Back 
Printable version
| 1 | Lehelaba alla 25 cm pikk | 2 |
| 1 | Lehelaba üle 25 cm pikk | 5 |
| 2 | Lehelaba üldkujult süstjas, kõige laiem koht keskel | |
| Cystopteris fragilis (L.) Bernh. - habras põisjalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Mitmelisulgjas lehelaba väga õrn, üldkujult süstjas. Leheroots väga peenike, habras, labast lühem. Kõrgus 10-30 cm. Levik ja ökoloogia: Paepragudes ja kivimüüridel. Paiguti, sagedam Lääne-Eestis. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 2 | Lehelaba üldkujult munajas-kolmnurkne, kõige laiem koht alusel | 3 |
| 3 | Lehed igihaljad. Eoslad lineaalsed | |
| Asplenium ruta-muraria L. - müür-raunjalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kahelisulgjad, üldkujult kolmnurksed, viimase järgu sulglehekesed rombjad, kiilja alusega. Leheroots labast pikem, alumises osas tumepruun, ülaosas roheline. Kõrgus 5-15 cm. Levik ja ökoloogia: Paepragudes ,a –müüridel. Harva, peamiselt Lääne-Eestis. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juunist septembrini. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualtid. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 3 | Lehed pole igihaljad. Eoslad ümarad | 4 |
| 4 | Lehed paljad, näärmekarvadeta, ererohelised, õrnad | |
| Gymnocarpium dryopteris (L.) Newman - harilik kolmissõnajalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed õrnad, pehmed. Lehelaba võrdkülgse kolmnurga kujuline, mitmeli sulgjas. Leheroots peenike, mustjas, lehelabast pikem. Kõrgus 10-30 cm. Levik ja ökoloogia: Varjukates metsades. Tavaline. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 4 | Lehed väikeste näärmekarvadega vähemalt roodudel (luup!), tumerohelised | |
| Gymnocarpium robertianum (Hoffm.) Newman - paas-kolmissõnajalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed pisut jäigad, tumerohelised, näärmekarvadega. Lehelaba võrdhaarse kolmnurga kujuline, kolmelisulgjas. Leheroots labast pikem, kollane, alusel tumepruun. Kõrgus 10-30 cm. Levik ja ökoloogia: Paelõhedes ja rusukalletel. Paiguti, peamiselt Lääne- ja Loode-Eestis. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ????. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 5 | Sulglehekesed sirpjad. Eoslate kattemembraan (indusium) kinnitub keskelt | 6 |
| 5 | Sulglehekesed pole sirpjad. Kattemembraan ei kinnitu keskelt | 7 |
| 6 | Lehed jäigad, talvehaljad. Sulglehekesed pealt paljad | |
| Polystichum aculeatum (L.) Roth - ogane astelsõnajalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kahelisulgjad, jäigavõitu, pealt paljad, sulglehekesed odaja tipuga. Kõrgus 30-70 cm. Levik ja ökoloogia: Lehtmetsades. Väga haruldane. Eesti ja võimalusel üldine levik. Sagedus Eestis. Tüüpiline kasvu Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: LK I kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – äärmiselt ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 6 | Lehed pehmed, suvehaljad. Sulglehekesed pealt hõredalt karvased | |
| Polystichum braunii (Spenn.) Fée - Brauni astelsõnajalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kahelisulgjad, pehmed, süstja laba ja sellest 6 korda lühema rootsuga. Sulglehekesi palju, hõredalt karvased, saagja servaga. Kõrgus kuni 1 m. Levik ja ökoloogia: Metsastel nõlvadel. Väga haruldane. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulis, augustis. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohustatud. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 7 | Eoslad laiusest pikemad | |
