Printable version

1 Vili kaetud ogade või jäikade ripsmetega 2
1 Viljad ogadeta ja ripsmeteta 3
2 Katise lehekesed kolmeks lõhestunud
  Daucus carota L. - metsporgand
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kaheli- kuni neljalisulgjad, kollakasrohelised, sulglehekesed kitsad, karedakarvased. Õied valged. Katise lehekesed sulglõhised, karvased, suured. Liitsarikas õitsemise ajal pealt lame, äraõitsenult hoiavad sarikakiired kokku. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Kuivadel kinkudel, niitudel, tee- ja põlluservadel. Paiguti, sagedam lubjarikastel muldadel. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

2 Katis puudub või katise lehekesed terved
  Torilis japonica (Houtt.) DC. - jaapani harjasputk
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kaheli- või kolmelisulgjad, karekarvased, hallikasrohelised. Vars harunev, karekarvane. Õied valged või roosad. Liitsarika kiired karvased. Katis koosneb 5 lehekesest, osakatise lehekesed püstised, karvased, rohkearvulised. Viljad haakjate ogadega. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Kuivades võsastikes, teeservadel, põllupeenardel, prahipaikades. Paiguti, peamiselt Lääne- ja Loode-Eestis. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

3 Vili lame, servad tiivulised 4
3 Vili pole lame, tiibadeta või tiivad ka seljal 8
4 Sulglehekesed lineaalsed kuni lantsetjad, 1-8 mm laiad 5
4 Sulglehekesed üle 1 cm laiad 6
5 Sulglehekesed 2-3 x 5-8 mm. Varre alusel surnud lehejäänuste kiud
  Peucedanum oreoselinum (L.) Moench - mägi-piimputk
  Iseloomulikud tunnused: Lehelaba põlvjalt allapoole käändunud. Alumised lehed kaheli- või kolmelisulgjad, sulglehekesed laimunajad, hõlmised või lõhised, teritunud tipuga. Õied valged. Liitsarikas 11-25 kiirega. Katis ja osakatis koosnevad paljudest kileja servaga lehekestest. Vars ruljas. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Hõredates liivastes männikutes, liivikuil, teeservadel. Haruldane, üksikud leiukohad peamiselt Tartu ümbruses. Õitseb juulis, augustis.
Looduskaitseline seisund: LK I kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

5 Sulglehekesed 0,5-1,2 x 5-15 mm. Varre alus kiududeta
  Peucedanum palustre (L.) Moench - soo-piimputk
  Iseloomulikud tunnused: Alumised lehed kaheli- või kolmelisulgjad, sulglehekesed lõhestunud lineaalseteks, valkja ogaja tipuga hõlmadeks. Õied valged. Liitsarikas 15-20 kiirega. Katis ja osakatis koosnevad paljudest kileja servaga lehekestest. Vars kandiline. Kõrgus 50-130 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soistel niitudel ja puisniitudel, soistes metsades. Sage. Õitseb juulis, augustis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

6 Tupe hambad lai-ovaalsed, valkjad, hästiarenenud
  Angelica palustris (Bess.) Hoffm. - emaputk
  Iseloomulikud tunnused: Vars vaoline. Lehelaba põlvjalt alla käändunud. Sulglehekesed südajasmunajad, kõverdunud. Õied valged. Sarikakiiri 8-30, tiivuliselt kandilised. Katis puudub, osakatis paljuleheline. Kõrgus 50-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Niisketel niitudel, mererannas, jõgede ja kraavide kallastel. Paiguti rannikul ja Emajõe kallastel. Õitseb juulis, augustis.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

