Back 
Printable version
| 1 | Lehed sirge kuni südaja alusega | 2 |
| 1 | Lehed rootsu suunas aheneva alusega | 7 |
| 2 | Üldkatis ruljas, katiselehed ogadeta | 3 |
| 2 | Üldkatis ümar, katiselehed ogakestega | 4 |
| 3 | Juurmised lehed ümarad, väga suured, hõlmadeta, ebaühtlaselt hambulised, alt õhukeselt hallviltjad. Üldkatise lehe tipp ei ole ripsmeline | |
| Petasites hybridus (L.) G. Gaertn., B. Mey. & Scherb. - harilik katkujuur | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed väga suured, lehelaba läbimõõt 25-70 cm, leherootsu pikkus kuni 1 m. Juurmised lehed ümardunud, südaja alusega, ebakorrapäraselt sakilise servaga, alt õhukeselt hallviltjad. Vars punakas, hõredakarvane. Õied lillakasroosad, haisvad. Õisikud tihedates kobarjates liitõisikutes, mis peale õitsemist on kuni 60 cm pikad. Õitsevad enne lehtede ilmumist. Kõrgus 15-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Varem kultiveeritud, nüüdseks naturaliseerunud. Kaldaäärsetel aladel ja nõlvakutel parkides, asulates ja asulate ümbruses. Harva. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 3 | Juurmised lehed kolmnurksed, alusel 2-3 hõlmaga, peenesaagja servada, alt tihedalt valgeviltjad. Üldkatise lehe tipp ripsmeline | |
| Petasites spurius (Retz.) Rchb. - villane katkujuur | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed kolmnurksed, alusel 2 või 3 hõlmaga, peensaagja servaga, alt tihedalt valgeviltjad. Õied kollakasvalged, õisiku läbimõõt 7-10 mm, pikaraolised, ümarates liitõisikutes. Õitseb enne lehtede ilmumist. Kõrgus 20-65 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannal, suuremate järvede ja jõgede kallastel, harvem sisemaal liivasel pinnasel. Paiguti. Õitseb aprillis, mais. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 4 | Üldkatis tihedalt võrkvillane | |
| Arctium tomentosum Mill. - villtakjas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed suured, munajad, pikarootsulised. Korvõisikud kerajad, varte tippudes kännasjate liitõisikutena. Õied purpurpunased, üldkatise lehekestest pikemad. Õisikud kerajad, 2-3 cm läbimõõdus. Üldkatis enamasti tihedalt võrkvillane, sisemised üldkatise lehekesed sageli punakad. Kõrgus 50-200 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Kõnnumaadel, teeservades, parkides, õuedes, jõekallastel. Sage. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 4 | Üldkatis pole võrkvillane | 5 |
| 5 | Õisiku üldkatis 15-18 x 15-25 mm | |
| Arctium minus (Hill) Bernh. - väike takjas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed suured, munajad, pikarootsulised. Korvõisikud kerajad, pisut võrkvillased, alla 2,5 cm läbimõõdus, kobarjas liitõisikus, alumised sageli üksikult lehekaenaldes. Õied purpurpunased, üldkatise lehekestest pikemad. Kõrgus 50-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Aedades, tee- ja põlluservades, parkides. Hajusalt. Õitseb juulist oktoobrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 5 | Õisiku üldkatis 20-25 x 35-42 mm | 6 |
| 6 | Kõik liitõisiku harud kännasjad. Õisikuraag 3-10 cm pikk. Leheroots seest säsikas | |
| Arctium lappa L. - suur takjas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed suured, munajad, pikarootsulised. Korvõisikud kerajad, okste tippudes, kännasja liitõisikuna. Õied purpurpunased, enam-vähem üldkatise lehekeste pikkused. Kõik üldkatise lehed konksja tipuga, rohelised, enamasti võrkvillata. Õisiku läbimõõt 3-4 cm. Kõrgus 80-200 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Elamute ümbruses, teede ääres, prahipaikades. Harva, rohkem mandri lääneosas. Õitseb juulist septembrini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 6 | Liitõisiku harud pole kännasjad. Õisikuraag alla 1 cm pikk. Leheroots õõnes | |
| Arctium nemorosum Lej. - salutakjas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed suured, munajad, pikarootsulised. Varred enamasti allapoole käänatud harudega. Õisikud võrkvillata, läbimõõt üle 3 cm. Õisikud 2-6-kaupa. Õied purpurpunased, üldkatise lehekestega ühepikkused. Kõrgus 60-200 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Enamasti rannikul salumetsades. Väga haruldane. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – äärmiselt ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 7 | Õitsvad varred lehtedeta (kõik lehed juurmised) | |
