Back 
Printable version
| 1 | Taime lehed ja/või varred ogalised | 2 |
| 1 | Taimed pole ogalised | 3 |
| 2 | Vars ei harune või haruneb vähe, õisikuid 1-3. Lehed pealt rohelised, alt valgeviltjad | |
| Cirsium heterophyllum (L.) Hill - villohakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed alt valgeviltjad, pealt paljad, tumerohelised, terved või lõhestunud. Õisikud 1-3-kaupa, purpurpunased, suured, läbimõõt 3-4 cm. Ühekojaline, mõlemasuguliste õitega taim. Kasvab enamasti hõremurusate kogumikena. Kõrgus 25-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niiskematel niitudel ja puisniitudel, metsasihtidel ja –servadel, veekogude kallastel. Tavaline. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 2 | Varred ülaosas harunenud, paljude õisikutega. Lehed mõlemalt poolt rohelised | |
| Cirsium arvense (L.) Scop. var. mite Wimm. et Grab. - põldohakas | ||
| >Iseloomulikud tunnused: Vars enam-vähem paljas, ogatiivuline vaid lehe alusel. Lehed mõlemalt poolt paljad, tugevate ogadega. Õied hele-purpurlillad, õisikud 1-1,5 cm läbimõõdus. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannas ja prahipaikades, tavalisem Lääne- ja Põhja-Eestis. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 3 | Kõik õied korvõisikus erekollased kuni kahvatukollased | 4 |
| 3 | Vähemalt mõned õied pole kollased | 19 |
| 4 | Õied ilmuvad enne lehti. Lehed südaja alusega, pealt tumerohelised, alt valgeviltjad | |
| Tussilago farfara L. - harilik paiseleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Õisikud üksikult, kuldkollased, pärast õitsemist longus. Vars kaetud pisikeste soomusjate võrkvillaste lehtedega. Risoom pikk. Juurmised lehed südajad, hambulised, alt tihedalt valgeviltjad, pealt tumerohelised, paljad, ilmuvad peale õitsemist. Kõrgus 5-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kraavikallastel, nõlvadel, mererandadel, liivasel või savikal pinnasel, põldudel ja aedades umbrohuna. Sage. Õitseb aprillis, mais. Märkused: Ravimtaim. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 4 | Õied ilmuvad peale lehti. Lehed teistsugused | 5 |
| 5 | Lehed ja varred hallikarvased. Keelõied puuduvad või alla 5 mm pikad | 6 |
| 5 | Taimed pole hallikarvased. Keelõied olemas, üle 5 mm pikad | 10 |
| 6 | Õisikud vihmavarjutaolise kännasja liitõisikuna varre tipus | |
| Helichrysum arenarium (L.) Moench - harilik käokuld | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim valgeviltjas. Lehed süstjad. Õisikud kollased või oranžid, 5-6 mm läbimõõdus. Võib kasvada väikeste mätastena. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivastel nõlvadel ja põlluservadel. Harva, peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 6 | Õisikud ei ole kännasja liitõisikuna | 7 |
| 7 | Mitmeaastased niiskete või parasniiskete kohtade taimed. Üldkatise lehed pruunid või määrdunudkollased | 8 |
| 7 | Üheaastased kuivade kohtade taimed. Üldkatise lehed valkjad | 9 |
| 8 | Varred 5-20 cm pikad. Õisikud 3-20-kaupa nutitaolistes liitõisikutes varte ja varreharude tippudes. Niiskel savi- ja turbapinnasel | |
| Gnaphalium uliginosum L. - soo-kassiurb | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim üleni hallikarvane, kõik harud lõpevad nutitaoliste liitõisikutega. Lehed lineaalsed või süstjad, rootsuks ahenevad, terveservalised. Õisikud 2-3,5 mm läbimõõdus, lehtedest ümbritsetud. Õied kollased. Kõrgus 4-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Niiskel savi- ja turbapinnasel, kultuurist mõjutatud paikades. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 8 | Varred 20-50 (70) cm pikad. Õisikud pikas kitsas liitõisikus, mis moodustab vähemalt 1/3 taime pikkusest. Liivastel aladel | |