6 Tupe hambad puuduvad või vähemärgatavad 7
7 Sulglehekesed pole laskuvad, tipmine leheke pole hõlmine. Vili kilejate tiibadega
  Angelica sylvestris L. - harilik heinputk
  Iseloomulikud tunnused: Vars ruljas. Alumised leherootsud renjad. Alumised lehed kolmelisulgjad, suure põisja tupega, sulglehekeste kinnituskohad lehe alaküljel lillakaspunased. Õied valged või roosakasvalged. Liitsarikad suured, poolkerajad, 15-30 lühikarvase kiirega. Katis puudub, osakatis koosneb paljudest lineaalsetest lehekestest. Kõrgus 50-200 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel ja puisniitudel, leht- ja segametsades. Sage. Õitseb juulist septembrini.
Märkused: Võib segi minna naadiga, kellel aga pole lillakaid rõngaid sulglehekeste kinnituskohtades.
7 Sulglehekesed sageli rootsule laskuvad, tipmine leheke enamasti 3-hõlmaline. Vili kilejate tiibadega
  Angelica archangelica L. - kikkaputk
  Iseloomulikud tunnused: Lehed suured, alumised 80 cm pikad, suure põisja tupega, kaheli- või kolmelisulgjad. Vars jäme, ruljas, sageli punakas. Alumised leherootsud ruljad. Kroonlehed rohekad. Liitsarikad suured (15 cm läbimõõdus), kerajad, 20-40 pehmekarvase kiirega. Katis puudub, osakatis paljudest naaskeljatest lehekestest. Kõrgus 80-200 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Mererannikul ja jõgede kallastel. Paiguti, peamiselt Lääne-Eestis. Õitseb juunist augustini.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

8 Alumiste lehtede sulglehekesed alla 2 mm laiad 9
8 Alumiste lehtede sulglehekesed üle 2 mm laiad 12
9 Liitsarikas üle 20 sarikakiirega 10
9 Liitsarikas alla 20 sarikakiirega 11
10 Katis liitsarika alusel koosneb 8 või enamast lineaalsest lehekesest
  Libanotis montana Crantz - vahelmine põdrajuur
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kaheli- või kolmelisulgjad, ülemised lihtsulgjad, paljad või hõredalt karvased. Alumised teise järgu sulglehekeste paarid asuvad lehe peateljel ristina. Vars teravakandiline, karvane. Õied valged, vahel roosakad. Liitsarikas 25-50 kiirega. Katis ja osakatis olemas. Kõrgus 50-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Loodudel, kuivadel niitudel, nõlvadel. Paiguti, eriti Lääne- ja Põhja-Eestis. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

10 Katis liitsarika alusel puudub või koosneb vähem kui 8 lehekesest
  Cnidium dubium (Schkuhr) Thell. - niit-kõrveköömen
  Iseloomulikud tunnused: Lehed 4-8 cm laiad, kaheli- või kolmelisulgjad, paljad, ülemised pika ja kitsa punaka tupega. Viimase järgu sulglehekesed lineaalsed, pisut allarullunud servaga. Õied valged. Liitsarikas 20-35 kiirega, katis puudub või koosneb mõnest lehekesest, osakatis paljudest naaskeljatest lehekestest. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, põõsastikes, kraavikallastel. Paiguti. Õitseb juulist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

11 Vilja tipus emakakaela jäänust pole või on see väga lühike. Parasniiskete kasvukohtade taim
  Carum carvi L. - harilik köömen
  Iseloomulikud tunnused: Alumised teise järgu sulglehekeste paarid leheteljel ristina. Vars paljas. Õied valged. Liitsarikas 6-8 kiirt, mis õisiku keskel on lühemad, seetõttu näib õisik lame või nõgus. Viljad vürtsika lõhnaga. Kõrgus30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Niitudel, teeservades, elamute ümbruses. Sage. Õitseb maist augustini.
Märkused: Maitse- ja ravimtaim.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

11 Vilja tipus emakakaela jäänus vähemalt 1 mm pikk. Märgade kasvukohtade taim
  Oenanthe aquatica (L.) Poir. - harilik vesiputk
  Iseloomulikud tunnused: Kollakasroheline enamasti vees kasvav taim. Lehed kaheli- või kolmelisulgjad, paljad, õrnad, murtud välimusega, sulglehekesed lõhestunud. Veesiseste lehtede sulglehekesed 1-2 cm pikad, tipud niitjad. Katis puudub, osakatis koosneb 5-10 lineaalsest lehekesest. Kõrgus 30-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- kuni mitmeaastane. Mudasel pinnasel, veekogude kalda lähedal vees. Paiguti. Õitseb juunist septembrini.
Märkused: Mürgine.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

12 Liitsarikas 5-6 sarikakiirega
  Myrrhis odorata (L.) Scop. - mesiputk
  Iseloomulikud tunnused: Lehed suured, pehmekarvased, kolmelisulgjad, hõõrumisel aniisi lõhnaga. Õied valged. Liitsarikas 8-10 karvase kiirega. Katis puudub, osakatis koosneb 5-7 ripsmelisest lehekesest. Viljad 2-2,5 cm pikad, valminult pruunikasmustad, läikivad. Kõrgus 50-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Metsistunult parkides endiste mõisate ümbruses, harva. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

