Printable version

1 Õied lillad. Viljad kuivad
  Syringa josikaea J.Jacq. ex Rchb. - ungari sirel
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 2-4(7) m kõrge. Lehed vastakud, elliptilised, aheneva alusega, 5-14 cm pikad, pealt tumedamad, alt heledamad rohelised, rood karvased. Õied tumelillad, lõhnavad, neljatised, torujad, 10-20 cm pikkustes, ühekaupa asuvates püstistes õisikutes. Viljad pruunid.
Levik ja ökoloogia: Sage ilupõõsas, harva metsistub. Õitseb juunis. Looduslikult Ungaris, Taga-Karpaatias.
1 Õied valged. Viljad lihakad 2
2 Leheroots alla 1 cm pikk. Kroonlehti 4, kokkukasvanud
  Ligustrum vulgare L. - harilik liguster
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-3(5) m kõrge. Võrsed pruunid, valgete täpikestega. Lehed piklikud, 3-6 cm pikad, tumerohelised, paljad, terveservalised. Õied valged, väikesed, krooni putkeosa sama pikk kui hõlmine osa, kuni 6 cm pikkuste kohevate pöörisõisikutena. Läikivmustad marjataolised luuviljad.
Levik ja ökoloogia: Sage ilupõõsas, harva metsistub. Õitseb juunis, juulis. Looduslikult levinud Kesk- ja Lõuna-Euroopas ja Kaukaasias, Põhja-Aafrikas.
2 Leheroots üle 1 cm pikk. Kroonlehti 5, pole kokku kasvanud 3
3 Lehed mõlemalt küljelt rohelised, alt veidi heledamad, 4-5 paari külgroodudega. Vili tume
  Swida sanguinea (L.) Opiz - verev kontpuu
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 3-5(7) m kõrge. Noored võrsed rohekad, karvased, hiljem punakaspruunid, vanemad oksad hallikad. Lehed vastakud, elliptilised, 4-7 cm pikad, rohelised, alt heledamad, sügisel veripunased. Õied valged, suurtes vihmavarju moodi õisikutes. Luuviljad kerajad, sinakasmustad, valgete täpikestega.
Levik ja ökoloogia: Kohati Põhja- ja Lääne-Eestis leht- ja segametsades, sageli kasvatatakse ka ilupõõsana. Õitseb mais, juunis. Levinud Euroopas ja Lääne-Aasias.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

3 Lehed pealt rohelised, alt sinakasrohelised, 5-8 paari külgroodudega. Vili valge 4
4 Lehed 8-12 cm pikad, 5-6 paari külgroodudega, keskrood roheline. Võrsed püstised, juurevõsunditeta
  Swida alba (L.) Opiz - siberi kontpuu
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, 1-3 m kõrge. Noored võrsed vahakirmega, talvel erepunased. Lehed vastakud, elliptilised, pealt rohelised, alt sinakasrohelised, sügisel lillakaspunased. Õied valged, väikesed, vihmavarjutaolises õisikus. Luuvili valge, sinaka läikega, piklik.
Levik ja ökoloogia: Ilupõõsas, juhuslikult metsistuv. Õitseb juunist augustini. Looduslikult kasvab Siberis ja Põhja-Hiinas.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

4 Lehed kuni 20 cm pikad, 5-8 paari külgroodudega, keskrood kollakaspunane. Võrsed laiuvad, juurevõsunditega
  Swida stolonifera (Michx.) Rydb. - võsund-kontpuu
  Iseloomulikud tunnused: Põõsas, kuni 3 m kõrge. Noored võrsed rohelised, karvased, hiljem erepunased. Mahaulatuvad oksad juurduvad. Lehed vastakud, elliptilised, alt valkjalt sinakasrohelised, kollakaspunase pearooga. Õied valged, väikesed, vihmavarjutaolises õisikus. Luuvili valge, kerajas.
Levik ja ökoloogia: Sage ilupõõsas, vahel metsistub. Õitseb juunist augustini. Pärit Põhja-Ameerikast.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)