| Bellis perennis L. - harilik kirikakar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed ümara tipuga, mõlajad või äraspidimunajad, paljad või hõredalt karvased, hõredalt hambulise servaga. Keelõied valged kuni roosad, putkõied kollased. Õisikuvars veidi karvane, lehtedeta. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Ilutaim, metsistub kergesti. Naturaliseerunult murudes, metsa- ja pargiservades. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Märkused: Tuntakse ka margareeta nime all. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 7 | Õitsvad varred lehtedega | 8 |
| 8 | Vähemalt mõned õied õisikus valged | 9 |
| 8 | Vähemalt õisiku servmised õied sinised kuni roosad, valgeid õisi pole | 13 |
| 9 | Õisikud üle 3 cm läbimõõdus | |
| Leucanthemum vulgare (Vaill.) Lam. - harilik härjasilm | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised ja alumised varrelehed pikarootsulised, äraspidimunajad, täkilise servaga, paljad või veidi karvased, ülemised rootsutud ja piklikumad. Keelõied valged, putkõied kollased. Õisikud üksikult, 3-6 cm läbimõõdus. Kõrgus 20-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, teeservadel, jäätmaadel, põldudel. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 9 | Õisikud alla 3 cm läbimõõdus | 10 |
| 10 | Keelõied kollakasvalged, õisikud (3)5-6 mm läbimõõdus, pikas kobarjas liitõisikus. Üheaastased kultuurmaade taimed | |
| Conyza canadensis (L.) Cronquist - kanada pujukakar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars tihedalt lehistunud, lehed süstjad, kuni 10 cm pikad ja 2-15 mm laiad. Õisikud 5-6 mm läbimõõdus, liitõisikuna. Keelõied ja putkõied kollased. Üldkatis paljas. Kõrgus 20-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Jäätmaadel, aedades, raudteedel, rannikul, enamasti liivasel pinnasel. Naturaliseerunud tulnukas. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 10 | Keelõied ja/või üldkatise lehed valged või roosad, õisikud suuremad, kännasjas liitõisikus. Mitmeaastased taimed looduslikes või poollooduslikes kasvukohtades | 11 |
| 11 | Leheserv terve. Roomavate võsunditega taimed | |
| Antennaria dioica (L.) Gaertn. - harilik kassikäpp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim lehekodarikke kandvate lamavate juurduvate võsunditega, moodustab laiu padjandeid. Lehed pealt paljad, alt valgeviltjad, mõlajad. Kahekojaline. Üldkatise lehed emastaimedel roosad või punased, isastaimedel valged. Korvõisikud 3-12-kaupa varre tipus kännasja liitõisikuna. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivikutel, loodudel, loo- ja palumetsades. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 11 | Leheserv hambuline kuni hõlmine. Roomavad võsundid puuduvad | 12 |
| 12 | Lehed punktisarnaste näärmeteta | |
| Achillea ptarmica L. - võsa-raudrohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed terved, lõhestumata, rootsutud, tumerohelised. Alumised lehed alati näärmeteta, ülemised hajusalt või tihedamalt karvased, näärmelised. Keelõisi 8-14, valged. Õisikute läbimõõt 1,3-1,7 cm. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kaldavõsastikes, kraavikallastel, ka ilutaimena aedades. Paiguti, Lääne-Eestis sagedam. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 12 | Lehed punktisarnaste näärmetega | |
| Achillea salicifolia Besser - ida-raudrohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed terved, lõhestumata, rootsutud, lühikarvased, punktisarnaste näärmetega, hallikasrohelised. Keelõisi umbes 8, valged. Õisikute läbimõõt 0,6-1,2 cm. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soistel niitudel, veekogude kallastel. Paiguti, peamiselt Ida- ja Kagu-Eestis. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 13 | Kõik õied sinised | 14 |
| 13 | Vähemalt servmised õied roosad | 15 |
| 14 | Servmised õied palju pikemad kui keskmised. Üheaastane | |
