Printable version

1 Igihaljas puitunud ronitaim
  Hedera helix L. - harilik luuderohi
  Iseloomulikud tunnused: Roomav või ronijuurte abil roniv liaan, pikkus Eestis kuni 10 m, mujal kuni 30 m. Lehed igihaljad, tumerohelised, pisut läikivad, paljad. Õiteta harudel 3-5-hõlmalised, õitsvatel vartel rombjad või ümarad. Õied kollakasrohelised, väikesed, sarikjates õisikutes. Viljad väikesed, marjataolised mustad luuviljad.
Levik ja ökoloogia: Eestis õitseb väga harva, septembris või oktoobris. Niisketes segametsades, sarapikes Saare- ja Hiiumaal, harva.  Levinud Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Krimmis, Kaukaasias, Aasias, Põhja-Aafrikas,  Eestis levila põhjapiiril.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud.
Märkused: Mürgine.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

1 Puud või põõsad 2
2 Lehed hõlmised 3
2 Lehed terved, hõlmadeta 14
3 Taimed ogaliste varte või astlaga lõpevate okstega 4
3 Taimed ogadeta 5
4 Lehed sulgroodsed, aluse suunas ahenevad. Viljad punased
  Crataegus spp. - viirpuud
  Iseloomulikud tunnused: Lehed rombjad või kolmnurksed, sulghõlmised, ebaühtlaselt hambulise servaga. Võrsed enamasti asteldega. Õied valged (on ka punaseõielisi liike). Vili lihakas, 1-3 luuseemnega, kollane, punane või must.
Levik ja ökoloogia: Paljusid liike kasvatatakse ilupuudena, metsistuvad. Looduslikke liike Eestis vähe.
Märkused: Liigid raskesti määratavad.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

4 Lehed sulgroodsed, alusel ümarad. Viljad kollakad või punakad
  Grossularia reclinata (L.) Mill. - aed-karusmari
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-1,5 m kõrge.  Oksad teravate ogadega. Lehed 3-5-hõlmalised. Õied viietised, rohekad, 1-3-kaupa. Marjad 10-15 mm läbimõõduga, rohelised, kollakad või tumepunased.
Levik ja ökoloogia: Marjapõõsas, vahel metsistub. Õitseb mais.
Märkused: Palju erinevaid sorte.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

5 Lehed sulgroodsed 6
5 Lehed sõrmroodsed 9
6 Väikesed põõsad, tavaliselt vähem kui 2 m kõrged
  Physocarpus opulifolius (L.) Maxim. - lodjap-põisenelas
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, kuni 3m kõrge. Oksad hallika ketendava koorega. Lehed sõrmjalt 3-5-hõlmalised, ebaühtlaselt saagja servaga. Õied valged, kännasõisikutes. Vili kuiv, läikivpruun.
Levik ja ökoloogia: Sage ilupõõsas. Õitseb mais, juunis. Pärit Põhja-Ameerikast.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

6 Puud või üle 2 m kõrgused põõsad 7
7 Väike puu. Lehed alt tihedalt karvased. Õied kroonlehtedega. Vili lihakas
  Sorbus intermedia (Ehrh.) Pers. - pooppuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 10 m kõrge. Madalalt hõlmised lihtlehed, sakilise servaga, pealt läikivad, alt hallviltjad. Õied valged, kännasjates õisikutes. Marjad 1,5 cm pikad, oranžpunased.
Levik ja ökoloogia: Paiguti Lääne-Eestis, Saaremaal kohati tavaline. Sageli kasvatatakse ilupuuna. Õitseb mais, juunis. Levinud Euroopa loodeosas.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

7 Puud. Lehed pole alt karvased. Õied kroonlehtedeta. Vili kuiv (tõru) 8
8 Lehed tömpide kuni teravate, ilma ogatiputa hõlmadega
  Quercus robur L. - harilik tamm
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kõrgus kuni 30 m. Lehed nahkjad, pealt läikivad, sulghõlmised, hõlmad tömbid, leheroots lühike (7 mm). Isasõied kollakasrohekad, laialihoiduvates urbades, emasõied silmapaistmatud. Tõru piklik, 1/3 ulatuses lüdiga ümbritsetud.
Levik ja ökoloogia: Tavaline, looduslikult sagedam Lääne-Eestis. Puisniitudel, salu-, leht- ja segametsades, jõelammidel. Sageli pargipuuna. Õitseb mais, juunis. Areaal hõlmab suurema osa Euroopas, esineb ka Kaukaasias, Krimmis, Väike-Aasias.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

8 Lehehõlmad ogatipuga
  Quercus rubra L. - punane tamm
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 20-35  m kõrge. Lehed õhukesed, pealt läikivad, tumerohelised, alt roostevärvi karvadega, sulghõlmised, hõlmad teritunud, leherootsud alusel punased, kuni 5 cm pikk. Isasõied kollakasrohelised, rippuvates urbades, emasõied vähemärgatavad. Tõru ümardunud, üle 1/3 pikkusest ümbritsetud lüdiga.
Levik ja ökoloogia: Õitseb mais, juunis. Ilupuuna, ka metsakultuurides. Pärit Põhja-Ameerika idaosast.
9 Puud. Lehed alt valgekarvased. Vili kuiv
  Populus alba L. - hõbepappel
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 35 m kõrge. Lehed 3-8 cm pikad, peaaegu ümarad, 3-5 hõlmaga, alt valgeviltjad, pealt noorelt valgeviltjad, hiljem peaaegu paljad, tumerohelised. Noored võrsed ei kleepu. Leheroots ruljas. Õied urbades.
Levik ja ökoloogia: Tavaline ilupuu parkides ja talude juures, metsistub. Õitseb aprillis, mais. Pärit Lõuna-Euroopast.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

9 Väikesed põõsad. Lehed mõlemalt poolt rohelised. Vili lihakas 10
10 Õied erekollased. Lehed paljad
  Ribes aureum Pursh - kuldsõstar
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, kuni 2 m kõrge. Lehed kolmehõlmalised, ainult tipuosas väheste hammastega, pearoo külgharud pearooga paralleelsed. Õied kuldkollased, 5-15-kaupa püstistes kobarates. Marjad punakaspruunid või mustad.
Levik ja ökoloogia: Hajusalt kultuuris, harva metsistub. Õitseb mais, juunis. Pärit Põhja-Ameerikast.
10 Õied pole kollased. Lehed karvased 11
11 Vili must. Taim tihedalt kaetud kollakate näärmetäppidega
  Ribes nigrum L. - must sõstar
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas,  1-2 m kõrge. Lehed viie hõlmaga, alt kollakate näärmetäppidega, lõhnavad. Õied punakasrohekad, 5-10-kaupa rippuvates kobarates. Marjad mustad.
Levik ja ökoloogia: Niisketes metsades, võsastikes, aedades marjapõõsana, tavaline. Õitseb mais. Levinud Euraasia põhja- ja keskaladel.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

