Back 
Printable version
| 1 | Lehed sõrmjalt jagunenud | 2 |
| 1 | Lehed sulgjalt jagunenud | 4 |
| 2 | Õis pika kannusega | |
| Consolida regalis Gray - põld-varesjalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sõrmjagused või kolmetised, hõlmad niitjad. Õied sinakaslillad, ühe pika kannusega. Seemned pruunid, paljad. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Põlluumbrohi. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 2 | Õis kannuseta | 3 |
| 3 | Õietupp olemas. Vili on kaun | |
| Lupinus polyphyllus Lindl. - hulgalehine lupiin | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sõrmjad, pikarootsulised, lehekesi 7-15. Õied pikkades tipmistes rohkeõielistes õisikutes, sinised, valged või punased. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Ilutaim, paiguti metsistunud ja naturaliseerunud, eriti Lõuna-Eesti okasmetsades. Õitseb juunist augustini. Märkused: Invasiivne liik, Eestis musta raamatu kandidaat. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 3 | Õietupp puudub. Vili pole kaun (kupar) | |
| Aconitum napellus L. - sinine käoking | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed sõrmjagused kuni kolmetised. Õied lillakassinised, viietised, ülemine kroonleht kiiverjalt kumer. Vars paljas. Kõrgus 50-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Ilutaim, metsistub sageli. Õitseb juulist septembrini. Märkused: Väga mürgine. |
 |
|
| 4 | Kroonlehed kokku kasvanud | 5 |
| 4 | Kroonlehed vabad | 6 |
| 5 | Õie roosad | |
| Pedicularis palustris L. - soo-kuuskjalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim punakas, harunenud varrega, vars ühtlaselt lehistunud. Lehed peensulgjate hõlmadega. Õied roosad, kuni 2 cm pikad, lehistunud õisikutes ja üksikult lehtede kaenlais. Kõrgus 10-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Niisketel niitudel ja soodes. Tavaline. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 5 | Õied helekollased (ainult õie neel tavaliselt lillakasroosa) | |
| Pedicularis sceptrum-carolinum L. - kuninga-kuuskjalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim roheline, harunemata varrega. Lehed sulglõhised, laiovaalsete hõlmadega. Õied kollased, suured, üle 3 cm pikad, hõredas tipmises õisikus. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soostunud niitudel, kraavikallastel. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 6 | Õis kannuse või kotja sopistusega alusel | 7 |
| 6 | Õis kannuseta | 9 |
| 7 | Õied lühemad kui 1 cm. Üheaastane kultuurmaade taim | |
| Fumaria officinalis L. - harilik punand | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed mitmelisulgjad, hallikasrohelised. Õied kannusega, violetjasroosad. Kroon 0,7-0,9 cm pikk, huul tumedama laiguga. Õied kitsas, õisikuraost veidi pikemas kobaras. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Põldudel, aedades, prahipaikades. Tavaline. Õitseb maist oktoobrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 7 | Õied üle 1 cm pikad. Mitmeaastased metsataimed | 8 |
| 8 | Kandelehed alumiste õie alusel sügavalt lõhestunud | |
| Corydalis solida (L.) Clairv. - harilik lõokannus | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kahelikolmetised, hallikasrohelised. Vars alusel muguljalt paksenenud. Õied kannusega, kannus moodustab õie pikkusest üle poole. Kandelehed õite alusel sügavalt lõhestunud. Õied roosakasvioletsed, kroon 1,5-2 cm pikk. Kobaras 10-20 õit. Viljaraod viljade pikkused. Kõrgus 7-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lehtmetsades, võsastikes. Hajusalt. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 8 | Kandelehed terved või veidi hammastunud | |
| Corydalis intermedia (L.) Mérat - vahelmine käokannus | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kahelikolmetised, hallikasrohelised. Vars alusel muguljalt paksenenud. Õied kannusega, kannus moodustab õie pikkusest üle poole. Õied lillakasroosad, kobaras kuni 8 õit. Kroon kuni 1,5 cm pikk. Kandelehed õite alusel munajad, jagunemata. Viljaraod viljast 3 korda lühemad. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lehtmetsades, võsastikes. Haruldane. Õitseb aprillis, mais. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 9 | Lehed paaritusulgjad, tipmise lehekesega | 10 |
