Printable version

1 Lehed vastakud
  Spergula arvensis L. - harilik nälghein
  Iseloomulikud tunnused: Vars liht- ja näärmekarvadega, vahel kleepuv, väga harva paljas. Lehtedeta varreosa õisiku all õisiku pikkune. Lehed lineaalsed, 2-3 cm pikad, näärmekarvased. Õied valged, õieraood niitjad, tupest palju pikemad. Kõrgus 10-50(100) cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Liivastel põldudel umbrohuna, teede ääres, söötidel. Tavaline. Õitseb juunist augusti ja septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

1 Lehed pole vastakud (vahelduvad, männases või kõik juurmised) 2
2 Lehe serv selgelt hambuline 3
2 Lehe serv pole hambuline 6
3 Lehed pole lineaalsed, on üle 5 mm laiad. Maismaataimed 4
3 Lehed lineaalsed, alla 5 mm laiad. Veetaimed 5
4 Lehed talvehaljad, nahkjad, pealt läikivad. Kroonlehed kokku kasvanud
  Chimaphila umbellata (L.) W.P.C.Barton - harilik talvik
  Iseloomulikud tunnused: Lehed talbjad, varrel männasjalt, kuni 6 cm pikad, tumerohelised, läikivad, saagja servaga. Õied roosad, longus, õisikuna. Kõrgus 10-15 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades liivastes männi- ja segametsades. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

4 Lehed suvehaljad, õhukesed, pealt tuhmid. Kroonlehed vabad
  Trientalis europaea L. - harilik laanelill
  Iseloomulikud tunnused: Suuremad lehed varre tipus männasena, vahel mõned väiksemad lehed allpool vahelduvalt. Õisi 1 või 2, valged, tähtjad, peenikestel raagudel männselehtede kaenlas. Kõrgus 7-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Sega- ja okasmetsades. Tavaline. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

5 Lehed koos hammastega 1-6 mm laiad. Varred ogalis-hambulised või siledad
  Najas marina L. - meri-näkirohi
  Iseloomulikud tunnused: Lehed (1)2-4 mm laiad ja 1,2-4 cm pikad, loogelise kuni hambulise, ogajalt torkava servaga, kolmekaupa männases. Õied üksikult varrelehtede kaenlas. Varred harkjalt harunenud, ogalised. Pikkus 10-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Meres, harva magevees. Haruldane. Õitseb juunist septembini.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualtid.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

5 Lehed koos hammastega alla 1 mm laiad. Varred alati siledad
  Najas flexilis (Willd.) Rostk. & W.L.E.Schmidt - nõtke näkirohi
  Iseloomulikud tunnused: Veesisene harunenud vartega ogadeta taim. Lehed kuni 1 mm laiad ja kuni 3 cm pikad, sujuvalt teritunud tipuga. Lehed ja lehetuped hõredalt peenehambalise servaga. Õied üksikult varrelehtede kaenlas. Pikkus kuni 40 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Magevees. Väga haruldane. Õitseb juulis, augustis.
Looduskaitseline seisund: LK I kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – äärmiselt ohustatud.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

6 Veetaimed, kinnituvad veekogu põhja, vähemalt alumised lehed on veesisesed 7
6 Maismaataimed 9
7 Lehed pole lineaalsed, on üle 6 mm laiad
  Elodea canadensis Michx. - kanada vesikatk
  Iseloomulikud tunnused: Veesisene harunenud taim. Lehed varrel 3-kaupa männases, 5-12 mm pikad ja 2-3 mm laiad, piklikmunajad, peensaagja servaga. Õitsevaid taimi harva. Pikkus 50-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Seisvas ja voolavas vees. Tavaline. Õitseb juunist augustini.
Märkused: Naturaliseerunud tulnukas, esmakordselt leitud 1905. a.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

7 Lehed lineaalsed, alla 6 mm laiad 8
8 Varred pole niitjad, on üle 5 mm läbimõõdus
  Hippuris vulgaris L. - harilik kuuskhein
  Iseloomulikud tunnused: Lehed varrel 8-12-kaupa männases, lineaalsed, terava tipuga, 1-2 cm pikad ja 1-2 mm laiad. Õied lihtsa õiekattega, väga väikesed, kuni 2 mm pikad, lehekaenaldes. Kõrgus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel ja madalas vees, kraavides, lompides. Hajusalt. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

8 Varred niitjad, alla 5 mm läbimõõdus
  Zannichellia palustris L. - harilik hanehein
  Iseloomulikud tunnused: Veesisene taim, peenikese roomava risoomi ja haruneva niitja varrega. Kitsaslineaalsed kuni niitjad lehed 3-4 cm pikad, terveservalised, varrel enamasti vastakult. Pikkus kuni 50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mere- ja riimvees, harva ka magevees. Paiguti. Õitseb juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