11 Vili punane. Näärmetäpid puuduvad või esinevad mõned üksikud 12
12 Lehed väikesed, 2-3 cm pikad. Õisikud püstised. Õied ühesoolised
  Ribes alpinum L. - mage sõstar
  Iseloomulikud tunnused:  Põõsas, 1-2 m kõrge. Lehed 3- (harva 5-) hõlmalised, 1,5-4 cm läbimõõdus, peaaegu paljad. Õied kollakasrohelised, õisikud püstised. Marjad punased, lääged.
Levik ja ökoloogia: Tavaline segametsades, võsades, loodudel. Õitseb mais, juunis. Levinud kogu Euroopas, Kaukaasias.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

12 Lehed tavaliselt üle 4 cm pikad. Õisikud rippuvad. Õied kahesoolised 13
13 Lehed paljad või alaküljel hõredalt karvased, lehehõlmad teravad, ulatuvad poole lehelaba sügavuseni. Õieraod paljad
  Ribes rubrum L. - punane sõstar
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1,5-3 m kõrge. Lehed 5-10 cm läbimõõdus, 5 hõlmaga, hõlmad teravad, ulatuvad poole lehelaba sügavuseni, pealt paljad, alt paljad või veidi karvased. Õisiku ja õiteraod paljad, õied rohekad, rippuvates kobarates. Marjad punased, hapud.
Levik ja ökoloogia: Tavaline marjapõõsas, metsistub. Õitseb mais. Pärit Kesk- ja Põhja-Euroopast.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

13 Lehed alt karvased, lehehõlmad tömbid, ulatuvad 1/3 lehelaba sügavuseni. Õieraod karvased
  Ribes spicatum E. Robson - karvane sõstar
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1,5 m kõrge. Lehed 6-10 cm läbimõõdus, 5 hõlmaga, hõlmad tömbid, ulatuvad 1/3 lehelaba sügavuseni, alt karvased kuni viltkarvased. Õieraod karvased, õied rohekad, rippuvates kobarates. Marjad punased.
Levik ja ökoloogia: Segametsades, puisniitudel, paiguti. Õitseb aprillis, mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

14 Lehed üldkujult kolmnurksed, rombjad või viisnurksed 15
14 Lehed munajad või lantsetjad 20
15 Leheroots lapik
  Populus tremula L. - harilik haab
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 20-35 m kõrge. Lehed ümarad, täkilise sevaga, 3-5 cm läbimõõdus, paljad, mõlemalt poolt enamvähem ühte värvi. Leheroots lapik. Pungad pisut kleepuvad. Õied urbades.
Levik ja ökoloogia: Sageli sega- ja lodumetsades, haavikutena tavalisem Ida-Eestis. Õitseb aprillis, mais. Kasvab kogu Euroopas, Hiinas, Jaapanis ja Põhja-Aafrikas.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

15 Leheroots ruljas 16
16 Lehed alaküljelt palju heledamad. Koor valge, paberjas. Viljad pisikesed tiivulised pähklikesed, rippuvates urbades 17
16 Lehed pole alaküljelt heledamad. Koor pole valge, paberjas. Viljad teistsugused, koondunud kuprataolisteks moodustisteks 18
17 Noored võrsed paljad, näsakestega, rippuvad. Lehehambad tipus kõverdunud. Vilja tiivad pähklikesest 2-3 korda laiemad
  Betula pendula Roth - arukask
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 35 m kõrge. Tüve koor valge, vanematel puudel allosa musta korbaga. Noored oksad paljad, vahatäpikestest kröbulused.  Lehed paljad, rombjad, pika terava tipuga, kahelisaagja servaga. Viljasoomus allapoole suunatud hõlmadega.
Levik ja ökoloogia: Puisniitudel, sega- ja lehtmetsades, loodudel. Tavaline kogu Eestis. Õitseb aprillis, mais. Levinud kogu Euroopas, Kaukaasias, Lääne-Siberis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

17 Noored võrsed pehmekarvased, näsakesteta, pole rippuvad. Lehehambad pole tipus kõverdunud. Vilja tiivad pählikesest 1-1,5 korda laiemad
  Betula pubescens Ehrh. - sookask
  Iseloomulikud tunnused: Puu,  kuni 25 m kõrge. Tüve koor valge, vanematel puudel allosas hallikas kuni mustjas, peenelt pragunev. Noored oksad karvased, vahatäpikesteta. Lehed rombjas-munajad, lühidalt teritunud tipuga, ebakorrapäraselt saagja servaga. Viljasoomus ülespoole suunatud hõlmadega.
Levik ja ökoloogia: Puisniitudel, segametsades, soodes, rabades. Tavaline kogu Eestis. Õitseb aprillis, mais. Levila Euroopa ja Aasia põhjaosas.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

18 Lehed pealt läikivad, terava tipuga. Leheserv teravate hammastega
  Populus balsamifera L. - palsamipappel
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 35 m kõrge. Lehed munajad, 6-12 cm pikad, peensaagja servaga, noored lehed pisut karvased, hiljem paljad, pisut kleepuvad. Õied urbades.
Levik ja ökoloogia: Tavaline ilupuuna, vahel metsistub. Õitseb aprillis, mais. Pärit Põhja-Ameerikast.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

18 Lehed pealt tuhmid, tömbi tipuga. Leheservad tömpide hammastega 19
19 Lehed alt paljad. Õite kandesoomused pikkade hammastega
  Populus canescens (Aiton) Sm. - hall pappel
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 40 m kõrge. Lehed ümarmunajad, 4-7 cm pikad, alt hallvitjad, pealt noorelt viltjad, hiljem läikivad tumerohelised. Leheroots ruljas või lapik. Noored võrsed ei kleepu. Õied urbades.
Levik ja ökoloogia: Eestis hajusalt ilupuuna, vahel metsistub. Õitseb aprillis, mais. Pärit Kesk-Euroopast.
19 Lehed alt valgeviltjad. Õite kandesoomused lühikeste hammastega
  Populus alba L. - hõbepappel
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 35 m kõrge. Lehed 3-8 cm pikad, peaaegu ümarad, 3-5 hõlmaga, alt valgeviltjad, pealt noorelt valgeviltjad, hiljem peaaegu paljad, tumerohelised. Noored võrsed ei kleepu. Leheroots ruljas. Õied urbades.
Levik ja ökoloogia: Tavaline ilupuu parkides ja talude juures, metsistub. Õitseb aprillis, mais. Pärit Lõuna-Euroopast.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