| 9 | Lehed paarissulgjad, tipmise lehekeseta (vahel tipus köitraag) | 20 |
| 10 | Õied kollased | 11 |
| 10 | Õied pole kollased | 14 |
| 11 | Lehekesi rohkem kui 17 | |
| Oxytropis pilosa (L.) DC - karvane lipphernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehekesi 7-14 paari, piklikud või süstjad, viltkarvased. Abilehed vabad, pole leherootsuga kokku kasvanud. Õied helekollased, piklikus või munajas kobaras, kinnituvad lehistunud vartele. Kaunad karvased. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel nõlvadel, söötidel. Harva, peamiselt Loode-Eestis. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 11 | Lehekesi vähem kui 17 | 12 |
| 12 | Tipmine leheke külgmistest oluliselt suurem. Õietupp tugevalt puhetunud | |
| Anthyllis vulneraria L. - harilik koldrohi | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred püstised või tõusvad, liduskarvased, paaritusulgjad liitlehed, tipmine leheke teistest suurem. Õied kollased, harvem punakad, nutitaolised õisikud tipmised või lehtede kaenaldes. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, nõlvadel, teede ääres, metsaservades. Lubjalembene. Õitseb juunis, juulis. Paiguti. Märkused: Koldrohtusid on Eestis eristatud 8 liiki, mis on omavahel suhteliselt raskesti eristatavad, neid võib käsitleda ka ühe kollektiivliigina. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 12 | Kõik lehed ühesuurused. Õietupp pole puhetunud | 13 |
| 13 | Lehekesi rohkem kui 9. Õied helekollased | |
| Astragalus glycyphyllos L. - magus hundihammas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehekesi 4-6 paari, pealt paljad, alt hõredalt karvased, 2-4 cm pikad ja 1-2 cm laiad. Õied rohekaskollased. Kaunad pisut kõverdunud, paljad, 3-4 cm pikad. Pikkus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Sega- ja lehtmetsades, puisniitudel, raiesmikel. Hajusalt. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 13 | Lehekesi 5. Õied erekollased | |
| Lotus corniculatus L. - harilik nõiahammas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed 2 paari lehekestega, taim paljas või hõredakarvane. Õied 12-14 mm pikad, kollased, peale õisemist sageli oranžid. Kaunad 15-25 mm pikad. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, puisniitudel, loodudel, teeservades. Tavaline. Õitseb maist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 14 | Õied liitsarikas. Vili seemnis | 15 |
| 14 | Õied pole liitsarikas. Vili on kaun | 17 |
| 15 | Vili kaetud haakjate ogakestega. Üheaastane | |
| Torilis japonica (Houtt.) DC. - jaapani harjasputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kaheli- või kolmelisulgjad, karekarvased, hallikasrohelised. Vars harunev, karekarvane. Õied valged või roosad. Liitsarika kiired karvased. Katis koosneb 5 lehekesest, osakatise lehekesed püstised, karvased, rohkearvulised. Viljad haakjate ogadega. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Kuivades võsastikes, teeservadel, põllupeenardel, prahipaikades. Paiguti, peamiselt Lääne- ja Loode-Eestis. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 15 | Vili haakjate ogakesteta. Mitmeaastased | 16 |
| 16 | Kroonlehed madalalt 2-hõlmased, kapuutsi moodi. Vili seljal sile | |
| Anthriscus sylvestris (L.) Hoffm. - mets-harakputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars vaoline, allosas sageli punakas. Lehed kaheli- või kolmelisulgjad, alt hõredalt karvased, sulglehekesed lõhestunud. Õied valged. Liitsarikas 8-15 kiirega, katis puudub, osakatis koosneb 5 või 6 lehekesest. Kõrgus 40-140 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Võsastikes, puisniitudel, metsades, teeservadel, aedades. Sage. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 16 | Kroonlehed sügavalt 2-hõlmased, pole kapuutsi moodi. Vili seljal roideline | |
| Chaerophyllum temulum L. - uimastav varesputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Sulglehekesed kuni 0,5 cm laiad, sulgjalt lõhestunud, teravate tipmetega, hõredate pikkade karvadega. Õied valged. Liitsarikas 15-20 sileda kiirega. Osakatis koosneb 5-6 enam-vähem paljast lehekesest. Kõrgus 35-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Laialehiste ja segametsade servadel, teede ääres, põõsastikes. Väga haruldane (Abruka saarel). Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – äärmiselt ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 17 | Kaun seemnete vahelt sissesoondunud. Varred jäigad, 70-150 cm kõrged, paljad | |
