole suunatud. Õied 1,5-3 cm pikad, roosad või valkjad, lehterjad, 1-3-kaupa. Kandelehed väikesed, asuvad õierao keskosas. Pikkus 1,5 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Umbrohuna aedades, söötidel, põldudel. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 7 | Viljad tiibadeta, punktitaoliste näärmetega, ei läigi, roots 1-3 mm pikk | |
| Fallopia convolvulus (L.) Á. Löve - põld-konnatatar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars vaoline, pisut karvane, väänduv. Lehed kolmnurkjad või ümarad südaja alusega, rootsulised, terava tipuga. Õied 2-6-kaupa lehekaenaldes asuvates rippuvates õisikutes. Õied rohekad, välimised õiekattelehed tiivutud. Õieraod õiest lühemad. Pikkus kuni 60 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Tavaline umbrohi, ka raudteedel, jäätmaadel, prahipaikadel, teede ääres. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 7 | Vili 1,5 mm laiuste tiibadega, näärmeteta, läikiv, roots 3-8 mm pikk | |
| Fallopia dumetorum (L.) Holub - võsa-konnatatar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars harunev, väänduv, sooniline, paljas. Lehed kolmnurksed või munajad, südaja aluse ja terava tipuga. Õied rohekad, lehekaenaldes rippuvate õisikutena. Välimised õiekattelehed tiivulised. Õieraod õite pikkused või pikemad. Pikkus kuni 2 m.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kaldavõsastikes ja põõsastikes. Paiguti. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 8 | Lehed selgelt hõlmised, üle 3 cm laiad | 9 |
| 8 | Lehed pole hõlmised, kui nõrgalt hõlmised, siis alla 3 cm laiad | 11 |
| 9 | Leheserv sile, terve. Kroonlehti üle 5 | |
| Hepatica nobilis Schreb. - harilik sinilill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kolme hõlmaga, terveservalised, tumerohelised, ainult juurmised. Õied sinised, kolme tupplehetaolise kõrglehega. Kõrgus 5-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Salumetsades, põõsastikes. Tavaline. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 9 | Leheserv hambuline. Kroonlehti 5 | 10 |
| 10 | Taimed üle 20 cm kõrged. Õied roosad. Vili kuiv* | |
| Lavatera thuringiaca L. - harilik rõngaslill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed rootsulised, tuhmrohelised, 3-5 hõlmaga, alt tähtkarvadega. Vars tähtkarvadega. Õie välistupe lehed alusel liitunud. Õied kahvaturoosad, 5-8 cm läbimõõdus, üksikult ülemiste lehtede kaenlas. Kroonlehed sügavalt lõhestunud. Kõrgus 50-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsistuv kultuurtaim. Õitseb juulist septembrini. |
 |
|
| 10 | Taimed kuni 30 cm kõrged. Õied valged. Vili lihakas | |
| Rubus chamaemorus L. - rabamurakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Rohtsete varte ja roomava risoomiga rabataim. Ümarneerjad lihtlehed südaja alusega. Õied valged, läbimõõt 3 cm. Koguluuviljad noorelt punakad, valminult kollased, mahlased. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rabades, rabamännikutes. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Märkused: Hea marjataim. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 11 | Õitsvad varred lehtedeta (vahel väikeste kandelehekestega), tavalised lehed kõik varre alusel juurmise rosetina | 12 |
| 11 | Õitsvad varred lehistunud | 13 |
| 12 | Lehed ümarad, südaja alusega. Taimed alla 20 cm kõrged | |
| Asarum europaeum L. - harilik metspipar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Risoom roomav, maapealne. Lehti 2 või 3, neerjad, pealt läikivad, alt pehmekarvased, pika rootsuga. Alalehed tumepruunid, soomusjad. Õied pruunikaspunased, korrapärased, longus, võsude tipus üksikult, peaaegu maapinnal. Katkihõõrumisel taim pipra lõhnaga. Kõrgus 5-10 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Salu- ja laanemetsades. Mandril tavaline, saartel haruldane. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 12 | Lehed laiusest pikemad, teravad, alus nooljas. Taimed üle 20 cm kõrged | |
