Back 
Printable version
| 1 | Õisik tihe, kas piklik-ruljas ja täha moodi või munajahõlmine | 2 |
| 1 | Õisik hõre, püramiidja väliskujuga | 6 |
| 2 | Pähikud 2-õielised, varrel ühe reana, õisik piklik, harunemata | |
| Melica nutans L. - longus helmikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõredate kogumikena kasvav taim. Alumised lehetuped purpurpunased, labata või lühikese labaga. Lehed 3-5 mm laiad, pealt hõredalt karvased, noorelt rullunud. Keeleke 1 mm pikk, tömp. Õisik ühekülgne. Pähikud lillakad, ühekülgselt rippuvad, lapikud. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Varjukates leht- ja segametsades. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 2 | Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb | 3 |
| 3 | Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris, alumine haru tavaliselt üle 2 cm pikk. Lehed enam-vähem paljad | |
| Dactylis glomerata L. - harilik kerahein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Moodustab mättaid. Lehetuped tugevalt lapikud, lehed 10 mm laiad, hallikasrohelised, noorelt pikuti kahekorra, hiljem renjad. Õisik püstine, sagaraline, heleroheline või lillakas. Välissõkal väikese ohtega. Kõrgus 30-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teede ääres, võsastikes. Sage. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 3 | Õisik ruljas, pole ühekülgne, kõik harud üle 2 cm pikad. Alumised lehed karvased | 4 |
| 4 | Pähikud alla 6 mm pikad | |
| Koeleria glauca (Schrad.) DC. - vesihaljas haguhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõrs alusel vanade tihedalt kuhjunud lehetuppede tõttu jämenenud. Lehed kitsad, 0,8-3 mm laiad, enamasti kokkurullunud, hallikasrohelised, jäigad. Keeleke kuni 1,5 mm pikk. Õisik kuni 10 cm pikk, kitsasruljas. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivasel pinnasel, paiguti. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 4 | Pähikud üle 6 mm pikad | 5 |
| 5 | Ilma pikkade roomavate risoomideta. Lehetuped hõredalt lühikarvased | |
| Koeleria macrantha (Ledeb.) Schult. - sale haguhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tihedapuhmikuline taim. Lehed 1-2 mm laiad, kokkurullunud, pikkade hõredate karvadega. Lehetuped harali või alaspidi karvadega. Keeleke 1 mm pikk, kõhrjas. Õisik kuni 6 cm pikk, tihe. Kõrs õisiku all vähem kui 2 cm ulatuses karvane. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivikutel, teede ääres, hõredates männikutes. Põhja- ja Kagu-Eestis. Haruldane. Õitseb maist juulini. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 5 | Pikkade roomavate risoomidega, kaarjalt tõusvate võsudega. Lehetuped tihedalt pehmekarvased | |
| Koeleria grandis Besser ex Gorski - suur haguhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõredapuhmikuline, kaarjalt tõusvate võsudega taim. Lehed 2-3 mm laiad, lamedad, lehetuped pehmekarvased. Keeleke 1 mm pikk, veidi kõhrjas. Õisik kuni 15 cm pikk, kitsas. Kõrs õisiku all 2 cm ulatuses lühikarvane. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivikutel, nõmmedel, hõredates männikutes. Paiguti, valdavalt Põhja- ja Ida-Eestis. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 6 | Pähikud südajad, rippuvad | |
| Briza media L. - keskmine värihein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Väikeste puhmikutena kasvav hallikasroheline taim. Keeleke kuni 1 mm pikk, tömp. Lehed paljad, näpu vahel katsudes otsekui niisked. Pähikud lapikud, munajad, paljad. Õisik 6-10 cm pikk, laiuv, hõre. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, metsalagendikel. Tavaline. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 6 | Pähikud pole südajad ega rippuvad | 7 |
| 7 | Pähikud ainult 2 õiega | |
| Catabrosa aquatica (L.) Beauv. - vesi-tarnhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Maapealsete roomavate võsunditega tumeroheline taim. Lehed 2-9 mm laiad, nõrgad, tipus järsult teritunud või tömbid. Keeleke 3-5 mm pikk, kolmnurkse tipuga.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel ja madalas vees, kraavides. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 7 | Pähikud 3 või enama õiega | 8 |
| 8 | Libled peaaegu pähiku pikkused. Pähikus keskel üks kahesooline õis ja servas 2 isasõit | |
