Printable version

1 Lehe alusel 2 lehetaolist abilehte, seetõttu näivalt leht 5 lehekesega 2
1 Lehe alusel selliseid suuri abilehti pole 3
2 Õied üksikult, üle 1 cm pikad
  Tetragonolobus maritimus (L.) Roth - niidu-asparhernes
  Iseloomulikud tunnused: Lehed sinakasrohelised, 2 paari lehekestega, lidus karvadega. Õied suured, kollased, üksikult, harva 2-kaupa, õieraod kuni 5 cm pikad. Kaunad nelja tiivaga, kuni 5 cm pikad. Kõrgus 10-25 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Paiguti Lääne-Eestis rannaniitudel ja puisniitudel. Õitseb juunis, juulis.
Looduskaitseline seisund: LK III kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
2 Õied pole üksikult, alla 1 cm pikad
  Lotus corniculatus L. - harilik nõiahammas
  Iseloomulikud tunnused: Lehed 2 paari lehekestega, taim paljas või hõredakarvane. Õied 12-14 mm pikad, kollased, peale õisemist sageli oranžid. Kaunad 15-25 mm pikad. Kõrgus 10-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Kuivadel niitudel, puisniitudel, loodudel, teeservades. Tavaline. Õitseb maist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
3 Õisik üle 4 korra laiusest pikem 4
3 Õisik kerajas kuni ovaalne, alla 4 korra laiusest pikem 5
4 Keskmiste varrelehtede abilehed terveservalised
  Melilotus officinalis (L.) Lam. - kollane mesikas
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, korrapäratult hambulised, alumised äraspidimunajad, ülemised süstjad. Abilehed terveservalised. Õied kollased, pika püstise õisikuna. Kaunad ühe seemnega. Kõrgus 20-130 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Teeservadel, põllupeenardel. Hajusalt. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
4 Keskmiste varrelehtede abilehed 6-10 selge hambaga
  Melilotus dentatus (Waldst. & Kit.) Pers. - hambune mesikas
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, lehekesed tihedalt hambulise servaga, pikliksüstjad kuni ovaalsed. Keskmiste varrelehtede abilehed 6-10 hambaga. Õied kahvatukollased, pika püstise õisikuna. Kaunad 4-5 mm pikad, kahe seemnega. Kõrgus 20-100 cm.
Levik ja ökoloogia: Kaheaastane. Lääne-Eesti mererandadel. Harva. Õitseb juulist septembrini.
Looduskaitseline seisund: Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohu piiril.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
5 Puri (keskmine kroonleht) sile. Vili kõver või spiraalselt keerdunud, pole valminult tupe sees 6
5 Puri (keskmine kroonleht) peenelt kurrutatud. Vili ovaalne, valminult tupe sees 8
6 Õisik kerajas, tihe, alla 7 mm lai. Vili neerukujuline, alla 3 mm pikk
  Medicago lupulina L. - humal-lutsern
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, lehekesed äraspidimunajad, keskmine leheke pisikese rootsuga. Õied kollased, 4 mm pikad, väikese nutitaolise õisikuna. Kaunad neerjad, ühe seemnega. Kõrgus 10-50 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Niitudel, loodudel, teeservades. Sage. Õitseb juunist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
6 Õisik pole kerajas, üle 7 mm lai. Vili (kaun) piklik, kõverdunud või spiraalne 7
7 Kõik õied kollased. Kaun sirge, sirpjas või kuni ¾ ringi kõver
  Medicago falcata L. - sirplutsern
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, lehekesed äraspidimunajad või lineaalsed, keskmine leheke rootsuline. Õied kollased, kobarõisikus. Kaunad sirpjad või sirged, püstistel raagudel, paljad või hõredalt karvased. Kõrgus 20-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Teeservades, põllupeenardel, karjamaadel, loopealsetel. Kasvatatakse põllul. Tavaline, eriti Lääne- ja Põhja-Eestis. Õitseb maist septembrini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
7 Õied sinised, lillad, rohekaskollased kuni pruunikad. Kaun spiraalne
  Medicago x varia Martyn - hübriidlutsern
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, tipmine leheke rootsuline. Õied kirjud, sinakad, pruunikad, rohekad, kollased, kobarõisikus. Kaun spiraalne. Kõrgus 30-80 cm.
Levik ja ökoloogia: Mitmeaastane. Heinapõldudel, teede ääres. Hajusalt. Õitseb juunist augustini.
Märkused: Sirplutserni ja hariliku lutserni hübriid.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
8 Ülemised lehed peaaegu vastakud. Õied peale viljumist tumepruunid. Õisikuid 2 või 3, tipmised
  Trifolium spadiceum L. - pruun ristik
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, kõik lehekesed rootsutud. Alumised varrelehed 2-5 cm rootsudega, lehekesed äraspidimunajad või süstjad. Õisikud õitseajal kollased, hiljem kastanpruunid, läikivad. Õisikuid 2 või 3. Kõrgus 15-35 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Niitudel, puisniitudel, põllu- ja teeservadel. Hajusalt. Õitseb juunist augustini.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
8 Kõik lehed vahelduvalt. Õied pole peale viljumist tumepruunid. Õisikuid palju, külgmised, lehekaenaldes 9
9 Ülemiste lehtede keskmine leheke külgmistest pikema rootsuga
  Trifolium campestre Schreb. - lamav ristik
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, keskmine leheke teistest pikema rootsukesega. Varred lamavad või tõusvad. Õied kollased. Õisi õisikus 20-40. Kõrgus 5-20 cm.
Levik ja ökoloogia: Üheaastane. Saaremaa ja Kihnu rannaniitudel, mandriosas harva tulnukana. Õitseb juunis, juulis.
Looduskaitseline seisund: LK II kategooria, Eesti Punase Raamatu (2008) ohukategooria – ohualdis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)
9 Ülemiste lehtede kõik lehekesed rootsutud
  Trifolium aureum Pollich - kuldristik
  Iseloomulikud tunnused: Lehed kolmetised, kõik lehekesed rootsutud. Alumiste varrelehtede rootsud 1 cm pikad, lehekesed äraspidimunajad. Õied kollased, peale õitsemist kollakad või helepruunid. Õisikuid palju. Kõrgus 15-40 cm.
Levik ja ökoloogia: Ühe- või kaheaastane. Niitudel, teeservades, põldudel. Hajusalt. Õitseb juunis, juulis.

Klõpsa siin, et näha selle liigi Eesti levikukaarti (Eesti taimede levikuatlas, 2005)