Printable version

1 Lehed ja varred hallikarvased. Keelõied puuduvad või alla 5 mm pikad 2
1 Taimed pole hallikarvased. Keelõied olemas, üle 5 mm pikad 6
2 Õisikud vihmavarjutaolise kännasja liitõisikuna varre tipus
  Helichrysum arenarium (L.) Moench - harilik käokuld
  Iseloomulikud tunnused: Taim valgeviltjas. Lehed süstjad. Õisikud kollased või oranžid, 5-6 mm läbimõõdus. Võib kasvada väikeste mätastena. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivastel nõlvadel ja põlluservadel. Harva, peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis. Õitseb juunist augustini.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

2 Õisikud ei ole kännasja liitõisikuna 3
3 Mitmeaastased niiskete või parasniiskete kohtade taimed. Üldkatise lehed pruunid või määrdunudkollased 4
3 Üheaastased kuivade kohtade taimed. Üldkatise lehed valkjad 5
4 Varred 5-20 cm pikad. Õisikud 3-20-kaupa nutitaolistes liitõisikutes varte ja varreharude tippudes. Niiskel savi- ja turbapinnasel
  Gnaphalium uliginosum L. - soo-kassiurb
  Iseloomulikud tunnused: Taim üleni hallikarvane, kõik harud lõpevad nutitaoliste liitõisikutega. Lehed lineaalsed või süstjad, rootsuks ahenevad, terveservalised. Õisikud 2-3,5 mm läbimõõdus, lehtedest ümbritsetud. Õied kollased. Kõrgus 4-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Niiskel savi- ja turbapinnasel, kultuurist mõjutatud paikades. Tavaline. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

4 Varred 20-50 (70) cm pikad. Õisikud pikas kitsas liitõisikus, mis moodustab vähemalt 1/3 taime pikkusest. Liivastel aladel
  Gnaphalium sylvaticum L. - mets-kassiurb
  Iseloomulikud tunnused: Taime alusel rohkesti mitteõitsvaid võsundeid. Vars hõredalt hallviltjas. Juurmised lehed süstjad, varrelehed lineaalsed, terveservalised, pealt paljad, tumerohelised, alt valgeviltjad. Õisikud 3-4 mm läbimõõdus, pikas kitsas kobarataolises liitõisikus, mis sageli moodustab poole taime pikkusest. Õied kollased. Kõrgus 15-45 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsaservades, raiesmikel, sihtidel, teeservadel. Tavaline. Õitseb juulis, augustis

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

5 Taimed juba aluselt harkjalt harunenud. Õisikute nutid varte tippudes ja harude kaenaldes
  Filago minima (Sm.) Pers. - väike paganapea
  Iseloomulikud tunnused: Taim rohekashall, karvane, kuid mitte viltjas. Vars juba alusel harkjalt harunenud. Üldkatise lehed ainult alusel viltkarvased, tipus õlgjalt läikivad. Õied kollased. Õisikud 3-4 mm läbimõõdus, lehtedest pikemad.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Liivastel kasvukohtadel. Harva. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

5 Vars keskkohast kõrgemal pöörisjalt harunenud. Õisikute nutid ja üksikud õisikud pöörisja liitõisikuna
  Filago arvensis L. - põld-paganapea
  Iseloomulikud tunnused: Taimed valge- või hallviltjad. Vars sirge või keskkohast kõrgemal harunenud. Üldkatise lehed tipuni viltkarvased. Õisikud lehtedest lühemad, 4-5 mm läbimõõdus. Õied kollased. Kõrgus 7-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kuivadel liivastel kasvukohtadel. Hajusalt. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

6 Üldkatise lehed ühe reana (vahel pisikeste lisalehekestega alusel) 7
6 Üldkatise lehed 3 või enama reana 11
7 Juurmiste ja alumiste varrelehtede rootsud alusel laia tupena
  Ligularia sibirica (L.) Cass. - harilik kobarpea
  Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed pikarootsulised, südaja alusega, paljad või pisut viltjad, ülemised kolmnurkjad. Õied kollased, õisikud 2,5-3,5 cm läbimõõdus, 10-30-kaupa pika kobarja tipmise liitõisikuna. Kõrgus 25-110 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Ida-Eesti soistel niitudel, jõelammidel. Haruldane. Õitseb juulis, augustis.
Looduskaitseline seisund: LK I kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

7 Juurmiste ja alumiste varrelehtede rootsud pole tupena 8
8 Üldkatise lehtede alusel väikesed lisalehekesed 9
8 Üldkatise lehtede alusel väikesi lisalehekesi pole 10
9 Keelõisi 10-20
  Senecio paludosus L. - soo-ristirohi
  Iseloomulikud tunnused: Lehed korrapäraselt hambulise servaga, teravatipulised, paljad, pealt tumerohelised ja läikivad, alt karvased, heledamad. Vars paljas. Õied kollased, õisikus keelõisi 12-16. Esineb väliskatis. Kõrgus 50-140 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, soodes, lodumetsade sihtidel. Hajusalt. Õitseb juulist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