20 Lehed südaja alusega 21
20 Lehed aluse suunas ahenevad 25
21 Õied kroonlehtedeta, ühesugulised, isas- ja emasõisikutes. Vili (pähkel) rohtse pesa (lüdi) sees
  Corylus avellana L. - harilik sarapuu
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, kuni 5 m kõrge. Lehed piklikümarad, vahel tipuosas veidi hõlmised, südaja alusega, salikilse servaga, 6-12 cm pikad. Isasõied pikkades urbades, emasõied punga sees, millest ulatuvad välja vaid punased emakasuudmed. Vili on helerohelise lüdiga ümbritsetud pähkel.
Levik ja ökoloogia: Tavaline puisniitudel, loodudel, leht- ja segametsades, vahel sarapikena. Õitseb enne lehtimist, aprillis. Levinud Euraasia ja Põhja-Ameerika põhjapoolses parasvöötmes.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

21 Õied kroonlehtedega, kahesoolised. Vilja ei ümbritse rohtne pesa 22
22 Lehed pealt läikivad. Kroonlehed valged. Vili lihakas 23
22 Kroonlehed pole valged. Viljad kuivad 24
23 Oksad lõpevad astlaga. Viljad alla 4 cm läbimõõdus
  Pyrus pyraster (L.) Burgsd. - mets-pirnipuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 10-15 m kõrge. Oksad alati asteldega. Lehed munajad või ümarad, lühikese teravikuga, läikivad. Viljad väikesed, ümarad või pirnjad, ebameeldiva maitsega.
Levik ja ökoloogia: Harva laialehistes metsades, puisniitudel, parkides, teede ääres. Õitseb mais.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

23 Oksad ei lõpe astlaga. Viljad üle 4 cm läbimõõdus
  Pyrus communis L. - harilik pirnipuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 10-20 m kõrge. Võra laipüramiidjas, oksad tavaliselt asteldeta. Lehed munajad, tipus ahenevad, läikivad. Õied valged. Viljad suured, söödavad.
Levik ja ökoloogia: Tavaline viljapuu, harva metsistub. Õitseb mais. Looduslikult lõuna- ja Kesk-Euroopas, ka Väike-Aasias ja Põhja-Iraanis.
Märkused: Noored lehed lähevad kuivatamisel sageli mustaks.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

24 Lehtede alaküljel roodude nurkades roostepruunid karvatutid. Viljad ebaselgete soontega
  Tilia cordata Mill. - harilik pärn
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 20-25 m kõrge. Lehed 4-7 cm pikad, südajad, sakilise serva ja teravneva tipuga. Lehed paljad, lehe alaküljel roodude nurkades roostepruunid karvatutid, leheroots paljas, pungad paljad. Õied rohekad. Vili ümar, 0,4-0,6 cm pikk, pruunikas, viljaraag kokku kasvanud kollaka kõrglehega.
Levik ja ökoloogia: Hajusalt sega- ja lehtmetsades, ilupuuna parkides ja aedades. Õitseb juulis, augustis. Suuremas osas Euroopas, ulatub Kaukaasiasse ja Iraani, Siberisse.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

24 Lehtede alaküljel roodude nurkades valged karvatutid. Viljad 5 selge pikisoonega
  Tilia platyphyllos Scop. - suurelehine pärn
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 40 m kõrge. Lehed 7-15 cm pikad, südajad, alt karvased, leheroodude nurkades valged karavatutid. Leheroots karvane, pungad karvased. Õied rohekad. Vili ümar, 1 cm pikk, hallviltjas, viljaraag kokku kasvanud kollaka kõrglehega.
Levik ja ökoloogia: Sage pargipuu, harva metsistub. Kasvab looduslikult Lääne-Ukrainas, Moldaavias, Lääne-Euroopas kuni Lõuna-Rootsini. Õitseb juunis.
Märkused: Väga pikaealine, võib elada üle 1000 aasta vanuseks.
25 Taimed asteldega 26
25 Taimed asteldeta 30
26 Lehed laiusest vähemalt 5 korda pikemad, hõbehallid
  Hippophaë rhamnoides L. - harilik astelpaju
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas või puu, 3-9 m kõrge. Oksad asteldega. Lehed lineaalsed, 0,5 cm laiad ja 3-8 cm pikad, hõbedaselt hallikasrohelised. Emas- ja isasõied eraldi taimedel. Õied väikesed, pruunikad, soomusja kattega. Lihakad luuviljad oranzikad, kinnituvad tihedalt oksale.
Levik ja ökoloogia: Marjapõõsana ja ilutaimena, metsistub. Kasutatud ka vanade karjääride rekultiveerimiseks. Õitseb aprillis, mais. Kontinentaalse Euraasia liik.
26 Lehed vähem kui 4 korda laiusest pikemad, rohelised 27
27 Kroonlehed erekollased. Võrsed üleni astlalised. Õied ja viljad rippuvates kobarates
  Berberis vulgaris L. - harilik kukerpuu
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-5 m kõrge. Lehed äraspidimunajad, peensaagja servaga, kinnituvad varrele kimpudena, kimbu alusel sirge või haraline astel. Õied kollased, 15-25-kaupa rippuvates õisikutes. Mari ruljas, punane, söödav.
Levik ja ökoloogia: Metsaservades, võsastikes. Tavalisem Lääne-Eestis, mujal hajusalt. Õitsebmais, juunis.
Märkused: Kõrrerooste vahepermeestaim, seepärast viljapõldude läheduses ohtlik.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

27 Kroonlehed pole kollased. Astlad ainult okste tippudes. Õied ja viljad pole rippuvates kobarates 28
28 Kroonlehti 4, alusel kokku kasvanud, kollakasrohelised. Vili kuni 1 cm läbimõõdus
  Rhamnus cathartica L. - harilik türnpuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas, 2-8 m kõrge. Tüve koor kare, ketendav, mustjas. Oksad lõpevad sageli astlaga. Lehed vastakud, hambulise servaga, elliptilised, külgrood keeravad tipu suunas, ei lähe lehe servani. Õied väikesed, kollakasrohelised, neljatised, ühesugulised, ümarates õisikutes. Vili algul roheline, hiljem must mari.
Levik ja ökoloogia: Tavaline kogu Eestis segametsades, kaldavõsastikes, puisniitudel, loodudel. Õitseb mais, juunis. Levinud kogu Euroopas, Kaukaasias, Lääne-Siberis, Kesk-Aasias.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

