Back 
Printable version
| 1 | Lehed kolmetised | 2 |
| 1 | Lehekesi rohkem kui 3 | 5 |
| 2 | Taimed ogadega. Õied korrapärsed, pole kollased. Vili lihakas (vaarika moodi) | 3 |
| 2 | Taimed ogadeta. Õied ebakorrapärased, kollased. Vili kuiv (kaun) | 4 |
| 3 | Taim tugevate teravate ogadega, üle 30 cm kõrge.Vili sinine | |
| Rubus caesius L. - põldmurakas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Maapinnale kaarduvate tugevalt
ogaliste puitunud vartega, mis tipul juurduvad, pikkus 50-200 cm.
Lehed kolmetised, lehekesed sakilise servaga. Õied valged,
viietised. Vili must, sinaka kirmega, koosneb väikestest
lihakatest osaviljadest (koguluuvili). Levik ja ökoloogia: Lääne-Eestis sageli teede ääres, võsastikes, kiviaedadel ja põldude ääres. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 3 | Taim hõredate peenikeste ogadega, kuni 30 cm kõrge. Vili punane | |
| Rubus saxatilis L. - lillakas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Väike puhmik juurduvate
võsunditega, kõrgus 10-30 cm. Lehed kolmetised, varred
peenikeste ogadega. Õied valged, 3-10-kaupa. Vili erepunane,
hapukas, koosneb väikestest lihaktest osaviljadest
(koguluuvili). Levik ja ökoloogia: Tavaline taim leht- ja segametsades, võsastikes. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 4 | Puu või kõrge põõsas, lehed üle 3 cm laiad. Õied rippuvates kobarates | |
| Laburnum alpinum (Mill.) Bercht. & J. Presl - alpi kuldvihm | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas või
puu, 1-8 m kõrge. Lehed kolmetised, lehekesed 4-7 cm pikad,
tumerohelised, läikivad. Õied kuldkollased, 25-35 cm
pikkustes rippuvates kobarates. Kaunad 5-8 cm pikad, paljad,
kahvatupruunid. Levik ja ökoloogia: Eestis ilupuuna, kodumaa on Alpides ja Balkanil. Õitseb juunis, juulis. Märkused: Mürgine. |
 |
|
| 4 | Väike põõsas, lehed kuni 3 cm laiad. Õied püstised, lehtede kaenaldes | |
| Chamaecytisus ratisbonensis (Schaeff.) Rothm. - madal ubapõõsas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 30-100 cm
kõrge. Lehed kolmetised, lehekesed 1-2,5 cm pikad,
elliptilised, nõelja tipuga. Õied kollased, pruunika
purjega, 1-4-kaupa lehtede kaenaldes. Kaunad 2,5-3 cm pikad,
karvased. Levik ja ökoloogia: Eestis suhteliselt harva ilupõõsana, pärit Kesk-Euroopast. Õitseb juunis, juulis. |
 |
|
| 5 | Lehed sõrmjad | 6 |
| 5 | Lehed sulgjad | 8 |
| 6 | Taim ogadega. Vili vaarika moodi | |
| Rubus nessensis Hall - kitsemurakas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 60-150 cm
kõrge. Vars püstine, ogaline, ei juurdu. Lehekesi 5-7,
alumine lehekeste paar rootsuta ja väiksem. Õied valged.
Vili punakasmust, läikiv, koosneb väikestest osaviljadest
(koguluuvili). Levik ja ökoloogia: Paiguti, rohkem Ida- ja Kagu-Eestis metsade, teede ja põldude servades. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 6 | Taim ogadeta. Vili ei meenuta vaarikat | 7 |
| 7 | Puitunud ronitaim. Vili lihakas (mari) | |
| Parthenocissus quinquefolia (L.) Planch. - harilik metsviinapuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Köitraagude abil roniv liaan,
kuni 20 m pikk. Liitlehed sõrmjad, enamasti viietised.