| Sagittaria sagittifolia L. - jõgi-kõõlusleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed noolja alusega, pikarootsulised. Õisikuraag kolmekandiline, õied valged, enamasti kolmest õiest koosnevate männastena, all emasõied, ülal isasõied. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kaldaosas ning seisva või aeglase vooluga vetes. Mandriosas tavaline, saartel haruldane. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 13 | Lehti 2 (harva 1), paralleelsete roodudega | |
| Maianthemum bifolium (L.) Schmidt - leseleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehti 2 (harva 1), lühirootsulised, piklikmunajad, südaja alusega, heledamad rohelised, kuni 10 cm pikad ja 5 cm laiad. Õisik tipmine 10-30-õieline kobar. Õied väikesed, valged, lõhnavad. Viljad punased marjad. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuuse-, männi- ja segametsades, võsastikes. Sage. Õitseb maist juulini. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 13 | Lehti rohkem kui 2, pole paralleelsete roodudega | 14 |
| 14 | Lehe alus või leheroots kileja vart ümbritseva tupega | 15 |
| 14 | Lehe alus ja leheroots kileja tupeta | 17 |
| 15 | Õied pöörisõisikuna. Lehed kolmnurksed | |
| Fagopyrum tataricum (L.) Gaertn. - idatatar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine, sile, roheline. Lehed nooljas-südajad, alumised pika, ülemised lühikese rootsuga. Õied rohekad, ülemiste lehtede kaenlas asuvates kobarjates õisikutes. Vili ulatub õiekattest ¾ ulatuses välja. Kõrgus 20-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Tulnukana raudteedel, sadamates, teeäärtel, umbrohuna põldudel. Hajusalt mandriosas. Õitseb juunist augustini. |
 |
|
| 15 | Õied tähkõisikuna. Lehed pole kolmnurksed | 16 |
| 16 | Varred harunenud, paljude õisikutega | |
| Polygonum amphibium L. - vesi-kirburohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Risoom pikk, harunev, sõlmekohtadest juurduv. Veevormil lehed varre tipuosas, ujuvad, pealt tume-, alt helerohelised, läikivad, ümara või lühidalt terava tipuga, 4-7 cm pikkuse rootsuga. Maismaavorm karvane, lehed kitsassüstjad, aeglaselt aheneva tipuga, kuni 1 cm pikkuse rootsuga. Õied roosad, tipmises õisikus. Pikkus kuni 1,5 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogudes ja nende kaldail, niisketel niitudel, rannaääres lompides, niisketel põldudel umbrohuna. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 16 | Varred lihtsad, ühe õisikuga | |
| Polygonum bistorta L. - ussitatar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed alt sinakasrohelised. Alumiste lehtede laba aheneb järsult tiivuliseks rootsuks. Risoom S-kujuline. Õied roosad. Õisik tipmine, ruljas, väga tihe. Kõrgus 25-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel ja soistel niitudel ning puisniitudel, jõelammidel. Paiguti, peamiselt Lõuna- ja Kagu-Eestis, mujal harva. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 17 | Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud | 18 |
| 17 | Kroonlehed täiesti vabad | 29 |
| 18 | Õied tume- kuni helekollased | 19 |
| 18 | Õied pole kollased | 20 |
| 19 | Kroonlehe laiuvad, tumekollased | |
| Verbascum nigrum L. - must vägihein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed pealt rohelised, enam-vähem paljad, alt heledamad. Juurmised lehed piklikelliptilised, rootsuga. Varrelehed rootsulised, munaja alusega, pole laskuvad. Õied kollased, tolmukaniidid punakad. Õisik pikk, hõre, tipmine. Kõrgus 30-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kergematel muldadel teeservades, karjäärides, aedades. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 19 | Kroonlehed alusel ja tipus kokku kasvanud, õis banaani moodi, helekollane | |
| Phyteuma spicatum L. - tähk-rapuntsel | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed südajad, pikarootsulised, saagja servaga. Ülemised süstjad, peaaegu rootsutud. Õied väikesed, kollased või valkjad, tipmises pikas õisikus. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Hõredates metsades, puisniitudel, jõgede kaldanõlvadel. Paiguti Lõuna-Eestis. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 20 | Kroonlehti 5 (kroon 5 hõlmaga) | 21 |
