Printable version

1 Tähk ühekülgne, pähikud kahe reana varre ühel küljel
  Nardus stricta L. - jusshein
  Iseloomulikud tunnused: Väga tihedaid mättaid moodustav traatjate juurtega taim. Lehed harjasjad, hallikasrohelised, alusel jäigalt harali. Õisik kitsas, ühekülgne, hõre. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, niitudel, nõmmedel, karjamaadel. Paiguti. Õitseb maist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
1 Tähk pole ühekülgne 2
2 Pähikud ümber kogu varre 3
2 Pähikud varre vastaskülgedel 10
3 Tähk munajas 4
3 Tähk ruljas 6
4 Pähikus rohkem kui üks viljuv õis
  Sesleria caerulea (L.) Ard. - harilik lubikas
  Iseloomulikud tunnused: Laiu madalaid mättaid moodustav taim. Võsud ümbritsetud rohkete vanade lehetuppedega. Lehed lühikesed, järsult teritunud, kuni 4 mm laiad, heleda sinaka kirmega. Keeleke 0,2-0,4 mm laiuse narmastunud äärisena. Õisik munajas, lühike, 1-2 cm pikk. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastel niitudel ja soodes. Lääne-Eestis ja saartel sage, mujal paiguti. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
4 Pähikus üks viljuv õis 5
5 Pähikud üle 4 mm pikad
  Anthoxanthum odoratum L. - lõhnav maarjahein
  Iseloomulikud tunnused: Kasvab väikeste mätastena, hõõrudes meeldiva kumariini lõhnaga. Lehed 2-6 mm laiad, lühikesed. Kõrvakesed karvased, punakad. Keeleke 2 mm, tömp, tipus narmastunud. Õisik 4-7 cm pikk, alusel sageli lünklik, kollakasroheline. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivematel niitudel, nõlvadel, hõredates metsades. Tavaline. Õitseb maist juulini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
5 Pähikud alla 4 mm pikad
  Phleum pratense subsp. bertolonii (DC.) Bornm. - mugultimut
  Iseloomulikud tunnused: Kõrs alati alt sibuljalt paksenenud. Keeleke kolmnurkselt teritunud tipuga. Õisik ühtlaselt ruljas, lühike, 2-4 cm pikk, painutamisel hõlmu ei teki. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, harva. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
6 Mõlemad libled ohtega. Tolmukapead sinised
  Phleum pratense L. - harilik timut
  Iseloomulikud tunnused: Hõredapuhmikuline taim. Kõrs alusel vahel veidi paksenenud. Lehed 3-10 mm laiad, kahvaturohelised, noorelt rullunud. Keeleke teritunud tipuga. Õisik 3-20 cm pikk, kuni 8 mm läbimõõdus. Õisik ühtlaselt ruljas, painutamisel hõlmu ei teki. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rohumaadel, niitudel, teeäärtel, põldheinana kultuuris. Sage. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
6 Libled oheteta (ohted välissõkaldel). Tolmukapead kollased kuni oranžid 7
7 Ohe lühem kui välissõkal, vaevu ulatub liblede vahelt välja 8
7 Ohe u. kaks korda välissõklast pikem, ulatub liblede vahelt välja 9
8 Ohe u. 3 mm pikk, põlvjas, kinnitub välissõkla alumisele veerandile, ulatub liblede vahelt välja. Tolmukapead kollased
  Alopecurus geniculatus L. - põlvjas rebasesaba
  Iseloomulikud tunnused: Hõredapuhmikuline väikeseid mättaid moodustav hallikas- või sinakasroheline taim. Kõrred põlvjalt tõusvad. Ülemise kõrrelehe laba tupest 2-3 korda lühem. Ohted ulatuvad pähikust märgatavalt välja. Tolmukad kollased, hiljem kohvipruunid. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Niisketel kohtadel, veekogude kallastel, umbrohuna teraviljas. Hajusalt. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
8 Ohe u. 1,5 mm pikk, sirge, kinnitub välissõkla keskele, liblede vahelt välja ei ulatu. Tolmukapead oranžid
  Alopecurus aequalis Sobol. - ruuge rebasesaba
  Iseloomulikud tunnused: Väikeseid mättaid moodustav rohkete viljuvate kõrtega kahvaturoheline taim. Ülemise kõrrelehe laba tupest pikem või sama pikk. Keeleke 3-4 mm pikk, teritunud. Õisik mõlemast otsast ahenev. Tolmukad lillakad, hiljem telliskivipunased. Kõrgus 20-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Vesistel kohtadel, soistel niitudel, kraavides. Paiguti, peamiselt Ida-Eestis. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
9 Risoom lühike. Libled pole väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt pikalt välja
  Alopecurus pratensis L. - aas-rebasesaba
  Iseloomulikud tunnused: Väikeste mätastena kasvav rohiroheline taim. Lehed 3-10 mm laiad, keeleke sama pikk kui lai. Õisik sale, mõlemast otsast ahenev, painutamisel annab pikki, ebakorrapäraseid pikkade ohetega sagaraid. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, puisniitudel, teeservadel, ka kultuuris. Tavaline. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
9 Risoom 20-30 cm pikk. Libled väljapoole kaardunud tipuga. Ohe ulatub liblede vahelt veidi välja
  Alopecurus arundinaceus Poir. - mustjas rebasesaba
  Iseloomulikud tunnused: Taim hallikasrohelise vahakirmega, kasvab hõremurusate kogumikena, pika roomava risoomiga. Lehed 4-12 mm laiad, keeleke kuni 5 mm pikk. Õisik 3-8 cm pikk ja 15 mm läbimõõdus, ühtlaselt ruljas, tömp, hallikas või lillakas, valminult mustjas. Ohe lühike. Kõrgus 60-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Rannaniitudel tavaline, sisemaal harva. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
10 Õisik tihe, pähikud lähestikku 11
10 Õisik hõre, pähikud üksteisest eemal 13
11 Pähikud üheõielised, 3-kaupa pundis
  Hordeum vulgare L. - harilik oder
  Iseloomulikud tunnused: Püstine taim. Õisik püstine, jäik, tugevate karedate ohetega, 4-10 cm pikk, neljakandiline. Lehetuped paljad, lehed lamedad, karedad, kuni 12 mm laiad, alusel kõrt sirpjalt ümbritsevate kõrvakestega. Kõrgus 50-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Sage teravili, harva metsistub. Õitseb juunis.
