Printable version

1 Lehed alaküljelt palju heledamad. Koor valge, paberjas. Viljad pisikesed tiivulised pähklikesed, rippuvates urbades 2
1 Lehed pole alaküljelt heledamad. Koor pole valge, paberjas. Viljad teistsugused, koondunud kuprataolisteks moodustisteks 3
2 Noored võrsed paljad, näsakestega, rippuvad. Lehehambad tipus kõverdunud. Vilja tiivad pähklikesest 2-3 korda laiemad
  Betula pendula Roth - arukask
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 35 m kõrge. Tüve koor valge, vanematel puudel allosa musta korbaga. Noored oksad paljad, vahatäpikestest kröbulused.  Lehed paljad, rombjad, pika terava tipuga, kahelisaagja servaga. Viljasoomus allapoole suunatud hõlmadega.
Levik ja ökoloogia: Puisniitudel, sega- ja lehtmetsades, loodudel. Tavaline kogu Eestis. Õitseb aprillis, mais. Levinud kogu Euroopas, Kaukaasias, Lääne-Siberis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

2 Noored võrsed pehmekarvased, näsakesteta, pole rippuvad. Lehehambad pole tipus kõverdunud. Vilja tiivad pählikesest 1-1,5 korda laiemad
  Betula pubescens Ehrh. - sookask
  Iseloomulikud tunnused: Puu,  kuni 25 m kõrge. Tüve koor valge, vanematel puudel allosas hallikas kuni mustjas, peenelt pragunev. Noored oksad karvased, vahatäpikesteta. Lehed rombjas-munajad, lühidalt teritunud tipuga, ebakorrapäraselt saagja servaga. Viljasoomus ülespoole suunatud hõlmadega.
Levik ja ökoloogia: Puisniitudel, segametsades, soodes, rabades. Tavaline kogu Eestis. Õitseb aprillis, mais. Levila Euroopa ja Aasia põhjaosas.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

3 Lehed pealt läikivad, terava tipuga. Leheserv teravate hammastega
  Populus balsamifera L. - palsamipappel
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 35 m kõrge. Lehed munajad, 6-12 cm pikad, peensaagja servaga, noored lehed pisut karvased, hiljem paljad, pisut kleepuvad. Õied urbades.
Levik ja ökoloogia: Tavaline ilupuuna, vahel metsistub. Õitseb aprillis, mais. Pärit Põhja-Ameerikast.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

3 Lehed pealt tuhmid, tömbi tipuga. Leheservad tömpide hammastega 4
4 Lehed alt paljad. Õite kandesoomused pikkade hammastega
  Populus canescens (Aiton) Sm. - hall pappel
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 40 m kõrge. Lehed ümarmunajad, 4-7 cm pikad, alt hallvitjad, pealt noorelt viltjad, hiljem läikivad tumerohelised. Leheroots ruljas või lapik. Noored võrsed ei kleepu. Õied urbades.
Levik ja ökoloogia: Eestis hajusalt ilupuuna, vahel metsistub. Õitseb aprillis, mais. Pärit Kesk-Euroopast.
4 Lehed alt valgeviltjad. Õite kandesoomused lühikeste hammastega
  Populus alba L. - hõbepappel
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 35 m kõrge. Lehed 3-8 cm pikad, peaaegu ümarad, 3-5 hõlmaga, alt valgeviltjad, pealt noorelt valgeviltjad, hiljem peaaegu paljad, tumerohelised. Noored võrsed ei kleepu. Leheroots ruljas. Õied urbades.
Levik ja ökoloogia: Tavaline ilupuu parkides ja talude juures, metsistub. Õitseb aprillis, mais. Pärit Lõuna-Euroopast.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)