Lehekesed elliptilised, sakilise servaga, pealt läikivad
tumerohelised, alt sinakasrohelised, sügisel värvuvad
punaseks. Õied neljatised, väikesed, pöörisõisikus.
Vili – sinakasmust mari. Levik ja ökoloogia: Sage ilutaim, õitseb juunist augustini. Pärit Põhja-Ameerikast. Märkused: Võib seinu mööda ülesronides suuri pindu katta. |
 |
|
| 7 | Põõsas. Vili kuiv (kaun) | |
| Caragana frutex (L.) Koch - väike läätspuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1,5-2 m
kõrge. Lehed neljatised, lehekesed äraspidimunajad,
abilehtede asemel astlad. Õied kollased, 2,5 cm pikad,
1-2-kaupa. Kaunad 2,5-4 cm pikad, ruljad. Levik ja ökoloogia: Ilupõõsas, harva metsistub. Õitseb juunis, juulis. Looduslikult esineb Kaukaasias, Siberis, Hiinas ja Jaapanis. |
 |
|
| 8 | Lehe tipus pole üksikut lehekest (paarissulgjas leht) | |
| Caragana arborescens Lam. - suur läätspuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, kuni 6 m
kõrge. Lehed paaritusulgjad, helerohelised, lehekesi 4-7
paari, ovaalsed, abilehtede asemel astlad. Õied kollased,
1,5-2 cm pikad, 1-2-kaupa. Kaunad 3-3,5 cm pikad, ruljad. Levik ja ökoloogia: Ilupõõsas, harva metsistub. Õitseb juunis, juulis. Pärit Siberist. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 8 | Lehe tipus üksik leheke (paaritusulgjas leht) | 9 |
| 9 | Lehed hõõrumisel tugeva aromaatse lõhnaga. Vili ovaalne, kõva, kuni 5 cm läbimõõdus, seeme nagu kreeka pähkel | 10 |
| 9 | Lehed erilise lõhnata. Viljad kuivad või lihakad, seeme pole kreeka pähkli moodi | 12 |
| 10 | Lehekeste servad terved, lehekesi vähem kui 9 | |
| Juglans regia L. - kreeka pähklipuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, 20 m kõrge. Liitleht,
lehekesi 5-9, neist tipmine suurem, elliptilised, peaaegu
terveservalised, pealt tumerohelised, alt hallikad. Vili sile, ümar,
selle sees olev pähkel terava tipuga, pähklikoor pruun,
laineliselt krobeline, kahe poolega. Levik ja ökoloogia: Harva ilupuuna, õitseb mais, juunis, pähklid valmivad Eestis väga harva. Looduslikult kasvab Väike-Aasias, Lõuna-Euroopas. |
 |
|
| 10 | Lehekeste servad hambulised, lehekesi vähemalt 9 | 11 |
| 11 | Leheroots ja lehe alakülg tihedalt viltkarvased (luup!). Viljad 4-6 cm läbimõõdus | |
| Juglans cinerea L. - hall pähklipuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 25 m kõrge.
Liitleht 50-70 cm pikk, lehekesi 11-19. Lehekesed saagja servaga,
piklikmunajad, mõlemalt poolt karvased. Võrsed mustjas-
või punakaspruunid, sametjalt näärmekarvased. Vili
pika terava tipuga, kleepuvate näärmekarvadega. Pähklikoor
mustjaspruun, 8 kandiga. Levik ja ökoloogia: Ilupuuna, üsna harva. Õitseb juunis. Pärit Põhja-Ameerikast. |
 |
|
| 11 | Leheroots ja lehe alakülg hõredate lihtkarvade ja tähtkarvadega. Viljad 2,5-4,5 cm läbimõõdus | |
| Juglans mandshurica Maxim. - mandžuuria pähklipuu | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 22 m kõrge.