| 20 | Kroonlehti 4 | 25 |
| 21 | Õied varre tipus nuttidena | |
| Campanula glomerata L. - kerakellukas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Leheservad peenehambalised. Alumised lehed piklikmunajad, rootsulised. Varrelehed munajassüstjad, varreümbrised. Vars tömbikandiline. Kroon lillakassinine. Tupe tipmed teravad. Õied raotud, männasjas õisikus varre tipus ja lehtede kaenlas. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, niitudel, teeservades, kraavikaldail. Sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 21 | Õied pole nuttidena | 22 |
| 22 | Õied üksikult või mõnekaupa. Tupe hambad süstjad, alusel alla 1,5 mm laiad | |
| Campanula rotundifolia L. - ümaralehine kellukas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed ümarad, südaja alusega, pika rootsuga, õitsemisajaks sageli kuivanud. Ülemised lehed lineaalsed, rootsutud. Õied helesinised, madalalt 5-hõlmalise krooniga, longus, 1-2,5 cm pikad, tipmises õisikus. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades männikutes, liivastel niitudel, kinkudel, loodudel, teeservades. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 22 | Õisi palju. Tupe hambad laikolmnurksed, alusel üle 1,5 mm laiad | 23 |
| 23 | Õied 10-30 mm pikad. Tupe tipmed tagasi käändunud. Õied lühikeste kandelehtede kaenaldes | |
| Campanula rapunculoides L. - kurekellukas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed südajasmunajad või ovaalsed, pikarootsulised, ülemised süstjad, rootsuta. Lehed ebakorrapäraselt saagja servaga. Õied lillakassinised, kuni 2,5 cm pikad, ühekülgses pikas õisikus. Tupe tipmed tagasi käändunud. Kõrgus 25-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, teeäärtes, põlluservades, ka umbrohuna. Sage. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 23 | Õied 30-60 mm pikad. Tupe tipmed püstised. Õied tavaliste lehtede kaenaldes | 24 |
| 24 | Vars teravakandiline, hõredalt karekarvane. Alumised lehed karvased, sügavalt südaja alusega | |
| Campanula trachelium L. - nõgeselehine kellukas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars teravakandiline, hõredalt karvane. Lehed kahelisaagja servaga, alumised peaaegu kolmnurksed, südajad, rootsulised. Tupp hõredalt karvane. Õied lillakassinised, lühikeste rootsudega. Kõrgus 25-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lehtmetsades, puisniitudel, sarapikes, parkides. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 24 | Vars ümar või tömbilt kandiline, paljas või peenekarvane. Lehed madalalt südaja alusega, paljad või karvased | |
| Campanula latifolia L. - laialehine kellukas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars ümar või tömbilt kandiline, paljas või peenekarvane. Lehed ebakorrapäraselt hambulised, alumised munajad, rootsulised. Ülemised lehed süstjad, rootsutud. Õied helelillakad, lühiraolised. Tupp paljas. Kõrgus 60-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, kaldavõsas, parkides, ka ilutaimena. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 25 | Kupar kerajas, pole lamendunud ega tipul 2-hõlmaline. Lehed 3-7(9) hõlmalised, sõrmroodsed | |
| Veronica hederifolia L. - hõlmlehine mailane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars lamav. Lehed 3-7(9) hõlmaga, sõrmroodsed, lühikeste karvadega. Õied väikesed, helesinised, üksikult lehekaenlais. Kõrgus 6-30(40) cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Põllu- ja teeservadel. Väga haruldane, peamiselt Saaremaal. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu altid. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 25 | Kupar lapik ja tipul 2-hõlmaline. Lehed terved, hõlmadeta, hambulise servaga, sulgroodsed, või rood halvasti näha | 26 |