9 Keelõisi (1)5-8(10)
  Senecio fluviatilis Wallr. - jõgi-ristirohi
  Iseloomulikud tunnused: Lehed rootsutud, peaaegu paljad, korrapäraselt peensaagja servaga. Kodarikulehed enamasti õitseajaks kuivanud. Õied kollased, õisik enamasti 8-12 keelõiega. Lisakatis üldkatisega ühepikkune. Kõrgus 50-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Põlluservadel, jäätmaadel. Harva. Õitseb juulis, augustis.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

10 Vars alla 1 cm läbimõõdus, näärmekarvadeta. Seemnis ruljas või tömpide roietega
  Senecio integrifolius (L.) Clairv. - lood-ristirohi
  Iseloomulikud tunnused: Kodarikulehed õitseajal alati olemas, varrelehtedest tunduvalt suuremad. Varrelehed aheneva alusega, laskuvad. Õisikuid vähe, suhteliselt suured. Keelõisi õisikus 10-15, kuldkollased. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastel kuivadel niitudel. Paiguti, enamasti Põhja- ja Lääne-Eestis. Õitseb juunis, juulis.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

10 Vars 1-4 cm läbimõõdus, tihedalt näärmekarvane, veidi kleepuv. Seemnis tiivuliste roietega
  Senecio congestus (R. Br.) DC. - muda-ristirohi
  Iseloomulikud tunnused: Lehed ebakorrapäraselt hambulise servaga või sopilised, tömbi tipuga, udemelised kuni paljad, tuhmid. Kodarikulehed tavaliselt õitseajaks kuivanud, kui mitte, siis varrelehtede sarnased. Vars näärmekarvadest pihkane, udemelis-viltjas. Õied kollased, õisikus tavaliselt 12-16 keelõit. Üldkatis üherealine. Kõrgus 15-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, turbaaukudes, lodumetsades. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

11 Seemnised lendkarvadeta, kõverdunud. Üheaastane
  Calendula officinalis L. - harilik saialill
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kollakasrohelised, paljad või hõredalt karvased, piklik-äraspidimunajad, iseloomuliku lõhnaga. Õisikud 4-5 cm läbimõõdus. Keelõied kollased või oranžid, üldkatise lehtedest kaks korda pikemad. Putkõied kollased, oranžid või pruunid. Seemned erineva kujuga. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Ilu- ja ravimtaim, vahel metsistub. Õitseb juulist oktoobrini.
11 Seemnised lendkarvadega, pole kõverdunud. Mitmeaastased 12
12 Õisikuid palju, alla 2 cm läbimõõdus 13
12 Õisikuid üks või mõni, läbimõõt üle 2 cm 14
13 Liitõisik püstiste harudega. Üldkatis 4,5-8 mm pikk
  Solidago virgaurea L. - harilik kuldvits
  Iseloomulikud tunnused: Vars paljas, harva ülaosas veidi karvane. Lehe pearood paljude harunenud külgroodudega. Õied kollased. Õisikute pikkus ja läbimõõt 9-15 mm. Üldkatis 6-7 mm pikk. Õisikud koondunud liitõisikusse, mille harud püstised. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, võsastikes, nõlvadel, metsades, raiesmikel. Sage. Õitseb juulist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

13 Liitõisiku harud horisontaalsed, laiuvad. Üldkatis 2-4,5 mm pikk
  Solidago canadensis L. - kanada kuldvits
  Iseloomulikud tunnused: Varred tihedalt karvased vähemalt ülaosas. Lehed kahe külgrooga, mis kulgevad pearooga enam-vähem paralleelselt. Õied kollased. Õisikud 4-5 mm pikad ja 3-4 mm läbimõõdus, üldkatis 2-2,8 mm pikk. Õisikud kaarjates kobarates, mis on koondunud laiuvaks liitõisikuks. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Ilutaim, metsistunult hajusalt. Invasiivne. Õitseb juulist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

14 Lehed jäigad, pealt selgelt võrkroodsed, läikivad
  Inula salicina L. - pajuvaak
  Iseloomulikud tunnused: Vars tihedalt lehistunud, paljas, vaid ülaosas üksikute karvadega. Lehed piklikud, kuni 2 cm laiad, pealt läikivad, paljad, silmapaistvalt võrkroodsed, jäigad. Õied kollased. Seemnised paljad. Kõrgus 20-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, metsaservades, loodudel. Tavaline. Õitseb juulist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

14 Lehed pehmed, ei läigi, pealt siidkarvased, pole võrkroodsed
  Inula britannica L. - inglise vaak
  Iseloomulikud tunnused: Vars tihedalt lehistunud, siidkarvane. Lehed piklikud, kuni 2 cm laiad, tuhmid, pehmed, siidkarvased, pealmisel pinnal külgrood ebaselgelt näha. Õied kollased. Seemnised lühikarvased. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soistel niitudel ja võsastikes, niiskel liival jõgede ja järvede kallastel. Paiguti, peamiselt Ida-Eestis. Õitseb juunist augustini.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)