Printable version

1 Pähikud libledeta (luup!)
  Leersia oryzoides (L.) Sw. - jõgi-metsriis
  Iseloomulikud tunnused: Pika roomava risoomiga heleroheline taim. Lehetuped väga karedad, ülemine lehetupp puhetunud ja ümbritseb sageli kogu õisikut. Lehed 6-8 mm laiad, servast karedad. Keeleke lühike. Pähikud 1-õielised. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kaldavees. Haruldane. Õitseb juulist septembrini.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
1 Pähikud kahe liblega 2
2 Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga 3
2 Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta 6
3 Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad
  Phalaris arundinacea L. - päideroog
  Iseloomulikud tunnused: Pika roomava risoomiga, kogumikke moodustav taim. Lehed 1-1,5 cm laiad, paberjad, helerohelised. Keeleke 6 mm pikk. Alumised lehetuped paljad, roosakad. Õisik 10 cm pikk, tihe, kitsas. Pähikud roosakashallid. Kõrgus 50-200 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, loikudes, lamminiitudel, põldheinana. Sage. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
3 Pähikus liblesid üks paar 4
4 Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!)
  Calamagrostis neglecta Gaertn., B.Mey. & Scherb. - püstkastik
  Iseloomulikud tunnused: Hõremurusalt kasvav taim. Lehed 2-4 mm laiad, jäigad, rullunud servadega, tumerohelised. Ohe välissõkla pikkune. Õisik püstine, kitsas, tihe, alati kokkutõmbunud harudega, roostepunane või lillakas. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soistel niitudel, puisniitudel, vesistel kallastel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
4 Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad 5
5 Keeleke 8 (10) mm. Vars ei harune. Välissõklad 3 rooga (binokulaar!). Libled kitsaslantsetjad, pikalt ahenevad
  Calamagrostis epigejos (L.) Roth - jäneskastik
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kuni 1 cm laiad, hallikasrohelised, servast hambulised. Keeleke kuni 10 mm pikk, narmastunud. Õisik kuni 35 cm pikk, tihe, hõlmine, roheline või kahvatulillakas. Kõrgus 60-180 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel liivadel, teede ääres, raiesmikel, männikutes. Sage. Õitseb juulis, augustis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
5 Keeleke 1-3 mm. Varred harunevad alates suvest. Välissõklad 5 rooga (vahel eabaselgelt). Libled lantsetjad
  Calamagrostis canescens (Weber) Roth - sookastik
  Iseloomulikud tunnused: Kasvab hõremurusalt, suurte kogumikena. Kõrs tavaliselt suve teises pooles sõlmekohtadest harunenud. Lehed 2-5 mm laiad, nõrgad, pealt hõredalt pikakarvased. Õisik nõrk, hõbelillakas või heleroheline. Ohe pole märgatav. Kõrgus 50-180 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kraavikallastel, võsastikes, kuivendatud soodes, lodumetsades. Tavaline. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
6 Välissõklad terava tipuga, peale viljumist kõvad ja läikivad
  Milium effusum L. - harilik saluhein
  Iseloomulikud tunnused: Hõredate kogumikena kasvav hallikasroheline taim. Lehed 6-15 mm laiad, lühidalt teritunud tipuga. Õisik kuni 30 cm pikk, kuni 10 cm pikkuste peenikeste horisontaalselt harali harudega. Pähikud 3-4 mm pikad, peamiselt harude tippudes. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, hajusalt. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
6 Välissõklad tömbi või sirge tipuga, pole peale viljumist kõvad 7
7 Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
  Agrostis capillaris L. - harilik kasteheinl
  Iseloomulikud tunnused: Tihemurusalt kasvav maapealsete võsunditeta taim. Lehed kuni 4 mm laiad, pealt veidi karedad, alt siledad. Keeleke peaaegu puudub või kuni 1,5 mm pikk, tömp. Välissõkal ohtetu. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivematel niitudel, liivikutel, metsasihtidel, teeäärtel. Sage. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
7 Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem 8
8 Risoomid rohkem kui 3 soomusja lehega. Lehed 5-10 mm laiad. Õisik lai ka peale õitsemist, 10-20 cm pikk, rõhtsate harudega
  Agrostis gigantea Roth - suur kastehein
  Iseloomulikud tunnused: Hõremurusalt kasvav maapealsete võsunditeta taim. Lehed kuni 10 mm laiad, karedad. Keeleke 4-8 mm pikk, lõhestunud. Pöörisõisik kuni 40 cm pikk, õitseajal laiuv, väga karedate harudega. Kõrgus 30-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lamminiitudel, veekogude kallastel, teeäärtel, põllupeenardel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
8 Risoomid puuduvad või lühikesed, ilma soomusjate lehtedeta. Lehed 3-7 mm laiad. Õisik tõmbub peale õitsemist kokku, 5-15 cm pikk, harud püstised
  Agrostis stolonifera L. - valge kastehein
  Iseloomulikud tunnused: Pikkade maapealsete, sõlmekohtadel juurduvate võsunditega tihemurusalt kasvav taim. Lehed 2-5 mm laiad, lamedad, nõrgad, servast karedad. Keeleke 3-7 mm pikk, terve. Pöörisõisik 6-12 cm pikk, tihe, kitsas, harud karedad. Kõrgus 15-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, soodes, hõredates metsades, mererannal. Tavaline. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)