Back 
Printable version
| 1 | Pähikud ohetega | 2 |
| 1 | Pähikud oheteta | 29 |
| 2 | Keelekese asemel karvaring | |
| Danthonia decumbens (L.) DC. - harilik kastekaer | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed jäigad, pealt hallikasrohelised, alt rohirohelised, läikivad, karedad, servad hajusalt pikkade karvadega. Keelekese asemel karvaring. Õisik kuni 6 cm pikk, kitsas, harud püstised. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kergel liivasel mullal nõmmedel, metsaservades. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 2 | Keeleke kilejas või puudb | 3 |
| 3 | Pähikud ühe õiega | 4 |
| 3 | Pähikud 2 või rohkema õiega | 9 |
| 4 | Ohe 5-12 mm pikk | |
| Apera spica-venti (L.) P. Beauv. - harilik rukkihein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim alusel puhmasjalt harunenud, varsi palju. Lehed kuni 5 mm laiad, karedad. Keeleke 6 mm, tipus hambuline. Õisik suur, sageli üle 30 cm pikk, laiuv. Ohted pikad (5-8 mm). Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Umbrohi teraviljades. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 4 | Ohe alla 5 mm pikk | 5 |
| 5 | Ohe põlvjas. Välissõkla alusel karvad (luup!) | |
| Calamagrostis arundinacea (L.) Roth - metskastik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Moodustab tihedaid mättaid. Lehed kuni 2 cm laiad, alt tugevalt läikivad, ererohelised, lehelaba alusel karvatutikesed. Keeleke lühike, narmastunud. Ohe põlvjas, poole pikem kui sõkal. Kõrgus 60-130 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuuse- ja segametsades, raiesmikel, võsastikes. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 5 | Ohe sirge. Välissõkla alusel karvu pole | 6 |
| 6 | Lehed 10-20 mm laiad. Välissõklad rohtsed | |
| Cinna latifolia (Trevir.) Griseb. - laialehine nestik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõremurusalt kasvav kumariini lõhnaga taim. Lehed kuni 2 cm laiad, lamedad, karedad. Keeleke kuni 6 mm pikk, õhuke. Õisik 15-30 cm pikk, rohiroheline, harud erineva pikkusega. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes varjukates segametsades. Harva. Õitseb juulis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 6 | Lehed alla 10 mm laiad. Välissõklad kilejad või õlgjad | 7 |
| 7 | Pikkade roomavate võsunditega, puhmaid ei moodusta. Sisesõkal 2/5 välissõkla pikkusest | |
| Agrostis stolonifera L. - valge kastehein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Pikkade maapealsete, sõlmekohtadel juurduvate võsunditega tihemurusalt kasvav taim. Lehed 2-5 mm laiad, lamedad, nõrgad, servast karedad. Keeleke 3-7 mm pikk, terve. Pöörisõisik 6-12 cm pikk, tihe, kitsas, harud karedad. Kõrgus 15-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, soodes, hõredates metsades, mererannal. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 7 | Puhmastena kasvav taim, ilma võsunditeta või lühikeste võsunditega (mõnikord ka maa-aluste risoomidega). Sisesõkal vähem kui 1/5 välissõkla pikkusest | 8 |
| 8 | Risoome pole. Maapealsed võsundid sageli olemas | |
| Agrostis canina L. - soo-kastehein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tihedapuhmikuline, sõlmede kohalt juurduvate maapealsete võsunditega taim. Lehed väga kitsad, lamedad, pehmed. Keeleke 2-3 mm pikk, teritunud. Ohe kuni 2 mm pikk, põlvjas. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel soomuldadel, luhtadel, veekogude kallastel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 8 | Risoomid olemas. Maapealsed võsundid puuduvad | |
| Agrostis vinealis Schreb. - mägi-kastehein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab väikeste puhmikutena või murusalt, maapealsete võsunditeta. Lehed jäigad, kokkurullunud, hallikasrohelised. Keeleke 1-2,5 mm pikk, väljast hõredalt karvane, tömp. Ohe 2 mm pikk, põlvjas. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel liivastel nõlvadel ja loodudel. Paiguti. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 9 | Pähikud 2 õiega | 10 |
| 9 | Pähikus rohkem kui 2 õit | 14 |
| 10 | Igast pähikust ulatub välja 1 ohe | |
| Arrhenatherum elatius (L.) P. Beauv. ex J. & C. Presl - kõrge raikaerik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Väikeste mätastena kasvav traatjate juurtega taim. Kõrs püstine, sile. Lehed 3-8 mm laiad, pealt hõredalt pikakarvased, kollakasrohelised. Keeleke 2 mm pikk, tömp. Õisik kuni 25 cm pikk, lühikeste harudega, läikiv. Ohted pikad, põlvjad. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannal, niitudel, metsaservas, hõredas võsas. Tavaline. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 10 | Igast pähikust ulatub välja vähemalt 2 ohet | 11 |
| 11 | Libled 2 korda õitest pikemad | 12 |
| 11 | Libled õite pikkused või veidi pikemad | 13 |
| 12 | Taimed üleni pehmekarvased. Lehed siledad, lehetupp puhetunud. Isasõie ohe konksjas, liblede varjus | |