28 Kroonlehti 5, vabad, valged. Vili üle 1 cm läbimõõdus 29
29 Lehed pealt tuhmid. Tolmukad pole punased. Vili sinine, ümar, ühe luuseemnega
  Prunus spinosa L. - laukapuu
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, kuni 5 m kõrge. Tugevate asteldega. Lehed 2-4 cm pikad, elliptilised, sakilise servaga. Õied valged, üksikult. Viljad kuni 1,5 cm läbimõõdus, mustad, sinaka vahakirmega, viljaliha rohekas, hapu.
Levik ja ökoloogia: Haruldane, metsa- ja võsaservades Saaremaal ja Väike-Pakril. Õitseb mais, enne lehtimist.
Looduskaitseline seisund: LK II, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – tähelepanu vajav. Kasvab looduslikult Euroopas 60. põhjalaiuskraadini ja Krimmis, Kaukaasias ja Lääne-Aasias.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

29 Lehed pealt läikivad. Tolmukad punased. Vili roheline kuni kollane, pirnikujuline, paljude seemnetega
  Pyrus pyraster (L.) Burgsd. - mets-pirnipuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 10-15 m kõrge. Oksad alati asteldega. Lehed munajad või ümarad, lühikese teravikuga, läikivad. Viljad väikesed, ümarad või pirnjad, ebameeldiva maitsega.
Levik ja ökoloogia: Harva laialehistes metsades, puisniitudel, parkides, teede ääres. Õitseb mais.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

30 Lehed hõõrudes tugeva aromaatse lõhnaga. Lehed ja oksad kollaste näärmetega
  Myrica gale L. - harilik porss
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 30-150 cm kõrge. Lehed piklikud, nahkjad, hallikad, 2-4 cm pikad ja 1-2 cm laiad, vürtsika lõhnaga. Okstel, lehtedel ja pungadel kuldkollased näärmetäpid. Õied urbades
Levik ja ökoloogia: Paiguti Lääne-Eestis ja saartel sage. Madal- ja siirdesoodes, soometsades, soistel puisniitudel. Õitseb mais, juunis.
Looduskaitseline seisund: LK II
Märkused: Mürgine.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

30 Lehed erilise lõhnata. Lehtedel ja okstel pole kollaseid näärmeid 31
31 Lehed rohkem kui 4 korda laiusest pikemad 32
31 Lehed vähem kui 4 korda laiusest pikemad 42
32 Lehe rood ei moodusta selget võrgustikku. Õied kroonlehtedega 33
32 Lehe rood moodustavad selge võrgustiku. Õied kroonlehtedeta 35
33 Lehed suvehaljad, pehmed. Õied lillad, puhkevad enne lehtimist. Viljad lihakad
  Daphne mezereum L. - harilik näsiniin
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 30-120(200) cm kõrge. Lehed 4-9 cm pikad ja 1-2 cm laiad, talbjassüstjad, tuttidena okste tippudes. Õied roosad, lõhnavad, väga lühikese raoga, kinnituvad võrsele 3-5-kaupa. Luuviljad punased.
Levik ja ökoloogia: Õitseb enne lehtimist aprillis, mais. Segametsades, puisniitudel, hajusalt.
Märkused: Kogu taim mürgine.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

33 Lehed igihaljad, jäigad. Õied valged. Viljad kuivad 34
34 Õied ja viljad pikkades lehistunud õisikutes. Kroonlehed kokkukasvanud
  Chamaedaphne calyculata (L.) Moench - hanevits
  Iseloomulikud tunnused: Kääbuspõõsas, 20-60 cm kõrge. Lehed piklikelliptilised, 2-4 cm pikad, tihedalt roostetäpilised. Õied valged, kellukjad, ühekaupa lehekaenlas, moodustavad ühekülgse õisiku. Viljad kuivad.
Levik ja ökoloogia: Kohati rabades, rabamännikutes, siirdesoodes, peamiselt Ida-Eestis. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

34 Õied ja viljad tipmistes kerajates õisikutes. Kroonlehed vabad
  Ledum palustre L. - sookail
  Iseloomulikud tunnused: Kääbuspõõsas, 25-120 cm kõrge. Igihaljas. Lehed lineaalsed, allapoole käändunud servaga, pealt pruunikasrohelised, alt roosteviltjad. Õied valged, kerajates kohevates õisikutes varte tippudes. Viljad kuivad. Kogu taim, eriti õied,  uimastava lõhnaga.
Levik ja ökoloogia: Rabades ja rabastuvates metsades, tavaline. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

35 Täiskasvanud lehed alt tihedalt karvased 36
35 Täiskasvanud lehed alt paljad või mõne üksiku karvaga 38
36 Emasõite kandesoomused üleni heledad. Lehtede servad peenehambalised (luup!)
  Salix alba L. - hõberemmelgas
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 25 m kõrge. Lehed piklikud, noorelt mõlemalt poolt hõbedased, täiskasvanud lehed vähemalt alt siidkarvadest hõbedased. Noored oksad karvased.
Levik ja ökoloogia: Looduslikult vaid Lõuna-Eesti suurte jõgede kallastel, ilupuuna kohati. Õitseb mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

36 Emasõite kandesoomuste alumine osa hele, ülemine tume. Lehtede servad tavaliselt terved 37
37 2-4 aastaste okste koorealune puit sile (eemaldage oksalt osa koort!). Lehed kuni 25 cm pikad, harva laiemad kui 1 cm
  Salix viminalis L. - vitspaju
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 4-8 m kõrge. Oksad pikad, vitsjad. Lehed süstjad, 8-15 cm pikad ja 1,5 cm laiad, pealt peaaegu paljad, tumerohelised, alt tihedalt siidkarvased, karvad roodudega paralleelselt.
Levik ja ökoloogia: Jõgede ja järvede kallastel tavaline, kasvatatakse ka istandustes. Õitseb aprillis, mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

37 2-4 aastatste okste koorealune puit rõõnetega. Lehed 10-15 cm pikad, sageli üle 1 cm laiad
  Salix dasyclados Wimm. - pikalehine paju
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 4-8 m kõrge. Noored võrsed lühikarvased, koore all puidul kuni 1 cm pikkused rõõned (kriipsukujulised puhetised). Lehed pikliksüstjad, 8-16(20) cm pikad ja 2-3 cm laiad, pealt paljad, alt sinakasrohelised, hõredalt karvased.
Levik ja ökoloogia: Kohati jõgede ja järvede kallastel, Lõuna- ja Ida-Eestis tavaline. Õitseb aprillis, mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

