Back 
Printable version
| 1 | Taimed täiesti veesisesed või veepinnal ujuvate lehtedega | 2 |
| 1 | Maismaataimed, või kui veetaimed, siis lehed pole ujuvad ja veest välja ulatuvad | 27 |
| 2 | Lehed kilpjad, ümarad, leheroots kinnitub leheplaadi keskele | |
| Hydrocotyle vulgaris L. - loim-vesipaunikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed ümmargused, kilpjad, täkilise servaga. Varred nõrgad, roomavad, sõlmekohtadest juurduvad. Õied valged või roosakad, 2- või 3-kaupa. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Soistes metsades ja lodudes. Haruldane, ainult Saare- ja Hiiumaa lääneosas ja Ruhnus. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 2 | Lehed pole kilpjad | 3 |
| 3 | Lehe alus sirge, südajas või nooljas | 4 |
| 3 | Lehe alus ümar või kitsenev rootsu suunas | 10 |
| 4 | Lehed noolja alusega | |
| Sagittaria sagittifolia L. - jõgi-kõõlusleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed noolja alusega, pikarootsulised. Õisikuraag kolmekandiline, õied valged, enamasti kolmest õiest koosnevate männastena, all emasõied, ülal isasõied. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kaldaosas ning seisva või aeglase vooluga vetes. Mandriosas tavaline, saartel haruldane. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 4 | Lehe alus pole nooljas | 5 |
| 5 | Lehed laiusest palju pikemad. Õied tähkõisikuna | |
| Polygonum amphibium L. - vesi-kirburohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Risoom pikk, harunev, sõlmekohtadest juurduv. Veevormil lehed varre tipuosas, ujuvad, pealt tume-, alt helerohelised, läikivad, ümara või lühidalt terava tipuga, 4-7 cm pikkuse rootsuga. Maismaavorm karvane, lehed kitsassüstjad, aeglaselt aheneva tipuga, kuni 1 cm pikkuse rootsuga. Õied roosad, tipmises õisikus. Pikkus kuni 1,5 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogudes ja nende kaldail, niisketel niitudel, rannaääres lompides, niisketel põldudel umbrohuna. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 5 | Lehed üldkujult ümarad. Õied pole tähkadena | 6 |
| 6 | Lehed alla 10 cm läbimõõdus. Kroonlehti 3 | |
| Hydrocharis morsus-ranae L. - konnakilbukas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed veepinnal ujuvad, ümarneerjad, pikarootsulised, 2-4 cm läbimõõdus; leherootsu alusel kaks kilejat abilehte. Õied valged, kolmetised, 2 cm läbimõõdus. Taimed kahekojalised, emasõied üksikult, isasõied 2- või 3-kaupa. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kaldaäärses vees, peamiselt mandriosas. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 6 | Lehed üle 10 cm läbimõõdus. Kroonlehti palju | 7 |
| 7 | Õied valged. Leheroodude külgharud ühinevad omavahel, leheroots lapik või kolmekandiline | 8 |
| 7 | Õied kollased. Leheroodude külgharud ei ühine omavahel, leheroots ruljas | 9 |
| 8 | Emakasuudme ketas lame. Kõigi tolmukate niidid peenikesed | |
| Nymphaea alba L. - valge vesiroos | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed suured, ujuvad, südaja alusega, leheroodude külgharud ühinevad omavahel, leheroots lapik või kolmekandiline, kinnituskohas laienenud. Õied valged. Emakasuudme ketas lame, sigimiku laiune, 10-23 kiirega. Sigimik kerajas. Tolmukad kinnituvad sigimikule peaaegu emakasuudme ääreni. Pungad ümarad. Pikkus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mageveekogudes. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 8 | Emakasuudme ketas tugevalt nõgus. Sisemiste tolmukate niidid tolmukapeast oluliselt laiemad | |
| Nymphaea candida C. Presl - väike vesiroos | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed suured, ujuvad, südaja alusega, leheroodude külgharud ühinevad omavahel, leheroots lapik või kolmekandiline, ühelaiune. Õied valged. Emakasuudme ketas tugevalt nõgus, sigimikust kitsam, 8-14 kiirega. Tolmukad kinnituvad sigimikul emakasuudmest madalamal. Pungad teravatipulised. Pikkus 50-160 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mageveekogudes. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 9 | Õied 4-6 cm läbimõõdus. Emakasuue 15-20 kiirega | |
