Printable version

1 Õied kollased 2
1 Õied roosad kuni lillad 3
2 Üldkatise lehed pole radiaalselt. Õied üle 1,5 cm pikad, õisik pole lame
  Cirsium oleraceum (L.) Scop. - seaohakas
  Iseloomulikud tunnused: Taimed helerohelised, lopsakad. Õied valkjaskollased. Õisikud mõnekaupa varre ja harude tippudes ümbritsetud õisikust pikemate kõrglehtedega. Kõrgus 70-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niisketel niitudel, soostunud metsades, raiesmikel, veekogude kallastel. Tavaline. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

2 Seesmised üldkatise lehed radiaalselt kogu õisiku ümber. Õied alla 1,5 cm pikad, õisik lame
  Carlina vulgaris L. - harilik keelikurohi
  Iseloomulikud tunnused: Paljas või võrkkarvane ogaline taim, üldilmelt meenutab ohakat. Lehed süstjad kuni munajad. Õisikud kuldkollased, õlgjad. Kõrgus 10-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Loodudel, kuivades hõredates metsades, lubjarikkal pinnasel. Paiguti. Õitseb juulis, augustis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

3 Pappuse karvad siged (luup!) 4
3 Pappuse karvad sulgjad 6
4 Õisikud üksikult varte tippudes. Üldkatise lehed koosnevad kahest osast
  Carduus nutans L. - longus karuohakas
  Iseloomulikud tunnused: Lehed ja vars enamasti karvased. Õied roosakaslillad. Õisikud enamasti longus, 3,5-6 cm läbimõõdus. Üldkatise lehe ülemine ja alumine osa võrdse laiusega. Õisikuraag kuni 15 cm pikk. Kõrgus 25-90 cm.
Levik ja ökoloogia: Kahe- või mitmeaastane. Teede ääres, karjamaadel, mererannas. Harva. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

4 Õisikuid varre tipus palju. Üldkatise lehed pole kaheosalised 5
5 Varred võrkvillased kuni viltjad
  Carduus acanthoides L. - torkav karuohakas
  Iseloomulikud tunnused: Vars üleni kitsalt ogatiivuline, võrkvillane kuni karvane. Ogad tugevalt torkavad, taimed sinakad või kollakad. Lehed nahkjad, alt rohelised. Õisikud tavaliselt üksikult ogatiivulistel raagudel. Õied purpursed, harva valged või kollased. Kõrgus 20-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Mererannas, jäätmaadel. Haruldane. Õitseb juulis, augustis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

5 Varred paljad või peaaegu paljad
  Carduus crispus L. - kähar karuohakas
  Iseloomulikud tunnused: Taimed tumerohelised, lehed alt hallviltjad, suhteliselt pehmete ogadega. Juurmine lehekodarik õitsvatel taimedel puudub. Õied purpursed. Õisikud mitmekaupa õisikuraagude ülaosas. Kõrgus 30-200 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Lämmastikurikkal pinnasel, teede ääres, jõgede kallastel, mererannas, parkides, varemetes. Tavaline. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

6 Vars puudub või on alla 30 cm pikk
  Cirsium acaule Scop. - varretu ohakas
  Iseloomulikud tunnused: Vars madal, alla 30 cm kõrge, ühe õisikuga. Lehed pealt paljad, alt käharakarvased. Õied purpursed, õisik 3,5-6 cm läbimõõdus. Kõrgus 5-30 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Loopealsetel, puisniitudel, teeservadel, mererannal. Lubjalembene. Lääne-Eestis tavaline, mujal harva. Õitseb juulist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

6 Vars üle 30 cm pikk 7
7 Õisikud tihedas liitõisikus varre tipus
  Cirsium palustre (L.) Scop. - soo-ohakas
  Iseloomulikud tunnused: Vars katkendlikult ogatiivuline. Lehed alaküljel käharakarvased, teravate jäikade ogadega. Õitsvad taimed juurmise lehekodarikuga. Õied purpursed, õisikud kuni 3,5 cm läbimõõdus, mitmekaupa tihedas liitõisikus varre tipul. Kõrgus 30-200 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Soostunud niitudel ja puisniitudel, niisketes metsades, raiesmikel, veekogude kallastel. Sage. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

7 Õisikud pole tihedalt varre tipus 8
8 Lehed alt valgeviltjad
  Cirsium heterophyllum (L.) Hill - villohakas
  Iseloomulikud tunnused: Lehed alt valgeviltjad, pealt paljad, tumerohelised, terved või lõhestunud. Õisikud 1-3-kaupa, purpurpunased, suured, läbimõõt 3-4 cm. Ühekojaline, mõlemasuguliste õitega taim. Kasvab enamasti hõremurusate kogumikena. Kõrgus 25-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Niiskematel niitudel ja puisniitudel, metsasihtidel ja –servadel, veekogude kallastel. Tavaline. Õitseb juulis, augustis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

8 Lehed pole alt valgeviltjad 9
9 Õisiku üldkatis 3-5 cm pikk. Lehepind paljude 1-1,5 mm pikkuste ogakestega. Varred vähemalt ülaosas tiivulised ja ogalised
  Cirsium vulgare (Savi) Ten. - tuliohakas
  Iseloomulikud tunnused: Vars katkendlikult ogatiivuline. Lehed pealt tihedalt ogajate harjastega. Õisikud 5-6 cm läbimõõdus, üksikult või mõnekaupa. Kõrgus 30-120 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Karjamaadel, raiesmikel, metsaservades, mererannal, kraavikallastel, prahipaikades, hoonete ümbruses. Tavaline. Õitseb juulist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)

9 Üldkatis 1-2 cm pikk. Lehe pinnal ogakesi pole (on inult servadel). Varred pole tiivulised ega ogalised
  Cirsium arvense (L.) Scop. - nõelohakas
  Iseloomulikud tunnused: Vars enam-vähem paljas, ogatiivuline vaid lehe alusel. Lehed mõlemalt poolt paljad, tugevate ogadega. Õied hele-purpurlillad, õisikud 1-1,5 cm läbimõõdus. Kõrgus 40-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Mererannas ja prahipaikades, tavalisem Lääne- ja Põhja-Eestis. Õitseb juulist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)