38 Lehe kõige laiem koht lehelaba keskel või alumises pooles 39
38 Lehe kõige laiem koht lehelaba ülemises pooles 40
39 Lehed 12-16 x 3-4 cm. Leherootsu alguses 1-3 paari näärmeid (luup!)
  Salix fragilis L. - rabe remmelgas
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 15 m kõrge. Oksad murduvad puu küljest kergesti. Lehed süstjad, pikalt teritunud tipuga, 5-15 cm pikad, noorelt kleepuvad, pealt tumerohelised, alt sinakasrohelised. Abilehed varisevad varakult.
Levik ja ökoloogia: Jõgede ja ojade kallastel, uhtlammimetsades. Lääne-Eestis sage, mujal harva. Õitseb mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

39 Lehed 8-10 x 1,5-2,5 cm. Leherootsul näärmeid pole
  Salix daphnoides Vill. - härmpaju
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 6-10 m kõrge. Oksad heleda vahakirmega, punakad või kollakad. Lehed süstjad, 5-12 cm pikad ja 1,5-3 cm laiad, nahkjad, pealt tumerohelised, alt sinakad.
Levik ja ökoloogia: Harva, peamiselt Kagu-Eestis luidetel, jõgede kallastel, teede ääres, õuedes, sageli istutatult. Õitseb aprillis, mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

40 Lehed vähem kui 1 cm laiad, lähevad kuivades mustaks
  Salix purpurea L. - punapaju
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 2-8 m kõrge. Võrsed sihvakad, painduvad, koore sisepind sidrunkollane. Lehed tipuosas veidi hambulised, mujalt terveservalised, süstjad, 5-10 cm pikad ja 0,6-2 cm laiad. Abilehed tavaliselt puuduvad.
Levik ja ökoloogia: Kagu-Eestis looduslikult jõgede kallastel, mujal istutatult või naturaliseerunult. Õitseb aprillis, mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

40 Lehed laiemad kui 1 cm, ei lähe kuivades mustaks 41
41 Lehed 3-6 x 1,5-2,5 cm. Abilehed varisevad varakult. Õied puhkevad peale lehtimist. Tolmukaid 4-8
  Salix pentandra L. - raudremmelgas
  Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas, 6-15 m kõrge. Lehed korrapäraselt peensaagja servaga, pealt tugevalt läikivad, tumerohelised, alt tuhmid, elliptilised, 5-10 cm pikad ja 3-5 cm laiad. Leht aheneb tipu suunas sujuvalt, alusel järsult.
Levik ja ökoloogia: Tavaline jõgede ja järvede kallastel, soostunud niitudel, soodes, võsastikes, metsaservades, ka ilupuuna. Õitseb mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

41 Lehed ca 12-15 x 3 cm. Abilehed püsivad. Õied puhkevad enne lehtimist või samal ajal. Tolmukaid 3
  Salix triandra L. - vesipaju
  Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas, 2-10 m kõrge. Tüve ja jämedamate okste koor ketendab, kaneeli värvi laikudega. Oksad painduvad. Lehed süstjad, sageli paralleelsete servadega, peensaagjad, pealt veidi läikivad tumerohelised, alt heledamad. Abilehed suured.
Levik ja ökoloogia: Jõe- ja ojakallaste, kaldavõsastikes, sageli ka istutatult. Õitseb mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

42 Leherood moodustavad selge võrgustiku. Taimed ühesuguliste õitega, mis on koondunud isas- ja emasurbadesse. Vili kupar (pajud) 43
42 Leherood ei moodusta selget võrku. Taimed teistsuguste tunnustega 50
43 Lehed pealt tuhmid 44
43 Lehed pealt läikivad 47
44 Väikesed põõsad, kuni 60 cm kõrged
  Salix myrtilloides L. - mustikpaju
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,5-1 m kõrge. Lehed ümarovaalsed, meenutavad sinika lehti, 1-2 cm pikad ja 0,5-1,2 cm laiad, pealt rohelised, alt sinakad, häst silmatorkavate roodudega, lehe tipp sageli paadikujuline.
Levik ja ökoloogia: Siirdesoodes, soometsades, hajusalt. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

44 Puud või üle 60 cm kõrged põõsad 45
45 2-4 aastaste okste koorealune puit sile (eemaldage oksalt veidi koort)
  Salix caprea L. - raagremmelgas
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 5-15 m kõrge. Noored oksad hallikasrohelised, vanemad oksad lehearmidest jändrikud. Lehed 7-10 cm pikad ja 3-5 cm laiad, ovaalsed, pealt tumerohelised, alt viltkarvased.
Levik ja ökoloogia: Tavaline metsades, võsastikes. Õitseb aprillis, mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

45 2-4 aastaste okste koorealune puit rõõnetega 46
46 Madal põõsas (kuni 1,5 m kõrge). Lehed 2-4(6) cm pikad, hambad leheservaga risti. Abilehed püsivad
  Salix aurita L. - kõrvpaju
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,5-2 m kõrge. Kaheaastatstel ja vanematel võrsetel koore all puidul peened 1-3 cm pikkused rõõned (kriipsukujulised puhetised). Lehed äraspidimunajad, 2-5 cm pikad ja 1-3 cm laiad, leheserv ebaühlaste suurte hammastega või lainjas. Abilehed suured, püsivad kaua.
Levik ja ökoloogia: Niitudel, madalsoodes, võsastikes, tavaline. Õitseb mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

46 Puu või kõrge põõsas (kuni 6 m). Lehed 5-12(15) cm pikad, tipu poole suunatud hammastega. Abilehed varisevad varakult
  Salix cinerea L. - tuhkur paju
  Iseloomulikud tunnused:  Põõsas, kuni 4 m kõrge. Rõõned (kriipsukujulised puhetised) 1-3 cm pikad, koore all tihedalt. Võrsed tuhkhallid, karvased. Lehed piklikud, 5-12 cm pikad ja 1,5-4 cm laiad, pealt hallikasrohelised, udekarvased, alt hallid, peaaegu viltjad, ebakorrapäraselt saagjad. Abilehed varisevad varakult.
Levik ja ökoloogia: Tavaline madal- ja siirdesoodes, niitudel, kraavides, soometsades, põlluserades. Õitsebaprillis, mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

47 Noored võrsed tihedalt peenekarvased
  Salix myrsinifolia Salisb. - mustjas paju
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 2-6 m kõrge. Noored võrsed ja lehed tiheda tuhkhalli karvastuega. Lehed täiskasvanult mõlemalt poolt ühte värvi, kuivatamisel lähevad kergesti mustaks, külgroodusid 6-8 (12) paari. Abilehed suured, alati olemas.
Levik ja ökoloogia: Soistel niitudel, madalsoodes, veekogude kallastel, sage. Õitseb aprillis, mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