| Holcus lanatus L. - vill-mesihein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tihemurusalt kasvav hallikasroheline üleni pehmekarvane taim. Keeleke üle 2 mm pikk, lõhestunud. Õisik 4-15 cm pikk, tihe. Libled karvased. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rannaniitudel, kraavikallastel, sooservadel, raudteedel. Paiguti, sagedam saartel. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 12 | Taim peaaegu paljas, karvad ainult sõlmekohtadel. Lehed karedad, lehetupp pole puhetunud. Isasõie ohe põlvjas, libledest üleulatuv | |
| Holcus mollis L. - pehme mesihein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab hõremurusalt. Peaaegu paljas või väga lühikeste karvadega. Keeleke 2-4 mm pikk, lõhestunud. Õisik 3-7 cm pikk, tihe. Libled paljad.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes metsades, metsateedel, niiskel liival. Kagu-Eestis. Väga haruldane. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 13 | Lehed 2-5 mm laiad, lamedad või vahel kokkurullunud. Ohe sirge | |
| Deschampsia cespitosa (L.) P. Beauv. - luht-kastevars | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tumeroheline, väga tihedaid ja suuri mättaid moodustav taim. Lehed lamedad, pealt väga sügavate ja karedate roodudega. Keeleke 3-6 mm pikk. Õisik hõbedaläikene, kuni 20 cm pikk. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soostunud niitudel, karjamaadel, teeäärtel, raiesmikel. Sage. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 13 | Lehed niitjad, alla 1 mm laiad, tihedalt kokkurullunud. Ohe teravalt põvjas | |
| Deschampsia flexuosa (L.) Trin. - võnk-kastevars | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõremurusalt kasvav taim. Lehed pehmed, niitjad. Keeleke 2 mm pikk. Õisik kuni 15 cm pikk, harud hoiavad laiali, looklevad. Pähikud purpurpunased. Ohe põlvjas. Kõrgus 20-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades metsades, nõmmedel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 14 | Ohe kaarjas või põlvjas | 15 |
| 14 | Ohe sirge | 21 |
| 15 | Ohe alla 3 mm pikk | |
| Hierochloë australis (Schrad.) Roem. & Schult. - lääne-lõhnhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab väikeste puhmikutena. Kõrre ülemine lehetupp labata, lõpeb 1,5-4 mm pikkuse keelekesega. Lehed 3-6 mm laiad, alt läikivad, pealt hallikasrohelised, paljad. Pähikud ümarad, läikivad. Pähikurao alusel harali karvad. Välissõkal pisikese põlvja ohtega, kohvipruun. Kõrgus 25-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjalembene. Kuivades leht- ja segametsades, puisniitudel. Paiguti, peamiselt Põhja-Eestis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 15 | Ohe üle 3 mm pikk | 16 |
| 16 | Ülemiste lehtede keeleke puudub või on alla 1,5 mm pikk. Pähikud (ilma oheteta) all 8 mm pikad | 17 |
| 16 | Ülemiste lehtede keeleke üle 1,5 mm pikk. Pähikud üle 8 mm pikad | 18 |
| 17 | Lehed üle 1,5 cm laiad. Pähikud kollakad, läikivad. Alumised lehetuped pikkade harali karvadega. Ohe teravalt põlvjas | |
| Trisetum flavescens (L.) P.Beauv. - aas-koldkaer | ||
| Iseloomulikud tunnused: Väikeste puhmikutena kasvav peene kõrrega taim. lehetuped pikkade harali karvadega. Lehed kuni 5 mm laiad, tihedalt roodunud, karvased. Keeleke kuni 2 mm pikk, tömp, narmastunud. Õisik kitsas, 5-15 cm pikk, lühikeste harudega. Pähikutelje karvad karedad, pähikud kullaläikega, 1-3 mm pikkuste peenikeste ohetega. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivematel niitudel ja nõlvadel, parkides. Harva. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 17 | Lehed alla 1,5 cm laiad. Pähikud pruunikad. Alumised lehetuped paljad või lühikeste lidus karvadega. Ohe tugevalt kaardunud, kuid mitte põlvjas | |
| Trisetum sibiricum Rupr. - siberi koldkaer | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehetuped paljad, harva lühidalt karvased. Kõrrelehed kuni 10 mm laiad, hõredalt roodunud, juurmised lehed kitsamad, paljad või hõredalt karvased. Keeleke kuni 2 mm pikk, tömp. Õisik 8-25 cm pikk. Pähikutelje karvad pehmed, pähikud hõbedaläikesed, väljapoole kaardus ohetega. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel ja soostunud luhtadel ja võsastikes. Ida-Eestis, väga haruldane. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 18 | Libled ühepikkused | 19 |
| 18 | Libled erineva pikkusega, üks on teisest palju lühem | 20 |
| 19 | Looduslik taim. Valminult murdub õisikutelg lülideks | |
| Avena fatua L. - tuulekaer | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 4-10 mm laiad, lamedad, karedad, alus ja servad ripskarvased. Alumised lehetuped karvased. Keeleke 3-4 mm pikk. Pähikud pruunikaskollased, 2-3 cm pikkuste ohetega, kitsad, igas suunas laiuvas õisikus. Pähikutelg karvane. Ohted pikad, põlvjad. Kõrgus 60-130 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Põlluumbrohi. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 19 | Põllutaim. Õisikutelg ei murdu lülideks | |
| Avena sativa L. s.l - harilik kaer | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kuni 15 mm laiad, karedad. Alumised lehetuped paljad, hallikasrohelised. Keeleke 2-3 mm pikk, tipus hambuline. Pähikutelg paljas. Õisik 15-25 cm pikk, laiuv. Ohted pikad, sirged. Kõrgus 60-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Tavaline teravili. Õitseb juunist augustini. |
