Back 
Printable version
| 1 | Õied pole valged | 2 |
| 1 | Õied valged | 14 |
| 2 | Õied tumepunased või erepunased | 3 |
| 2 | Õied teist värvi | 6 |
| 3 | Kroonlehti 5. Õied alla 3 cm läbimõõdus. Vili pole kupar | |
| Potentilla palustris (L.) Scop. - soopihl | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred roomavad, puituvad, sõlmekohtadest juurduvad. Lehed lihtsulgjad, lehekesi 2-3 paari, teravahambalise servaga. Lehed pealt rohelised, alt sinakasrohelised, veidi karvased. Õied suured, tumepunased, väheseõielises õisikus. Pikkus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, rabades, lodudes. Tavaline. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 3 | Kroonlehti 4. Õied üle 3 cm läbimõõdus. Vili kupar | 4 |
| 4 | Kupar pikkade karvadega. Tolmukaniidid ülaosas laienenud | |
| Papaver argemone L. - liivmagun | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed valge piimmahlaga. Vars ja lehed hõredate lidus harjaskarvadega. Lehed sügavalt sulgjagused. Õienupud karvased. Õied telliskivipunased. Kupar karvane, emakasuudme kiiri kupra tipul 4-6. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Umbrohuna põldudel. Paiguti, peamiselt Lääne-Eestis. Õitseb maist juulini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 4 | Kupar paljas. Tolmukaniidid pole ülaosas laienenud | 5 |
| 5 | Kupar ümar kuni äraspidimunajas, alla 2 korra laiusest pikem | |
| Papaver rhoeas L. - kukemagun | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed valge piimmahlaga. Lehed sulgjagused. Vars harali karvadega. Õied helepunased (kultuursortidel ka punased, roosad, valged). Õienupud karvased. Kupar paljas, äraspidimunajas. Emakasuudme kiiri kupra tipul (6)8-12(14). Kõrgus 16-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Ilutaim, harva umbrohuna põldudel, raudteede ääres, peamiselt Lääne- ja Põhja-Eestis. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 5 | Kupar piklik-elliptiline, üle 2 korra laiusest pikem | |
| Papaver dubium L. - põldmagun | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed valge piimmahlaga. Lehed sulgjagused. Taimed kaetud pikkade valgete lidus karvadega. Õied helepunased või roosad, harva valged. Õienupud karvased. Kupar paljas, laiusest mitu korda pikem. Emakasuudme kiiri kupra tipul 6 või 7(9). Kõrgus 10-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Umbrohuna ja tulnukana, sagedamini Lääne-Eestis. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 6 | Õied üle 4 cm läbimõõdus. Tupplehti 2. Taimed piimmahlaga | |
| Papaver somniferum L. - unimagun | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed valge piimmahlaga. Lehed sinakasrohelised, ebaühtlaselt hõlmised; ülemised lehed varreümbrised. Õied enamasti lillad tumevioletsete laikudega, vahel punased või valged. Õienupud paljad. Kupar paljas, kerajas, 2-4 cm läbimõõdus, 8-12 emakasuudme kiirega tipul. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kasvatakse sageli, metsistub. Õitseb juunis, juulis. Märkused: Teatud sortidest toodetakse oopiumi, Eestis neid sorte ei kasva. Meil kasvatatakse unimagunat moonisaia jaoks seemnete saamiseks. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 6 | Õied alla 4 cm läbimõõdus. Tupplehti üle 2. Piimmahl puudub | 7 |
| 7 | Lehed 2-4-li sulgjad | 8 |
| 7 | Lehed lihtsulgjad | 11 |
| 8 | Kroon 5 konksja kannusega | |
| Aquilegia vulgaris L. - harilik kurekell | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kahelikolmetised, lehekesed ümarad, täkilise servaga. Õied suured, longus, mitme kannusega, kollakad, valged, sinakad, roosad või punakad. Viljad 2 cm pikad paljuseemnelised kuivad kukkurviljad. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lehtmetsades, võsastikes, aedades ilutaimena. Paiguti, peamiselt Lääne- ja Loode-Eestis. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 8 | Kroon kannusteta | 9 |