| Athyrium filix-femina (L.) Roth - harilik naistesõnajalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed üldkujult süstjad, suhteliselt õrnad, ebakorrapärase lehtrina, sageli heledamad rohelised. Lehelaba kahelisulgjas, lehe serv saagjas või lõhine. Leheroots lühike, alusel laienenud, kaetud pruunide sõkalsoomustega. Kõrgus 40-100 cm. Levik ja ökoloogia: Metsades ja võsastikes. Sage. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 7 | Eoslad ümarad | 8 |
| 8 | Lehed kahelisulgjad | 9 |
| 8 | Lehed kolmeli- kuni neljalisulgjad | 10 |
| 9 | Lehed pehmed, 20-35 paari lehekestega, leheroots palju lühem kui lehelaba | |
| Dryopteris filix-mas (L.) Schott - maarja-sõnajalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed lihtsulgjad, tumerohelised, sulglõhiste saagjaservaliste lehekestega, kasvavad lehtrina. Leheroots labast palju lühem, tihedalt kaetud pruunide sõkalsoomustega. Kõrgus 50-80 cm. Levik ja ökoloogia: Niisketes metsades ja võsastikes. Tavaline. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 9 | Lehed jäigad, lehekesi 10-20 paari, leheroots labast veidi lühem | |
| Dryopteris cristata (L.) A. Gray - suga-sõnajalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed heledamad rohelised, pisut jäigad, mõnekaupa hõredas kimbus. Alumised ja keskmised sulglehekesed ühepikkused. Leheroots labast pisut lühem, sõkalsoomustega. Kõrgus 20-40 cm. Levik ja ökoloogia: Soostuvatel aladel, rabaservades. Hajusalt. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 10 | Sõkalsoomused leherootsul ühevärvilised, pruunikad. Eoslate kattemembraan näärmeteta (binokulaar!) | |
| Dryopteris carthusiana (Vill.) H.P. Fuchs - ohtene sõnajalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed mitmelisulgjad, üldkujult kolmnurksed. Esimese järgu sulglehekesed ei puutu üksteisega kokku. Teise järgu sulglehekesed ogateravate hammastega. Leheroots umbes laba pikkune, sõkalsoomused ühtlaselt helepruunid. Kõrgus 40-60 cm. Levik ja ökoloogia: Metsades ja võsastikes. Tavaline. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulis, augustis Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 10 | Sõkalsoomused leherootsul kahevärvilised, keskelt tumepruunid kuni mustad, serval helepruunid. Eoslate kattemembraan varreliste näärmetega | 11 |
| 11 | Sõkalsoomused keskelt väga tumedad. Lehed tumerohelised | |
| Dryopteris austriaca (Jacq.) Woyn. ex Schinz et Thell. - austria sõnajalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed mitmelisulgjad, üldkujult kolmnurksed. Esimese järgu sulglehekesed vaevalt üksteisega kokkupuutuvad. Sulglehekeste hõlmad veidi alla käändunud. Esimese järgu sulglehekeste kõige alumise paari alumine sulgleheke moodustab esimese järgu sulglehekese pikkusest 1/3. Lehed püsivad talveni. Leheroots labast poole lühem, sõkalsoomused selgepiirilise tumeda keskosaga. Kõrgus 40-100 cm. Levik ja ökoloogia: Varjukates metsades. Harva. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 11 | Sõkalsoomused keskelt keskmiselt pruunid. Lehed helerohelised | |
| Dryopteris expansa (C. Presl) Fraser-Jenk. & Jermy - laiuv sõnajalg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed tugevalt allapoole kaarduvad, lehterja kimbuna. Esimese järgu sulglehekesed puutuvad üksteisega kokku, kõige alumise paari kõige alumine sulgleheke pikk, moodustab esimese järgu sulglehekese pikkusest umbes poole. Sõkalsoomuseid vähe, hajusa tumepruuni keskosa ja heledama servaga. Kõrgus 60-100 cm. Levik ja ökoloogia: Varjukates metsades. Hajusalt. Mitmeaastane, paljuneb eostega. Eoseid kannab juulis, augustis. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