| Nuphar lutea (L.) Sm. - kollane vesikupp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 8-25 cm laiad, paljad, ujuvad, alusel südajad, leheroodude külgharud ei ühine omavahel, leheroots ümar. Õied kollased, 4-6 cm läbimõõdus. Tupplehtede väliskülg ainult alusel roheline. Emakasuue terveservaline, lehterjas, 10-20 kiirega. Pikkus 50-260 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mageveekogudes. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 9 | Õied 1,5-3,5 cm läbimõõdus. Emakasuudme kiiri 8-10 | |
| Nuphar pumila (Timm) DC. - väike vesikupp | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 4-10 cm laiad, alt siidjalt karvased, ujuvad, leheroots ümar. Õied kollased, 1,5-2 cm läbimõõdus. Tupplehtede väliskülg üleni roheline. Emakasuue hambulise servaga, kumer, 8-10 kiirega. Pikkus 70-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Seisvates vetes. Harva, peamiselt Kagu-Eestis. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 10 | Taimede juured hõljuvad vabalt vees | 11 |
| 10 | Taimed kinnituvad veekogu põhja | 16 |
| 11 | Lehed lineaalsed, kasvavad rosetina | |
| Stratiotes aloides L. - vesikarikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed tiheda juurmise kodarikuna, jäigad, teravsaagja servaga, 15-40 cm pikad ja 2 cm laiad. Õitsemisajal ulatuvad taimed osaliselt veest välja. Õied valged, 1-3-kaupa õisikus, mis kinnitub kodarikulehtede kaenlasse. Kahekojaline. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mandriosa kinnikasvavates järvedes ja turbaaukudes. Paiguti, Lääne-Eestis haruldane. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 11 | Lehed pole lineaalsed, ei kasva rosetina | 12 |
| 12 | Lehed vähemalt kahe juure ja 3-15 rooga | |
| Spirodela polyrrhiza (L.) Schleid. - hulgajuurine vesilääts | ||
| Iseloomulikud tunnused: Ümarad või äraspidimunajad lehekesed juurtekimbuga alaküljel. Lehed hallikasrohelised, kaarjate roodudega, kuni 9 mm läbimõõdus, ujuvad veepinnal. Paljuneb vegetatiivselt.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Seisvas või aeglaselt voolavas vees. Hajusalt, peamiselt mandriosas. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 12 | Lehed ühe juure ja 1-3(5) sageli halvasti nähtava rooga | 13 |
| 13 | Lehed 5-15 mm, täiesti veesisesed (välja arvatud õitseajal), läbipaistvad, tipul teravad ja hambulised | |
| Lemna trisulca L. - ristlemmel | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehekesed süstjad või elliptilised, väga õhukesed, rohelised, ühe juurega, täiskasvanult alusel rootsukesega, moodustavad ristikujulisi kolmikuid. Läbimõõt kuni 13 mm. Paljuneb vegetatiivselt.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Seisvates või aeglaselt voolavates vetes. Tavaline. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 13 | Lehed 2-6 mm, veepinnal ujuvad, läbipaistmatud, tömbi tipuga, terveservalised | 14 |
| 14 | Lehed hallikasrohelised kuni punakaspruunid, alumisel pinnal käsnja paksendiga, alaküljel 40-50 võrgusilma laiusega 0,2-0,7 mm (binokulaar!) | |
| Lemna gibba L. - küürlemmel | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehekese läbimõõt kuni 5 mm, äraspidimunajas, ühe juurega, ujub veepinnal. Ülemine pind lame, sageli punakas, alumine kumer, käsnja paksendiga, hele. Paljuneb vegetatiivselt.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Tiikides, rannaloikudes, kraavides. Harva. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 14 | Lehed helerohelised, mõlemalt poolt lamedad, alaküljel 15-20 võrgusilma laiusega 0,1-0,25 mm | 15 |
| 15 | Lehed pealt siledad, alt rohelised, ilma talvituspungadeta (turioonideta) | |
| Lemna minor L. - väike lemmel | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehekesed ümarad, kuni 4 mm läbimõõdus, rohelised või hallikasroosad, ühe juurega, ilma rootsukeseta, moodustavad mitmest isendist koosnevaid gruppe. Sageli massiliselt veepinda katvalt.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Seisvas või aeglaselt voolavas vees. Sagedaim lemleliik Eestis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 15 | Lehe pealmisel pinnal keskel rida väikeseid näsakesi (luup!). Alakülg punakas, vähemalt juurekese lähedal, sügisel moodustab väikeseid tumerohelisi kuni pruune talvituspungi (turioone) | |
| Lemna turionifera Landolt - punatäpp-lemmel | ||
| Iseloomulikud tunnused: Veepinnal ujuvad lehekesed sageli punakad või vähemalt alumisel pinnal juure juures punase täpiga. Moodustab talvitumispungi. Lehekesed kuni 3 mm läbimõõdus. Paljuneb vegetatiivselt.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Seisvas vees. Paiguti. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) | ||
