Back 
Printable version
| 1 | Pähikud 2 õiega | 2 |
| 1 | Pähikus rohkem kui 2 õit | 6 |
| 2 | Igast pähikust ulatub välja 1 ohe | |
| Arrhenatherum elatius (L.) P. Beauv. ex J. & C. Presl - kõrge raikaerik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Väikeste mätastena kasvav traatjate juurtega taim. Kõrs püstine, sile. Lehed 3-8 mm laiad, pealt hõredalt pikakarvased, kollakasrohelised. Keeleke 2 mm pikk, tömp. Õisik kuni 25 cm pikk, lühikeste harudega, läikiv. Ohted pikad, põlvjad. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannal, niitudel, metsaservas, hõredas võsas. Tavaline. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 2 | Igast pähikust ulatub välja vähemalt 2 ohet | 3 |
| 3 | Libled 2 korda õitest pikemad | 4 |
| 3 | Libled õite pikkused või veidi pikemad | 5 |
| 4 | Taimed üleni pehmekarvased. Lehed siledad, lehetupp puhetunud. Isasõie ohe konksjas, liblede varjus | |
| Holcus lanatus L. - vill-mesihein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tihemurusalt kasvav hallikasroheline üleni pehmekarvane taim. Keeleke üle 2 mm pikk, lõhestunud. Õisik 4-15 cm pikk, tihe. Libled karvased. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rannaniitudel, kraavikallastel, sooservadel, raudteedel. Paiguti, sagedam saartel. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 4 | Taim peaaegu paljas, karvad ainult sõlmekohtadel. Lehed karedad, lehetupp pole puhetunud. Isasõie ohe põlvjas, libledest üleulatuv | |
| Holcus mollis L. - pehme mesihein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab hõremurusalt. Peaaegu paljas või väga lühikeste karvadega. Keeleke 2-4 mm pikk, lõhestunud. Õisik 3-7 cm pikk, tihe. Libled paljad.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes metsades, metsateedel, niiskel liival. Kagu-Eestis. Väga haruldane. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 5 | Lehed 2-5 mm laiad, lamedad või vahel kokkurullunud. Ohe sirge | |
| Deschampsia cespitosa (L.) P. Beauv. - luht-kastevars | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tumeroheline, väga tihedaid ja suuri mättaid moodustav taim. Lehed lamedad, pealt väga sügavate ja karedate roodudega. Keeleke 3-6 mm pikk. Õisik hõbedaläikene, kuni 20 cm pikk. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soostunud niitudel, karjamaadel, teeäärtel, raiesmikel. Sage. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 5 | Lehed niitjad, alla 1 mm laiad, tihedalt kokkurullunud. Ohe teravalt põvjas | |
| Deschampsia flexuosa (L.) Trin. - võnk-kastevars | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõremurusalt kasvav taim. Lehed pehmed, niitjad. Keeleke 2 mm pikk. Õisik kuni 15 cm pikk, harud hoiavad laiali, looklevad. Pähikud purpurpunased. Ohe põlvjas. Kõrgus 20-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades metsades, nõmmedel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 6 | Ohe kaarjas või põlvjas | 7 |
| 6 | Ohe sirge | 13 |
| 7 | Ohe alla 3 mm pikk | |
| Hierochloë australis (Schrad.) Roem. & Schult. - lääne-lõhnhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab väikeste puhmikutena. Kõrre ülemine lehetupp labata, lõpeb 1,5-4 mm pikkuse keelekesega. Lehed 3-6 mm laiad, alt läikivad, pealt hallikasrohelised, paljad. Pähikud ümarad, läikivad. Pähikurao alusel harali karvad. Välissõkal pisikese põlvja ohtega, kohvipruun. Kõrgus 25-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjalembene. Kuivades leht- ja segametsades, puisniitudel. Paiguti, peamiselt Põhja-Eestis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 7 | Ohe üle 3 mm pikk | 8 |
| 8 | Ülemiste lehtede keeleke puudub või on alla 1,5 mm pikk. Pähikud (ilma oheteta) all 8 mm pikad | 9 |
| 8 | Ülemiste lehtede keeleke üle 1,5 mm pikk. Pähikud üle 8 mm pikad | 10 |
| 9 | Lehed üle 1,5 cm laiad. Pähikud kollakad, läikivad. Alumised lehetuped pikkade harali karvadega. Ohe teravalt põlvjas | |
| Trisetum flavescens (L.) P.Beauv. - aas-koldkaer | ||