| Gnaphalium sylvaticum L. - mets-kassiurb | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taime alusel rohkesti mitteõitsvaid võsundeid. Vars hõredalt hallviltjas. Juurmised lehed süstjad, varrelehed lineaalsed, terveservalised, pealt paljad, tumerohelised, alt valgeviltjad. Õisikud 3-4 mm läbimõõdus, pikas kitsas kobarataolises liitõisikus, mis sageli moodustab poole taime pikkusest. Õied kollased. Kõrgus 15-45 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsaservades, raiesmikel, sihtidel, teeservadel. Tavaline. Õitseb juulis, augustis Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 9 | Taimed juba aluselt harkjalt harunenud. Õisikute nutid varte tippudes ja harude kaenaldes | |
| Filago minima (Sm.) Pers. - väike paganapea | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim rohekashall, karvane, kuid mitte viltjas. Vars juba alusel harkjalt harunenud. Üldkatise lehed ainult alusel viltkarvased, tipus õlgjalt läikivad. Õied kollased. Õisikud 3-4 mm läbimõõdus, lehtedest pikemad.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Liivastel kasvukohtadel. Harva. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 9 | Vars keskkohast kõrgemal pöörisjalt harunenud. Õisikute nutid ja üksikud õisikud pöörisja liitõisikuna | |
| Filago arvensis L. - põld-paganapea | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed valge- või hallviltjad. Vars sirge või keskkohast kõrgemal harunenud. Üldkatise lehed tipuni viltkarvased. Õisikud lehtedest lühemad, 4-5 mm läbimõõdus. Õied kollased. Kõrgus 7-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kuivadel liivastel kasvukohtadel. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 10 | Üldkatise lehed ühe reana (vahel pisikeste lisalehekestega alusel) | 11 |
| 10 | Üldkatise lehed 3 või enama reana | 15 |
| 11 | Juurmiste ja alumiste varrelehtede rootsud alusel laia tupena | |
| Ligularia sibirica (L.) Cass. - harilik kobarpea | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed pikarootsulised, südaja alusega, paljad või pisut viltjad, ülemised kolmnurkjad. Õied kollased, õisikud 2,5-3,5 cm läbimõõdus, 10-30-kaupa pika kobarja tipmise liitõisikuna. Kõrgus 25-110 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Ida-Eesti soistel niitudel, jõelammidel. Haruldane. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: LK I kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 11 | Juurmiste ja alumiste varrelehtede rootsud pole tupena | 12 |
| 12 | Üldkatise lehtede alusel väikesed lisalehekesed | 13 |
| 12 | Üldkatise lehtede alusel väikesi lisalehekesi pole | 14 |
| 13 | Keelõisi 10-20 | |
| Senecio paludosus L. - soo-ristirohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed korrapäraselt hambulise servaga, teravatipulised, paljad, pealt tumerohelised ja läikivad, alt karvased, heledamad. Vars paljas. Õied kollased, õisikus keelõisi 12-16. Esineb väliskatis. Kõrgus 50-140 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, soodes, lodumetsade sihtidel. Hajusalt. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 13 | Keelõisi (1)5-8(10) | |
| Senecio fluviatilis Wallr. - jõgi-ristirohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed rootsutud, peaaegu paljad, korrapäraselt peensaagja servaga. Kodarikulehed enamasti õitseajaks kuivanud. Õied kollased, õisik enamasti 8-12 keelõiega. Lisakatis üldkatisega ühepikkune. Kõrgus 50-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Põlluservadel, jäätmaadel. Harva. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 14 | Vars alla 1 cm läbimõõdus, näärmekarvadeta. Seemnis ruljas või tömpide roietega | |
| Senecio integrifolius (L.) Clairv. - lood-ristirohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kodarikulehed õitseajal alati olemas, varrelehtedest tunduvalt suuremad. Varrelehed aheneva alusega, laskuvad. Õisikuid vähe, suhteliselt suured. Keelõisi õisikus 10-15, kuldkollased. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastel kuivadel niitudel. Paiguti, enamasti Põhja- ja Lääne-Eestis. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 14 | Vars 1-4 cm läbimõõdus, tihedalt näärmekarvane, veidi kleepuv. Seemnis tiivuliste roietega | |