 |
|
| 20 | Alumised lehed ja lehetuped harali karvadega. Sisesõkla telg sile. Rood ei ulatu välissõkla ülemise servani | |
| Helictotrichon pubescens (Huds.) Pilg. - aaskaerand | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõremurusalt kasvav taim. Lehed pehmed, alumised lehetuped ja lehed harali karvadega. Keeleke 2-6 mm pikk. Ohted põlvjad, pikad. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, teeäärtel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 20 | Alumised lehed ja lehetuped paljad. Sisesõkla telg lühikarvane. Rood ulatuvad välissõkla ülemise servani | |
| Helictotrichon pratense (L.) Besser - arukaerand | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tihemurusalt kasvav hallikasroheline taim. Alumised lehetuped paljad. Lehed jäigad, pisut karedad. Keeleke kuni 5 mm pikk. Õisik kitsas, lühikeste harudega, vähesepähikuline. Ohted põlvjad, kuni 2 cm pikad. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, teeäärtel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 21 | Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris | |
| Dactylis glomerata L. - harilik kerahein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Moodustab mättaid. Lehetuped tugevalt lapikud, lehed 10 mm laiad, hallikasrohelised, noorelt pikuti kahekorra, hiljem renjad. Õisik püstine, sagaraline, heleroheline või lillakas. Välissõkal väikese ohtega. Kõrgus 30-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teede ääres, võsastikes. Sage. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 21 | Õisik hõre, pole ühekülgne | 22 |
| 22 | Ohe ei asu lible kahe hambakese vahel (luup!). Taim paljas või väga lühikeste karvadega | 23 |
| 22 | Ohe asub lible kahe hambakese vahel. Taimed pikkade karvadega vartel või lehtedel | 25 |
| 23 | Laiemad lehed vähemalt 8 mm laiad. Ohe üle 1 cm pikk | |
| Festuca gigantea (L.) Vill. - suur aruhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kuni 15 mm laiad, sügavrohelised, alt läikivad. Kõrvakesed suured, sirpjalt kõrt ümbritsevad. Keeleke tömp, kuni 1 mm pikk. Õisik kuni 30 cm pikk, tipust longus, hõre, hallikasroheline. Ohted pikad, 2-3 korda sõklast pikemad. Kõrgus kuni 150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, vanades parkides, võsastikes, veekogude kallastel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 23 | Laiemad lehed alla 8 mm laiad. Ohe alla 1 cm pikk | 24 |
| 24 | Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!) | |
| Festuca rubra L. - punane aruhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed tume- kuni sinakasrohelised, ristlõikes enam-vähem kolmnurksed, kõrrelehed lamedad, pealt pikakarvased, sageli lapiti kokkukäändunud. Juurmised lehed alati kahekorra. Alumised lehetuped enamasti punased, karvased. Õisik 6-10 cm pikk, rohekaslilla, üks alumine haru suhteliselt pikem. Kõrgus 20-90 cm. Ohted lühikesed.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, hõredates metsades, luidetel, karjamaadel, kultuuris. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 24 | Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega | |
| Festuca ovina L. - lamba-aruhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõrs peenike, ümar, paljas. Lehed niitjad, peenikesed, välispinnal tipust allapoole tõmmates karedad. Alumised lehetuped hallid või õlgkollased. Õisik 3-7 cm pikk, enne ja pärast õitsemist kokku tõmbunud. Pähikud lillakad või helerohelised. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Männi- ja segametsades, kuivematel niitudel. Sage. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 25 | Mitmeaastased kuivade niitude taimed | 26 |
| 25 | Üheaastased kultuurmaade taimed | 27 |
| 26 | Õisik hõre, kuni 20 cm pikkuste rõhtsate harudega. Lehed 5-12 cm laiad | |
| Bromus benekenii (Lange) Trimen - varjuluste | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 8-11 mm laiad, sügavrohelised, pikakarvased. Keeleke õrn, narmastunud, 3-4 mm pikk. Õisik 10-20 cm pikk, hõre, kaarjalt longus. Ohe välissõkla pikkune. Kõrgus kuni 150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Varjukates leht- ja segametsades. Haruldane. õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 26 | Õisik kitsas, harud lühikesed, enam-vähem püstised. Lehed 2-4 mm laiad | |
| Bromus erectus Huds. - püstluste | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab mätastena. Alumised lehed ja tuped pikkade harali karvadega. Lehed kitsad, 2-4 mm laiad. Keeleke kuni 2 mm pikk, tömp. Õisik 7-10 cm pikk, püstine, kitsas. Pähikud lillakirjud, ohted olemas. Kõrgus 60-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Loodudel, parkides, raudteedel, teede ääres. Harva. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 27 | Alumiste lehtede tuped paljad | |
| Bromus secalinus L. - rukkiluste | ||