| Hierochloë odorata (L.) P. Beauv. - harilik lõhnhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Ülemine kõrreleht olemas, vegetatiivsete võsude alusel pruunikad labata tuped. Lõhnab kumariini järgi. Pähikud ümarad, läikivad. Pähikuraag alusel paljas. Välissõkal tipus kileja äärisega, lühidalt teritunud, helepruun. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soostunud niitudel, veekogude ümbruses, mererannal, kraavikallastel. Hajusalt. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 8 | Libled pähikust oluliselt lühemad. Pähikus ainult kahesoolised õied | 9 |
| 9 | Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!) | 10 |
| 9 | Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga | 18 |
| 10 | Välissõkal ja libled teravad | 11 |
| 10 | Välissõkal ja libled tömbid või sirged | 13 |
| 11 | Alumine lible 7-8 mm pikk | |
| Bromus inermis Leyss. - ohtetu luste | ||
| Iseloomulikud tunnused: Sageli suurte murusate kogumikena, kus õitsvaid kõrsi vähe. Lehed 4-10 mm laiad, paljad, karedad. Keeleke 1-2 mm pikk, lõhestunud. Pähikud helerohelised või lillad, ohteid pole. Kõrgus 50-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsaservadel, teede ääres, kallastel, heinapõldudel. Sage. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 11 | Alumine lible 3-4 mm pikk | 12 |
| 12 | Lehed pealt enam-vähem siledad. Kõrvakesed paljad. Pöörise alumises sõlmekohas 2 haru, üks 1-3, teine 4-5 pähikuga | |
| Festuca pratensis Huds. - harilik aruhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 3-6 mm laiad, alt läikivad. Keeleke peaaegu puudub, kõrvakesed väikesed, paljad. Õisik kuni 20 cm pikk, kahe alumise ebavõrdse pikkusega haruga. Pähikud ohtetud. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, teeäärtel, hõredates metsades, madalsoodes, heinapõldudel. Sage. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 12 | Lehed pealt selgelt karedad. Kõrvakesed karvased. Pööriseharusid alumises sõlmes 2-3, igaüks 5-15 pähikuga | |
| Festuca arundinacea Schreb. - roog-aruhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tihedapuhmikuline. Lehed 3-10 mm laiad, tuhmrohelised, karedad, kõrvakesed poolenisti vart ümbritsevad, karvakestega tipul. Keeleke peaaegu puudub. Õisik kuni 35 cm pikk, kahekaupa männases asuvate pikkade harudega. Kõrgus 50-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel liivadel, mererannas, teeäärtel, puisniitudel, võsastikes. Lääne- ja Põhja-Eestis sage, Lõuna- ja Ida-Eestis paiguti. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 13 | Vähemalt ülemine lible 3 rooga (külgmised rood vahel lühikesed). Välissõkal rohkem kui 5 sageli ebaselge rooga | 14 |
| 13 | Libled 1 rooga. Välissõkal 7-9 selge rooga | 15 |
| 14 | Maapealsed võsundid puuduvad (taim moosdustab tihedaid puhmikuid) | |
| Puccinellia distans (Jacq.) Parl. - laiuv nadahein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Väikeste puhmikutena kasvav taim. Lehed lühikesed, lamedad, 1-3 mm laiad, vahel kokkurullunud, karedad. Keeleke 1-2 mm pikk, tömp. Pähikud hallikas- või lillakasrohelised. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Sooldunud pinnasel, laoplatsidel, prahipaikades, mererannal. Hajusalt. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 14 | Roomavad maapealsed võsundid olemas, juurduvad sõlmekohtades | |
| Puccinellia maritima (Huds.) Parl. - meri-nadahein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Võsud kaarjalt tõusvad. Lehed hallikasrohelised, lihakad, kahekorra, 1-1,5 mm laiad. Keeleke tömp, kuni 2 mm pikk. Pööriseharud püstised, lühikesed, siledad, pähikud roosakaslillad. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannikul ja üleujutatavatel rannaniitudel. Lääne-Eestis. Harva. Õitseb juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 15 | Pähikud 8-30 (40) mm pikad, 6-16 õiega. Varred püstised, lehetupp silinderjas | 16 |
| 15 | Pähikud 2-10 mm pikad, 3-11 õiega. Varred alusel tõusvad või lamavad, alumised lehetuped lapikud | 17 |
| 16 | Õisiku harud hoiduvad varrest eemale, alumised 2-4-kaupa, pähikuid harudel 8-15. Välissõkal 3,5-5 mm pikk | |