| Senecio congestus (R. Br.) DC. - muda-ristirohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed ebakorrapäraselt hambulise servaga või sopilised, tömbi tipuga, udemelised kuni paljad, tuhmid. Kodarikulehed tavaliselt õitseajaks kuivanud, kui mitte, siis varrelehtede sarnased. Vars näärmekarvadest pihkane, udemelis-viltjas. Õied kollased, õisikus tavaliselt 12-16 keelõit. Üldkatis üherealine. Kõrgus 15-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, turbaaukudes, lodumetsades. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 15 | Seemnised lendkarvadeta, kõverdunud. Üheaastane | |
| Calendula officinalis L. - harilik saialill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kollakasrohelised, paljad või hõredalt karvased, piklik-äraspidimunajad, iseloomuliku lõhnaga. Õisikud 4-5 cm läbimõõdus. Keelõied kollased või oranžid, üldkatise lehtedest kaks korda pikemad. Putkõied kollased, oranžid või pruunid. Seemned erineva kujuga. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Ilu- ja ravimtaim, vahel metsistub. Õitseb juulist oktoobrini. |
 |
|
| 15 | Seemnised lendkarvadega, pole kõverdunud. Mitmeaastased | 16 |
| 16 | Õisikuid palju, alla 2 cm läbimõõdus | 17 |
| 16 | Õisikuid üks või mõni, läbimõõt üle 2 cm | 18 |
| 17 | Liitõisik püstiste harudega. Üldkatis 4,5-8 mm pikk | |
| Solidago virgaurea L. - harilik kuldvits | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars paljas, harva ülaosas veidi karvane. Lehe pearood paljude harunenud külgroodudega. Õied kollased. Õisikute pikkus ja läbimõõt 9-15 mm. Üldkatis 6-7 mm pikk. Õisikud koondunud liitõisikusse, mille harud püstised. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, võsastikes, nõlvadel, metsades, raiesmikel. Sage. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 17 | Liitõisiku harud horisontaalsed, laiuvad. Üldkatis 2-4,5 mm pikk | |
| Solidago canadensis L. - kanada kuldvits | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred tihedalt karvased vähemalt ülaosas. Lehed kahe külgrooga, mis kulgevad pearooga enam-vähem paralleelselt. Õied kollased. Õisikud 4-5 mm pikad ja 3-4 mm läbimõõdus, üldkatis 2-2,8 mm pikk. Õisikud kaarjates kobarates, mis on koondunud laiuvaks liitõisikuks. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Ilutaim, metsistunult hajusalt. Invasiivne. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 18 | Lehed jäigad, pealt selgelt võrkroodsed, läikivad | |
| Inula salicina L. - pajuvaak | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars tihedalt lehistunud, paljas, vaid ülaosas üksikute karvadega. Lehed piklikud, kuni 2 cm laiad, pealt läikivad, paljad, silmapaistvalt võrkroodsed, jäigad. Õied kollased. Seemnised paljad. Kõrgus 20-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, metsaservades, loodudel. Tavaline. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 18 | Lehed pehmed, ei läigi, pealt siidkarvased, pole võrkroodsed | |
| Inula britannica L. - inglise vaak | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars tihedalt lehistunud, siidkarvane. Lehed piklikud, kuni 2 cm laiad, tuhmid, pehmed, siidkarvased, pealmisel pinnal külgrood ebaselgelt näha. Õied kollased. Seemnised lühikarvased. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soistel niitudel ja võsastikes, niiskel liival jõgede ja järvede kallastel. Paiguti, peamiselt Ida-Eestis. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 19 | Lehed sirge kuni südaja alusega | 20 |
| 19 | Lehed rootsu suunas aheneva alusega | 25 |
| 20 | Üldkatis ruljas, katiselehed ogadeta | 21 |
| 20 | Üldkatis ümar, katiselehed ogakestega | 22 |
| 21 | Juurmised lehed ümarad, väga suured, hõlmadeta, ebaühtlaselt hambulised, alt õhukeselt hallviltjad. Üldkatise lehe tipp ei ole ripsmeline | |