| Iseloomulikud tunnused: Väikeste puhmikutena. Lehed 3-8 mm laiad, servad ja pealmine pind hõredate pikkade harali karvadega, lehetuped paljad. Pähikutes hoiavad õied koos ohetega harali, ohted 0,5-8 mm pikad, sirged või kõverdunud. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Kaduv umbrohi, peamiselt rukkis, prahipaikadel. Harva. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 27 | Alumiste lehtede tuped tihedalt pehmekarvased | 28 |
| 28 | Alumiste lehetuppede karvad 1-1,5 mm pikad | |
| Bromus hordeaceus L. - pehme luste | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hallikasroheline taim, lehed ja pähikud tihedalt pehmekarvased. Õied pähikus tihedalt koos. Õisik 1-12 cm pikk, tihe, ligistunud lühikeste harudega. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Liivikutel, teeäärtel, raudteedel, kuivadel nõlvadel. Paiguti. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 28 | Alumiste lehetuppede karvad 0,4-0,7 mm pikad | |
| Bromus arvensis L. - põldluste | ||
| Iseloomulikud tunnused: Väikeste tuttidena kasvav hallikas- või lillakasroheline taim. Lehetuped karvased. Õisik kuni 30 cm pikk, paljupähikuline, hõre, laiuv, peale õitsemist veidi longus. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Teraviljapõldudel, teeäärtel, raudteedel. Harva. Õitseb maist juulini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 29 | Keelekese asemel karvaring | 30 |
| 29 | Keeleke olemas, kilejas | 31 |
| 30 | Lehed pealt pikakarvased. Varred ainult ühe sõlmekohaga (alumises osas) | |
| Molinia caerulea (L.) Moench - harilik sinihelmikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tihedapuhmikuline taim õlgkollaste traatjate juurte ja teravate kõrretüügastega. Lehed kollakasrohelised, pealt pikakarvalised. Keelekese asemel karvaring. Õisik kitsas, pähikud 5-7 mm pikad, tumelillad. Kõrgus 30-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, rabaservadel, rabastuvates metsades, soistel niitudel, kuivendatud aladel. Sage. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 30 | Lehed pealt paljad, serval hajusalt karvased. Varrel rohkem kui üks sõlmekoht | |
| Danthonia decumbens (L.) DC. - harilik kastekaer | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed jäigad, pealt hallikasrohelised, alt rohirohelised, läikivad, karedad, servad hajusalt pikkade karvadega. Keelekese asemel karvaring. Õisik kuni 6 cm pikk, kitsas, harud püstised. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kergel liivasel mullal nõmmedel, metsaservades. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 31 | Pähikud 1-õielised | 32 |
| 31 | Pähikud 2 või rohkemaõielised | 41 |
| 32 | Pähikud üle 9 mm pikad | |
| Ammophila arenaria (L.) Link - rand-luidekaer | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõvu mättaid moodustav harkjalt harunev taim. Lehed kokkurullunud, jäigad, kuni 5 mm laiad. Keeleke 1-3 cm pikk. Õisik lühikeste ligistunud harudega, õlgkollane. Kõrgus 60-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mandri ja läänesaarte rannaluidetel. Harva. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 32 | Pähikud alla 9 mm pikad | 33 |
| 33 | Pähikud libledeta (luup!) | |
| Leersia oryzoides (L.) Sw. - jõgi-metsriis | ||
| Iseloomulikud tunnused: Pika roomava risoomiga heleroheline taim. Lehetuped väga karedad, ülemine lehetupp puhetunud ja ümbritseb sageli kogu õisikut. Lehed 6-8 mm laiad, servast karedad. Keeleke lühike. Pähikud 1-õielised. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kaldavees. Haruldane. Õitseb juulist septembrini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 33 | Pähikud kahe liblega | 34 |
| 34 | Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga | 35 |
| 34 | Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta | 38 |
| 35 | Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad | |
| Phalaris arundinacea L. - päideroog | ||
| Iseloomulikud tunnused: Pika roomava risoomiga, kogumikke moodustav taim. Lehed 1-1,5 cm laiad, paberjad, helerohelised. Keeleke 6 mm pikk. Alumised lehetuped paljad, roosakad. Õisik 10 cm pikk, tihe, kitsas. Pähikud roosakashallid. Kõrgus 50-200 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, loikudes, lamminiitudel, põldheinana. Sage. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 35 | Pähikus liblesid üks paar | 36 |
| 36 | Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!) | |
| Calamagrostis neglecta Gaertn., B.Mey. & Scherb. - püstkastik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõremurusalt kasvav taim. Lehed 2-4 mm laiad, jäigad, rullunud servadega, tumerohelised. Ohe välissõkla pikkune. Õisik püstine, kitsas, tihe, alati kokkutõmbunud harudega, roostepunane või lillakas. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soistel niitudel, puisniitudel, vesistel kallastel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 36 | Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad | 37 |
| 37 | Keeleke 8 (10) mm. Vars ei harune. Välissõklad 3 rooga (binokulaar!). Libled kitsaslantsetjad, pikalt ahenevad | |