Liitleht kuni 100 cm pikk, lehekesi 13-19. Lehekesed terveservalised,
lehekeste servad paralleelsed, pealt peaaegu paljad, alt tihedalt
hallide tähtkarvadega. Võrsed hallikas- või
kollakaspruunid. Vili ümara või terava tipuga, pähklikoor
tume hallikaspruun, 6-8 kandiga. Levik ja ökoloogia: Ilupuu, harva. Õitseb mais, juunis. Kodumaa Manžuuria, Amuurimaa, Korea. |
 |
|
| 12 | Lehed kaheli- või kolmelisulgjad | |
| Aruncus dioicus (Walter) Fernald - harilik kitseenelas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Mitmeaastane rohttaim, põõsasja
kasvuga, 1-2 m kõrge. Lehed kaheli- või kolmelisulgjad.
Õied valged, väikesed, kuni 50 cm pikkuses kohevas
õisikus. Viljad kuivad. Levik ja ökoloogia: Sage ilutaim, metsistub. Õitseb juunis, juulis. Kotinentaalse Euraasia liik. |
 |
|
| 12 | Lehed lihtsulgjad | 13 |
| 13 | Lehekesed tömbid või tipus madalalt kahehõlmalised. Õied ebakorrapärsed (bilateraalsümmeetrilised). Vili on kaun | |
| Robinia pseudacacia L. - harilik robiinia | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, 20 m kõrge. Lehed
paaritusulgjad, kuni 30 cm pikad, lehekesi 9-19, ovaalsed, nõelterava
tipuga, pealt tuhmrohelised, alt hallikasrohelised. Abilehtede asemel
astlad. Õied valged, 10-20 cm pikkustes rippuvates kobarates.
Kaunad 5-12 cm pikad, tumepruunid, lamedad. Levik ja ökoloogia: Ilupuu, Pärit Põhja-Ameerikast. Õitseb juunis. |
 |
|
| 13 | Lehed terava tipuga. Õied korrapärased (radiaalsümmeetrilised). Vili pole kaun | 14 |
| 14 | Taimed ogadeta | 15 |
| 14 | Taimed ogadega | 17 |
| 15 | Lehed vähem kui 9 lehekesega. Õied erekollased | |
| Dasiphora fruticosa (L.) Rydb. - põõsasmaran | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 50-120 cm
kõrge. Sulgjad liitlehed, lehekesi 5-7, terveservalised. Õied
kollased (ilutaimedel ka roosad, punased, oranžid, valged), 20-30 cm
läbimõõdus. Viljad kuivad. Levik ja ökoloogia: Eestis looduslikult Loode-Eesti loopealsetel. Õitseb juulist septembrini. Istutatult parkides ja aedades. Ilutaimena kasvatatav alamliik on pärit Aasiast. Looduskaitseline seisund: LK III katekooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 15 | Lehed rohkem kui 9 lehekesega. Õied valged | 16 |
| 16 | Väike puu. Vili lihakas | |
| Sorbus aucuparia L. - harilik pihlakas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Puu, kuni 15 m kõrge.
Paaritusulgjad liitlehed, lehekesi 11-15, sakilise servaga, kuni 6 cm
pikad. Õied valged, paljuõielistes kännasjates
õisikutes. Marjad punased või oranžikad, ümarad,
kuni 1 cm läbimõõdus, mõrkjad. Levik ja ökoloogia: Segametsades, raiesmikel, metsaservades, sage. Õitseb juunis. Levinud Euroopas ja Siberis. Sageli kasvatatkse ka ilupuuna. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 16 | Põõsas. Vili kuiv | |
| Sorbaria sorbifolia (L.) A. Braun - harilik pihlenelas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-2 m kõrge.
Lehed paaritusulgjad, 25 cm pikad. Lehekesi 13-19, sakilise servaga,
paljad. Õied valged, kuni 30 cm pikkuses hõredas
püstises õisikus. Viljad kuivad. Levik ja ökoloogia: Sage ilupõõsas, metsistub. Õitseb juunis, juulis. Levila Uuralitest Jaapanini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 17 | Õied alla 2 cm läbimõõdus. Vili mahlane, koosneb väikestest osadest (koguluuvili) | |
| Rubus idaeus L. - harilik vaarikas | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, varred
sirged, 1-1,5 m kõrged. Paaritusulgjad liitlehed 3-5
lehekesega, alt hallikad. Õitsevad ja viljuvad teisel aastal.