| Petasites hybridus (L.) G. Gaertn., B. Mey. & Scherb. - harilik katkujuur | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed väga suured, lehelaba läbimõõt 25-70 cm, leherootsu pikkus kuni 1 m. Juurmised lehed ümardunud, südaja alusega, ebakorrapäraselt sakilise servaga, alt õhukeselt hallviltjad. Vars punakas, hõredakarvane. Õied lillakasroosad, haisvad. Õisikud tihedates kobarjates liitõisikutes, mis peale õitsemist on kuni 60 cm pikad. Õitsevad enne lehtede ilmumist. Kõrgus 15-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Varem kultiveeritud, nüüdseks naturaliseerunud. Kaldaäärsetel aladel ja nõlvakutel parkides, asulates ja asulate ümbruses. Harva. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 21 | Juurmised lehed kolmnurksed, alusel 2-3 hõlmaga, peenesaagja servada, alt tihedalt valgeviltjad. Üldkatise lehe tipp ripsmeline | |
| Petasites spurius (Retz.) Rchb. - villane katkujuur | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed kolmnurksed, alusel 2 või 3 hõlmaga, peensaagja servaga, alt tihedalt valgeviltjad. Õied kollakasvalged, õisiku läbimõõt 7-10 mm, pikaraolised, ümarates liitõisikutes. Õitseb enne lehtede ilmumist. Kõrgus 20-65 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannal, suuremate järvede ja jõgede kallastel, harvem sisemaal liivasel pinnasel. Paiguti. Õitseb aprillis, mais. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 22 | Üldkatis tihedalt võrkvillane | |
| Arctium tomentosum Mill. - villtakjas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed suured, munajad, pikarootsulised. Korvõisikud kerajad, varte tippudes kännasjate liitõisikutena. Õied purpurpunased, üldkatise lehekestest pikemad. Õisikud kerajad, 2-3 cm läbimõõdus. Üldkatis enamasti tihedalt võrkvillane, sisemised üldkatise lehekesed sageli punakad. Kõrgus 50-200 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Kõnnumaadel, teeservades, parkides, õuedes, jõekallastel. Sage. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 22 | Üldkatis pole võrkvillane | 23 |
| 23 | Õisiku üldkatis 15-18 x 15-25 mm | |
| Arctium minus (Hill) Bernh. - väike takjas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed suured, munajad, pikarootsulised. Korvõisikud kerajad, pisut võrkvillased, alla 2,5 cm läbimõõdus, kobarjas liitõisikus, alumised sageli üksikult lehekaenaldes. Õied purpurpunased, üldkatise lehekestest pikemad. Kõrgus 50-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Aedades, tee- ja põlluservades, parkides. Hajusalt. Õitseb juulist oktoobrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 23 | Õisiku üldkatis 20-25 x 35-42 mm | 24 |
| 24 | Kõik liitõisiku harud kännasjad. Õisikuraag 3-10 cm pikk. Leheroots seest säsikas | |
| Arctium lappa L. - suur takjas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed suured, munajad, pikarootsulised. Korvõisikud kerajad, okste tippudes, kännasja liitõisikuna. Õied purpurpunased, enam-vähem üldkatise lehekeste pikkused. Kõik üldkatise lehed konksja tipuga, rohelised, enamasti võrkvillata. Õisiku läbimõõt 3-4 cm. Kõrgus 80-200 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Elamute ümbruses, teede ääres, prahipaikades. Harva, rohkem mandri lääneosas. Õitseb juulist septembrini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 24 | Liitõisiku harud pole kännasjad. Õisikuraag alla 1 cm pikk. Leheroots õõnes | |
| Arctium nemorosum Lej. - salutakjas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed suured, munajad, pikarootsulised. Varred enamasti allapoole käänatud harudega. Õisikud võrkvillata, läbimõõt üle 3 cm. Õisikud 2-6-kaupa. Õied purpurpunased, üldkatise lehekestega ühepikkused. Kõrgus 60-200 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Enamasti rannikul salumetsades. Väga haruldane. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – äärmiselt ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 25 | Õitsvad varred lehtedeta (kõik lehed juurmised) | |