| Calamagrostis epigejos (L.) Roth - jäneskastik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kuni 1 cm laiad, hallikasrohelised, servast hambulised. Keeleke kuni 10 mm pikk, narmastunud. Õisik kuni 35 cm pikk, tihe, hõlmine, roheline või kahvatulillakas. Kõrgus 60-180 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel liivadel, teede ääres, raiesmikel, männikutes. Sage. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 37 | Keeleke 1-3 mm. Varred harunevad alates suvest. Välissõklad 5 rooga (vahel eabaselgelt). Libled lantsetjad | |
| Calamagrostis canescens (Weber) Roth - sookastik | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kasvab hõremurusalt, suurte kogumikena. Kõrs tavaliselt suve teises pooles sõlmekohtadest harunenud. Lehed 2-5 mm laiad, nõrgad, pealt hõredalt pikakarvased. Õisik nõrk, hõbelillakas või heleroheline. Ohe pole märgatav. Kõrgus 50-180 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kraavikallastel, võsastikes, kuivendatud soodes, lodumetsades. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 38 | Välissõklad terava tipuga, peale viljumist kõvad ja läikivad | |
| Milium effusum L. - harilik saluhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõredate kogumikena kasvav hallikasroheline taim. Lehed 6-15 mm laiad, lühidalt teritunud tipuga. Õisik kuni 30 cm pikk, kuni 10 cm pikkuste peenikeste horisontaalselt harali harudega. Pähikud 3-4 mm pikad, peamiselt harude tippudes. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 38 | Välissõklad tömbi või sirge tipuga, pole peale viljumist kõvad | 39 |
| 39 | Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem | |
| Agrostis capillaris L. - harilik kasteheinl | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tihemurusalt kasvav maapealsete võsunditeta taim. Lehed kuni 4 mm laiad, pealt veidi karedad, alt siledad. Keeleke peaaegu puudub või kuni 1,5 mm pikk, tömp. Välissõkal ohtetu. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivematel niitudel, liivikutel, metsasihtidel, teeäärtel. Sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 39 | Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem | 40 |
| 40 | Risoomid rohkem kui 3 soomusja lehega. Lehed 5-10 mm laiad. Õisik lai ka peale õitsemist, 10-20 cm pikk, rõhtsate harudega | |
| Agrostis gigantea Roth - suur kastehein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõremurusalt kasvav maapealsete võsunditeta taim. Lehed kuni 10 mm laiad, karedad. Keeleke 4-8 mm pikk, lõhestunud. Pöörisõisik kuni 40 cm pikk, õitseajal laiuv, väga karedate harudega. Kõrgus 30-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lamminiitudel, veekogude kallastel, teeäärtel, põllupeenardel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 40 | Risoomid puuduvad või lühikesed, ilma soomusjate lehtedeta. Lehed 3-7 mm laiad. Õisik tõmbub peale õitsemist kokku, 5-15 cm pikk, harud püstised | |
| Agrostis stolonifera L. - valge kastehein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Pikkade maapealsete, sõlmekohtadel juurduvate võsunditega tihemurusalt kasvav taim. Lehed 2-5 mm laiad, lamedad, nõrgad, servast karedad. Keeleke 3-7 mm pikk, terve. Pöörisõisik 6-12 cm pikk, tihe, kitsas, harud karedad. Kõrgus 15-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, soodes, hõredates metsades, mererannal. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 41 | Õisik tihe, kas piklik-ruljas ja täha moodi või munajahõlmine | 42 |
| 41 | Õisik hõre, püramiidja väliskujuga | 46 |
| 42 | Pähikud 2-õielised, varrel ühe reana, õisik piklik, harunemata | |
| Melica nutans L. - longus helmikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõredate kogumikena kasvav taim. Alumised lehetuped purpurpunased, labata või lühikese labaga. Lehed 3-5 mm laiad, pealt hõredalt karvased, noorelt rullunud. Keeleke 1 mm pikk, tömp. Õisik ühekülgne. Pähikud lillakad, ühekülgselt rippuvad, lapikud. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Varjukates leht- ja segametsades. Tavaline. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 42 | Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb | 43 |
| 43 | Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris, alumine haru tavaliselt üle 2 cm pikk. Lehed enam-vähem paljad | |
| Dactylis glomerata L. - harilik kerahein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Moodustab mättaid. Lehetuped tugevalt lapikud, lehed 10 mm laiad, hallikasrohelised, noorelt pikuti kahekorra, hiljem renjad. Õisik püstine, sagaraline, heleroheline või lillakas. Välissõkal väikese ohtega. Kõrgus 30-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teede ääres, võsastikes. Sage. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 43 | Õisik ruljas, pole ühekülgne, kõik harud üle 2 cm pikad. Alumised lehed karvased | 44 |
| 44 | Pähikud alla 6 mm pikad | |
| Koeleria glauca (Schrad.) DC. - vesihaljas haguhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõrs alusel vanade tihedalt kuhjunud lehetuppede tõttu jämenenud. Lehed kitsad, 0,8-3 mm laiad, enamasti kokkurullunud, hallikasrohelised, jäigad. Keeleke kuni 1,5 mm pikk. Õisik kuni 10 cm pikk, kitsasruljas. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivasel pinnasel, paiguti. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 44 | Pähikud üle 6 mm pikad | 45 |