47 Noored võrsed paljad või üksikute hõredate karvadega 48
48 Puu või üle 1,5 m kõrge põõsas
  Salix pentandra L. - raudremmelgas
  Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas, 6-15 m kõrge. Lehed korrapäraselt peensaagja servaga, pealt tugevalt läikivad, tumerohelised, alt tuhmid, elliptilised, 5-10 cm pikad ja 3-5 cm laiad. Leht aheneb tipu suunas sujuvalt, alusel järsult.
Levik ja ökoloogia: Tavaline jõgede ja järvede kallastel, soostunud niitudel, soodes, võsastikes, metsaservades, ka ilupuuna. Õitseb mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

48 Kuni 1,5 m kõrgused põõsad 49
49 Lehed abilehtedeta, kõige laiem koht lehe keskel või alumises pooles, külgroodusi vähem kui 8 paari
  Salix starkeana Willd. - verkjas paju
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,5- 1,5 m kõrge. Täiskasvanud võrsed ja pungad paljad, läikivad, noored vahel väheste karvadega. Lehed õhukesed, laiovaalsed, 2-4 cm pikad ja 1-2 cm laiad, pealt tumerohelised, alt heledamad, lehetipp sageli keerdunud. Abilehed väikesed, ovaalsed.
Levik ja ökoloogia: Niitudel, puisniitudel, võsastikes, hajusalt. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

49 Lehed abilehtedega, kõige laiem koht lehe ülemises pooles, külgroodusid üle 8 paari
  Salix phylicifolia L. - kahevärvine paju
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 2-3 m kõrge. Koore all puidul 1 cm pikkused rõõned (kriipsukujulised puhetised). Lehed elliptilised, ebaühtlaselt sakilise või terve servaga, pealt tumerohelised ja läikivad, alt sinakasrohelised või vesihallid (kahevärvilised). Abilehed väikesed, neerjad, püsivad kesksuveni.
Levik ja ökoloogia: Puisniitudel, madalsoodes, lodudes, veekogude kallastel, sage. Õitseb aprillis, mais.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

50 Lehed valge- kuni hallikarvased vähemalt alaküljel 51
50 Lehed mõlemalt poolt rohelised 56
51 Lehed mõlemalt poolt hõbehallid. Õied kollased. Viljad kuivad
  Elaeagnus commutata Bernh. ex Rydb. - läikiv hõbepuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas, kuni 3 m kõrge. Lehed süstjad või munajad, hõbedaselt karvased, 4-7 cm pikad. Õied neljatised, pealt hõbedased, seest kollased, 1-3-kaupa. Vili noorena hõbedane, jahukas.
Levik ja ökoloogia: Ilupõõsas, metsistub. Õitseb juunis, juulis. Pärit Põhja-Ameerikast.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

51 Lehed valge- kuni hallikarvased ainult alt, pealt rohelised. Õied pole kollased. Vili lihakas 52
52 Leheserv terve. Väikesed põõsad, tavaliselt alla 1 m kõrged. Lehed kuni 4 cm pikad 53
52 Leheserv hambuline . Puud või üle 1m kõrgused põõsad. Lehed tavaliselt pikemad kui 4 cm 54
53 Kroonlehed roosad. Viljad mustad
  Cotoneaster niger (Wahlenb.) Fr. - must tuhkpuu
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,5-2,5 m kõrge. Lehed munajad, tömbid, 2-5 cm pikad, pealt tumerohelised, alt viltjad. Õied roosad, 3-12-kaupa kobarates. Viljad mustad.
Levik ja ökoloogia: Harva Põhja-Eestis ja Muhumaal lubjarikastel niitudel, loometsades, klibustel aladel. Õitseb juunis. Kasvatatakse ka ilupõõsana.
Looduskaitseline seisund: LK III

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

53 Kroonlehed valged kuni helelillad. Vili punane
  Cotoneaster scandinavicus B.Hylmö - harilik tuhkpuu
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-2 m kõrge. Lehed elliptilised, kuni 4 cm pikad ja 2,5 cm laiad, tömbid, pealt paljad, hallikasrohelised, alt hallviltjad. Õied kahvaturoosad, 1- või 2-kaupa. Valminud marjad erepunased.
Levik ja ökoloogia: Paiguti Põhja- ja Loode-Eestis ja saartel loometsades, loodudel, liivikutel. Õitseb juunis. Kasvatatakse ka ilupõõsana.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

54 Õied ja viljad pole sarikjas (vihmavarjutaolises) õisikus
  Malus domestica Borkh. - aed-õunapuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 10 m kõrge. Lehed laimunajad, lehed ja võrsed rohkem või vähem karvased, oksad asteldeta.  Õied suured, roosakad, õisikutes. Viljad suured, mitmesuguse kujuga õunad.
Levik ja ökoloogia: Tavaline viljapuu, metsistub. Õitseb mais, juunis.
Märkused: Väga palju erinevaid sorte.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

54 Õied ja viljad sarikjas (vihmavarjutaolises) õisikus 55
55 Lehed kõige laiemad ülemises pooles, hõlmadeta, hambulise servaga
  Sorbus rupicola (Syme) Hedl. - tuhkpihlakas
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 10 m kõrge. Sakilise servaga lõhestumata lihtlehed, pealt läikivad või veidi karvased, alt valgeviltjad. Õied valged, väikestes õisikutes. Marjad pruunikaspunased, valgete täppidega, ümarad.
Levik ja ökoloogia: Eestis looduslikult Saaremaa lääneosas, õitseb juunis. Levinud Põhja-Euroopas.
Looduskaitseline seisund: LK II, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

55 Lehed kõige laiemad keskel, vähemalt mõned lehed hõlmadega
  Sorbus intermedia (Ehrh.) Pers. - pooppuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 10 m kõrge. Madalalt hõlmised lihtlehed, sakilise servaga, pealt läikivad, alt hallviltjad. Õied valged, kännasjates õisikutes. Marjad 1,5 cm pikad, oranžpunased.
Levik ja ökoloogia: Paiguti Lääne-Eestis, Saaremaal kohati tavaline. Sageli kasvatatakse ilupuuna. Õitseb mais, juunis. Levinud Euroopa loodeosas.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

