Printable version

1 Taim ogadega. Vili vaarika moodi
  Rubus nessensis Hall - kitsemurakas
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 60-150 cm kõrge. Vars püstine, ogaline, ei juurdu. Lehekesi 5-7, alumine lehekeste paar rootsuta ja väiksem. Õied valged. Vili punakasmust, läikiv, koosneb väikestest osaviljadest (koguluuvili).
Levik ja ökoloogia: Paiguti, rohkem Ida- ja Kagu-Eestis metsade, teede ja põldude servades.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

1 Taim ogadeta. Vili ei meenuta vaarikat 2
2 Puitunud ronitaim. Vili lihakas (mari)
  Parthenocissus quinquefolia (L.) Planch. - harilik metsviinapuu
  Iseloomulikud tunnused: Köitraagude abil roniv liaan, kuni 20 m pikk. Liitlehed sõrmjad, enamasti viietised. Lehekesed elliptilised, sakilise servaga, pealt läikivad tumerohelised, alt sinakasrohelised, sügisel värvuvad punaseks. Õied neljatised, väikesed, pöörisõisikus. Vili – sinakasmust mari.
Levik ja ökoloogia: Sage ilutaim, õitseb juunist augustini. Pärit Põhja-Ameerikast.
Märkused: Võib seinu mööda ülesronides suuri pindu katta.
2 Põõsas. Vili kuiv (kaun)
  Caragana frutex (L.) Koch - väike läätspuu
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1,5-2 m kõrge. Lehed neljatised, lehekesed äraspidimunajad, abilehtede asemel astlad. Õied kollased, 2,5 cm pikad, 1-2-kaupa. Kaunad 2,5-4 cm pikad, ruljad.
Levik ja ökoloogia: Ilupõõsas, harva metsistub. Õitseb juunis, juulis. Looduslikult esineb Kaukaasias, Siberis, Hiinas ja Jaapanis.