Õied valged, kroonlehed kitsad, tupplehtedest lühemad.
Vili punane, eraldub kergesti õiepõhjalt, koosneb
osaviljadest (koguluuvili). Levik ja ökoloogia: Tavaline kogu Eestis metsades, raiesmikel, teeservades. Õitseb juunis, juulis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 17 | Õied üle 2 cm läbimõõdus. Vili pole mahlane, ei koosne osadest | 18 |
| 18 | Kroonlehti üle 10 | |
| Rosa spp. - roos (erinevad sordid) | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Väga erinevat värvi
õitega okkaliste puitunud vartega püsikud. Levik ja ökoloogia: Aia- ja pargitaimed. |
 |
|
| 18 | Kroonlehti 5 | 19 |
| 19 | Õied valged. Viljad mustad | |
| Rosa pimpinellifolia L. - näärelehine kibuvits | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,5-1,5 m
kõrge. Varred tihedalt ogalised, ogad sirged. Lehekesed
väikesed, ümarad, pealt tumerohelised. Õied valged.
Viljad mustad. Levik ja ökoloogia: Sage ilupõõsas, metsistunult hajusalt asulate ümbruses. Õitseb juunis. Looduslikult kasvab Ida-Euroopas ja Aasias. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 19 | Õied roosad. Viljad oranžid või punased | 20 |
| 20 | Võrsed ja ogad tihedalt karvased. Lehed tugevalt kurdunud | |
| Rosa rugosa Thunb. - kurdlehine kibuvits | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,5 – 2 m
kõrge. Võrsed ja ogad tihedalt karvased. Lehekesed
tugevalt kurdunud, pealt paljad ja läikivad, alt karvased. Õied
suured, roosad. Viljad oranžikaspunased, kerajad või veidi
lapikud, 2-3 cm läbimõõdus. Levik ja ökoloogia: Eestis kultuurist naturaliseerunud liik. Hajusalt liivastes männikutes, liivastel mererandadel, teede ääres, parkides. Õitseb juunist augustini. Pärit Aasiast Kaug-Idast. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 20 | Võrsed ja ogad paljad. Lehed pole kurdunud | 21 |
| 21 | Õitsvatel võrsetel ogad paarikaupa lehe alusel (harva puuduvad) | |
| Rosa majalis Herrm. - mets-kibuvits | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,5 – 1,5 m
kõrge. Lehed tihedate lühikeste karvadega, peensaagja
servaga, pealt tume-, alt hallikasrohelised, näärmekarvu
pole. Õied roosad. Viljad kerajad, 1 cm läbimõõduga. Levik ja ökoloogia: Tavaline kogu Eestis kuivades metsades, niitudel, loodudel, mererannas, parkides. Õitseb juunis. Levinud Euraasia põhja- ja keskosas. |
 |
|
| 21 | Õitsvatel võrsetel ogad hajusalt | 22 |
| 22 | Lehed mõlemalt poolt karvased | 23 |
| 22 | Lehed paljad või karvad ainult leherootsul ja roodudel | 25 |
| 23 | Lehekesed ainult lihtkarvadega, liht- või kahelisaagja servaga | |
| Rosa coriifolia Fr. - nahklehine kibuvits | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,5-2,5 m
kõrge. Oksad looklevad või sirged, noorelt punakad.
