Back 
Printable version
| 1 | Juured puuduvad, taimed hõljuvad vees. Lehed paljude väikeste põiekestega | 2 |
| 1 | Taimed juurtega põhja kinnitunud. Lehed põiekesteta | 4 |
| 2 | Lehesegmendid ripsmeteta (luup!). Õie kannus kotjas või laikooniline, tömp, nii lai kui pikk | |
| Utricularia minor L. - väike vesihernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kahesugused – ühed põitega, teised ilma. Põitega ja põiteta lehed pole väliselt erinevad. Lehe tipud terveservalised. Õied kahvatukollased, alla 1 cm pikad, 2-6-kaupa tipmises õisikus. Kannus väga lühike, niisama pikk kui lai, alumisest huulest lühem. Kõrgus 5-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Lubjarikastes soodes, lompides, kraavides. Harva, Lääne-Eestis sagedam. Õitseb juunist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 2 | Lehesegmendid ripsmelised. Õie kannus terav, laiusest pikem | 3 |
| 3 | Kõik varred roheliste, sõrmjalt harunenud, püünispõisi kandvate lehtedega | |
| Utricularia vulgaris L. - harilik vesihernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Kõik lehed püünispõitega. Õied oranžkollased, 1-1,5 cm pikad, 5-10-kaupa õisikus. Krooni alumine huul külgedelt kokku surutud. Kannus alumisest huulest lühem ja sellest eemale hoiduv. Õisikuvarb 10-35 cm kõrge, veesisene osa üle 1 m pikk.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Seisvates ja aeglaselt voolavates vetes, turbaaukudes, kraavides, lompides. Tavaline. Õitseb juunist septembrini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 3 | Varred kahesugused: roheliste, sõrmjalt jagunenud, ilma püünispõiteta lehtedega või püünispõisi kandvate, väikeste värvitute lehtedega varred | |
| Utricularia intermedia Hayne - vahelmine vesihernes | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kahesugused – ühed põitega, teised ilma. Põiteta lehed rohelised, ujupõitega lehed värvusetud, vähearenenud. Lehe tipmed ripsmelissaagjad. Õied kahvatukollased, alla 1 cm pikad, 2-6-kaupa tipmises õisikus. Kannus alumise huule pikkune ja selle vastu surutud. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Seisvates vetes, turbaaukudes, soodes. Hajusalt. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 4 | Lehed sulgjalt jagunenud | 5 |
| 4 | Lehed sõrmjalt jagunenud | 6 |
| 5 | Sulglehekesed alla 5 mm laiad, terve servaga. Õied pole sarikõisikus | |
| Hottonia palustris L. - harilik vesisulg | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kamjalt sulgjagused, veesisesed, tihedalt varrel ja varreharudel. Veest ulatub välja õisikuvarb hõreda kobarõisikuga. Õied valged või veidi roosakad, kollase neeluga, varrel männastena. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mudase või turbase põhjaga veekogudes. Hajusalt Eesti mandriosas, saartel väga haruldane. Õitseb juunist augustini. Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 5 | Sulglehekesed üle 5 mm laiad, serv hambuline. Õied sarikõisikus | |
| Berula erecta (Huds.) Coville - oja-haneputk | ||
| Iseloomulikud tunnused: Vars ruljas, peenesooneline. Paaritusulgjad liitlehed. Sulglehekesed piklikmunajad, hõredalt saagja servaga. Õied valged, sarikõisikus. Sarikakiiri 10-20, ebavõrdse pikkusega. Katis ja osakatis paljulehelised. Kõrgus 25-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Jõgede, kraavide kaldavees, eriti allikavees. Paiguti, tavalisem Saaremaal ja Järvamaal. Õitseb juulist augustini. Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril. Märkused: Mürgine. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 6 | Lehtede hõlmad ühel tasapinnal, jäigad, 1-2 cm pikad, veest välja võetult ei meenuta pintslit | |
| Ranunculus circinatus Sibth. - sõõr-särjesilm | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehtede väline piirjoon ümar või poolümar. Lehtede hõlmad ühel tasapinnal ning enam-vähem jäigad. Ujulehti pole. Pikkus 50-150(200) cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Hajusalt. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 6 | Lehtede hõlmad pole ühel tasapinnal, lõdvad, 2-5 cm pikad, veest väljs võttes pintsli moodi | 7 |
| 7 | Ujulehed alati puuduvad. Kroonlehed 3-5,5 mm pikad, õitseajal üksteist ei kata. Nektaariumid poolkuujad | |
| Ranunculus trichophyllus Chaix - jõgi-särjesilm | ||
| Iseloomulikud tunnused: Taim tumeroheline, eriti ülemises osas karvane. Lehed veesisesed, rootsutud, lehtede väline piirjoon pole ümar. Lehetupp suur, karvane. Kroonlehed valged, kuni 5 mm pikad, õitseajal üksteist ei kata. Kõrgus 30-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Voolavates või seisvates vetes. Hajusalt. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 7 | Ujulehed vahel olemas. Kroonlehed 5-15 (21) mm pikad, õitseajal üksteist katvate servadega. Nektaariumid ümarad või pirnjad | 8 |
| 8 | Viljaraag üle 50 mm pikk, sageli pikem kui kõrvaloleva ujulehe roots. Nektaariumid pirnjad | |
| Ranunculus peltatus Schrank - meri-särjesilm | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kahesugused – vee peal ümarad hõlmised ujulehed, vee all peenjagused lehed. Veesisesed lehed tugevad, jäigad, vars tugev, hele. Õied valged, kroonlehed 5-10 mm pikad, õitseajal üksteist katvate servadega. Õiepõhi karvane, viljumisel pikeneb. Tupplehtede tipud värskel taimel sinakad. Viljaraag vastasoleva ujulehe rootsust pikem. Kõrgus 0,5-2(3) m.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Meres ja riimvees. Paiguti. Õitseb maist juulini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
| 8 | Viljaraag alla 50 mm pikk, harva pikem kui kõrvaloleva ujulehe roots. Nektaariumid ümarad | |
| Ranunculus aquatilis L. - tume särjesilm | ||
| Iseloomulikud tunnused: Lehed kahesugused. Ujulehed kuni aluseni 3-5-jagused, veesisesed lehed tumerohelised, peaaegu rootsutud, tupega. Tupplehtede tipud pole kunagi sinised. Viljaraag vastasoleva ujulehe rootsust lühem. Kõrgus 10-150 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Järvedes, tiikides, soolompides, aeglaselt voolavates vetes. Paiguti, Lääne-Eestis sagedam. Õitseb maist augustini. Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005) |
 |
|