56 Leheserv terve 57
56 Leheserv hambuline 58
57 Puu. Leheserv karvane. Õied kroonlehtedeta. Vili kuiv
  Fagus sylvatica L. - harilik pöök
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 40 m kõrge. Lehed nahkjad, elliptilised, terveservalised, pealt läikivad tumerohelised, leheserv hõredalt ripsmeline. Emasõied kahekaupa, isasõied urbadena. Viljad kahekaupa, ümbritsetud puitunud lüdiga, mis viljade valmides avaneb nelja lõhega.
Levik ja ökoloogia: Ilupuu, õitseb mais, juunis. Kesk-Euroopa levikuga, olemas ka Rootsis.
Märkused: Meie kliimas veidi külmatundlik, eriti noored lehed, mis saavad hiliste öökülmade puhul kannatada.
57 Põõsas. Leheserv pole karvane. Õied kroonlehtedega. Vili lihakas
  Frangula alnus Mill. - harilik paakspuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas, 1-7 m kõrge. Lehed vahelduvad, terveservalised, elliptilised, lehe külgrood lõpevad lehe servas. Tüve koor sile, mustjas. Õied mõlemasoolised, väikesed, rohekasvalged, mõnekaupa. Vili algul punakas, hiljem must, lihakas.
Levik ja ökoloogia: Sega- ja lodumetsades, puisniitudel, põõsastikes. Sage. Õitseb mais, juunis ja augustis, septembris. Levinud kogu Euroopas, Kaukaasias, Lääne- ja Ida-Siberis, Kesk-Aasias.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

58 Leht alusel ebasümmeetriline 59
58 Leht alusel sümmeetriline 61
59 Õied ja viljad 1-2 cm pikkustel rootsudel. Viljade servad karvased
  Ulmus laevis Pallas - künnapuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 30 m kõrge. Lehed tugevalt ebasümmeetrilise alusega, elliptilised, terava tipuga, külgrood lähevad sirgelt servani, ei harune. Vilja tiib ripsmelise rervaga, vili pikarootsuline.
Levik ja ökoloogia: Leht- ja segametsades, ka ilupuuna. Kohati. Looduslik levila Põhja- Kesk- ja Lõuna-Euroopas.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

59 Õied ja viljad peaaegu rootsutud. Viljade servad pole karvased 60
60 Noored võrsed paljad. Lehed 7- 12 paari külgroodudega
  Ulmus minor Mill. - põldjalakas
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 22 m kõrge. Võrsed paljad. Leht piklikelliptiline, sile, veidi ebasümmeetrilise alusega, paljud külgrood jagunevad enne servani jõudmist.  Vilja tiib sileda servaga, seeme tiiva ülaosas.
Levik ja ökoloogia: Ilupuu, harva metsistub. Õitseb aprillis, mais. Levinud Lõuna- ja Kesk-Euroopas.
60 Noored võrsed karvased. Lehed 12-18 paari külgroodudega
  Ulmus glabra Huds. - harilik jalakas
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 30 m kõrge. Võrsed tihedalt karvased. Lehed elliptilised, vahel tipus kolmehõlmalised, tugevalt karedad, külgrood jagunevad enne servani jõudmist kaheks (jalakal on “jalad”).  Seeme tiiva keskel, vilja tiiva serv sile.
Levik ja ökoloogia: Leht- ja segametsades, hajusalt, kasvatatakse ka ilupuuna. Õitseb mais. Looduslik levila Põhja- Kesk- ja Lõuna-Euroopas, ulatub ka Aasiasse.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

61 Väikesed põõsad, alla 2 m kõrged 62
61 Puud või üle 2 m kõrged põõsad 65
62 Lehed kuni 3 cm pikad. Õied kroonlehtedeta 63
62 Lehed pikemad kui 3 cm. Õied kroonlehtedega 64
63 Lehed ümarad. Hambad tömbid
  Betula nana L. - vaevakask
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 20-120 cm kõrge. Lehed ümarad, kuni 1 cm läbimõõdus, tömpide hammastega, paljad, noorelt kleepuvad. Emasurvad 0,5-0,8 cm pikad.
Levik ja ökoloogia: Siirdesoodes, rabades, rabastuvates metsades. Mandriosas tavaline, saartel haruldane. Õitseb mais. Kasvab Kesk-Euroopa kõrgmägedes ja Põhja-Euroopa ning Põhja-Ameerika madalikel.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

63 Lehed laiusest pikemad. Hambad teravad
  Betula humilis Schrank - madal kask
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, kuni 2,5 m kõrge. Lehed 1-2 cm laiad, ovaalsed, teravate hammastega, pealt paljad, alt roodude kohalt karvased.
Levik ja ökoloogia: Mandri Eestis paiguti madal- ja siirdesoodes, soistel niitudel, lodumetsades. Õitseb aprillis, mais. Levila Kesk- ja Põhja-Euroopas, Aasia ja Põhja-Ameerika põhjaosas.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

64 Lehed ümara tipuga. Kroonlehed valged. Vili lihakas
  Amelanchier spicata (Lam.) C. Koch - tähk-toompihlakas
  Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas, kuni 4 m kõrge. Lehed ovaalsed, 2-6 cm pikad, algul karvased, hiljem paljad, hambulise servaga. Õied valged, õisikus. Viljad ümarad, punakasmustad, püstiste tupplehtedega, magusad.
Levik ja ökoloogia: Ilupõõsas, naturaliseerunult ja metsistunult metsaservades, võsastikes, sagedam Lääne-Eestis. Õitseb mais. Pärit Põhja-Ameerika idaosast.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

64 Lehed terava tipuga. Kroonlehed roosad. Vili kuiv
  Spiraea salicifolia L. - pajulehine enelas
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,5-2 m kõrge. Lehed süstjad, saagja servaga, 4-7 cm pikad. Õied roosad, väkesed, püstistes kohevates õisikutes. Viljad kuivad.
Levik ja ökoloogia: Tavaline ilupõõsas, harva metsistub. Õitseb juulist septembrini. Pärit Aasia idaosast.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

65 Õied kroonlehtedeta. Vili kuiv. Lehtede külgrood enamvähem paralleelsed, lõpevad lehe servas 66
65 Õied kroonlehtedega. Vili lihakas. Lehtede külgrood ühinevad omavahel, tavaliselt ei ulatu servani 69
66 Lehed vähemalt 2,5 korda laiusest pikemad. Viljad tiivulised
  Carpinus betulus L. - harilik valgepöök
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 18(20) m kõrge. Lehed elliptilised, terava tipuga, kahelisaagja servaga, 6-12 cm pikad, pealt paljad, alt rood karvadega. Viljad suurte kolmehõlmaliste kandelehtedega, seepärast emasurb valminult kuni 6 cm lai.
Levik ja ökoloogia: Ilupuu, kasvab Kesk-Euroopas ja Väike-Aasias. Õitseb mais, aprillis, meil harva.
66 Lehed kuni 2 korda laiusest pikemad. Viljad tiibadeta 67
67 Leheroots lapik. Viljad kobarana
  Populus tremula L. - harilik haab
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 20-35 m kõrge. Lehed ümarad, täkilise sevaga, 3-5 cm läbimõõdus, paljad, mõlemalt poolt enamvähem ühte värvi. Leheroots lapik. Pungad pisut kleepuvad. Õied urbades.
Levik ja ökoloogia: Sageli sega- ja lodumetsades, haavikutena tavalisem Ida-Eestis. Õitseb aprillis, mais. Kasvab kogu Euroopas, Hiinas, Jaapanis ja Põhja-Aafrikas.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