| Glyceria plicata (Fr.) Fr. - voldine parthein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed rohirohelised, 5-8 mm laiad, pikalt teritunud. Lehetuped lapikud, paljad. Keeleke 3-6 mm, pikalt teritunud. Tolmukad kollased. Õisik valkjasroheline või lillakas, laiuv. Kõrgus 40-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Märgadel teedel, kraavides, veekogude kallastel. Sage. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 16 | Õisikuharud hoiduvad vastu vart, alumised üksikult või paarikaupa, pähikuid harudel 3-4. Välissõkal 5,5-7,5 mm pikk | |
| Glyceria fluitans (L.) R. Br. - harilik parthein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehetuped lapikud, alumised ristroodudega. Lehed 5-8 mm laiad, lühidalt teritunud. Tolmukad lillad. Õisik kitsas, peatelje ligi hoiduvate püstiste harudega. Keeleke 5-8 mm pikk, tipus pika kitsa teravikuga. Kõrgus 40-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, kraavides, mererannas, vesistes kohtades. Tavaline. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 17 | Varred 5-10 mm läbimõõdus. Lehed 10-20 mm laiad, järsult aheneva tipuga. Tolmukaid 3. Tolmukapea üle 0,8 mm pikk | |
| Glyceria maxima (Hartm.) Holmb. - suur parthein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 10-20 mm laiad, oliivrohelised, järsult ahenenud. Keeleke 2-4 mm pikk. Lehetuped tugevalt lapikud, alumised ristroodudega. Õisik 15-30 cm pikk, püstine, sageli üle 10 cm pikkuste karedate laiuvate harudega. Kõrgus 75-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude mudastel kallastel ja madalas vees, luhaniitudel. Hajusalt mandriosas. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 17 | Varred 4-5 mm läbimõõdus. Lehed 4-9 mm laiad, pikalt teritunud tipuga. Tolmukaid 2. Tolmukapea kuni 0,8 mm pikk | |
| Glyceria lithuanica (Gorski) Gorski - kahar parthein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehetuped ruljad, karedad. Lehed 4-9 mm laiad, pikalt teritunud, rohirohelised. Keeleke 1-2,5 mm pikk. Õisik õrn, roheline, 15-25 cm pikk, ühekülgselt rippuvate harudega. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes leht- ja segametsades, kraavikallastel, metsasihtidel. Paiguti, valdavalt Ida- ja Edela-Eestis. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 18 | Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane | |
| Poa annua L. - murunurmikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kollakas- või puhasroheline tihedate madalate kogumikena kasvav taim. Lehetuped pisut lapikud. Lehed 2-5 mm laiad, nõrgad, tipus järsult paadikujuliselt ahenevad. Keeleke kuni 2 mm pikk, teritunud tipuga. Õisik hõre, püramiidjas, 4-6 cm pikk. Kõrgus 5-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Tallatud kohtades niitudel ja karjamaadel, teeradadel, põldudel, aedades. Sage. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 18 | Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas | 19 |
| 19 | Varred tugevalt lapikud kas ülaosas või alaosas | 20 |
| 19 | Vars ruljas, pole lapik | 21 |
| 20 | Vars üleni lapik, nurkjalt tõusev. Lehed kokkuvolditud, 1-2 mm laiad | |
| Poa compressa L. - lapik nurmikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõrs üleni lapik, nurkjalt tõusev. Lehed 1-4 mm laiad, tipus paatjad. Keeleke 0,5-1,5 mm pikk, tömp. Õisik 2-6 cm pikk, tihe, lünklik. Pähikud hallikasrohelised. Kõrgus kuni 40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel nõlvadel, teeäärtel, rusul, müüridel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 20 | Varre alumine osa tugevalt lapik. Lehed lamedad, 3-9 mm laiad | |
| Poa remota Forselles - kahar nurmikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Pika roomava risoomiga kollakasroheline taim. Alumised lehetuped kaheteraliselt lapikud, kuni 1 cm laiad, karedad. Lehed 5-15 mm laiad, tipus järsult paatjalt ahenenud. Keeleke kuni 3 mm pikk, teritunud tipuga. Õisik 12-30 cm pikk, laiuv, pikkade karedate harudega. Õite alusel karvad puuduvad. Kõrgus 60-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes leht- ja segametsades, kaldavõsastikes. Paiguti. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 21 | Õisiku alumises sõlmes ainult 1 või 2 haru | |