Ogad kõverdunud. Lehed heledamad rohelised, nakjad, alt
tihedalt karvased. Õied roosad. Vili kuni 3 cm läbimõõduga,
küpsetel viljadel tupplehed püstised, püsivad
küljes. Levik ja ökoloogia: Paiguti Lääne- ja Loode-Eestis männikutes, kuivadel niitudel, loodudel, mererannas, teede ääres. Õitseb juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 23 | Lehekesed allküljel näärme- või viltkarvadega, kahelisaagjad, näärmelise servaga. Õieraag, õiepõhi ja tupplehed näärmekarvadega | 24 |
| 24 | Lehekesed näärmekarvadega, ererohelised, pealt paljad võ hõredalt karvased. Valminud viljadel tupplehed enamasti puuduvad | |
| Rosa rubiginosa L. - näärmekas kibuvits | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,5-2 m
kõrge. Ogad kõverad, tugevalt laienenud alusega,
õitsvatel võrsetel lisaks sirged ogad. Olemas
näärmekarvad, mis annavad õunte lõhna.
Lehekesed ererohelised, ümara alusega, alt tihedalt
näärmekarvased. Õied roosad. Küpsetel viljadel
tupplehed puuduvad. Levik ja ökoloogia: Harva, Lääne-Eestis kuivadel niitudel, kiviklibul, teede ääres, parkides. Õitseb juunis. Levinud Lääne-Euroopas, Baltimaades, Valgevenes, Ukraianas. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 24 | Lehekesed alt viltkarvadega, hallikasrohelised; näärmekarvu ainult õieraol ja tupplehtedel. Valminud viljadel tupplehed olemas | |
| Rosa mollis Sm. - pehme kibuvits | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,3-1,5 m
kõrge. Ogad kõik ühesugused kõverad,
punakad nagu võrsegi. Lehekesed ümarad,
hallikasrohelised, siidkarvased, näärmekalt saagja servaga.
Õied roosad. Viljad kerajad, tupplehed varisevad. Levik ja ökoloogia: Läänesaartel tavaline. Männikutes, kuivadel niitudel, loodudel, klibul, teeservades, parkides. Levinud Skandinaavias, Taanis, Kesk-Euroopas, Balkanil, Türgis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 25 | Tupplehed pärast õitsemist tagasi käändunud, varisevad varakult. Oksad looklevad | |
| Rosa subcanina (Christ) Dalla Torre & Sarnth. - kutsik-kibuvits | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-3 m kõrge.
Oksad looklevad. Lehekesed ümardunud tipuga, paljad,
sinakasrohelised. Õied heleroosad, välimised tupplehed
külgmiste lisemetega. Tupplehed pärast õitsemist
tagasi käändunud, varisevad varakult. Levik ja ökoloogia: Liivastes männikutes, loodudel, mererannas, teede ääres, parkides. Tavaline Lääne- ja Põhja-Eestis, mujal hajusalt. Õitseb juunis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 25 | Tupplehed pärast õitsemist püstised või laiuvad, püsivad ka valminud viljadel. Oksad sirged | 26 |
| 26 | Lehekesed tumerohelised, läikivad, sügavalt lihtsaagjad, paljad | |
| Rosa canina L. - koer-kibuvits | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,5-2 m
kõrge. Oksad sirged. Lehed tumerohelised, läikivad,
saagja servaga, paljad. Õied ereroosad. Tupplehed varisevad
enne vilja värvumist. Levik ja ökoloogia: Liivastes männikutes, loodudel, mererannas, kadastikes. Tavalisem Lääne-Eestis, mujal hajusalt. Õitseb juunis. Levinud Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Krimmis, Kaukaasias, Kesk-Aasias. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 26 | Lehekesed sinakasrohelised, tuhmid, liht- või kahelisaagjad, vahel näärmekarvadega | |
| Rosa vosagiaca Desp. - harilik kibuvits | ||
|
Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 0,5-2 m
kõrge. Lehed sinakasrohelised, tuhmid, saagja servaga,
näärmekarvadega. Õied roosad. Tupplehed pärast
õitsemist püstised ja püsivad ka küpsetel
viljadel. Levik ja ökoloogia: Männikutes, niitudel, loodudel, kadastikes, teede ääres, parkides. Paiguti, sagedam Lääne-Eestis. Levila Kesk- ja Lääne-Euroopas. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