| Iseloomulikud tunnused: Väikeste puhmikutena kasvav peene kõrrega taim. lehetuped pikkade harali karvadega. Lehed kuni 5 mm laiad, tihedalt roodunud, karvased. Keeleke kuni 2 mm pikk, tömp, narmastunud. Õisik kitsas, 5-15 cm pikk, lühikeste harudega. Pähikutelje karvad karedad, pähikud kullaläikega, 1-3 mm pikkuste peenikeste ohetega. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivematel niitudel ja nõlvadel, parkides. Harva. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 9 | Lehed alla 1,5 cm laiad. Pähikud pruunikad. Alumised lehetuped paljad või lühikeste lidus karvadega. Ohe tugevalt kaardunud, kuid mitte põlvjas | |
| Trisetum sibiricum Rupr. - siberi koldkaer | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehetuped paljad, harva lühidalt karvased. Kõrrelehed kuni 10 mm laiad, hõredalt roodunud, juurmised lehed kitsamad, paljad või hõredalt karvased. Keeleke kuni 2 mm pikk, tömp. Õisik 8-25 cm pikk. Pähikutelje karvad pehmed, pähikud hõbedaläikesed, väljapoole kaardus ohetega. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel ja soostunud luhtadel ja võsastikes. Ida-Eestis, väga haruldane. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 10 | Libled ühepikkused | 11 |
| 10 | Libled erineva pikkusega, üks on teisest palju lühem | 12 |
| 11 | Looduslik taim. Valminult murdub õisikutelg lülideks | |
| Avena fatua L. - tuulekaer | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 4-10 mm laiad, lamedad, karedad, alus ja servad ripskarvased. Alumised lehetuped karvased. Keeleke 3-4 mm pikk. Pähikud pruunikaskollased, 2-3 cm pikkuste ohetega, kitsad, igas suunas laiuvas õisikus. Pähikutelg karvane. Ohted pikad, põlvjad. Kõrgus 60-130 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Põlluumbrohi. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 11 | Põllutaim. Õisikutelg ei murdu lülideks | |
| Avena sativa L. s.l - harilik kaer | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kuni 15 mm laiad, karedad. Alumised lehetuped paljad, hallikasrohelised. Keeleke 2-3 mm pikk, tipus hambuline. Pähikutelg paljas. Õisik 15-25 cm pikk, laiuv. Ohted pikad, sirged. Kõrgus 60-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Tavaline teravili. Õitseb juunist augustini. |
 |
|
| 12 | Alumised lehed ja lehetuped harali karvadega. Sisesõkla telg sile. Rood ei ulatu välissõkla ülemise servani | |
| Helictotrichon pubescens (Huds.) Pilg. - aaskaerand | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõremurusalt kasvav taim. Lehed pehmed, alumised lehetuped ja lehed harali karvadega. Keeleke 2-6 mm pikk. Ohted põlvjad, pikad. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, teeäärtel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 12 | Alumised lehed ja lehetuped paljad. Sisesõkla telg lühikarvane. Rood ulatuvad välissõkla ülemise servani | |
| Helictotrichon pratense (L.) Besser - arukaerand | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tihemurusalt kasvav hallikasroheline taim. Alumised lehetuped paljad. Lehed jäigad, pisut karedad. Keeleke kuni 5 mm pikk. Õisik kitsas, lühikeste harudega, vähesepähikuline. Ohted põlvjad, kuni 2 cm pikad. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, teeäärtel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 13 | Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris | |
| Dactylis glomerata L. - harilik kerahein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Moodustab mättaid. Lehetuped tugevalt lapikud, lehed 10 mm laiad, hallikasrohelised, noorelt pikuti kahekorra, hiljem renjad. Õisik püstine, sagaraline, heleroheline või lillakas. Välissõkal väikese ohtega. Kõrgus 30-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teede ääres, võsastikes. Sage. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 13 | Õisik hõre, pole ühekülgne | 14 |
| 14 | Ohe ei asu lible kahe hambakese vahel (luup!). Taim paljas või väga lühikeste karvadega | 15 |
| 14 | Ohe asub lible kahe hambakese vahel. Taimed pikkade karvadega vartel või lehtedel | 17 |
| 15 | Laiemad lehed vähemalt 8 mm laiad. Ohe üle 1 cm pikk | |