| 26 | Õieraag kõrvalolevast lehest 2-5 korda pikem, peenike, näärmekarvadega. Emakakael 3,5-4 mm pikk | |
| Veronica filiformis Sm. - niitjas mailane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred lamavad või tõusvad, kergesti juurduvad. Lehed munajad, täkilise servaga. Alumised lehed vastakud, ülemised vahelduvad. Õied helesinised või valkjad, üksikult lehekaenlais, õieraag lehest 3-4 korda pikem. Kõrgus 10-35 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kasvatatakse ilutaimena, metsistub, esineb ka umbrohuna. Paljuneb ainult vegetatiivselt. Hajusalt. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 26 | Õieraag kõrvalolevast lehest 2 korda pikem, näärmekarvadeta. Emakakael alla 3 mm pikk | 27 |
| 27 | Kupar laia, nürinurkse sälguga, hõlmad hoiduvad laiali. Õis 8-12 mm läbimõõdus | |
| Veronica persica Poir. - pärsia mailane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars lamav, kaetud käharate karvadega. Lehed ümarmunajad, sügavalt saagja servaga. Õied sinised, rohekaskollase neeluga. Õieraag ligikaudu 2 korda alusel olevast lehest pikem. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Tulnukumbrohuna põldudel, aedades. Paiguti, sagedam Lääne-Eestis. Õitseb juunist oktoobrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 27 | Kupar väikese sälguga, hõlmad enam-vähem paralleelsed või veidi laiali hoiduvad. Õis alla 8 mm läbimõõdus | 28 |
| 28 | Kupar hõredalt näärmekarvane. Kroon peaaegu valge, siniste või roosade joontega | |
| Veronica agrestis L. - kesamailane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars lamav, lehed veidi lihakad, hõredalt karvased. Ülemised lehed piklikmunajad, alumised munajad. Õied peaaegu valged, sinakate joontega, üksikult lehe kaenlas. Õieraag kõrvaloleva lehega ühepikkune. Kõrgus 5-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Umbrohuna põldudel ja aedades, hajusalt. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 28 | Kupar pikkade näärmekarvade ja lühemate lihtkarvadega. Õis sinine | |
| Veronica opaca Fr. - tumeroheline mailane | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars lamav, tihedalt karvane. Lehed ümarmunajad, täkilise servaga, karvased. Õied sinised, õieraag alusel olevast lehest pikem. Kõrgus 5-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Umbrohuna põldudel ja aedades. Hajusalt. Õitseb aprillist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 29 | Õied kollased | 30 |
| 29 | Õied pole kollased | 35 |
| 30 | Kroonlehti 4. Lehed rootsutud | |
| Isatis tinctoria L. - harilik sinerõigas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed sinaka kirmega. Varrelehed süstjad, noolja alusega, vart ümbritsevad, terve servaga. Juurmised lehed rootsuga, elliptilised, serval enamasti väikeste hammastega, sinaka kirmeta, õitseajaks kuivanud. Õied kollased, neljatised. Õisik algul väga tihe, hiljem haruneb. Kõdrakesed laia tiivaga, õlgkollased kuni tumevioletsed, ripuvad peenikestel raagudel. Kõrgus 25-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Mererannal. Paiguti, sagedam Lääne-Eestis. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 30 | Kroonlehti 5 või rohkem. Vähemalt alumised lehed selgelt rootsulised | 31 |
| 31 | Tupp puudub | |
| Caltha palustris L. - harilik varsakabi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars harunenud, õõnes. Varrelehed vahelduvad, lühirootsulised või rootsutud. Juurmised pikarootsulised, lehed neerjad, täkilise servaga, läikivad. Õiekate lihtne (rohelisi tupplehti pole), kollane, õielehed ümarad, õite läbimõõt 2-4 cm. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, soodes, niisketel niitudel. Sage. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 31 | Tupp olemas | 32 |
| 32 | Kroonlehti üle 5 | |