| Galega orientalis Lam. - ida-kitsehernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred tugevad, püstised, paljad. Lehekesi palju. Õied sinakaslillad. Õisik pikk kobar, õisi 30-60. Kaunad pikalt teritunud otstega, paljad. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kasvab puhmastena. Põllukultuur, metsistub kergesti. Õitseb juunist augustini. Märkused: Invasiivne liik Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 17 | Kaun pole sissesoondunud. Varred 10-80 cm kõrged, saledad, karvased | 18 |
| 18 | Õied sinakaslillad. Kaun pole hambuline | |
| Astragalus danicus Retz. - aas-hundihammas | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehekesi 6-12 paari, piklikud või piklikmunajad, lühikarvased. Õied sinised või lillakassinised, nutitaolistes kobarates. Õisikuraod lehtedest pikemad. Kaunad 7-8 mm pikad, ümarad, karvased. Kõrgus 10-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Loodudel, nõlvadel, liivastel aladel. Paiguti, sagedam Loode-Eestis. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 18 | Õied roosad kuni punased. Kaun hambakestega | 19 |
| 19 | Tupe hambad 2-3 korda tupe putkest pikemad. Õied helepunased. Õisik tihe | |
| Onobrychis viciifolia Scop. - harilik esparsett | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehekesi 6-14 paari, elliptilised. Õied helepunased, tiheda kobarana. Kroon 10-12 mm pikk. Tupe hambad 2-3 korda tupe putkest pikemad. Kaun 5-8 mm pikk, serval 6-8 hambaga. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kasvatatud heintaimena, metsistub, ka tulnukana. Kuivadel nõlvadel, niitudel. Haruldane. |
 |
|
| 19 | Tupe hambad putke pikkused või veidi pikemad. Õied roosakaspunased. Õisik hõre | |
| Onobrychis arenaria (Kit.) DC. - liiv-esparsett | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehekesi 5-12 paari, pikliklineaalsed. Õied roosakaspunased, harva valkjad, hõredas kobaras. Kroon 8-10 mm pikk, tupe hambad putke pikkused või veidi pikemad. Kaun 4-6 mm pikk, serval 4-6 hambaga. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel kasvukohtadel, peamiselt Ida-Eestis. Haruldane. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 20 | Lehed maksimaalselt 6 lehekesega | 21 |
| 20 | Lehekesi rohkem kui 6 | 28 |
| 21 | Õied kollased | |
| Lathyrus pratensis L. - aas-seahernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed köitraagudega, lehekesi üks paar, äraspidimunajad. Varred väga kitsaste tiibadega. Õied kollased, kobaras. Kõrgus 25-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niitudel, teeservades. Sage. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 21 | Õied pole kollased | 22 |
| 22 | Lehed lõpevad teravikuga | |
| Lathyrus vernus (L.) Bernh. - kevadine seahernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed püstised, köitraagudeta, varred tiivutud. Lehekesed suured, piklikmunajad, 4-8 cm pikad ja 1-4 cm laiad, pikalt teritunud tipuga. Õied algul punakaslillad, hiljem sinakad, 3-5-kaupa kobaras. Kõrgus 20-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Sega- ja lehtmetsades. Tavaline. Õitseb aprillis, mais. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 22 | Lehed lõpevad köitraoga (enamus) | 23 |
| 23 | Varred tiivulised | 24 |
| 23 | Varred pole tiivulised | 25 |
| 24 | Ülemised lehed ainult 2 lehekesega | |
| Lathyrus sylvestris L. - mets-seahernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars kahe laia tiivaga, lehed köitraagudega. Lehekesi üks paar, piklikud. Abilehed süstjad. Õied roosad, kobaras. Kõrgus 60-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Segametsades, raiesmikel. Hajusalt. Õitseb juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 24 | Ülemised lehed 2-6 lehekesega | |
| Lathyrus pisiformis L. - hernelehine seahernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred laiade tiibadega. Köitraod olemas. Lehekesed ovaalsed, tömbi tipuga. Abilehed lehekeste suurused. Õied punakad. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Loometsades, sarapikes, nõlvadel. Põhja- ja Lääne-Eestis. Harva. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 25 | Õied kuni 9 mm pikad | 26 |