| 45 | Ilma pikkade roomavate risoomideta. Lehetuped hõredalt lühikarvased | |
| Koeleria macrantha (Ledeb.) Schult. - sale haguhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tihedapuhmikuline taim. Lehed 1-2 mm laiad, kokkurullunud, pikkade hõredate karvadega. Lehetuped harali või alaspidi karvadega. Keeleke 1 mm pikk, kõhrjas. Õisik kuni 6 cm pikk, tihe. Kõrs õisiku all vähem kui 2 cm ulatuses karvane. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivikutel, teede ääres, hõredates männikutes. Põhja- ja Kagu-Eestis. Haruldane. Õitseb maist juulini. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 45 | Pikkade roomavate risoomidega, kaarjalt tõusvate võsudega. Lehetuped tihedalt pehmekarvased | |
| Koeleria grandis Besser ex Gorski - suur haguhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõredapuhmikuline, kaarjalt tõusvate võsudega taim. Lehed 2-3 mm laiad, lamedad, lehetuped pehmekarvased. Keeleke 1 mm pikk, veidi kõhrjas. Õisik kuni 15 cm pikk, kitsas. Kõrs õisiku all 2 cm ulatuses lühikarvane. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivikutel, nõmmedel, hõredates männikutes. Paiguti, valdavalt Põhja- ja Ida-Eestis. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 46 | Pähikud südajad, rippuvad | |
| Briza media L. - keskmine värihein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Väikeste puhmikutena kasvav hallikasroheline taim. Keeleke kuni 1 mm pikk, tömp. Lehed paljad, näpu vahel katsudes otsekui niisked. Pähikud lapikud, munajad, paljad. Õisik 6-10 cm pikk, laiuv, hõre. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, metsalagendikel. Tavaline. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 46 | Pähikud pole südajad ega rippuvad | 47 |
| 47 | Pähikud ainult 2 õiega | |
| Catabrosa aquatica (L.) Beauv. - vesi-tarnhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Maapealsete roomavate võsunditega tumeroheline taim. Lehed 2-9 mm laiad, nõrgad, tipus järsult teritunud või tömbid. Keeleke 3-5 mm pikk, kolmnurkse tipuga.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel ja madalas vees, kraavides. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 47 | Pähikud 3 või enama õiega | 48 |
| 48 | Libled peaaegu pähiku pikkused. Pähikus keskel üks kahesooline õis ja servas 2 isasõit | |
| Hierochloë odorata (L.) P. Beauv. - harilik lõhnhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Ülemine kõrreleht olemas, vegetatiivsete võsude alusel pruunikad labata tuped. Lõhnab kumariini järgi. Pähikud ümarad, läikivad. Pähikuraag alusel paljas. Välissõkal tipus kileja äärisega, lühidalt teritunud, helepruun. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soostunud niitudel, veekogude ümbruses, mererannal, kraavikallastel. Hajusalt. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 48 | Libled pähikust oluliselt lühemad. Pähikus ainult kahesoolised õied | 49 |
| 49 | Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!) | 50 |
| 49 | Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga | 58 |
| 50 | Välissõkal ja libled teravad | 51 |
| 50 | Välissõkal ja libled tömbid või sirged | 53 |
| 51 | Alumine lible 7-8 mm pikk | |
| Bromus inermis Leyss. - ohtetu luste | ||
| Iseloomulikud tunnused: Sageli suurte murusate kogumikena, kus õitsvaid kõrsi vähe. Lehed 4-10 mm laiad, paljad, karedad. Keeleke 1-2 mm pikk, lõhestunud. Pähikud helerohelised või lillad, ohteid pole. Kõrgus 50-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsaservadel, teede ääres, kallastel, heinapõldudel. Sage. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 51 | Alumine lible 3-4 mm pikk | 52 |
| 52 | Lehed pealt enam-vähem siledad. Kõrvakesed paljad. Pöörise alumises sõlmekohas 2 haru, üks 1-3, teine 4-5 pähikuga | |
| Festuca pratensis Huds. - harilik aruhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 3-6 mm laiad, alt läikivad. Keeleke peaaegu puudub, kõrvakesed väikesed, paljad. Õisik kuni 20 cm pikk, kahe alumise ebavõrdse pikkusega haruga. Pähikud ohtetud. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, teeäärtel, hõredates metsades, madalsoodes, heinapõldudel. Sage. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 52 | Lehed pealt selgelt karedad. Kõrvakesed karvased. Pööriseharusid alumises sõlmes 2-3, igaüks 5-15 pähikuga | |
| Festuca arundinacea Schreb. - roog-aruhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tihedapuhmikuline. Lehed 3-10 mm laiad, tuhmrohelised, karedad, kõrvakesed poolenisti vart ümbritsevad, karvakestega tipul. Keeleke peaaegu puudub. Õisik kuni 35 cm pikk, kahekaupa männases asuvate pikkade harudega. Kõrgus 50-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel liivadel, mererannas, teeäärtel, puisniitudel, võsastikes. Lääne- ja Põhja-Eestis sage, Lõuna- ja Ida-Eestis paiguti. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 53 | Vähemalt ülemine lible 3 rooga (külgmised rood vahel lühikesed). Välissõkal rohkem kui 5 sageli ebaselge rooga | 54 |