| Ranunculus ficaria L. - kanakoole | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed südajad või neerjad, juurmised pikarootsulised, varrelehed lühikese rootsuga. Juured piklikmunajate mugulatega. Peale õitsemist lehekaenaldes sigisibulad. Kroonlehed kollased, piklikud, tupplehti 3. Kõrgus 5-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes võsades, lehtmetsades, parkides. Tavaline. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 32 | Kroonlehti 5 | 33 |
| 33 | Juurmised lehed ümarneerjad, hõlmadeta, 12-16 cm laiad, serv hambuline, alus südajas | |
| Ranunculus cassubicus L. - metstulikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmisi lehti 1 või 2, ümarneerjad, täkilise servaga, lõhestumata, 12-16 cm laiad, alt karvased. Varrelehed sõrmjagused, hõlmad hambulised. Õied kollased, 2-3 cm läbimõõdus. Õiepõhi ja viljad karvased, pika nokaga. Kõrgus 30-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsades ja puisniitudel, võsastikes. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Märkused: Kõigi tulikate kroonlehed läigivad seest. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 33 | Juurmised lehed ümarad, hõlmised või sügavate sisselõigetega, väiksemad, alus nõrgalt südajas või sirge | 34 |
| 34 | Juurmisi lehti tavaliselt 2-3. Varrelehed hambulised ja sageli hõlmised | |
| Ranunculus fallax (Wimmer & Gaerbn.) Kerner - virvatulikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmisi lehti 2 või 3, vähemalt mõned neist hõlmised või sügavalt hambulised, alt karvased. Varrelehed hambulised. Õied kollased, õiepõhi veidi karvane, viljad tihedalt karvased, keskmise nokaga. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, võsades. Hajusalt. Õitseb mais, juunis. Märkused: Kõigi tulikate kroonlehed läigivad seest. Virvatulikas on välimuselt mets- ja kuldtulika vahepealne. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 34 | Juurmisi lehti 5 või rohkem. Varrelehtede segmendid terveservalised | |
| Ranunculus auricomus L. - kuldtulikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmisi lehti 4-6, terved või sõrmjalt lõhestunud, alt paljad. Varrelehtede hõlmad terveservalised. Õied kollased, 1,5-2 cm läbimõõdus. Õiepõhi paljas, viljad lühikarvased, lühikese nokaga. Kõrgus 15-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, võsades. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Märkused: Kõigi tulikate kroonlehed läigivad seest. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 35 | Lehe serv terve, sile | |
| Parnassia palustris L. - harilik ädalalill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred püstised, harunemata, paljad. Juurmised lehed südajasmunajad, pika rootsuga, varrelehed rootsutud, varreümbrised. Õied valged, viietised, üksikult varre tipus. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, puisniitudel, soodes. Tavaline. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 35 | Lehe serv hambuline | 36 |
| 36 | Kroonlehti 5 | |
| Saxifraga granulata L. - harilik kivirik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed ümarneerjad, lehelaba 2-5 cm lai, hõlmine, näärmekarvadega. Varte alusel sigipungad. Õied valged, 2-3 cm läbimõõdus, rohkeõielises laiuvas õisikus. Kõrgus 15-45 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel. Paiguti, sagedam Kagu-Eestis. Õitseb maist juulini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 36 | Kroonlehti 4 | 37 |
| 37 | Vili kõige rohkem 3 korda laiusest pikem | 38 |
| 37 | Vili lineaalne, üle 5 korra laiusest pikem | 39 |
| 38 | Varrelehed rootsutud. Taim alla 30 cm kõrge. Vili alla 1 cm pikk | |
| Cochlearia danica L. - taani merisalat | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed pika rootsu ja kolmnurkselt südaja labaga. Varrelehed lühikese rootsu ja kolmnurkselt munaja labaga, lehealus sageli odajas. Õied väikesed, valged. Vili ümarmunajas kõdrake. Kõrgus 6-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Läänesaarte rannas lubjakivikaljudel ja saliinses vööndis. Väga haruldane. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu altid. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 38 | Varrelehed rootsulised. Taim üle 30 cm kõrge. Vili üle 1 cm pikk | |
