Back 
Printable version
| 1 | Meretaimed | 2 |
| 1 | Magevee taimed | 4 |
| 2 | Lehed üle 2 mm laiad ja üle 10 cm pikad | |
| Zostera marina L. - pikk merihein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Jämeda roomava risoomi, tugeva varre ja pikkade lineaalsete lehtedega meretaim, õitseb harva. Õisik paljuõieline, veidi lapik, õitsemise ajal suletud ülemise lehe tuppe. Õied väga väikesed, ühesugulised. Pikkus kuni 1,5 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Meres madalikel, eriti Väinameres. Paiguti. Õitseb juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 2 | Lehed alla 2 mm laiad ja alla 10 cm pikad | 3 |
| 3 | Viljaraag alla 6 cm pikk, pole spiraalselt keerdunud. Tolmukapead 0,6-0,7 mm, elliptilised | |
| Ruppia maritima L. - harilik heinmuda | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed alla 1 mm laiad, 4-6 cm pikad, teravatipulised, kitsaste lehetuppedega. Varred niitjad. Õisikuraag kuni 5 cm pikk, sirge või veidi kõverdunud. Pikkus kuni 30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivasel ja mudasel merepõhjal, lainetuse eest kaitstud kohtades. Paiguti. Õitseb juulis. Märkused: Vegetatiivseid heinmuda taimi on võimalik eristada haneheina ja penikeelte liikidest lehe tipuosa mikroskoopiliste hammaste järgi. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 3 | Viljaraag 8-10 cm pikk, spiraalselt keedunud. Tolmukapead 1-7 mm, neerjad | |
| Ruppia cirrhosa (Petagna) Grande - keerd-heinmuda | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 1 mm laiad ja 6-7 cm pikad, tömbitipulised, pruunikate laienenud tuppedega. Varred niitjad. Pikkus kuni 50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivasel merepõhjal. Haruldane. Õitseb juulist septembrini. Märkused: Vegetatiivseid heinmuda taimi on võimalik eristada haneheina ja penikeelte liikidest lehe tipuosa mikroskoopiliste hammaste järgi. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 4 | Kõik lehed juurmise rosetina (õitsvad varred ilma hästiarenenud lehtedeta) | 5 |
| 4 | Lehed pole rosetina (õitsvad varred lehistunud) | 6 |
| 5 | Lehed alla 5 mm laiad. Õied üksikult, radiaalsümmeetrilised | |
| Littorella uniflora (L.) Asch. - silmjärvikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Veetaim roomavate võsundite ja lihakatest naaskeljatest lehtedest koosneva juurmise kodarikuga. Õied valged, väikesed, ühesugulised. Isasõied pikaraolised, emasõied lühirootsulised, asuvad kodarikulehtede vahel. Kõrgus 5-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Madalates riimvee loikudes ainult Saaremaa lääneosas. Väga haruldane. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK I kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 5 | Lehed üle 5 mm laiad. Õied pole üksikult, bilateraalsümmeetrilised | |
| Lobelia dortmanna L. - vesilobeelia | ||
| Iseloomulikud tunnused: Veetaim. Lehed veesisesed, kodarikuna mitteharuneva varre alusel, lineaalsed, tagasikäändunud tipuga, kuni 6 cm pikad. Õied valged või helesinised, õitseajal veest välja ulatuvates kobarates. Kõrgus 30-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mandriosas liivapõhjalistes selgeveelistes järvedes. Haruldane. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 6 | Lehed selgelt sulgroodsed. Õied kroonlehtedega | |
| Polygonum hydropiper L. - mõru kirburohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine, alusel pisut harunev. Lehed pikliksüstjad, pikalt teravneva tipuga, pisut lainja servaga, lühirootsulised, kibeda maitsega. Tõri avar, punakaspruun, paljas, ainult servadel lühikeste ripsmetega. Õisik hõre, katkestunud, kitsas, longus, 4-6 cm pikk. Õied roosakad. Kõrgus 20-65 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kallastel, kraavides, lompides, mererannal, metsateedel. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 6 | Lehed paralleelsete roodudega või rood halvasti näha. Õied kroonlehtedeta | 7 |
| 7 | Õied ja viljad kerajate nuttidena | 8 |
| 7 | Õied ja viljad pole kerajate nuttidena | 9 |
| 8 | Kõige alumise emasnuti juures olev lehetaoline kõrgleht 10-60 cm, vähemalt kaks korda nii pikk kui liitõisik. Lehed alusel puhetunud | |
| Sparganium angustifolium Michx. - lamedalehine jõgitakjas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kuni 5 mm laiad, varrest pikemad. Üleni vees kasvav taim. Liitõisik harunemata. Isas- ja emasnutte mitu; emasnutid raolised, kinnituvad varrele kõrglehtedest ülalpool. Kõrgus kuni 1 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivase põhjaga järvedes. Harva. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 8 | Lehetaoline kõrgleht 1-5(8) cm, vaevalt liitõisikust pikem. Leht alusel ainult veidi puhetunud | |
| Sparganium natans L. - väike jõgitakjas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kitsad, kuni 5 mm laiad, varrest lühemad. Liitõisik harunemata. Isasnutte enamasti 1, ülemisest emasnutist eemal; emasnutte 2 või 3, raotud, kõrglehtede kaenlas. Kõrgus 20-30 cm, ujuvad taimed pikemad.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogudes, kallastel, mudastes kraavides, lodudes. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 9 | Lehed lineaalsed, alla 1 cm laiad | |
| Potamogeton pectinatus L. - kamm-penikeel | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehelaba läheb alusel üle torujalt vart ümbritsevaks tupeks. Kõik lehetuped aluseni lõhestunud. Lehed teravad, harjasjad, teritunud või ogatipuga. Vars haruneb ülaosas rikkalikult. Pikkus 30-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Meres, rannaveekogudes, järvedes, ojades, tavaliselt liivasel või savikal pinnal. Rannikumeres ja Ida-Eestis tavaline, mujal harva. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 9 | Lehed pole lineaalsed, üle 1 cm laiad | 10 |
| 10 | Ujulehed pikarootsulised, värvitu painduva liigendiga rootsu tipus | |
| Potamogeton natans L. - ujuv penikeel | ||
| Iseloomulikud tunnused: Veesisesed lehed kitsaslineaalsed, rootsutaolised. Ujulehed pikarootsulised, nahkjad, pruunika varjundiga. Abilehed 5-15 cm pikad, jäigad. Pikkus 30-250 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mageveekogudes. Sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 10 | Kõik lehed rootsutud, või kui lühirootsulised, siis ilma sellise liigendita | 11 |
| 11 | Lehed (vähemalt alumised) ümara kuni südaja alusega, varreümbrised | |
| Potamogeton perfoliatus L. - kaelus-penikeel | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed tömbitipulised, südaja, peaaegu varreümbrise alusega, lai- kuni piklikmunajad, 2 või 3 külgroodude paari teistest tugevamad. Abilehed kilejad, kaovad varakult. Pikkus 0,3-3(6) m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Järvedes, jõgedes, riimveelistes merelahtedes. Sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 11 | Lehed kiilja alusega, pole varreümbrised (või ainult veidi) | |
| Potamogeton alpinus Balb. - ruske penikeel | ||
| Iseloomulikud tunnused: Veesisesed lehed ahenevad pikkamisi tömbiks või tanujaks tipuks. Abilehed punakad, hävivad varakult. Vars sirge, harunemata. Ujulehed labast lühema rootsuga, pikalt aheneva alusega, võivad puududa. Pikkus 0,3-1,5 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Vooluvetes, paisjärvedes, harvem järvedes, tiikides. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
