Printable version

1 Lehed sulgjalt jagunenud 2
1 Lehed sõrmjalt jagunenud 3
2 Sulglehekesed alla 5 mm laiad, terve servaga. Õied pole sarikõisikus
  Hottonia palustris L. - harilik vesisulg
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kamjalt sulgjagused, veesisesed, tihedalt varrel ja varreharudel. Veest ulatub välja õisikuvarb hõreda kobarõisikuga. Õied valged või veidi roosakad, kollase neeluga, varrel männastena. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mudase või turbase põhjaga veekogudes. Hajusalt Eesti mandriosas, saartel väga haruldane. Õitseb juunist augustini.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
2 Sulglehekesed üle 5 mm laiad, serv hambuline. Õied sarikõisikus
  Berula erecta (Huds.) Coville - oja-haneputk
  Iseloomulikud tunnused: Vars ruljas, peenesooneline. Paaritusulgjad liitlehed. Sulglehekesed piklikmunajad, hõredalt saagja servaga. Õied valged, sarikõisikus. Sarikakiiri 10-20, ebavõrdse pikkusega. Katis ja osakatis paljulehelised. Kõrgus 25-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Jõgede, kraavide kaldavees, eriti allikavees. Paiguti, tavalisem Saaremaal ja Järvamaal. Õitseb juulist augustini.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.
Märkused: Mürgine.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
3 Lehtede hõlmad ühel tasapinnal, jäigad, 1-2 cm pikad, veest välja võetult ei meenuta pintslit
  Ranunculus circinatus Sibth. - sõõr-särjesilm
  Iseloomulikud tunnused: Lehtede väline piirjoon ümar või poolümar. Lehtede hõlmad ühel tasapinnal ning enam-vähem jäigad. Ujulehti pole. Pikkus 50-150(200) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Hajusalt. Õitseb maist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
3 Lehtede hõlmad pole ühel tasapinnal, lõdvad, 2-5 cm pikad, veest väljs võttes pintsli moodi 4
4 Ujulehed alati puuduvad. Kroonlehed 3-5,5 mm pikad, õitseajal üksteist ei kata. Nektaariumid poolkuujad
  Ranunculus trichophyllus Chaix - jõgi-särjesilm
  Iseloomulikud tunnused: Taim tumeroheline, eriti ülemises osas karvane. Lehed veesisesed, rootsutud, lehtede väline piirjoon pole ümar. Lehetupp suur, karvane. Kroonlehed valged, kuni 5 mm pikad, õitseajal üksteist ei kata. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Voolavates või seisvates vetes. Hajusalt. Õitseb maist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
4 Ujulehed vahel olemas. Kroonlehed 5-15 (21) mm pikad, õitseajal üksteist katvate servadega. Nektaariumid ümarad või pirnjad 5
5 Viljaraag üle 50 mm pikk, sageli pikem kui kõrvaloleva ujulehe roots. Nektaariumid pirnjad
  Ranunculus peltatus Schrank - meri-särjesilm
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kahesugused – vee peal ümarad hõlmised ujulehed, vee all peenjagused lehed. Veesisesed lehed tugevad, jäigad, vars tugev, hele. Õied valged, kroonlehed 5-10 mm pikad, õitseajal üksteist katvate servadega. Õiepõhi karvane, viljumisel pikeneb. Tupplehtede tipud värskel taimel sinakad. Viljaraag vastasoleva ujulehe rootsust pikem. Kõrgus 0,5-2(3) m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Meres ja riimvees. Paiguti. Õitseb maist juulini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
5 Viljaraag alla 50 mm pikk, harva pikem kui kõrvaloleva ujulehe roots. Nektaariumid ümarad
  Ranunculus aquatilis L. - tume särjesilm
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kahesugused. Ujulehed kuni aluseni 3-5-jagused, veesisesed lehed tumerohelised, peaaegu rootsutud, tupega. Tupplehtede tipud pole kunagi sinised. Viljaraag vastasoleva ujulehe rootsust lühem. Kõrgus 10-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Järvedes, tiikides, soolompides, aeglaselt voolavates vetes. Paiguti, Lääne-Eestis sagedam. Õitseb maist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)