| Festuca gigantea (L.) Vill. - suur aruhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kuni 15 mm laiad, sügavrohelised, alt läikivad. Kõrvakesed suured, sirpjalt kõrt ümbritsevad. Keeleke tömp, kuni 1 mm pikk. Õisik kuni 30 cm pikk, tipust longus, hõre, hallikasroheline. Ohted pikad, 2-3 korda sõklast pikemad. Kõrgus kuni 150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, vanades parkides, võsastikes, veekogude kallastel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 15 | Laiemad lehed alla 8 mm laiad. Ohe alla 1 cm pikk | 16 |
| 16 | Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!) | |
| Festuca rubra L. - punane aruhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed tume- kuni sinakasrohelised, ristlõikes enam-vähem kolmnurksed, kõrrelehed lamedad, pealt pikakarvased, sageli lapiti kokkukäändunud. Juurmised lehed alati kahekorra. Alumised lehetuped enamasti punased, karvased. Õisik 6-10 cm pikk, rohekaslilla, üks alumine haru suhteliselt pikem. Kõrgus 20-90 cm. Ohted lühikesed.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, hõredates metsades, luidetel, karjamaadel, kultuuris. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 16 | Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega | |
| Festuca ovina L. - lamba-aruhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõrs peenike, ümar, paljas. Lehed niitjad, peenikesed, välispinnal tipust allapoole tõmmates karedad. Alumised lehetuped hallid või õlgkollased. Õisik 3-7 cm pikk, enne ja pärast õitsemist kokku tõmbunud. Pähikud lillakad või helerohelised. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Männi- ja segametsades, kuivematel niitudel. Sage. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 17 | Mitmeaastased kuivade niitude taimed | 18 |
| 17 | Üheaastased kultuurmaade taimed | 19 |
| 18 | Õisik hõre, kuni 20 cm pikkuste rõhtsate harudega. Lehed 5-12 cm laiad | |
| Bromus benekenii (Lange) Trimen - varjuluste | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 8-11 mm laiad, sügavrohelised, pikakarvased. Keeleke õrn, narmastunud, 3-4 mm pikk. Õisik 10-20 cm pikk, hõre, kaarjalt longus. Ohe välissõkla pikkune. Kõrgus kuni 150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Varjukates leht- ja segametsades. Haruldane. õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 18 | Õisik kitsas, harud lühikesed, enam-vähem püstised. Lehed 2-4 mm laiad | |
| Bromus erectus Huds. - püstluste | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab mätastena. Alumised lehed ja tuped pikkade harali karvadega. Lehed kitsad, 2-4 mm laiad. Keeleke kuni 2 mm pikk, tömp. Õisik 7-10 cm pikk, püstine, kitsas. Pähikud lillakirjud, ohted olemas. Kõrgus 60-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Loodudel, parkides, raudteedel, teede ääres. Harva. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 19 | Alumiste lehtede tuped paljad | |
| Bromus secalinus L. - rukkiluste | ||
| Iseloomulikud tunnused: Väikeste puhmikutena. Lehed 3-8 mm laiad, servad ja pealmine pind hõredate pikkade harali karvadega, lehetuped paljad. Pähikutes hoiavad õied koos ohetega harali, ohted 0,5-8 mm pikad, sirged või kõverdunud. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Kaduv umbrohi, peamiselt rukkis, prahipaikadel. Harva. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 19 | Alumiste lehtede tuped tihedalt pehmekarvased | 20 |
| 20 | Alumiste lehetuppede karvad 1-1,5 mm pikad | |
| Bromus hordeaceus L. - pehme luste | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hallikasroheline taim, lehed ja pähikud tihedalt pehmekarvased. Õied pähikus tihedalt koos. Õisik 1-12 cm pikk, tihe, ligistunud lühikeste harudega. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Liivikutel, teeäärtel, raudteedel, kuivadel nõlvadel. Paiguti. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 20 | Alumiste lehetuppede karvad 0,4-0,7 mm pikad | |
| Bromus arvensis L. - põldluste | ||
| Iseloomulikud tunnused: Väikeste tuttidena kasvav hallikas- või lillakasroheline taim. Lehetuped karvased. Õisik kuni 30 cm pikk, paljupähikuline, hõre, laiuv, peale õitsemist veidi longus. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Teraviljapõldudel, teeäärtel, raudteedel. Harva. Õitseb maist juulini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