| Centaurea cyanus L. - rukkilill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsüstjad, alumised sageli sulgjad, pehmekarvased või paljad. Õisikud siniste (harva punakate või valgete) õitega, pikavarrelised, 2,5-3,5 cm läbimõõdus. Kõrgus 20-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Põlluumbrohi, aedades ilutaimena. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Märkused: Kultuuris erivärviliste õitega sordid. Eesti rahvuslill. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 14 | Kõik õied ühesugused. Mitmeaastane | |
| Jasione montana L. - harilik sininukk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsed, rootsutud, kuni 0,5 cm laiad. Varre ülaosa lehtedeta. Õied väikesed, sinised, tihedates kerajates tipmistes nuttides. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivastes hõredates männikutes, liivikuil, kinkudel. Paiguti. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 15 | Taimed pikkade roomavate võsunditega, tavaliselt alla 30 cm kõrged | |
| Antennaria dioica (L.) Gaertn. - harilik kassikäpp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim lehekodarikke kandvate lamavate juurduvate võsunditega, moodustab laiu padjandeid. Lehed pealt paljad, alt valgeviltjad, mõlajad. Kahekojaline. Üldkatise lehed emastaimedel roosad või punased, isastaimedel valged. Korvõisikud 3-12-kaupa varre tipus kännasja liitõisikuna. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivikutel, loodudel, loo- ja palumetsades. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 15 | Taimed roomavate võsunditeta, tavaliselt üle 30 cm kõrged | 16 |
| 16 | Lehed kahevärvilised, pealt rohelised, alt valgeviltjad | |
| Saussurea alpina (L.) DC. subsp. esthonica (Baer ex Rupr.) Kuppfer - eesti soojumikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed pikalt teritunud, hambulise servaga, paljad või pisut karvased, alumised rootsuks ahenevad, ülemised rootsutud. Õied putkjad, punakaslillad. Õisikud 1-2 cm läbimõõduga, moodustavad pöörise. Kõrgus 40-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastel soistel niitudel, puisniitudel, võsastikes, soodes. Paiguti, peamiselt Lääne- ja Kesk-Eestis, puudub saartel. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 16 | Lehed pole kahevärvilised | 17 |
| 17 | Kõik õied roosad (lillakad) | 18 |
| 17 | Keskmised õied kollased, servmised lillakad | 19 |
| 18 | Üldkatise lehed kilejad, enam-vähem terved | |
| Centaurea jacea L. - arujumikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kuni 2 cm laiad, teravatipulised, pisut karvased, terved või ainult alumised veidi lõhestunud. Üldkatis helepruun, pole tipus kuigivõrd lõhestunud. Õied punakaslillad. Kõrgus 20-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, loodudel. Sage. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 18 | Üldkatise lehed sügavalt sulgjalt narmastunud | |
| Centaurea phrygia L. - narmasjumikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed terved, üsna laiad ja tipul ümarad. Kogu taim pehmekarvane. Üldkatise lehed pruunikasmusta tugevalt narmastunud tipuga. Õied punakaslillad. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, metsa- ja teeservadel, hõredates lehtmetsades. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 19 | Lehed karvased, õhukesed, pole lihakad | |
| Erigeron acer L. - jaani-õnnehein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed piklikud, karvased, terve või hõredalt hambulise servaga. Õisikute läbimõõt 6-12 mm, keelõied lillakad, püstised, putkõitest kuni kaks korda pikemad. Putkõied kollased. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel loodudel, liivikutel, metsades, nõlvadel, prahipaikadel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 19 | Lehed paljad, paksud, veidi lihakad | |
| Aster tripolium L. - randaster | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed paljad, lihakad. Üldkatise lehed pisut lihakad. Keelõied helelillad, putkõied kollased. Õisikute läbimõõt 2-3(5) cm. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannal ja rannaniitudel tavaline. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