| 25 | Õied alla 9 mm pikad | 27 |
| 26 | Õied pikaraolises õisikus | |
| Vicia tetrasperma (L.) Schreb. - neljaseemnene hiirehernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehekesed lineaalsed, 3-5 paari. Õied valkjad sinaka varjundiga, 5 mm pikad, üksikult, harvem 2-3-kaupa. Kaunad lineaalsed, 8-12 mm pikad, paljad, 4 seemnega. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Liivastel niitudel, männikutes, põldudel. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 26 | Õisik raotu, lehekaenlas | |
| Vicia lathyroides L. - väikeseõiene hiirehernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehekesed äraspidimunajad. Alumised lehed 1 või 2(4), ülemised 2 või 3(4) lehekeste paariga. Köitraod lihtsad. Õied kuni 10 mm pikad, punakaslillad. Kaunad püstised, seemned näsalised. Kõrgus 5-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Niitudel. Saaremaal, Ruhnul. Väga haruldane. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 27 | Lehed lineaalsed kuni kitsas-lantsetjad, paralleelsete roodudega | |
| Lathyrus palustris L. - soo-seahernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred kitsatiivulised. Köitraod olemas, lehekesed kitsad, piklikud, terava tipuga. Abilehed lehtedest väiksemad. Õied sinakaslillad. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Soodes, niisketel niitudel, rannaniitudel. Tavaline. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 27 | Lehed lai-elliptilised, sulgroodsed | |
| Lathyrus japonicus Willd. subsp. maritimus (L.) P.W.Ball - rand-seahernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred lamavad, tiivutud. Taimed köitraagudega, lehekesi 3-5 paari, elliptilised. Abilehed munajad. Õied roosad, 4-7-kaupa. Pikkus 25-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Liivastel mererandadel. Paiguti. Õitseb juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohulähedane. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 28 | Lehed tipus lühikese teravikuga | |
| Lathyrus niger (L.) Bernh. - must seahernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taimed köitraagudeta, varred tiivutud. Lehekesed 5-12 mm laiad, ümardunud tipuga, kuivanult mustad. Õied lillakad, 3-10-kaupa kobaras. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Leht- ja segametsades, puisniitudel Saare- ja Muhumaal. Paiguti. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 28 | Lehed (vähemalt osa) tipus köitraoga | 29 |
| 29 | Õied raotud, lehekaenaldes | 30 |
| 29 | Õied pikaraolises õisikus | 32 |
| 30 | Õietupe suu viltune või tupe hambad ebavõrdse pikkusega, alumine hammas palju pikem kui ülemised | |
| Vicia sepium L. - aed-hiirehernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehekesed piklikmunajad, tipul ümarad või pisut sämpunud, kõige laiem koht alusel. Õied helelillad, 3-5-kaupa lehekaenaldes. Kaunad valminult mustad, läikivad, rippuvad. Kõrgus 30-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Segametsades, põlluservades, võsastikes. Tavaline. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 30 | Tupe suu pole viltune, tupe hambad ühepikkused | 31 |
| 31 | Tupp 5-8 mm pikk. Seemned näsalised | |
| Vicia lathyroides L. - väikeseõiene hiirehernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehekesed äraspidimunajad. Alumised lehed 1 või 2(4), ülemised 2 või 3(4) lehekeste paariga. Köitraod lihtsad. Õied kuni 10 mm pikad, punakaslillad. Kaunad püstised, seemned näsalised. Kõrgus 5-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Niitudel. Saaremaal, Ruhnul. Väga haruldane. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu altid. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 31 | Tupp 10-30 mm pikk. Seemned siledad | |
| Vicia angustifolia L. - ahtalehine hiirehernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehekesed kitsad, lineaalsed, köitraod harunenud. Õied lillakaspunased, 15-16 mm pikad. Õisikuraod lühikesed, õied lehekaenaldes, üksikult või kahekaupa. Kaunad valminult mustad, varrest eemale hoiduvad. Kõrgus 15-45 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Põldudel, teeservadel, põllupeenardel. Hajusalt. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 32 | Tupe hambad ühepikkused, kõik putkeosa pikkused või pikemad. Kaun karvane | |
