Printable version

1 Taimed ogaliste varte või astlaga lõpevate okstega 2
1 Taimed ogadeta 3
2 Lehed sulgroodsed, aluse suunas ahenevad. Viljad punased
  Crataegus spp. - viirpuud
  Iseloomulikud tunnused: Lehed rombjad või kolmnurksed, sulghõlmised, ebaühtlaselt hambulise servaga. Võrsed enamasti asteldega. Õied valged (on ka punaseõielisi liike). Vili lihakas, 1-3 luuseemnega, kollane, punane või must.
Levik ja ökoloogia: Paljusid liike kasvatatakse ilupuudena, metsistuvad. Looduslikke liike Eestis vähe.
Märkused: Liigid raskesti määratavad.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

2 Lehed sulgroodsed, alusel ümarad. Viljad kollakad või punakad
  Grossularia reclinata (L.) Mill. - aed-karusmari
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-1,5 m kõrge.  Oksad teravate ogadega. Lehed 3-5-hõlmalised. Õied viietised, rohekad, 1-3-kaupa. Marjad 10-15 mm läbimõõduga, rohelised, kollakad või tumepunased.
Levik ja ökoloogia: Marjapõõsas, vahel metsistub. Õitseb mais.
Märkused: Palju erinevaid sorte.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

3 Lehed sulgroodsed 4
3 Lehed sõrmroodsed 7
4 Väikesed põõsad, tavaliselt vähem kui 2 m kõrged
  Physocarpus opulifolius (L.) Maxim. - lodjap-põisenelas
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, kuni 3m kõrge. Oksad hallika ketendava koorega. Lehed sõrmjalt 3-5-hõlmalised, ebaühtlaselt saagja servaga. Õied valged, kännasõisikutes. Vili kuiv, läikivpruun.
Levik ja ökoloogia: Sage ilupõõsas. Õitseb mais, juunis. Pärit Põhja-Ameerikast.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

4 Puud või üle 2 m kõrgused põõsad 5
5 Väike puu. Lehed alt tihedalt karvased. Õied kroonlehtedega. Vili lihakas
  Sorbus intermedia (Ehrh.) Pers. - pooppuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 10 m kõrge. Madalalt hõlmised lihtlehed, sakilise servaga, pealt läikivad, alt hallviltjad. Õied valged, kännasjates õisikutes. Marjad 1,5 cm pikad, oranžpunased.
Levik ja ökoloogia: Paiguti Lääne-Eestis, Saaremaal kohati tavaline. Sageli kasvatatakse ilupuuna. Õitseb mais, juunis. Levinud Euroopa loodeosas.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

5 Puud. Lehed pole alt karvased. Õied kroonlehtedeta. Vili kuiv (tõru) 6
6 Lehed tömpide kuni teravate, ilma ogatiputa hõlmadega
  Quercus robur L. - harilik tamm
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kõrgus kuni 30 m. Lehed nahkjad, pealt läikivad, sulghõlmised, hõlmad tömbid, leheroots lühike (7 mm). Isasõied kollakasrohekad, laialihoiduvates urbades, emasõied silmapaistmatud. Tõru piklik, 1/3 ulatuses lüdiga ümbritsetud.
Levik ja ökoloogia: Tavaline, looduslikult sagedam Lääne-Eestis. Puisniitudel, salu-, leht- ja segametsades, jõelammidel. Sageli pargipuuna. Õitseb mais, juunis. Areaal hõlmab suurema osa Euroopas, esineb ka Kaukaasias, Krimmis, Väike-Aasias.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