| 53 | Libled 1 rooga. Välissõkal 7-9 selge rooga | 55 |
| 54 | Maapealsed võsundid puuduvad (taim moosdustab tihedaid puhmikuid) | |
| Puccinellia distans (Jacq.) Parl. - laiuv nadahein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Väikeste puhmikutena kasvav taim. Lehed lühikesed, lamedad, 1-3 mm laiad, vahel kokkurullunud, karedad. Keeleke 1-2 mm pikk, tömp. Pähikud hallikas- või lillakasrohelised. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Sooldunud pinnasel, laoplatsidel, prahipaikades, mererannal. Hajusalt. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 54 | Roomavad maapealsed võsundid olemas, juurduvad sõlmekohtades | |
| Puccinellia maritima (Huds.) Parl. - meri-nadahein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Võsud kaarjalt tõusvad. Lehed hallikasrohelised, lihakad, kahekorra, 1-1,5 mm laiad. Keeleke tömp, kuni 2 mm pikk. Pööriseharud püstised, lühikesed, siledad, pähikud roosakaslillad. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannikul ja üleujutatavatel rannaniitudel. Lääne-Eestis. Harva. Õitseb juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 55 | Pähikud 8-30 (40) mm pikad, 6-16 õiega. Varred püstised, lehetupp silinderjas | 56 |
| 55 | Pähikud 2-10 mm pikad, 3-11 õiega. Varred alusel tõusvad või lamavad, alumised lehetuped lapikud | 57 |
| 56 | Õisiku harud hoiduvad varrest eemale, alumised 2-4-kaupa, pähikuid harudel 8-15. Välissõkal 3,5-5 mm pikk | |
| Glyceria plicata (Fr.) Fr. - voldine parthein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed rohirohelised, 5-8 mm laiad, pikalt teritunud. Lehetuped lapikud, paljad. Keeleke 3-6 mm, pikalt teritunud. Tolmukad kollased. Õisik valkjasroheline või lillakas, laiuv. Kõrgus 40-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Märgadel teedel, kraavides, veekogude kallastel. Sage. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 56 | Õisikuharud hoiduvad vastu vart, alumised üksikult või paarikaupa, pähikuid harudel 3-4. Välissõkal 5,5-7,5 mm pikk | |
| Glyceria fluitans (L.) R. Br. - harilik parthein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehetuped lapikud, alumised ristroodudega. Lehed 5-8 mm laiad, lühidalt teritunud. Tolmukad lillad. Õisik kitsas, peatelje ligi hoiduvate püstiste harudega. Keeleke 5-8 mm pikk, tipus pika kitsa teravikuga. Kõrgus 40-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, kraavides, mererannas, vesistes kohtades. Tavaline. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 57 | Varred 5-10 mm läbimõõdus. Lehed 10-20 mm laiad, järsult aheneva tipuga. Tolmukaid 3. Tolmukapea üle 0,8 mm pikk | |
| Glyceria maxima (Hartm.) Holmb. - suur parthein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 10-20 mm laiad, oliivrohelised, järsult ahenenud. Keeleke 2-4 mm pikk. Lehetuped tugevalt lapikud, alumised ristroodudega. Õisik 15-30 cm pikk, püstine, sageli üle 10 cm pikkuste karedate laiuvate harudega. Kõrgus 75-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude mudastel kallastel ja madalas vees, luhaniitudel. Hajusalt mandriosas. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 57 | Varred 4-5 mm läbimõõdus. Lehed 4-9 mm laiad, pikalt teritunud tipuga. Tolmukaid 2. Tolmukapea kuni 0,8 mm pikk | |
| Glyceria lithuanica (Gorski) Gorski - kahar parthein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehetuped ruljad, karedad. Lehed 4-9 mm laiad, pikalt teritunud, rohirohelised. Keeleke 1-2,5 mm pikk. Õisik õrn, roheline, 15-25 cm pikk, ühekülgselt rippuvate harudega. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes leht- ja segametsades, kraavikallastel, metsasihtidel. Paiguti, valdavalt Ida- ja Edela-Eestis. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 58 | Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane | |
| Poa annua L. - murunurmikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kollakas- või puhasroheline tihedate madalate kogumikena kasvav taim. Lehetuped pisut lapikud. Lehed 2-5 mm laiad, nõrgad, tipus järsult paadikujuliselt ahenevad. Keeleke kuni 2 mm pikk, teritunud tipuga. Õisik hõre, püramiidjas, 4-6 cm pikk. Kõrgus 5-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Tallatud kohtades niitudel ja karjamaadel, teeradadel, põldudel, aedades. Sage. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 58 | Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas | 59 |
| 59 | Varred tugevalt lapikud kas ülaosas või alaosas | 60 |
| 59 | Vars ruljas, pole lapik | 61 |
| 60 | Vars üleni lapik, nurkjalt tõusev. Lehed kokkuvolditud, 1-2 mm laiad | |
| Poa compressa L. - lapik nurmikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõrs üleni lapik, nurkjalt tõusev. Lehed 1-4 mm laiad, tipus paatjad. Keeleke 0,5-1,5 mm pikk, tömp. Õisik 2-6 cm pikk, tihe, lünklik. Pähikud hallikasrohelised. Kõrgus kuni 40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel nõlvadel, teeäärtel, rusul, müüridel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 60 | Varre alumine osa tugevalt lapik. Lehed lamedad, 3-9 mm laiad | |