| Bellis perennis L. - harilik kirikakar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed ümara tipuga, mõlajad või äraspidimunajad, paljad või hõredalt karvased, hõredalt hambulise servaga. Keelõied valged kuni roosad, putkõied kollased. Õisikuvars veidi karvane, lehtedeta. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Ilutaim, metsistub kergesti. Naturaliseerunult murudes, metsa- ja pargiservades. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Märkused: Tuntakse ka margareeta nime all. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 25 | Õitsvad varred lehtedega | 26 |
| 26 | Vähemalt mõned õied õisikus valged | 27 |
| 26 | Vähemalt õisiku servmised õied sinised kuni roosad, valgeid õisi pole | 31 |
| 27 | Õisikud üle 3 cm läbimõõdus | |
| Leucanthemum vulgare (Vaill.) Lam. - harilik härjasilm | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised ja alumised varrelehed pikarootsulised, äraspidimunajad, täkilise servaga, paljad või veidi karvased, ülemised rootsutud ja piklikumad. Keelõied valged, putkõied kollased. Õisikud üksikult, 3-6 cm läbimõõdus. Kõrgus 20-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, teeservadel, jäätmaadel, põldudel. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 27 | Õisikud alla 3 cm läbimõõdus | 28 |
| 28 | Keelõied kollakasvalged, õisikud (3)5-6 mm läbimõõdus, pikas kobarjas liitõisikus. Üheaastased kultuurmaade taimed | |
| Conyza canadensis (L.) Cronquist - kanada pujukakar | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars tihedalt lehistunud, lehed süstjad, kuni 10 cm pikad ja 2-15 mm laiad. Õisikud 5-6 mm läbimõõdus, liitõisikuna. Keelõied ja putkõied kollased. Üldkatis paljas. Kõrgus 20-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Jäätmaadel, aedades, raudteedel, rannikul, enamasti liivasel pinnasel. Naturaliseerunud tulnukas. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 28 | Keelõied ja/või üldkatise lehed valged või roosad, õisikud suuremad, kännasjas liitõisikus. Mitmeaastased taimed looduslikes või poollooduslikes kasvukohtades | 29 |
| 29 | Leheserv terve. Roomavate võsunditega taimed | |
| Antennaria dioica (L.) Gaertn. - harilik kassikäpp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim lehekodarikke kandvate lamavate juurduvate võsunditega, moodustab laiu padjandeid. Lehed pealt paljad, alt valgeviltjad, mõlajad. Kahekojaline. Üldkatise lehed emastaimedel roosad või punased, isastaimedel valged. Korvõisikud 3-12-kaupa varre tipus kännasja liitõisikuna. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivikutel, loodudel, loo- ja palumetsades. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 29 | Leheserv hambuline kuni hõlmine. Roomavad võsundid puuduvad | 30 |
| 30 | Lehed punktisarnaste näärmeteta | |
| Achillea ptarmica L. - võsa-raudrohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed terved, lõhestumata, rootsutud, tumerohelised. Alumised lehed alati näärmeteta, ülemised hajusalt või tihedamalt karvased, näärmelised. Keelõisi 8-14, valged. Õisikute läbimõõt 1,3-1,7 cm. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kaldavõsastikes, kraavikallastel, ka ilutaimena aedades. Paiguti, Lääne-Eestis sagedam. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 30 | Lehed punktisarnaste näärmetega | |
| Achillea salicifolia Besser - ida-raudrohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed terved, lõhestumata, rootsutud, lühikarvased, punktisarnaste näärmetega, hallikasrohelised. Keelõisi umbes 8, valged. Õisikute läbimõõt 0,6-1,2 cm. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soistel niitudel, veekogude kallastel. Paiguti, peamiselt Ida- ja Kagu-Eestis. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 31 | Kõik õied sinised | 32 |
| 31 | Vähemalt servmised õied roosad | 33 |
| 32 | Servmised õied palju pikemad kui keskmised. Üheaastane | |