| 9 | Õietupp olemas | |
| Erodium cicutarium (L.) L'Hér. - harilik kurekael | ||
| Iseloomulikud tunnused: Sulgjad liitlehed. Õied roosad, õieraod karvased, õied 3-8-kaupa sarikates. Vilja valmides keerduvad osaviljade ülemised osad vedrudena rulli. Kõrgus 6-40(50) cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Jäätmaadel, teeservades, raudteede ääres, umbrohuna põldudel. Tavaline. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 9 | Õietupp puudub | 10 |
| 10 | Kroonlehed alla 1 cm pikad, varisevad varakult | |
| Thalictrum aquilegiifolium L. - kurekell-ängelhein | ||
| Iseloomulikud tunnused: Paaritusulgjad liitlehed, lehekesed äraspidimunajad või ümarad, täkilise servaga, 5-40 mm laiad. Abilehed peened, kilejad. Tolmukad lillad, tolmukaniidid ülaosas laienenud, õiekattelehed varisevad varakult. Kõrgus 40-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Segametsades, metsaservades, puisniitudel. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 10 | Kroonlehed üle 1 cm pikad, püsivad | |
| Pulsatilla pratensis (L.) Mill. - aas-karukell | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed ebakorrapäraselt sulgjagused, juurmised lehed ilmuvad õitseajal. Taimed pehmekarvased. Õied lillad, kellukjad, longus. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivades männikutes, liivastel nõlvadel, loodudel. Hajusalt. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 11 | Kroonlehti 5 | |
| Geum rivale L. - ojamõõl | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed katkestunult sulgjad (osa sulglehekesi tunduvalt väiksemad), tipmine leheke teistest tunduvalt suurem. Varred püstised, karvased. Õied longus, määrdunudpunaste tupplehtede ja kreemikate või roosakate kroonlehtedega. Viljad püstised, karvased, tupplehtede ja viljade kogumiku vahele jääb tühemik. Kõrgus 25-75 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, puisniitudel, lodudes, veekogude kallastel. Tavaline. Märkused: Vahel hübridiseerub maamõõlaga. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 11 | Kroonlehti 4 | 12 |
| 12 | Lehed lihakad. Liivaste randade taimed | |
| Cakile maritima Scop. - liiv-merisinep | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lihakad, lineaalsete tömbitipuliste sulghõlmadega. Vars aluselt alates rikkalikult harunev. Õied roosad, lõhnavad, neljatised. Vili kahelüliline, ei avane. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Mererannas, eriti adruvallidel. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 12 | Lehed õhukesed, pole lihakad. Teistsuguste kasvukohtade taimed | 13 |
| 13 | Ülemiste lehtede kaenlas sigipungi pole. Kroonlehed alla 11 mm pikad | |
| Cardamine pratensis L. - aas-jürilill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sulgjad, lehekesed peaaegu terve servaga, rootsuta või väga lühikese rootsuga. Õied neljatised, valged või pisut lillakad, umbes 1 cm pikkuste kroonlehtedega. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niiskematel niitudel, metsalagendikel, ojakallastel, soodes. Tavaline. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 13 | Ülemiste lehtede kaenaldes pruunikaspunased sigipungad. Kroonlehed enamasti üle 11 mm pikad | |
| Cardamine bulbifera (L.) Crantz - hammasjuur | ||
| Iseloomulikud tunnused: Ülemised lehed terved, süstjad, alumised enamasti kahe paari sulglehekestega. Lehtede kaenlas mustjad sigipungad. Õied neljatised, helelillad või roosad, lühikeses kobaras. Kõrgus 30-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Salumetsades, sarapikes, puisniitudel. Paiguti, sagedam Lääne-Eestis. Õitseb mais, juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 14 | Õied üle 4 cm läbimõõdus. Tupplehti 2. Taimed piimmahlaga | |