12 Liitsarikas rohkem kui 6 sarikakiirega 13
13 Liitsarika alusel palju katiselehti 14
13 Liitsarika alusel katis puudub või koosneb 1-2 varakult varisevast lehekesest 16
14 Sulglehekesed südaja alusega, üle 3 cm laiad
  Laserpitium latifolium L. - laialehine kareputk
  Iseloomulikud tunnused: Sulglehekesed suured, 2-6 cm laiad, lõhestumata, täkilise servaga, pealt paljad. Vars ruljas, paljas, sinaka kirmega. Õied valged. Liitsarikas 15-40 kiirega. 15-30 cm läbimõõduga. Katis koosneb 8-10 lehekesest, osakatis vähestest naaskeljatest lehekestest. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, leht- ja segametsades. Paiguti, peamiselt Saaremaal. Õitseb juunist augustini.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

14 Sulglehekesed pole südaja alusega ja on alla 3 cm laiad 15
15 Vars tihedalt punaselaiguline. Vili 2-4 mm pikk
  Conium maculatum L. - täpiline surmaputk
  Iseloomulikud tunnused: Vars paljas, vahel sinaka kirmega, alusel punakate laikudega. Lehed kaheli- või kolmelisulgjad, üldkujult laikolmnurksed, hallikasrohelised. Õied valged. Liitsarikad 12-20 kareda kiirega. Osakatis koosneb 3-6 lehekesest, ühekülgne. Taim ebameeldiva hiirehaisuga. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Prahipaikadel, jäätmaadel, teeservadel. Hajusalt. Õitseb juunist septembrini.
Märkused: Surmavalt mürgine. Sarnane mets-harakputkega.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

15 Vars pole punaselaiguline. Vili 7-8 mm pikk
  Pleurospermum austriacum (L.) Hoffm. - austria roidputk
  Iseloomulikud tunnused: Lehed suured, paljad. Alumised lehed pikarootsulised, kolmelisulgjad, lühidalt teritunud sakiliseservaliste sulglehekestega. Liitsarikad 12-20 lühikarvase kiirega, kuni 20 cm läbimõõdus. Viljad paljad, kuni 1 cm pikad. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Kõrgetel jõekallastel, salumetsades. Haruldane, ainult Kagu-Eestis. Õitseb juunis.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

16 Vili ümar, tipul tupe jäänustega
  Cicuta virosa L. - harilik mürkputk
  Iseloomulikud tunnused: Sulglehekesed 0,2-1 cm laiad ja 3-5 cm pikad, pikliksüstjad, teravalt saagja servaga. Lehed läikivad, paljad, kaheli- või kolmelisulgjad. Risoom pikilõikes kambriline. Õied valged. liitsarikas 10-20 kiirega. Katis puudub või koosneb 1 või 2 lehekesest, osakatis 8-12 lehekesest. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Veekogude kaldaosas, soodes, kraavides. Peamiselt Eesti mandriosas, hajusalt. Õitseb juulist septembrini.
Märkused: Surmavalt mürgine.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

16 Vili ovaalne kuni silindriline, tipul tupe jäänuseid pole 17
17 Liitsarikas üle 20 kiirega
  Selinum carvifolia (L.) L. - harilik aruputk
  Iseloomulikud tunnused: Vars vaoline, teravate kantidega. Alumised lehed kaheli- või kolmelisulgjad, paljad, tupeta. Sulglehekesed süstjad, kuni 2 mm laiad, lühikese valkja ogatipuga. Õied valged. Liitsarikas 15-20 kiirega. Katis puudub või variseb varakult, osakatise lehekesed kileja äärisega. Kõrgus 30-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, põõsastikes. Tavaline, sagedam Lääne- ja Kesk-Eestis. Õitseb juulis, augustis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