9 Varrel ainult 4 lehte ja üks õis. Vili lihakas
  Paris quadrifolia L. - harilik ussilakk
  Iseloomulikud tunnused: Lehed äraspidimunajad, tavaliselt 4-kaupa, vahel 5-8-kaupa männases varre tipus. Õisi üks, rohekas, väike, tipmine. Vili – sinakasmust mari. Kõrgus 15-45 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Salu-, leht- ja segametsades. Tavaline. Õitseb mais, juunis.
Märkused: Mürgine.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

9 Lehti rohkem kui 4, õisi palju. Vili kuiv 10
10 Kroonlehed vabad 11
10 Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud 12
11 Lehed alla 2 mm laiad. Õied valged, alla 8 mm läbimõõdus
  Spergula arvensis L. - harilik nälghein
  Iseloomulikud tunnused: Vars liht- ja näärmekarvadega, vahel kleepuv, väga harva paljas. Lehtedeta varreosa õisiku all õisiku pikkune. Lehed lineaalsed, 2-3 cm pikad, näärmekarvased. Õied valged, õieraood niitjad, tupest palju pikemad. Kõrgus 10-50(100) cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Liivastel põldudel umbrohuna, teede ääres, söötidel. Tavaline. Õitseb juunist augusti ja septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

11 Lehed üle 2 mm laiad. Õied roosad, üle 8 mm läbimõõdus
  Lythrum salicaria L. - harilik kukesaba
  Iseloomulikud tunnused: Varred püstised, peaaegu neljakandilised. Lehed karvased, alumised vastakud või männases, ülemised vahelduvalt. Õied suured, lillakaspunased, pikkades kobarjates lehistunud õisikutes. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, madalsoodes, veekogude kallastel. Tavaline. Õitseb juulis, augustis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

12 Lehed üle 1 cm laiad. Õied üle 1 cm läbimõõdus, kroonlehti 5
  Lysimachia vulgaris L. - harilik metsvits
  Iseloomulikud tunnused: Vars püstine. Lehed süstjad, vastakud või 3-4-kaupa männases. Õied kollased, üle 2 cm läbimõõdus, tipmises püramiidjas õisikus. Kõrgus 25-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kallastel, kraavides, lodudes, lodumetsades, sooservades, niisketel niitudel. Sage. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

12 Lehed alla 1 cm laiad. Õied alla 1 cm läbimõõdus, kroonlehti 4 13
13 Õied tume- kuni helekollased 14
13 Õied valged kuni rohekasvalged 16
14 Lehed lineaalsed. Õied tumekollased
  Galium verum L. - hobumadar
  Iseloomulikud tunnused: Lehed niitjad või lineaalsed, tugevalt rullunud servaga, 8-10-kaupa männases. Varred ümarad. Õied kollased, väga tihedas liitõisikus. Kõrgus 20-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel kasvukohtadel. Lääne- ja Põhja-Eestis sage, mujal harva. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

14 Lehed pole lineaalsed. Õied helekollased 15
15 Õieraod kandelehtedeta. Vars paljas või väheste alla 0,5 mm pikkuste karvakestega
  Cruciata glabra (L.) Ehrend. - kevad-ristmadar
  Iseloomulikud tunnused: Lehed 4-kaupa männases, männased lähestikku, sõlmevahed alla 3 cm pikad, paljad. Õied rohekaskollased, õieraod paljad, õied väikestes õisikutes lehtede kaenlas. Kõrgus 8-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivemates hõredates metsades. Väga haruldane. Õitseb juunis.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

15 Õieraod 2 väikese kandelehega. Vars karvane, karvad 1-2 mm pikad
  Cruciata laevipes Opiz - karvane ristmadar
  Iseloomulikud tunnused: Lehed 4-kaupa männases, männased üksteisest kaugel, sageli alaspidi hoiduvad, sõlmevahed üle 5 cm pikad, karvased. Õied rohekaskollased, väikesed, õieraod karvased. Õisikud väikesed, ülemiste lehemännaste kaenlais. Kõrgus 20-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivemates hõredates metsades, põõsastikes, parkides, teeservadel. Haruldane. Õitseb juunis, juulis.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

16 Kroonlehti 3
  Asperula tinctoria L. - värv-varjulill
  Iseloomulikud tunnused: Lehed lineaalsed, 4-6-kaupa männastes. Vars püstine või tõusev, paljas, püstiste harudega. Õied valged, väikesed, hõredas liitõisikus varte ja harude tippudes. Krooni servis kolmeosaline. Kuivades muutub taim mustjaks. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Loometsades ja loopealsetel sage, mujal peaaegu puudub. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

16 Kroonlehti 4 17
17 Männases 4 lehte 18
17 Männases üle 4 lehe 19
18 Lehed ühe selge rooga
  Galium palustre L. - soomadar
  Iseloomulikud tunnused: Lehed alla 2 cm pikad, 4(5)-kaupa männases, ühe rooga, ümara või tömbi tipuga. Varred nõrgad. Õied valged, 2-3 mm läbimõõdus. Pikkus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes kasvukohtades sage. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

