Printable version

1 Puud. Lehed alt valgekarvased. Vili kuiv
  Populus alba L. - hõbepappel
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 35 m kõrge. Lehed 3-8 cm pikad, peaaegu ümarad, 3-5 hõlmaga, alt valgeviltjad, pealt noorelt valgeviltjad, hiljem peaaegu paljad, tumerohelised. Noored võrsed ei kleepu. Leheroots ruljas. Õied urbades.
Levik ja ökoloogia: Tavaline ilupuu parkides ja talude juures, metsistub. Õitseb aprillis, mais. Pärit Lõuna-Euroopast.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

1 Väikesed põõsad. Lehed mõlemalt poolt rohelised. Vili lihakas 2
2 Õied erekollased. Lehed paljad
  Ribes aureum Pursh - kuldsõstar
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, kuni 2 m kõrge. Lehed kolmehõlmalised, ainult tipuosas väheste hammastega, pearoo külgharud pearooga paralleelsed. Õied kuldkollased, 5-15-kaupa püstistes kobarates. Marjad punakaspruunid või mustad.
Levik ja ökoloogia: Hajusalt kultuuris, harva metsistub. Õitseb mais, juunis. Pärit Põhja-Ameerikast.
2 Õied pole kollased. Lehed karvased 3
3 Vili must. Taim tihedalt kaetud kollakate näärmetäppidega
  Ribes nigrum L. - must sõstar
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas,  1-2 m kõrge. Lehed viie hõlmaga, alt kollakate näärmetäppidega, lõhnavad. Õied punakasrohekad, 5-10-kaupa rippuvates kobarates. Marjad mustad.
Levik ja ökoloogia: Niisketes metsades, võsastikes, aedades marjapõõsana, tavaline. Õitseb mais. Levinud Euraasia põhja- ja keskaladel.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

3 Vili punane. Näärmetäpid puuduvad või esinevad mõned üksikud 4
4 Lehed väikesed, 2-3 cm pikad. Õisikud püstised. Õied ühesoolised
  Ribes alpinum L. - mage sõstar
  Iseloomulikud tunnused:  Põõsas, 1-2 m kõrge. Lehed 3- (harva 5-) hõlmalised, 1,5-4 cm läbimõõdus, peaaegu paljad. Õied kollakasrohelised, õisikud püstised. Marjad punased, lääged.
Levik ja ökoloogia: Tavaline segametsades, võsades, loodudel. Õitseb mais, juunis. Levinud kogu Euroopas, Kaukaasias.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

4 Lehed tavaliselt üle 4 cm pikad. Õisikud rippuvad. Õied kahesoolised 5
5 Lehed paljad või alaküljel hõredalt karvased, lehehõlmad teravad, ulatuvad poole lehelaba sügavuseni. Õieraod paljad
  Ribes rubrum L. - punane sõstar
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1,5-3 m kõrge. Lehed 5-10 cm läbimõõdus, 5 hõlmaga, hõlmad teravad, ulatuvad poole lehelaba sügavuseni, pealt paljad, alt paljad või veidi karvased. Õisiku ja õiteraod paljad, õied rohekad, rippuvates kobarates. Marjad punased, hapud.
Levik ja ökoloogia: Tavaline marjapõõsas, metsistub. Õitseb mais. Pärit Kesk- ja Põhja-Euroopast.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

5 Lehed alt karvased, lehehõlmad tömbid, ulatuvad 1/3 lehelaba sügavuseni. Õieraod karvased
  Ribes spicatum E. Robson - karvane sõstar
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1,5 m kõrge. Lehed 6-10 cm läbimõõdus, 5 hõlmaga, hõlmad tömbid, ulatuvad 1/3 lehelaba sügavuseni, alt karvased kuni viltkarvased. Õieraod karvased, õied rohekad, rippuvates kobarates. Marjad punased.
Levik ja ökoloogia: Segametsades, puisniitudel, paiguti. Õitseb aprillis, mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)