| Lunaria rediviva L. - mets-kuukress | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varrelehed suured, õhukesed, südajad, ogateravalt hambulise servaga. Kõige alumised lehed neerjad. Õied lillad, lõhnavad, hõredas õisikus. Vili suur, lame, mõlemast otsast teritunud kõdrake. Kõrgus 60-110 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Paiguti põhjaranniku paekalda jalamil lehtmetsades ja sealsete jõgede orgudes, mujal Eestis harva. Õitseb maist juulini. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 39 | Varrelehed rootsulised | |
| Alliaria petiolata (M. Bieb.) Cavara & Grande - salukõdrik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varrelehed kolmnurkselt munajad, südaja alusega, täkilishambulise servaga. Juurmised lehed neerjad, täkilise servaga. Õied neljatised, valged, väikesed. Vili jämeda raoga kõder. Katkihõõrumisel taim küüslaugu lõhnaga. Kõrgus 20-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Lehtmetsades, põõsastikes, mererannal. Paiguti, peamiselt Põhja- ja Lääne-Eestis. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 39 | Varrelehed rootsutud, ümbritsevad alusega vart (varreümbrised) | 40 |
| 40 | Varrelehed paljad, hallikad | |
| Turritis glabra L. - lehmakapsas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed sinaka kirmega. Varrelehed munajaselliptilised või süstjad, terava tipuga, alusega vart ümbritsevad, terve servaga. Juurmised lehed rootsuks ahenevad, süstjad, suurte hammastega, ilma sinaka kirmeta, õitseajaks kuivanud. Õied väikesed, kollaks- või rohekasvalged, tihedas õisikus. Vili püstine kõder. Kõrgus 30-130 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Kuivades kasvukohtades. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 40 | Varrelehed karvased, pole hallikad | |
| Arabis hirsuta (L.) Scop. - kare hanerohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars hõredalt lehistunud. Taim hallikasroheline või violetse varjundiga. Varrel põhiliselt lihtkarvad, lehtedel harunenud karvad, harva taim paljas. Õied väikesed, valged, tiheda kobarana. Seemned helepruunid. Kõrgus 10-75 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Hajusalt kuivadel kasvukohtadel. Tavalisem Lääne- ja Põhja-Eestis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 41 | Õied varte tippudes nuttidena | |
| Campanula glomerata L. - kerakellukas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Leheservad peenehambalised. Alumised lehed piklikmunajad, rootsulised. Varrelehed munajassüstjad, varreümbrised. Vars tömbikandiline. Kroon lillakassinine. Tupe tipmed teravad. Õied raotud, männasjas õisikus varre tipus ja lehtede kaenlas. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, niitudel, teeservades, kraavikaldail. Sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 41 | Õied pole nuttidena | 42 |
| 42 | Tupe hambad laikolmnurksed. Lehed suured, palju üle 9 mm laiad, karedad | |
| Campanula latifolia L. - laialehine kellukas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars ümar või tömbilt kandiline, paljas või peenekarvane. Lehed ebakorrapäraselt hambulised, alumised munajad, rootsulised. Ülemised lehed süstjad, rootsutud. Õied helelillakad, lühiraolised. Tupp paljas. Kõrgus 60-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, kaldavõsas, parkides, ka ilutaimena. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 42 | Tupe hambad lineaalsed kuni lineaalsüstjad. Lehed kuni 9 mm laiad, siledad | |
| Campanula rotundifolia L. - ümaralehine kellukas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed ümarad, südaja alusega, pika rootsuga, õitsemisajaks sageli kuivanud. Ülemised lehed lineaalsed, rootsutud. Õied helesinised, madalalt 5-hõlmalise krooniga, longus, 1-2,5 cm pikad, tipmises õisikus. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades männikutes, liivastel niitudel, kinkudel, loodudel, teeservades. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