| Poa alpina L. - alpi nurmikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tihedate madalate mätastena kasvav taim. Võsude alusel vanadest lehetuppedest moodustunud tihe lühike paksend. Lehed lamedad, 2-4 mm laiad, hallikasrohelised. Alumised lehetuped ruljad. Keeleke kuni 3,5 mm pikk, kolmnurkse tipuga. Õisik 3-7 mm pikk, tihe, pähikud hallikaslillad. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Põhja-Eesti loodudel ja paemurdudes. Harva. Õitseb juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 21 | Õisiku alumises sõlmes 3-8 haru | 22 |
| 22 | Keeleke üle 1 mm pikk, terav | 23 |
| 22 | Keeleke puudub või alla 1 mm pikk | 24 |
| 23 | Ülemise lehe keeleke 5-10 mm pikk. Välissõkal selgete roodudega | |
| Poa trivialis L. - harilik nurmikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Maapealsete võsunditega taim. Alumised lehetuped lapikud, karedad. Lehed kuni 5 mm laiad, alumisel pinnal läikivad, tipus paatjalt ahenevad. Keeleke 3-7 mm pikk, teritunud tipuga. Õisik pikkade peente harudega, kuni 16 cm pikk, rohkepähikuline. Kõrgus 20-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, põllul, metsas, teeäärtel. Sage. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 23 | Ülemise lehe keeleke 1-2,5 mm pikk. Välissõkal roodudeta | |
| Poa palustris L. - soonurmikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõremurusalt kasvav pika roomava risoomiga taim. Kõrred sageli sõlmedest juurduvad, kõrgelt lehistunud. Lehed 2-4 mm laiad, lõdvad. Alumised lehetuped ruljad, siledad. Keeleke kuni 5 mm pikk, teritunud, välispinnal valgete karvakestega. Õisik hõre, laiuv. Pähikus õie alusel kähar karvatutt. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel ja puisniitudel, veekogude kallastel, võsastikes, prahipaikades. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 24 | Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad | |
| Poa nemoralis L. - salunurmikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõredate puhmastena kasvav heleroheline taim. Kõrs peenike, ümar. Lehed 1-2 mm laiad, pikalt teritunud tipuga, hoiavad rõhtsalt. Keeleke puudub või on väga lühike. Lehetuped ruljad. Õisik 5-12 cm pikk, hõre.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, võsastikes. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 24 | Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad | 25 |
| 25 | Varred enamasti üksikult, alusel väheste vanade lehetuppede jäänustega. Libled enam-vähem võrdsed, teravnevad, enamasti mõlemad 3 rooga | |
| Poa subcaerulea Sm. - ligunurmikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kaarjalt tõusvate kõrtega taim. Ülemine leht 1-2(3) cm pikk, lehed tipus järsult paatjalt ahenevad. Keeleke 1-2,5 mm pikk, tömp. Õisik püramiidjas, rõhtsate paarikaupa asuvate harudega. Kõrgus 7-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel liivastel või soostunud kohtades elamute ümbruses, rannikupiirkonnas. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 25 | Varred mitmekaupa, sageli puhmikutena, paljude vanade lehetuppede jäänustega alusel. Libled ebavõrdsed, teravad, alumine 1 rooga | 26 |
| 26 | Taim hõredalt karvane. Alumised lehed lamedad või renjad, palju lühemad kui vars. Keeleke laskub lehetupe servale | |
| Poa pratensis L. - aasnurmikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehetuped lapikud, siledad. Lehed 2-6 mm laiad, tipus järsult paadikujuliselt ahenevad. Keeleke 0,1-1 mm pikk, tömp. Õisik piklik, tihe, kuni 10 cm pikk, harud 3-7-kaupa männases. Pähikus õie alusel kähar karvatutt. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Karjamaadel, niitudel, teeäärtel, hõredates metsades, kesadel, põldudel. Sage. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 26 | Taim tihedalt karvane. Alumised lehed tugevalt kokkurullunud, harjasjad, sama pikad kui vars. Keeleke pole laskuv | |
| Poa angustifolia L. - ahtalehine nurmikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed pikad ja väga kitsad, harjasjad. Kõrrelehed 1-1,5 mm laiad, paadi nina moodi tipuga, pealt karvased. Taimed tupesiseste võsudega, mis on ümbritsetud vanade lehetuppedega. Õisik 7-10 cm pikk, piklik. Välissõkla alusel kähar karvatutt. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel nõlvadel, teeäärtel, loodudel, hõredates männikutes. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