67 Leheroots pole lapik. Viljad käbitaolistes kogumikes 68
68 Lehed tömbid, sämpunud tipuga, alt rohelised, karvad ainult roodude lähedal
  Alnus glutinosa (L.) Gaertn. - sanglepp
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 30 m kõrge. Koor pruunikas, korp mustjas. Lehed ovaalsed, tipul tõmbi väljalõikega, pealt tumerohelised, läikivad. Pungad paljad, veidi kleepuvad. Isasõied rippuvates urbades, emasõitest moodustuvad viljad, “lepakäbid”, on raolised.
Levik ja ökoloogia: Tavaline lodumetsades, puisniitudel, jõekallastel. Õitseb aprillis. Kesk- ja Põhja-Euroopa, Põhja-Aafrika, Aasias Lääne-Siberini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

68 Lehed terava tipuga, alt hallikarvased
  Alnus incana (L.) Moench - hall lepp
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 25 m kõrge. Koor hallikas, korpa ei moodustu. Lehed terava tipuga, saagja servaga, hallikasrohelised, matid. Pungad karvased, ei kleepu. Isasõied rippuvates urbades, emasõitest moodustuvad viljad, “lepakäbid”, on enam-vähem raotud.
Levik ja ökoloogia: Kuuse-segametsades, võsastikes, puisniitudel, endistel põldudel, sage. Õitseb aprillis. Levinud peaaegu kogu põhjapoolkeral.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

69 Vili paljude seemnetega 70
69 Vili ühe seemnega 72
70 Lehed pealt läikivad, noored lehed lähevad kuivades mustaks. Vili pirnikujuline
  Pyrus communis L. - harilik pirnipuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 10-20 m kõrge. Võra laipüramiidjas, oksad tavaliselt asteldeta. Lehed munajad, tipus ahenevad, läikivad. Õied valged. Viljad suured, söödavad.
Levik ja ökoloogia: Tavaline viljapuu, harva metsistub. Õitseb mais. Looduslikult lõuna- ja Kesk-Euroopas, ka Väike-Aasias ja Põhja-Iraanis.
Märkused: Noored lehed lähevad kuivatamisel sageli mustaks.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

70 Lehed pealt tuhmid, noored lehed ei lähe kuivades mustaks. Vili ümar (õun) 71
71 Lehed vähemalt alt karvased, võrsed asteldeta
  Malus domestica Borkh. - aed-õunapuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 10 m kõrge. Lehed laimunajad, lehed ja võrsed rohkem või vähem karvased, oksad asteldeta.  Õied suured, roosakad, õisikutes. Viljad suured, mitmesuguse kujuga õunad.
Levik ja ökoloogia: Tavaline viljapuu, metsistub. Õitseb mais, juunis.
Märkused: Väga palju erinevaid sorte.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

71 Lehed paljad, võrsed asteldega
  Malus sylvestris (L.) Mill. - mets-õunapuu
  Iseloomulikud tunnused:  Puu, kuni 10 m kõrge. Oksad sageli asteldega. Lehed ja võrsed paljad, lehed laimunajad, südaja alusega. Õied valged või roosakad. Õunad väikesed, hapud.
Levik ja ökoloogia: Puisniitudel, metsaservades, peamiselt läänesaartel. Õitseb mais, juunis. Levinud Kesk-, Ida- ja Lääne-Euroopas, Skandinaavias.
Looduskaitseline seisund: LK III

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

72 Õied ja viljad rippuvates kobarates
  Padus avium Mill. - harilik toomingas
  Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas, kuni 10 m kõrge. Lehed piklikelliptilised, 3-10 cm pikad, pealt tumerohelised, alt heledamad, hõõrudes iseloomuliku lõhnaga. Okste koore sisepind kollane, tugeva lõhnaga. Õied valged, rippuvates kobarates, lõhnavad. Viljad 7-8 mm läbimõõdus, mustad, kootava toimega.
Levik ja ökoloogia: Niisketes leht- ja segametsades, võsastikes, metsaservades, sageli. Õitseb mais. Euraasia levikuga.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

72 Õied ja viljad pole rippuvates kobarates 73
73 Lehed paljad. Viljad punased
  Cerasus vulgaris Mill. - hapu kirsipuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu, 3-6 m kõrge. Lehed elliptilised, paljad, hambulise servaga, hamba tipp näärmekas. Õied valged, mitmekaupa, õisiku alusel pungasoomustest kõrgemal mitu rohelist lehte. Viljad kerajad tumepunased, hapud.
Levik ja ökoloogia: Tavaline viljapuu, vahel metsistub. Õitseb mais.
Märkused: Viljapuuna kasvatatakse ka maguskirssi, mille viljad on punased, mustjad või kollased, magusad.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

73 Lehed karvased Viljad kollased või sinised 74
74 Vili ovaalne, kollane, sinine või punane. Noored võrsed paljad
  Prunus domestica L. - harilik ploomipuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 12 m kõrge. Astlaid pole, noored võrsed paljad. Lehed elliptilised, 4-8(10) cm pikad. Õied valged, enamasti kahekaupa. Viljad piklikud, kollased, punakad kuni violetsed, viljaliha luuseemnest kergesti eraldatav.
Levik ja ökoloogia: Tavaline viljapuu, vahel metsistub. Õied puhkevad mais, lehtedega üheaegselt.
Märkused: Palju erinevaid sorte.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

74 Viljad ümarad, sinised. Noored võrsed karvased
  Prunus insititia L. - kreegipuu
  Iseloomulikud tunnused: Puu või põõsas, 3-6 m kõrge. Mõnede väikeste asteldega, noored oksad sametjad. Lehed 4-5 cm pikad, elliptilised. Õied valged, kahekaupa. Viljad kerajad kuni piklikud, sinakad, vahakirmega, viljaliha luuseemnest raskesti eraldatav.
Levik ja ökoloogia: Tavaline viljapuu, metsistub. Õitseb mais.
Märkused: Levib edukalt juurvõrsetega.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)