17 Liitsarikas alla 20 kiirega 18
18 Lehed kaheli kolmetised, lehekesi 9, lantsetjad-teritunud, 3-4 cm laiad 19
18 Lehed 2-3-li sulgjad, sulglehekesed enamasti alla 3 cm laiad 20
19 Vars paljas. Juurmiste lehtede rootsud ja pealmine külg paljad. Alumiste varrelehtede lehekesed laiusest alla kahe korra pikemad
  Aegopodium podagraria L. - harilik naat
  Iseloomulikud tunnused: Ülemised lehed kolmetised, alumised sageli kahelikolmetised, pikarootsulised, saagja servaga. Vars paljas, roheline. Lehekesed 4-10 cm pikad ja 2-5 cm laiad. Õied valged, sarikõisikus. Sarikakiired erineva pikkusega. Katis ja osakatis puuduvad. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, niisketel niitudel, aedades, parkides, jõgede ja kraavide kallastel. Sage. Õitseb juunist septembrini.
Märkused: Võib segi minna hariliku heinputkega, millel aga on varrel sõlmekohtades tumelillad rõngad.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

19 Vars karvane. Juurmiste lehtede rootsud ja pealmine külg karvased. Alumiste varrelehtede lehekesed 3 korda laiusest pikemad
  Chaerophyllum aromaticum L. - lõhnav varesputk
  Iseloomulikud tunnused: Lehed meenutavad naadi lehte, sulglehekesed piklikmunajad, 2-4 cm laiad, terved, kahelisaagja servaga, hõredalt pikakarvased. Vars sõlmekohtadest jämenenud. Liitsarikas 12-20 sileda kiirega. Katis puudub, osakatis koosneb 5-8 kilejast, ripsmelise servaga, allapoole käänatud lehekesest. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lehtmetsades, tee- ja põlluservades. Sagedam Ida- ja Lõuna-Eestis, puudub saartel. Õitseb juulis, augustis.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

20 Vili ovaalne, umbes 2 korda nii pikk kui lai. Üheaastane
  Aethusa cynapium L. - koeraputk
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kaheli- või kolmelisulgjad, pealt läikivad. Õied valged. Liitsarikas 12-18 erineva pikkusega kiirega. Katis puudub, osakatis koosneb 3 või 4 lehekesest. Taim meenutab peterselli. Kõrgus 10-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Prahipaikades, aedades, parkides. Hajusalt. Õitseb juunist oktoobrini.
Märkused: Mürgine.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

20 Vili silinderjas, üle 2 korra nii pikk kui lai. Mitmeaastased 21
21 Kroonlehed nõrgalt 2-hõlmalised, kiiverjad. Vili seljapoolt sile
  Anthriscus sylvestris (L.) Hoffm. - mets-harakputk
  Iseloomulikud tunnused: Vars vaoline, allosas sageli punakas. Lehed kaheli- või kolmelisulgjad, alt hõredalt karvased, sulglehekesed lõhestunud. Õied valged. Liitsarikas 8-15 kiirega, katis puudub, osakatis 5 või 6 lehekesest. Kõrgus 40-140 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Võsastikes, puisniitudel, metsades, teeservadel, aedades. Sage. Õitseb maist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

21 Kroonlehed sügavalt 2-hõlmalised, pole kiiverjad. Vili seljalt roideline 22
22 Taim pika risoomiga. Vars karvane. Katise lehed karvased
  Chaerophyllum temulum L. - uimastav varesputk
  Iseloomulikud tunnused: Sulglehekesed kuni 0,5 cm laiad, sulgjalt lõhestunud, teravate tipmetega, hõredate pikkade karvadega. Õied valged. Liitsarikas 15-20 sileda kiirega. Osakatis 5-6 enam-vähem paljast lehekesest. Kõrgus 35-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Laialehiste ja segametsade servadel, teede ääres, põõsastikes. Väga haruldane (Abruka saarel). Õitseb juunis, juulis.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – äärmiselt ohustatud.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

22 Taim lühikese, mugulja juurega. Vars vähemalt ülaosas paljas. Katise lehed paljad
  Chaerophyllum bulbosum L.- mugul-varesputk
  Iseloomulikud tunnused: Sulglehekesed 0,5-1,5 cm laiad, omakorda sulgjalt lõhestunud, tömpide tipmetega, mõlemalt poolt karvased. Õied valged. Liitsarikas 6-12 kareda kiirega. Osakatis koosneb 6-8 tihedalt asetsevast lehekesest. Vars karvane, võib olla punaselaiguline. Kõrgus 80-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Tulnukana ja metsistunult vanades parkides ja aedades, veekogude kallastel, põõsastikes. Haruldane. Õitseb juunist augustini.