| Poa remota Forselles - kahar nurmikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Pika roomava risoomiga kollakasroheline taim. Alumised lehetuped kaheteraliselt lapikud, kuni 1 cm laiad, karedad. Lehed 5-15 mm laiad, tipus järsult paatjalt ahenenud. Keeleke kuni 3 mm pikk, teritunud tipuga. Õisik 12-30 cm pikk, laiuv, pikkade karedate harudega. Õite alusel karvad puuduvad. Kõrgus 60-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes leht- ja segametsades, kaldavõsastikes. Paiguti. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 61 | Õisiku alumises sõlmes ainult 1 või 2 haru | |
| Poa alpina L. - alpi nurmikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Tihedate madalate mätastena kasvav taim. Võsude alusel vanadest lehetuppedest moodustunud tihe lühike paksend. Lehed lamedad, 2-4 mm laiad, hallikasrohelised. Alumised lehetuped ruljad. Keeleke kuni 3,5 mm pikk, kolmnurkse tipuga. Õisik 3-7 mm pikk, tihe, pähikud hallikaslillad. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Põhja-Eesti loodudel ja paemurdudes. Harva. Õitseb juunis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 61 | Õisiku alumises sõlmes 3-8 haru | 62 |
| 62 | Keeleke üle 1 mm pikk, terav | 63 |
| 62 | Keeleke puudub või alla 1 mm pikk | 64 |
| 63 | Ülemise lehe keeleke 5-10 mm pikk. Välissõkal selgete roodudega | |
| Poa trivialis L. - harilik nurmikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Maapealsete võsunditega taim. Alumised lehetuped lapikud, karedad. Lehed kuni 5 mm laiad, alumisel pinnal läikivad, tipus paatjalt ahenevad. Keeleke 3-7 mm pikk, teritunud tipuga. Õisik pikkade peente harudega, kuni 16 cm pikk, rohkepähikuline. Kõrgus 20-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, põllul, metsas, teeäärtel. Sage. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 63 | Ülemise lehe keeleke 1-2,5 mm pikk. Välissõkal roodudeta | |
| Poa palustris L. - soonurmikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõremurusalt kasvav pika roomava risoomiga taim. Kõrred sageli sõlmedest juurduvad, kõrgelt lehistunud. Lehed 2-4 mm laiad, lõdvad. Alumised lehetuped ruljad, siledad. Keeleke kuni 5 mm pikk, teritunud, välispinnal valgete karvakestega. Õisik hõre, laiuv. Pähikus õie alusel kähar karvatutt. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel ja puisniitudel, veekogude kallastel, võsastikes, prahipaikades. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 64 | Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad | |
| Poa nemoralis L. - salunurmikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Hõredate puhmastena kasvav heleroheline taim. Kõrs peenike, ümar. Lehed 1-2 mm laiad, pikalt teritunud tipuga, hoiavad rõhtsalt. Keeleke puudub või on väga lühike. Lehetuped ruljad. Õisik 5-12 cm pikk, hõre.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, võsastikes. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 64 | Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad | 65 |
| 65 | Varred enamasti üksikult, alusel väheste vanade lehetuppede jäänustega. Libled enam-vähem võrdsed, teravnevad, enamasti mõlemad 3 rooga | |
| Poa subcaerulea Sm. - ligunurmikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kaarjalt tõusvate kõrtega taim. Ülemine leht 1-2(3) cm pikk, lehed tipus järsult paatjalt ahenevad. Keeleke 1-2,5 mm pikk, tömp. Õisik püramiidjas, rõhtsate paarikaupa asuvate harudega. Kõrgus 7-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel liivastel või soostunud kohtades elamute ümbruses, rannikupiirkonnas. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 65 | Varred mitmekaupa, sageli puhmikutena, paljude vanade lehetuppede jäänustega alusel. Libled ebavõrdsed, teravad, alumine 1 rooga | 66 |
| 66 | Taim hõredalt karvane. Alumised lehed lamedad või renjad, palju lühemad kui vars. Keeleke laskub lehetupe servale | |
| Poa pratensis L. - aasnurmikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Alumised lehetuped lapikud, siledad. Lehed 2-6 mm laiad, tipus järsult paadikujuliselt ahenevad. Keeleke 0,1-1 mm pikk, tömp. Õisik piklik, tihe, kuni 10 cm pikk, harud 3-7-kaupa männases. Pähikus õie alusel kähar karvatutt. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Karjamaadel, niitudel, teeäärtel, hõredates metsades, kesadel, põldudel. Sage. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 66 | Taim tihedalt karvane. Alumised lehed tugevalt kokkurullunud, harjasjad, sama pikad kui vars. Keeleke pole laskuv | |
| Poa angustifolia L. - ahtalehine nurmikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed pikad ja väga kitsad, harjasjad. Kõrrelehed 1-1,5 mm laiad, paadi nina moodi tipuga, pealt karvased. Taimed tupesiseste võsudega, mis on ümbritsetud vanade lehetuppedega. Õisik 7-10 cm pikk, piklik. Välissõkla alusel kähar karvatutt. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel nõlvadel, teeäärtel, loodudel, hõredates männikutes. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