6 Lehehõlmad ogatipuga
  Quercus rubra L. - punane tamm
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 20-35  m kõrge. Lehed õhukesed, pealt läikivad, tumerohelised, alt roostevärvi karvadega, sulghõlmised, hõlmad teritunud, leherootsud alusel punased, kuni 5 cm pikk. Isasõied kollakasrohelised, rippuvates urbades, emasõied vähemärgatavad. Tõru ümardunud, üle 1/3 pikkusest ümbritsetud lüdiga.
Levik ja ökoloogia: Õitseb mais, juunis. Ilupuuna, ka metsakultuurides. Pärit Põhja-Ameerika idaosast.
7 Puud. Lehed alt valgekarvased. Vili kuiv
  Populus alba L. - hõbepappel
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 35 m kõrge. Lehed 3-8 cm pikad, peaaegu ümarad, 3-5 hõlmaga, alt valgeviltjad, pealt noorelt valgeviltjad, hiljem peaaegu paljad, tumerohelised. Noored võrsed ei kleepu. Leheroots ruljas. Õied urbades.
Levik ja ökoloogia: Tavaline ilupuu parkides ja talude juures, metsistub. Õitseb aprillis, mais. Pärit Lõuna-Euroopast.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

7 Väikesed põõsad. Lehed mõlemalt poolt rohelised. Vili lihakas 8
8 Õied erekollased. Lehed paljad
  Ribes aureum Pursh - kuldsõstar
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, kuni 2 m kõrge. Lehed kolmehõlmalised, ainult tipuosas väheste hammastega, pearoo külgharud pearooga paralleelsed. Õied kuldkollased, 5-15-kaupa püstistes kobarates. Marjad punakaspruunid või mustad.
Levik ja ökoloogia: Hajusalt kultuuris, harva metsistub. Õitseb mais, juunis. Pärit Põhja-Ameerikast.
8 Õied pole kollased. Lehed karvased 9
9 Vili must. Taim tihedalt kaetud kollakate näärmetäppidega
  Ribes nigrum L. - must sõstar
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas,  1-2 m kõrge. Lehed viie hõlmaga, alt kollakate näärmetäppidega, lõhnavad. Õied punakasrohekad, 5-10-kaupa rippuvates kobarates. Marjad mustad.
Levik ja ökoloogia: Niisketes metsades, võsastikes, aedades marjapõõsana, tavaline. Õitseb mais. Levinud Euraasia põhja- ja keskaladel.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

9 Vili punane. Näärmetäpid puuduvad või esinevad mõned üksikud 10
10 Lehed väikesed, 2-3 cm pikad. Õisikud püstised. Õied ühesoolised
  Ribes alpinum L. - mage sõstar
  Iseloomulikud tunnused:  Põõsas, 1-2 m kõrge. Lehed 3- (harva 5-) hõlmalised, 1,5-4 cm läbimõõdus, peaaegu paljad. Õied kollakasrohelised, õisikud püstised. Marjad punased, lääged.
Levik ja ökoloogia: Tavaline segametsades, võsades, loodudel. Õitseb mais, juunis. Levinud kogu Euroopas, Kaukaasias.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

10 Lehed tavaliselt üle 4 cm pikad. Õisikud rippuvad. Õied kahesoolised 11
11 Lehed paljad või alaküljel hõredalt karvased, lehehõlmad teravad, ulatuvad poole lehelaba sügavuseni. Õieraod paljad
  Ribes rubrum L. - punane sõstar
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1,5-3 m kõrge. Lehed 5-10 cm läbimõõdus, 5 hõlmaga, hõlmad teravad, ulatuvad poole lehelaba sügavuseni, pealt paljad, alt paljad või veidi karvased. Õisiku ja õiteraod paljad, õied rohekad, rippuvates kobarates. Marjad punased, hapud.
Levik ja ökoloogia: Tavaline marjapõõsas, metsistub. Õitseb mais. Pärit Kesk- ja Põhja-Euroopast.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

11 Lehed alt karvased, lehehõlmad tömbid, ulatuvad 1/3 lehelaba sügavuseni. Õieraod karvased
  Ribes spicatum E. Robson - karvane sõstar
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1,5 m kõrge. Lehed 6-10 cm läbimõõdus, 5 hõlmaga, hõlmad tömbid, ulatuvad 1/3 lehelaba sügavuseni, alt karvased kuni viltkarvased. Õieraod karvased, õied rohekad, rippuvates kobarates. Marjad punased.
Levik ja ökoloogia: Segametsades, puisniitudel, paiguti. Õitseb aprillis, mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)