| Centaurea cyanus L. - rukkilill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsüstjad, alumised sageli sulgjad, pehmekarvased või paljad. Õisikud siniste (harva punakate või valgete) õitega, pikavarrelised, 2,5-3,5 cm läbimõõdus. Kõrgus 20-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Põlluumbrohi, aedades ilutaimena. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Märkused: Kultuuris erivärviliste õitega sordid. Eesti rahvuslill. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 32 | Kõik õied ühesugused. Mitmeaastane | |
| Jasione montana L. - harilik sininukk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsed, rootsutud, kuni 0,5 cm laiad. Varre ülaosa lehtedeta. Õied väikesed, sinised, tihedates kerajates tipmistes nuttides. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivastes hõredates männikutes, liivikuil, kinkudel. Paiguti. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 33 | Taimed pikkade roomavate võsunditega, tavaliselt alla 30 cm kõrged | |
| Antennaria dioica (L.) Gaertn. - harilik kassikäpp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim lehekodarikke kandvate lamavate juurduvate võsunditega, moodustab laiu padjandeid. Lehed pealt paljad, alt valgeviltjad, mõlajad. Kahekojaline. Üldkatise lehed emastaimedel roosad või punased, isastaimedel valged. Korvõisikud 3-12-kaupa varre tipus kännasja liitõisikuna. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivikutel, loodudel, loo- ja palumetsades. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 33 | Taimed roomavate võsunditeta, tavaliselt üle 30 cm kõrged | 34 |
| 34 | Lehed kahevärvilised, pealt rohelised, alt valgeviltjad | |
| Saussurea alpina (L.) DC. subsp. esthonica (Baer ex Rupr.) Kuppfer - eesti soojumikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed pikalt teritunud, hambulise servaga, paljad või pisut karvased, alumised rootsuks ahenevad, ülemised rootsutud. Õied putkjad, punakaslillad. Õisikud 1-2 cm läbimõõduga, moodustavad pöörise. Kõrgus 40-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastel soistel niitudel, puisniitudel, võsastikes, soodes. Paiguti, peamiselt Lääne- ja Kesk-Eestis, puudub saartel. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 34 | Lehed pole kahevärvilised | 35 |
| 35 | Kõik õied roosad (lillakad) | 36 |
| 35 | Keskmised õied kollased, servmised lillakad | 37 |
| 36 | Üldkatise lehed kilejad, enam-vähem terved | |
| Centaurea jacea L. - arujumikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kuni 2 cm laiad, teravatipulised, pisut karvased, terved või ainult alumised veidi lõhestunud. Üldkatis helepruun, pole tipus kuigivõrd lõhestunud. Õied punakaslillad. Kõrgus 20-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, loodudel. Sage. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 36 | Üldkatise lehed sügavalt sulgjalt narmastunud | |
| Centaurea phrygia L. - narmasjumikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed terved, üsna laiad ja tipul ümarad. Kogu taim pehmekarvane. Üldkatise lehed pruunikasmusta tugevalt narmastunud tipuga. Õied punakaslillad. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, metsa- ja teeservadel, hõredates lehtmetsades. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 37 | Lehed karvased, õhukesed, pole lihakad | |
| Erigeron acer L. - jaani-õnnehein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed piklikud, karvased, terve või hõredalt hambulise servaga. Õisikute läbimõõt 6-12 mm, keelõied lillakad, püstised, putkõitest kuni kaks korda pikemad. Putkõied kollased. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel loodudel, liivikutel, metsades, nõlvadel, prahipaikadel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 37 | Lehed paljad, paksud, veidi lihakad | |
| Aster tripolium L. - randaster | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed paljad, lihakad. Üldkatise lehed pisut lihakad. Keelõied helelillad, putkõied kollased. Õisikute läbimõõt 2-3(5) cm. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannal ja rannaniitudel tavaline. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