| Vicia hirsuta (L.) Gray - karvane hiirehernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lihtsa või harunenud köitraoga, 4-8 paari lineaalsete lehekestega. Lehekesed 2-4 mm laiad. Õied valkjad, sinaka varjundiga, 3-5 mm pikad. Kaunad rombjad, karvased, 6-10 mm pikad, kahe seemnega. Kõrgus 20-70 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Liivastes männikutes, raiesmikel, põldudel. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 32 | Tupe hambad ebavõrdsed, vähemalt ülemised putkeosast lühemad. Kaun paljas | 33 |
| 33 | Õis valge, lillade roodudega, 12-20 mm pikk. Abilehed hambulised | |
| Vicia sylvatica L. - mets-hiirehernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim õrn, paljas, vars harunev. Lehed pehmed, lehekesi 6-10 paari, ovaalsed, asetsevad vahelduvalt. Õied valged, lillade roodudega. Õisik lehtedest pikem. Pikkus kuni 200 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Segametsades, sihtidel, põõsastikes. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 33 | Õis roosa kuni sinine. Abilehed terved | 34 |
| 34 | Õied 4-9 mm pikad. Õisikus kuni 8 õit | |
| Vicia tetrasperma (L.) Schreb. - neljaseemnene hiirehernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehekesed lineaalsed, 3-5 paari. Õied valkjad sinaka varjundiga, 5 mm pikad, üksikult, harvem 2-3-kaupa. Kaunad lineaalsed, 8-12 mm pikad, paljad, 4 seemnega. Kõrgus 15-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Liivastel niitudel, männikutes, põldudel. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
|
|
| 34 | Õied üle 9 mm pikad. Õisikus tavaliselt üle 8 õie | 35 |
| 35 | Õietupp alusel tugeva kühmuga. Purje (ülemine kroonleht) ülaosa poole alaosa pikkune | |
| Vicia villosa Roth - põld-hiirehernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed pikkade pehmete karvadega, lehekesi 5-8 paari, lineaalsed või süstjad. Õied sinakaslillad, 15-30-kaupa tihedas kobaras. Õisikud lehtede pikkused või veidi pikemad. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Kaduv umbrohi põldudel, teeservades. Harva. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 35 | Õietupp kühmuta või väikese kühmuga. Purje (ülemine kroonleht) ülaosa alaosaga ühepikkune või pikem | 36 |
| 36 | Kaun 6-8 mm lai, 1-3 seemnega. Õietupe alumised hambad putkeosast oluliselt lühemad | |
| Vicia cassubica L. - püstine hiirehernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred püstised, köitraod nõrgalt arenenud. Lehekesi 8-12 paari, elliptilised, liibuvate karvadega, asetsevad tihedalt. Õied lillad, 10 mm pikad, 8-15-kaupa kobaras. Õisikuraod lehtedest pisut lühemad. Kaunad peaaegu rombjad, tavaliselt 2 seemnega. Kõrgus 30-60 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lääne-Eesti kuivades männikutes, raiesmikel, nõlvadel. Paiguti. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 36 | Kaun 4-6 mm lai, 4-8 seemnega. Õietupe alumised hambad enam-vähem putkeosa pikkused | 37 |
| 37 | Kroon 8-12 (13) mm. Purje ülemine osa sama pikk kui alumine osa | |
| Vicia cracca L. - harilik hiirehernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Varred ronivad, köitraod hästi arenenud. Sulglehekesed lineaalsüstjad, lühikeste liibuvate karvadega, 16-20 mm pikad. Õied sinakaslillad, 20-50-kaupa kobaras. Õisikud lehtede pikkused või veidi pikemad. Püri 8-10 mm pikk. Kaun järsult ahenev. Kõrgus 20-120 cm
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Puisniitudel, niitudel, raiesmikel, teeservadel, söötidel. Sage. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 37 | Kroon (10)12-18 mm. Purje ülemine osa pikem kui alumine | |
| Vicia tenuifolia Roth - peenelehine hiirehernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lühikeste lidus karvadega, lehekesed lineaalsüstjad. Õisikud lehtedest kaks korda pikemad, hõredad, õisi kobaras 10-25. Kroon punakaslilla, heledamate tiibadega. Puri 12-15 mm pikk. Kaun pikalt ahenev. Kõrgus 50-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lääne-Saaremaa raiesmikel, metsaservades. Väga haruldane. Õitseb juunis, juulis. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