| 16 | Meretaimed | 17 |
| 16 | Magevee taimed | 19 |
| 17 | Lehed üle 2 mm laiad ja üle 10 cm pikad | |
| Zostera marina L. - pikk merihein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Jämeda roomava risoomi, tugeva varre ja pikkade lineaalsete lehtedega meretaim, õitseb harva. Õisik paljuõieline, veidi lapik, õitsemise ajal suletud ülemise lehe tuppe. Õied väga väikesed, ühesugulised. Pikkus kuni 1,5 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Meres madalikel, eriti Väinameres. Paiguti. Õitseb juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 17 | Lehed alla 2 mm laiad ja alla 10 cm pikad | 18 |
| 18 | Viljaraag alla 6 cm pikk, pole spiraalselt keerdunud. Tolmukapead 0,6-0,7 mm, elliptilised | |
| Ruppia maritima L. - harilik heinmuda | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed alla 1 mm laiad, 4-6 cm pikad, teravatipulised, kitsaste lehetuppedega. Varred niitjad. Õisikuraag kuni 5 cm pikk, sirge või veidi kõverdunud. Pikkus kuni 30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivasel ja mudasel merepõhjal, lainetuse eest kaitstud kohtades. Paiguti. Õitseb juulis. Märkused: Vegetatiivseid heinmuda taimi on võimalik eristada haneheina ja penikeelte liikidest lehe tipuosa mikroskoopiliste hammaste järgi. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 18 | Viljaraag 8-10 cm pikk, spiraalselt keedunud. Tolmukapead 1-7 mm, neerjad | |
| Ruppia cirrhosa (Petagna) Grande - keerd-heinmuda | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 1 mm laiad ja 6-7 cm pikad, tömbitipulised, pruunikate laienenud tuppedega. Varred niitjad. Pikkus kuni 50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivasel merepõhjal. Haruldane. Õitseb juulist septembrini. Märkused: Vegetatiivseid heinmuda taimi on võimalik eristada haneheina ja penikeelte liikidest lehe tipuosa mikroskoopiliste hammaste järgi. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 19 | Kõik lehed juurmise rosetina (õitsvad varred ilma hästiarenenud lehtedeta) | 20 |
| 19 | Lehed pole rosetina (õitsvad varred lehistunud) | 21 |
| 20 | Lehed alla 5 mm laiad. Õied üksikult, radiaalsümmeetrilised | |
| Littorella uniflora (L.) Asch. - silmjärvikas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Veetaim roomavate võsundite ja lihakatest naaskeljatest lehtedest koosneva juurmise kodarikuga. Õied valged, väikesed, ühesugulised. Isasõied pikaraolised, emasõied lühirootsulised, asuvad kodarikulehtede vahel. Kõrgus 5-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Madalates riimvee loikudes ainult Saaremaa lääneosas. Väga haruldane. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK I kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 20 | Lehed üle 5 mm laiad. Õied pole üksikult, bilateraalsümmeetrilised | |
| Lobelia dortmanna L. - vesilobeelia | ||
| Iseloomulikud tunnused: Veetaim. Lehed veesisesed, kodarikuna mitteharuneva varre alusel, lineaalsed, tagasikäändunud tipuga, kuni 6 cm pikad. Õied valged või helesinised, õitseajal veest välja ulatuvates kobarates. Kõrgus 30-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mandriosas liivapõhjalistes selgeveelistes järvedes. Haruldane. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 21 | Lehed selgelt sulgroodsed. Õied kroonlehtedega | |
| Polygonum hydropiper L. - mõru kirburohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars püstine, alusel pisut harunev. Lehed pikliksüstjad, pikalt teravneva tipuga, pisut lainja servaga, lühirootsulised, kibeda maitsega. Tõri avar, punakaspruun, paljas, ainult servadel lühikeste ripsmetega. Õisik hõre, katkestunud, kitsas, longus, 4-6 cm pikk. Õied roosakad. Kõrgus 20-65 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kallastel, kraavides, lompides, mererannal, metsateedel. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 21 | Lehed paralleelsete roodudega või rood halvasti näha. Õied kroonlehtedeta | 22 |
| 22 | Õied ja viljad kerajate nuttidena | 23 |
| 22 | Õied ja viljad pole kerajate nuttidena | 24 |
| 23 | Kõige alumise emasnuti juures olev lehetaoline kõrgleht 10-60 cm, vähemalt kaks korda nii pikk kui liitõisik. Lehed alusel puhetunud | |