11 Pähikud 2 või enama õiega, pole 3-kaupa pundis 12
12 Pähikud 2-õielised. Libled naaskeljad, 0-1 rooga
  Secale cereale L. - harilik rukis
  Iseloomulikud tunnused: Kõrs ülaosas harali karvadega. Alumised lehetuped harilikult punakad. Lehed 1 cm laiad, sinaka kirmega, alumised noorelt karvased, ülemised paljad. Keeleke 1-3 mm pikk, tömp. Kõrvakesed väikesed, valkjad. Õisik (tähk) 5-15 cm pikk, kaarjalt longus. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Sage teravili, harva metsistunult. Õitseb mais, juunis.
12 Pähikus rohkem kui 2 õit. Libled pole naaskeljad, mitme rooga
  Triticum aestivum L. - harilik nisu
  Iseloomulikud tunnused: Lehelaba lame, kuni 1 cm lai, paljas või pisut karvane. Lehetuped paljad. Keeleke lühike, tömp. Kõrvakesed olemas, ripskarvase servaga. Tähk (õisik) piklik, läbilõikes nelinurkne või lapik, tipus ahenev. Ohted olemas või puuduvad. Kõrgus 70-170 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Sage teravili, metsistunult harva. Õitseb juunis, juulis.
13 Pähikud kinnituvad õisikuteljele kitsama küljega. Pähikud ühe liblega (välja arvatud tipmine)
  Lolium perenne L. - karjamaa-raihein
  Iseloomulikud tunnused: Lehed 3-6 mm laiad, veidi renjad, siledad, alt tugevasti läikivad. Keeleke kuni 1 mm pikk. Kõrvakesed sirpjad, lühikesed. Õisikud lapikud, pähikud kinnituvad varrele kitsama servaga, kollakasrohelised või lillakad. Kõrgus 30-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Tallatud kohtadel, rohtunud teedel, teeäärtel, kultuurtaimena karjamaadel ja murudes. Hajusalt. Õitseb maist oktoobrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
13 Taimed teistsugused 14
14 Pähikud hoiduvad vastu vart. Libled enam-vähem ühepikkused 15
14 Pähikud kaarduvad varrest eemale. Libled väga erineva pikkusega 16
15 Hõredapuhmikuline, ilma risoomita taim. Ohe üle 5 mm pikk
  Elymus caninus (L.) L. - koera-orashein
  Iseloomulikud tunnused: Hõredapuhmikuline sügavroheline taim. Lehed pikalt teritunud tipuga, rood pealmisel pinnal pikakarvased. Lehetuped paljad, kõrs sõlmede lähedal karvane. Õisik longus tipuga, ohted pikad. Kõrgus 50-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kaldavõsas, hõredates leht- ja segametsades. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
15 Pikavõsundiline taim, ei moodusta mättaid. Ohe alla 5 mm pikk
  Elymus repens (L.) Gould - harilik orashein
  Iseloomulikud tunnused: Pikavõsundiline taim. Lehed kollakas- või sinakasrohelised, pealt hõredalt karvased, alt paljad, alusel teravatipuliste kõrvakestega. Alumised lehetuped karvased. Õisik püstine, tihe. Pähikud ohtetud. Kõrgus 40-130 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Umbrohuna aedades, põldudel, teede ääres, mererannas. Sage. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
16 Ohe kuni poole välissõkla pikkune. Taimed pika roomava risoomiga
  Brachypodium pinnatum (L.) P. Beauv. - sulg-aruluste
  Iseloomulikud tunnused: Kasvab murusalt, mättaid ei moodusta. Lehed kollakas- või helerohelised, karedad, 5-10 mm laiad, rood hõredate pikkade karvadega, serv ripskarvane. Keeleke kuni 2 mm pikk, tömp või tipus narmastunud. Õisik püstine, ohted välissõklast lühemad. Kõrgus 30-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Valgusrohketes metsades, puisniitudel, metsasihtidel. Tavaline. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
16 Ohe välissõkla pikkune või pikem. Lühikese risoomiga väikeseid mättaid moodustav taim
  Brachypodium sylvaticum (Huds.) P. Beauv. - mets-aruluste
  Iseloomulikud tunnused: Väikeseid mättaid moodustav taim. Lehed puhasrohelised, pehmed, harali karvadega, 5-7 mm laiad, heleda keskrooga. Keeleke kuni 2,5 mm pikk, tipus hambuline. Õisik longus tipuga. Ohted välissõkla pikkused. Kõrgus 60-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, võsastikes. Paiguti, peamiselt Lääne-Eestis. Õitseb juulis, augustis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)