Printable version

1 Väike puu. Lehed alt tihedalt karvased. Õied kroonlehtedega. Vili lihakas
  Sorbus intermedia (Ehrh.) Pers. - pooppuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 10 m kõrge. Madalalt hõlmised lihtlehed, sakilise servaga, pealt läikivad, alt hallviltjad. Õied valged, kännasjates õisikutes. Marjad 1,5 cm pikad, oranžpunased.
Levik ja ökoloogia: Paiguti Lääne-Eestis, Saaremaal kohati tavaline. Sageli kasvatatakse ilupuuna. Õitseb mais, juunis. Levinud Euroopa loodeosas.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

1 Puud. Lehed pole alt karvased. Õied kroonlehtedeta. Vili kuiv (tõru) 2
2 Lehed tömpide kuni teravate, ilma ogatiputa hõlmadega
  Quercus robur L. - harilik tamm
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kõrgus kuni 30 m. Lehed nahkjad, pealt läikivad, sulghõlmised, hõlmad tömbid, leheroots lühike (7 mm). Isasõied kollakasrohekad, laialihoiduvates urbades, emasõied silmapaistmatud. Tõru piklik, 1/3 ulatuses lüdiga ümbritsetud.
Levik ja ökoloogia: Tavaline, looduslikult sagedam Lääne-Eestis. Puisniitudel, salu-, leht- ja segametsades, jõelammidel. Sageli pargipuuna. Õitseb mais, juunis. Areaal hõlmab suurema osa Euroopas, esineb ka Kaukaasias, Krimmis, Väike-Aasias.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

2 Lehehõlmad ogatipuga
  Quercus rubra L. - punane tamm
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 20-35  m kõrge. Lehed õhukesed, pealt läikivad, tumerohelised, alt roostevärvi karvadega, sulghõlmised, hõlmad teritunud, leherootsud alusel punased, kuni 5 cm pikk. Isasõied kollakasrohelised, rippuvates urbades, emasõied vähemärgatavad. Tõru ümardunud, üle 1/3 pikkusest ümbritsetud lüdiga.
Levik ja ökoloogia: Õitseb mais, juunis. Ilupuuna, ka metsakultuurides. Pärit Põhja-Ameerika idaosast.