| Sparganium angustifolium Michx. - lamedalehine jõgitakjas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kuni 5 mm laiad, varrest pikemad. Üleni vees kasvav taim. Liitõisik harunemata. Isas- ja emasnutte mitu; emasnutid raolised, kinnituvad varrele kõrglehtedest ülalpool. Kõrgus kuni 1 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivase põhjaga järvedes. Harva. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 23 | Lehetaoline kõrgleht 1-5(8) cm, vaevalt liitõisikust pikem. Leht alusel ainult veidi puhetunud | |
| Sparganium natans L. - väike jõgitakjas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kitsad, kuni 5 mm laiad, varrest lühemad. Liitõisik harunemata. Isasnutte enamasti 1, ülemisest emasnutist eemal; emasnutte 2 või 3, raotud, kõrglehtede kaenlas. Kõrgus 20-30 cm, ujuvad taimed pikemad.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogudes, kallastel, mudastes kraavides, lodudes. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 24 | Lehed lineaalsed, alla 1 cm laiad | |
| Potamogeton pectinatus L. - kamm-penikeel | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehelaba läheb alusel üle torujalt vart ümbritsevaks tupeks. Kõik lehetuped aluseni lõhestunud. Lehed teravad, harjasjad, teritunud või ogatipuga. Vars haruneb ülaosas rikkalikult. Pikkus 30-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Meres, rannaveekogudes, järvedes, ojades, tavaliselt liivasel või savikal pinnal. Rannikumeres ja Ida-Eestis tavaline, mujal harva. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 24 | Lehed pole lineaalsed, üle 1 cm laiad | 25 |
| 25 | Ujulehed pikarootsulised, värvitu painduva liigendiga rootsu tipus | |
| Potamogeton natans L. - ujuv penikeel | ||
| Iseloomulikud tunnused: Veesisesed lehed kitsaslineaalsed, rootsutaolised. Ujulehed pikarootsulised, nahkjad, pruunika varjundiga. Abilehed 5-15 cm pikad, jäigad. Pikkus 30-250 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mageveekogudes. Sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 25 | Kõik lehed rootsutud, või kui lühirootsulised, siis ilma sellise liigendita | 26 |
| 26 | Lehed (vähemalt alumised) ümara kuni südaja alusega, varreümbrised | |
| Potamogeton perfoliatus L. - kaelus-penikeel | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed tömbitipulised, südaja, peaaegu varreümbrise alusega, lai- kuni piklikmunajad, 2 või 3 külgroodude paari teistest tugevamad. Abilehed kilejad, kaovad varakult. Pikkus 0,3-3(6) m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Järvedes, jõgedes, riimveelistes merelahtedes. Sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 26 | Lehed kiilja alusega, pole varreümbrised (või ainult veidi) | |
| Potamogeton alpinus Balb. - ruske penikeel | ||
| Iseloomulikud tunnused: Veesisesed lehed ahenevad pikkamisi tömbiks või tanujaks tipuks. Abilehed punakad, hävivad varakult. Vars sirge, harunemata. Ujulehed labast lühema rootsuga, pikalt aheneva alusega, võivad puududa. Pikkus 0,3-1,5 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Vooluvetes, paisjärvedes, harvem järvedes, tiikides. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 27 | Õitsvad varred lehtedeta (vahel väikeste kandelehekestega), tavalised lehed kõik varre alusel juurmise rosetina | |
| Sagittaria sagittifolia L. - jõgi-kõõlusleht | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed noolja alusega, pikarootsulised. Õisikuraag kolmekandiline, õied valged, enamasti kolmest õiest koosnevate männastena, all emasõied, ülal isasõied. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kaldaosas ning seisva või aeglase vooluga vetes. Mandriosas tavaline, saartel haruldane. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 27 | Õitsvad varred lehistunud | |
| Polygonum amphibium L. - vesi-kirburohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Risoom pikk, harunev, sõlmekohtadest juurduv. Veevormil lehed varre tipuosas, ujuvad, pealt tume-, alt helerohelised, läikivad, ümara või lühidalt terava tipuga, 4-7 cm pikkuse rootsuga. Maismaavorm karvane, lehed kitsassüstjad, aeglaselt aheneva tipuga, kuni 1 cm pikkuse rootsuga. Õied roosad, tipmises õisikus. Pikkus kuni 1,5 m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogudes ja nende kaldail, niisketel niitudel, rannaääres lompides, niisketel põldudel umbrohuna. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