| Papaver somniferum L. - unimagun | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed valge piimmahlaga. Lehed sinakasrohelised, ebaühtlaselt hõlmised; ülemised lehed varreümbrised. Õied enamasti lillad tumevioletsete laikudega, vahel punased või valged. Õienupud paljad. Kupar paljas, kerajas, 2-4 cm läbimõõdus, 8-12 emakasuudme kiirega tipul. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kasvatakse sageli, metsistub. Õitseb juunis, juulis. Märkused: Teatud sortidest toodetakse oopiumi, Eestis neid sorte ei kasva. Meil kasvatatakse unimagunat moonisaia jaoks seemnete saamiseks. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 14 | Õied alla 4 cm läbimõõdus. Tupplehti rohkem kui 2. Piimmahl puudub | 15 |
| 15 | Kroonlehti 5 või rohkem | 16 |
| 15 | Kroonlehti 4 | 17 |
| 16 | Alumised lehed vähemalt 8 paari suuremate lehekestega. Lehekesed kuni 2 cm pikad. Kroonlehed 5-9 mm | |
| Filipendula vulgaris Moench - angerpist | ||
| Iseloomulikud tunnused: Paaritusulgjad liitlehed paljude sulglehekeste paaridega, tipmine ja külgmised lehekesed ühesuurused, sügavalt hambulise servaga. Õied kuuetised, kreemikasvalged, koondunud tipmisesse kohevasse õisikusse. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Loodudel, loomännikutes. Põhja- ja Lääne-Eestis tavaline, mujal harva. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 16 | Alumised lehed kuni 5 paari suuremate lehekestega. Lehekesed üle 2 cm pikad. Kroonlehed 2-5 mm | |
| Filipendula ulmaria (L.) Maxim. - angervaks | ||
| Iseloomulikud tunnused: Paaritusulgjad liitlehed, tipmine leheke suurem kui külgmised, sageli hõlmine. Lehekesi 3-5 paari, nende vahel lisaks pisikeste lehekeste paarid. Õied viietised, kreemikasvalged, tipmise koheva õisikuna. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, puisniitudel, lodudes, soodes. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 17 | Lehed 2-3-li sulgjad. Vili lihakas | |
| Actaea spicata L. - salu-siumari | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kahelikolmetised, lehekesed terava tipuga, sakilised. Õied väikesed, valged, neljatised, koheva pikaraolise õisikuna. Viljad mustad lihakad marjad. Kõrgus kuni 70 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades. Tavaline. Õitseb juunis, juulis. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 17 | Lehed 1-sulgjad (hõlmised lihtlehed või sulgjad liitlehed) | 18 |
| 18 | Vili vähem kui 2 korda laiusest pikem | 19 |
| 18 | Vili üle 3 korra laiusest pikem | 22 |
| 19 | Liitleht, lehekesed lineaalsed, alla 3 mm laiad | |
| Hornungia petraea (L.) Rchb. - kaljukress | ||
| Iseloomulikud tunnused: Violetse varjundiga, alusel tugevalt harunev taim. Lehed peenelt sulgjagused. Õied valged, neljatised. Kroonlehed tupplehtede pikkused või veidi lühemad. Kõdrakesed ovaalsed, tihedas kobaras. Kõrgus 3,5-12 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Rannavallidel, kaljudel, kuivadel nõlvadel, kuivas kivises okasmetsas. Paiguti, peamiselt läänesaartel. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 19 | Hõlmised lihtlehed, hõlmad üle 3 mm laiad | 20 |
| 20 | Vili kolmnurkne, tipus 2 hõlmaline | |
| Capsella bursa-pastoris (L.) Medik. - harilik hiirekõrv | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõik lehed peaaegu terve servaga või juurmised lehed sopilis-hambulised kuni sulgjagused, liht- ja harunenud karvadega. Varrelehed vart ümbritsevate kõrvakestega. Õied valged, väikesed, neljatised. Kõdrake kolmnurkne, lame, sämpunud, poole pikema raoga. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Põldudel, aedades, teede ääres, jäätmaadel. Paiguti. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 20 | Vili pole kolmnurkne ega 2-hõlmaline | 21 |
