Back 
Printable version
| 1 | Lehed selgelt paralleelsete roodudega | 2 |
| 1 | Leherood pole paralleelsed ega halvasti nähtavad | 3 |
| 2 | Lehed süstjad, varreümbrised, hallikasrohelised. Üldkatise lehed ühe reana. Seemnis lõpeb pika nokaga | |
| Tragopogon pratensis L. - harilik piimjuur | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed süstjad, hallikasrohelised, terveservalised, varreümbrised, paljad. Õisikud helekollased, 3-4 cm läbimõõdus, üksikult varte tippudes. Üldkatise lehed ühe reana, enam-vähem servmiste keelõite pikkused. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Teeservadel, niitudel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 2 | Lehed laiemad, põhiliselt juurmised, tumerohelised. Üldkatise lehed mitme reana. Seemnis nokata | |
| Scorzonera humilis L. - madal mustjuur | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed süstjad või lineaalsüstjad, tipu suunas pikalt ahenevad, terveservalised, tumerohelised, üsna jäigad. Enamik lehti juurmised, varrelehti 1-3, juurmistest väiksemad. Õisikud suured, kollased, 4 cm läbimõõdus. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, rannaniitudel ja loodudel, kuivades männikutes. Tavaline, peamiselt Põhja- ja Lääne-Eestis. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 3 | Õitsvad varred lehtedeta (kõik lehed juurmised) | 4 |
| 3 | Õitsvad varred lehtedega | 10 |
| 4 | Leheserv terve. Roomavate võsunditega taimed | |
| Pilosella officinarum F.W. Schultz et Sch. Bip. - harilik karutubakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim ühe suure kollase õisikuga lehitu varre tipus. Üldkatis 8-12 mm pikk, karvane. Lehtede alumine pind viltjas, väga tihedalt tähtkarvane. Uueneb maapealsete võsunditega. Kõrgus 5-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel valgusrikastel kasvukohtadel sage. Õitseb maist juulini. Märkused: Karutubaka liike on Eestis üle kahekümne, aga nad on raskesti eristatavad ja siin määrajas ei käsitleta. Karutubakad on lähedased hunditubaka liikidele. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 4 | Leheserv hambuline. Roomavate võsunditeta taimed | 5 |
| 5 | Korvõisikud üksikult harunemata varte tippudes | 6 |
| 5 | Õisikud pole üksikult, varred harunevad | 7 |
| 6 | Õitsvad varred karvased või peaaegu paljad, pole siledad ega seest õõnsad. Seemnise lendkarvad (pappus) sulgjad (vaadake keskmisi seemniseid) | |
| Leontodon hispidus L. - kare seanupp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise kodarikuna, enamasti lõhestumata, hambulise servaga, karvased või paljad. Varred enamasti 1 või 2 õisikuga, karvased või paljad, harva väikeste kõrglehtedega. Õied kollased keelõied. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel puisniitudel, niitudel, loodudel, metsaservadel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 6 | Õitsvad varred paljad, siledad, seest õõnsad. Seemnise lendkarvad (pappus) harunemata (luup!) | |
| Taraxacum officinale Weber in Wiggers s.l. - harilik võilill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed piimmahlaga. Lehed juurmise kodarikuna, lõhestunud, hambulised, paljad. Õisikuvarb paljas. Õied kollased, korvõisikus, õisikud ühekaupa. Seemnised ruljad, lendkarvadega. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teeservades, jäätmaadel, umbrohuna. Õitseb maist juunini. Tavaline. Märkused: Väga keerulise süstemaatikaga rühm, mida võib käsitleda ühe kollektiivliigina nagu siin määrajas. Spetsialistid eristavad Eestis üle 150 võililleliigi. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 7 | Seemnise lendkarvad harunemata (luup!) | |
| Crepis praemorsa (L.) Walther - tömbijuurene koeratubakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed ainult juurmised, terved, 2-5 cm laiad, hõredalt hambulised või terveservalised, pehmekarvased. Vars lehtedeta, liitõisik pikliku kobarana. Õied kollased. Kõrgus 20-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, puisniitudel, loodudel, nõlvadel. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 7 | Vähemalt keskmiste seemniste lendkarvad sulgjad | 8 |
| 8 | Õisikupõhi paljas (eemaldage kõik õied ja vaadake luubiga) | |
| Leontodon autumnalis L. - sügisene seanupp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise kodarikuna, sügavalt sulgjagused, paljad. Varred 2-7 õisikuga, paljad, ülemises osas väheste kõrglehtedega. Õied kollased. Kõrgus 10-30(40) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, mererannas, jäätmaadel. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 8 | Õisikupõhi karvane | 9 |
| 9 | Juurmisd lehed kuni 2 cm laiad, ilma tumedate täppideta. Lendkarvad sulgjad ainult keskmistel seemnistel (luup!) | |
| Hypochaeris radicata L. - püsik-põrsashein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise kodarikuna, sulghõlmised, kuni 10 cm pikad ja 2 cm laiad. Varred paljad, väikeste naaskeljate kõrglehtedega. Õied kollased keelõied, õisikud kuni 3 cm läbimõõdus, 2-3- kaupa. Seemned lendkarvadega. Kõrgus 25-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades männikutes, nõlvadel, enamasti liivasel pinnasel. Lõuna-Eestis, paiguti. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 9 | Juurmised lehed 4-6 cm laiad, enamasti tumedate täppidega. Lendkarvad sulgjad kõigil seemnistel | |
