Back 
Printable version
| 1 | Õied üle 4 cm läbimõõdus. Tupplehti 2. Taimed piimmahlaga | |
| Papaver somniferum L. - unimagun | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed valge piimmahlaga. Lehed sinakasrohelised, ebaühtlaselt hõlmised; ülemised lehed varreümbrised. Õied enamasti lillad tumevioletsete laikudega, vahel punased või valged. Õienupud paljad. Kupar paljas, kerajas, 2-4 cm läbimõõdus, 8-12 emakasuudme kiirega tipul. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kasvatakse sageli, metsistub. Õitseb juunis, juulis. Märkused: Teatud sortidest toodetakse oopiumi, Eestis neid sorte ei kasva. Meil kasvatatakse unimagunat moonisaia jaoks seemnete saamiseks. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 1 | Õied alla 4 cm läbimõõdus. Tupplehti rohkem kui 2. Piimmahl puudub | 2 |
| 2 | Kroonlehti 5 või rohkem | 3 |
| 2 | Kroonlehti 4 | 4 |
| 3 | Alumised lehed vähemalt 8 paari suuremate lehekestega. Lehekesed kuni 2 cm pikad. Kroonlehed 5-9 mm | |
| Filipendula vulgaris Moench - angerpist | ||
| Iseloomulikud tunnused: Paaritusulgjad liitlehed paljude sulglehekeste paaridega, tipmine ja külgmised lehekesed ühesuurused, sügavalt hambulise servaga. Õied kuuetised, kreemikasvalged, koondunud tipmisesse kohevasse õisikusse. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Loodudel, loomännikutes. Põhja- ja Lääne-Eestis tavaline, mujal harva. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 3 | Alumised lehed kuni 5 paari suuremate lehekestega. Lehekesed üle 2 cm pikad. Kroonlehed 2-5 mm | |
| Filipendula ulmaria (L.) Maxim. - angervaks | ||
| Iseloomulikud tunnused: Paaritusulgjad liitlehed, tipmine leheke suurem kui külgmised, sageli hõlmine. Lehekesi 3-5 paari, nende vahel lisaks pisikeste lehekeste paarid. Õied viietised, kreemikasvalged, tipmise koheva õisikuna. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, puisniitudel, lodudes, soodes. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 4 | Lehed 2-3-li sulgjad. Vili lihakas | |
| Actaea spicata L. - salu-siumari | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kahelikolmetised, lehekesed terava tipuga, sakilised. Õied väikesed, valged, neljatised, koheva pikaraolise õisikuna. Viljad mustad lihakad marjad. Kõrgus kuni 70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 4 | Lehed 1-sulgjad (hõlmised lihtlehed või sulgjad liitlehed) | 5 |
| 5 | Vili vähem kui 2 korda laiusest pikem | 6 |
| 5 | Vili üle 3 korra laiusest pikem | 9 |
| 6 | Liitleht, lehekesed lineaalsed, alla 3 mm laiad | |
| Hornungia petraea (L.) Rchb. - kaljukress | ||
| Iseloomulikud tunnused: Violetse varjundiga, alusel tugevalt harunev taim. Lehed peenelt sulgjagused. Õied valged, neljatised. Kroonlehed tupplehtede pikkused või veidi lühemad. Kõdrakesed ovaalsed, tihedas kobaras. Kõrgus 3,5-12 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Rannavallidel, kaljudel, kuivadel nõlvadel, kuivas kivises okasmetsas. Paiguti, peamiselt läänesaartel. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 6 | Hõlmised lihtlehed, hõlmad üle 3 mm laiad | 7 |
| 7 | Vili kolmnurkne, tipus 2 hõlmaline | |
| Capsella bursa-pastoris (L.) Medik. - harilik hiirekõrv | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõik lehed peaaegu terve servaga või juurmised lehed sopilis-hambulised kuni sulgjagused, liht- ja harunenud karvadega. Varrelehed vart ümbritsevate kõrvakestega. Õied valged, väikesed, neljatised. Kõdrake kolmnurkne, lame, sämpunud, poole pikema raoga. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Põldudel, aedades, teede ääres, jäätmaadel. Paiguti. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 7 | Vili pole kolmnurkne ega 2-hõlmaline | 8 |
| 8 | Lehed rohelised. Vili pole kaheks osaks jagunenud | |
| Armoracia rusticana G. Gaertn., B. Mey. & Scherb. - aed-mädarõigas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim paljas. Juurmised lehed terved, pikarootsulised, kitsaselliptilise täkilise labaga. Alumised varrelehed sageli sulglõhised, keskmised ja ülemised terved, täkilise servaga. Õied valged, tipmises kohevas õisikus. Viljad ümarad kõdrakesed, valmivad väga harva. Kõrgus 60-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Köögiviljataim. Metsistunult asulate ümbruses, prahipaikadel, teede ääres tavaline; kohati mererannas naturaliseerunud. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 8 | Lehed sinakasrohelised. Vili jagunenud kaheks ebavõrdseks osaks | |
| Crambe maritima L. - merikapsas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim üleni hallika kirmega. Lehed paksud, suured, ebakorrapäraselt sopilised või sulghõlmised, ebaühtlaselt hambulise servaga. Õied valged, lõhnavad. Õisik suur, harunev. Vili kahelüliline. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kruusasel ja klibusel mererannal Lääne-Eestis. Paiguti. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 9 | Lehed hõlmised lihtlehed (mitte liitlehed) | 10 |
| 9 | Lehed liitlehed (koosnevad eraldi lehekestest) | 11 |
| 10 | Kroonlehed 6-8 mm pikad | |
| Cardaminopsis arenosa (L.) Hayek - harilik liivrohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed sulglõhised kuni –jagused. Lehed hallikasrohelised, mitmeharuliste karvadega. Õied valged või violetse varjundiga, neljatised, silmapaistvad. Vili peenike kõder. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Kuivadel liivastel ja kruusastel kasvukohtadel, ka kuival turbamullal. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 10 | Kroonlehed 3-4 mm pikad | |
| Sisymbrium supinum L. - madal unilook | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varsi mitu, lamavad või tõusvad. Lehed sulglõhised või –jagused, hõredalt karekarvased. Õied valged, õied ja viljad kandelehtedega. Kõdrad varrest eemalehoiduvad, kõverdunud. Kõrgus 7-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Niiskematel loodudel, kallastel, põlevkivikarjäärides, kamardumata kohtades. Lääne- ja Põhja-Eestis, paiguti. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 11 | Kroonlehed alla 3 mm pikad, vaevu tupplehtedest pikemad. Üheaastane | |
| Cardamine hirsuta L. - kare jürilill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmine lehekodarik tihe, varred hõredalt lehistunud, harunevad alusel. Lehed sulgjad. Õied väikesed, valged, tolmukaid 4. Kõrgus 8-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Paiguti läänesaarte klibustel rannavallidel, paekalda pankadel teeservades, klibuseljandikel okasmetsades, Soome lahe saartel haruldane. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 11 | Kroonlehed üle 4 mm pikad, tupplehtedest selgelt pikemad | |
| Cardamine amara L. - mõru jürilill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmine lehekodarik puudub. Varrelehed sulgjad, tipmine leheke külgmistest tunduvalt suurem. Lehekesed ebakorrapäraselt hammastunud kuni terve servaga. Õied silmapaistvad, valged või kahvatuvioletsed, tolmukapead violetsed. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Allikate ääres, allikasoodes, ojakaldail, kraavides, lodumetsades ja lodudes. Hajusalt. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