| 21 | Lehed rohelised. Vili pole kaheks osaks jagunenud | |
| Armoracia rusticana G. Gaertn., B. Mey. & Scherb. - aed-mädarõigas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim paljas. Juurmised lehed terved, pikarootsulised, kitsaselliptilise täkilise labaga. Alumised varrelehed sageli sulglõhised, keskmised ja ülemised terved, täkilise servaga. Õied valged, tipmises kohevas õisikus. Viljad ümarad kõdrakesed, valmivad väga harva. Kõrgus 60-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Köögiviljataim. Metsistunult asulate ümbruses, prahipaikadel, teede ääres tavaline; kohati mererannas naturaliseerunud. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 21 | Lehed sinakasrohelised. Vili jagunenud kaheks ebavõrdseks osaks | |
| Crambe maritima L. - merikapsas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim üleni hallika kirmega. Lehed paksud, suured, ebakorrapäraselt sopilised või sulghõlmised, ebaühtlaselt hambulise servaga. Õied valged, lõhnavad. Õisik suur, harunev. Vili kahelüliline. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kruusasel ja klibusel mererannal Lääne-Eestis. Paiguti. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 22 | Lehed hõlmised lihtlehed (mitte liitlehed) | 23 |
| 22 | Lehed liitlehed (koosnevad eraldi lehekestest) | 24 |
| 23 | Kroonlehed 6-8 mm pikad | |
| Cardaminopsis arenosa (L.) Hayek - harilik liivrohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmised lehed sulglõhised kuni –jagused. Lehed hallikasrohelised, mitmeharuliste karvadega. Õied valged või violetse varjundiga, neljatised, silmapaistvad. Vili peenike kõder. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Kuivadel liivastel ja kruusastel kasvukohtadel, ka kuival turbamullal. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 23 | Kroonlehed 3-4 mm pikad | |
| Sisymbrium supinum L. - madal unilook | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varsi mitu, lamavad või tõusvad. Lehed sulglõhised või –jagused, hõredalt karekarvased. Õied valged, õied ja viljad kandelehtedega. Kõdrad varrest eemalehoiduvad, kõverdunud. Kõrgus 7-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Niiskematel loodudel, kallastel, põlevkivikarjäärides, kamardumata kohtades. Lääne- ja Põhja-Eestis, paiguti. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 24 | Kroonlehed alla 3 mm pikad, vaevu tupplehtedest pikemad. Üheaastane | |
| Cardamine hirsuta L. - kare jürilill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmine lehekodarik tihe, varred hõredalt lehistunud, harunevad alusel. Lehed sulgjad. Õied väikesed, valged, tolmukaid 4. Kõrgus 8-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Paiguti läänesaarte klibustel rannavallidel, paekalda pankadel teeservades, klibuseljandikel okasmetsades, Soome lahe saartel haruldane. Õitseb mais, juunis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 24 | Kroonlehed üle 4 mm pikad, tupplehtedest selgelt pikemad | |
| Cardamine amara L. - mõru jürilill | ||
| Iseloomulikud tunnused: Juurmine lehekodarik puudub. Varrelehed sulgjad, tipmine leheke külgmistest tunduvalt suurem. Lehekesed ebakorrapäraselt hammastunud kuni terve servaga. Õied silmapaistvad, valged või kahvatuvioletsed, tolmukapead violetsed. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Allikate ääres, allikasoodes, ojakaldail, kraavides, lodumetsades ja lodudes. Hajusalt. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