| Hypochaeris maculata L. - veishein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed juurmise kodarikuna, äraspidimunajad, terved, suured, 10-20 cm pikad ja kuni 9 cm laiad. Vars eriti alumises osas karekarvane, alusel soomusjate lehtedega. Õied kollased. Kõrgus 25-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades hõredates metsades, metsaservadel, raiesmikel, puisniitudel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 10 | Õied sinised | 11 |
| 10 | Õied kollased | 12 |
| 11 | Õisikud rootsulised. Seemnised üle 1 cm pikad, pika nokaga | |
| Lactuca sibirica (L.) Maxim. - siberi piimikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed harilikult terved, vahel mõne suure hambaga, õhukesed, rohelised. Õied sinised. Üldkatise lehed tihedate violetsete täppidega. Pappuse karvad kollakad. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannal, veekogude kallastel. Põhja-Eestis. Haruldane. Õitseb augustis, septembris. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 11 | Õisikud peaaegu rootsutud, lühikeste kõrglehtede kaenaldes. Seemnised alla 3 cm pikad, nokata | |
| Cichorium intybus L. - harilik sigur | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed ebakorrapäraselt sulghõlmised, pooleldi varreümbrised, karedalt lühikarvased. Õied sinised, õisikud 3-4(5) cm läbimõõdus, rühmadena varrel. Kõrgus 40-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Teede servadel, jäätmaadel, elamute ümbruses, kasvatatakse aedades. Hajusalt. Õitseb juulist septembrini. Märkused: Juurikaid kasutatakse sigurikohvi tegemiseks. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 12 | Seemnised lendkarvadeta (võimalik vaadata ka õitsemise ajal: tehke õisik katki ja vaadake õite aluseid) | |
| Lapsana communis L. - harilik linnukapsas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed rootsulised, kanneljad, varrelehed süstjad, lõhestumata, rootsutud. Õied kollased, õisikud 0,7-1,2 cm läbimõõdus, kännasjas liitõisikus. Seemned lendkarvadeta. Kõrgus 25-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Varjukates metsades, parkides, raiesmikel, prahipaikadel. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 12 | Seemnised lendkarvadega | 13 |
| 13 | Lendkarvad sulgjad (luup!) | |
| Picris hieracioides L. - kare mõrkjas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars ja lehed karedate haakjate karvadega. Vars üleni lehistunud, juurmised lehed õitseajaks kuivanud. Varrelehed pooleldi varreümbrised, terveservalised või hambulised. Üldkatise lehed paiknevad katusekivide taoliselt. Õied kollased. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Võsastikes, salumetsades, metsa- ja teeservades, prahipaikadel. Harva. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 13 | Lendkarvad lihtsad, harunemata | 14 |
| 14 | Korvõisikud vihmavarjutaolise sarikja liitõisikuna. Seemnisd tipus paksenenud | |
| Hieracium umbellatum L. - sarik-hunditubakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varrelehed aheneva alusega, enamasti rullunud servaga. Üldkatise lehed tipul tagasi käändunud, mustjasrohelised, paljad või lühikeste karvadega. Taimed mitmeti karvastunud, karedatest lihtkarvadest pikkade villkarvadeni. Õied kollased, korvõisikud koondunud liitõisikusse. Kõrgus 10-140 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel kasvukohtadel, kaldavõsastikes, söötidel, metsaservadel. Tavaline. Õitseb juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 14 | Korvõisikud pole vihmavarjutaolise liitõisikuna. Seemnised tipus ahenevad | 15 |
| 15 | Üldkatise lehtede sisekülg paljas (luup!), väliskülg tumedate karvadega. Niiskete kohtade taimed | |
| Crepis paludosa (L.) Moench - soo-koeratubkas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars alumises osas sageli violetjaspunakas. Lehed paljad, äraspidimunajad või kanneljad. Õied kollased. Emakasuue rohekasmustjas. Pappus määrdunudvalgetest murduvatest karvadest. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lodumetsades, niisketel ja soistel niitudel, veekogude kallastel. Sage. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 15 | Üldkatise lehtede sisekülg siidkarvane, väliskülg ilma tumedate karvadeta. Kuivemate paikade taimed | 16 |
| 16 | Ülemised lehed kitsaslineaalsed, rullunud servaga. Seemnised tumepruunid, 10 ogalise roidega (luup!) | |
| Crepis tectorum L. - liiv-koeratubakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars okslik, hallroheline, lidus karvadega või paljas. Juurmised lehed vastu maad, aluse poole ahenenud, sopilishambulised. Varrelehed lõhestumata. Õied tumekollased. Emakasuue rohekaspruun. Kõrgus 5-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Liivikutel, liivastel põldudel, loodudel, teeservadel, kuivadel nõlvadel. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 16 | Ülemised lehed lamedad, pole lineaalsed. Seemnised kollased, 13-20 sileda roidega | |
| Crepis biennis L. - kaheaastane koeratubakas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars lehistunud, lehed sulghõlmised või –jagused, varrelehed veidi varreümbrised. Õied kollased, õisikud 2,5-3 cm läbimõõdus, hõredas liitõisikus. Seemned kollased, valgete lendkarvadega. Kõrgus 40-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Lubjalembene, metsa- ja teeservades, põllupeenardel, raiesmikel. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