18 Lehed 3 paralleelse rooga
  Galium boreale L. - värvmadar
  Iseloomulikud tunnused: Varred tugevad, püstised. Lehed 4-kaupa männases, kolme selge rooga, teravneva tipuga. Lehed 1,5-3 cm pikad ja 3-5 mm laiad. Õied valged, 3-4 mm läbimõõdus. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivematel kasvukohtadel sage. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

19 Krooni putkeosa pikem kui krooni hõlmad
  Galium odoratum (L.) Scop. - lõhnav madar
  Iseloomulikud tunnused: Vars ei harune, püstine või alusel tõusev. Lehed 3-5 cm pikad, sageli 8-kaupa männases. Õisik varre tipus, üsna hõre. Õied valged. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Salumetsades. Hajusalt. Õitseb mais, juunis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

19 Krooni putkeosa palju lühem kui hõlmad 20
20 Lehed tugevalt haakuvad allapoole suunatud ogakeste tõttu. Üheaastased 21
20 Lehed pole haakuvad või ainult nõrgalt. Mitmeaastased 22
21 Kroon 1,5-1,7 mm läbimõõdus, valge. Vili 3-5 mm lai
  Galium aparine L. - roomav madar
  Iseloomulikud tunnused: Vars nõrk, allapoole suunatud ogakestega, taim haakuv. Lehed 3 cm pikad või pikemad, ogakestega, 4-8-kaupa männases. Õied mõnekaupa õisikus lehemännaste kaenlas. Õied valged, 3 mm läbimõõdus. Pikkus 30-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Võsastikes, mererannal, aedades, põldudel, prahipaikades. Sage. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

21 Kroon 0,8-1,3 mm läbimõõdus, rohekasvalge. Vili 2-3 mm
  Galium spurium L. - põldmadar
  Iseloomulikud tunnused: Vars nõrk, allapoole suunatud ogakestega, taim haakuv. Lehed 2 cm pikad, ogakestega, 4-8-kaupa männases. Õied rohekasvalged, 2 mm läbimõõdus, mõnekaupa õisikus. Pikkus 15-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Aedades, jäätmaadel, põldudel. Tavaline. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

22 Lehed ogatiputa. Kroon tassikujuline 23
22 Lehed ogatipuga. Kroon pole tassikujuline 24
23 Õied tavaliselt 3-5 mm läbimõõdus. Õisik tihe. Õieraod enamasti lühemad kui õite läbimõõt, ei ole viljaajal silmatorkavalt harali
  Galium album Mill. - valge madar
  Iseloomulikud tunnused: Varred harunevad. Lehed süstjad, 1,2-2,5 cm pikad ja 2-4 mm laiad, 6-8-kaupa männases. Õisik tihe. Õied valged, 3-5 mm läbimõõdus, õieraod lühemad kui õie läbimõõt. Kõrgus 20-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, loodudel, metsaservadel, kallastel, teeäärtel. Sage. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

23 Õied 2-3 mm läbimõõdus. Õisik hõre. Õieraod valdavalt pikemad kui õite läbimõõt, viljaajal hoiduvad silmatorkavalt harali
  Galium mollugo L. - pehme madar
  Iseloomulikud tunnused: Varred harunevad. Lehed süstjad, 1,2-2,5 cm pikad ja 2-4 mm laiad, 6-8-kaupa männases. Õisik hõre. Õied valged, 2-3 mm läbimõõdus. Õieraod pikemad kui õie läbimõõt, hoiduvad viljaajal märgatavalt harali. Kõrgus 20-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsades, põõsastikes, kallastel. Hajusalt, esineb palju harvemini kui valge madar.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

24 Õiekrooni putkeosa kuni poole krooni hõlma pikkune. Lehed 30-40 x 2-3 mm
  Galium uliginosum L. - lodumadar
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kuni 1,5 cm pikad, lineaalsüstjad, ogaja tipuga, pealt pisut läikivad, paljad, serval ogakestega, 6-8-kaupa männases. Taim kergelt haakuv. Õied valged, õisikud varre ja harude tipus ja lehekaenaldes. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketes kasvukohtades tavaline. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

24 Õiekrooni putkeosa krooni hõlmade pikkune või pikem. Lehed 30-40 x 4-8 mm
  Galium rivale (Sibth. & Sm.) Griseb. - ojamadar
  Iseloomulikud tunnused: Lehed 2-3,5 cm pikad, süstjad, alusel märgatavalt ahenenud, läikivad, ogakestega, 6-8-kaupa männases. Õied valged. Kõrgus 40-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Ojade ja jõgede ääres. Paiguti, peamiselt Ida- ja Kagu-Eestis. Õitseb juulis, augustis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)